T A L L I N N A Ü L I K O O L I R A H V U S V A H E L I S T E S O T S I A A L U U R I N G U T E K E S K U S T Õ R J U T U S E S I S U J A M Õ J U N O

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "T A L L I N N A Ü L I K O O L I R A H V U S V A H E L I S T E S O T S I A A L U U R I N G U T E K E S K U S T Õ R J U T U S E S I S U J A M Õ J U N O"

Väljavõte

1 T A L L I N N A Ü L I K O O L I R A H V U S V A H E L I S T E S O T S I A A L U U R I N G U T E K E S K U S T Õ R J U T U S E S I S U J A M Õ J U N O O R T E L E RASI toimetised nr 2 Epp Reiska Eve-Liis Roosmaa Kaja Oras Veebruar 2018

2 Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskuse (RASI) eelkäija asutati aastal Teaduste Akadeemia koosseisus. RASI on praegu Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi sotsiaalteaduslik interdistsiplinaarne teadus- ja arenduskeskus. TLÜ RASI uurimisteemad hõlmavad ühiskondliku ebavõrdsuse eri tahke: sugu, rahvus, vanus, põlvkond, haridus, ametipositsioon. Rahvusvahelised ja riiklikud projektid on seotud mh elukestva õppe problemaatikaga, noorte lülitumisega tööellu ning kumulatiivse halvemuse tekke- ja kompensatsioonimehhanismidega Eestis ja laiemalt kogu Euroopa Liidus. Uuem temaatika osakonna uurimistöös on seotud aktiivse vananemise küsimustega. Raportis analüüsitud intervjuud on tehtud TLÜ RASI juhitud projekti Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (EXCEPT) raames, mida rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooniprogramm Horisont 2020, lepingu nr Eesti olukorda kirjeldavate ja võrdlevate analüüside koostamist rahastas Eesti Noorsootöö Keskus. Reiska, E., Roosmaa, E.-L. & Oras, K. (2018). Tõrjutuse sisu ja mõju noortele. RASI toimetised nr 2. Tallinn: Tallinna Ülikool. Kontaktandmed: Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus Uus-Sadama 5, Tallinn Koduleht: Telefon: E-post: RASI sotsiaalmeedias: Twitter Facebook Autorid tänavad kolleege TLÜ Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskuses osutatud toe ja nõuannete eest.

3 Sisukord Sissejuhatus... 4 Valimi kirjeldus... 4 Ebakindla tööturusituatsiooni sotsiaalmajanduslikud mõjud... 6 Majanduslikud raskused... 8 Ebakindla või ajutise töö ning töötuse sotsiaalsed tagajärjed Mõju isiklikule ja pereelule Toimetulekustrateegiad Makrotasandi toimetulekustrateegiad Mesotasandi toimetulekustrateegiad Mikrotasandi toimetulekustrateegiad Kokkuvõte Heaolu ja tervis Heaolu tähendus Heaolu tähenduse seos ebakindla tööturupositsiooniga Riskifaktorid noorte heaolule Mikrotasandi riskifaktorid Mesotasandi riskifaktorid Makrotasandi riskifaktorid Toimetulekustrateegiad Mikrotasandi toimetulekustrateegiad Mesotasandi toimetulekustrateegiad Makrotasandi toimetulekustrateegiad Kokkuvõte... 31

4 Sissejuhatus Siinne raport kirjeldab ebakindla tööturupositsiooni mõju, milleks on raskused töö leidmisel, mitteametlik töö, osa-ajaga töö ja töö ajutise lepingu alusel, noorte sotsiaalmajanduslikule olukorrale ning tervisele ja heaolule. Raporti alguses antakse lühiülevaade edasise analüüsi aluseks olnud intervjuudest eri muutujate lõikes. Sotsiaalmajanduslike mõjude peatükis käsitletakse rahalisi raskusi, võimekust säästa igapäevaste ootamatute kulutuste ja/või tuleviku tarbeks ning ebakindla tööturupositsiooni sotsiaalseid tagajärgi isiklikule ja pereelule, sõprussuhetele ning vaba aja veetmise võimalustele. Seejärel kirjeldatakse noorte toimetulekustrateegiaid kolmel tasandil: makrostrateegiad, mis on seotud riigi või majandusega, mesostrateegiad, kus toetutakse lähedastele, ja mikrostrateegiad, mis hõlmavad intervjueeritavate enda tegevusi. Esmalt on toimetulekustrateegiad loetletud ja lühidalt kirjeldatud ükshaaval, peatüki kokkuvõte annab aga ülevaate sellest, kuidas intervjueeritavad toimetulekustrateegiaid kombineerivad. Tervise ja heaolu peatükk algab ülevaatega sellest, mida noored ise ütlevad end hästi tundmiseks vajavat. Seejärel käsitletakse heaolu seost ebakindla tööturupositsiooniga. Peatüki teine osa kirjeldab tervise ja heaolu riskifaktoreid mikro-, meso- ja makrotasandil. Viimases osas antakse sama skeemi alusel ülevaade noorte poolt kasutatavatest toimetulekustrateegiatest. Osa kokkuvõte kirjeldab, kuivõrd levinud on eri riskifaktorite kogemine intervjueeritavate hulgas, ja ühtlasi käsitletakse toimetulekustrateegiate kombinatsioone. Peatükid on pikitud intervjueeritavate tsitaatidega, et anda sõna intervjueeritud noortele endale. Intervjuukatkete lõpus antakse info intervjueeritavate peamiste karakteristikute kohta (sugu, haridustase, seisund tööturul). Kokkuvõtvates osades on mõne noore lugu kirjeldatud detailsemalt, et anda terviklikum pilt käsitletavast temaatikast ühe noore elus. Intervjueeritavate nimed on uurijate poolt muudetud. Valimi kirjeldus Raportis analüüsitakse 53 intervjuud, mis tehti aasta novembrist kuni aasta juunini. Intervjueeritavateks olid aastased noored. Intervjuud tehti kahes regioonis a) Tallinnas ja Tartus (29 intervjuud) ning b) Kagu-Eesti maakondades ja Ida-Virumaal (24 intervjuud). Regioonid olid valitud nii, et oleks esindatud nii väiksema (Tallinn, Tartu linn) kui ka suure tööpuudusega piirkonnad. Kokku osales intervjuudes 28 naist ja 25 meest, sarnane sooline tasakaal oli ka kahes kirjeldatud valimi osas (sama kehtib ka järgmiste tunnuste kohta). Saavutamaks tasakaalustatud vanuselist jaotust, viidi 24 intervjuud 53-st läbi aastastega ja 29 intervjuud aastastega. Hariduse puhul oli eesmärgiks jõuda madala (ISCED 0 2) ja keskmise (ISCED 3 4) haridustasemega noorteni, kuna need grupid on tööturul sagedamini raskustes. Seepärast tehti 23 intervjuud noortega, kelle kõrgeim haridustase oli põhiharidus, 19 nendega, kelle kõrgeim haridus oli keskharidus (sh kolme kutseharidusega noorega) ja 2 intervjuud kutsekõrghariduse omandanutega. Kõrghariduse oli omandanud 9 intervjueeritavat (üks neist ISCED 6, teised ISCED 5).

5 Intervjueeritavate tööalane seisund intervjuu ajal oli järgmine: 37 töötut (kellest 5 olid lapsehoolduspuhkusel), 10 ajutiselt (tähtajaline leping, hooajaline töö jms) või mitteametlikult töötavat, 2 NEET-noort ja 4 töötavat noort. 29 intervjueeritut olid osalenud mõnes meetmes, mille eesmärk on töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski vähendamine, 24 sellistes meetmetes osalenud polnud. Eesti puhul mõjutab inimese võimalusi tööturul tema rahvuslik taust, eriti seoses riigikeele puuduliku oskusega. Seepärast tehti 10 intervjuud noortega, kes kuuluvad venekeelsesse vähemusse. Üle poolte intervjueeritavatest ei elanud enam koos vanematega (39), samas 14 elasid veel vanemate või vanavanematega (mõnikord ka mitu põlvkonda koos). Nende hulgas, kes vanematekodus ei elanud, elasid 7 üksinda, 22 abikaasa või partneriga, 4 mõne teise sugulasega, 5 kellegagi, kes pole nende sugulane, ja 1 lastega.

6 E B A K I N D L A T Ö Ö T U R U S I T U A T S I O O N I S O T S I A A L M A J A N D U S L I K U D M Õ J U D Noorte ebakindel situatsioon tööturul avaldab mõju nii nende majanduslikule toimetulekule kui ka suhetele pere ja sõpradega. Majanduslikud raskused tingivad selle, et igapäevaselt jäävad tegemata kulutused, mida vajalikuks peetakse, ning lubatakse endale vaid esmavajalikku või isegi mitte seda. Samas on majanduslikel raskustel ka pikaajalisem mõju: paljudel noortel on pooleli jäänud haridustee ja mitmel tekkinud võlad. Olles majanduslikult keerulises situatsioonis, kannatavad suhted sõpradega, samuti lükatakse edasi pere loomist ja laste saamist. Need, kel juba on lapsed, tunnevad süüd, sest ei saa neile võimaldada nii palju kui tahaksid. Joonisel 1 on esitatud intervjuude analüüsi tulemusel ilmnenud ebakindla tööturusituatsiooni sotsiaalmajanduslikud mõjud ning nende omavahelised seosed. Järgnevas peatükis kirjeldatakse neid lähemalt, alustades majanduslikest probleemidest ning liikudes edasi sotsiaalsete tagajärgede juurde.

7 Joonis 1. Ebakindla tööturusituatsiooni sotsiaalmajanduslikud mõjud MAJANDUSLIKUD RASKUSED Saab endale lubada vaid esmavajalikku Ka esmavajaliku jaoks pole piisavalt raha Eluase Toit Ei suuda tasuda eluasemekulusid Ei jätku raha toidu jaoks Vajalikud kulutused jäävad tegemata Võlad Ei suuda võlgu tasuda Maksmata võlad Rõivad Haridustee katkemine Pere tugi puudub Pere samuti majanduslikes raskustes, pakub vaid emotsionaalset tuge Kodumasinad Oma kodu saamine Elatakse sõprade pool Remont Transpordivõimaluste parendamine Eluase Auto Juhiload Elatakse vanematekodus Pole võimalik vanematekodust lahkuda Pöördutakse tagasi vanematekoju Seltsielu kannatab Vaba aja sisustamise piiratud võimalused Ei saa lastele võimaldada Tervis Ravimid Hambaravi Ei saa (rohkem) lapsi Laste saamine lükkub edasi Pere loomine lükkub edasi SOTSIAALSED TAGAJÄRJED

8 Majanduslikud raskused Ebakindel tööturusituatsioon on paljudele noortele kaasa toonud majanduslikud raskused, mida nad kirjeldavad järgnevalt: Saab endale lubada vaid esmavajalikku, milleks on toit ja eluasemekulude eest tasumine, mõnel juhul nende kahe vahel valikuid tehes, kuna mõlema jaoks ei jätku piisavalt raha. Tekivad võlad, mille tasumisega on mõnel noorel suuri raskusi. Vajalikud kulutused jäävad tegemata, nt kulutused eluasemeremondile, transpordile, hambaravile, rõivastele, kodumasinatele, pole võimalik osaleda koolitusel ega saada juhiluba ja osta autot, mis maal elades võimaldaks tööl käimist. Haridustee jätkamine osutub võimatuks, eriti neil noortel, kellel päritoluperekonna tugi puudub või kelle päritoluperekond on samuti majanduslikes raskustes ega suuda seetõttu rahalist abi pakkuda. Pea kõik intervjueeritavad ütlevad, et tulevad ots otsaga kokku, kuid enamus kasutab selleks mitmesuguseid toimetulekustrateegiaid. Ots otsaga kokkutulemine ei tähenda, et noored oleksid olevasolevate ressurssidega rahul, kuna paljud saavad endale lubada vaid esmavajalikku: maksta arveid ja osta süüa. Nende noorte jaoks tähendab toimetulemine vaid seda, et nad suudavad oma praeguse sissetulekuga ilma võlgu jäämata hakkama saada. Mõni intervjueeritav tunnistab, et ei tule oma praeguse sissetulekuga toime: raha saab sageli enne kuu lõppu otsa ja kogunevad võlad. Mõni intervjueeritav kirjeldab olukorda, kus nad ei ole olnud võimelised maksma kommunaalarveid. Nii kirjeldab üks noor naine olukorda minevikust, kus tal ja ta toonasel elukaaslasel tekkis kommunaalarvete võlg, ning oma strateegiat sellega toimetulekuks. Ja selleks hetkeks meil oli, olid tekkinud umbes üürivõlg ja kommunaalide võlad ja siis ma võtsin noh (***) (kohviku) kõrvalt niimoodi hingasin, vaatasin ja niimoodi jälle tuli, noh kommunaalide ja üüriga on ka tegelikult see, et ma olengi võib-olla noh mingitest asjadest nagu nii lahti ennast rebinud, et ja siis jälle annad, annad Eesti Energiale jälle kümneka ja siis nad jälle kaks nädalat on kindel, et nad ei pane midagi kinni, ja siis sa annad järgmisele. Ja siis noh niimoodi vaikselt söödad neid, niimoodi kordamööda nagu linnupoegi, et vaata et kõige suurem väiksemat ära ei sööks ja siis sain lõpuks makstud mingisuguse seitsme kuuga mingi pooleteise kuu üürivõla ja kommunaalid. (Annika, 28, N, KõH, T) 1 Leidub neid, kes tunnistavad, et nad ei saa lubada endal piisavalt kvaliteetset toitu. Praegu ongi, kommunaalide võlg on praegu natukene kasvanud, see aga. Ja ma olen kõvasti kaalu kaotanud ((naerab)). Nagu mulle igapäev räägitakse, kui pole pikalt näinud, et Sööd ka või?. Ee, eks siis ta jah, mõjutab ikka küll. Et sa pead hakkama 1 Siin ja edaspidi kasutatakse intervjueeritavate taustaandmete esitamiseks järgmisi lühendeid: M mees, N naine MH madal haridustase, kuni põhiharidus; KeH üldkeskharidus, kutseharidus; KõH kõrgharidus T töötu; MAT mitteametlik töö; TT tähtajatu tööleping; AT tähtajaline tööleping

9 avastama, et kuhu sul raha läheb. Et kas sa hoiad ennast üleval või sa maksad arveid. Või sa teed natuke mõlemat ja oled endale natukene võlgu ja siis mingile firmale näiteks. (Nora, 24, N, KeH, TT (osaajaga)) Mõni intervjueeritav on minevikus rahaliste raskuste korral võtnud SMS-laenu ja selle tõttu on neil tekkinud võlad, mida nad ei ole oma praeguste sissetulekute juures võimelised tasuma. On ka neid, kelle võlad on tingitud maksmata trahvidest. Võlad on suuremaks probleemiks madala haridustasemega noortele. Paljudel juhtudel tundub, et võlglased on kaotanud lootuse, et saavad kunagi oma kohustused kaetud, ja ootavad lihtsalt nende aegumist. Seni töötavad nad mitteametlikult ja varjavad oma sissetulekut. Teised, kes tahaksid võlad ära maksta, ei ole suutelised pakutud maksegraafikut järgima. Piiratud ressursside tõttu jäävad intervjueeritute arvates paljud vajalikud kulutused tegemata. Elutingimustega seoses mainitakse sageli, et kodus on võimatu teha vajalikke remonditöid ja elatakse tingimustes, mis ei vasta nende enda ootustele. Teine probleemide ring on seotud transpordiga. Intervjueeritavad ei saa lubada autojuhiloa tegemist, autoostu või -parandust. Juhiloa olemasolu parandaks võimalusi tööturul, kuna mõni töökoht eeldab autojuhtimisõigust. Mõne maapiirkonnas elava noore jaoks on isikliku transpordi omamine oluline tööle pääsemiseks, kuna ühistransport ei vii soovitud sihtkohtadesse või ei sobi selle graafikud kokku tööaegadega. Vajadust auto järele rõhutavad ka lastega pered, kuna lastega on ühistransporti kasutades keeruline ringi liikuda. Paar intervjueeritavat mainib veel muidki asju, mida nad endale lubada ei saa, nt kvaliteetseid kodumasinaid, uusi riideid endale või lastele, hambaarsti juures käimist või ravimeid. Näiteks Mari, kelle pere elab vaid tema abikaasa sissetulekust, ütleb, et nad ei osta riideid enne, kui vanad on lõpuni läbi kantud ja isegi siis käivad nad vaid kasutatud riiete poodides. Mitmel intervjueeritaval takistavad nende praegused rahalised probleemid vanematekodust väljakolimist, kuna neil pole piisavalt raha, et korterit üürida. Samuti elavad mõned, kes on vanematekodust küll välja kolinud, aga kel hetkel korteriüüriks raha napib, sõprade pool või on vanematekoju tagasi kolinud. Näiteks Maili kolis vanematekodust välja, et iseseisvuda ja lähedalasuvas maakonnakeskuses tööle asuda. Talve saabudes selgus, et üüritud korteri küttearvete tasumiseks raha ei jätku, ning tüdruk pidi töölt ära tulema ja tagasi koju kolima. Enamik intervjueeritavatest unistavad oma korterist või majast. Paljudel takistab rahaline kitsikus selle unistuse poole püüdlemast. Oma kodu omamise turvalisusest tunnevad eriti teravalt puudust need, kel on juba elukaaslane ja lapsed. Intervjueeritavad kirjeldavad ka, kuidas väike sissetulek takistab neil suuremat või uuemat korterit üürimast. Mitme intervjueeritava jaoks on rahaliste ressursside puudus tinginud koolist väljakukkumise või takistab neil haridusteed jätkamast, kuigi nad sooviksid seda teha. Rahapuudus on mõjutanud hariduse omandamist kõigil haridustasemetel. Intervjueeritavaid ühendab see, et puudu on olnud perekonna toest või on päritoluperekond samuti olnud rahalistes raskustes, mistõttu ei ole võimalik oma lapsi toetada. Seepärast on näiteks välja kukutud kutsekoolist või keskkoolist, katkestatud kõrgkooliõpinguid. Erandlik on Jevgeni lugu, kelle ema ei olnud võimeline peret rahaliselt ülal pidama, nad kaotasid oma korteri ning Jevgeni kukkus keskkoolist välja, et hakata ise raha teenima. Pärast mitut

10 luhtunud katset õnnestus tal täiskasvanute gümnaasiumis keskharidus omandada, samuti on ta läbinud mitu kursust. Ja vanemad, noh ei ole võimelised, kohe üldse mitte, mitte nii, et osaliselt, aga üldse mitte. Ja kui sa oled 16-aastane omaette, töötad, et midagi süüa oleks, vot, siis kui ma oleksin läinud kuhugi päevasesse õppesse, siis ma poleks saanud töötada. Mulle poleks piisav, kui ma isegi oleksin leidnud mingi töö 3 4 tunniks, sellest oleks olnud vähe, et maksta oma elu eest, oma arveid //mhmh//. Aga nii õhtune haridus kui kaugõpe on kõik tasuline. (Jevgeni, 29, M, KeH, MAT) Paljud intervjueeritavad ütlevad, et sooviksid edasi õppida, aga ei saa seda majanduslikel põhjustel endale lubada. Enamik põhiharidusega intervjueeritavatest tunnetavad vajadust oma haridustaset tõsta, kuid ei näe, kuidas see võimalik oleks, sest kuigi õppimine täiskasvanute gümnaasiumis on tasuta, tuleb end samal ajal siiski ka ülal pidada. Edasiõppimisest loobumine ei piirdu ainult madalama haridustasemega noortega: rahalistel põhjustel on loobutud ka näiteks magistriõppes edasiõppimisest. Mitmed väljendavad soovi osaleda kursustel ja õppida näiteks juuksuriks, sekretäriks, mehaanikuks või kellekski teiseks. Kuna sellised lühemad kursused on sageli tasulised, siis ei saa intervjueeritavad neid endale lubada. Osa paneb siinkohal lootuse Töötukassale, mis mõnel kursusel osalemist võimaldab. Samas on paljud pidanud pettuma, sest Töötukassa on keeldunud nende kursuste eest maksmast. Enamasti on keeldumise põhjuseks asjaolu, et tööturul on selles valdkonnas juba palju professionaale, või kahtlus, kas soovitud kursus ikkagi parandab inimese võimalusi tööturul. Ebakindla või ajutise töö ning töötuse sotsiaalsed tagajärjed M Õ J U I S I K L I K U L E J A P E R E E L U L E Mitu intervjueeritavat ütleb, et rahalise stabiilsuse saavutamine on pere loomise eeltingimus. Nii sissetuleku väiksus kui ka ebastabiilsus on takistused, miks pole võimalik veel laste saamisele mõelda. Nora, kel on raskusi oma väikese ja ebastabiilse sissetuleku tõttu toimetulekuga, ütleb, et enne rahalise stabiilsuse saavutamist pole pere loomine võimalik. Ma tunnen, et ma ei ole piisavalt stabiilne veel, et ee, nii-öelda pere luua. Ehk siis Näiteks Et niikaua kuni ma endaga hakkama ei saa, ei ole mõtet nagu mõelda selle peale. Aga Kunagi oli see, et ema ütles, näiteks et enne lapsi ei saa, kui ülikool on läbi. Siis noh, kuna ma ei tea nüüd, kas ma lähen tagasi ülikooli sügisel või mitte, siis ma ise tunnen, et niikaua kuni ma, noh, tunnen, et ma saan kõik arved makstud, ma saan ennast toidetud ja mul jääb raha ka natukene üle, siis ma võin mõelda sellele. (Nora, 24, N, KeH, TT (osaajaga)) Võlad on samuti mõne intervjueeritava jaoks põhjus, miks lapsi mitte saada.

11 Ka töötus on põhjuseks, miks noored pered otsustavad mitte rohkem lapsi saada, kuigi muidu nad seda sooviksid. Mari, kellel on juba kaks last, unistab suuremast perekonnast, aga arvab, et tema praeguses olukorras, kus ta on pikalt tööturult eemal olnud, ei ole see võimalik. Tahaks tulevikus veel lapsi saada, aga praegu see laste saamine ei tule enam kõne alla, sest see olukord, kui ma nüüd saaks veel ühe lapse, siis see mu töötuse olukord läheb veel hullemaks ja //mhmh// ja siis kui ma saaksin nagu veel ühe lapse, siis põhimõtteliselt ma olen viie-, tulevikus ongi, et ma olen viiekümnene, mul võib-olla on siis nagu 4 last, 5 last ja ma oleksin jätkuvalt töötu järgnevad 20 aastat, kuni saan pensionini. 20 aastat veel niimoodi töötu olla, ma ei kujuta ette, kuidas ma siis peaksin tööle saama, kui ma praegu ei saa. (Mari, 30, N, KõH, T) Intervjueeritavad ei räägi eriti palju sellest, kuidas rahalised probleemid nende seltsielu või sõprussuhteid mõjutavad. Osaliselt võib see olla tingitud asjaolust, et kui küsida, siis enamik intervjueeritavaid ütleb, et nende elu on sõpradega üpris sarnane. Mõni üksik intervjueeritav mainib, et tunnevad end halvasti, kuna ei saa erinevalt oma sõpradest endale näiteks restoranis söömist või kultuuriürituste külastamist lubada. Mari, kes elab väga kokkuhoidlikult, kirjeldab, mida ta tunneb siis, kui sõbrad teda ja tema abikaasat välja kutsuvad, sest nad ei saa endale õhtusööki restoranis lubada. Aga kui minnakse kuhugi välja istuma, vot siis on niimoodi, et on arusaamine, et mitte maksab see, kes kutsub, vaid maksavad kõik oma sisuliselt. //Jah// Ja siis on niimoodi, et sina jood seal klaasi vett, sest sa ei taha nagu maksta selle prae eest, sest sa oled nagu tubli olnud, kodus kõhu täis söönud ka veel, et aga teine sööb siis seda praadi, et siis on see, tekitab kuidagi ma ei tea, natukene nadi tunnet seal et. Aga noh selles mõttes inimesed kohati aktsepteerivad seda, et sa ei pea samamoodi käituma nagu sina käitud, aga teisipidi nad ei mõista seda, et mis mõttes sul ei ole raha minna sinna üritusele. (Mari, 30, N, KõH, T) Majanduslik olukord mõjutab vaba aja veetmise võimalusi ja hobidega tegelemist. Mitu intervjueeritavat ütleb, et oma rahalise olukorra tõttu ei saa nad endale lubada ise või koos perega reisimist. Samas ei muserda see neid eriti: reisimine on miski, mida nad sooviksid teha, aga selle võimaluse puudumine ei mõjuta oluliselt nende heaolu. Järgnevaid teemasid mainisid vaid üksikud intervjueeritavad. Mõni neist tunnistab, et sooviksid käia rohkem kontsertidel, teatris või kinos. Paar intervjueeritavat mainivad, et nad ei saa rahapuuduse tõttu trennis käia või teiste hobidega tegeleda. Viimaks, mõni intervjueeritav ütleb, et tahaks endale või lastele rohkem meelelahutusi võimaldada. Kolme väikse lapse ema Helena kirjeldab, kui halvasti ta end tunneb, kui ei saa rahapuuduse tõttu laste soovidele vastu tulla. Võib-olla ongi see, et raha, et kuigi ma, noh, et mitte et ma ennast nüüd nii halvasti tunneks, et raha vähe on. Aga aga noh, kui kuu lõpus lapsed ikka küsivad, et tahaks näiteks Aurasse ujuma minna. Kuu lõpus, noh, on alati rahadega halvasti, et siis on ikka väga halb tunne neile öelda, et no praegu raha ei ole, et praegu ei saa ujuma. Kui nad eriti manguvad siin jala küljes põhimõtteliselt, ((naerdes)) et palun lähme sinna, palun lähme sinna, siis on väga halb öelda, et ei saa, et raha ei ole. (Helena, 24, N, MH, T (lapsehoolduspuhkusel))

12 Toimetulekustrateegiad Intervjueeritavate kasutatavad toimetulekustrateegiad on jagatud kolmele tasandile: makrostrateegiad, mis on seotud riigi või majandusega, mesostrateegiad, kus toetutakse perele, ja mikrostrateegiad, mis hõlmavad intervjueeritavate enda tegevusi. Esmalt on toimetulekustrateegiad loetletud ja ükshaaval lühidalt kirjeldatud. Siinse osa kokkuvõte annab ülevaate sellest, kuidas intervjueeritavad toimetulekustrateegiaid kombineerivad. Joonis 2. Toimetulekustrateegiad ebakindlast tööturusituatsioonist tingitud majanduslike raskustega MAKROTASAND Toimetulekutoetus Töötutoetus/Töötukindlustushüvitis MESOTASAND Elamine koos vanematega Juhutööd, mitteametlik töö Laenamine perelt või sõpradelt Vanemad annavad (annaksid) vajaduse korral raha Abi eluasemekuludega Elamine tuttavale kuuluvas korteris MIKROTASAND Kokkuhoid Kulude planeerimine Maksekohustuste ignoreerimine Ost-müük (auto- või arvutiosad) Meelelahutuselt Rõivastelt Sissetuleku ühtlane jaotamine nädala/kuu lõikes Eluasemekulude maksmata jätmine või osaline maksmine Toidult Ravimitelt Säästmine (lühi- või pikaajaline) Võlgade eest tasumata jätmine

13 M A K R O T A S A N D I T O I M E T U L E K U S T R A T E E G I A D Riigi toele lootmine on intervjueeritavate seas vähe levinud. Kuigi paljude intervjueeritavate tegelik sissetulek sisaldab riigi pakutavaid toetusi, ei ütle enamus, et pöörduvad rahaliste raskuste korral riigi pakutava poole. Mõni intervjueeritav on siiski taotlenud toimetulekutoetust ja/või saanud abi kohalikust Toidupangast. Selliseid strateegiaid on rakendanud kas lastega pered või vallalised noormehed. Viimased peavad toimetulekutoetust või Toidupanga abi võimaluseks saada lisasissetulekut midagi tegemata ja leiavad, et nad oleksid rumalad, kui selliseid võimalusi ei kasutaks. Toimetulekutoetuse saamisega seoses on aga kirjeldatud negatiivseid emotsioone. Kaks noort meest, kelle peamine sissetulek tuleb auto- või arvutiosade ostust-müügist, mainivad olulise sissetulekuallikana rahaliste raskuste korral puudetoetust. Intervjueeritavate hulgas saavad seda toetust tegelikult rohkemad, aga vaid need kaks rõhutavad puudetoetuse tähtsust lisasissetuleku allikana. Pikaajaline töötu Peep paneb oma lootused praegu töövõimetustoetuse taotlemisele, et saada natuke taskuraha, nagu ta seda ise nimetab. Jaa, see oli nõustaja soovitusel, et minna sellepärast, et kuna me mõlemad nägime, et ma olen ikka aasta aega käinud ja pole lihtsalt tööd leidnud //mhmh//, et kui ma saaksin selle töövõimetuspensioni, siis mul on võimalik seal veel käia, selle kaudu veel erinevaid koolitusi saada erinevaid, boonuseid riigi poolt //mhmh//, et see see kohe avab veel mõndasid uksesid //mhmh//, sest ma olen enam-vähem Töötukassa kõik ressursid juba ära kasutanud onju ja siis kui ma saan selle töövõimetuspensioni kätte, siis saab uusi uksi //mm// avada, et et uusi võimalusi ja uusi kohtasid, kuhu minna ja vaadata... Ja pluss veel pluss veel see, et antakse sulle senikauaks, kuni sa tööl ei käi, antakse sulle igakuine nii-öelda taskuraha, et sa ära //mhmh// elaksid sellega ja minul kahju sellest ei ole //mhmh// nii et. (Peep, 25, M, MH, T) Laenud on samuti üks võimalus, mida noored on kasutanud majanduslike raskuste leevendamiseks. Neli intervjueeritavat mainib SMS-laenu võtmist kui võimalust ajutiste rahaliste probleemidega toime tulla. Ohumärk on, et kõik need noored on töötud ja seega puudub neil sissetulek, mis aitaks neil hiljem laenu tagasi maksta. Kuigi intervjuu toimumise ajal oli vaid ühel intervjueeritaval tekkinud SMS-laenu võtmisest võlg, võib selline finantskäitumine tuua kaasa probleeme hiljem, kui soovitakse võtta näiteks kodulaenu tavalisest pangast. Kolm intervjueeritavat mainivad õppelaenu võtmist, et õpingute ajal rahaliselt toime tulla. Nendel juhtudel oli noortel toetav perekond, aga puudusid rahalised vahendid lapse õpingute toetamiseks. Kahel juhul tehti perekonnas kokkulepe, et vanemad hakkavad hiljem õppelaenu tagasi maksma. Kuna kõik kolm õppelaenu võtnud noort on hetkel töötud, on vanemate tugi laenu tagamismaksmisel väga oluline. Mu ema ei saa mind nagu mitte kuidagi toetada, sest noh see oligi see, et nüüd mu ema jõudis pensionile ja selle pensioni ajal ta siis käis edasi tööl, ta käib praegugi tööl, ja siis ta võttis vastu otsuse, et mu õppelaen ikkagi tagasi ära maksta, sest ma tegelt ei kujutaks ette, kuidas ma praegu oma õppelaenuga toime oleks tulnud. Ma ei kujuta ettegi tegelt. Aga mu ema kogus selle 4000 eurot kokku ja maksis siis selle õppelaenu nagu ära, et see oli nagu tema südametunnistuse jaoks. (Mari, 30, N, KõH, T)

14 Üks levinud toimetulekustrateegiaid majanduslike raskuste korral on töötada mitteametlikult. Intervjueeritavad kasutavad seda strateegiat erinevas ulatuses: mõni teeb paar lühemat tööotsa tuttavate juures või nende vahendusel, et kiiresti veidi raha teenida, teised töötavad püsivalt mitteametlikult ja teenivad nii põhilise osa oma sissetulekust. Mitteametlikud tööd, mida intervjueeritavad on teinud, on peamiselt põllumajanduse või ehituse valdkonnas, aga on tehtud ka lihtsamaid juhutöid, nagu puude lõhkumine või kojamehetöö. Naised mainivad sageli ka lapsehoidjatööd kui võimalust, kuidas lisaraha teenida. M E S O T A S A N D I T O I M E T U L E K U S T R A T E E G I A D Valdaval enamusel intervjueeritavatest on võimalik kasutada toimetulekustrateegiaid, mis on seotud perekonna või sõpradega. Suur osa intervjueeritavatest ütleb, et vajaduse korral saaksid nad vanemate käest raha küsida. Paljud intervjueeritavad kasutasid seda strateegiat intervjuu tegemise ajal, aga ka need, kes said isikliku sissetulekuga hakkama, ütlesid, et kui peaks vaja olema, saaksid nad oma vanemate või õdede-vendade poole pöörduda. Alternatiivina lihtsalt raha küsimisele mainivad mõned intervjueeritavad perekonnalt või sõpradelt laenamist. Üldiselt suhtub valdav osa intervjueeritutest võlgu olemisse negatiivselt, aga perelt või sõpradelt laenamist peetakse sobilikumaks. Mõni intervjueeritav on laenanud mingi kindla kulutuse jaoks, teised lihtsalt selleks, et kuu lõpuni ots otsaga välja tulla. On ka neid, kes ei ole veel sellist abi vajanud, aga on kindlad, et saaksid rahalist tuge, kui küsiksid. Annika, kes on elus palju raskusi kogenud, kirjeldab, kuidas see, et tema vanaema on andnud talle oma säästud, on teda kõige keerulisematest olukordadest välja aidanud. Siis kõige suuremas, kõige hullemas rahahädas või siis, kui mina kuhugile minema hakkan, siis vanaema toob kusagilt soki seest mingisuguse salaraha välja, ja siis on nagu sa tunned, et sa võid kogu aeg olla enam-vähem nagu sitaks majanduslikus seisus, aga sa nagu päris auku ei lenda, mis on mu isiklikus elus olnud palju rohkem. Siis sa jälle hingad, teed tabeli ja hakkad neid mitme kuu võlgasid kuidagi tasuma ja noh siis ühe korra saingi tasutud. (Annika, 28, N, KõH, T) Paljud intervjueeritavad saavad eluasemega seotud abi päritoluperekonnalt või sõpradelt. Mitmed neist pole veel vanematekodust lahkunud. Teised on vanematekodust lahkunud, kuid elavad sugulastele või peretuttavatele kuuluvates korterites, säästes sellega raha eluasemekuludelt, kuna elamispinna kasutamise eest omanik neilt üüri ei küsi. Kolmandad on sissetulekute vähenemisel kolinud tagasi vanematekoju. Reena, kes naasis vanematekoju pärast töötuks jäämist, kirjeldab selleni viinud mõttekäiku: Kaaslasega ja... Et ikka tahaksime ju oma nii-öelda... kodu. Aga kuna praegu on nii hea võimalus, et... et lihtsalt elad kodus. Et rahaliselt ei ole ju mõtet kuskile kolima hakata, kui ei teeni ja... Siis oleks ju veel suuremates raskustes. (Reena, 27, N, KõH, T) M I K R O T A S A N D I T O I M E T U L E K U S T R A T E E G I A D Osa toimetulekustrateegiaid puudutavad vaid inimest ennast. Siia kuuluvad kokkuhoid, eelarve koostamine, maksekohustuste ignoreerimine ja äritsemine.

15 Paljud intervjueeritavad kirjeldavad, kuidas nad erinevas ulatuses säästavad igapäevastelt kuludelt. Kõige sagedamini hoitakse kokku meelelahutuse pealt: ei käida peol, restoranis, kinos, teatris või reisil või tehakse neid asju harvemini kui varem. Mitu intervjueeritavat mainib, et näiteks peol käimine neile niikuinii ei meeldi, ja leiavad, et selliste asjade peale ei peakski kulutama. Paljud mainivad ka riiete pealt raha kokku hoidmist: ostetakse riideid vaid siis, kui on väga vaja ja/või käiakse ainult taaskasutuspoodides. Toidu pealt säästmine ei ole noorte seas eriti tavaline, aga sedagi mainiti. Näiteks ostavad intervjueeritavad mingit kaupa rohkem koju siis, kui see on müügil allahindlusega, ja panevad selle sügavkülma, et hiljem tarvitada. Toitlustuskohtades töötanud intervjueeritavad on võtnud sealt kaasa ülejääke, et neid kodus süüa. Piirilinnas elav intervjueeritav on käinud Venemaal toiduaineid ostmas, sest need tunduvad seal odavamad. Üks intervjueeritav mainib ka kokkuhoidu ravimitelt, sest on püüdnud leida väljakirjutatud retseptiravimile odavamat alternatiivi. Mõni intervjueeritav kirjeldab eelarve koostamist kui võimalust oma väljaminekuid kavandada ja kontrollida. On neid, kes jagavad oma sissetuleku päevade või nädalate peale, et nad teaksid, kui palju täpselt kulutada võivad, et kuu lõpuni rahaga välja tulla. Seda strateegiat kasutavad sagedamini need, kelle peamine sissetulek on säästud või riigi makstavad toetused. Teine strateegia on säästmine nii lühiajaliselt, et tagada toimetulek siis, kui peaks tekkima ootamatud kulud, kui ka pikaajaliselt, kaugemat tulevikku silmas pidades. Valdav enamus intervjueeritavatest ütleb, et säästud ootamatute kulude katmiseks on vajalikud. Paljude jaoks on säästmine norm, mida tuleks järgida. Samas tunnistab mõni intervjueeritav, et neil puudub oskus rahaasjade planeerimiseks ja seetõttu ei ole nad suutelised säästma. Mõni, enamasti noorem intervjueeritav, ütleb, et säästmine pole nende jaoks prioriteet. Paljud neist, kes seda arvamust väljendavad, on töötud, mistõttu võib arvata, et neil on niigi raske ots otsaga kokku tulla ja säästmine ei olegi võimalik. Pea pooled intervjueeritavatest tunnistavad, et neil ei ole võimalik väikese või puuduva sissetuleku tõttu praegu raha säästa. Nende sissetulek kulub täies ulatuses sellele, mida just praegu vaja on. Selles grupis on erineva tööturupositsiooniga noori: seega ei taga isegi püsiva töö olemasolu neile piisavat sissetulekut selleks, et midagi kõrvale panna. Üks intervjueeritav mainib, et ta ei saa raha (pangakontole) säästa, kuna tal on maksmata võlgu ja kohtutäitur võtaks ära kõik tema säästud, et neid katta. Kuna võlgadega on probleeme teistelgi intervjueeritavatel, võib sama põhjus takistada säästmast ka teisi. Hoolimata praegustest raskustest tööturul on intervjueeritavate hulgas ka grupp inimesi, enamasti vanemad kui 25, kes ka praegu raha säästavad ja kellel on sääste ka minevikust. Neid ühendab see, et säästmine on olnud nende jaoks miski, mida nad on kogu aeg teinud, seega isegi siis, kui sissetulek on väike, säästavad nad midagi. Näiteks Denissil, kes on ametlikult töötu, kuid töötab mitteametlikult, on oma säästmisstrateegia, mis annab talle kindlustunde. Kodus olemas piibel, kuigi ma seda ei loe. Aga piibli vahele alati panen rahanatukest. Ta teenib mind selliselt, vist, tähendab alati peavad olema mingid varud. (Deniss, 28, M, MH, MAT) Kui ootamatute kulude katteks raha säästmist pidasid vajalikuks pea kõik intervjueeritavad, siis pikaajalised säästud pole miski, millele valdav osa intervjueeritavaid mõtleks. Vaid väike grupp, kõik vanemad kui 25 aastat, on selle üle mõelnud ja leiavad, et tegutsemine oma kaugema tuleviku kindlustamiseks on oluline. Need on inimesed, kellel ametlik töökogemus peaaegu puudub (mis omakorda mõjutab nende pensioniväljavaateid) või kes on loomult

16 kokkuhoidlikud. Näiteks Mai, kes on oma 28 eluaasta jooksul vaid väga lühiajaliselt ametlikult töötanud, tunneb oma pensioniperspektiivile mõeldes, et peaks midagi ise selle olukorra parandamiseks ette võtma. Ma arvan, et minu, minu tööstaaži arvestades on see vajalik, sest ma olen praegu 28 ja mul ei ole õiget tööstaaži üldse olla //mhmh//, et mõned üksikud korrad tööl onju oldud ja seda lühikest aega, et see ei anna pensionit. Et miinimumpensioni järgi elada tulevikus, see saab keeruline olema. (Mai, 29, N, MH, T (lapsehoolduspuhkusel)) Enamik neist, kes tunnistavad, et pole veel tõsiselt pikaajalisemate säästude peale mõelnud, ütlevad, et nad on selleks veel liiga noored. Mõni intervjueeritav, kes on küll pensioniks säästmisele mõelnud, on skeptiline Eesti pensionisüsteemi suhtes ja leiab, et see ei ole viis, kuidas vanaduspõlve kindlustada. On ka paar intervjueeritavat, kes mõtlevad laiemalt majandusliku ja poliitilise konteksti peale ning näevad palju ebastabiilsust, mis teeb pikaajalise säästmise väga keeruliseks. Ott muretseb inflatsiooni pärast, mis muudab säästmise ebamõistlikuks, ja mõtleb, et investeerimine oleks ehk parem viis tulevikku kindlustada. Georg jällegi leiab, et on mõtet säästa kas ainult ootamatute kulude tarbeks või siis väga suuri summasid. Talle tundub, et maailmas valitsev poliitiline ebastabiilsus ohustab peamiselt just keskmise suurusega sääste. Häda on praegu selles, et intressid on madalad. Kõigepealt. Ja teiseks poliitiline olukord on väga ebastabiilne. Mis tähendab seda, et mu raha võidakse ära võtta sealt. Tehakse mingit õiglast ümberjaotamist ja sihukseid asju. Selles mõttes nagu... Ma praegu mõtlengi, et sihukesel keskmisel säästul pole väga kasu, sest sul ei ole võimalik seda nagu peita kuhugi või nagu, noh... Mis ongi põhiline asi, et üks häda, mis võib juhtuda... Olukord on ebastabiilne. Venemaa, immigrandid, no seal Ameerikas on ka väga kahtlaseks läinud asjad, eks. Et siis ma peangi... Kurat, mis ma rääkisin nüüd... (Georg, 23, M, KeH, T) Tulenevalt Eesti pensionisüsteemi ülesehitusest on kõigil intervjueeritavatel pensioni teine sammas 2. Juhul kui nad ametlikult töötavad, siis kantakse pensionifondi ka raha. Samas, kuna fondi makstav summa sõltub sissetuleku suurusest ja ka mitteametlik töötamine või töötu olemine ei kasvata sealseid sääste, paistab paljude intervjueeritavate pensioniperspektiiv siiski tume. Mõni intervjueeritav, kes pole üldse töötanud või enamasti töötab mitteametlikult, kogub sääste ka fondi, kuhu saab vastavalt oma soovile millal tahes ja ükskõik millises summas raha panna (intervjueeritavad ei täpsusta, mis fondiga on tegu). Üks intervjueeritav on kindlustanud oma korteri ja plaanib kasutada ka teist tüüpi kindlustusi, et end ootamatuste vastu kaitsta. Mõnel on olnud investeeringud või kaalutakse tulevikus investeerimist lisaks pensioni kogumisele. Järgmise strateegiana võib välja tuua maksekohustuste ignoreerimise. See kaasneb tavaliselt üle jõu käivate arvete, suurte trahvide ja võlgadega. Vaid üksikud intervjueeritavad tunnistavad, et neil on võlgu kommunaalmaksete eest. Intervjueeritavad, kes seda mainivad, ütlevad, et keerulisematel aegadel nad ei maksnud arveid 2 EXCEPT-projekti raames intervjueeritud noored on kõik sündinud hiljem kui aastal, millest alates sündinutele on II sambaga liitumine kohustuslik

17 või tegid seda vaid osaliselt. Kui teenuspakkuja hakkas ähvardama elektri- või telefonühenduse kinnipanemisega, maksid nad väikse summa, et seda vältida. Intervjueeritavate hulgas on selliseid noori, kelle võlad on võrreldes nende sissetulekuga märkimisväärselt suured. Üle jõu käivate võlgade puhul on levinuim strateegia neid lihtsalt mitte maksta. Intervjueeritavad varjavad oma sissetulekuid kohtutäiturite eest: töötavad mitteametlikult ega oma või ei kasuta isiklikku pangaarvet, vaid näiteks lapse või ema oma. Üks intervjueeritav, kellel seoses kohtulahendiga on üle miljoni ulatuv võlg, kaalub ka eraisiku pankroti taotlemist, aga kardab, et see protsess on liiga keeruline ja aeganõudev. Valimis on paar noormeest, kelle peamiseks toimetulekustrateegiaks on äritsemine ehk arvutivõi autoosade ost-müük. Varem on neist mitu olnud seadusega pahuksis varastamise pärast. Nad kinnitavad, et ei ole enam kuritegevusega seotud, aga üks mainib, et tal on endiselt selles maailmas tuttavaid. Ta mainib nende poole pöördumist kui üht võimalikku toimetulekustrateegiat, kui ta peaks raha vajama, aga tunneb ka, et enda uuesti nende inimestega sidumine on ohtlik. Autoosade ostu-müügiga tegelev noormees kirjeldab oma tegevust järgmiselt: Keegi jälle tahab mingit juppi, lähed krutid küljest. Lähed, viid posti ja noh, jälle raha tuleb. Kahesajaga ostsin auto, kaheksasajaga nagu olen juppidena juba, noh, plussi jäänd. Et kaheksasada eurot teenind. (Erki, 24, M, MH, T) Kokkuvõte Ebakindla või ajutise töö ja töötuse sotsiaalmajanduslik mõju ei ole alati sarnane. Sõltuvalt sellest, millised toimetulekustrateegiad on intervjueeritavale kättesaadavad ja milline on nende perekondlik olukord, kannatavad noored töötuse tagajärgede käes erinevas ulatuses: on intervjueeritavaid, kes tulenevalt oma olukorrast tööturul tunnevad ilmajäetust paljudes valdkondades, ja teisi, kes ei tunne hoolimata oma töötusest puudu millestki. Ka intervjueeritavate soovid ja unistused võivad mõjutada seda, kas nad tunnevad, et on paljust ilma jäänud või mitte. Meie valimis on võimalik eristada kolm gruppi: intervjueeritavad, kes ei tunne, et nad oleksid eriti millestki ilma jäänud, intervjueeritavad, kes töötuse tõttu üht-teist endale lubada ei saa, ja intervjueeritavad, kes tunnevad ilmajäetust väga paljudes valdkondades. Umbes pooled intervjueeritavatest ei maini, et oleksid oma ebakindla tööturuolukorra tõttu millestki ilma jäänud (või on üksikud sellised kogemused). Seda gruppi eristab teistest asjaolu, et suuresti toetuvad nad oma perekonnale: enamik elab koos vanematega, mõni koos elukaaslasega, ja pereliikmed toetavad neid rahaliselt. Perekonnaga koos elamine tähendab ka, et eluasemekulud on oluliselt väiksemad, mis võimaldab väikse sissetulekuga paremini toime tulla. Sageli pole need intervjueeritavad kunagi väljaspool vanematekodu elanud ja on seega alles iseseisvumas. Enamik sellesse gruppi kuuluvaid intervjueeritavaid on töötud, mis justkui viitaks, et Eestis on töötuna kerge hakkama saada. See loomulikult ei ole nii, sest on ilmne, et selle grupi toimetuleku tagab peamiselt ainult perekonna tugi. Järgmistest lõikudest selgub, et inimesed, kes on töötud, aga pole enam vanematekoduga nii tugevalt seotud, kogevad suuri raskusi.

18 Jasper on 20-aastane. Ta lõpetas eelmisel aastal keskkooli ja võttis vaheaasta enne sõjaväkke ja ülikooli minekut, et tõsisemalt spordiga tegeleda. Ta on registreeritud Töötukassas töötuna, sest soovib saada ravikindlustust, samas ise ta ennast töötuks ei pea. Jasper elab endiselt vanematekodus, tema ema käib kaugemal linnas tööl nii, et tööpäevadel on korter vaid Jasperi päralt ning ta on oma elutingimustega väga rahul. Vanemad annavad Jasperile taskuraha, aga kuna ta kulutab väga vähe, ainult spordivarustusele, siis raha jääb pigem üle ja Jasper millestki puudust ei tunne. Lisaks taskuraha andmisele käib ema nädalavahetustel kodus ning ostab külmkappi nädalase toiduvaru, mis veelgi vähendab võimalikke kulutusi. Jasper on oma eluga rahul ja vaatab tulevikku lootusrikkalt. Umbes viiendik intervjueeritavatest tunneb ilmajäetust väga paljudes valdkondades. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud grupiga on enamik neist töötud. Samas, erinevalt viimati kirjeldatutest elavad nad kas koos elukaaslasega või üksinda, peavad tulema toime vaid enda sissetulekuga (mõnel puhul toetab elukaaslane) ja neil on rohkem kui üks laps. See grupp näitab, millised on töötuse tagajärjed juhul, kui inimene tõesti peab hakkama saama vaid sel puhul ettenähtud riigipoolse toega. Perekonnaseis mängib siinjuures väga olulist rolli, sest kõige keerulisemas olukorras on need, kel on lapsed, aga ka need, kes on vallalised, töötud ja elavad vanematest eraldi. Kevin on 23-aastane noormees, kes elab koos elukaaslase ning tema kolme lapsega. Ta töötab mitteametlikult osakoormusega, mis tähendab, et tema sissetulek on väga ebastabiilne. Kevini elukaaslane on noorima lapsega kodune. Pere saab hakkama tänu sotsiaaltoetustele, aga Kevin ei pea nende olukorda normaalseks ja näeb, kuidas rahapuudus mõjub peresuhetele negatiivselt. Väikse sissetuleku tõttu peavad nad üürima korterit, mis on nende perele liiga väike. Pere igapäevakulutused piirduvad toidu ja sigarettidega. Rahapuuduse tõttu tuli Kevin ära autokoolist, kuigi usub, et autojuhiluba aitaks tal lihtsamini tööd leida. Kevin unistab, et tema perel oleks oma kodu ja tal oleks piisavalt stardikapitali, et alustada oma äriga maatükil, mille isa on talle ostnud. Annika on 28-aastane vallaline naine, kes on viimased kuud olnud töötu. Kuna ta lahkus viimasest töökohast omal soovil, saab ta töötukassast vaid töötutoetust, mis ei kata tema igapäevaseid kulutusi. Seetõttu elab Annika tuttava diivanil ning proovib rahalise panustamise asemel teha korteris võimalikult palju kodutöid. Annika hoiab kokku ka toidult, ravimitelt ja meditsiiniteenustelt. Ta leiab, et säästmine on vajalik, aga tema rahaline olukord pole seda kunagi võimaldanud. Kui ta saab veidi rohkem raha, kulutab ta selle pigem teatri- või kontserdipiletitele. Annika vanemad elavad pealinnast kaugel. Viimases hädas oleks tal võimalik küll vanematekoju naasta, aga Annika proovib siiski ise hakkama saada. Ülejäänud intervjueeritavad tunnevad ilmajäetust mõnes eluvaldkonnas. Sarnaselt viimati kirjeldatud grupiga elavad nad enamasti koos elukaaslasega või üksinda. Samuti pole nende majanduslik toimetulek nii tugevalt seotud perekonnaga: enamasti on neil mingi isiklik sissetulek ning nad saavad ka riigipoolseid toetusi. Sellesse gruppi kuuluvad paljud mitteametlikult töötavad intervjueeritavad, aga ka mõni, kellel on püsiv täisajaga tööleping. Selle grupi kogemustele toetudes saab öelda, et mitteametlikult töötamine, nagu ka mõnel juhul püsiv täisajaga töö, kaitseb intervjueeritavaid vaid osaliselt raskuste eest. Nad tulevad enam-vähem toime, aga kuna erinevalt esimesest grupist peavad nad enamasti katma ka eluasemekulud, jääb raha ikkagi puudu, et endale soovitud elustandardit lubada.

19 Daniil on 21-aastane noormees, kes alustas töötamist juba teismelisena, pärast põhikoolist väljakukkumist. Tal on olnud palju ametlikke ja mitteametlikke töid, peamiselt ehituse ja teeninduse sektoris. Daniil on töökohti sageli vahetanud, sest ütleb, et ei näinud neis mingit tulevikuperspektiivi. Olenemata sellest, et Daniilil pole võlgu, ta tuleb ots otsaga kokku ja periooditi on saanud isegi sääste koguda, tunneb ta, et tema elustandard on kaugel sellest, kuidas ta tegelikult elada tahaks. Ta elab vanematest eraldi ja sõltuvalt majanduslikust olukorrast on ta kas üürinud ise korterit, jaganud seda sõpradega või elanud sõprade juures. Asjaolu, et Daniil peab end ise ülal pidama, on takistanud tal haridusteed jätkamast. Vaadates seda, kuidas noored töötuse või muude ebakindlate tööturusituatsioonide puhul toime tulevad, on suur grupp intervjueeritavaid, eriti nooremaid, kes toetuvad peamiselt ainult perekonnale. Üpris levinud on ka kombineerida perekonna tuge erinevate mikrotasandi toimetulekustrateegiatega, nagu näiteks sissetuleku jagamine kuu lõikes ja/või mitteametlik töö. Nende intervjueeritavate jaoks on pere tugi pigem tagavaravariant suuremate raskuste puhuks. Riigi poolt võimaldatud toimetulekustrateegiate kasutamine ei ole intervjueeritavate jaoks arvestatava tähtsusega (kuigi paljud saavad töötutoetust, ei ole see toimetulekuks piisav, mistõttu ei pea noored seda millekski, millele toetuda). Ilma pere toeta või selle saamise võimaluseta toimetulemine on väga vähe levinud. Mõni intervjueeritav saab hakkama mitteametlikult töötades või riigilt toetusi saades ning oma kulusid kontrolli all hoides. Need intervjueeritavad on enamasti vanemad ja elavad perekonnast eraldi.

20 H E A O L U J A T E R V I S Heaolu tähendus Heaolu seostub noortele inimsuhete, piisava sissetuleku, oma kodu, töö ja vaba ajaga. Samuti toodi välja soov olla teistele vajalik. Paljude intervjueeritavate jaoks tagavad heaolutunde inimsuhted, kuid sageli lisatakse sellele, et on vaja ka piisavat sissetulekut. Enamikul juhtudel rõhutatakse häid suhteid perekonnaga kui kõige tähtsamat heaolutunde eeltingimust. Mõni noorem intervjueeritav rõhutab sõprade tähtsust. Teised lisavad, et peale heade peresuhete ja piisava sissetuleku on õnneks vajalik ka kena kodu. Mitu intervjueeritavat ütleb, et töö olemasolu on heaolutunde eeltingimus. Enamik neist peab silmas stabiilset töökohta. Võib oletada, et üks sellise töö omamise plusse oleks ka piisav sissetulek. Samas on intervjueeritavate jaoks kõige tähtsam siiski stabiilsus. Enamik noortest, kes seda mainivad, on madala haridustasemega (põhiharidus või vähem), mis muudab nad tööturul väga haavatavaks. Seega, stabiilse hästitasustatud töökoha leidmine on nende jaoks suur õnnestumine. Mõni intervjueeritav rõhutab, et heaolu tagab töö, mis pakub eneseteostust. Neile on oluline, et töö oleks huvitav. Kõik, kes sellest kõnelevad, on kas kõrgharidusega või napilt enne lõpetamist ülikoolist välja kukkunud, mis viitab, et see soov on spetsiifiline kõrgemalt haritutele. Heaolu ühe alternatiivse tähendusena toovad paar noort välja, et tahavad tunda, et neid on kellelegi vaja. See seostub nii heade suhete kui ka töö omamisega. Põhi- ja keskharidusega noored ütlesid ka, et raha on see, mis neile hea enesetunde tagab. Sageli lisasid need noored veel, et peaks olema vaba aega, et tegeleda sellega, mis meeldib. Heaolu tähenduse seos ebakindla tööturupositsiooniga Nagu eelnevalt kirjas, tagab noorte arvates heaolu stabiilse töö või ka rahuldustpakkuva töö olemasolu. Kui noored on töötud või nende töökoht ebakindel, kaasneb neil sellega hulk probleeme. Välja on toodud rahapuudus ja psühholoogilised probleemid. Viimati nimetatud võivad kaasa tuua depressiooni, mis omakorda raskendab nii töö otsimist kui ka töötamist. Noorte heaolu vähendavad oluliselt väiksest sissetulekust tingitud rahalised probleemid. Nagu eelnevas osas kirjeldatud, vähendavad intervjueeritavad oma kulutusi ning mõnel puhul mõjutab see ka nende heaolu ja tervist. Ebakindel positsioon tööturul toob kaasa psühholoogilisi probleeme. Intervjueeritavad kirjeldavad viise, kuidas töötus mõjutab nende tuju ja enesehinnangut. Mõni noor tunneb kodus olles igavust ja igatseb, et saaks oma ajaga midagi rohkemat ette võtta. See tundub olevat iseloomulik eriti noortele madala haridustasemega emadele, kes on olnud vanemapuhkusel (mõnel puhul mitme lapsega järjest). Üks intervjueeritav toob välja, et töötus on mõjunud

21 halvasti tema enesekindlusele. Tänu varasematele positiivsetele kogemustele oli ta kindel, et tema oskused on tööturul hinnatud ja tal endal on võimalik eri tööandjate vahel valida. Nüüd, kus pärast koondamist on tema töötus kestnud 6 kuud, ütleb ta, et on aru saanud, et lõppude lõpuks pole tema ikkagi see, kes midagi valida saaks. Mõni intervjueeritav mainib töötusega seotud ebakindluse mõju oma heaolule. See võib olla üldisel tasemel: noor ei tea, kuhu ta kaugemas tulevikus suundub. Samas on palju ebakindlust seotud ka tööotsimise protsessi endaga: töösoovija saadab CV-sid ja muid soovitud dokumente ning peab siis ootama jääma. Mitu intervjueeritavat räägivad, kuivõrd neid häirib tööandjate praktika negatiivseid vastuseid mitte välja saata. Nii jäetakse kandidaadid pikaks ajaks juurdlema selle üle, kas tööandja nendega veel ühendust võtab või mitte. Toivo, kes on pool aastat eri töökohtadele kandideerinud, väljendab oma ootusi tööandjatele: Noh... Ei on ka vastus, et jumala eest, et see ei... see ei võta..., see ei tee mulle haiget ja see ei... ei... tõmba mitte mingitki pidi, ütleme, mu enesekindlust alla, aga see just sihuke nagu tühi ja loll ootamine, et see on nagu kõige... Või noh, tühi ja loll lootmine, mitte ootamine. (Toivo, 28, M, KeH, MAT) Mõnel juhul on töötusega seotud ebakindlus viinud lootusetuse või depressioonini ning noor on heitunud, ei loodagi enam tööd leida. Seda on pigem juhtunud intervjueeritavatega, kelle töötus on olnud pikaajaline, mõnel juhul kestnud juba aastaid. Depressioon on avaldanud mõju ka katsetele tööd otsida. Neil noortel on raske oma tulevikku kujutleda, selle asemel püütakse hakkama saada üks päev korraga.

22 Riskifaktorid noorte heaolule Noorte heaolu ohustavaid riskifaktoreid saab vaadelda kolmel tasandil: mikro-, meso- ja makrotasandil. Mikrotasandil joonistuvad riskifaktoritena välja terviseprobleemid, isikuomadused, hirm tuleviku ees ja rahalised probleemid. Perega ja sõpradega seotud probleemid on mesotasandi riskifaktoriteks. Makrotasandi riskifaktorid on töökohtade puudus ning selle eri avaldumisvormid (nt üldine tööpuudus, püsivate töökohtade puudus, tööotsija huvidele vastavate töökohtade puudus jne). Joonis 3. Heaolu ohustavad riskifaktorid MAKROTASAND Üldine töökohtade puudus Meeldiva töökeskkonnaga töökohtade puudus Huvidele vastavate töökohtade puudus Ametlike töökohtade puudus Püsivate töökohtade puudus MESOTASAND Perega seotud probleemid Sõpradega seotud probleemid MIKROTASAND Tervis Rahalised probleemid Isikuomadused Hirm tuleviku ees Füüsiline tervis Liigne tundlikkus Vaimne tervis Vähene enesekindlus

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

1-69_.pdf

1-69_.pdf Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Krediidipoliitika turu-uuring 2013 Krediidiinfo AS

Krediidipoliitika turu-uuring 2013 Krediidiinfo AS Krediidipoliitika turu-uuring 18.02. Kokkuvõte Krediidipoliitika turu-uuring viidi läbi ajavahemikul 05.02. 08.02. Valimisse valiti juhuvaliku teel 5000 Eestis registreeritud ja tegutsevat ettevõtet Tulemustest

Rohkem

Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu

Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version 5.4.2 IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimusi vastaja leibkonna kohta. Lugege tekst kõvasti ette.

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem