Nr 74 November 2015 Ajaleht asutatud a 16. detsembril Mälestused suvest Omalooming Mälestused kooliajast Koolielu Uudised Ristsõnad Fantaasiajut

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Nr 74 November 2015 Ajaleht asutatud a 16. detsembril Mälestused suvest Omalooming Mälestused kooliajast Koolielu Uudised Ristsõnad Fantaasiajut"

Väljavõte

1 Nr 74 November 2015 Ajaleht asutatud a 16. detsembril Mälestused suvest Omalooming Mälestused kooliajast Koolielu Uudised Ristsõnad Fantaasiajutud I klassis õpivad: 1. Ignatenko, Pätrik 2. Jaskevitš, Viktoria 3. Lellep, Marko 4. Oja, Anni 5. Rang, Eduard 6. Topolev, Johanna Maria 7. Topolev, Sten Mattias 8. Võsu, Pärtel Klassijuhataja Evija Leiaru Mälestus Kooli minekut ma ei kartnud, kuna koolis käisid minu õde ja vend ja esimesse klassi läksin koos oma lasteaiakaaslastega. Esimesest klassist peale olen tegelenud koorilauluga ja laulan tänaseni meie armsa kooli nimelises kooris (Kalmetu Põhikooli vilistlaste kammerkoor). Laulmisega sai tegeletud isegi vahetundide ajal. Koolist mäletan eredalt igasuguseid esinemisi ja eriti meeldisid mulle jõuludeks lavastatud etendused, mida oli huvitav jälgida. Õpetajad Liivi Laur ja Allar Jakobson tegid selle jaoks alati superhead tööd. Hetkel meenusid Lumivalgeke ja Muumid. Kuna tollel ajal ei olnud meie koolis suurt aulat, siis kõik pidulikud aktused ja sündmused toimusid rahvamajas, kuhu suundusime ühise rongkäiguga. Minu klassil oli au pidada 9. klassi esimese septembri aktus juba äsja valminud võimlas. Meie ajal toimusid ka tüdrukutele köögitoimkonna päevad, kus olime abis sellega, et helistada koolikella ja katta lõunalauad. See meeldis meile väga, sest siis ei pidanud ju tundides olema. Koolil on välja kujunenud omad pikaajalised traditsioonid, nagu näiteks korraldatakse igal sügisel klassidele maastikumäng ja enne kooli sünnipäeva toimub alati koolijooks, mida mäletan ka mina oma koolis käidud ajast. Bussiga kooli sõites pani õpetaja Irina Jaadla meid nagu üks koor alati bussijuhti tänama. Kalmetu kool on väike armas kool, kus on käinud paljude perekondade mitmed põlvkonnad, nagu ka minu pere. Minu vanaisa ja minu isa ja minu onud ja minu vend ja õde ja praegu õpivad seal minu venna lapsed ja alates sellest sügisest ka minu kaks last. On tore saada osa oma kooli tegemistest nüüd tänu oma lastele. Viibides nende 1. septembri aktusel, tuli hästi meelde, kui läksin ise kooli. Selle aasta aktusel oli asjalik Pipi, kes nii kummaline kui see ka polnud, oli ka minu laste lasteaia lõpuaktusel. Lasteaia lõpetamisel ta vist oligi valmis sügisel kooli minema. Väga suureks auks oli helistada oma lastega esimest koolikella selle aasta aktusel. Mailika Mutli, Kalmetu kooli õpilane aastatel

2 2 M Ä L E S T U S E D Suvi nagu kirju liblikas Sellel suvel oli üpris palju toredat tegemist. Suve alguses oli palju esinemisi, laager ning hoolimata sellest, et need on nagu töö, oli see ometi lõbus. Sama lõbus oli reisimine, parimate inimestega koosviibimine ja ka mu ülejäänud ülitore suvi. Juuni alguses toimusid Viljandis rahvusvahelised hansapäevad ja maakondlik laulupidu. Hansapäevadel esinesin avakontserdil Viljandi Muusikakooli sümfooniaorkestri kooriga. Ava- kontsert oli pikk ja kokku oli tulnud väga palju rahvast eri maadest. See oli mu suve tipphetk. Suvel ei puudunud ka laager, mis toimus Mooste folgikojas. Kaks päeva harjutasime ja mängisime. Kolmandal päeval oli kontsert, mis läks meil väga hästi. Publikut oli palju ja kontsert meeldis neile väga. Mina kui muusikahuviline käisin ka Curly Stringsi kontserdil, kus filmiti uuele loole video. Seal esitati nii enda kui ka teiste kuulsaid lugusid. Minu lemmikud olid "Elulõng","Kuule mees!", "Mis meiega on" ja "Laul sõbrale". Anne-Ly Mutli 8. klass Kooli alguses tegi isa mulle üllatuse. Ta ütles, et läheme uuele sõbrale järele. Ma alguses ei saanud aru, aga kui ta ütles, et see uus sõber on koer, läks mu päev kohe rõõmsamaks. Läksime koerale järele Mustlasse. Seal oli 8 poega: 4 tüdrukut ja 4 poissi. Tahtsime tüdrukut, sest meil on kodus emane koer. Valisin kaua, kuni leidsin enda lemmiku. See koer oli väga energiline ja mulle ta meeldis. Kui tagasi sõitsime, mõtlesime nimeks Moona. Kui koju jõudsime, oli meie vana koer väga kuri, nii et hoiame teda toas. Seal, kus ta enne oli, viibis ta kogu aeg õues. Moona tahab väga palju närida varbaid ja sõrmi. Koera tõug on berni karjakoer. Moona on väga lõbus ja kui magab, norskab palju. Ta on praegu ühe ja poole kuune. Steven Roosimaa 8. klass See suvi oli väga töine. Tavaliselt päeval mängisime korvpalli ja käisime ujumas, vahest ka rolleriga trippimas. Peaaegu alati saime täpselt südaööl kokku ja hakkasime mängima kas politseid ja pätti, lipumängu või trihvat. Mõni kord oli, kus alustasime mängimist varem või siis üldse ei mänginud. Suvel käisin ka oma esimestel jalgpallivõistlustel Tallinnas, Tartus, Pärnus, Suure-Jaanis ja Viljandis. Käisin ühe sõbraga rattaga öösel linnas, et näha öist linnaelu. Lootsime leida ka endavanuseid inimesi, kuid nägime ainult driftereid ja rullnokki. Kristjan Kändla 7. klass Juuli alguses käisin Lätis, Leedus ja Poolas. Kui Poola jõudsime, läksime rallipasse ostma, sest see oligi reisi eesmärk. Ralli oli väga põnev, sel ajal oli ka tohutult palav. Elasin kaasa Ott Tänakule ja Jari - Matti Latvalale. Poola ralli võitis Christian Ogier. Suve alguses käisin ka Olustvere laagris. Elasime Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilaskodus ning süüa saime sööklast. Tegime sporti ja kokkasime. Minuga samas laagrigrupis oli ka Sem-Karlos Kolk, kes on kuulus räppar. Jõudsin käia ka teises laagris Lemmes koos Liselliga. See oli puhkelaager: käisime palju rannas, sest meri oli umbes 20 m kaugusel, mängisime sulgpalli ja olime niisama lõbusad. Olin ka hansapäevadel, kus oli väga palju rahvast. Ükskord käisime Liisbethiga jõel kanuuga sõitmas. Mina sõitsin keset jõge, tema aga tiirutas ühest kaldast teise ja kui tahtis edasi sõita, hakkas hoopis tagurdama! Paar poissi, kes silla peal olid, said kõvasti naerda. Sel õhtul, kui oli Smokie kontsert, hoidsin Liisbethiga Jõeoru Villal silma peal, sest omanikud läksid kontserdile. Samal ajal olid majas ka ööbijad, kes palusid üht-teist. Oli huvitav olla ühel õhtul Jõeoru Villa perenaine. Ühel öösel kell 3 sõitsime Jõeoru Villa omaniku Marekiga Saaremaale. See reis oli väga lahe. Käisin tal ka mitu korda abis, kui kuskil oli välimüük või -toitlustus. Olen Jõeoru Villa köögis palju süüa teinud.

3 M Ä L E S T U S E D 3 Suvi nagu kirju liblikas Suve alguses hakkasin kohe tööd otsima, kuna suveks olid suured plaanid tehtud, aga nende täideviimiseks läks vaja natuke rohkem raha kui tavaliselt. Tööle sain Viljandi linnahooldusesse, kus käisin kokku poolteist kuud ning kaks nädalat enne kooli sai minu tööaeg läbi. Esimese palga eest ostsin endale uue arvuti ning ülejäänud raha läks Weekend Festivalile 2015, mis on üks Euroopa suurimaid muusikafestivale. See oli ikka superüritus ja inimesed nautisid seda südamest. Rahvast käis kokku antud üritusel peaaegu Eestlaste jaoks oli see eriline sündmus, kuna Eestis pole enne nii suurt muusikafestivali toimunud. Järgmine aasta, kui peaks Weekend Festival 2016 uuesti toimuma Eestis, siis tuleb kindlasti minna, sest tegu on ikkagi ainulaadse ja vägagi kõva üritusega. Peale Weekend Festivali käisin veel natuke tööl ja siis hakkasin viimaseid suvepäevi nautima sünnipäeva tähistades. Paar esimest päeva käisin jalgpallitrennis, aga siis kutsus mu onu mind tööle ja olin nõus, kuna tahtsin suvel tööle minna. Hommikul kell kuus ärkasin ja viiest jõudsin koju ja nii käisin terve suve. Üks päev saatis treener mulle sõnumi, et ma jalgpallivõistlustele läheks ja see hakkas kell kuus, aga mul oli väike mure, olin sellel ajal tööl, kui treener mulle sõnumi saatis. Viiest jõudsin Viljandi ja siis helistasin isale, et ta mu korraks koju viiks, et saaksin oma asjad võtta ja võistlustele minna. Mängisime Põlvaga ja võitsime 6:1 ja peale seda olin väga väsinud. Minu arust oli mul väga tore suvevaheaeg ja see läks väga kiiresti ka. Janar Bergmann 9. klass DJ Martin Garrix Weekend Festival 2015 Remi Joosep Jürgens 9. kl Käisime Tartus ja sealt ostsin neli inglisekeelset raamatut: The Hobbit, The Hunger Games, Catching Fire ja Mockingjay. Ostsime poodidest ka riideid, kuid raamatud meeldisid mulle kõige rohkem. Õpetaja Allari mälestuskontserdil olin koos Raaheliga. Kontsert oli ilus ja mulle väga meeldis. Nägin veel Anne-Lyd, Hannat, Rutti ja muusikaõpetajat. Kohal oli päris palju koore ja nad laulsid väga ilusasti. Juuni lõpus käisin esimesel aiatööpäeval, kus kastsin lilli ja taimi, korjasin Võrtsjärve mängudest järele jäänud prügi ja pühkisin harjaga ukseesist. Õpetaja Maarika andis mulle ka jäätist, mis tegi mind päris rõõmsaks. Johanna Uuemäe 9. kl Juuni alguses toimus koolis õpetaja Allar Jakobsoni mälestuspäev, esinesin seal koos Ruti, Hanna ja Martaga. Laulsime "Oma saart" ning Rutiga mängisime flöödiloo. Naeratades võtsime vastu suure aplausi ning kõndisime lavalt maha. Suur rõõm oli kohata seal Johannat, tema sõbralikku kallit polnud juba peaaegu kuu aega saanud. Käisin suve jooksul natuke tööl, valvasin neljakuust Sebastiani. Õnneks on ta rahulik ning naerupall. Sain väga ilusti temaga hakkama. Raahel Poolakese 9. kl Käisin LARP-i laagris, mis oli hansapäevade ajal. Suvel lennutasin ka oma drooni, õigemini quadkopterit. Suvel värvisin ka oma õe väikest mängumaja. Aitasin vanematel truubi otstele matte peale panna. Seal tuleb enne muruseemned alla panna ja puidust tikkudega kookosmatt maasse kinni lüüa. Seda tuleb teha, kuna muidu võib kraav kokku vajuda. Mõnedele truupidele oli vaja kivid alla laduda ja nende alla tuleb enne panna must matt.

4 4 M Ä L E S T U S E D Suvi nagu kirju liblikas Minu suvi möödus väga lõbusalt: käisin reisimas Rhodosel, Kreeka saarel. Koos perega sõitsime kõigepealt Tallinnasse, siis lennukiga Rhodosele ning sealt pooletunnise bussisõiduga hotelli. Hotelli nimi oli Calypso Beach. Seal oli väga ilus bassein ning meri oli lähedal, aga peamise aja veetsime ikka basseinis, kuna merevesi oli liiga soolane ja põhi kivine. Toidud Rhodosel olid väga head ja loodus oli ka väga ilus. Olime seal nädal aega. Käisin ka Saaremaal oma pere ja tuttavatega. Olime seal ühe öö Mändjala kämpingus. Käisime ka rannas, aga ujuma ei tahtnud minna, kuna vesi oli vetikaid täis. Rannas olid ka võrkkiiged, seal veetsin palju aega koos oma väikse õe ja sõbrannaga. Saaremaal käisime Panga pangal ja Angla tuulikuid vaatamas. Suvel sai ka jalgratastega sõita ning palju muud teha. Elan Võrtsjärve ääres, aga see aasta me peaaegu ei saanudki seal ujumas käia, sest vesi oli nii madal, sellepärast ostsime basseini. Päris mõnus oli seal, kui päike soojendas vett. Suvel käisin ka folgil Viljandis vaatamas Curly Stringsi. Minu lemmiklood nende repertuaarist on Elumäng, Väikses paadis ja Kättemaks. Viljandi Sakala keskuses on väike kino. Seal käi-sin ema ja õe Kadriga vaatamas Supilinna sala-seltsi. See oli väga vahva film ja ma ise olen Su-pilinna salaseltsi raamatuid lugenud. Laura Lorup 5. klass Peale kooli algust, esimesel nädalavahetusel, läk-sime terve perega Soome venna juurde. Läksime laevaga, sõitsime ainult kaks tundi. Laupäeval läksime Heurekasse. See on peaaegu sama, mis AHHAA Eestis. Seal oli hiiglaslik laud, toolid ja teekann, lae all oli võimalik sõita rattaga. See oli hirmus. Hiljem läksime õele külla. Ma polnud teda vähemalt neli või viis aastat näinud. Mulle meeldis kõige rohkem see, et ma olin õest pikem. Lõpuks. Vaatasime veel Helsingis niisama ringi. Nägime metrood, sõitsime autoga 200 m maa all (madalamal kui metrood). Sain esimest korda pulkadega süüa, mul tuli see hästi välja, sõin isegi kiiremini kui teised kahvli ja noaga. Virge Järs 7. klass Mina vaatasin suvel väga palju oma väikest venda. Tema nimi on Jandre ja ta on kolmeaastane. Pidin teda vaatama, sest minu suur vend Martin magas tavaliselt kella kaheteistkümneni, kui ärkas, läks ta arvutisse ning siis õue ja siis uuesti arvutisse ja õde polnud koduski. Õue sain alles siis, kui ema koju tuli või läksin koos vennaga õue. Temaga oli õues väga igav, sest ta liikus nii aeglaselt. Tavaliselt tegin ma nii, et panin teda multikat vaa-tama ja ise läksin arvutisse. Laupäeval ja püha-päeval oli ema kodus, siis läksime Martiniga tava-liselt kalale. Alguses käisime paadiga Tänassilma jõe peal. Varsti tuli mõte minna ratastega Kuude-külla, kuid seal midagi väga erilist ei olnud. Kui sadama hakkas, liikusime edasi Nuia mäe juurde ja proovisime sealt. Vahepeal mul vedas, kui Martin oli nõus Jandret vaatama, siis käisime tavaliselt Kristjaniga koos ratastega sõitmas ning uusi kohti avastamas. Umbes niimoodi möödus kaks kuud. Augustis läksime neljaks päevaks Pärnusse Reiu randa, kus kuulsime kaks päeva Weekend Festi-vali. Õhtuti tegime lõket ja mängisime kaarte. Marten Karv 5. klass

5 M Ä E L E S T U S E D 5 Suvi nagu kirju liblikas Minu suvi möödus kiirelt. Suvel käisin ma Räpinas oma lapsepõlvekodus, kus elab mu isa. Räpinas elab veel mu tädi ja onu. Maal käisin ma Peipsis ujumas, kus oli väga soe vesi. Veel sõin seal palju maasikaid ja käisin rattaga sõitmas. Isa juures olles kohtusin esimest korda oma vanaema ja vanaisaga, see kohtumine andis uusi teadmisi minu perekonnast. Räpinas nägin ma ka oma nõbusid: Henryt, Erkit, Jaakobit, Saamueli ja Taavetit. Maalt lahkumine oli kurb, aga ma loodan, et järgmisel suvel saan sinna jälle minna. Mariann Tolmusk 7. klass august oli ÕE laager. Kahjuks kestis see ainult kolm päeva. Kõigepealt oli vaja bussiga Tartusse minna ja sealt läks tellitud buss Paidest ja Rakverest läbi. Teine buss läks veel. See läks Pärnust ja läks Tallinnast läbi. Bussisõit kestis kokku umbes neli tundi. See oli päris pikk aeg, aga läks kiiresti. Käsmus oli väga ilus ümbrus ja iga päev olid koolitusplokid. Seal olid kõik inimesed väga sõbralikud ja toredad. Need korraldajad olid ise umbes 17-20aastased ja see oli väga lahe. Iga öö oli ka Just Dance. Teisel päeval oli ka teemapidu, aardejaht ja öösel disko. Kui lõpuks oli käes kolmas päev, siis ma ei tahtnud üldse ära minna, sest seal oli väga lahe ja see aeg seal laagris läks liiga kiiresti. Augustis käisin veel Tallinnas loomaaias ja palju šoppamas, käisin ka Valma seikluspargis ja pärast Võrtsjärve ääres, see oli väga lahe. Viimasel nädalal, enne kui pidi kooli minema, käisin Marta juures. Jäin tema juurde ööseks, magasime lakas ja seal oli väga äge, õnneks ei hakanud meil külm. Kui hommikul ärkasime, siis olime heinu täis. Merilyn Vandrecht 7. klass Mulle meeldis suvel väga, et sain käia ratsatrennis kuus korda nädalas, mõni päev lausa kaks korda, oli väga raske, kuid kui teed seda, mis kõige rohkem meeldib, siis teed seda rõõmuga. Sellel suvel sain tehtud Rohelise Kaardi, mis näitab, et olen teenitud märgiga Eesti noor ratsasportlane ja saan hakata võistlema nii Eestis kui ka välismaal. Meeri Tultsev 8. klass Perega käisime ka palju mere ääres üht suurt lohet lennutamas. Selle lohega käib kaasas ka laud, millega saab vee peal liikuda, aga selle lõhkusin kuidagi ära. Õhuballoon lõhkes ja käis kõva pauk ja see juhtus veel öösel pimedas. Paps ostis ka kaks purjekat, mida kasutati üpris tihti sel suvel. Suve lõpus käisime suure kambaga Kihnu saarel. Kohale jõudsime öösel pimedas ja sadamast oli vaja kõndida 3,7 km, mis tundus rohkem kui 5 km. Laagriplatsil panime telgid püsti, sõime ja läksime magama. Järgmise päeva hommikul laenutasime rattad ja läksime Kihnut uurima. Sõitsime palju, tegime palju pilte, esimene peatus oli Kihnu pood, kust osteti kaart. Teine peatus oli muuseum. Edasi läksime Kihnu majaka juurde, seal leidsime veest millimallikaid. Pärast õhtul käisime teatris, peale näidendit tuli igavus, olid tantsud ja laulud. Janno Pissarev 9. klass Kutsusin oma sünnipäevale palju sõpru, laual oli palju head ja paremat, näiteks mu ema tegi ise kass arturit. Mängisime ja lõbutsesime palju, muidugi käisime ka ujumas. Sünnipäevaks sain peamiselt raha ja šokolaadi. Nädal aega peale sünnipäeva läksin Soome vanaema juurde, viibisin seal kuu aega. Selle aja sees tegin igasuguseid põnevaid asju, näiteks käisime hästi palju ujumas ja merel paadiga sõitmas. Ükskord käisime ka avamerel. Mu vanaema kodust on mereni vaid 1 km. Aitasin ka hästi palju oma vanaema: viisin pesu kuivama ja niitsin muru. Käisime ka Kotkas botaanikaaias, tegime palju pilte ja vaatasime lilli. Järgmisel päeval tuli mulle meelde emale antud lubadus, nimelt pidin ma talle hästi palju mustikaid korjama, niisiis läksingi mustikale, õnneks ei pidanud üldse kaugele minema, kuna mu vanaema aed on mustikatest sinine. Kokku korjasin mitu ämbritäit, muidugi aitas ka vanaema.

6 6 M E E N U T U S E D K O O L I A J A S T Ma mäletan... Kalmetu kooli lapsed Tallinnas laulupeol Siis, kui vana koolimaja lammutama hakati, kutsus direktor Andres Savi mu isa vanasse koolimajja (põhjust ei mäleta). Muidugi tahtsin ise ka kaasa minna. Koolimajja sisse jõudes nägin igal pool saepuru, puidutükke ja tolmu. Mu isa ja direktor hakkasid keset suurt ruumi rääkima, mina kõndisin ja otsisin midagi huvitavat. Olin vana maja pärast päris kurb. Järsku leidsin maast ühe ilusa puidutüki, ääred olid ka ära lihvitud. Olin kindel, et selle tahan ma kaasa võtta. Kartsin ainult, et direktor ei luba. Seega võtsin puidutüki ja pistsin endale põue. See on mul siiamaani alles. Teine mälestus on elu esimesest kooliaktusest, mil ma esimesse klassi läksin. Olin hirmunud, sest ma polnud varem sellisel aktusel käinud. Kuna õpetaja Allar tundis mu isa hästi, palus ta mul enne kooli lauluproovidesse tulla. Ta õpetas mulle selgeks ühe laulu, mille pealkirja ma ei mäleta. Siis kui algas aktus, astusin trepile, mis oli niiöelda lava, ja pidin üksinda kogu koolirahva, vanemate ja võõraste ees laulma. Mu vanemad olid mu üle nii uhked, et julgesin üksi laulda. Hiljem tuli minu juurde õpetaja Heljo Saar, ta kummardas nii, et oli minuga sama pikk. Ta tutvustas end ja küsis, kuidas mulle meeldib siin. Vastasin häbeliku meelega, et hästi. Marta Siirus 7. klass Marta Poolakese üheks suureks mäles-tuseks on see, kui me 1. klassis aastal 2009 rahva-majas õppisime. Meie klass oli laval kardinate ta-ga. Mäletan veel vanu muusikatunde õpetaja Allariga ja seda, kui laulupeol käisime. Need olid toredad ajad. Mäletan ka algklasse, kui me ringi jooksime ja siis kollatätsu mängisime. Söögivahetunnid toimusid siis vanas koolimajas ja ühe korra saime isegi Mc' Donalds`i lasteeinet süüa. Marta Poolakese 7. klass Minu isa mälestus Kalmetu Põhikoolist aastatel Mina, Toomas Kärmas, mäletan esimesse klassi minekut, et see oli üks ärevamaid päevi ja hetki mu elus, sest polnud ju lasteaias käinud ja see tundus mulle vägagi hirmuäratav, sest loomult olin vaikne ja tagasihoidlik, millest ma muidugi hiljem jagu sain. Minu meelest saime oma klassis kõigiga läbi ja oli üldiselt rahulik. Kuigi õpetajate arvates oli see üks kõige hullmeid klasse. Meie klass oli üks suuremaid, kus oli 25 või enam õpilast. Õpetajad suutsid meie kõigiga tegeleda ja asjad selgeks teha. Nad olid minu meelest toredad, kuigi igaüks oma moodi, kuid nad meeldisid mulle väga, eriti mõningad vana kooli õpetajad, kel olid omad kiiksud, ütlemised ja meetodid, kuidas õpetada. Seda kõike on nüüd hiljem mõnus meeldiva huumorina meenutada. Koolis oli kord, pidime koolivormiga käima. Vahetundides ei jookstud nagu peata kanad mööda kooli ringi, vaid jalutati koridoris ringiratast (muidugi kui korrapidaja õpetaja koridoris oli). Oli ka isetegevust. Mina isiklikult võtsin osa laulmisest, kuigi algul vastu tahtmist, aga hiljem rõõmuga. Õpetati ka töötegemist sohvoosis, sügisel kartulivõtt ja kevadel kivikorjamine. Muidugi suvel toimis töö ja puhkelaager. Apteegi tarvis pidime iga suvi ravimtaimi korjama, mingi plaani täitmiseks pidime vanapaberit kooli tooma. Kuigi mu hinded olid keskmised, sain ma küllaltki tugeva põhja alla, et minna julgelt edasi õppima. Kokkuvõttes tagasi vaadates ja pikemalt meenutades oli see vast üks tore ja lõbus aeg. Edasi läksin ma õppima Vana-Võidu kooli. Minu,

7 M E E N U T S E D K O O L I A J A S T 7 Mäletan hästi... 1.septembrist 2010 mäletan seda, kuidas me Kätriiniga kooli aktusel aabitsaid maha loopisime. Veel mäletan seda, kuidas üheksanda klassi tüdrukud tahtsid mind väga kooli ette viia. Aga kõiki lapsi sai kooli ette viia ainult kaks inimest. Veel mäletan ma seda, kuidas ma üheksanda klassi Otti oma vennaks pidasin ja kogu aeg kiusasin, see oli nii naljakas. Kurb oli aga see, et meil iga aasta klassijuhataja vahetus. Meie eelmiste klassijuhatajate nimed on Annika Lond, Aike Suvisild, Margit Kaarmäe, Airi Jegorov ja nüüd on Dagmar Hekki, kes on lihtsalt parim õpetaja! Muidu on olnud need viis aastat siin koolis väga toredad! Merilin Jolkin 6. klass aasta esimesel koolipäeval kartsin ma kooli tulla, aga mul polnud pääsu, mul oli lühike must kleit, patsis juuksed. Algul ei saanud ma kellegagi läbi. Kui ma aabitsa sain, oli mul vägaväga hea meel, et nüüd olen suureks saanud ja pole kodus enam nii väike. Mul oli hea meel käia koos Marise, Jan-Villemi ja Arega samas koolis. II klassis õpetajaga Aikega olime kahe klassiga koos ja klassijuhatajatunnid olid meil koos praeguse 8. klassiga. III klassis koos õpetaja Margitiga meisterdasime palju ja matemaatikat tegime palju. Meil oli trepialune klassiruum ja kui seal oli arenguvestlus, kuulsime hästi läbi seda juttu, mis seal räägiti. V klassis õpetaja Airiga olime pikapäeva klassis. Käisime Jurmalas, seal oli väga lahe. Käisime ka Riia loomaaias, teletornis ja Lidos. VI klassis õpetaja Dagmariga oleme juba käinud klassiga jalgpalli vaatamas, kus mängisid Viljandi ja Tartu, seis jäi 3:2 Viljandi kasuks. Pauline Jamnes 6. klass Minu esimene koolipäev a oli natuke õudne. Ärkasin hommikul enda kodus ja esimene mõte, mis pähe tuli, oli kool. Ma hakkasin pabistama ja rääkisin emaga, et ma ei läheks kooli, aga ema oli vastu ja saatis mind kooli. Jõudsin kooli, läksin garderoobi ja minu kõrvale istus Timo ja ma küsisin temalt ega ta ei oska mind seitsmendasse klassi juhatada? Ta vastas, et saab ikka, ta läheb ka sinna, tulgu ma järele. Me läksime klassi ja siis nägin ühte ilusat tüdrukut valges kleidis, kes naeratas mulle otsa kohe, kui ma uksest sisse astusin. Läksin istusin ja siis see ilus tüdruk kogu aeg vaatas minu poole ja naeratas. Siis hakkasime mängima tutvumismängu. Kui mäng sai läbi, siis läksime õue, tegime suure ringi ja see ilus tüdruk nimega Reniita võttis mu käest kinni ja teise käe otsas oli Anne- Ly. Kõndisime ümber õunapuu ja igast klassist pani keegi selle puu külge soovilipud. Siis läksime klassi ja sõime kringlit ning peale seda saime koju. Kui ma koju jõudsin, läksin voodi ja kohe jäin magama, ärkasin hommikul ja siis pidin juba kooli ruttama. Kevin-Karlos Pähn 8. klass 1. septembril aastal tulime koos venna Sander Roosimaaga kooli. Mina läksin 1. klassi, Sander läks 9. klassi. Meie klassijuhatajaks tuli Aike Suvisild. Ta oli tore. Mind viisid ennad Sander ja Steven helistamas koolikella aktu sele neli inim est. Üks nendest oli Sander. Kartsin väga, kui direktor andis mulle aabitsa ja istusin kõigi meie koolilaste ees. Klassiruum oli täpselt vana koolimaja vastas. See oli väike. Meie klassis oli kuus inimest. Ma mäletan seda väga, kui keegi minuga tüli noris, siis vend kaitses mind. Aga kui Sander lõpetas, siis pidin ise ennast kaitsma, alguses oli see raske. Sander kasutas mind, et tüdrukut saada. Kogu aeg tüdrukud nunnutasid mind. Mäletan, et käisime Aike juures klassiõhtul, neil oli äge koer. Abikaasa tegi head süüa ka, joonistasime mingeid pilte. V

8 8 U U D I S E D Sibulareis neile, kes käisid Viljadimaa vene keele olümpiaadil 24. septembril käisin enda koolist ainukesena Sibulatee reisil. See oli mõeldud neile, kes käisid eelmine aasta vene keele olümpiaadil. Hommikul tulin koos kõigiga kooli ja kell 9.00 võttis mind Kalmetu kooli bussipeatusest peale punane Hansaliinide buss. Algas sõit Tartu poole ja Lõunakeskuse juures tuli peale giid. Esimene peatus oli Raja küla palvelas, kus võttis meid vastu vene mees. Ta viis meid kirikusse ja rääkis paar lauset vene keeles ning siis giid tõlkis. Ta rääkis umbes 45 minutit. Sain teada, et see kirik, kus me parajasti olime, oli ehitatud aastatel ning seal oli maale, mis pärinesid aastast Peale seda läksime bussi ja sõitsime Kallaste Punasele kaldale. Seal oli väga ilus ning sinna jõudes oli meil 15 minutit aega. Kõik hakkasid kohe pilte ja videosid tegema. Järgmine peatus oli Alatskivil, see oli pooletunnine paus, kus kõik said poes ja Olerexis käia. Ostsin juustupitsat ja hakkasin sööma, kui Rae küla palvela nägin Eesti Õpilasesinduste Liidust aktiivset õpilast Elo. Kohe, kui ta mind nägi, jooksis ta minu poole ja kallistas. Rääkisime seni, kuni tema buss tuli. Käisime ka sibulakasvatuses. Seal külas, kus me käisime, kasvatasid kõik külaelanikud sibulaid ja müüsid neid. Ka seal rääkis meiega vene mees, aga õnneks eesti keeles. Kõik, kes tahtsid sibulaid osta, said neid 20% odavamalt. Seal oli ka taksi moodi koer, kes oli väga rõõmus ja tahtis palju pai. See mees saab igal aastal 50 tonni sibulaid. Tal olid hästi pikad ja laiad vaod sibulate jaoks. Ta näitas meile ka oma ladu, kus oli väga palju sibulaid. Selle küla läheduses oli ka Vanausuliste muuseum. See oli kunagine maja, kus elasid vanausulised ja ka terve see küla on vanausulisi täis. Üks naine rääkis hästi pikalt ja soravalt meile vanausuliste elust vanasti ja tänapäeval. Ma olin üpriski šokis, kui kuulsin, kui range nende elu on minu jaoks. Naised võivad käia ainult kolm päeva aastas valgetes riietes, need olid mingid pühad. Ülejäänud aja peavad nad käima mustades riietes, sest naised on kõige patusemad olendid. Kui neile tuleb külaline külla, siis nad pakuvad neile külaliste nõudest ja peale igat söögikorda pesevad nad enda nõud ja lasevad keevast veest läbi. Igal inimesel peres on oma nõud. Kui neile tuleb külaline külla, siis nad võõrustavad neid puhta maja poolel ehk elutoas. Vanasti pidid nad magama poolistuli või kronksus, kuna ainult surnu sirutab ennast välja. Peale selle naise rääkimist saime majas ringi vaadata ja väljas olla. Siis hakkas sõit kodu poole ning vahepeal käisime ka Alatskivi lossi välisõues. Seal oli väga ilus. Sinna minnes ja sealt tulles bussisõidu ajal sain raamatu läbi loetud, kuna bussis oli nii igav. Kokkuvõtteks oli see väga lahe ekskursioon. Väga lahe oli seal olla ja kuulata erinevaid huvitavaid inimesi. Alatskivi loss Väike osa sibulalaost

9 U U D I S E D 9 Üle saja inimese osales Kalmetu kooli traditsioonilisel maastikumängul 15. septembril toimus Kalmetu Põhikooli ümbruses 9. klassi poolt organiseeritud porine-vesine maastikumäng. Maastikumängud olid väga-väga lahedad, võibolla isegi kõige ägedamad üldse. Korraldajad olid sõbralikud ja juhatasid hästi. Vihma sadas, seda enam oli lahedam. Iga klass läks välja viieminutiliste vahedega. Esimeseks punktiks oli näomaaling. Seda tegid Margo ja Monica. See oli väha lahe. Mina sain Hitleri vuntsid ja habeme. Teises punktis juhatasid meid Hanna ja Janika. Pidime üksteisele porgandeid suust suhu andma. See oli kohutavalt naljakas. Sealt edasi jooksime Aleksandra ja Kersti punkti. Oh, kui jube seal oli. Pidime porist läbi roomama, mis oli kohutav. See oli vedel sopp ja kõik olid pärast pruunid. Minu valged tennised ja dressikas said väga poriseks. Nüüd oli veidi nõme joosta, aga siiski oli see punkt väga lahe. 3 inimest seda punkti läbi ei teinud ja selle eest saime 3 miinuspunkti. Järgmisena oodati meid Martini ja Janno punktis. Jõudsime liiga vara ja saime natuke puhata. Kui teised eest ära läksid, saime teada ülesande. Pidime paaridesse võtma ja üksteisele muna pähe lööma. Pärast tegid poisid ja tüdrukud eraldi püramiidi ja siis Martin ja Janno lõid meile veepommid näkku. Saime veidike märjaks. Edasi läksime läbi oja ja põllu. Järgmine punkt oli Ivari maja lähedal. Seal juhendasid meid Raahel ja Johanna. Nad valisid kolm vabatahtlikku, kes pidid prügikotti ronima ja 5 kosmonauti tegema. Selles punktis pidi rääkima lauldes, muidu kallati vett pähe. Peale seda võeti üks inimene sülle ja teda pidi ümber koonuste tassima. Kui see oli lõpetatud, kallati Kristjanile vett kaela ja jahu peale ning näkku pandi ka. Eelviimases punktis olid Janar ja Joonas. Seal oli jälle vabatahtlikke vaja. Mina ja 4 teist vabatahtlikku läksid põlvili maha ja siis kallati kõikidele vett krae vahele. Sander sai jahu ka. Edasi läksime kooli ette, kus pidime klassiga tantsima. Pandi muusikat ja siis kui keegi ei tantsinud, saime miinuspunkti. Lõpuks saime sisse minna ja kohe pesema. Nii mõnus oli pärast puhas olla. Läksime kõik neljase bussiga koju ja olime väga väsinud. Maastikumängud olid sellel aastal ülilahedad. Kõige hullemalt said kaheksandikud. Meil kõigil oli väga tore. Marta Poolakese 7. klass Eile nägin ma Eestimaad Eile nägin ma Eestimaad: ATKO- busse ja põldusid, kuhjades pagulasi ja mustasid, järvesid ja jõgesid. Eile nägin ma Eestimaad. Eile nägin ma Eestimaad: arvuteid ja netipulkasid, väga palju mälupulkasid, tänavatel koera jalkasid. Eile nägin ma Eestimaad. Eile nägin ma Eestimaad, üks küla oli mustaks läind, poliitikud olid musti toomas käind. Raha nad röövivad meilt, tavatöölised, eriti teilt. Eile nägin ma Eestimaad, see oli suur ja lai. Ott Markus Pruul 7. klass Leidsime üles Eesti riigikogu hoone

10 10 U U D I S E D Direktor Andres Savi andmas kooli 9. klassi käsutusse Kas minust võiks saada õpetaja? Arvamuslugu Õpetajate päeval andsin keemiat, geograafiat ja inimeseõpetust 8. klassile ja geograafiat 7. klassile. Ma sain kõigega hakkama, kuid mulle õpetamine ei meeldi. Lapsed on liiga lärmakad ja ma ei suuda aru saada sellest, et isegi kui ma midagi viis korda üle räägin, siis ei saada sellest ikka aru. Siiski suutsin terve päeva rahulik olla ja kellegi peale karjuma ei pidanud. Arvan, et õpetajatel peab olema palju kannatust. Tuleb kannatada nii lärmavaid lapsi kui ka seda, et õpetad aastast aastasse ühtesid ja samasid asju. Ma kannataksin selle kindlasti ära, kuid see ei pakuks mulle mitte vähimatki rõõmu. Õpetajad peaksid olema ka lahked ja abivalmid, naeratavad ja toredad, kuid mina ei oska tavaliselt eriti rõõmsameelne olla. Kui peaksin häda korral valima, siis hakkaksin matemaatika, inglise keele või ajaloo õpetajaks. Kuna mul on siiski rohkem valikuid, siis tean, et õpetajat minust kohe kindlasti ei saa. Selleks ei ole mul mitte mingit tahtmist. Kohe kindlasti ei taha ma terve elu koolis käia ja ümbritseda ennast laste ja noortega. Juba praegu meeldib mulle vanemate inimeste seltskond rohkem kui minuvanuste oma. Õpetajate päev oli minu jaoks suhteliselt lihtne, kuid see ei olnud eriti huvitav. Kokkuvõtteks võin öelda, et õpetajat minust kohe kindlasti ei saa, sest see lihtsalt ei sobiks mulle. Johanna Uuemäe 9. klass 3. novembril toimus Kalmetu Põhikooli sünnipäevajooks. Stardi andis meie kooli direktor Andres Savi. Suurtest poistest võitsid: 1. Martin Karv (9. kl) 2. Janar Bergmann (9. kl) 3. Janno Pissarev (9. kl) Õpetaja Ene ja õpetaja Martin Suurtest tüdrukutest võitsid: 1. Johanna Uuemäe (9. kl) 2. Raahel Poolakese (9. kl) 3. Marta Poolakese (7. kl) Väikestest poistest võitsid: 1. Joosep Poolakese (2. kl) 2. Martin Evart (3. kl) 3. Oliver Lapp (4. kl) aastapäeva jooksu võitjad Väikestest tüdrukutest võitsid: 1. Lumme Marie Juhkamsoo (2. kl) 2. Kadi Rimmel (2. kl) 3. Mirtel Mutli (3. kl)

11 U U D I S E D 11 Terve nädal tähistati kooli 145. sünnipäeva Kooli sünnipäeva puhul tegi meie kooli direktor Andres Savi meile ekskursiooni Tallinnasse 30. oktoobril. Kui jõudsime Tallinnasse, siis läksime Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) hoonesse ehk Mektory Teaduskeskusesse. Saime ise proovida programmeerida robotit, see oli väga huvitav. Seal oli palju erinevaid ruume, näiteks kosmoseruum, kus võrreldi Maad teiste planeetidega. Järgmine koht, kuhu läksime sööma, oli 21. keskkool, selles koolis oli filmitud "Nullpunkti". Lõunaks oli makaronid hakklihaga, porgandisalat ja jogurt oli joogiks. Kui meil sai kõht täis, siis läksime Tallinna vanalinna. Seal anti meile ülesanne. 9. klass pidi valima endale 7. klassist ühe inimese ja 9. klassi poiss Remi valis mind ja õpetaja valis Katre meie tiimi. Ülesanne oli lõbus, aga ka väga raske, meile anti kaart ja pidime selle järgi minema nendesse punktidesse ja tegema pilte ehk selfisid. Kui see sai läbi, siis läksime Ülemistesse, seal saime olla tund aega. Ostsime hästi palju magusat. Koju jõudsime alles õhtul, see oli väga lahe päev. 3.novembril toimus Kalmetu Põhikooli sünnipäeva jooks. See jooks toimus esimese kooli asupaiga juurest, stardi andis meie kooli direktor Andres Savi. Kui start hakkas, siis hakkasin koos Kristjaniga jooksma. Kui finiš oli käes, siis esimese koha sai Martin Karv, teise koha sai Janar Bergmann ja kolmanda koha sai Janno Pissarev. 4. novembril toimus kooli sünnipäev. Mitte ühtegi tundi polnud. Hommikul algas Elav Raamatukogu: paljud vanad vilistlased rääkisid, missugune oli see kool nende ajal. Anne Meiessaar, Aita Härm, Mait Siirus, Valli Karu, Maili Nälk ning Mariia Uuemäe koos tütre Kristiinega tuletasid meelde huvitavaid õpetajaid ja koerustükke, mida nad mäletasid. Jutustati, kuidas vanasti õpetajad kontrollisid õpilaste käte ja jalgade puhtust; kuidas õpilased kandsid vormiriietust; kuidas tindiga kirjutati vihikusse; kuidas elati internaadis. Peale lõunasööki aktusele tulles istusime uutele toolidele. Need olid üsna mugavad, paremad kui eelmised vähemalt. Aktuse ajal kiideti tublimaid jooksjaid ning ka Tallinnas kahte osavamat orienteerumismeeskonda. Tehti ka näidendit, mis oli väga äge. Iga klass andis koolile ka kingituse. Meie, seitsmes klass, tegime kooli logoga sarnase puu, millel rippusid kollased ja punased lauatennise pallid. Tallinna Õigeusu kirik 7. novembril toimus vilistlaste kokkutulek. Kell hakkas jalgpallimäng. Esimesena mängisid Uusna vilistlased FC ja meie Kalmetu põhikooli võistkond. Kui mäng hakkas, lõime põhimõtteliselt kohe värava, aga uusnakad lõid kohe tagasi, siis nad läksid närvi ära ja hakkasid vigu tegema, esimene viga tehti Janarile - talle löödi putsaga vastu jalga ja see sama mees, kes tegi Janarile, tegi mulle ka vea - ta lõi mulle putsaga vastu kätt ja ta sai selle eest kollase kaardi. Aga lõppseis jäi 2:1 meie kasuks. Teine mäng oli ka meie oma, mängisid Pese End ja meie kooli võistkond. Selle mängu kaotasime 6:2 vastaste kasuks. Kolmas mäng oli Pese End vs Uusna vilistlased FC. Võitsid uusnakad seisuga 5:2. See päev oli äge, väsitav ja raske.

12 12 R I S T S Õ N A D Kes oli kooli direktor aastatel ? Mis jõudis Kalmetu kooli aastal? Millele pandi nurgakivi aastal 1996? 4. Mida hakati ehitama aastal 1928? Mis oli Kalmetu kooli nimi aastatel ? 6. Mis projekt toimus koolis aastatel ? 7. Kes on meie kooli majandusjuhataja? 1. Mitu kuud aastas käivad meie kooliõpilased koolis? 2. Kuidas nimetati Kalmetu vallakooli teise nimega (19. sajand)? 3. Missugune kuu on kooli sünnipäeva kuu? 4. Kes meie kooli praegustest pedagoogidest on varem olnud Kalmetu kooli direktor? 5. Mis määras koolitöö algust ja lõpu kooli algusaastatel? 6. Mis on Kalmetu Põhikooli praeguse õppealajuhataja eesnimi? Vastussõnaks saad meie kooli nime. Ristsõna koostas Sander Lääts 8. kl Millist usku on Kalmetu koolis vanal ajal õpetatud? Mis on Kalmetu kooli esimene teada olev direktori perekonnanimi? 9. Milline kuu on tarkusepäeva kuu? 10. Milline keskkool oli Kalmetu kool aastatel ? 11. Mis on selle kirjaniku perekonnanimi, kes on käinud meie koolis? Ristsõna koostasid Reniita, Meeri ja Virge 8 kl ********************************************************************************* Ajalehetoimetuse Kalmetu Sõna liikmed: Ene Toomsalu, Christer Kukk, Sander Lääts, Marta Siirus, Marta Poolakese, Liisbeth Kärmas, Anne-Ly Mutli, Steven Roosimaa, Reniita Jugomäe, Kristjan Kändla,

13 LISA- LEHT O M A L O O M I N G Suur sügisesegadus Fantaasiajutt Oli kord suvi. Ta oli alati igatmoodi rahulik, tore ja armas. Muidugi oli suvi ka soe, kuid igale suvele järgneb sügis. Ja nii oligi. Suvel polnud enam jõudu ja ta saatis sügisele SMS-i: Tere, sügis, olen sellest kuumusest väsinud, ehk on aeg vahetuseks? Suvi. Niipea, kui sügis sõnumi kätte sai, hakkas ta kohvreid pakkima: kirjud lehed, pori, vihmapilved ja äike pidid kõik kohvrisse ära mahtuma. Siis asus ta teele ja kohale jõudes puistas teedele värvilisi lehti, lompe ja pori. Sügis oli nii erutatud, et unustas suve koju saata või vähemalt head aegagi öelda. Ühel kenal õhtupoolikul tuli sügisel pähe suur mõte: ta tahab suve tagasi tuua! Inimestele ei meeldi pori ja pidevad vihmasajud. Ta otsustas suvele külla minna ja oma plaani tutvustada. Sügis jõudiski suve ukse taha. Ta koputas. Tere, suvi, mul tuli mõte sulle külla tulla, kostis sügis. Tere-tere sullegi, sügis, vastas suvi. Sügis astus majja ja istus laua taha, suvi läks kööki näksimist vaatama. Sügis teadis, kus karbikeses suve omadused on, ta hiilis karbi juurde ja vahetas omadused ära. Sõnade soe, suvine, päikeseline ja kirgas asemel on nüüd karbikeses vihmane, porine ja tuuline. Ta hakkas enne vahetust kahtlema, kas suvi selle tehinguga nõus oleks. Niisiis vahetaski sügis suvega omadused ära. Suvi ei aimanud midagi, tõi lauale teed ja küpsiseid. Sügise ja suve jutt ei kestnud kaua, sügis hakkas lahkuma ja soovis suvele head puhkust. Niipea kui sügis tagasi tuli, muutus ilm suviseks. Sügise imestuseks olid inimesed ehmatanud, mismoodi see suvi tagasi tuli? Suvi aga avastas, et midagi on viltu: väljas on soe ja valge nagu suvel! Ta otsustas sügisele külla minna, et küsida, mis toimub. Sügis võttis suve lahkelt vastu ja ta pidi ära rääkima, mis ta tegi. Anna andeks, suvi, ma vahetasin meie omadused ära! ütles sügis. Suvi oli pisut kohkunud, kuid lõpuks ta vastas: Pole hullu, kuid ehk nüüd vahetaksime tagasi? Inimesed on kohkunud, nad tahavad sügist tagasi! Muidugi on neid, kes kiruvad sügist taga, kuid usu, ka mul on neid! Sügis sai aru, et oli valesti teinud, ta vabandas ja inimesed said aru, et tõeline sügis on tagasi. Marta Siirus 7. kl Kooli sünnipäev Meie kooli sünnipäevapidu on ikka väärt neid kõiki ridu. Täitus koolil sada nelikümmend viis, olid õpilased õnnelikud siis. Saime süüa sünnipäevatorti, koolil kingitusi oli sadat sorti: 7. klass kinkis koolile õunapuu, see oli armas ja mitte väga suur. Aktusel kõik lapsed olid tasa, kõik tahtsid näidendit ju näha! Direktor korraldas meil ekskursiooni, tema meist ja teist ju ikka hoolib! Õpetajatel näod naeru täis, sel päeval jätkus lapsi päris häid!

14 LISA- LEHT O M A L O O M I N G Äratuskell, kes elas farmis Fantaasiajutt Elas kord üks äratuskell, kelle nimi oli Maimu. Ta elas farmis ja tal oli seal väga palju sõpru: lehmad, lambad, sead jne. Talle meeldis väga äratuskell olla ja igal hommikul äratas ta kõiki üles. Kuid ühel päeval kui ta ärkas, oli ta ühes lossis, mingis magamistoas. Maimu vaatas natuke ringi, kuid siis tehti uks lahti ja Maimu jäi seisma. Ta tahtis olla nagu kivikuju. Ta kuulis, kuidas kaks meest rääkisid, et ta viiakse välismaale lõhkumiseks. Kui Maimu seda kuulis, hüppas ta kähku aknast välja ja hakkas jooksma, kuid need mehed tulid talle järele ja said ta kätte. Maimu viidi vangi. Kuid seal oli ka veel üks äratuskell. Nad olid täpselt samamoodi vangi sattunud. Nad olid väga õnnelikud, et kohtusid. Ta nimi oli Kati. Siis mõtlesid nad välja plaani, kuidas välja saada. Nad hakkasid karjuma ja Maimu teeskles, et tal on paha olla. Röövijad tulid kongi juurde, nad tegid ukse korraks lahti, kuid siis jooksid Maimu ja Kati välja, nad jooksid väga kiiresti, kuni lõpuks nad ei näinud enam kedagi selja taga. Kuid nad ei teadnud, kus nad on, nad lihtsalt kõndisid edasi, kuni Maimu nägi oma farmi. Nad läksid kiiresti sinna. Kõik ootasid juba Maimut tagasi ja muretsesid. Maimu tutvustas teistele Katit ja Kati hakkas kõikidele kohe meeldima. Kuna Kati ei tahtnud enda farmi tagasi minna, siis jäi ta Maimu juurde. Neist said parimad sõbrad, neil oli farmis koos tore teisi äratada ja mehed, kes neid röövisid, saadi kätte ja äratuskellad elasid õnnelikult elu lõpuni. Merilyn Vandrecht 7. klass Lugu ühest lihtsast Koogitondist Fantaasiajutt Elas kord üks tont. Ta nimi oligi Koogitont. Ta armastas kohutavalt igasuguseid kooke ja torte. Ta sõi päevas üle 10 koogi. Ühel suvisel lõunapoolikul aastal 1947 läks Tont kohvikusse, et süüa juba kuuendat torti. Kohviku ukse ees kohtas ta Kalevipoega, kes küsis, kuhu Tont tormab. Viimane selle peale, et ikka kohvikusse, kuhu siis veel? Kalevipoja nägu venis pikaks nagu väljavenitatud näts. Ta küsis: "Kas kooki sööma?" Ootamata ära Tondi vastust, rääkis Kalevipoeg kohe edasi: "Kas tead, et koogid teevad paksuks? Söö parem suppi!" Selle peale polnud Tondil midagi kosta. Paksuks ta ju minna ei tahtnud. Sellest päevast peale hakkas Koogitont hoopis Supitondiks. Ta sõi iga päev vähemalt 7 kaussi suppi selles samas kohvikus ära. Anabel Kilp 7. klass Mihklipäeva laat Uudis 28. septembril tähistasime koolis mihklipäeva laadaga. Seal sai osta küpsetisi, moose, üritusel mängiti mänge ja toimus oksjon. Mina mängisin mihklipäeval kolme mängu. Ühes mängus võitsin ja sain kommi. Selle kommi müüsin maha 20 sendi eest. Mina ei müünud muud midagi, sest minu emal ei olnud aega küpsetada. Ostsin Kristjani käest pitsat, mis oli väga maitsev. Rometi õe Merilini käest ostsin vahvlit ning ka see oli maitsev ja siis ostsin Taanieli õe käest ühe kaneelirulli. Käisin ka oksjonil, kus müüdi krõpse, moosi, tasse ja oli ka üks kingikott, kus oli midagi sees, aga õpetaja Sirje ei öelnud, mis seal on. Lisell ostis selle ära kolme euroga. Pärast tuli välja, et seal sees on diplom, millel on kirjas: "Oled hea annetaja ja siis hakkasid kõik naerma. Veel ostis Marta Siirus kuue euro eest krõpsupaki. Siis sai laat läbi.

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Akoolipaev.indd

Akoolipaev.indd Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Märts, 2015 Vene laulude konkurss klassis TOIMUNUD ÜRITUSED: 15. jaanuaril külastas klasse Eesti Kontserdi hariv programm Meie pillid kõig

Märts, 2015 Vene laulude konkurss klassis TOIMUNUD ÜRITUSED: 15. jaanuaril külastas klasse Eesti Kontserdi hariv programm Meie pillid kõig Märts, 2015 Vene laulude konkurss 6.-9. klassis TOIMUNUD ÜRITUSED: 15. jaanuaril külastas 1.-4. klasse Eesti Kontserdi hariv programm Meie pillid kõigi rõõmuks. Etiketiloengud erinevatele klassidele. 21.

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Microsoft Word - 11_f20.doc

Microsoft Word - 11_f20.doc 11. PALUN 200 GRAMMI VORSTI. Пожалуйста, 200 граммов колбасы. Tööleht nr 11.1 Õpime ja saame teada. Учим и узнаём. Mida te soovite? Что желаете? Mida teile, palun? Что вам, пожалуйста. Kõigepealt ma tahan...

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

MUINASJUTU-ERI Intervjuu Omalooming Lugejakirjad Naljad Uudised Ristsõna Nr 72 Märts 2015 Ajaleht asutatud a 16. detsembril Noor moelooja 2015 K

MUINASJUTU-ERI Intervjuu Omalooming Lugejakirjad Naljad Uudised Ristsõna Nr 72 Märts 2015 Ajaleht asutatud a 16. detsembril Noor moelooja 2015 K MUINASJUTU-ERI Intervjuu Omalooming Lugejakirjad Naljad Uudised Ristsõna Nr 72 Märts 2015 Ajaleht asutatud 1995. a 16. detsembril Noor moelooja 2015 Kalmetul Teisipäeval, 10. veebruaril toimus Kalmetu

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

2011_koolinoorte_paar

2011_koolinoorte_paar Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro

Rohkem

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie

Rohkem

HEA PRAKTIKA NÄIDE

HEA PRAKTIKA NÄIDE Liikluskasvatus Liiklusohutuse päev ja liikluspidu Pallipõnnis Autorid: Helgi Palm, Katrin Rõõmusoks, Heddi Reinsalu, Liisi Pikpoom Tallinna Lasteaed Pallipõnn Taustinformatsioon Sellel sügisel sidusime

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

hedgehogs

hedgehogs Siilipere seiklused I osa Siilipere seiklused algasid 1. septembril, siis kui viimane aeg endale talvevarusid otsida. Siilitüdrukud Eliise (4 a.) ja Marie (2 a.) koos vanematega võtsid suuna Hellenurme

Rohkem

Lastevõistlus 26.september 2013, TÜ Spordihoone, Tartu Nimi Sünniaeg Tulemus TE vigurjooks 1 Johanna Jakobson ,0 2 Elsa Puu ,2 3 Liisy T

Lastevõistlus 26.september 2013, TÜ Spordihoone, Tartu Nimi Sünniaeg Tulemus TE vigurjooks 1 Johanna Jakobson ,0 2 Elsa Puu ,2 3 Liisy T Lastevõistlus 26.september 2013, TÜ Spordihoone, Tartu Nimi Sünniaeg Tulemus TE vigurjooks 1 Johanna Jakobson 2004 22,0 2 Elsa Puu 2005 22,2 3 Liisy Tõnuvere 2004 22,5 Kreeta Roose 2005 22,5 5 Petra Räbin

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

DIPLOM Viimsi Keskkooli 3.a klassi õpilane Aaron Siimon saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 I ja II etapi kokkuvõttes punktiga Harjumaa koolide 3

DIPLOM Viimsi Keskkooli 3.a klassi õpilane Aaron Siimon saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 I ja II etapi kokkuvõttes punktiga Harjumaa koolide 3 Viimsi Keskkooli 3.a klassi õpilane Aaron Siimon I ja II etapi kokkuvõttes 14530 punktiga 1. koha Jüri Gümnaasiumi 3.c klassi õpilane Annika Märtin I ja II etapi kokkuvõttes 8852 punktiga 2. koha Aruküla

Rohkem

KuusaluLapsed xls

KuusaluLapsed xls Kuusalu valla laste kergejõustiku päev 17.09.2006 Kuusalu staadion 11-12 a poisid 60 m I Severi Jõõras 10.04.95 Kuusalu SK 9,1 II Taavi Tšernjavski 04.03.95 Loksa kk 9,2 III Aare Viilver 09.02.95 Leksi

Rohkem

2008 EMV start.xlsx

2008 EMV start.xlsx EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind

Rohkem

Tuleohutus_2012_plaan

Tuleohutus_2012_plaan Kinnitatud direktori 30.11.2012. a käskkirjaga nr 222 TARTU TAMME GÜMNAASIUM TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN 1. Üldsätted 1.1. Tartu Tamme Gümnaasium asub aadressil Tamme puiestee 24a, Tamme puiestee,

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1. II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline

Rohkem

Microsoft Word - Tiivustame lapsi liikuma.doc

Microsoft Word - Tiivustame lapsi liikuma.doc Linaliugu, pikka kiudu... Hõissa vastlad Traditsioonilist vastlapäeva tähistamist alustasime kõigepealt üritusega saalis, kus läbi lavastuse tutvustasime lastele vastlakombeid. Kuna meie selle aasta nimikangelased

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,

Rohkem

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest 2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

3. Laskevõistlus Aasta lühim päev ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

LVMVujumises2015.xls

LVMVujumises2015.xls Lääne - Virumaa meistrivõistlused ujumises Osales 60 inimest 12.detsember 2015.a. Tamsalus used 50m vabalt 12.12.15 Lääne-Viru MV 1 Anette Hallik 2000 Vinni 28,86 2 Carmen Kuntro 2001 Rakvere 29,11 3 Laura

Rohkem

REMAA 8/28/12 KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS FEVA JA 29er EESTI MEISTRI SAAREMAA KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS

REMAA 8/28/12 KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS FEVA JA 29er EESTI MEISTRI SAAREMAA KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS SAAREMAA KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS FEVA JA 29er EESTI MEISTRIVÕISTLUSED Series Standing - 7 races scored Information is provisional and subject to modification Regatta results saved:

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Kus on Jumal algus.indd

Kus on Jumal algus.indd Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina

Rohkem

Elva lahtised MV , Elva 60l Lamades Mehed Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ Klass I Andreas MASPANOV 1976 Põlva LSK 100,6 1

Elva lahtised MV , Elva 60l Lamades Mehed Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ Klass I Andreas MASPANOV 1976 Põlva LSK 100,6 1 11-12.05.2019, Elva 60l Lamades Mehed Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ Klass I Andreas MASPANOV 1976 Põlva LSK 100,6 103,2 101,7 102,8 102,2 101,2 611,7 I II Ain MURU 1956 KL MäLK 103,9 100,1

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Haanja Kool 9. klass Katre Toots MONODRAAMA JOHANN-KRISTJAN ANNAB ARU Loovtöö Juhendaja: Kersti Leit Haanja 2015

Haanja Kool 9. klass Katre Toots MONODRAAMA JOHANN-KRISTJAN ANNAB ARU Loovtöö Juhendaja: Kersti Leit Haanja 2015 Haanja Kool 9. klass Katre Toots MONODRAAMA JOHANN-KRISTJAN ANNAB ARU Loovtöö Juhendaja: Kersti Leit Haanja 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Lühiintervjuu Johann-Kristjaniga... 4 2. Fotod Kristjani esinemistest...

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

DIPLOM Väike-Maarja Gümnaasiumi 1.b klassi õpilane Reino Kallas saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 II etapil 3229 punktiga Lääne-Virumaa koolide 1. KL

DIPLOM Väike-Maarja Gümnaasiumi 1.b klassi õpilane Reino Kallas saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 II etapil 3229 punktiga Lääne-Virumaa koolide 1. KL Väike-Maarja Gümnaasiumi 1.b klassi õpilane Reino Kallas 3229 punktiga 1. koha Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 1.a klassi õpilane Karlis Kütt 2845 punktiga 2. koha Jäneda Kooli 1. klassi õpilane Harri Saareoks

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

2017/18 õ.a. Aastaraamat KOOLIRAAMATUKOGU TÖÖST LAENUTUS Õppeaasta jooksul registreeriti raamatukogu lugejaks 865 (eelmisel õ.a. 833) lugejat, neist õ

2017/18 õ.a. Aastaraamat KOOLIRAAMATUKOGU TÖÖST LAENUTUS Õppeaasta jooksul registreeriti raamatukogu lugejaks 865 (eelmisel õ.a. 833) lugejat, neist õ KOOLIRAAMATUKOGU TÖÖST LAENUTUS Õppeaasta jooksul registreeriti raamatukogu lugejaks 865 (eelmisel õ.a. 833) lugejat, neist õpilasi 759. Laenutusi registreeriti õppeaasta jooksul 14 168 (eelmisel õ.a.

Rohkem

1-69_.pdf

1-69_.pdf Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

Result Lists|FINISHER-AG

Result Lists|FINISHER-AG 01.06.2019, Ahula Korraldaja - SK Vargamäe, Malle Lomp Rada: maantee, grupisõit. Ilm: temperatuur +17 kraadi C, tuule kiirus 2-5 m/s, päikeseline Ajamõõtmise korraldus: ANTROTSENTER OÜ, Urmas Paejärv PÕHIDISTANTS

Rohkem

DIPLOM Kadrina Keskkooli 9.c klassi õpilane Jan Teetlok saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 I ja II etapi kokkuvõttes 9551 punktiga Lääne-Virumaa kooli

DIPLOM Kadrina Keskkooli 9.c klassi õpilane Jan Teetlok saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 I ja II etapi kokkuvõttes 9551 punktiga Lääne-Virumaa kooli Kadrina Keskkooli 9.c klassi õpilane Jan Teetlok I ja II etapi kokkuvõttes 9551 punktiga 1. koha Kevin Kruusmann I ja II etapi kokkuvõttes 8761 punktiga 2. koha Kadrina Keskkooli 9.c klassi õpilane Tauri

Rohkem