PROTOKOLL EKKA hindamisnõukogu (edaspidi nõukogu) istungi kohta 5. veebruaril 2014.a Tallinnas, EKKA büroo ruumes Toompuiestee 30. Istung algas kell 1

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "PROTOKOLL EKKA hindamisnõukogu (edaspidi nõukogu) istungi kohta 5. veebruaril 2014.a Tallinnas, EKKA büroo ruumes Toompuiestee 30. Istung algas kell 1"

Väljavõte

1 PROTOKOLL EKKA hindamisnõukogu (edaspidi nõukogu) istungi kohta 5. veebruaril 2014.a Tallinnas, EKKA büroo ruumes Toompuiestee 30. Istung algas kell ja lõppes kell Osa võtsid nõukogu liikmed Tõnis Karki, Madis Lepik (välja arvatud päevakorrapunkt 4), Tõnu Meidla, Sulev Mäeltsemees, Jaanus Pöial (välja arvatud päevakorrapunkt 5), Kalev Sepp (alates päevakorrapunktist 2), Liina Siib, Ants Sild, Tanel Sits, Anu Toots (välja arvatud päevakorrapunkt 4), Hardi Tullus. Puudus nõukogu liige Olav Aarna. Istungist võtsid osa ka EKKA töötajad Hillar Bauman ja Lagle Zobel. Istungit juhatas Tõnu Meidla. Protokollis nõukogu sekretär Hillar Bauman. Päevakorras olid järgmised küsimused: 1) HN uue esimehe valimine 2) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, institutsionaalne akrediteerimine 3) Eesti Lennuakadeemia, institutsionaalne akrediteerimine 4) Tallinna Ülikool, informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedihindamine 5) Eesti Infotehnoloogia Kolledž, informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedihindamine 6) Regulatsioonide muudatused 1) Senine HN esimees Jakob Kübarsepp asus tööle Tallinna Tehnikaülikooli prorektorina ja ei saa seetõttu enam olla nõukogu liige. Seetõttu viidi läbi uued nõukogu esimehe valimised. Nõukogu esimehe kohale esitati 1 kandidaat senine aseesimees Tõnu Meidla. Nõukogu otsustas häältega 9 poolt ja 0 vastu (üks liige ei hääletanud) valida HN esimeheks Tõnu Meidla. 2) Nõukogu arutas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste institutsionaalse akrediteerimise dokumente ning tõdes järgmist: Lähtuvalt rakenduskõrgkooli seaduse 21 lg 2 ja lg 3 punktist 1, haldusmenetluse seaduse -st 53 ning ülikooliseaduse 10 lg-s 4 ja Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri põhimääruse punkti ning punktis sisalduva volituse põhjal kehtestatud dokumendi Institutsionaalse akrediteerimise tingimused ja läbiviimise kord punktide 48.2 ja 48.7 alusel sedastab Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu (edaspidi Nõukogu): 1. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused kooskõlastas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA) institutsionaalse akrediteerimise aja EKKA juhataja kinnitas korraldusega hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) koosseisus Paul Mitchell esimees, Mega Mitchell Consulting Ltd, direktor Hannu Kiehelä Training institute of Prison and Probation Services (Soome), direktor Egils Leščinskis National Defence Academy (Läti), rektor 1

2 Hardi Lämmergas Õhuseiredivisioni ülem Maarja-Liisa Maasik Sisekaitseakadeemia üliõpilane 3. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused esitas eneseanalüüsi aruande EKKA büroole , mille hindamiskoordinaator saatis komisjonile Hindamiskülastus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse toimus Komisjon saatis hindamisaruande projekti EKKA büroole , millele Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused esitas kommentaarid Komisjon esitas lõpliku hindamisaruande EKKA büroole Hindamisaruanne komisjoni osahinnangutega on otsuse lahutamatu osa. Aruanne on kättesaadav EKKA koduleheküljel. 7. Lõpliku hindamisaruande osahinnangutega ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kommentaarid ja eneseanalüüsi aruande edastas Nõukogu sekretär Nõukogu liikmetele Hindamiskomisjoni osahinnangud olid järgmised: Organisatsiooni juhtimine ja toimimine Nõuetele vastav Õppetegevus Nõuetele vastav Teadus- arendus- ja/või muu loometegevus Osaliselt nõuetele vastav Ühiskonna teenimine Nõuetele vastav 9. Nõukogu arutas saadud dokumente istungil 11 liikme osalusel ning otsustas tuua välja järgmised Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste tugevused ja parendusvaldkonnad: 9.1. Organisatsiooni juhtimine ja toimimine Õppeasutusel on hästi organiseeritud ja selge rollijaotusega juhtimisstruktuur. Õppeasutuse tegevuse strateegiline planeerimine lähtub riiklikest huvidest. Kõrgkooli nõukogu ja teiste akadeemiliste nõukodade tegevus on efektiivselt korraldatud. Õppeasutuses on loodud juhtkonna ja personali omavahelist kommunikatsiooni ja arvamustevahetust toetav positiivne õhkkond. Töötajate hulgas viiakse regulaarselt läbi küsitlusi, mille tulemustes peegeldub personali rahulolu töötingimustega, asutuse juhtkonnaga ja sealt lähtuva toetusega. Õppeasutuse õppetööks ja õppetööväliseks ajaks kasutatav taristu on ruumikas ning kvaliteetne. Parendusvaldkonnad Et parendada kõrgkooli eneseanalüüsi- ja arenguvõimekust, peab õppeasutus oma juhtimiskogudesse kaasama rohkem kõrgkooliväliste organisatsioonide esindajaid. 2

3 Õppeasutus peab organisatsiooni arengu huvides soodustama õppejõudude lühiajalist rahvusvahelist mõlemasuunalist mobiilsust. Õppeasutusel on vaja välja töötada indikaatorid, mis võimaldaksid paremini hinnata institutsiooni toimimise efektiivsust ja rahaliste vahendite kasutamise otstarbekust Õppetegevus Õhkkond kõrgkoolis on positiivne ja üliõpilasi toetav. Suhted õppejõudude ja üliõpilaste vahel on väga head, oluline osa positiivse õhkkonna loomisel on toimival tagasisidesüsteemil. Õppeasutuse lõpetajad on Eesti tööturul konkurentsivõimelised ning tööandjad on nende ettevalmistusega rahul. Kõrgkool planeerib õppekohtade arvu lähtuvalt Kaitseväe vajadustest, mis tagab kõikide lõpetajate tööhõive. Õppekavaarendus on süsteemne ning selle käigus võetakse arvesse sisendit kõikidelt huvigruppidelt, sh üliõpilastelt, tulevastelt tööandjatelt ning kõrgkooli vilistlastelt. Õppejõud annavad üliõpilastele kohest ja tõhusat tagasisidet. Kehtestatud on toimiv kaebuste lahendamise süsteem. Parendusvaldkonnad Õppeasutusel tuleb koos Kaitseväega kavandada meetmed sõjaväeliste elukutsete populaarsuse tõstmiseks naiste hulgas, et suurendada naisüliõpilaste osakaalu. Tagamaks üliõpilaste paremat ettevalmistust tööks rahvusvahelistes militaarstruktuurides, on vajalik välja töötada rakenduskava ingliskeelsete õppeainete sisseviimiseks õppekavadesse. Soovitav on teavitada üliõpilasi aegsasti nende tulevastest teenistuskohtadest. Õppeasutusel tuleb jätkuvalt kavandada meetmeid, mille abil suurendada töötajate ning üliõpilaste kokkupuuteid rahvusvahelise keskkonnaga ning pakkuda andekamatele üliõpilastele võimalusi enesetäienduseks ka väljaspool Eestit Teadus- arendus- ja/või muu loometegevus 3

4 Üliõpilaste uurimistöö juhendamine on õppeasutuses hästi korraldatud ja üliõpilaste uurimustööde kvaliteet hea, teemade valik on õppeasutuse ja Kaitseväe kontekstis asjakohane ning juhendajad on sageli Kaitseväe kogemusega praktikud. Parendusvaldkonnad Teadus- ja arendustegevuse strateegia vajab täpsustavat rakenduskava, mis määratleb selgemalt uuringute võtmevaldkonnad, nende arendamist toetava personalipoliitika ning eesmärgid ja rahaliste vahendite jaotuse nende saavutamiseks. Et saavutada kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse strateegias sedastatud põhimõtet, mille kohaselt peab personalil olema uurimistegevuse alane võimekus, tuleb kõrgkoolil: 1) julgustada ka üksnes sõjaväelise taustaga töötajaid omandama uurimistööks vajalikke baasoskusi, ja 2) tugevdada koostööd ülikoolide ja teiste teadusasutustega Ühiskonna teenimine Kõrgkool pakub avalikkusele suunatud tegevusi aktiivselt ja süstemaatiliselt. Õppeasutuse töötajad osalevad erialaorganisatsioonide tegevuses nii Kaitseministeeriumi haldusalas kui sellest väljaspool. Kõrgkool pakub täiendkoolitusi ka Kaitseministeeriumi haldusalasse mittekuuluvatele asutustele. 10. Kui üks või kaks osahinnangut on hinnanguga osaliselt nõuetele vastav ja ülejäänud osahinnangud on hinnanguga nõuetele vastav, analüüsib hindamisnõukogu kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele ning teeb otsuse kõrgkool akrediteerida seitsmeks aastaks või annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida kõrgkool kolmeks aastaks. 11. Nõukogu analüüsis kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning jõudis järeldusele, et Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele tingimusel, et kõrgkool kõrvaldab järgmised probleemid teadus- ja arendustegevuse valdkonnas: - Kõrgkoolis puudub konkreetne rakenduskava mis määratleks selgemalt uuringute võtmevaldkonnad, nende arendamist toetava personalipoliitika ning eesmärgid ja rahaliste vahendite jaotuse nende saavutamiseks. - Üksnes sõjaväelise taustaga õppejõud on teadus- ja arendustegevusse liiga vähe kaasatud. 12. Haldusmenetluse seaduse (HMS) 53 lg 1 p 2 järgi on haldusakti kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. HMS 53 lg 2 p-d 2 ja 3 sätestavad, et haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Nõukogu leidis, et kõrvaltingimuseta tuleks kaalumisel seitsme- ja kolmeaastase akrediteeringu vahel jätta positiivsem akrediteerimisotsus vastu võtmata ja 4

5 OTSUSTAS Institutsionaalselt akrediteerida Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused seitsmeks aastaks järgmise kõrvaltingimusega: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused esitab tähtajaks Nõukogule: Teadus- ja arendustegevuse strateegia rakenduskava, kus on määratletud uuringute võtmevaldkonnad, nende arendamist toetav personalipoliitika ning eesmärgid ja rahaliste vahendite jaotus nende saavutamiseks. Selged nõuded töötajatele teadus- ja arendustegevuse valdkonnas lähtuvalt nende töö spetsiifikast. Otsus võeti vastu 11 poolthäälega. Vastu Kui Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused kõrvaltingimust tähtaegselt ei täida, tunnistab Nõukogu akrediteerimisotsuse kehtetuks või kehtestab uue kõrvaltingimuse. 14. Akrediteering kehtib kuni või otsuse kehtetuks tunnistamiseni, misjärel EKKA büroo kooskõlastab kõrgkooliga järgmise institutsionaalse akrediteerimise toimumise aja. 15. Isikul, kes leiab, et otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on võimalik esitada vaie SA Archimedes juhatusele 30 päeva jooksul pärast seda, kui vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Otsuse kohtulik vaidlustamine on võimalik 30 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. 3) Nõukogu arutas Eesti Lennuakadeemia institutsionaalse akrediteerimise dokumente ning tõdes järgmist: Lähtuvalt rakenduskõrgkooli seaduse 21 lg 2 ja lg 3 punktist 1, haldusmenetluse seaduse -st 53 ning ülikooliseaduse 10 lg-s 4 ja Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri põhimääruse punkti ning punktis sisalduva volituse põhjal kehtestatud dokumendi Institutsionaalse akrediteerimise tingimused ja läbiviimise kord punktide 48.2 ja 48.7 alusel dokumendi Institutsionaalse akrediteerimise tingimused ja läbiviimise kord punkti 48.2 alusel sedastab Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu (edaspidi Nõukogu): 1. Eesti Lennuakadeemia kooskõlastas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA) institutsionaalse akrediteerimise aja EKKA juhataja kinnitas korraldusega hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) koosseisus Johann Schneider esimees; kõrghariduspoliitika ekspert ja konsultant, Saksamaa Eeva-Liisa Antikainen Humak University of Applied Sciences, asepresident, Soome Jonas Stankunas Vilnius Gediminas Technical University, Antanas Gustaitis Aviation Institute, direktor, Leedu 5

6 Vadims Stroitelevs LGS - Latvian Air Navigation Services, Läti Tanel Joala üliõpilane, Tallinna Tehnikakõrgkool 3. Eesti Lennuakadeemia esitas eneseanalüüsi aruande EKKA büroole , mille hindamiskoordinaator saatis komisjonile Hindamiskülastus Eesti Lennuakadeemiasse toimus Komisjon saatis hindamisaruande projekti EKKA büroole , millele Eesti Lennuakadeemia esitas kommentaarid Komisjon esitas lõpliku hindamisaruande EKKA büroole Hindamisaruanne komisjoni osahinnangutega on otsuse lahutamatu osa. Aruanne on kättesaadav EKKA koduleheküljel. 7. Lõpliku hindamisaruande osahinnangutega ning Eesti Lennuakadeemia kommentaarid ja eneseanalüüsi aruande edastas Nõukogu sekretär Nõukogu liikmetele Hindamiskomisjoni osahinnangud olid järgmised: Organisatsiooni juhtimine ja toimimine Nõuetele vastav Õppetegevus Nõuetele vastav Teadus- arendus- ja/või muu loometegevus Osaliselt nõuetele vastav Ühiskonna teenimine Nõuetele vastav 9. Nõukogu arutas saadud dokumente istungil 11 liikme osalusel ning otsustas tuua välja järgmised Eesti Lennuakadeemia tugevused ja parendusvaldkonnad: 9.1. Organisatsiooni juhtimine ja toimimine Eesti Lennuakadeemial on asjakohane juhtimisstruktuur ning kõiki õppeasutuse tegevusvaldkondi reguleerivad selged ja läbipaistvad eeskirjad. Õppeasutuses pööratakse erilist tähelepanu juhtimispädevuste arendamisele, mille tarbeks kasutatakse spetsiaalse koolitusfirma teenuseid ning mis näitab kõrgkooli teadlikkust valdkonna olulisusest. Kõik huvigrupid on oskuslikult kaasatud õppeasutuse arengukava väljatöötamise protsessi selle eri tasanditel. Arengukava aluseks on põhjalik SWOT analüüs, mille tulemusena on kõrgkoolis tehtud kindlaks eri alavaldkondade tugevused ning parendusvaldkonnad, mida arvestatakse edasiste tegevuste planeerimisel. Kõrgkool on kvaliteediküsimustes väga tegus ning püüab integreerida teatud alavaldkondadele esitatud väliseid ja rahvusvahelisi nõudeid oma sisemise kvaliteedikindlustamise süsteemi. Edukalt toimib kõrgkooli õppetegevuse alane koostöö Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooliga, mida võib pidada heaks praktikaks ning millest on kasu kõikidele osapooltele. 6

7 Eesti Lennuakadeemia on töötanud välja kommunikatsioonistrateegia, mille abil tõsta üldsuse teadlikkust kõrgkoolist ja suurendada oma populaarsust, leida rohkem võimekaid üliõpilaskandidaate ning edendada organisatsioonikultuuri ja sisekommunikatsiooni. Kõrgkool pakub laialdasi võimalusi personali arenguks. Kõrgkooli õpikeskkond on ajakohane (kohati suurepärane) ning vastab nõuetele. Kõrgkool on kasvatanud majandustegevustest saadavat tulu. Parendusvaldkonnad Probleemiks on rahvusvaheliselt sertifitseeritud üksustele esitatavate väliste kvaliteedinõuete ühitamine kõrgkooli kvaliteedikindlustamise süsteemiga. On vaja suurendada õppejõudude rahvusvahelist mobiilsust. Samuti on probleemiks osade õppejõudude vähene võõrkeeleoskus Õppetegevus Kõrgkooli tegevus vastab rahvusvahelistele erialastele standarditele ja regulatsioonidele, mis loob eeldused selleks, et õppeasutuse lõpetajad on nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Õppekavaarendus on tulemuslik ning kõrgkooli lõpetajate tase on kõrge. Lõpetajad on tööturul hinnatud ja nende tööhõive on suur. Kõrgkool võtab paindlikult arvesse erinevusi üliõpilaste eelteadmistes, pakkudes välja sobivaid kursusi nende ühtlustamiseks. Õppeasutuses on edukalt rakendatud varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise (VÕTA) süsteemi, millega üliõpilased on rahul. Kõrgkool on loonud tervikliku tugisüsteemi, mille üheks eesmärgiks on vähendada väljalangejate arvu. Kõrgkoolis valitseb avatud ja vaba õhkkond, mis mõjub üliõpilastele toetavalt. Regulaarsed küsitlused annavad õppeasutuse personalile ning juhtkonnale vajalikku tagasisidet parendustegevuseks. Tagasisideküsitluste tulemused näitavad, et üliõpilaste rahulolu õppeasutusega on kasvanud. Parendusvaldkonnad Õppeasutuses on vaja kehtestada selged reeglid, millistel tingimustel saavad kõrgkoolis õppida erivajadustega üliõpilased. Võttes arvesse lennundusvaldkonna rahvusvahelist iseloomu, tuleb õppeasutusel aktiivselt suurendada üliõpilaste mobiilsust. 7

8 9.3. Teadus- arendus- ja/või muu loometegevus Kõrgkool toetab õppejõudude ning administratiivtöötajate osalemist erinevates siseriiklikes ja rahvusvahelistes kogudes ja töögruppides. Sellised tegevused loovad soodsa pinnase teadusja arendustegevusele. Kõrgkoolis valitseb hea tasakaal akadeemiliste ning välistest erialaspetsialistidest/praktikutest juhendajate vahel, mis tagab juhendamise professionaalsuse ja üliõpilastööde kvaliteedi, motiveerib üliõpilasi ning viib positiivsete lõpetamistulemusteni. Parendusvaldkonnad Õppeasutusel ei ole eraldi rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuseks. Puudub ka konkreetne strateegia, kuidas hankida väliseid ressursse rakendusuuringute vm teadus- ja arendustegevuse tarbeks. Kõrgkoolil tuleb teadus- ja arendustegevuse valdkonnas leida võimalusi töötajate motiveerimiseks ning teha rohkem koostööd rahvusvaheliste teadus- ja arendustegevuse alaste võrgustike ning regiooni ülikoolidega. Teadus- ja arendustegevuse ressursside hankimiseks on vajalik intensiivistada koostööd tööandjatega ning teha oma saavutused nii Eestis kui ka välismaal rohkem nähtavaks. Kõrgkooli üliõpilaste lõputööd peaksid olema analüütilisemad ning peegeldama rohkem autorite iseseisvat mõtlemist. Sisu poolest peavad lõputööd olema enam uurimuslikud Ühiskonna teenimine Kõrgkool on avanud võimalused kasutada oma taristut avalikes huvides. Kõrgkoolil on olemas strateegilised eesmärgid ja selged tegevuskavad oma põhitegevuste populariseerimiseks. Kõrgkooli poolt läbiviidavad täienduskoolitused vastavad sektori vajadustele ning riiklikele ja rahvusvahelistele lennundusstandarditele. Täienduskoolituste maht kasvab. Parendusvaldkonnad Et suurendada majandustegevusest saadavat tulu, tuleb kõrgkoolil rohkem kaaluda võimalusi pakkuda koolitusi ka rahvusvahelisel lennundusturul. 10. Kui üks või kaks osahinnangut on hinnanguga osaliselt nõuetele vastav ja ülejäänud osahinnangud on hinnanguga nõuetele vastav, analüüsib hindamisnõukogu kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele ning teeb otsuse kõrgkool akrediteerida seitsmeks aastaks või annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja 8

9 teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida kõrgkool kolmeks aastaks. 11. Nõukogu analüüsis kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning jõudis järeldusele, et Eesti Lennuakadeemia juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele tingimusel, et kõrgkool kõrvaldab järgmised probleemid teadus- ja arendustegevuse valdkonnas: - Teadus- ja arendustöö maht kõrgkoolis ei ole piisav. Õppeasutusel ei ole eraldi rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuseks. Puudub ka konkreetne strateegia, kuidas hankida väliseid ressursse rakendusuuringute või teadus- ja arendustegevuse tarbeks. - Kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse alane koostöö ülikoolide ja tööandjatega on vähe nähtav. 12. Haldusmenetluse seaduse (HMS) 53 lg 1 p 2 järgi on haldusakti kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. HMS 53 lg 2 p-d 2 ja 3 sätestavad, et haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Nõukogu leidis, et kõrvaltingimuseta tuleks kaalumisel seitsme- ja kolmeaastase akrediteeringu vahel jätta positiivsem akrediteerimisotsus vastu võtmata ja OTSUSTAS Institutsionaalselt akrediteerida Eesti Lennuakadeemia seitsmeks aastaks järgmise kõrvaltingimusega: Eesti Lennuakadeemial tuleb tähtajaks esitada Nõukogule: tegevusplaan teadus- ja arendustegevuse ressursside hankimiseks, mis sisaldab mh meetmeid kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse nähtavuse suurendamiseks nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt; ülevaade meetmetest õppejõudude motivatsiooni tõstmiseks teadus- ja arendustegevuses osalemiseks. Otsus võeti vastu 11 poolthäälega. Vastu Kui Eesti Lennuakadeemia kõrvaltingimust tähtaegselt ei täida, tunnistab Nõukogu akrediteerimisotsuse kehtetuks või kehtestab uue kõrvaltingimuse. 14. Akrediteering kehtib kuni või otsuse kehtetuks tunnistamiseni, misjärel EKKA büroo kooskõlastab kõrgkooliga järgmise institutsionaalse akrediteerimise toimumise aja. 15. Isikul, kes leiab, et otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on võimalik esitada vaie SA Archimedes juhatusele 30 päeva jooksul pärast seda, kui vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Otsuse kohtulik vaidlustamine on võimalik 30 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. 9

10 4) Nõukogu arutas Tallinna Ülikooli informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedihindamise dokumente ning tõdes järgmist: Lähtuvalt ülikooliseaduse 12 2 lg-st 1 ning selle 10 lg-s 4 ja Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri põhimääruse punkti ning punktis sisalduva volituse põhjal kehtestatud dokumendi Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel punkti 38 alusel sedastab Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu (edaspidi Nõukogu): 1. Tallinna Ülikool kooskõlastas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA) õppekavagrupi kvaliteedihindamise aja EKKA juhataja kinnitas korraldusega Tallinna Ülikooli ja Eesti Infotehnoloogia Kolledži informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi esimese ja teise õppeastme kvaliteedi hindamise komisjoni (edaspidi komisjon) koosseisus Ernst Wilhelm Mayr esimees, Technische Universität München, professor, Saksamaa Liz Bacon (Elisabeth Kabler) The University of Greenwich, professor, Suurbritannia Stephen Anthony Brewster University of Glasgow, professor, Suurbritannia Andres Kütt Nordea pank, BCIO Baltic Countries, Eesti Aleksandr Požidajev Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane, Eesti Albert Sangrá Universitat Oberta de Cataluny, director of the elearn Center, professor, Hispaania Tanel Tammet Tallinna Tehnikaülikooli professor, Eesti 3. Tallinna Ülikool esitas eneseanalüüsi aruande EKKA büroole , mille hindamiskoordinaator saatis komisjonile Hindamiskülastus Tallinna Ülikooli toimus Komisjon saatis hindamisaruande projekti EKKA büroole , millele Tallinna Ülikool esitas kommentaarid Komisjon esitas lõpliku hindamisaruande EKKA büroole Hindamisaruanne on otsuse lahutamatu osa. Aruanne on kättesaadav EKKA koduleheküljel. 7. Lõpliku hindamisaruande ning Tallinna Ülikooli kommentaarid ja eneseanalüüsi aruande edastas Nõukogu sekretär Nõukogu liikmetele Nõukogu arutas saadud dokumente istungil 9 liikme osalusel ning otsustas tuua hindamisaruandest välja järgmised Tallinna Ülikooli informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi esimest ja teist õppeastet puudutavad tugevused, soovitused ning parendusvaldkonnad. 8.1 Komisjoni märkused õppekavagrupi tasandil 10

11 Õpikeskkonna ja õppejõudude üldine tase on kõrge. Üliõpilastel on hea juurdepääs infotehnoloogilistele vahenditele ning õpperuumid, -seadmed ja raamatukogu on heal tasemel. Nii üliõpilased kui instituudi töötajad on hästi motiveeritud. Üliõpilased on oma õpingutega rahul ning leiavad, et ülikool kohaldub hästi nende vajadustele. Õppemeetodid magistriõppekavadel on innovatiivsed. Õppejõud keskenduvad õppetöös selgelt metodoloogilistele uuendustele, nt võtavad kodutöid vastu blogikeskkondade vahendusel, kus need saavad kohest vastukaja nii õppejõududelt kui teistelt üliõpilastelt. Selline innovatsioon sobib hästi teadustöö sisuga, mis keskendub haridustehnoloogiatele ning inimese ja arvuti interaktsioonile. Eelpool nimetatud uurimisvaldkonnad on väga heas kooskõlas Tallinna Ülikooli üldiste suundumustega/üldise fookusega ning neil on suur potentsiaal toetada innovatsiooni nii kõikidel TLÜ õppekavadel kui ka teistes haridusasutustes. Magistriõppekavad sobivad hästi teistel erialadel alustatud õpingute jätkamiseks, kuna ei eelda sisseastujatelt IT-tausta. Õppekavade eesmärgiks on õpetada üliõpilasi kasutama infotehnoloogilisi vahendeid humanitaarteadustele orienteeritud rakendusvaldkondades. Potentsiaalsed tööandjad on rahul üliõpilaste teadmiste ja ettevalmistusega ning lõpetajate väljavaated tööturul on väga head. Vajadus õppekavade käigus omandatud erialaste pädevustega töötajate järele on selgelt väga suur. Parendusvaldkonnad ja soovitused Sidusus bakalaureuse- ja magistriõppekavade vahel praktiliselt puudub. Kuigi magistriõppekavad on sobilikud teiste erialade lõpetajatele, ei pruugi need olla atraktiivsed IT-alase bakalaureusekraadiga üliõpilastele. Tuleb tugevdada õppejõudude instituudisisest koostööd ning parandada töökoormuse jaotust, kaasates bakalaureuseõppesse rohkem magistriõpingutega seotud õppejõude, kelle koormus on madalam, akadeemiline vabadus suurem ning õppemeetodid innovatiivsemad. Soovitav on ühtlustada bakalaureuse- ja magistritaseme õppejõududele esitatavaid nõudeid. Et tõsta lõpetajate taset ning suurendada õppekavade atraktiivsust IT-taustaga inimeste silmis, tuleb tõsta magistriõppes nõutava töö raskusastet. Haridustehnoloogia ning inimese ja arvuti interaktsiooni alase teadustöö tulemusi tuleb rohkem kasutada ning teha sellekohast teavitustööd nii Tallinna Ülikoolis tervikuna kui ka teistes ülikoolides. Üliõpilastel on vaja grupidünaamika alast koolitust, et õppida paremini tasakaalustama grupitöödes osalejate tööpanuseid. Et valmistada üliõpilasi paremini ette tööturu ootusteks, tuleb neid kõigis õppetööga seotud valdkondades õpetada rangemalt ja ühtsemalt tähtaegadest kinni pidama ning võimaldada ajapikendust järjepidevalt vaid neile, kellel on selleks põhjendatud vajadus. 11

12 Õppekavagrupis tuleb jätkuvalt püüelda suurema rahvusvahelise mobiilsuse poole nii üliõpilaste kui ka õppejõudude seas. Õpiväljundite sõnastuse kvaliteeti on vaja ühtlustada ning vajadusel tuleb selleks töötada välja eraldi protseduur. 8.2 Komisjoni märkused õppekavagrupi õppekavade tasandil Informaatika (BAK) Õppekava annab hea praktilise hariduse, mis on tööturul hinnatud. Üliõpilaste rahulolu õppekavaga, mh selle paindlike õppevormidega ning kiire ja kasuliku tagasisidega õppejõududelt. Õppevahendid on väga heal tasemel ning neid uuendatakse vastavalt vajadusele. Õppekava vaadatakse igaaastaselt üle ning selle arendus on järjepidev. Õppetöös on kasutusel erinevad pedagoogilised tehnikad, mis annavad üliõpilastele hea õppimiskogemuse. Kolmandik õppejõududest on praktikud väljastpoolt ülikooli, mis aitab siduda ainekursusi töömaailma vajadustega. Personaliarendus toimib hästi, õppejõududele antakse võimalusi enesetäiendamiseks. Parendusvaldkonnad ja soovitused Võttes arvesse õppekava praktilist fookust on vajalik tihedam koostöö erialatööstusega/it-sektoriga ning selle rakendamine ka lõputööde temaatika kindlaksmääramisel. Magistriõppekavadel õpetavaid kõrgetasemelisi teadlasi on tarvis bakalaureuseõppe õppetöösse enam kaasata. Probleemiks on üliõpilaste kirjaliku eneseväljenduse oskused, mille arendamise osas tuleb õppejõududel neid rohkem toetada ning motiveerida. Üliõpilased soovisid, et neile pakutaks rohkem valikmooduleid ning et matemaatikaained oleksid esimese kahe aasta peale ühtlasemalt jaotatud. Samas on informaatika üliõpilastele kättesaadavad mõned valikained, mis ei ole nende jaoks sobivad ja millele nad ei peaks registreeruma. Üliõpilastele tuleb seda paremini selgitada. Õppejõududele tuleb võimaldada rohkem aega teadustööks ja pikemateks välislähetusteks. Et hoida kokku õppejõudude aega, tuleb efektiivsemalt kasutada vahendeid, mille abil on võimalik loomevargust tuvastada. Tuleb dokumenteerida koosolekud, mille käigus õppejõud jagavad omavahel õpetamise parimaid praktikaid. Rakendada meetmeid üliõpilaste varajasest tööhõivest tingitud teise ja kolmanda õppeaasta väljalangevuse vähendamiseks. Üliõpilasi tuleb enam teavitada Erasmuse üliõpilasvahetuse võimalustest ning julgustada neid olema rahvusvaheliselt mobiilsemad. Infotehnoloogia juhtimine (MAG) Parendusvaldkonnad ja soovitused 12

13 Õppekavaarendus on olnud järjepidev. Hästi toimib koostöö tööandjatega, kes on rahul õppekava lõpetajate tasemega. Õppekaval rakendatakse tulemuslikult välisõppejõude. Olemasolevad õppevahendid on väga head. Kõik õppejõudude materjalid on olemas ülikooli virtuaalkeskkonnas. Õppejõud on üliõpilaste seas hinnatud nii mentorite kui praktikutena. Üliõpilased usaldavad ülikooli kaebuste lahendamisel ja parendustegevuste elluviimisel. Õppetöös asetatakse suurt rõhku individuaalsele tööle, mille koormus on väga suur ja kus üliõpilased vajavad suuremat tuge. Selleks on vaja arendada välja vastava eesmärgiga e-õppe strateegia ning tihendada õppejõudude ja üliõpilaste vahelist virtuaalset suhtlust. Rohkem tuleb arendada üliõpilaste meeskonnatöö alaseid pädevusi, et nad vastaksid paremini tööandjate ootustele. Tuleb luua rohkem õppekohti, sest nende nõudlus ületab hetkel pakkumise. Et üliõpilasi edukamalt motiveerida, on mitme õppeaine puhul vajalik praktilisem lähenemine. Tuleb jätkuvalt tegeleda õppekava rahvusvahelistumisega. On vaja senisest enam suunata üliõpilasi ülikoolivälistes allikates vabalt kättesaadavate materjalide juurde. Tuleb luua ametialase arengu programm õppejõududele, et aidata neil rakendada progressiivsemaid õpetamismeetodeid ning kasutada paremini ära e-õppe eeliseid. Võtta tööle õppejõud lugemaks uut IKT innovatsiooni ja ettevõtluse teemalist õppeainet. Tuleb luua eraldi motivatsioonimehhanismid, mille abil soodustada külalisõppejõudude professionaalset arengut ning panna neid tundma osana akadeemilisest kogukonnast. Võttes arvesse, et enamik üliõpilasi töötab õppimise kõrvalt, tuleb neile väljalangevuse vähendamiseks jätkuvalt pakkuda paindlikke õppevorme. Inimese ja arvuti interaktsioon (MAG) Et õppetööd toetada, on kasutusel mitmekesine heatasemeline valik õppevahendeid ning töökeskkondi. Kuna õppetegevusse on kaasatud doktorandid ning aktiivselt teadusprojektides osalevad teadlased, on õppematerjalid ning lõputööd teadustööga hästi seostatud. Õppekava pakub huvi erineva taustaga üliõpilastele, mis rõhutab eriala mitmekülgsust. Parendusvaldkonnad ja soovitused On vaja tihendada koostööd erialatööstusega/it-sektoriga, küsida neilt soovitusi magistritöö teemade osas ning kaasata välislektoreid. Tuleb kavandada meetmeid hilise lõpetamise ja väljalangevuse vähendamiseks ning tutvustada üliõpilastele paremini Erasmus programmi võimalusi. Kuna üliõpilased on erineva taustaga, tuleb 13

14 Üliõpilased suhtuvad õppekavasse entusiastlikult. Kuna õppekava on Eestis ainus omalaadne, täidab ta väga selge niši, tulles hästi vastu tööandjate vajadusele ning tagades lõpetajate tööhõive. Kuna puudub siseriiklik konkurents, on õppekavale lihtne üliõpilasi saada ja see on populaarne. Õppejõud on suurepärased teadlased, kes tegelevad inimese ja arvuti interaktsiooni ning haridustehnoloogia uurimisvaldkondadega rahvusvahelisel tasemel. Õppejõudude ja üliõpilaste vaheline suhe ning koostöö on suurepärane, õppejõud on hästi kättesaadavad ning annavad üliõpilastele kohest ning efektiivset tagasisidet. varakult välja selgitada nende tarkvaraarendusoskused ning pakkuda vajadusel järeleaitamiskursusi. Üliõpilastele on õppekaval vaja esitada kõrgemaid nõudmisi ja rohkem väljakutseid. Moodulites on vaja hindamiskriteeriumid selgemalt välja tuua. Erinevate lektorite poolt kasutatavaid õppeplatvorme ning hindamissüsteeme tuleb rohkem ühtlustada, et üliõpilaste õpinguid lihtsustada. Õppekaval tuleb kehtestada ühtsed reeglid tähtaegadest kinnipidamise osas ning sanktsioonid nende mittejärgimise puhuks. Üliõpilasi tuleb julgustada rohkem grupitöid tegema, et valmistada neid paremini ette erialase tööturu ootusteks. Rohkem tuleb kasutada välis- ja külalisõppejõude. Haridustehnoloogia (MAG) Koostöö IT-sektori, koolide ning teiste huvigruppidega on hea. Õppevahendeid on piisavalt, need on kättesaadavad ning neid ajakohastatakse järjepidevalt. Õppekaval rakendatakse edukalt uusi õpetamismudeleid. Nagu sellise õppekava puhul hädavajalik, viiakse oluline osa õppetööst läbi internetipõhiselt. Hindamiskriteeriumid on üliõpilastele arusaadavad. Õppejõud on enda rolliga õppekava meeskonnas rahul ning selle üle uhked. Rahulolu õppejõududega on suur ning Parendusvaldkonnad ja soovitused Vajalik on vältida dubleerimist õppekavas, suurendada õppeainete sidusust ning vaadata üle nende läbimise järjekord. Et üliõpilastel oleks võimalik oma ametialast profiili laiendada, tuleb neile leida praktikakohti rohkemates erialastes ettevõtetes. Ebapiisava keeleoskusega üliõpilasi tuleb julgustada inglise keele kursusi võtma ning keeleõpe tuleb viia vastavusse õppekava vajadustega. Keeruliseks peetavate kursuste sisu ja ülesehitus tuleks kriitiliselt üle vaadata. Õppe sisu tuleb rohkem seostada eluliste probleemidega, millega üliõpilased oma töökohas võivad kokku puutuda. Selleks tuleb üliõpilastes edasi arendada pädevust õpitut rakendada. Õppetegevuse planeerimiseks ja õppetöö sujuvaks 14

15 nende lähenemist huvitavatele kaasaegsetele õpetamismeetoditele peetakse väga avatuks. Õppekaval õpetab piisaval hulgal ITsektoriga seotud külalisõppejõude. Üliõpilaste motivatsioon on vaatamata õppekava keerukusele kõrge ning lõpetamine nende jaoks oluline. Üliõpilased on õppekavaga väga rahul ning leiavad, et selle sisu vastab nende ootustele. läbiviimiseks on vajalik sõlmida kokkulepe Informaatika Instituudi ja Haridustehnoloogia keskuse vahel, mitu õppejõu ametikohta on vajalik luua järgmiseks valimisperioodiks, et katta õppekava vajadused. Et võimaldada üliõpilastele suuremat paindlikkust neile huvi pakkuvate ainekursuste valikul, peab õppeainete jaotus olema semestrite lõikes ühtlasem. Rakendusinformaatika (RKH, Haapsalu Kolledž) Tingituna kolledži väiksusest on õppejõudude koostöö nii omavahel kui ka üliõpilastega väga tõhus ning personaalne. Juhtimine on kõrgetasemeline. Juurutatud on väga hea informaalne protsess uute töötajate juhendamiseks ning aruteludeks õppe- ja hindamismeetodite üle. Hästi toimivad suhted erialatööstusega/it-sektoriga, mille tulemusena on üliõpilastel õppekava raames võimalik lahendada ka päriselulisi probleeme. Õppevahendite ja ruumide tase on kõrge ning neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Töötajad on õppetegevusele äärmiselt pühendunud, alati valmis proovima uusi pedagoogilisi meetodeid ning vastuvõtlikud uutele ideedele ja lähenemistele. E-õppe vahendeid kasutatakse laialdaselt. Õppejõud on kõrgelt kvalifitseeritud ning nende arengut toetatakse. Ka vilistlased pidasid õppejõude väga professionaalseteks. Parendusvaldkonnad ja soovitused Üliõpilased väljendasid suuremat vajadust kohaliku personali järele, kellel oleks aega neid pärast loenguid juhendada. Tuleb kaaluda võimalust keskenduda arvutiteaduste baasainete kõrval rohkem üliõpilasi huvitavatele multimeediaainetele, et saavutada läbi spetsialiseerumise multimeediale konkurentsieelis tööturul ning kohalduda paremini kohaliku kogukonna ja riigi vajadustele. Võttes arvesse, et IKT valdkonnas muutuvad töövahendid väga kiiresti, on oluline leida õppekavas senisest parem tasakaal teooria, oskuste arendamise ning uute töövahendite käsitlemise vahel. Kolledžil tuleb jätkata koostööd kohalike tööandjatega, julgustamaks viimaseid motiveerima oma töötajaid õpinguid lõpule viima. Et tasakaalustada kolledžis kohati valitsevaid väga isiklikke ning toetavaid suhteid üliõpilastega, on vajalikud formaliseeritud protseduurid, et motiveerida tudengeid nt tähtaegadest kinni pidama. Üliõpilastele tuleb pakkuda võimalust teha koostööd kolledži teiste valdkondadega, arendamaks välja unikaalseid ITrakendusi eluliste probleemide lahendamiseks. Et toetada multimeedia arendust, on vaja lisada õppekavasse kunstiõpe. Vajalik on luua toimiv protsess õpiväljundite sõnastuse 15

16 Üliõpilased on koostöö tulemusel õppejõududega reeglina kõrgelt motiveeritud ning nende väljalangevus kolledžist on ülikooli üldise tasemega võrreldes väike. Õppekava pakub üliõpilastele laialdaselt valikuvõimalusi. Üliõpilased on rahul nii õppekavaga kui toetusega, mida nii akadeemiline kui tugipersonal neile pakuvad. Vilistlased jäid õppekavaga väga rahule ning väljendasid oma valmisolekut lõpetajaid tööle võtta. ülevaatamiseks/heakskiitmiseks/kinnitamiseks. Rohkem tuleb ära kasutada vilistlaste entusiasmi ning valmidust kolledžis õpetada. Esines olulisi lünki vilistlaste kohta kogutud statistikas. Et oleks lihtsam jälgida nt hiljutiste õppemaksu puudutavate seadusemuudatuste mõju, on vaja juurutada põhjalikum protseduur statistika kogumiseks. Üliõpilaste inglise keele oskuse tase kolledžis jääb mõnevõrra alla ülikooli üldisele tasemele ning seda tuleb tõsta, et luua soodsam pinnas rahvusvahelistumisele. Üliõpilastele tuleb pakkuda rohkem Erasmuse kohti, et nende välismobiilsust suurendada. 9. Dokumendi Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel p 38 sätestab, et hindamisnõukogu kinnitab hindamisaruande 3 kuu jooksul pärast selle saamist. Nõukogu kaalub hindamiskomisjoni poolt välja toodud tugevusi, parendusvaldkondi ja soovitusi ning otsustab viia järgmine õppekavagrupi kvaliteedi hindamine läbi kas 7 aasta pärast või vähema kui 7 aasta pärast, kui esineb oluline õppekavade ja nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse mittevastavus õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele. 10. Nõukogu kaalus punktis 8 toodud tugevusi parendusvaldkondi ja soovitusi ning leidis, et õppekava, sellel toimuv õpe ning õppealane arendustegevus vastavad nõuetele. 11. Eeltoodust johtuvalt Nõukogu OTSUSTAS Kinnitada hindamisaruanne ning viia järgmine Tallinna Ülikooli informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi esimese ja teise õppeastme kvaliteedi hindamine läbi 7 aasta pärast. Otsus võeti vastu 9 poolthäälega. Vastu Järgmise õppekavagrupi kvaliteedihindamise aja kooskõlastab EKKA büroo Tallinna Ülikooliga Nõukogu teeb Tallinna Ülikoolile ettepaneku esitada EKKA-le hiljemalt tegevuskava aruandes toodud parendusvaldkondade ning soovituste arvestamise kohta, mille EKKA edastab hindamiskomisjonile teadmiseks. 14. Isikul, kes leiab, et otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on võimalik esitada vaie EKKA hindamisnõukogule 30 päeva jooksul pärast seda, kui vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Otsuse kohtulik vaidlustamine on võimalik 30 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. 16

17 5) Nõukogu arutas Eesti Infotehnoloogia Kolledži informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedihindamise dokumente ning tõdes järgmist: Lähtuvalt rakenduskõrgkooli seaduse 21 1 lg-st 2, erakooliseaduse 14 lg-st 7 ning ülikooliseaduse 10 lg-s 4 ja Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri põhimääruse punkti ning punktis sisalduva volituse põhjal kehtestatud dokumendi Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel punkti 38 alusel sedastab Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu (edaspidi Nõukogu) järgmist: 1. Eesti Infotehnoloogia Kolledž kooskõlastas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA) õppekavagrupi kvaliteedihindamise aja EKKA juhataja kinnitas korraldusega Tallinna Ülikooli ja Eesti Infotehnoloogia Kolledži informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi esimese ja teise õppeastme kvaliteedi hindamise komisjoni (edaspidi komisjon) koosseisus Ernst Wilhelm Mayr esimees, Technische Universität München, professor, Saksamaa Liz Bacon (Elisabeth Kabler) The University of Greenwich, professor, Suurbritannia Stephen Anthony Brewster University of Glasgow, professor, Suurbritannia Andres Kütt Nordea pank, BCIO Baltic Countries, Eesti Aleksandr Požidajev Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane, Eesti Albert Sangrá Universitat Oberta de Cataluny, director of the elearn Center, professor, Hispaania Tanel Tammet Tallinna Tehnikaülikooli professor, Eesti 3. Eesti Infotehnoloogia Kolledž esitas eneseanalüüsi aruande EKKA büroole , mille hindamiskoordinaator saatis komisjonile Hindamiskülastus Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse toimus Komisjon saatis hindamisaruande projekti EKKA büroole , millele Eesti Infotehnoloogia Kolledž esitas kommentaarid Komisjon esitas lõpliku hindamisaruande EKKA büroole Hindamisaruanne on otsuse lahutamatu osa. Aruanne on kättesaadav EKKA koduleheküljel. 7. Lõpliku hindamisaruande ning Eesti Infotehnoloogia Kolledži kommentaarid ja eneseanalüüsi aruande edastas Nõukogu sekretär Nõukogu liikmetele Nõukogu arutas saadud dokumente istungil 10 liikme osalusel ning otsustas tuua hindamisaruandest välja järgmised Eesti Infotehnoloogia Kolledži informaatika ja infotehnoloogia 17

18 õppekavagrupi esimest ja teist õppeastet puudutavad tugevused, soovitused ning parendusvaldkonnad. 8.1 Komisjoni märkused õppekavagrupi tasandil Üliõpilased on väga motiveeritud ning rahul õppekavadega tänu nende selgelt praktilisele suunitlusele, tihedatele sidemetele IT-sektoriga ning pädevatele õppejõududele. Nii üliõpilased, õppejõud, juhtkond kui ka tööandjad hindavad väga praktilise töö lõimimist õppetegevuses. Õppetingimused ja -vahendid on eeskujulikud ja ajakohastatud. Õppematerjalide arendus on järjepidev. Õppeinfosüsteem toimib hästi. Eesti Infotehnoloogia Kolledžil on tudengite, õppejõudude ning tööandjate esindajate silmis hea maine. Õppejõud on arendanud välja mitmesuguseid õpetamismeetodeid, mis toetavad üliõpilaste enesearendust ning sobivad nii päevase, õhtu- kui ka distantsõppe vormidele. Suhe üliõpilaste ja õppejõudude vahel on hea ning seda toetavad haridustehnoloogiate tõhus kasutus ning operatiivne mõlemasuunaline individuaalne tagasiside. Eesti Infotehnoloogia Kolledžil on tugev side IT-sektoriga: selgelt keskendutakse turu vajadustele ning tööandjate esindajad osalevad pühendunult nii kõrgkooli õppe- kui juhtimistegevuses. Tasakaal kõrgkooli täistööajaga ja praktikutest õppejõudude vahel on hea ning vastab kolledži missioonile, üliõpilaste ootustele ning tööturu vajadustele. Parendusvaldkonnad ja soovitused Väljalangevus on suur. Kõrgkoolil tuleb seirata üliõpilaste edasijõudmist, et väljalangevust vähendada. Kõrgkoolis on vaja rakendada jõulisemaid meetmeid, mille abil loomevargust ennetada ning tegeleda selle tagajärgedega, mh kohaldada õpetamismeetodeid ja viia sisse sobivad tarkvaralahendused. Juurutada tuleb selged protseduurid, mis panevad paika, kuidas plagiaadijuhtumitest teada antakse ja neid menetletakse ning mis sätestavad sarnaste rikkumiste eest järjekindlad karistused. Mitmed õppejõud kannatavad küllalt pikkade õpiperioodide jooksul ülekoormuse all. Soodustada tuleb ühtsemat lähenemist õppetööle. Õppejõududele tuleb kehtestada ühtsed reeglid töökoormuse, hindamiskriteeriumide ning individuaalse ja grupitöö vahekorra osas, et kindlustada hindamiste järjepidevus. Jätkuvalt tuleb investeerida konkreetsetesse tugevustesse, nagu uute haridustehnoloogiate süvendatud rakendamine ja robootika valdkond. 18

19 Ära tuleb kasutada IT-sektori valmisolekut kaasata tudengeid õpingute ajal reaalsetesse tööprojektidesse tegelike klientidega. Et edendada rahvusvahelist mobiilsust, tuleb tudengitele pakkuda paremaid võimalusi Erasmus programmi üliõpilasvahetusteks. 8.2 Komisjoni märkused õppekavagrupi õppekavade tasandil IT süsteemide arendus (RKH) Üliõpilased omandavad õppekaval tugevad praktilised oskused, mida tööandjad kõrgelt hindavad. Üliõpilased on motiveeritud ning õppekavaga väga rahul, kõrgkoolis valitseb tugev ühtsustunne. Kasutusel on mitmed erinevad õpetamismeetodeid ja -tehnikad, õppekavaarendus on järjepidev ning selle käigus võetakse arvesse sisendeid ettevõtetelt ning koostööpartneritelt. Robootika klubi on kolledži üks suuri tugevusi ning väga heaks vahendiks uute üliõpilaste värbamiseks. Õppetaristu (õppehoone, laborid) on kõrgel tasemel. Loodud on palju paindlikke kaugõppevõimalusi, millega eriti töötavad üliõpilased jäid väga rahule. Parendusvaldkonnad ja soovitused Tuleb rakendada meetmeid väljalangevuse vähendamiseks. Kõrgkoolil tuleb välja töötada efektiivsed tehnoloogilised lahendused loomevarguse ennetamiseks, tegelda vargusjuhtumite tagajärgedega ning teha rohkem sellekohast selgitustööd üliõpilaste hulgas. Tuleb kaaluda keerulisemate esimese kursuse ainete jaotust mitme semestri peale. Üliõpilastele tuleb õpingute alguses pakkuda rohkem tehnilist tuge. Robootika klubi tegevust tuleb õppetegevusega rohkem seostada. On vaja kehtestada ühtsed sanktsioonid tähtaegade mittejärgimise puhuks. Tuleb pöörata rohkem tähelepanu praktikutest õppejõudude õpetamisoskuste arendusele. Õppejõudude töökoormust tuleb selgemini reguleerida. Tagatud on õppejõudude järelkasv. Õppejõud on motiveeritud ja entusiastlikud, valitseb hea tasakaal põhikohaga ning praktikutest õppejõudude vahel. Õppejõud annavad üliõpilastele efektiivset ning kiiret tagasisidet. Õppejõud on kaasatud erialaste standardite väljatöötamisse. 19

20 IT süsteemide administreerimine (RKH) Valitsuse, ülikoolide ning IT-sektori koostöös valminud kaasaegne ning praktiline õppekava on Eestis ainulaadne ning selle lõpetajad on tööandjate seas kõrges hinnas. Õppekava tugevuseks on selle rakenduslikkus, mis vastab IT-sektori vajadustele. Tööandjate poolne toetus ning panus õppekavasse on suurepärane. Õppevahendid (laborid, raamatukogu jne) on mitmekesised, väga heal tasemel ning neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Õppejõud kasutavad mitmeid erinevaid kaasaegseid õpetamistehnikaid. On loodud head võimalused varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks. Õppekaval arvestatakse üliõpilaste tagasisidega ning võetakse selle põhjal ette parendustegevusi. Vilistlased panustavad igakülgselt õppekava arendusse. Hea turundusvõttena on toiminud ainekursuste kohta ette valmistatud lühivideod, kus õppejõud tutvustavad aine sisu. Õppejõudude tase on kõrge, nad on õppetööle pühendunud ning üliõpilaste suhtes väga toetavad. Õppejõudude omavaheline koostöö on väga hea. Valitseb hea tasakaal põhikohaga ning praktikutest õppejõudude vahel. Parendusvaldkonnad ja soovitused Üliõpilastele on õppekaval vaja esitada kõrgemaid nõudmisi ja rohkem väljakutseid. Et üliõpilasi rohkem motiveerida, tuleb esimese õppeaasta ainekursustes pakkuda neile rohkem IT õpet. Võttes arvesse juba bakalaureusekraadi omandanud üliõpilaste huve, tuleb kaaluda analoogilise suunitlusega magistriõppekava loomist. Tööandjate huviks on siduda õppetöö ühelt poolt paremini tõsieluliste probleemide lahendamisega ning teiselt poolt pöörata selle käigus rohkem tähelepanu ülekantavate pädevuste (meeskonnatöö, esinemisoskus) õpetamisele. Kõrgkoolil on soovitav tööandjate ettepanekuid rohkem arvesse võtta. Üliõpilaste rahvusvahelist mobiilsust tuleb suurendada. Tuleb parandada praktikutest õppejõudude kättesaadavust üliõpilaste jaoks. Üliõpilaste tagasiside käsitlemise protsess tuleb rangemalt formaliseerida ning teha see üliõpilastele arusaadavaks. Tuleb tegelda loomevarguse ja spikerdamisjuhtumite ennetamisega ning ilmnenud juhtumite lahendamisega. Arvestades tööturu ootusi tuleb arendada üliõpilaste inglise keele oskust. Õppekaval tuleb kehtestada ühtsed reeglid tähtaegadest kinnipidamise osas ning sanktsioonid nende mittejärgimise puhuks. Osad õppejõud töötavad järjepidevalt ülekoormusega, mistõttu neil ei jää aega tegeleda teadustööga. Tuleb leida viise, kuidas õppejõudude teadustööd paremini toetada. Välisüliõpilastele peab rohkem informatsiooni olema kättesaadav inglise keeles. Tuleb toetada õppegruppides motivatsiooni ja ühtsustunde kujunemist. Tervitatav on, et kõik uued õppejõud 20

21 läbivad õpetamiskoolituse. Üliõpilased on motiveeritud ning väga rahul õppekava, selle rakendusliku suunitluse, õppevahendite ning õpetamise tasemega. Infosüsteemide analüüs (RKH) Õppekava sisu on ajakohane, vastab IT-sektori vajadustele ning on Eestis ainus omalaadne, täites sellega asjakohase niši. Ressursid on väga heal tasemel ning nii üliõpilastele kui õppejõududele hästi kättesaadavad. Kasutusel on mitmed erinevad õpetamistehnikad ja -keskkonnad ning paindlikud õppevormid, millega üliõpilased on rahul. Õppetöö praktiline pool sobib hästi üliõpilaste vajadustega ning teenib õppekava eesmärke. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine toimib hästi. Õppejõudude tase on kõrge ning valitseb hea tasakaal põhikohaga ning praktikutest õppejõudude vahel. Üliõpilased on kõrgelt motiveeritud ning õppekava ja selle sisu suhtes entusiastlikult meelestatud. Parendusvaldkonnad ja soovitused Et üliõpilasi paremini motiveerida, on tarvis läbi vaadata esimese kursuse ainekava ning teha vajalikud muudatused näiteks pakkuda rohkem erialast õpet. Matemaatika ja füüsika õppeained tuleb omavahel paremini ühtlustada. Võttes arvesse kõrgharidusega sisseastujate hulka tuleb kõrgkoolil kaaluda sama suunitlusega magistriõppekava loomist. Kõrgkool peab väljalangemise ennetamiseks laiendama paindlike õppevormide rakendamist. Tuleb leida efektiivsemaid meetodeid loomevarguse juhtumite ennetamiseks ning lahendamiseks. Õppejõududele tuleb luua paremad võimalused teadustööks. Tuleb teha rohkem koostööd tööandjatega, et püstitada ülesannetes elulisi probleeme. Tuleb enam ühtlustada õppeainete raskustasemeid. Vajalik on luua toimiv protsess õpiväljundite sõnastuse ülevaatamiseks/heakskiitmiseks/kinnitamiseks. Tuleb toetada õppegruppides motivatsiooni ja ühtsustunde kujunemist. 9. Dokumendi Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel p 38 sätestab, et hindamisnõukogu kinnitab hindamisaruande 3 kuu jooksul pärast selle saamist. Nõukogu kaalub hindamiskomisjoni poolt välja toodud tugevusi, parendusvaldkondi ja soovitusi ning otsustab viia järgmine õppekavagrupi kvaliteedi hindamine läbi kas 7 aasta pärast või vähema kui 7 aasta 21

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Transporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hinda

Transporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hinda Transporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn

Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Tervishoiu õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 11/11/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas

Tervishoiu õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 11/11/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas Tervishoiu õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 11/11/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande ja viia järgmine

Rohkem

EKKA kõrghariduse hindamise nõukogu istungi protokoll 11/11/2016 Nõukogu istung toimus 11. novembril a Tallinnas. Istung algas kell ja lõp

EKKA kõrghariduse hindamise nõukogu istungi protokoll 11/11/2016 Nõukogu istung toimus 11. novembril a Tallinnas. Istung algas kell ja lõp EKKA kõrghariduse hindamise nõukogu istungi protokoll 11/11/2016 Nõukogu istung toimus 11. novembril 2016. a Tallinnas. Istung algas kell 10.30 ja lõppes kell 17.00. Osa võtsid nõukogu liikmed Ain Aaviksoo

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

EKKA kõrghariduse hindamise nõukogu istungi protokoll 02/02/2018 Nõukogu istung toimus 2. veebruaril a Tallinnas. Istung algas kell ja lõp

EKKA kõrghariduse hindamise nõukogu istungi protokoll 02/02/2018 Nõukogu istung toimus 2. veebruaril a Tallinnas. Istung algas kell ja lõp EKKA kõrghariduse hindamise nõukogu istungi protokoll 02/02/2018 Nõukogu istung toimus 2. veebruaril 2018. a Tallinnas. Istung algas kell 10.30 ja lõppes kell 14.30. Osa võtsid nõukogu liikmed Kadri Karp

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool TERVIKTEKST Vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.10.2016 määrusega nr 1 Kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.12.2016 otsusega nr 9 Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool TALLINNA ÜLIKOOL Akadeemiline üksus: 1636 Informaatika instituut Õppekava nimetus eesti keeles INFORMAATIKA ÕPETAJA, KOOLI INFOJUHT 22.08.2002 (Õppekava kood) Õppekava nimetus inglise keeles (HTM registrisse

Rohkem

Üliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides

Üliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides Üliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides 2014 Analüüsi tellis Eesti Üliõpilaskondade Liit programmi Primus toel ning Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel. Autor: Hanna-Stella Haaristo on alates 2011.

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken

Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kolleegidelt õppetöö vaatlemise kaudu. Igal õppejõul on õpetamise

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

AMETIKIRJELDUS

AMETIKIRJELDUS KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem