EMP finantsmehhanismi toetused kõrghariduse valdkonnas Juhend taotlejatele Programmist Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhan

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "EMP finantsmehhanismi toetused kõrghariduse valdkonnas Juhend taotlejatele Programmist Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhan"

Väljavõte

1 EMP finantsmehhanismi toetused kõrghariduse valdkonnas Juhend taotlejatele Programmist Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi perioodi toetustest rahastatav Balti teaduskoostöö programm toetab lisaks teadusalasele koostööle ka Eesti ning Islandi, Liechtensteini ja Norra (edaspidi doonorriigid) vahelist koostööd kõrghariduse valdkonnas. Toetatakse järgmisi tegevusi: Koostööprojektid, mis tugevdavad kõrgkoolidevahelist pikaajalist koostööd, edendavad kõrghariduse rahvusvahelistumist, tõstavad õppetöö kvaliteeti ning võimaldavad üliõpilaste ja õppejõudude erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist rahvusvahelises keskkonnas. Õpirändeprojektid, mis annavad kõrgkoolide ja partnerasutuste töötajatele võimaluse omandada uusi teadmisi ja oskusi rahvusvahelises keskkonnas. 1

2 2. Koostööprojektid Koostööprojektid edendavad õppetöö kvaliteeti ja rahvusvahelistumist tugevdades ühistel huvidel põhinevat koostööd Eesti ja doonorriikide kõrgkoolide ja asutuste vahel. Projekti eesmärk Toetatakse koostööprojekte, mille eesmärgiks on arendada õppemeetodeid, õppekavasid või õppetöö korraldust, toetada õpirändeakende 1 loomist õppekavas või integreerida õppetöösse praktikapõhiseid meetodeid. Koostööprojektide tulemuseks on intellektuaalne väljund 2 õppetöösse. Koostööprojektide eesmärk on panustada õppekavade ja meetodite arendamisse (intellektuaalne väljund), luues muuhulgas võimalusi mobiilsusakendeks või panustades kõrghariduse ja töömaailma integreerimisse. Samuti on eesmärk õpimeetodite-alaste heade kogemuste vahetamine ja tudengite lühiajalise õpirände võimaldamine. Projektid peavad sisaldama minimaalselt kaks partnerit: üks Eestist ja üks doonorriigist. Koostööprojekte saab esitada kõikidest kõrghariduse valdkondadest. Koostööprojektide raames toetatakse ka projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikku rahvusvahelist õpirännet. Õpirännet toetatakse seotuna järgmiste võimalike ühistegevustega:. Üliõpilaste lühiajaline õpiränne. Toetatakse üliõpilaste õpirännet, mille raames viibitakse partnerkõrgkoolis 5-30 päeva (lisanduvad reisipäevad). Õpirände sisuks võib olla osalemine lühiajalisel kursusel, õppemoodulis, konsultatsioonid, töö raamatukogus, laboris jne. Intensiivkursused. Intensiivkursus on lühiajaline intensiivne õppetöö periood, mis toob kokku partnerkõrgkoolide üliõpilased ja õppejõud ning kutsutud eksperdid, selleks et: pakkuda õppejõududele ja üliõpilastele ainulaadset õppekeskkonda, mida ei ole võimalik luua üksikus kõrgkoolis; käsitleda valdkonnaüleseid teemasid rahvusvahelises keskkonnas ning avada osalejate jaoks uusi perspektiive; vahetada arvamusi õppetöö sisu, meetodite ja lähenemiste kohta; testida uuenduslikke õppemeetodeid, mis võivad saada arendatavate moodulite või õppekavade osaks. Toetatakse 5-30 päeva kestvaid intensiivkursuseid (lisanduvad reisipäevad). Intensiivkursustel osalevate õppejõudude (k.a kutsutud eksperdid) õpiränne võib kesta 1-30 päeva. Osaleda võivad projektis osalevate kõrgkoolide üliõpilased ja õppejõud ning teiste partnerasutuste akadeemilised ja projektiga seotud mitteakadeemilised töötajad. Kursuse raames peab toimuma intensiivne õpetamine ja õppimine. 1 Õpirändeaken on aeg, mis on õppekavas planeeritud rahvusvahelises õpirändes osalemiseks. 2 Intellektuaalne väljund on uus, iseseisva väärtusega innovaatiline toode, mis teenib pikemaajalisi eesmärke ja mille kasutuspotentsiaal ületab projekti konsortsiumi piirid. Intellektuaalne väljund võib olla näiteks õppekava, õppemetoodika, õppematerjal, suurem analüüs, loengumaterjal, tarkvara vmt. 2

3 Töötajate ühiskoolitused. Toetatakse projekti teemaga seotud partnerkõrgkoolide töötajatele suunatud lühikoolitusi, mis kestavad 3-30 päeva (lisanduvad reisipäevad). Koolitused võivad toimuda seminaride või töötubade vormis. Maksimaalse mõju saavutamiseks peavad ühiskoolitustel osalema kõigi partnerkõrgkoolide töötajad. Koostööprojekti raames on kohustuslik läbi viia vähemalt üks ühistegevus (intensiivkursus, seminar, töötuba, koolituskursus vm). Kõik tegevused peavad toimuma projektis osalevate partnerasutuste riikides. Rahvusvahelised projektikohtumised. Partnerite töökohtumised, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Toetatakse kuni 4-päevaseid kohtumisi. Ühes koostööprojektis rahastatakse maksimaalselt 4 projektikohtumist Kes võivad esitada taotlusi ja osaleda partneritena? Koostööprojektis peab osalema vähemalt kaks partnerkõrgkooli üks Eestist ja üks doonorriigist. Juhul, kui projektis soovib osaleda kolm või enam riiki, peab projekti põhipartneriks igas riigis olema alati kõrgkool. Iga partnerriigi kõrgkool võib projekti kaasata veel teisi partnereid, näiteks ettevõtteid või teisi teemast huvitatud asutusi või organisatsioone. Partnerasutusi saab kaasata ainult riikidest, kus esmaseks partneriks on kõrgkool. Taotlusi võivad koordinaatorina esitada vaid Eesti kõrgkoolid. Projekti koordinaator haldab projekti eelarvet, vastutab toetuse korrektse kasutamise eest ja maksab doonorriikide partneritele välja nende osa toetusest. Projekti kestus Koostööprojekti kestus on kuud. Rahastamistingimused Ühele koostööprojektile makstav toetus on kuni eurot. Ühistegevuse toimumise riigis elavatel osalejatel kaetakse reisi- ja elamiskulu ainult juhul, kui tegevuses on osalejaid vähemalt kahest riigist ning samast riigist osaleja reisi algus- ja sihtkoha vahemaa on rohkem kui 10 kilomeetrit. Nt Põhja-Norrast Lõuna-Norrasse kohale tulnud osalejale tasutakse reisi- ja elamiskulud. Projektis on lubatud järgmised kulud: 3

4 Lubatud kulud Kulu kirjeldus Rahastamismehhanism Toetussumma Eraldamise alus Projekti juhtimine elluviimine ja Projekti juhtimine (nt kavandamine, finantside haldamine, partneritevaheline suhtlus); projekti raames elluviidavad kohalikud projektitegevused nagu üliõpilastega klassiruumis tehtav projektitöö, lõimitud õppimismeetmete elluviimise korraldamine jne); teavitamine, propageerimine ja levitamine (nt brošüürid, teabelehed, veebipõhine teave) Ühikuhind Ühikuhind Koordineeriva organisatsiooni tegevusteks: 500 eurot kuus Partnerorganisatsioonide tegevusteks: 250 eurot osaleva organisatsiooni kohta kuus Osalevate asutuste arv ja projekti kestus. Kuni 2750 eurot kuus. 4

5 Intellektuaalse väljundi väljatöötamise ga seotud personalikulud Projekti intellektuaalsete väljundite/konkreetsete tulemuste väljatöötamine Projekti juhtimise ja haldamisega seotud personalikulud kaetakse kuluartiklist projekti juhtimine ja elluviimine. Ühikute võimaliku kattuvuse vältimiseks, tuleb taotluses iga kavandatud väljundi puhul selgitada ja põhjendada esitatud personalikulude liiki ja mahtu. Intellektuaalne väljund peab olema vajalik, laiemalt kasutatav ja levitatav. Ühikuhind B1.1 Juht/ projektiga töötamise päev B1.2 teadlane/õppejõud/koolit aja/ projektiga töötamise päev B1.3 tehniline töötaja/ projektiga töötamise päev B1.4 haldustöötaja/ projektiga töötamise päev Osalevate isikute roll projektis ja panustatud päevade arv. Projekti juhtimise ja haldamisega seotud personalikulud kaetakse kuluartiklist projekti juhtimine ja elluviimine. Ühikute võimaliku kattuvuse vältimiseks, tuleb taotluses iga kavandatud väljundi puhul selgitada ja põhjendada esitatud personalikulude liiki ja mahtu. Rahvusvahelis ed projektikohtu mised Osalemine koosolekutel, mis toimuvad partnerite vahel ning mille korraldab projekti elluviimise eesmärgil üks partneritest. Toetus osaleja reisi- ja elamiskulude katmiseks. Taotlejad peavad põhjendama koosolekute ja osalejate vajalikkust ja arvu. Aluseks võetakse reisi kaugus. Ühikuhind Kui reisi kaugus on km: 575 eurot ühe koosoleku kohta. Kui reisi kaugus on 2000 km või enam: 760 eurot ühe koosoleku kohta. Osalejate arv ja reisi vahemaa. Reisi kauguse arvutamisel tuleb kasutada Euroopa Komisjoni vahemaa arvutamise kalkulaatorit. Tulemuste levitamise üritused Projektis loodud intellektuaalsete väljundite laiemaks tutvustamiseks ja levitamiseks korraldatavad kohalikud ja rahvusvahelised konverentsid, seminarid, üritused. Selle kuluartikli alla ei arvestata projektis osalevate organisatsioonide esindajate reisikulusid ja päevarahasid. Ühikuhind 100 eurot kohaliku (st osalejatele, kes on pärit riigist, kus üritus aset leiab). 200 eurot rahvusvahelise (st teistest riikidest pärit osalejatele). Maksimaalselt 7% projekti kogukulust. Osalejate arv ja päritolu. Ühikuhind arvestatakse ainult projekti konsortsiumiväliste osalejate eest. Projektile, mis ei ole saanud toetust intellektuaalsete väljundite jaoks, ei anta toetust levitusürituste korraldamiseks. Levitamise ürituste jaoks antakse toetust üksnes juhul, kui need on otseselt seotud projekti intellektuaalse väljundi 5

6 levitamisega. Erakorralised kulud Allhangete või kaupade ja teenuste ostmisega seotud tegelikud kulud, mis on vajalikud projekti elluviimiseks ja mida ei saa katta ühikuhindadega. Vastavalt tegelikele kuludele 75% abikõlblikest kuludest Maksimaalselt eurot projekti kohta. Kuludokumendid Allhankelepingute sõlmimine peab olema seotud teenustega, mida partnerid ei saa nõuetekohaselt ise pakkuda ja mis on projekti elluviimiseks vältimatult vajalikud 3. Seadmete hulka ei tohi kuuluda tavalised kontoriseadmed või seadmed, mida osalevad organisatsioonid tavaliselt kasutavad. Erivajadustega seotud kulud Lisakulud, mis on otseselt seotud puuetega osalejatega; sh põhjendatud juhul ka kulud, mis on otseselt seotud puuetega osalejaid õppimis- ja õpetamistegevustes saatvate isikute reisi- ja elamiskuludega, tingimusel, et saatvatele isikutele ei ole juba taotletud toetust kuluridade Reisikulud ja Elamiskulud alt. Vastavalt tegelikele kuludele 100% abikõlblikest kuludest Kuludokumendid Nende kulude katmise vajadust tuleb põhjendada taotluses. 3 Vältimatult vajalikud võivad projekti iseloomust tulenevalt olla näiteks trüki- või tõlkekulud, kulud ITteenusele või seadme rendile, õppevahenditele vm. Vältimatult vajalikud ei ole näiteks kingitused ja meened. 6

7 Tabel A: Projektitegevustega seotud lühiajalise õpirände kulud Reisikulud Osalejate kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumise sihtkohta ja tagasi. Taotluses tuleb põhjendada õpirände vajalikkust projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Taotluses tuleb näidata ühel suunal läbitav vahemaa, et oleks võimalik arvutada ühikuhinda. Ühikuhind Kaugus sihtkohast km: 20 eurot osaleja kohta Kaugus sihtkohast km: 180 eurot Kaugus sihtkohast km: 275 eurot Kaugus sihtkohast km: 360 eurot Kaugus sihtkohast Kaugus sihtkohast km: 530 eurot Kaugus sihtkohast km: 820 eurot Kaugus sihtkohast 8000 km või enam: 1500 eurot Reisi vahemaa arvutamisel tuleb kasutada Euroopa Komisjoni vahemaa kalkulaatorit: kuhu sisestatakse saatva ja vastuvõtva asutuse asukoht. Reisikulude ühikuhind on mõeldud edasi-tagasi sõidu kulude katmiseks. Ühikuhinnal põhinevad elamiskulud: Üliõpilaste elamiskulud (lühiajaline õpiränne ja intensiivkursus ed) Osalejate elamiskulud õppimisperioodi ajal/ päevas Ühikuhind Kuni 14. päevani: 58 eurot päevas osaleja kohta päeval: 42 eurot päevas Päevade arv Töötajate elamiskulud ühised lühiajalised personalikool itused, Õpetamine või eksperdinõu andmine intensiivõppe programmide Osalejate elamiskulud õppimisperioodi ajal/ päevas Ühikuhind Kuni tegevuse 14. päevani: 106 eurot päevas + tegevuse päeval: 74 eurot päevas osaleja kohta Päevade arv 7

8 raames) Erivajadustega seotud kulud Lisakulud, mis on otseselt seotud erivajadustega osalejatega, sh põhjendatud juhul ka erivajadusega osalejaid saatvate isikute reisi- ja elamiskulud, va juhul kui saatvate isikute kulud kaetakse ühikuhindade alusel. Vastavalt tegelikele kuludele 100% abikõlblikest kuludest Kuludokumendid Nende kulude vajadust tuleb taotluses põhjendada. Tabel B: Intellektuaalse väljundi väljatöötamise personalikulu ühikuhinnad Neid vahendeid võib kasutada vaid intellektuaalsete väljundite loomisega seotud töötajate töötasude katmiseks. Ühikuhind sisaldab kõiki makse. Töötasu suurus sõltub kaasatud töötajate rollist projektis ja riigist, kus asub organisatsioon, kelle töötaja on kaasatud. Töötaja saab olla kaasatud nii töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel. Juht Õppejõud, teadlane Tehniline töötaja Haldustöötaja B1.1 B1.2 B1.3 B1.4 Liechtenstein, Norra Island Eesti Maksed Projektitoetus makstakse välja osadena: Esimene makse 40% toetuse kogusummast makstakse välja 30 päeva jooksul pärast rahastamislepingu sõlmimist. Vahemakse 40% toetuse kogusummast makstakse välja 90 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist, eeldusel, et aruanne on heaks kiidetud ja 70% esimesest maksest kasutatud. Jääkmakse kuni 20% toetuse kogusummast pärast lõpparuande heakskiitmist. 8

9 Valikukriteeriumid Hea taotlus peab vastama järgmistele kriteeriumidele: Eesmärgid ja asjakohasus (kuni 30 punkti) Projekti ülesehituse ja tööplaani kvaliteet (kuni 20 punkti) Projektimeeskonna koostöö kvaliteet (kuni 20 punkti) Mõju ja tulemuste levitamine (kuni 30 punkti) Koostööprojekti vajadused, eesmärgid ja tulemused on selged, realistlikud ja tegelevad asjakohase teemaga. Projekti eesmärgid vastavad programmi eesmärkidele ja on kooskõlas kõrgkoolide strateegiliste eesmärkidega. Oodatavad tulemused pakuvad uuenduslikke lahendusi selgelt määratletud vajadustele ja sihtrühmadele. Projekt keskendub selgelt defineeritud teemadele, ülesannetele ja tegevustele. Tööplaan on eesmärkide saavutamiseks asjakohane. Ülesanded on kindlaks määratud ja partnerite vahel jaotatud nii, et kõik partnerid on aktiivselt kaasatud ning tulemuste saavutamine on võimalik. Projekti ajakava on realistlik ja asjakohane. Kui projekti raames on ette nähtud õppe- või koolitustegevusi, siis hinnatakse: mil määral sobivad need projekti eesmärkidega; kui põhjendatud on osalejate arv; milline on tegevuste korralduse tase; milline on õpitulemuste tunnustamise korraldus. Partneritel on projekti läbiviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalik erialane kompetents ja kogemused. Taotluses on selgelt välja toodud, mis on partnerite rollid ja kuidas nad tegevustesse ja tulemustesse panustavad. Mõjusa suhtluse ja koostöö tagamiseks on kavandatud asjakohased tegevused. Oodatav mõju sihtrühmadele ja institutsioonidele on selgelt kirjeldatud. Projekti tulemuste hindamise meetmed on arusaadavad. On selge, kuidas hinnatakse, kas projekti eesmärgid täideti ning mõju saavutati. Tulemuste levitamise kava on asjakohane. Tegevustel on mõju ka pärast rahastuse lõppu. 9

10 3. Õpirändeprojektid Õpirändeprojektid toetavad Eesti ja doonorriikide kõrgkoolide akadeemiliste ja projektiga seotud mitteakadeemiliste töötajate kahepoolset õpirännet ning teiste partnerasutuste töötajate õpirännet Eestisse. Projekti eesmärk Toetatakse õpirändeprojekte, mis toetavad partnerkõrgkoolide töötajate ametialast arengut kooskõlas kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegiliste eesmärkidega, tõstavad töötajate erialast ja õpetamise alast kompetentsi, nende uuenduslikkust ja oskust õpetamise kvaliteeti parandada ning edendavad Eesti ja doonorriikide kõrgkoolide vahelist koostööd. Õpirände projektid suurendavad ka osalejate teadlikkust teistest kultuuridest ja toetavad rahvusvaheliste võrgustike teket. Toetatud tegevused Programm võimaldab kaht tüüpi õpirännet: Kõrgkooli õppejõudude (mõlemas suunas) ja teiste partnerasutuste töötajate (suunaga Eestisse) õpiränne kõrgkooli õpetama, Kõrgkooli töötajate õpiränne partnerriigis toimuvale koolitusele (suunaga Eestist välja). Õpirändes osaleval töötajal peab olema lepinguline töösuhe projektis osaleva asutusega(sh töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel). Järgnevad tabelid annavad ülevaate õpirände tingimustest. Õppejõudude ja partnerasutuste töötajate õpiränne, selleks et õpetada Kes võivad osaleda? Kirjeldus Partnerkõrgkoolis võivad õpetada: kõrgkoolide õppejõud doonorriikide asutuste töötajad. Rahastada saab doonorriikide kõrgkoolide õppejõudude ja teiste partneasutuste töötajate sissetulevat õpirännet ning Eesti kõrgkoolide õppejõudude väljaminevat õpirännet. Õpiränne võimaldab õppejõududel ja partnerasutuste töötajatel õpetada teise osaleva riigi kõrgkoolis külalisõppejõuna. Õppetöö võib toimuda erinevas vormis (seminarid, loengud, juhendamine vm) ning selle sihtrühmaks on vastuvõtva kõrgkooli üliõpilased. Õppejõudude ja töötajate õpiränne : edendab kogemuste ja teadmiste vahetamist ning innovaatiliste meetodite rakendamist õppetöös; võimaldab kõrgkoolil laiendada ja rikastada pakutavate ainete valikut ja sisu; pakub üliõpilastele uudset arusaama valdkonnas töötamise kohta; parandab oluliselt osalejate võõrkeeleoskust. 10

11 Kõrgkoolis õpetamine peab olema lõimitud vastuvõtva kõrgkooli õppekavasse. Külalisõppejõudude tegevuskava (õppetöö plaan) tuleb partnerite vahel kokku leppida enne õpirände algust. Pärast õpirännet tuleb esitatada aruanne ja partnerkõrgkooli kinnituskiri osalemise perioodi ja koormuse kohta. Õpirändes osalemisel hüvitatakse osalejale välismaal õpetamisega seotud reisija elamiskulud. Reisikulud hüvitatakse vastavalt lähte- ja sihtkoha vahelisele kaugusele, elamiskulu sõltub õpirände kestusest ja sihtriigi elukallidusest. Toetus ei ole mõeldud õppejõu või töötaja töötasuna. Õpirände kestus Väliskõrgkoolis õpetamise periood võib kesta alates 1 päevast kuni 4 nädalani (lisanduvad reisipäevad). Minimaalne õppetöö koormus on 5 õppetundi nädalas. Selleks, et õpirände mõju vastuvõtva kõrgkooli õppetööle ja partnerite omavahelisele koostööle oleks võimalikult suur, peaks õpiränne üldjuhul kestma vähemalt 5 tööpäeva. Tingimused Partneritel on õigus kehtestada oma õppejõududele ja töötajatele sisemised valikukriteeriumid. Valiku teeb saatev kõrgkool/asutus vastavalt asutusesiseselt kehtestatud korrale. Kõrgkoolide töötajate õpiränne, selleks et osaleda koolitusel Kes võivad osaleda? Kirjeldus Koolitusel osalemiseks võib õpirändesse saata osalevate Eesti kõrgkoolide töötajaid. Õpiränne võimaldab kõrgkoolide akadeemilise ja tugistruktuuri töötajatel osaleda koolitusel doonorriigi partnerkõrgkoolis või partnerasutuses (näiteks ettevõttes). Õpiränne, selleks, et osaleda koolitusel: võimaldab omandada uusi teadmisi või tööalaseks arenguks olulisi praktilisi oskusi; aitab luua ja tugevdada koostööd kõrgkoolide, ettevõtete ja teiste partnerasutuste vahel. Koolitus võib toimuda erinevates vormides, sh töövarjuks olemine, õppetöö, osalemine õpitoas, osalemine konverentsil vm. Enne õpirännet tuleb saatvale kõrgkoolile esitada vastuvõtva asutuse kinnitatud koolitusprogramm. Pärast õpirännet tuleb esitatada aruanne ja vastuvõtva kõrgkooli kinnituskiri osalemise perioodi ja koormuse kohta. Õpirändes osalemisel hüvitatakse partneritele välismaal koolitusega seotud reisi- ja elamiskulud. Reisikulud hüvitatakse vastavalt lähte- ja sihtkoha vahelisele kaugusele. Elamiskulu sõltub õpirände kestusest ja sihtriigi 11

12 elukallidusest. Toetus ei ole mõeldud õppejõu või töötaja töötasuna. Õpirände kestus Õpiränne osalemaks koolitusel välismaal võib üldjuhul kesta alates 3 tööpäevast kuni 4 nädalani (lisanduvad reisipäevad). Lühem kui 3 tööpäeva kestev õpiränne on lubatud ainult juhtudel, kui töötaja pikemat eemalolekut ei ole võimalik korraldada või kindlaksmääratud programmiga konverentsidel, seminaridel ja õpitubades osalemise korral. Tingimused Koolitustel osalemiseks tuleb saatval kõrgkoolil sätestada selged prioriteedid, mis on kooskõlas kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegiliste eesmärkidega. Partneritel on õigus kehtestada oma õppejõududele ja töötajatele sisemised valikukriteeriumid. Valiku teeb saatev kõrgkool/asutus vastavalt asutusesiseselt kehtestatud korrale. Õpirändes osalemise võib kõrgkool siduda kohustusega oma kogemusi/õpitut hiljem kodukõrgkoolis huvilistele tutvustada. Projekti kestus Õpirändeprojektide kestus on kuni 12 kuud. Rahastamistingimused Ühele õpirändeprojektile makstav toetus on kuni eurot. Toetus koosneb osalejate reisi- ning elamistoetusest ning õpirände korraldustoetusest. Toetust haldab taotluse esitanud Eesti kõrgkool. Info programmi võimaluste ja valikukriteeriumite kohta peab olema avalik ja kättesaadav kõikidele kõrgkooli töötajatele. Õpirändeprojektis hüvitatakse järgmised kulud: Lubatud kulud Kulu kirjeldus Rahastamismehhanism Toetussumma Eraldamise alus Reisikulu Õpirände kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumise sihtkohta ja tagasi. Ühikuhind Kaugus sihtkohast km: 20 eurot osaleja kohta Kaugus sihtkohast km: 180 eurot Päevade arv Kaugus sihtkohast km: 275 eurot Kaugus sihtkohast km: 360 eurot Kaugus sihtkohast km: 530 eurot 12

13 Kaugus sihtkohast km: 820 eurot Kaugus sihtkohast 8000 km või enam: 1500 eurot Reisi vahemaa arvutamisel tuleb kasutada Euroopa Komisjoni kalkulaatorit: kuhu sisestatakse saatva ja vastuvõtva asutuse asukoht. Reisikulude ühikuhind on mõeldud edasi-tagasi sõidu kulude katmiseks. Ühikuhinnal põhinevad elamiskulud: Elamiskulu doonorriigis Eesti õppejõudude/ töötajate elamiskulud doonorriikides Ühikuhind 250 /päev 1250 /nädal 2200 /2 nädalat 3000 /3 nädalat 4000 / 4 nädalat Päevade arv Elamiskulu Eestis Doonorriikide õppejõudude/ töötajate elamiskulud Eestis: Ühikuhind 150 /päev 750 /nädal 1250 /2 nädalat 2000 /3 nädalat 3000 / 4 nädalat Päevade arv Juhul kui õpirände periood ei kattu täpselt nädalaga arvestatakse ühikuhind proportsionaalselt võttes aluseks mittetäieliku nädala ühikuhinna ja selle nädala päevade arvu ning liites sellele täielike nädala(te) ühikuhinna. Tulemus ümardatakse euro täpsusega. 10 päevasel õpirändel Norrasse on elamiskulu arvutuskäik järgmine: 1250 eurot (7 päeva) (2 nädala ühikuhind)/14*3 (3 lisapäeva) = 1721,43 ehk 1721 eurot. Kõrgkoolile eraldatakse toetus vastavalt ühe päeva määra (150 /250 ) järgi, kuid mobiilsuste elluviimisel juhindub kõrgkool ülaltoodud määradest ja arvutuskäigust. Muud kulud: Erivajaduste ga seotud kulud Kulud, mis on otseselt seotud erivajadusega töötajate õpirände elluviimisega. Vastavalt tegelikele kuludele 100% abikõlblikest kuludest Kuludokumendid Nende kulude vajadust tuleb pärast osalejate väljavalimist spetsiaalsel vormil põhjendada. Õpirände korraldustoet us Kulud, mis on otseselt seotud õpirände korraldamisega (v.a osalejate reisi- ja elamiskulud) Ühikuhind Kuni 100. osalejani: 350 eurot + alates 101. osalejast: 200 eurot iga täiendava Õpirändes osalejate arv 13

14 Õpirände korraldustoetus on abiks töötajate kahepoolse õpirände korraldamisega kaasnevate kulude katmisel. Õpirände korraldamine võib endas sisaldada järgmisi tegevusi, kuid mitte ainult: õpirändes osalevate töötajate ettevalmistamine, jälgimine ja hindamine, osalejate võõrkeeleoskuse parandamine, akadeemilised ja korralduslikud küsimused partnerasutustega, töötajate valimine, nende teavitamine ja abistamine, tagasiside saamise korraldamine õpirändelt naasnud töötajatelt. Maksed Esimene makse 70% toetuse kogusummast makstakse välja 30 päeva jooksul pärast projektilepingu sõlmimist. Vahemakse 20% toetuse kogusummast makstakse välja 90 päeva jooksul pärast projekti vahearuande esitamist, eeldusel, et aruanne on heaks kiidetud ja 70% esimesest maksest kasutatud. Jääkmakse 10% toetuse kogusummast pärast lõpparuande heakskiitmist. Valikukriteeriumid Asjakohasus ja eesmärk (kuni 30 punkti) Projekti kvaliteet (kuni 40 punkti) Mõju ja tulemuste levitamine (kuni 30 punkti) Õpirändeprojekti vajadused, eesmärgid ja tulemused on selged, realistlikud ja tegelevad asjakohase teemaga. Projekti eesmärgid vastavad programmi eesmärkidele ja on kooskõlas kõrgkoolide strateegiliste eesmärkidega. Tööplaan on eesmärkide saavutamiseks asjakohane. Partneritevahelise koostöö korraldus ning vastutus, rollide ja ülesannete jagunemine on kirjeldatud selgelt. Töötajate õpirände valikupõhimõtted on kirjeldatud. Info levitamine programmi võimaluste ja valikukriteeriumite kohta on välja toodud. Oodatav mõju üksikisiku, institutsiooni ja riigi tasandil on selgelt kirjeldatud. Õpirändeprojekti tulemuste levitamine on tagatud kõrgkooli ja allüksuste tasandil ning vajadusel partnerriikides. 14

15 4. Taotlemine Taotlustähtaeg Taotluste esitamise tähtaeg on 25. aprill 2019 kell (Eesti aja järgi). Taotluste esitamine Taotluse esitab Eesti kõrgkool (projekti koordinaator). Taotlus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna koos kõigi taotlusvormis nõutud dokumentidega. Taotlusvorm ja eelarvevorm on kättesaadavad programmi kodulehel: Täpsemad juhised taotluse esitamise kohta on välja toodud taotluskutses. Taotluste hindamine ja valik Iga tehnilise kontrolli nõuetele vastavat taotlust hindab kaks sõltumatut ja erapooletut eksperti. Valikukomisjon saab projektide pingerea ning pärast nende läbivaatamist otsustab, milliseid projekte programmi raames toetada. Protsess tagab kõikide taotluste hindamise samade kriteeriumide alusel. 5. Projekti elluviimine Aruanded Projekti lepinguperioodi keskel esitab projekti koordinaator vahearuande, mis sisaldab informatsiooni projekti edenemise kohta ja finantsaruande. Eeldusel, et aruanne on heaks kiidetud ja 70% esimesest maksest kasutatud, järgneb sellele teine makse. Projekti lõpparuanne tuleb esitada 60 päeva jooksul pärast projekti lõppu. Pärast lõpparuande heakskiitmist sooritatakse jääkmakse. Projekti kulusid tõendavate kohustuslike dokumentide loetelu on toodud projektilepingus. Seire Asutusi võidakse projekti kestel külastada, et hinnata projekti läbiviimise edukust. 6. Programmi koordineerimine Programmi koordineerimine Programmi koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis viib programmi ellu Sihtasutus Archimedes, kes tegeleb taotlejate teavitamise, nõustamise, hindamise läbiviimise ja lepingute sõlmimisega ning jälgib heakskiidetud projektide elluviimist. 15

16 Norras koordineerib programmi Norwegian Agency for International Cooperation and Quality Enchancement in Higher Education (DIKU), Liechtensteinis National Agency for International Educational Affairs (AIBA) ning Islandil koordineeriv asutus puudub. Kontaktid: Sihtasutus Archimedes Koidula 13a, Tallinn, Eesti Tel National Agency for International Educational Affairs (AIBA) Postplatz 2, LI-9494 Schaan, Liechtenstein Tel Norwegian Agency for International Cooperation and Quality Enchancement in Higher Education (DIKU) P.O. box 1093, N-5809 Bergen, Norway Tel: EMP toetusi reguleerivad õigusaktid: Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi rakendusmäärus Eesti Vabariigi ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum Guideline for Educational Programmes Rules for the establishment and implementation of programmes falling under programme Area 3 Education, Scholarships, Apprenticeships and Youth Entrepreneurship 16

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ KA1 ÜKT Avaseminar 09.06.2015 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 09.06.2015 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti kirjeldus (taotlus) Lisa II, Projekti eelarve Lisa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Dora Pluss

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

ERASMUS

ERASMUS ERASMUS+ EUROOPA-SISENE ÕPIRÄNNE KÕRGHARIDUSES ABIMATERJAL KOORDINAATORILE 2018. aasta projektid SA Archimedes 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 2 1. ERASMUS+ PROGRAMM... 5 1.1 EUROOPA KOMISJON... 6 1.2

Rohkem

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI TPM MEETING IN ESTONIA 2017-1LV01-KA219-035479_5 TUESDAY 29 th January 2019 28/01/2019-01/02/2019 9.50 Projekti partnerid: Leikskolinn Solborg (Island), Tallinn-Paide liinibuss Vaivaru pamatskola (Läti),

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: 01.04.2019 Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga seotud peamiste teenuste eest. See aitab teil võrrelda

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid Kristin Kraav Eesti Teadusagentuur kristin.kraav@etag.ee H2020 konsultantide teenused Horisont 2020 informatsiooni edastamine Taotlejate nõustamine ja koolitus

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed

Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Transporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hinda

Transporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hinda Transporditeenuste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikakõrgkool 05/02/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega 18.05.2016.a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega 29.09.2016.a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks Reisitoetuste konkursi tingimused 1. peatükk ÜLDSÄTTED

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl

Taotleja Projekti TEST täiskasvanud II voor taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki

Rohkem

PROJEKTIKONKURSS PickUp- Briti Eri! NOORTE KOGUKONDLIKE IDEEDE PROJEKTIFOND Konkursijuhend 2019

PROJEKTIKONKURSS PickUp- Briti Eri! NOORTE KOGUKONDLIKE IDEEDE PROJEKTIFOND Konkursijuhend 2019 PROJEKTIKONKURSS PickUp- Briti Eri! NOORTE KOGUKONDLIKE IDEEDE PROJEKTIFOND Konkursijuhend 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. PROJEKTI ÜLDNÕUDED... 4 2. PROJEKTI TINGIMUSED... 5 2.1. TAOTLEJA SOBIVUS...

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalit

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalit KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalitsustele ettepaneku esitada taotlus konkursile Isikukeskse

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 27, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja spordiprogrammide, elukeskkonna arendamise ja kohaliku

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Microsoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc

Microsoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc Gümnaasium Projektitegevus Aruanne 01.01.2007-01.06.2012 perioodi eest 1.Käesolev olukord Käesoleval ajal on projektitöö gümnaasiumis järgnevas olukorras: 1.1.Lõpetatud projektid-38 tk. Üldsumma -121 670,01

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

Norra kord

Norra kord EESTI - NORRA KOOSTÖÖPROGRAMM GREEN ICT VÄIKESKEEMI PROGRAMMI KORD JA TINGIMUSED Sisu tutvustus: Käesolev programmi kord (edaspidi Programmi kord) sätestab Norra finantsmehhanismist rahastatava programmi

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017

Rohkem

KÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis

KÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis KÄSKKIRI 28.03.2018 nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 Siseministeeriumi põhimäärus 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel.

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn

Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem