Aastaraamat Mets 2005; jahindus

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Aastaraamat Mets 2005; jahindus"

Väljavõte

1 8. Jahindust on järjest enam mõjutanud Eesti astumine Euroopa Liitu ning ühinemine loomastiku kasutamist, elupaikade kaitset, loomade eksporti, kauplemist jms reguleerivate rahvusvaheliste lepetega. Eesti jahinduse peamiseks raamdokumendiks on 24. aprillil 2002 Riigikogu poolt vastu võetud ja a 1. märtsist jõustunud jahiseadus (JS). Seadus sätestab jahimaa korraldamise ja kasutamise, ulukivaru arvestuse ja käitlemise, suurulukite majanduslikult lubatava arvukuse piirmäärad, jahipidamise alused, sh erireýiimialadel, samuti ulukikahjustusi ennetava tegevuse jpm. Jahiseaduse alusel antakse jahimaa kasutada jahipiirkondadena 10 aastaks. Jahipidamise õiguse jahiühendustele tagab kasutusõiguse leping. Kasutusõiguse eest makstakse riigile igal aastal jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, millest Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsandusprogrammi kaudu rahastatakse jahimaakorraldust, jahinduslikke rakendusuuringuid, täiendkoolitusi jm. Jahinduse juhtimine ja ressursiarvestus oli riiklikul tasandil korraldatud keskkonnaministeeriumi metsaosakonna ja maakondlike keskkonnateenistuste kaudu. Jahiulukite loetelusse kuulus JS (RT I 2002, 41, 252; 63, 387) 19 lg 2 alusel 18 imetaja- ja 37 linnuliiki aastal oli 299 jahipiirkonda. Jahindust ja inimese suhtumist suurkiskjaisse on tuntavalt mõjutanud karu-, hundi- ja ilveseasurkonna kasutamine kaitsekorralduskava alusel. Täpsustati jahiaeg ja küttimismahud, seire ja loenduse tagamiseks asutati usaldusmeeste võrgustik, süvenes kütitud isendite vanuse, seisundi, toitumise jmt uurimine. Kõige sellega, nagu ka põdraseire ja -suunamisega tegeleb Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses a asutatud ulukiseire osakond. 8.1 Ülevaade aasta jahihooajast Review of the hunting seasons of Näitaja Indicator Jahinduslikud tulud, milj kr 11,00 14,88 17,78 16,98 17,98 17,47 21,84 22,72 Hunting revenues, mln EEK Jahinduslikud kulud, milj kr 10,80 13,99 17,65 17,23 17,31 17,73 20,74 20,74 Hunting expenditures, mln EEK sh ulukihooldele, milj kr 0,61 2,27 2,67 2,59 2,47 3,15 3,7 4,40 of which to game maintenance, mln EEK Rajati söödapõlde ulukitele, ha Pasturelands created, ha Jahikoeri jahimeeste valduses: Hunting dogs possessed by hunters: laikad elkhounds hagijad hounds taksid dachshunds linnukoerad birddogs terjerid terriers Antud jahitunnistusi Hunting sertificates issued välisriikide kodanikele to foreign citizens Allikas: Statistikaamet, Keskkonnaministeerium Source: Statistical Office of Estonia, Ministry of Environment 100 Aastaraamat METS 2005

2 2004. a olid jahinduslikud tulud ja kulud taas enam-vähem tasakaalus, käibe suurenemine jätkus. Jahimaa kasutusõiguse tasu ning kulud ulukihooldele tervikuna ja söödapõldude rajamisele suurenesid. Jahikoerte arv jäi suurema muutuseta, ehkki terjerite arv märgatavalt vähenes a hüppeliselt suurenenud jahitunnistuste väljaandmine välisriikide kodanikele osutab arvatavasti Eesti kommertsjahinduse heale konkurentsivõimele. 8.2 Jahimeeste poolt loendatavate ulukite arvukus ja küttimine Population and harvest of game animals (game census data) a üldloenduse andmeil peaaegu kõigi sõraliste, välja arvatud põder, arvukus suurenes. Suurkiskjaist karu arvukus oluliselt ei muutunud, ilvese ja eriti hundi arvukuse järsk vähenemine oli pigem näiline, kajastades loendusandmete analüüsi paranemist varasemate aastatega võrreldes. Kopra arvukuse mõõdukas kasv a nõudis jätkuvalt keskkonnaametnike, jahimeeste ja maaomanike head koostööd kuivendusvõrkude ummistamise ja majandusmetsa üleujutamise ohu kõrvaldamisel. Loenduse usaldusväärsuse tagamine on olnud tähelepanu all aasta-aastalt. Suurulukite puhul on teada, et arvukuse vähenemisega võib kaasneda üle- ja suurenemisega alaloenduse oht. Suurkiskjate loendustulemuses kajastus osalt loenduse korralduse paranemine, mis tugineb kaitsekorralduskava rakendumisele ja kaardistatud loendusandmete kasutamisele. Korduvalt on leitud, et hundi tegelik arvukus, lähtudes pesakondade territooriumist, arvust ja suurusest, võib jahimeeste hinnangule märgatavalt alla jääda. Metskitsi seevastu võib olla tunduvalt enam kui jahimehed suudavad loendada. Kaalutud on selle liigi suurulukite hulgast välja arvamist ja piirdumist suhtelise arvukuse hindamisega. Iga-aastane vabariiklik nõupäev enne talvist üldloendust on loendusandmete usaldusväärsuse suurendamisele kaasa aidata püüdnud. Oma määrusega nr 62, kinnitas keskkonnaminister uue ametliku loendusjuhise ja küttimisandmete esitamise korra. Ülevaate parandamiseks väikeulukite (väikekiskjad, jänesed jt) arvukuse muutuste kohta jätkati talvist jäljeloendust püsiruutudel küljepikkusega 3 km. Suurkiskjate, kopra jt ulukite tegeliku arvukuse hindamises oli olulisel kohal kaardistamine. Muutused suurulukite küttimises olid seotud muutustega arvukuses ja suunamisjuhistes, kuid ka jahtkondade küttimissoovi ja jahipiirkonna kasutusõigusest tulenevate nõuetega. Nii tulenes küttimismäär näiteks põdra ja kopra puhul nende võimalikust mõjust metsale ja arvukuse tasemest maakondades, võrreldes JS põhise suurima lubatava piirmääraga. Sõralistest kütiti a vähem üksnes punahirvi, ülejäänute küttimine seevastu suurenes märgatavalt. Suurkiskjaist karu küttimine vähenes enam kui kahekordselt, hundi küttimine seevastu suurenes pea samavõrra ja ilvese osas püsis sama. Kopra küttimine suurenes a ajutise vähenemise järel a hüppeliselt. Yearbook FOREST

3 102 Aastaraamat METS Jahimeeste poolt loendatavate ulukite arvukus ja küttimine maakonniti aastal 2004 Population and harvest of game animals (game census data) by counties in 2004 Maakond County Põder Moose Punahirv Red deer Metskits Roe deer Metssiga Wild boar Karu Brown bear Hunt W olf Ilves Lynx Kobras Beaver L* K** L K L K L K L K L K L K L K Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne -Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru Kokku Total *L arvukus population **K küttimine harvest Allikas: Statistikaamet, Keskkonnaministeerium Source: Statistical Office of Estonia, Ministry of Environm ent

4 Yearbook FOREST Jahimeeste poolt loendatavate ulukite tõenäoline arvukus ja küttimine aastail Estimated number of population and harvest of game animals (game census data) in Aasta Year Põder Moose Punahirv Red deer Metskits Roe deer Metssiga Wild boar Karu Brown bear Hunt Wolf Ilves Lynx Kobras Beaver L* K** L K L K L K L K L K L K L K *L arvukus population **K küttimine harvest Allikas: Statistikaamet, Keskkonnaministeerium Source: Statistical Office of Estonia, Ministry of Environment

5 104 Aastaraamat METS Teiste ulukite küttimine aastail Harvest of other game animals in Uluk Gam e species Küttimine Harvest Halljänes European Hare Valgejänes Mountain Hare Kährik Raccoon Dog Metsnugis Pine Marten Mink American Mink Mäger Eurasian Badger Ondatra Musk rat Rebane Red Fox Tuhkur Western Polecat Hallhaigur Grey Heron Hallrästas Fieldfare Hani Goose Jahifaasan Pheasant Kaelustuvi Woodpigeon Kajakas Gull Kodutuvi Rock Dove Kormoran Cormorant Künnivares Rook Laanepüü Hazel Grouse Lauk Coot Metskurvits Woodcock Nurmkana Partridge Part Duck Ronk Raven Tikutaja Snipe Vares Carrion Crow * a halljänese andmed sisaldavad ka valgejänese andmeid data for of European Hare include data of Mountain Hare Allikas: Statistikaamet, Keskkonnaministeerium Source: Statistical Office of Estonia, Ministry of Environment

6 Väikeulukite absoluutloendust aastast alates ei korraldata. Arvukuse muutusi kajastavad peaasjalikult seire- ja ja küttimistulemused. Küttimishuvi vähenemine seostub mõnevõrra ahenenud karusnahaturuga. Väikekiskjate rohkus ühelt poolt osutab meie ulukifauna liigilisele mitmekesisusele, teisalt aga surub saakloomade arvukuse alla. Erinevate tegurite koosmõjust tulenevalt ongi näiteks rebast ja kährikut jätkuvalt hall- ja valgejänesest kordi rohkem(!) kütitud. Kui siia lisada metsnugis, siis selgub, miks väikekiskjate tavapäraseid saakloomi jäneseid, laanepüüsid, nurmkana jt vähe kütitakse: suurema osa nende liikide isenditest söövad väikekiskjad. Nende rohkusega kaasnevat väiksemate saakloomade arvukuse madalseisu võimendab kulliliste, valge-toonekure, samuti haiguste ja avamaastiku-elupaikades toimunud muutuste mõju. Võõrliikide kähriku ja mingi küttimise senine tase vaevalt võimaldab neid Eesti loodusest välja tõrjuda. Kähriku ja rebase rohkust kinnitab nende sage hukkumine maanteedel autorataste all ja asulaisse sattumine, samuti marutaudi suur esinemissagedus Kütitud väikeulukite arv 1000 ha jahimaa kohta aastail 2003 ja 2004 Harvest of small game animals per 1000 ha of hunting area in 2003 and 2004 Liik Kütitud väikeulukite arv 1000 ha jahimaa kohta Species Harvest of small game animals per 1000 ha of Kährik Raccoon Dog 1,1 0,9 Metsnugis Pine Marten 0,5 0,3 Mink American Mink 0,1 0,05 Rebane Red Fox 1,0 1,5 Halljänes European Hare 0,3 0,3 Valgejänes Mountain Hare 0,1 0,1 Part Duck 4,3 3,8 Hani Goose 0,4 0,4 Laanepüü Hazel Grouse 0,04 0,013 Nurmkana Partridge 0,02 0,006 Metskurvits Woodcock 0,25 0,16 Vares Carrion Crow 0,5 0,6 Allikas: Statistikaamet, Keskkonnaministeerium Source: Statistical Office of Estonia, Ministry of Environment 8.3 Jahimaa pindala ja jahimeeste arv Hunting area and number of hunters Jahimaa pindala on viimastel aastatel püsinud üle 4 miljoni ha, jahimeeste arv aga kasvanud ni, suurenedes a 13 maakonnas. Huvi jahinduse vastu seega püsis, jahimehi lisandus rohkem kui välja langes. Jahimeeste arv Harjumaal oli üle 3000 ning Pärnu-, Tartu- ja Viljandimaal üle 1000, seevastu Hiiumaal alla 300. Jahimaa pindala ühe jahimehe kohta a vähenes ligikaudu 280 hektarile jahimehe kohta. Suhteliselt enim oli jahimaad jahimehe kohta Põlva- ja kõige vähem Harjumaal. Yearbook FOREST

7 8.3.1 Jahipiirkondade pindala ja jahimeeste arv aastail Area of hunting districts and number of hunters in Maakond County Jahipiirkondade pindala (1000 ha) Area of hunting districts (1000 ha) Harju 334,8 392,4 404,7 404,7 356, Hiiu 100,4 100,4 100,4 100,4 101, Ida-Viru 270,8 282,2 282,2 269,5 269, Jõgeva 245,1 245,1 258,8 258,8 245, Järva 257,0 258,0 257,3 251,3 251, Lääne 204,9 205,6 225,3 261,4 256, Lääne-Viru 319,7 319,7 320,8 332,3 333, Põlva 215,4 217,3 217,7 217,7 217, Pärnu 458,3 458,3 461,7 461,7 445, Rapla 296,0 294,1 293,6 272,1 294, Saare 285,0 280,8 290,4 290,4 290, Tartu 279,9 279,9 293,1 298,7 298, Valga 199,9 199,9 201,3 201,3 200, Viljandi 307,0 307,0 307,0 307,0 317, Võru 227,3 227,6 227,9 226,0 226, Kokku Total 4 001, , , , , Jahimaad jahimehe kohta Hunting area per hunter (ha) Jahimeeste arv Number of hunters Jahimehi jahipiirkonna kohta Hunters per hunting district area (tk/1000 ha)(number/1000 ha) Harju ,4 9,5 9,0 9,2 10,7 Hiiu ,5 2,5 2,7 2,5 2,6 Ida-Viru ,3 2,3 2,3 2,4 2,4 Jõgeva ,2 3,2 3,0 3,0 3,3 Järva ,1 2,3 2,2 2,4 2,2 Lääne ,4 3,2 2,9 2,5 2,7 Lääne-Viru ,8 2,5 2,8 2,4 2,5 Põlva ,0 1,9 2,0 1,9 2,0 Pärnu ,6 3,1 2,9 3,1 3,3 Rapla ,4 2,6 2,3 2,8 2,7 Saare ,3 3,3 3,3 3,2 3,4 Tartu ,9 4,4 3,7 4,1 4,3 Valga ,2 3,0 2,8 3,0 2,9 Viljandi ,5 3,6 3,4 3,6 3,5 Võru ,7 2,8 2,7 2,8 2,9 Kokku Total ,4 3,6 3,4 3,5 3,6 Allikas: Statistikaamet, Keskkonnaministeerium Source: Statistical Office of Estonia, Ministry of Environment 106 Aastaraamat METS 2005

8 8.4 Põdra arvukus ja küttimine Population and harvest of moose Põder on Eesti tähtsaim jahiuluk. Tõenäoliselt oli Eestis üle aegade kõige arvukamalt põtru aastate lõpus ja aastate alguses: võimalike käibepõhiste arvutuste kohaselt pidi põtru olema vähemalt Ei saa välistada, et arvukus küündis koguni ni. Enim on põtru kütitud järgmistel aastatel: isendit, , ja aastate algusest keskpaigani vähenes arvukus lt ni, küttimine aga 6600-lt 1600-ni. Arvukuse ootamatult kiire ja sügava languse aastate I poolel põhjustas järsult vähendatud tavaküttimisele vaatamata kontrollimatu salaküttimine koos suurkiskjate surve tugevnemisega võis salaküttimise maht elanikkonna elujärje halvenedes olla isegi tavaküttimisega võrreldav. Et põdrapopulatsioon eeltoodule vaatamata taastuma hakkas, selles oli oma osa säästliku küttimisstruktuuri ja -mahtude, samuti piiratud jahiaja rakendamisel aastate II poolest alates on põdra arvukus kasvanud a loendati põtru juba ja üle isendi. Võimalikke loendusvigu arvestades oldi suurimale lubatavale arvukusele isendit (Keskkonnastrateegia aastani 2010) lähedal. Ilmnes jahipiirkondi, kus tegelik arvukus suurimat lubatavat taset ületas ja täheldati värsket põdrakahjustust. Küttimine küll pidurdas arvukuse tõusu, kuid ei suutnud põtrade sobivat jaotumist elupaikades mitte alati soovitud määral tagada. Kui enamasti võis oletada, et loendus vastab tõenäolisele arvukusele, siis nt Lahemaa rahvuspargi piirialalal oli a põtru talvitunud palju rohkem kui kajastas üldloendus. Et arvukuse tõus mõneski maakonnas jätkus ja suurimat lubatavat taset ületas, seda põhjustasid suuresti võimalikud vead üldloenduses ja seejärel küttimismahu määramises a kütiti põtru esmakordselt pärast aastat rohkem kui isendit. Enim loendati ja kütiti a Harju-, Lääne-, Pärnu-, Rapla-, Saare- ja Viljandimaal, suhteliselt vähe aga Hiiumaal, Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Jahimaa/elupaikade 1000 hektari kohta loendati a vastavalt ligi 2,9 / 4,8 isendit, keskmine küttimiskoormus aga oli vastavalt ligi 1/1,7 isendit. Küttimiskoormus oli a suurim Harju, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas: 2,2 isendit 1000 ha elupaikade kohta, samas kui Hiiu, Ida-Viru ja Põlva maakonnas põtrade vähesuse tõttu vaid 0,6 0,9 isendit. Muutusi Eesti põdraasurkonnas aastal (võrreldes aastaga) peegeldasid järgmised näitajad: asurkonnas lehmi pulli kohta 1,3 (1,5), kaksikvasikatega 38 (30%) järglastega põdralehmadest, vasikaid saja põdralehma kohta 85 (71) ja saja vanalooma kohta 49 (43). Veel aastatel olid metsakahjustused, eriti kuuskede koorimine ja männinoorendike rüüste põtrade poolt suureks probleemiks. Ainuüksi kahjustatud kuusikuid oli aastal ligi ha aastate II poolest alates jäi värske põdrakahjustus vähemalt riigimetsas talutavaisse piiresse. Elupaigad taastusid 1980ndate ülekoormusest kiiresti. Seda soodustas põdra arvukuse madalseis, raiete rohkus, lankide uuenemine ja põllumaadegi võsastumine. Põdraasurkond sai siit kasvuks võimsa tõuke ja on näidanud aasta-aastalt head sigimisvõimet. Soodsalt on mõjunud ka nooremate, väiksema sigimisvõimaga vanusrühmade ja vasikate eelisküttimine. Suunamise aluseks on viimasel kümnendil olnud pidev kõiki jahipiirkondi hõlmav põdraseire. Põdra arvukust püütakse elupaikade seisundist lähtudes hoida JS põhises lubatava arvukuse vahemikus, mis on isendit. Joonisel osutatud suurima lubatava arvukuse piiriks on isendit. Selle kontrollarvuga on suunamises arvestatud alates Jahiseaduse kehtima hakkamisest. Erinevus järgnevalt keskkonnastrateegias aastani 2010 osutatust on vaid +4% ja põhjendatud asjaoluga, et iga viimaste aastate jahimaakorraldus on osutanud põdra elupaikade pindala laienemisele ja seisundi paranemisele. Yearbook FOREST

9 Metsamajanduse seisukohast ohutuks on varasema kogemuse põhjal osutunud põdra asustustiheduse viimine kahjustuspiirkondades 3 4 isendile 1000 ha elupaikade kohta. Selline tihedus annaks põdra nn optimaalseks arvukuseks kogu Eesti jaoks ligikaudu Taoline seis oli meil viimati aastal. Jahimaakorraldus, lähtudes Eesti metsanduse arengukavast aastani 2010, annab iga jahipiirkonna kohta kolm kontrollarvu: suurima majanduslikult lubatava, optimaalse ja vähima majanduslikult lubatava arvukuse. Praegust arvukuse majanduslikult lubatavat ülempiiri, ligikaudu isendit, mis moodustab keskkonna mahutavusest u ½, võib pidada ka põdraasurkonna jaoks ökoloogiliselt sobivaks: põder asustab praktiliselt kõiki jahipiirkondi, tihedus on enamasti mõõdukas, populatsiooni soolis-vanuseline struktuur küllalt püsikindel, toiduvaru üldjuhul piisav ja kvaliteetne, metsa uuenemine ja metsakahjustused talutavais piires. Oht metsa uuendamisele pole sellise arvukuse juures siiski välistatud. Põdraasurkonna suunamises on jätkuvalt rakendatud küttimiskvoodi määramise ja jaotamise alast koostööd MMK, maakondade keskkonnateenistuste, jahiühenduste ja metsaomanike vahel. MMK osaks siin on olnud kõigi olemasolevate lähteandmete koondamine, üldistamine ja maakondade keskkonnateenistustele kaalumiseks oma ettepaneku esitamine Põdra arvukus ja küttimine aastail Population and harvest of moose in Aasta Year Ametlik loendus Number Arvukuse prognoos calculated Küttimine Aasta Ametlik Harvest Year loendus Number Arvukuse prognoos calculated Küttimine Harvest of prognosis of prognosis animals* of population animals* of population * official game census data Allikas: Statistikaamet Source: Statistical Office of Estonia 108 Aastaraamat METS 2005

10 Yearbook FOREST Joonis Põdra arvukus ja küttimine aastail Figure Population and harvest of moose in

11 8.5 Põder, kuusikud ja noored männikud Moose, spruce and young pine stands Põdra mõju keskealistele kuusikutele hakati riigimetsas jälgima aastail Aasta hiljem valiti esimesed alalised vaatluskohad ka põdra poolt ohustatud ja järjest aheneva pindalaga männikultuuridesse. Pisteline jälgimine ei võimalda otseselt määrata kahjustuste ulatust ja seda rahasse ümber arvestada, küll aga a) kindlale metoodikale tuginedes jälgida värske kahjustuse muutusi, b) osutada puistute ohustatuse muutustele, c) võtta suuremate kahjustuspuhangute ennetamiseks või peatamiseks vastumeetmeid, sh otstarbekamalt küttimist ja metsakaitset korraldada. Valdavalt RMK metskondades paiknev vaatlusvõrk hõlmab enam kui sadat 100 kuusega ja enam kui üheksatkümmet männiga proovitükki. Vaatluspuudel tehakse värske kahjustuse dünaamika jälgimiseks aasta-aastalt kindlaks üldseisund ja põdra põhjustatud vigastuste lisandumine. Kuusikutes on põdra tekitatud mehhaanilisi vigastusi täheldatud püsivalt ligi viiendikul uuritud kuuskedest; värskeid koorevigastusi on aasta-aastalt registreeritud vähem kui sajal kuusel, s.o enamasti vähem kui sajandikul uuritud kuuskedest ja mitu korda vähem kui raiete käigus inimese poolt tekitatud mehhaanilisi vigastusi (Tabel 8.5.1) a kuuskede koorimine proovitükkidel vähenes jätkuvalt. Põhjustena tulevad arvesse nii muu põdratoidu piisav varu kui ka kuuskede atraktiivsuse vähenemine proovitükkidel, nt korbastumise tõttu. Sügistalvised põdravatsad näitavad, et kolmveerandi toidust moodustavad lehtpuud. Okaspuude, sh peamiselt männi sisaldus toidus küündis vaid vähestel juhtudel üle kümnendiku, kuusevõrsed ja koort aga kasutas enne talve vaid väga vähe põtru ja sedagi enamasti tühises koguses. Üleminekutoiduna kasutasid põdrad sageli puhmarinde kanarbikku, mustikat ja pohla. Kahjustustest hoidumisel on tulevikus oluline koht pajustike säilimisel ja hooldamisel. Neid võib kindlasti pidada põtrade vääriselupaikadeks. Männikutes esines värsket kahjustust a ligikaudu viiendikul noortest mändidest; s.o pisut rohkem kui a, ent vähem kui a. Suurim näib põtrade surve mändidele Saare maakonnas, kus värsket kahjustust täheldati enam kui 44%-l uuritud mändidest. Põtrade poolt viimastel aastatel tekitatud vigastusi täheldatakse mändidel üle kahe korra sagedamini kui kuuskedel. Värskelt vigastatud mändide osatähtsus a ületas kuuskede vastavat näitajat taas kümneid kordi. Põhjus peitub männi atraktiivsuses, millest tulenevalt ka põtrade talvine asustustihedus uuritud männikute juures püsis umbes 3 korda kõrgem kui kuusikute juures. Eeltoodud andmed moodustavad vaid osa olukorra terviklikuks hindamiseks vajalikest. Lisandub metskondade hinnang olukorrale, lehtpuukahjustuste jälgimine lankidel jm. Keskne koht põtrade küttimise korraldamises on Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt koostatud põtrade küttimisettepanekuil, milles püütakse põdra mõjuga metsale võimalikult adekvaatselt arvestada. Küttimisettepaneku elluviimisel ja olukorra jälgimisel igas maakonnas on keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti ja jahiühenduste kõrval palju abi olnud RMK metskondadest. 110 Aastaraamat METS 2005

12 Yearbook FOREST Põdrakahjustused kuusikutes ja männikutes aastail Moose damages in spruce and pine stands in Näitaja Indicator Proovitükkide arv kuusikutes Number of plots in spruce stands Inventeeriti Number of plots observed Jälgitavate kuuskede arv Number of spruce trees assessed Raie käigus tekitatud vigastustega (%) 6,1 6,2 5,8 5,2 4,7 4,0 Damages caused in logging (% of trees) Ulukikahjustustega kuuski (%) 18,3 18,8 19,0 18,8 18,9 18,8 Share of trees with game damages värske koorevigastusega kuuski (%) 0,7 0,5 0,4 1,2 0,8 0,5 share of fresh damage (% of trees) Põtrade koormus proovitükkide lähikonnas 3,9 3,6 3,1 5,2 5,3 6,2 Density of moose population around plots (isendit 1000 ha kohta) (animals per 1000 ha) Proovitükkide arv männikutes Number of plots in pine stands Jälgitavate mändide arv Number of pine trees assessed Raie vigastustega (%) 0,6 1,3 0,8 0,5 0,4 Damages caused in logging (% of trees) Ulukikahjustusega mände (%) 33,8 41,6 47,0 43,8 44,4 Share of damaged trees (% of trees) vanade vigastustega (%) 25,5 32,9 35,3 36,0 35,5 of this old damage (% of trees) värskete vigastustega (%) 12,2 17,0 24,2 17,0 20,2 fresh damage (% of trees) Põtrade koormus proovitükkide lähikonnas 14,8 13,7 20,8 18,4 18,5 Density of moose population around plots (isendit 1000 ha kohta) (animals per 1000 ha) Allikas: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Source: Centre of Forest Protection and Silviculture 111

13 112 Aastaraamat METS 2005 Joonis 8.6 Hundi, ilvese ja pruunkaru arvukus ja küttimine aastail Figure 8.6 Population and harvest of wolf, lynx and brown bear in

(Microsoft Word - Ulukij\344lgede ruutloendus 2011.doc)

(Microsoft Word - Ulukij\344lgede ruutloendus 2011.doc) Keskkonnateabe Keskus Ulukiseireosakond ULUKITE 2011. AASTA RUUTLOENDUSE ANDMETE ANALÜÜS Koostaja: Rauno Veeroja TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS... 2 1. RUUTLOENDUSTE LÄBIVIIMINE 2011. AASTAL... 3 2.

Rohkem

(Microsoft Word - S\365raliste seisund Eestis 2009.doc)

(Microsoft Word - S\365raliste seisund Eestis 2009.doc) Keskkonnaministeerium Keskkonnateabe Keskus Uluksõraliste asurkondade seisund Eestis 2009 KIK 2009. a jahindusprogrammi projekti nr 1 lõpparuanne sõraliste seire spetsialist: Jüri Tõnisson teadustöö spetsialist:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft Word - Manage PODER 2011 RJfin.doc

Microsoft Word - Manage PODER 2011 RJfin.doc Keskkonnateabe Keskus Ulukiseireosakond Eesti põdraasurkonna seisundist ja uurimisest Küttimisettepanek 2011. aastaks Jüri Tõnisson Rauno Veeroja Tartu 2011 Sisukord Saateks... 2 Eesti põdraasurkonna seisundist

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Seire- ja teadusmaterjalide kogumine 2009 jahihooajal:

Seire- ja teadusmaterjalide kogumine 2009 jahihooajal: 1 Seire- ja uurimismaterjalide kogumine 2017 jahihooajal: Vastavalt 2013. aasta 1. juunist kehtivale jahiseadusele on jahipiirkonna kasutaja kohustatud teostama ulukite seiret (koguma seireandmeid) oma

Rohkem

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus ILVESE PESAKONNA KODUPIIRKONNA SUURUS TALVEL II Uuringu aruanne Koostaja: Peep Männil Tartu 2007 Uurimus on valminu

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus ILVESE PESAKONNA KODUPIIRKONNA SUURUS TALVEL II Uuringu aruanne Koostaja: Peep Männil Tartu 2007 Uurimus on valminu Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus ILVESE PESAKONNA KODUPIIRKONNA SUURUS TALVEL II Uuringu aruanne Koostaja: Peep Männil Tartu 2007 Uurimus on valminud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel 1. SISSEJUHATUS

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus SUURKISKJATE KÜTTIMISVALIMI VANUSELINE JA SOOLINE STRUKTUUR Foto: Tavo Uuetalu Koostaja: Peep Männil Tartu 2006 Uur

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus SUURKISKJATE KÜTTIMISVALIMI VANUSELINE JA SOOLINE STRUKTUUR Foto: Tavo Uuetalu Koostaja: Peep Männil Tartu 2006 Uur Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus SUURKISKJATE KÜTTIMISVALIMI VANUSELINE JA SOOLINE STRUKTUUR Foto: Tavo Uuetalu Koostaja: Peep Männil Tartu 2006 Uurimus on valminud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Rohkem

Mälumäng Vol 3.

Mälumäng  Vol 3. Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Eesti Jahimeeste Seltsi aastaraamat 2018

Eesti Jahimeeste Seltsi aastaraamat 2018 Eesti Jahimeeste Seltsi aastaraamat 2018 2 EJS AASTARAAMAT 2018 SISUKORD 3... Eessõna 4... Eesti Jahimeeste Seltsist 5...Väliskoostöö jahinduses 7... Liikmesorganisatsioonide kontaktid 12... EJSi juhatus

Rohkem

Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema

Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar 2012. Marko Trave Saaremaa metskonna metsaülem. Foto: Vilma Rauniste Eesti on

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 Autorid: A. Sims, M. Raudsaar, U. Tamm, T. Timmusk Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea Kaanefoto: Tõnis Teras

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013

Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel 1998-2013 SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Käesoleva analüüsi koostas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) projekti ELFi

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu,

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 7. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 7 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 7. aastal Keskkonnaameti tellimisel

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

aegcau

aegcau Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 2015. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 2015 1 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 2014. aastal Keskkonnaameti

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud]) Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Tartu Ülikool Teadus- ja arendustöö Põtrade liikuvusuuring GPS/GSM kaelustega riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-Mäo (km 40,0-85,0) l

Tartu Ülikool Teadus- ja arendustöö Põtrade liikuvusuuring GPS/GSM kaelustega riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-Mäo (km 40,0-85,0) l Tartu Ülikool Teadus- ja arendustöö Põtrade liikuvusuuring GPS/GSM kaelustega riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-Mäo (km 40,0-85,0) lõigu piirkonnas Lõpparuanne Tõnu Oja (vastutav täitja)

Rohkem

Hip Green1 Template

Hip Green1 Template Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc

Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc MAK keskkonnaga seotud toetuste bioloogilise mitmekesisuse hindamise raames 2010.- 2015. a teostatud põllulindude seire kokkuvõte Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Eneli Viik, eneli.viik@pmk.agri.ee

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.02.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.07.2004 Avaldamismärge: RTL 2004, 16, 257 Valitsusasutuste

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem