Majandusaasta aruanne

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE 2013 Asutuse nimetus Eesti Lennuakadeemia Registrikood Juriidiline aadress Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald Tartumaa Eesti Vabariik Telefon Faks E-post Interneti koduleht Majandusaasta algus 01. jaanuar 2013 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2013 TARTU 2014

2 SISUKORD TEGEVUSARUANNE Üldiseloomustus Ülevaade aasta olulisematest eesmärkidest ja nende täitmisest Õppetöö Koostöö, personaliarendus ja kvaliteet Eeldatavad arengusuunad järgmisel majandusaastal Rektori hinnang sisekontrollisüsteemile RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Rektori kinnitus raamatupidamise aastaaruandele Bilanss Tulemiaruanne Rahavoogude aruanne Netovara muutuste aruanne Riigieelarve täitmise aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid Lisa 4. Maksu-, lõivu-, trahvikohustused Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused Lisa 6. Materiaalne põhivara Lisa 7. Immateriaalne põhivara Lisa 8. Saadud ja antud toetused Lisa 9. Kaupade ja teenuste müük Lisa 10. Muud tulud Lisa 11. Tööjõukulud Lisa 12. Majandamiskulud Lisa 13. Muud tegevuskulud Lisa 14. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Lisa 15. Siirded Lisa 16. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Lisa 17. Rendid Lisa 18. Muud bilansivälised kohustused ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

3 TEGEVUSARUANNE 1. Üldiseloomustus Eesti Lennuakadeemia (edaspidi ka akadeemia) on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) hallatav riigi rakenduskõrgkool, kus koolitatakse lennunduserialade spetsialiste. Akadeemia õppeprotsessis rakendatakse erinevate õigusaktidega kõrgharidusele kehtestatud nõudeid ja rahvusvahelisi lennundusalaseid standardeid. Lennuakadeemia õppetegevus on üles ehitatud paindlikule õppemoodulite süsteemile. Õppetöö toimub kõrghariduse esimesel astmel. Kinnitatud on ka kutseõppe õppekava lennukliiklusteeninduse erialal. Vastavalt ettevõtete vajadusele korraldatakse tegevspetsialistidele täiendus- ja ümberõpet ning teostatakse erinevaid rakendusuuringuid. Akadeemia liikmeskond 2013.a. lõpus oli järgmine: 291 üliõpilast (10.nov. seisuga), kõik päevases õppes täiskoormusega; 53 töötajat, sh 5 lapsehoolduspuhkusel, 38 täisajaga ning 15 osaajaga. 2. Ülevaade aasta olulisematest eesmärkidest ja nende täitmisest 1) Aasta keskseks ja kõikihaaravaks ettevõtmiseks oli akadeemia institutsionaalne akrediteerimine. Juba 2012.aastal alustatud eneseanalüüsi aruanne esitati 2013.a kesksuvel Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurile, sügisel toimus rahvusvahelise hindamiskomisjoni visiit akadeemiasse ja uue aasta alguses formuleeris hindamisnõukogu Lennuakadeemia jaoks positiivse lõppotsuse. 2) Akadeemia oluliseks prioriteediks oli ja on jätkuvalt personali arendamine aastal alustati ELA õppejõudude arenguprogrammi loomisega. Programm hõlmab noorte, alustavate õppejõudude koolitamist ja arendamist. Koolituskavade koostamine toimub koostöös teiste rakenduskõrgkoolidega aastal alustas akadeemia mentorlusega ning vajaliku koolituse läbisid 3 mentori-kandidaati. Personaliarenduse oluliseks tegevuseks on ka meeskonnatöö parendamine ning selleks on akadeemia viinud läbi erinevaid meeskonnatöö koolitusi, et parendada sidusust osakondade töökorralduses. 3) Lennuakadeemia õppetegevuse korraldamine ja arendamine. Institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi aruande koostamise käigus tehti põhjalik analüüs õppetöö korralduse ja arenduse osas; Peamised tegevused tulenesid kõrgharidusreformist ja vajadusest uuendada akadeemia siseregulatsioone. Need on: - Õppekorralduseeskiri, - Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord, - Õppetoetuste ja tulemusstipendiumi taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord 2013/2014. õppeaastal, - Õppekulude hüvitamise määrad 2013/2014. õppeaastal rakenduskõrgharidusõppes; Toimus õppekavade uuendamine, praktika eesmärkide täpsustamine, ainekavade analüüs ja täiustamine. Õppekavaarenduse töörühma poolt koostatud tööplaanis määratleti rida majanduse ja ettevõtluse ning tehnikamooduli sidususe parandamisele ja tihedamale koostööle suunatud meetmeid; Õhusõiduki ehituse ja hoolduse õppekava avati uues õppekavagrupis - tehnika, tootmine ja tehnoloogia; Jätkus alusõppe koostöö Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga ning erialaõppe koostöö lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise erialal Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lennuakadeemia viis koostöölepingu alusel läbi lennundusõpet 3

4 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele. Tehti koostööd õppekava Sõjaväeline juhtimine õhuväes arendamisel; Lennujuhtide kutsesobivuse määramisel jätkus Euroopa FEAST-testide juurutamine vastuvõtuprotsessis; Algatati õppejõu arenguprogramm alustavate õppejõudude toetamiseks. 4) Täienduskoolituse süsteemne arendamine ja mahu suurendamine on olnud Lennuakadeemia pikaajalise arengu strateegiliseks põhisuunaks. Koostati ja avaldati kodulehel täienduskoolituste loetelu 16 kursuse kirjeldusega. Arengukavas märgitud plaan jäi siiski täies mahus täitmata, kuna arengukava koostamisel oli hinnang täienduskoolituse vajaduste kasvule liiga optimistlik. 5) 2013.a jooksul toetati akadeemia õppe- ja teadustegevust mitmete Euroopa Liidu fondidest rahastatavate projektide abil: Varasematel aastatel alustatutest jätkusid lennuakadeemia laborite ja ELAR projekt; Alustati ELA-EMÜ ühisprojektiga, mille raames hangiti lennutegevuseks ressursi ammendanud, kuid tehniliselt korras nüüdisaegne õhusõiduk. 6) Akadeemia läbis VÕTA välishindamisprotsessi, Primuse hindamiskomisjon hindas VÕTA põhimõtete täitmise nõuetele täielikult vastavaks. 7) Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös tegeldi rakenduskõrghariduse jooksva korralduse ja arengu aktuaalsete probleemidega. Olulisemana osaleti: käimasoleva institutsionaalse akrediteerimise protsessi kogemuste vahetamisel, kõrgharidusreformi käivitumise ja tegevustoetuste käskkirjade ettevalmistamisega seotud tegevustes, rakenduskõrghariduse rahvusvahelise kogemuse analüüsimises ja arenguprojekti Teekaart 2020 teostamisel, rahvusvahelistes rakenduskõrgkoolide organisatsioonides ja võrgustikes. Seejuures oli lennuakadeemia rektor jätkuvalt 2012/2013. õppeaasta lõpuni RKRN esimees. 8) Lennuakadeemia kommunikatsioonivõimaluste arendamist toetab aastal kinnitatud kommunikatsioonistrateegia, milles on sõnastatud strateegilised kommunikatsioonieesmärgid ning tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks aastateks Teadlikkuse tõstmiseks akadeemiast ja lennunduserialadest, tõhusamate meetodite rakendamiseks tudengikandidaatide leidmisel, lennundushariduse- ja valdkonna populariseerimiseks ning akadeemia maine edendamiseks laiemas avalikkuses arendas akadeemia aasta jooksul mitmeid suunatud tegevusi: aastal võtsime oma õppehoones vastu 24 huvigruppi (kokku üle 500 huvilise), akadeemia esindus osales 9 messil/karjääripäeval/haridusüritusel ning külastas täiendavalt 5 kooli, a sügisel katsetasime esmakordselt tudengivarjunädala formaati, kokku võtsime vastu 62 tudengivarju, koostöös tudengiorganisatsiooniga MTÜ Eesti Lennundusselts korraldati lennunduse loengusari, mille eesmärk oli eelkõige ette valmistada tulevasi sisseastujaid. Osalejad said laiapõhjalise ülevaate lennundusvaldkonnast ja akadeemia õppekavadest, sh Eesti lennundusettevõtetest, aerodünaamikast, meteoroloogiast, lennuohutusest jm. 9) Akadeemia koostöövõrgustike arendamisel korraldati erinevaid üritusi, sh: 20. aastapäevale pühendatud konverents "Ühtne taevas väljakutsed tuleviku lennundusharidusele" (12.04); 4

5 Eesti Lennuakadeemia ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöös lennundus- ja kosmosetehnoloogia seminaride sarja seminar "Uued ärivõimalused lennujuhtimise valdkonnas" (24.05); Eesti Lennundusmuuseumiga kaaskorraldatud Eesti Lennupäevad ( ); 18. lennundusseminar ( ). 10) Akadeemia tegevuste finantseerimiseks koostati põhitegevuste täitmist tagav eelarve, lisaks koostati ja realiseeriti täiendkoolituse, avatud õppe jt teenuste pakkumise kaudu arendustegevuste finantseerimiseks omatulu ja projektipõhise finantseerimise eelarved. Muu hulgas soetati a põhivara järgmiselt: ELA laborite projekti põhivara (freesimiskeskus, lamineerimise termilise juhtimise seade, magneetimise seade, mobiilne röntgendefektoskoopia seade); ELA-EMÜ ühisõppebaasi arendamise projekti põhivara (reaktiivlennuk Learjet 25, hüdraulikajõujaam, hüdraulikasüsteemide käitlemisseade, maapealne elektritoiteseade, pukseerimisdiisel, 4 tungrauda); omavahenditest osteti puidupink maksumusega 4 500, lennujuhtimissimulaatori tarkvara summas , raadiomõõteriistad sidelaborisse summas 5 998, server maksumusega Suurematest omatulu projektidest tuleb rõhutada: Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtide täiendkoolitus ; KVÜÕA ohvitseride koolitus ; ICAO inglise keele tasemeeksamite läbiviimine ; avatud õpe ; lennutreeningseadme kasutamine täiendkoolituste läbiviimiseks ja akadeemia tutvustamiseks Õppetöö aastal toimus õppetöö transporditeenuste õppevaldkonnas rakenduskõrgharidusõppe neljal õppekaval: 1. Lennuliiklusteenindus (2282), 2. Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine (118857), 3. Õhusõiduki juhtimine (2283), 4. Lennundusettevõtte käitamine (2284) aastal viidi õhusõiduki hoolduse eriala õppekava üle tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagruppi ning nimetati õhusõiduki ehituse ja hoolduse õppekavaks (118817). Üleviimise raames viidi läbi õppekavagrupi esmahindamine EKKA hindamiskomisjoni poolt. Lennuakadeemiale anti tähtajatu õppe läbiviimise õigus eelnimetatud õppekavagrupis. Avatud õppe lennundustegevuse korralduse rakenduskõrghariduse õppekaval lõpetasid 9 üliõpilast. Seoses kõrgharidusreformiga alates aastast selles õppevormis õpet enam ei pakuta aastal lõpetasid lennundustegevuse korralduse õppekava kolm magistranti ja seejärel õppekava suleti. Sõlmiti koostööleping Eesti Maaülikooliga ergonoomika magistriõppe õppetöö läbiviimiseks 30 EAP mahus. Õppekavasid arendati kahel eesmärgil: 1) Suurendada üliõpilaste ettevõtlikkust ja praktilisi oskusi vastavalt tööandjate soovidele. Majanduse ja ettevõtluse moodulis muudeti õppeainete väljundeid ning hinnati ümber sidusus, sisu ja mahud. 5

6 2) Täiustada õppemetoodikat informaatikaalaste teadmiste ja oskuste õpetamisel. Informaatika õppeaine kohandati vastavaks lennuakadeemia vajadustele ja viiakse edaspidi läbi lennuakadeemia õppejõudude poolt. Muudatused kajastuvad 2014/2015. aastal sisseastujate õppekavades. Jätkus koostöö alusõppes Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga ning koostöö erialaõppes lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise erialal Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. PRIMUS-programmi raames on üliõpilastele loodud tugiteenuste võrgustik (õpi- ja karjäärinõustajad), pakutakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) nõustamisteenust. Lennuakadeemia viib koostöölepingu alusel läbi lennundusõpet Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele. Tallinna Tehnikaülikooli side- ja raadiotehnika instituudiga ühise magistriõppekava koostamise projekti raames tegevused puudusid TTÜ bakalaureuse õppekavade arendusest tingitud suure töökoormuse tõttu. Lennuakadeemia kavatseb projektiga jätkata aastal Riikliku koolitustellimuse täitmine 2012/2013 õppeaastal õppis Eesti Lennuakadeemias 291 üliõpilast. Üliõpilaste jagunemine õppekavade lõikes Õppekava Üliõpilaste arv Lennuliiklusteenindus 42 Lennundusettevõtte käitamine 47 Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine 62 Õhusõiduki ehitus ja hooldus 93 Õhusõiduki juhtimine 47 KOKKU 291 Tabel aastal lõpetas Eesti Lennuakadeemia 61 üliõpilast a täideti riiklik koolitustellimus 93,55% ulatuses (RKT = 62, lõpetas 58 üliõpilast). Tabel 2. RKT täitmine 2012/13.õppeaastal, lõpetajate arv (õppekavade nimetused muutusid ) Valdkond Õppekava nimetus RKT Rakenduskõrgharidusõpe Teenindus, transporditeenindus Lõpetajate arv Lennuliikluse juhtimine lennuliiklusteenindus 8 - lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine 9 Õhusõiduki juhtimine Tehnikaalad Lennundusettevõtte käitamine lennundusettevõtte töö korraldamine 4 - õhusõiduki hooldus 14 Lennundustegevuse korraldus 0 0 KOKKU (rak.kõrgh.õpe)

7 Magistriõpe Lennundustegevuse korraldus 0 3 KOKKU Praktikate korraldamine Lennuakadeemia õppekavades olevad praktikad võib liigitada kaheks: tutvumispraktikad ja erialapraktikad. Lennuakadeemia koostööpartnerid praktika läbiviimisel on peamiselt lennundusettevõtted, kuid on ka ettevõtteid, mille toodangut (nt elektroonikaseadmeid) kasutatakse lennunduses. Kõik teise kursuse üliõpilased tutvuvad reaalses töökeskkonnas erinevate Eesti lennundusettevõtete, nende töökorralduse ja oma eriala perspektiividega Eestis. Tallinna lennujaamas tutvuvad üliõpilased erinevate allüksuste töömeetoditega, praktilise töö kaudu kinnistatakse akadeemias omandatud teoreetilisi teadmisi ja oskusi. Omandatakse esmased oskused lennuliikluse koordineerimise, tehnoloogiliste süsteemide hoolduse, õhusõidukite ja reisijate teenindamise osas. Lennuliiklusteeninduse õppekava. Lennujuhtide erialapraktika sisaldab tutvumislende ja simulaatoripraktikat ning töökohapraktikat ettevõtetes aastal õnnestus korraldada töökohapraktikaid kahe välisriigi ettevõtetes Leedus ja Soomes. Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise õppekava üliõpilaste praktika hõlmab järgmisi valdkondi: seireseadmete hooldamine, raadioelektroonika aparatuuri valmistamine, trükkplaatide monteerimine ja erialane tööpraktika ettevõtetes. Õhusõiduki juhtimise erialal toimub lennupraktika õppekavas ettenähtud lennuki ja kopteri tüüpidel, osa praktikast tehakse lennutreeningvahendil FNPT II/MCC. Lennupraktika programmi on kinnitanud Eesti Lennuamet ning see on vastavuses Eesti, ICAO, JAA ja EASA lennundusõigusaktidega. Lennupraktika programmi edukal läbimisel omistatakse üliõpilasele vastav piloodiluba. Üliõpilased registreerivad oma lennud logiraamatus. Õppevõlgnevustega üliõpilasi lennupraktikale ei lubata. Lennundusettevõtte käitamise erialapraktikate raames täidab üliõpilane lisaks tutvumispraktikatele erinevaid tööülesandeid lennundusettevõttes: osaleb turundusüritustel, töötab klienditeeninduse tööpositsioonidel (check-in, gate) ning erinevates üksustes AS-is Estonian Air, AS-is Tallinna Lennujaam ja teistes lennundusettevõtetes, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis täidab praktilisi ülesandeid. Iga praktika kohta koostab üliõpilane aruande. Praktika arvestamisel ja selle korralduse parendamisel võetakse arvesse ka praktikakoha juhendaja tagasisidet, kus ta kinnitab praktika soorituse ja annab hinnangu praktikandi eelnevale ettevalmistusele ja tegevusele. Spetsialiseerumispraktika toimub samaaegselt lõputöö koostamisega lennundusettevõttes. Õhusõiduki hoolduse erialapraktika viiakse läbi lennuakadeemia õppeangaaris ning Eestis registreeritud õhusõiduki hooldusorganisatsioonides. Praktika korraldamisel, sh praktikajuhendajate määramisel, lähtutakse Eesti Lennuakadeemia lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni käsiraamatust (MTOE). Üliõpilased registreerivad praktikaperioodil tehtud tööd praktikapäevikus ning toimunud praktikat hindavad Eesti Lennuameti poolt heakskiidetud praktikajuhendajad/hindajad. Praktika tagasisidestatakse ja kontrollitakse auditite käigus aastal lisandus praktikaprogrammi mehitamata õhusõidukite konstrueerimise temaatika. Olulisemad koostööpartnerid praktika läbiviimisel Eriala Lennuliiklusteenindus Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine Praktikabaasid Lennuliiklusteeninduse AS, Õhuvägi, AS Tallinna Lennujaam Tabel 3. Lennuliiklusteeninduse AS, Õhuvägi, OÜ Rantelon, AS Enics Eesti, AS Tallinna Lennujaam, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Eolane Tallinn, Ericsson Eesti, Politsei- ja Piirivalveamet, Tehnilise Järelevalve Amet 7

8 Õhusõiduki juhtimine AS Pakker Avio, AS Estonian Air Lennundusettevõtte käitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lennuamet, AS Tallinna Lennujaam, AS Estonian Air, AS Panaviatic Õhusõiduki hooldus AS Panaviatic, Õhuvägi, Aerohooldus OÜ, AS Air Maintenance Estonia, Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalk, Nordic Aircraft Service AS Lennundustegevuse korraldus AS Estonian Air, Õhuvägi 3.3. Täienduskoolitus aastal korraldati alljärgnevad täienduskoolitused: 1) MTO täienduskoolitused AS-i Air Maintenance Estonia, Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalga, AS-i Panaviatic, Õhuväe ja välisriikide õhusõidukite hooldusorganisatsioonide töötajatele lennundustehnilise töötaja pädevuse hoidmiseks ja taastamiseks; täiendkoolituskursus Air Maintenance Estonia mehaanikute väljaõppeks; 2) Inimteguri ja auditeerimise alased koolitused Politsei ja Piirivalveameti Piirivalve osakonna Lennusalgale ja Õhuväe Lennubaasile ning AS-le Panaviatic; 3) Täienduskoolitus Lennuliikluse korraldus Lennuliiklusteeninduse AS-i uutele töötajatele eriala vadlkonna tundmaõppimiseks. Antud kursusel said soovi korral osaleda ka teiste ettevõtete töötajad; 4) Ämari Lennubaasi töötajate lennunduse inglise keele arendamiseks; 5) Simulaatorõpe Lennuliiklusteeninduse AS-is lennujuhina tööle asujatele vastavalt ettevõtte koolitusplaanile; 6) RNAV protseduuride täiendusõppe kursus Lennuliiklusteeninduse AS-i Tartu lennujuhtimisüksuse lennujuhtidele; 7) Simulaatorõpe tegevpilootidele; 8) Õhuväe inspekteerimine ja vastavate koolituste läbiviimine; 9) CRM koolitus Politsei ja Piirivalveameti Piirivalve osakonna Lennusalgale; 10) MCC koolitus erapilootidele; 11) Raadioside- ja navigatsioonisüsteemide käitajate täienduskoolitus; 12) Raadioside ja -mõõtmiste koolitus Kaitseväe Ühendatud Õppeastuste maaväe kadettidele; 13) Kursimajaka (ILS) nõuded ja mõõtmised; 14) GNSS ja täiendussüsteemid tsiviilkasutajale; 15) Üliõpilastööde juhendamise ja tagasisidestamise koolitus; 16) ICAO inglise keele tasemeeksamite läbiviimine Lennuakadeemia keeltekeskuses Vastuvõtt aastal immatrikuleeriti 1. kursusele 55 üliõpilast: 8 lennuliiklusteeninduse, 11 lennunduse sideja navigatsioonisüsteemide käitamise, 10 õhusõiduki juhtimise, 10 lennundusettevõtte käitamise ning 16 õhusõiduki ehitus ja hoolduse õppekavale. 4. Koostöö, personaliarendus ja kvaliteet 4.1. Koostöövõrgustik Eestis Eesti lennundusettevõtete juhtidest, ministeeriumide ja Lennuameti esindajatest koosnev Lennuakadeemia nõunike kogu tuli aastal kokku kaks korda - 14.juunil peale lõputööde kaitsmisi ja 14.novembril Ülenurme lennundusseminari raames. Nõunike kogu istungitel andis akadeemia juhtkond tavapärase ülevaate olulisematest tegevustest ja arutles nõunikega akadeemia strateegilise juhtimise ja lennundusettevõtetega toimuva koostöö küsimusi. Samuti andis nõunike kogu hinnangu akadeemia tegevusele aruandeperioodil. 8

9 Lennundusvaldkonna spetsialiste koondav 18. lennundusseminar kandis seekord pealkirja "Eesti lennunduse ja sidusvaldkondade vajadused ning võimalused teadus-arendustegevuse korraldamisel, rakendusuuringute ja arendusprojektide teostamisel". Muuhulgas käsitleti selliseid teemasid nagu koostöövõimaluste arendamine mehitamata õhusõidukite valdkonnas, lennuliikluse korralduse areng Euroopa Liidus, rakendusuuringud ja -projektid lennunduses. Seminari raames anti nõunikest ja lennundusveteranide esindajast koosnev komisjoni otsusega üle konkursi Aasta tegu Eesti lennunduses võitja tiitel, mille pälvis SA Eesti Lennundusmuuseum arendusprojekt "Lennundusmuuseumi väljaarendamise III etapp" eest a jätkus koostöö Eesti Lennundusmuuseumiga Eesti Lennupäevade organiseerimisel, mille raames akadeemia töötajad ja üliõpilased aitasid korraldada erinevaid atraktsioone ning tutvustada muuseumi ekspositsiooni lennupäevade külastajatele (ligi 8000 inimest) Rahvusvaheline koostöö Eesti Lennuakadeemia osales 2013.a jätkuvalt Erasmus elukestva õppe mobiilsusprogrammis. Seoses sellega, et 2013.a on senise programmi viimane ning alates kutsutakse ellu ja käivituvad uue mobiilsusprogrammi Erasmus+ tegevused, esitas Akadeemia esimesel poolaastal Euroopa Komisjonile taotluse Erasmus+ mobiilsusprogrammi harta saamiseks. Taotlus kiideti heaks ning Akadeemia osaleb aastatel uutes mobiilsusprojektides. Seoses Eramus+ programmiga on kõikidel osalevatel kõrgkoolidel kohustus sõlmida oma partneritega uued koostöölepingud, millega aasta lõpus ka algust tehti. Lepingute ümbersõlmimise protsess viiakse lõpuni 2014.a esimestel kuudel. Uusi koostööpartnereid 2013.a ei lisandunud, kuna praegune mobiilsustegevustes kaasatav kõrgkoolide võrk on optimaalne. Erasmus programmi raames korraldatavat mobiilsust (üliõpilaste õpiränne õppimise/praktika eesmärgil; õppejõudude lühiajalised lähetused õpetamise eesmärgil; töötajate lühiajalised koolituslähetused; väliskülalisüliõpilaste vastuvõtt) reguleerib alates 2012.a Erasmus programmi haldamise kord, mida tuli seoses kõrgharidusreformiga muuta. Dokumenti ajakohastatakse ka seoses Erasmus+ programmi muutunud nõuetega. Akadeemia üliõpilased käisid õppimas järgmistes kõrgkoolides: - Technical University of Košice (1), - Bremen University of Applied Sciences (1), - Anadolu University (5), - Amsterdam University of Applied Sciences (2), - Ecole Nationale de l Aviation Civile (2). Üks lennundusettevõtte käitamise eriala üliõpilane viibis praktikal Belgia ettevõttes B&MI SA. Paljud üliõpilased kasutasid Erasmus stipendiumi 2012/13 õppeaasta sügisel ning 2013/14 õppeaasta kevadel, mistõttu 2013.a mobiilsusnumbrid on väiksemad. Eesti Lennuakadeemiat külastasid National Defence University (Poola) esindajad - Grzegorz Roslan, Tadeusz Zielinski ja Eugeniusz Cieslak ning akadeemia töötajatest käisid Erasmus programmi raames õppetööd läbi viimas Kristjan Kõrgesaar ja Lauri Laasik Ecole Nationale de l Aviation Civile is (Prantsusmaa) ning Signe Vanker ja Allan Nõmmik National Defence University is (Poola). Haridustehnoloog Anu Roio kasutas Erasmus stipendiumit Prantsusmaal korraldatud erialasel täiendkoolitusel osalemiseks. Rahvusvahelisi suhteid arendati ja väliskülalisi võeti vastu ka Erasmus programmi koostööraamide väliselt a arendati järjepidevalt ingliskeelsete ainete moodulit väliskülalisüliõpilaste jaoks. Akadeemias õppisid külalisüliõpilased nii Poolast (4), Türgist (2), Hollandist (3), Leedust (3), Prantsusmaalt (2) kui ka Slovakkiast (3). Alates 2012.a kogume väliskülalisüliõpilastelt tagasisidet, mis on seni olnud väga hea ning tänu üliõpilasesinduse aktiivsele tegevusele kasvas veelgi ka rahulolu Akadeemia poolt korraldatavate üritustega. Akadeemia üliõpilased (6) ja õppejõud Kert Kotkas osalesid 2013.a juulis kahenädalases Euroopa Komisjoni poolt rahastatud intensiivprojektis LotSec, mida korraldas teist aastat Poola 9

10 partnerkõrgkool National Defence University. Teemad keskendusid üldjoontes õhupäästele ning keskkonnaseirele. Lisaks Eestile osalesid ka kõrgkoolid Leedust, Slovakkiast, Tšehhist ja muidugi Poolast. Intensiivprojekti materjalidest valmib e-kursus ja õpik. ESF DoRa programmi raames said mitmed akadeemia noored õppejõud võimaluse käia konverentsidel ja välisriikide partnerkõrgkoolides (7 korral). Alates a. reguleerib DoRa mobiilsusprogrammi raames korraldatavaid lähetusi DoRa programmi haldamise kord a alguses kinnitas akadeemia nõukogu ka Rahvusvahelistumise strateegia aastateks , mis seab rahvusvaheliste tegevuste peamised eesmärgid, tegevused ja tulemusindikaatorid Personaliarendus Eesti Lennuakadeemias töötas 2013.a 31. detsembri seisuga 53 inimest (sh 5 viibib lapsehoolduspuhkusel), kellest 38 töötab täisajaga ning 15 osaajaga. Töötajatest 15,5 kuulub akadeemilise personali hulka (täistööaja arvestuses), neist on 1 professor, 2 dotsenti, 7 lektorit, 6 assistenti, 3 instruktorit ja 2 inseneri. Lisaks osaleb igal õppeaastal õppetöö läbiviimisel töövõtulepingulist õppejõudu, kellest paljudega on akadeemial juba pikaajalisem koostöö. Akadeemia personaliarenduse eesmärk on toetada igakülgselt nii õppejõudude kui teiste töötajate kompetentside süsteemset ja läbimõeldud arengut. Akadeemias keskendub personali koolitus ja arendamine (töötajal oma erialal) tööks vajalike strateegiliste pädevuste arendamisele, töötajatele oskuste-teadmiste andmisele, järelkasvu planeerimisele, tunnustamisele ja motiveerimisele. Personaliarendus hõlmab erinevaid koolituskursusi, seminare ja konverentse väljaspool akadeemiat, veebipõhist õpet, sisekoolitusi, arenguvestluste- ja motivatsioonisüsteemi jt koolitus- ning arendustegevusi, millest töötajad osa võtavad/saavad. Tagamaks personali koolitus- ja arendamisprotsesside paremat tulemuslikkust ja lisandväärtust akadeemiale, peetakse nende planeerimisel ja läbiviimisel silmas vastavate tegevuste seotust akadeemia strateegiliste eesmärkidega. Koolitus- ja arendustegevuste planeerimisel on aluseks igaks eelarveaastaks koostatav personali koolituskava ja -eelarve, mis tugineb töötajate koolitusvajaduste hindamisele (kvartaalsed tulemushindamised, arenguvestlused) ja akadeemia arengukavale aasta sügisel lõppes akadeemia institutsionaalse akrediteerimise protsess. Tegemist oli välishindamisega, mille käigus anti Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri korraldatud protsessi tulemusena hinnang akadeemia juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavuse kohta kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Üldine hinnang akadeemia personalialasele tegevusele oli positiivne ning vääris komisjoni heakskiidu. Akadeemiline personal Akadeemia õppejõudude kõrgkoolididaktika alase kompetentsi arendamist ja jätkusuutlikkust toetab paljuski PRIMUS programm, mille poolt pakutavaid enesetäiendusvõimalusi on õppejõud aastaaastalt üha rohkem kasutanud aastal osaleti PRIMUS programmi raames väga erinevatel koolitustel nii Eestis kui väljaspool Eestit. Õppejõudude arendamisel oli 2013.a üheks võtmekompetentsiks õpetamis- ja esinemisoskuste parendamine. Käivitus ELA õppejõu arenguprogramm. Tegemist on osaga talendijuhtimisest, mille eesmärgiks on arendada olemasolevate õppejõudude ja potentsiaalsete õppejõu kandidaatide õpetamis- ja juhendamisoskusi tagamaks õppejõudude püsiv järelkasv akadeemias. Algatati ka mentorprogramm, mille raames on koolitatud 5 mentorit, kellest osadel on juba omad menteed ning läbitud on esimesed õpetamispädevuste arendamiste koolitused. Täienduskoolituste kõrval soodustab akadeemia ka töötajate tasemeõpet aastal õppis akadeemia töötajatest 2 doktoriõppes, 6 magistriõppes. Akadeemia õppejõududest on doktorikraadiga 4, magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooniga 9, bakalaureusekraadi või rakenduskõrgharidusega 5 ja kutsekraadiga 1. 10

11 Juhtide arendamine Süsteemse juhtide arendamisega on akadeemias tegeletud alates aastast, millal käivitus Juhtide arenguprogramm aastal oli juhtimisoskuste arendamisel keskmes eelkõige individuaalsed oskused ja arengud, mille eesmärgiks oli juhtimiskompetentside arendamine. Viidi läbi juhtide 360 tagasisidehindamine, mis sai alguse juba 2012.a. See on arendusvahend, mille abil koondatakse terviklik hinnang juhi kompetentsidele, oskustele ja käitumisele. Juhtimise pidev parendamine on oluline, sest juhid on akadeemia väärtuste kandjad ja vastutavad oma töötajate arendamise eest. 360 tagasisidehindamine on põhineb pädevusmudelil, millega hinnatakse tööalaseid pädevusi ja käitumisi organisatsiooni eesmärkide saavutamise seisukohalt. 360 tagasisidehindamise tulemusena toimus meeskonna koolituspraktikum, milles pöörati tähelepanu eelkõige meeskonna sidususele ja koostöö tugevdamisele erinevate osakondade vahel. Tagasiside andjad hindavad konkreetset käitumist, ning selle tulemusena on võimalik anda töötajale konkreetseid soovitusi nii meeskondlikuks kui tööalaseks arenguks. Hinnati meeskonnatööd, tulemuslikkust, inimeste juhtimise oskust, lojaalsust, usaldusväärsust. Arenguvestlused Arenguvestluste süsteem toimib ELA-s 2010.a sügisest. Arenguvestluste eesmärgiks on anda ja saada tagasisidet töötaja professionaalse arengu kohta, võimaldada töötajal näha oma tööd laiemas raamistikus, seada uusi eesmärke ning sõlmida edukat töötamist toetavaid kokkuleppeid. Arenguvestlused viiakse läbi üks kord aastas töötaja ja tema otsese juhi vahel. Arenguvestluste tulemuslikkus on olnud aastate lõikes suhteliselt sarnane: aastal osales vestlustel 100% töötajatest, st kõik 13 juhti vestlesid oma alluvatega. Arenguvestluste läbiviimist toetab ka vastav dokumentatsioon: Arenguvestluse ettevalmistusleht töötajale/juhile ja Arenguvestluse aruanne. Lisaks töötajate individuaalsetele aruannetele koostavad kõik struktuuriüksuse juhid pärast vestluste lõppu kokkuvõtte oma üksuse arenguvestlustest. Arenguvestluste aruanded ning kokkuvõtted on aluseks struktuuriüksuste koolitusplaanide ja eelarvete koostamisel. Samuti on arenguvestlustelt saadud tagasiside oluline sisendressurss personali arendustegevuste planeerimiseks ning läbiviimiseks Kvaliteedi tagamine Eesti Lennuakadeemia koolitustegevus peab vastama Eesti Vabariigi haridusõigusaktidele ja rahvusvahelistele lennundushariduse regulatsioonidele, mida rakendatakse koolitustegevuses kvaliteedi ja koolituse rahvusvahelise tunnustuse tagamiseks. Eesti Lennuakadeemia viis aastal läbi eneseanalüüsi, et hinnata oma tegevuste vastavust Eesti Vabariigi haridusõigusaktidele, Lennuakadeemia eesmärkidele ja arengukavale. Eneseanalüüsi tulemusena selgitati välja Lennuakadeemia tugevused ja parendusvaldkonnad. Eneseanalüüsi aruanne on aluseks institutsionaalse akrediteerimise läbimiseks. Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) poolt moodustatud välisekspertide hindamiskomisjon külastas Lennuakadeemiat ja andis tagasisidet nelja valdkonna kohta (organisatsiooni juhtimine ja toimimine, õppetegevus, teadus- ja arendustegevus, ühiskonna teenimine). EKKA hindamisnõukogu otsustas Eesti Lennuakadeemia institutsionaalselt akrediteerida seitsmeks aastaks kõrvaltingimusega esitada EKKA hindamisnõukogule tegevuskava teadus- ja arendustegevuse arendamise kohta. Eesti Lennuakadeemia integreeritud kvaliteedijuhtimise süsteem on arendamisel, et tagada parem hariduse ja lennunduse nõuete täitmine aastal arendati Eesti Lennuakadeemia kvaliteedijuhtimise käsiraamatu projekti, mis kinnitati nõukogu otsusega ning arendatud on interaktiivse käsiraamatu visuaali keskkonda. Kvaliteedijuhtimise käsiraamat annab ülevaate Eesti Lennuakadeemiast, selle kvaliteedijuhtimise süsteemist ja protsessidest. Eesti Lennuakadeemia koolituse rahvusvahelistele nõuetele vastavust hindab regulaarselt Lennuamet, kes nõuetele vastavuse tunnistamiseks väljastab koolitussertifikaate: 11

12 1) Lennujuhtimiskoolitaja sertifikaat nr /11/001 (Air Traffic Services Training Provider s Certificate välja antud , kehtivusajaga ), mis annab õiguse läbi viia lennujuhtimise baasõpet ja ACS, ADV/ADI, APP, APS(RAD) pädevusõpet ning väljaõppejuhendaja koolitust (OJTI). 2) Lennukoolitusorganisatsiooni koolitussertifikaat nr EST/FTO/001 õhusõiduki juhtimise kutsealal (välja antud kehtivusajaga kuni ), mis lubab korraldada järgmisi piloodiloa kursusi: lennuki liinipiloodi tervikkursus ATP(A), kopteri ametpiloodiloa tervikkursus (koos liinipiloodi teooriaõppega) CPL(H)+ATP(H) teooria, lennuki erapiloodiloa kursus PPL(A). Sertifikaat eeldab eelnevalt kuue valdkonna auditite positiivset läbimist. Lennuamet väljastas Eesti Lennuakadeemia lennukoolitusorganisatsioonile ametliku kinnituse treeningseadme FNPT II kasutamisõiguse kohta õppetöös; lennu- ja navigatsiooniprotseduuride treeningseadme FNPT II MCC kvalifikatsiooni sertifikaadi nr EST-STD/001; lennu- ja navigatsiooniprotseduuride treeningseadme FNPT II kvalifikatsiooni sertifikaadi nr EST-STD/002 kehtivusega määramata ajaks. 3) Lennundustehniliste töötajate koolitus- ja eksamineerimisorganisatsiooni sertifikaat nr EE (algselt väljastatud , viimane muudatus versioon nr 3 kinnitatud , kehtivusega määramata ajaks), mis annab õiguse viia läbi baaskoolitust A, B1 ja B2 kategooria lennundustehnilisele personalile. 4) Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi No EST/LPTO/001 (väljastatud Lennuameti poolt kehtivusega määramata ajaks) ja Test of English for Aviation Ltd (Mayflower College, UK) poolt 21. jaanuaril 2014 TEA eksami kohta välja antud litsentsi alusel võib Lennuakadeemia keeltekeskus võtta vastu lennundusspetsialistide ICAO nõuetele vastavaid inglise keele tasemeeksameid. Kvaliteedi tagamine toimub koolitusorganisatsioonide käsiraamatute ja õppetegevuse kehtivatele nõuetele vastavusse viimisega. Seoses uute lennundusõigusaktide kehtima hakkamisega uuendati aastal lennutreeningseadme FNPT ja piloodikoolituse juhtimiskäsiraamatuid. Kaasajastati ja ühtlustati koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja kasutatavaid vorme. Koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuhtimise dokumendid (sertifikaadid, käsiraamatud, auditi aruanded, kasutatavad vormid) ning nende haldamine tehti kättesaadavaks dokumendihaldussüsteemis Webdesktop, et tagada süsteemne ülevaade juhtimissüsteemi toimimisest. Juhtimissüsteemi toimimise hindamiseks toimuvad kord aastas jaanuaris juhtimise hindamise aastakoosolekud, kus analüüsitakse eelmise aasta eesmärkide täitmist ja seatakse eesmärgid eelseisvaks aastaks. Kvaliteedialase teadlikkuse tõstmiseks viidi aasta maikuus Lennuakadeemia töötajatele läbi kvaliteedijuhtimise koolitus ning detsembris piloodikoolituse juhtimissüsteemi tutvustus töötajatele ja üliõpilastele. Koolitusorganisatsioonide juhtimissüsteemi toimivust ja nõuetele vastavust kontrollitakse siseauditisüsteemi kaudu ja regulaarse Lennuameti poolse järelevalve läbi. Auditite käigus väljatoodud puudusi analüüsitakse, teadvustatakse puuduste olulisus ning määratakse korrigeerivate tegevuste eest vastutajad ja tähtajad aasta korrigeerivad tegevused on rakendatud ja auditi leiud suletud. Lennuameti auditite käigus ilmnenud puuduste ning tehtud ettekirjutuste alusel on rakendatud parendustegevused juhtimissüsteemi arendamiseks. Lennutreeningseadme FNTP sertifikaat peatati kolmeks päevaks aasta aprillikuus, kuna juhtimissüsteemi uute kehtivate nõuetega vastavusse viimine võttis aega. Tagasiside on üks oluline osa kõrghariduse kvaliteeditagamise süsteemist, kus info laekub auditi aruannetest, huvipoolte rahulolu-uuringutest, Lennuameti ettekirjutustest ja suuliste tähelepanekutena. Koostöö huvigruppidega on printsiip, mille kohaselt töötamise mõjusus on kõrgem, kui huvigruppidega on loodud usaldusel, teadmiste vahetamisel ja integratsioonil põhinevad vastastikku kasulikud partnerlussuhted seda nii akadeemia kui üksiktöötaja tasemel. Akadeemia 12

13 tagasisideküsitluse läbiviimise eesmärgiks on saada oluliste sihtrühmade hinnanguid oma tegevuste ja üldise toimimise tulemuslikkusele ning selgitada välja selle parendamise võimalused ja arendamisvaldkonnad. See aitab tagada korrigeerivate ja ennetavate tegevuste kindlaks määramise ja vastutajale suunamise. Lennuakadeemias viidi aastal läbi tagasiside küsitlused rahulolu väljaselgitamiseks 3. ja 4. kursuse üliõpilastele (september), õpetamise ja õppeainete hindamiseks (juuni-august), esmakursuslastele (septembris), töötajatele (märtsis). Küsitluste tulemusi rakendatakse õpetamise kvaliteedi tõstmiseks, õppekavade programmi täiustamiseks ja arendamiseks, vastuvõtuprotsessi ja esmakursuslaste akadeemilise kohanemise tõhustamiseks ning koostöövõrgustiku laiendamiseks. Töötajate küsitluses osales 60% töötajatest. Üliõpilaste küsitluste süsteem on arendamisel, et suurendada küsitluses osalevate üliõpilaste arvu ja tagada usaldusväärsemate andmete kogumine. 5. Eeldatavad arengusuunad järgmisel majandusaastal 5.1. Õppekeskkond aasta sügisel lõppeb Ülenurme õppekeskuse garantiiperiood, mistõttu on planeeritud viimased garantiitööd suvekuudele. Peamiselt on vaja teha hoone vajumisest/liikumisest tingitud värviparandusi. Üldiselt võib nentida, et ehituskvaliteet on olnud hea ja puuduseid ei ole palju esinenud. Iga-aastased töötajate ja üliõpilaste rahulolu-uuringud on andnud kõrgeid hinnanguid õpi- ja töökeskkonnale. Samuti andis õpikeskkonnale kõrge hinnangu institutsionaalse akrediteerimise rahvusvaheline komisjon. Laboratooriumite ja simulaatorite edasiseks arendamiseks koostatakse ELA laborite arengukava 2014, kus kokkuvõtvalt kirjeldatakse edasine investeerimisvajadus. Tartu lennujaama territooriumil asuva õhusõiduki hoolduse eriala õppeangaari hangiti Euroopa Liidu struktuurifondide toel ELA ja EMÜ ühisprojekti raames lennunduses mahakantud Turbofan tüüpi mootoriga õhusõiduk, millel on autopiloot koos abisüsteemidega aastal on kavas nimetatud õhusõiduki baasil läbi viia õhusõiduki hoolduse ja ehituse eriala üliõpilaste praktika. Planeeritud on arendada mehitamata õhusõidukite käitamisega seonduvaid õppelaboreid a. alustati lennujuhtimissimulaatori tarkvara edasiarendusega ja 2014.a. jooksul on eesmärk need arendused lõpule viia. Sidelaborisse muretseti 2013.a. ja võeti kasutusele firma HAMEG mõõteriistade komplekt, mis võimaldab läbi viia kõiki olulisemaid raadiotehnilisi mõõtmisi, mida õpetatakse ELAs nii taseme- kui täiendusõppes a. on kavas täiendavalt hankida veel kaks analoogilist mõõteriistade komplekti. Koostöös teiste rakenduskõrgkoolidega osaleti projektis "Kaasaegse praktikumi- ja loengusalvestus süsteemi hankimine ja ühine kasutusele võtmine rakenduskõrgkoolides", mille tulemusena hangiti kaks Echo 360 loengusalvestust võimaldavat komplekti. Süsteemi aktiivseks kasutamiseks koostati juhend Loengusalvestussüsteemi kasutamise põhimõtted a. käivitati infosüsteemide dokumenteerimise protsess ja alustati vastava WiKi keskkonna loomisega. Keskkonna edasiarendamine on aasta prioriteetne tegevus Õppetöö Läbiviidava õppetöö üldmaht jääb samaks eelneva aastaga. Akadeemial on koostöölepingud Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Nendele vastavalt viiakse ülikoolides läbi ELA õppekavade alusel õppetöö õppejõudude poolt, kelle kvalifikatsiooni tagab ülikool. TÜ/ELA ja EMÜ/ELA koostöölepingud hõlmavad esimese kolme semestri õppetöö läbiviimist kõigil rakenduskõrgharidusõppe õppekavadel ning lennunduse side- ja 13

14 navigatsioonisüsteemide eriala andmeside- ja infotöötlusseadmete käitamise spetsiaalsuse ühe mooduli läbiviimist TÜ-s. 2014/15. õppeaastal asub viimane grupp andmeside- ja infotöötlusseadmete käitamise spetsiaalsuse üliõpilasi erialamoodulit läbima. ELA/TTÜ koostöölepingud hõlmavad lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide eriala navigatsiooni- ja seireseadmete spetsiaalsuse erialaõppe ühe mooduli läbiviimist. 2015/16. õppeaastast alates enam spetsialiseerumist lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise õppekavas ei ole. Erialamoodul viiakse edaspidi läbi ainult koostöös TTÜ-ga. Õppetöö läbiviijate hulgas on palju külalislektoreid lennundusettevõtetest, nende hulgas ka mitmeid akadeemia vilistlasi, samuti on õppetöösse kaasatud paljud akadeemia administratiivtöötajad. See tihendab sidet üliõpilaskonnaga ning aitab kaasa akadeemia ühtse liikmeskonna kujunemisele. Õppekava töörühma ülesandeks on arendada õppekavasid lähtuvalt tööandjate ootustele kohandades õppekavasid vastavalt rahvusvahelise lennunduse arengusuundadele. Üheks eesmärgiks on ka rahvusvahelistumise süsteemsem planeerimine ja mobiilisuse mahu suurendamine. Järgnevatel aastatel on planeeritud - arendada välja uus moodul mehitamata õhusõidukite käitamine; - analüüsida Õiguse ja ohutuse mooduli väljundeid ja sidusust aastal jätkub täienduskoolituse võimaluste pakkumine lennundusettevõtete töötajatele ja ICAO tasemeeksamite läbiviimine Avalikud teenused ja arendustegevus Avalike teenustena käsitletakse üldsuse teavitamisele, lennundusvaldkonna ning -hariduse populariseerimisele suunatud tegevusi aastal on planeeritud avalikkuse ja potentsiaalsete tudengikandidaatide informeerimisele panustada senisest enam eelarvelisi vahendeid ning rakendada massimeedia kanaleid (esmakordselt televisioon ja varasemast enam raadio). Tellimisel on videoklipp nii teles kui teistes infokanalites kasutamiseks aasta alguses on valminud akadeemiat ja õppetingimusi tutvustav videolõik sotsiaalmeedias kasutamiseks. Lisaks aktiivsemale vastuvõtukampaaniale ja reklaamitegevusele jätkame lennundusharidust ja valdkonda populariseerivate ürituste süsteemi arendamist. Sealhulgas oleme muutnud avalikuks esmakursuslaste õppeaine "Sissejuhatus lennundusse II" raames toimuvad loengud, mis annavad igale soovijale hea ülevaate kaasaegse lennunduse arengutest. Teistkordselt oleme korraldamas lennunduse loengsarja tudengikandidaatide ettevalmistamiseks ning teiste huviliste informeerimiseks. Käimasolevale kursusele on registreerunud 33 inimest aastal on plaanis võtta akadeemias vastu 30 gruppi ning akadeemia esindusega külastada 9 messi/haridusüritust. Koolidele oleme pakkumas ettevõtlusloengut, mille viib läbi lennundustegevuse korralduse osakonna juhataja. Jätkuvalt võimaldame avalike ressurssidena kohviku ja auditooriumide kasutuse võimalust huvigruppidele. 6. Rektori hinnang sisekontrollisüsteemile Rektorina hindan Lennuakadeemia sisekontrollisüsteemi tõhusaks. Akadeemia sisekontrollisüsteemi rakendamisel on järgitud kehtivaid õigusakte ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud standardeid. Hinnang sisekontrollisüsteemile põhineb muu hulgas siseauditi ja väliste hindajate (Lennuamet, Euroopa Lennundusohutusameti komisjon, EKKA hindamiskomisjon) aruannetes toodud informatsioonil ja riskide hindamise tulemustel, akadeemia rahvusvaheliste lennunduskoolituse struktuuriüksuste auditeerimise aruannetel ning Juhtimise hindamise koosolekul eelneva perioodi 14

15 tegevuse analüüsimise tulemustel. Auditite käigus väljatoodud puudused analüüsitakse, teadvustatakse puuduste olulisus ning määratakse korrigeeriva tegevuse eest vastutaja ja tähtaeg. Lennukoolitusorganisatsiooni (ATO) auditeerimise valdkonnad on lennutegevus, õhusõidukite ülevaatus, lennutreeningseade FNPT, personali koolitus, üliõpilaste teooriakoolitus ja lennupraktika. Auditite eesmärk on hinnata erialase koolitustegevuse vastavust lennundusnõuetele ja valdkonna käsiraamatutele: ATO koolituskäsiraamatutele, tegevuskäsiraamatule ja juhtimiskäsiraamatule. Auditid korraldati vastavalt koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuhi Jaanika Mölter koostatud ATO auditeerimise aastaplaanile. Erialaste lennundusnõuete täitmise kontrollimiseks viis aastal lennukoolitusorganisatsiooni auditid läbi lepinguline audiitor Mart Lubi. Lennundustehnilise personali koolitusorganisatsioonis (MTO) kuuluvad auditeerimisele õppevahendid, koolitusmaterjalid, tööruumid, töötajad, teooriakoolitus, praktika, eksamite korraldus, koolitusega seotud dokumentatsioon ja selle säilitamine, õppemeetodid, kvaliteeditagamine ja käsiraamat. Auditite eesmärk on hinnata erialase koolitustegevuse vastavust lennundusnõuetele, täpsemalt õhusõiduki hoolduse eriala koolitust reguleeriva EASA määruse 2042/2003 osale 66/147 ja osakonna tööd reguleerivale käsiraamatule MTOE aastal koostas auditiplaani ja viis läbi auditid koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuhi Jaanika Mölter vastavalt aasta alguses koostatud auditeerimise plaanile. Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni auditid hõlmavad teooriakoolitust ja eksamite läbiviimist, praktikat sh ka simulaatorõpet, personali ja õppejõudude vastavust, õppevahendeid ja õpperuume, õppekirjandust ning käsiraamatut. Auditid korraldati vastavalt kvaliteedijuht Tatjana Neborjakina koostatud 2012/2013. auditeerimise plaanile. Erialaste lennuliiklusteeninduse nõuete täitmise kontrollimiseks viis 2013.a auditid läbi lepinguline audiitor Imre Ernits II poolaastal koostas koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuht Jaanika Mölter auditiplaani ja viis läbi vastavad auditid. Alates aasta jaanuarist jagati vastutused Eesti Lennuakadeemia kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamise eest, et tagada juhtimissüsteemi nõuetega vastavusse viimine ja arendamine. Vajadus tulenes nii haridus- ja kui ka lennundusnõuetest, et viia läbi eneseanalüüs ning valmistuda institutsionaalseks akrediteerimiseks ning viia vastavusse koolitusorganisatsioonide tegevus kehtivate lennundusõigusaktide muudatustega: - jaanuaris naases tööle koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuhina Jaanika Mölter, kes vastutab tegevuste lennundusnõuetele vastavuse haldamise eest; - personali- ja kvaliteedijuht Aiki Pärle vastutab Lennuakadeemia tegevuse haridusnõuete täitmise eest ning osales Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kvaliteeditöörühmas, kus tegeldakse rakenduskõrgkoolide kvaliteedikindlustamise süsteemi arendamisega. Akadeemia juhtimise struktuur ja töötajate suhtumine annavad kindlustunde, et akadeemia tegevus toimub vastavuses kvaliteedijuhtimissüsteemiga kehtestatule. Väljatöötatud siseregulatsiooni dokumendid ning nende rakendamine tagavad tõhusa sisekontrollisüsteemi, mis toimib, ühtib protseduurireeglites kirjeldatuga, tagab akadeemia seaduspärase ja säästliku toimimise ning ressursside kaitstuse. Akadeemia tegevust kajastav juhtimis- ja finantsinformatsioon on usaldusväärne, tõene ja õigeaegne. Rektorina tagan organisatsioonikultuuri arendamise ja vajalike kvalifitseeritud töötajate olemasolu akadeemia ülesannete täitmiseks ning vastavalt sisemisele riskija kontrollitunnetusele on täiendavalt analüüsitud erinevaid valdkondi. Rektorina hindan sisekontrollisüsteemi toimimise heaks. Jaan Tamm Eesti Lennuakadeemia rektor 15

16 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Rektori kinnitus raamatupidamise aastaaruandele Rektor kinnitab oma vastutust lehekülgedel 17 kuni 39 toodud Eesti Lennuakadeemia aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et: - raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; - raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Lennuakadeemia finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Jaan Tamm rektor Ülenurme, 25. märts

17 Bilanss Lisa nr VARAD Käibevara Raha ja pangakontod , ,01 Muud nõuded ja ettemaksed , ,48 Käibevara kokku , ,49 Põhivara Materiaalne põhivara , ,57 Immateriaalne põhivara , ,37 Põhivara kokku , ,94 VARAD KOKKU , ,43 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele , ,53 Võlad töötajatele , ,29 Muud kohustused ja saadud ettemaksed , ,99 Kohustused kokku , ,81 Netovara , ,62 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU , ,43 17

18 Tulemiaruanne Lisa nr TEGEVUSTULUD Saadud toetused , ,40 Kaupade ja teenuste müük , ,93 Muud tegevustulud ,07 Kokku tegevustulud , ,40 TEGEVUSKULUD Antud toetused , ,45 Tööjõukulud , ,06 Majandamiskulud , ,33 Muud tegevuskulud , ,47 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus , ,89 Kokku tegevuskulud , ,20 TEGEVUSTULEM , ,80 ARUANDEPERIOODI TEGEVUSTULEM , ,80 SIIRDED , ,80 18

19 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood põhitegevusest Tegevustulem , ,80 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus , ,89 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks , ,23 Korrigeeritud tegevustulem , ,14 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus , ,11 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 6 294, ,62 Kokku rahavood põhitegevusest , ,87 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 6, , ,00 Korrigeerimine muutusega võlgades hankijatele , ,77 Kokku rahavood investeerimistegevusest , ,77 Rahavood finantseerimistegevusest Rahalised siirded , ,40 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks , ,23 Kokku rahavood finantseerimistegevusest , ,63 Rahavood kokku , ,53 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul ,01 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul ,65 Raha ja selle ekvivalentide muutus ,36 19

20 Netovara muutuste aruanne Lisa Akumuleeritud tulem Saldo ,02 Siire tulemi elimineerimisest ,60 Kokku muutused ,60 Saldo ,62 Siire tulemi elimineerimisest ,01 Kokku muutused ,01 Saldo ,61 20

21 Riigieelarve täitmise aruanne Klassifikaatori kood Nimetus Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine 2013 esialgne eelarve 2013 lõplik eelarve 2013 tegelik eelarve täitmine Tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud aastasse , Kaupade ja teenuste , ,16 0 müük 35 Saadud toetused , , Tulude laekumine kokku , ,46 Kulude tasumine 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine , , , , ,00 4 Eraldised , , ,32 0,68-5 Tegevuskulud , , , , ,84 Kulude tasumine kokku , , , , ,84 Riigikassast saadud siirded , Riigikassale üle antud siirded , Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus , Eelarve täitmise aruanne ja tulemiaruanne ei ole võrreldavad, kuna kassa- ja tekkepõhises arvestuses on kajastatud erinevaid arvestuspõhimõtteid. Tekkepõhises arvestuses on kulud arvestatud ilma käibemaksuta. Käibemaksukulu kajastatakse tegelikes kuludes eraldi käibemaksukulukontol. Järgnevalt on esitatud riigieelarve täitmise aruanne sellest aastast rakendatud vormis. 21