Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (1) viisid õiguskantsleri nõunikud
|
|
- Mati Nurk
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (1) viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigu Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (edaspidi ka vastavalt Jõgeva kamber ja Tartu kamber). Kontrollkäigule kaasati eksperdina perearst. Külastatud kambrid on Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksused, kus viibivad isikud, kelle suhtes käib kriminaalmenetlus (vahistatud ja ka need süüdimõistetud, kelle suhtes käib uus kriminaalmenetlus), arestialused, kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinni peetud isikud, väärteomenetluse raames kinni peetud isikud ning kainenemisele toimetatud isikud. Varasemalt on õiguskantsler kontrollinud Tartu kambrit kolmel korral ( , ja ). Jõgeva kambri hetkel kasutuses olev hoone valmis aastal ja seda õiguskantsler senini kontrollinud ei ole. Jõgeva politseihoones on kokku 6 kambrit, millest kaks on kainestuskambrid, üks on kohaldatud n-ö jalutuskambriks (vt p 4.1) ja kolm on sisustusega n-ö tavakambrid (maksimaalselt 2 isikule). Kokku on Politsei- ja Piirivalveamet ette näinud kõnealuses politseihoones kinnipidamiskohti kuuele inimesele. Tartu kambris on 20 tavakambrit ning 8 kainestuskambrit. Tavakambritest neli on ühekohalised, 12 kahekohalist ja 4 kambrit on mõeldud neljale kinnipeetule. 1 Kainestuskambrid on Tartus kolme- ja viiekohalised. Politseija Piirivalveameti poolt määratud maksimaalne kinnipeetute arv Tartu kambris on 32. Kontrollkäikude ajal viibis Jõgeva kambris 3 kinnipeetut ja Tartus 9. Mõlemas hoones on lisaks ametnike tööruumid, lühiajaliste kokkusaamiste ruumid/menetlustoimingute ruumid (Jõgeval vaid üks menetlustoimingute ruum), toidujagamiseks mõeldud köök, kinnipeetute pesemisruumid jne. Tartu kambris on olemas jalutushoovid kinnipeetutele, kuid Jõgeva kambris tavapärane jalutushoov puudub. Kasutusel on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Valga ja Võru kambritega sarnane n-ö jalutuskamber. Kambrite personal koosneb kontrollitud hoonetes politseiametnikest ja politseiteenistuses mitteolevatest töötajatest (spetsialistid). Kontrollitud politseihoonetes tervishoiutöötajaid ei ole ning vajadusel kasutatakse esmaste tervishoiuteenuste osutamiseks kiirabi. Esmase tervisekontrolli teostab kambri ametnik kinnipeetu küsitlemise teel ning täidab selle kohta vastava ankeedi, mis lisatakse kinnipeetu isiklikele dokumentidele. (2) Kontrollkäigul kontrollis õiguskantsler, täites ühtlasi piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutuse funktsiooni, kuidas on tagatud inimeste põhiõigused ja -vabadused. (3) Kontrollkäigu raames kinnipeetutega intervjuusid läbi ei viidud. Mõlemas hoones kontrolliti pisteliselt eriliigilisi kambreid, külastati politseijaoskonna korrapidaja ruumi, 1 Mõistet kinnipeetu on käesolevas kirjas kasutatud siseministri määruse nr 21 Arestimaja sisekorraeeskiri 2 lg 2 tähenduses.
2 toidujagamiseks mõeldud ruumi, pesemisruumi, lühiajaliste kokkusaamiste ruume/menetlustoimingute ruume, ametnike tööruume, tervishoiutöötaja ruumi Tartu kambris ja jalutushoove (-kambrit). Samuti kontrolliti mõlemas politseihoones kontrollkäigu ajal kambrites viibinud kinnipeetute isiklikke toimikuid ja muid materjale (sh kinnipeetutele tutvumiseks antavaid õigusakte). Pisteliselt kontrolliti kambrite töö arvestuse raamatut ja joobeseisundis isikute kainenema toimetamise kohta koostatud protokolle. Mõlemas politseihoones vesteldi ametnikega ning meditsiiniekspert kontrollis tervishoiuga seonduvat (nt ametnike poolt kinnipeetu terviseseisundi fikseerimist, ruumide olmetingimusi jne). (4.1) Õigusaktidest tulenevate õiguste tagamine kinnipeetule Jõgeva kambris Ringkäigul Jõgeva kambris ja ametnikega vestlemisel selgus, et kahjuks ei suudeta Jõgeva kambris tagada kinnipeetutele kõiki õigusaktidest tulenevaid õigusi ettenähtud ulatuses. Jõgeva kambris ei ole olemas jalutushoovi, mis võimaldaks kinnipeetutel viibida värskes õhus. Olemas on avatava aknaga kamber, milles lubatakse kinnipeetul igal päeval üks tund viibida. Jõgeva kambris puudub kinnipeetul võimalus kasutada telefoni ning realiseerida õigust lühiajaliseks kokkusaamiseks. Samuti on kinnipeetute paigutamiseks mõeldud kambrite aknad väga väikesed ning mattklaasiga, mis piirab tuntavalt loomuliku valguse juurdepääsu kambritesse. Kambris asuv hügieeninurk on eraldatud küll muust kambrist sirmiga, kuid kambri uksesilmast on hügieeninurk aga täielikult jälgitav. Loetletud puudused eksisteerivad hoolimata sellest, et Jõgeva politseihoone on võrdlemisi uus ning eelduslikult projekteeritud politsei vajadustest lähtuvalt ning arvestades elementaarseid kehtivast õigusest tulenvaid nõudeid ja isiku põhiõigusi. (4.1.1) Vangistusseaduse (VangS) 55 lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Siseministri määruse nr 21 Arestimaja sisekorraeeskiri (ASkE) 32 lg 2 sätestab, et arestialuse, väljasaadetava ja vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida valve all värskes õhus. Kehtivas õiguses ei ole sätestatud värskes õhus viibimise hoovile/kambrile konkreetseid nõudeid ning seetõttu tuleb värskes õhus viibimise koha mõiste sisustamisel lähtuda kõnealuse õiguse eesmärgist. Õiguskirjanduses on leitud, et värskes õhus viibimise eesmärk on kinnipeetava üldfüüsilise seisundi hoidmine ja edendamine. 2 Viimasele viitab ka VangS 55 pealkiri Kinnipeetava üldfüüsiline seisund. Õiguskirjanduses on vangla kontekstis asutud seisukohale, et värskes õhus viibimine toimub jalutuskäikude vormis jalutusboksis või jalutushoovis. 3 Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (edaspidi ka CPT) standarditest tuleneb nõue, et kinni peetavad isikud saaksid vähemalt ühe tunni päevas vabas õhus tegutseda. Enesestmõistetavalt peaksid spordirajatised 2 J.Sootak. Kommentaarid -le 55. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne -d Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn, Juura, 2014, 55 komm 2, lk Samas.
3 olema piisavalt avarad ja võimalust mööda pakkuma varju halva ilma eest. 4 CPT seisukohti ja hinnanguid on pidanud autoriteetseks ja kasutanud oma otsustes laialdaselt ka Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi ka EIK). Eelnevalt sedastatud kinnipeetu värskes õhus viibimise õiguse tõlgendused ei pruugi aktsepteerida seda, et isik paigutatakse üheks tunniks oma n-ö tavakambrist teise samasugusesse kambrisse, kus on osaliselt avatud aken. Teisisõnu ei pruugi taoline praktika täita kinnipeetule ettenähtud värskes õhus viibimise õiguse eesmärki. Väärib mainimist, et Jõgeva kambris, sh nn jalutuskambris, on aknad väga väikeste mõõtudega, matistatud klaasist ning paiknevad seinal peaaegu lae kõrgusel. Õiguskantsler on varasemalt tunnustanud politseid selle eest, et vanades politseihoonetes asuvates arestikambrites on jalutushoovi puudumist proovitud kompenseerida nn jalutuskambri rajamisega, kuid õiguskantsler on seda pidanud ajutiseks lahenduseks amortiseerunud hoonete kontekstis, mis ei korva kindlasti täielikult jalutushoovi puudumist. 5 Õiguskantsler ei saa aktsepteerida vastvalminud politseihoones jalutushoovi puudumist. Sarnaselt Jõgeva kambri nn jalutuskambrile on ka kõnealuse hoone teiste kambrite aknad väga väikesed ning mattklaasiga, mis piirab loomuliku valguse juurdepääsu. Õiguskantsler möönab, et akna olemasolu siseministri määrus nr 21 Arestimaja sisekorraeeskiri otsesõnu ei nõua, kuid VangS 45 lg 1 lause 2 kohaselt peab kambris olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. 6 Loomuliku valguse olemasolu kinnipidamiseks mõeldud kambrites näevad ette ka mitmed rahvusvahelised dokumendid ja -soovitused. Viimastest tasub esile tuua näiteks Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (edaspidi ka Euroopa vanglareeglistik) punkti 18.2, mis rõhutab, et aken peab kambris olema sedavõrd suur, et võimaldaks piisava loomuliku valguse juurdepääsu kambrisse hulgal, mis lubaks kinni peetaval isikul mh lugeda. 7 CPT koostatud standardite punkti 42 kohaselt tuleb möönda, et politseis vahi all pidamine on üldjuhul võrdlemisi lühiajaline. Seetõttu ei saa nõuda, et politseiasutuste kinnipidamistingimused oleksid võrdsel tasemel teiste kinnipidamisasutustega, kus inimesi võidakse hoida pikema aja vältel. Siiski tuleks seal tagada elementaarne olme. Kõigi politsei arestikambrite suurus peaks vastama sinna paigutatud isikute arvule, seal peaks olema piisav, eelistatult loomulik valgustus (s.o sobiv lugemiseks, v.a ajal, mis on määratud magamiseks) [- 4 Specific mention should be made of outdoor exercise. The requirement that prisoners be allowed at least one hour of exercise in the open air every day is widely accepted as a basic safeguard (preferably it should form part of a broader programme of activities). The CPT wishes to emphasise that all prisoners without exception (including those undergoing cellular confinement as a punishment) should be offered the possibility to take outdoor exercise daily. It is also axiomatic that outdoor exercise facilities should be reasonably spacious and whenever possible offer shelter from inclement weather. Vt CPT Standards. CPT/Inf/E (2002) 1 - Rev. 2013, lk 18 p 48. Kättesaadav arvutivõrgus: 5 Vt nt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Valga ja Võru kambri kontrollkäigu kokkuvõte. Õiguskantsleri kiri nr 7-7/140723/ VangS 156 lg 3 sätestab, et isiku kinnipidamisele arestimajas kohaldatakse vangistusseaduse sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta. 7 Kättesaadav arvutivõrgus: ColorInternet=9999CC&BackColorIntranet=FFBB55&BackColorLogged=FFAC75.
4 --]. 8 CPT on oma visiidil Eesti arestimajadesse avaldanud kriitikat nii kambrites vähese loomuliku valguse kohta kui ka jalutusvõimaluse tagamise osas. 9 Õiguskantsler leiab, et uue politseihoone projekteerimisel tulnuks rahvusvahelises praktikas ning ka kehtivas (vangistus-)õiguses väljendatud kinnipidamistingimusi puudutavate seisukohtadega arvestada. Riik peab paratamatult arvestama ka võimalike kahjunõuetega, mis kaasnevad kinnipeetute õiguste rikkumisega, ning seeläbi riigieelarvele tekkiva koormusega. (4.1.2) Kontrollkäigul selgus, et Jõgeva kambris ei ole kinnipeetutel võimalik kasutada telefoni ning üldjuhul ei võimaldata ka kokkusaamisi 10. Mõlema õiguse mittetagamise põhjuseks tõid ametnikud tehniliste/arhitektuuriliste võimaluste puudumise. ASkE 31 lg 1 p 7 sätestab, et kinnipeetul on õigus kasutada omal kulul telefoni, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused. Sama lõike punkti 9 kohaselt on kinnipeetul õigus kohtuda järelevalve all oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega lähtuvalt arestimaja võimalustest ja kooskõlas seadusega. Telefoni kasutamise täpsema korra sätestab ASkE 52, mille lõikest 2 juhindudes võimaldatakse kinnipeetul kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette arestimaja päevakavas. Kokkusaamiste kord on reguleeritud ASkE -s 54 jj. ASkE 54 lg 1 sätestab, et arestialusel ja väljasaadetaval on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord nädalas, kestusega kuni kaks tundi. Sama sätte teise lõike kohaselt on vahistatul õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi. ASkE 54 lg 3 sätestab, et teistel ASkE 54 lõigetes 1 ja 2 nimetamata arestimajas viibivate kinnipeetute lühiajalise kokkusaamise võimaldamise otsustab arestimaja juht kinnipeetu taotluse alusel. Kõnealusest siseministri määrusest nähtub, et telefoni kasutamine ja kokkusaamised tagatakse kinnipeetule arestimajas vaid vastavate võimaluste olemasolul. Viimane ei pruugi aga olla täielikult kooskõlas vangistusseadusega, mille alusel siseminister on arestimajas isikute kinnipidamise korra kehtestanud. Nimelt vähemalt süüdimõistetute ja eelvangistatute lühiajaliste kokkusaamiste osas ei näe vangistusseadus ette võimalust, et kõnealust õigust piiratakse kokkusaamiseks ettenähtud ruumide puudumise põhjendusel. Õiguskantsler rõhutas viimast arvamuses, mille ta siseministri määruse nr 21 Arestimaja sisekorraeeskiri eelnõule andis. 11 Telefoni kasutamise õigus on ka vangistusseaduses seatud sõltuvuse tehniliste tingimuste olemasolust, kuid siinkohal kordab õiguskantsler viimati viidatud kirjas siseministrile 8 CPT standardid, CPT/Inf/E(2002)1 Rev. 2013, lk 7, p 42. Kättesaadav arvutivõrgus: 9 Vt nt Report to the Estonian Government on the visit to Estonia carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 9 to 18 May 2007, p-d 35 ja 37. Kättesaadav arvutivõrgus: ja Report to the Estonian Government on the visit to Estonia carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 30 May to 6 June 2012, p 33. Kättesaadav arvutivõrgus: 10 Ametnikud kinnitasid, et erandkorras on vahel lubatud kinnipeetul kokku saada oma lähedastega ametnike tööruumides. 11 Õiguskantsleri kiri nr 18-2/110975/
5 väljendatud veendumust, et 21. sajandil on telefoniautomaat asi, mis peab olema võimaldatud igas kinnipidamiskohas. Tegu ei ole kättesaamatu ja keeruka tehnilise lahendusega, vaid elementaarse sidevahendiga, mis aitab kinnipeetul hoida kõige esmasemaid kontakte välismaailmaga ja kaitsta oma õigusi (suhelda kaitsja või esindajaga). Tehniliste võimaluste piiratuse või arhitektuuriliste iseärasuste aspekt võib äärmisel juhul olla mõistetav vanade politseihoonete puhul, kuid mitte Jõgeva politseihoone kontekstis. Pole mingit põhjust arvata, et telefoni kasutamise võimaluse tekitamine kinnipeetutele nõuaks suurel hulgal ressurssi ja/või lammutus- ning ehitustöid. Võib uskuda, et hoone, milles arestikamber asub, on ühendatud telefonivõrku ning sellises olukorras on ülimalt küsitav väita, et telefoni kasutamise võimalust ei ole tehniliste võimaluste puudumise tõttu. (4.1.3) Nagu märgitud, oli Jõgeva kambrites hügieeninurk eraldatud muust kambrist sirmiga, kuid kambri uksesilmast siiski jälgitav, mis võib riivata kinnipeetu inimväärikust ja privaatsust. Kinnipidamiskohtades kinni peetud isikute inimväärikuse austamise nõue tuleneb eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) -st 18. EIK-i praktika 12 kohaselt koheldakse kinnipeetavat inimväärikust alandavalt siis, kui põhjustatud kannatused ja alandus ületavad sellise taseme, mida seostatakse tavaliselt seadusliku karistusega. 13 Kinnipidamistingimused peavad olema sellised, mis tagaksid kinnipeetu tervise ja heaolu säilimise. Seejuures tuleb kinnipidamistingimuste hindamisel ennekõike arvesse võtta asjaolude koosmõju, nt kambrite sisustus, hügieenilisus ja isiku kinnipidamiskohta paigutamise kestus. Olulised võivad olla ka kinnipeetu sugu, vanus ja tervise seisund. Seejuures ei oma tähtsust ametivõimude tegevuse eesmärk, s.t asjaolu, et ametivõimudel ei ole olnud eesmärki isikut alandavalt kohelda. Eesmärgi puudumine ei välista riigipoolset Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumist. Euroopa vanglareeglistiku preambulis on toonitatud, et vabaduskaotusliku karistuse kohaldamine ja kinnipeetavate kohtlemine eeldab julgeolekuabinõude ja distsipliiniga arvestamist, kuid samal ajal tuleb tagada vanglas tingimused, mis ei riiva inimväärikust. Euroopa vanglareeglistiku punkti 18.1 kohaselt tuleb kinnipeetava majutamisel austada tema inimväärikust, tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu ja hügieeninõuete järgmine, ventilatsioon, valgustus ja küte. Euroopa vanglareeglistiku punkt 4 rõhutab, et 12 Nt EIÕK otsus asjas Alver vs. Eesti Vabariik; otsus asjas Savenkovas v. Leedu, p 78-79: The Court further recalls that, according to its case-law, ill-treatment must attain a minimum level of severity if it is to fall within the scope of Article 3 of the Convention. The assessment of this minimum level of severity is relative; it depends on all the circumstances of the case, such as the duration of the treatment, its physical and mental effects and, in some cases, the sex, age and state of health of the victim. Furthermore, in considering whether treatment is "degrading" within the meaning of Article 3, the Court will have regard to whether its object is to humiliate and debase the person concerned and whether, as far as the consequences are concerned, it adversely affected his or her personality in a manner incompatible with Article 3. Even the absence of such a purpose cannot conclusively rule out a finding of a violation of Article 3 [---]. The Court has consistently stressed that a breach of Article 3 of the Convention would generally involve suffering and humiliation beyond that which are inevitably connected with a given form of legitimate treatment or punishment. Measures depriving a person of his or her liberty may often involve such elements. Thus, under this provision, the State must ensure that a person is detained in conditions which are compatible with respect for human dignity, that the manner and method of the execution of the measure do not subject the individual to distress or hardship of an intensity exceeding the unavoidable level of suffering inherent in detention and that, given the practical demands of imprisonment, the prisoner's health and well-being are adequately secured. 13 Analoogselt nt RKHKm , nr , p 12: Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi.
6 rahaliste vahendite puudumine ei õigusta selliseid vanglatingimusi, millega rikutakse kinnipeetavate inimõigusi. 14 Ka Riigikohus on rõhutanud, et inimväärikus on kõigi isiku põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärika kohtlemise nõue laieneb ka kinnipeetavatele. 15 Eesti õiguses sisalduvad olulisemad nõuded arestimaja kinnipidamistingimustele vangistusseaduses ja siseministri määruses nr 21 Arestimaja sisekorraeeskiri. Kehtiv õiguskord ei nõua otsesõnu hügieeninurga eraldamist, kuid see on kinnipeetu inimväärikuse ja privaatsuse seisukohalt oluline. CPT on samuti käsitlenud hügieeninurga eraldamise vajalikkust muust kambrist ning mh kritiseerinud Eestit vastava praktika puudumise tõttu arestimajades. CPT on seda rõhutanud nii aasta külastusel 16 kui ka aasta visiidil, mille raportis soovitas CPT Eesti Vabariigil Rakvere kambri (külastuse ajal vastvalminud politseihoone) kontekstis, et mitmele isikule mõeldud kambrites tuleb sanitaarnurgad ülejäänud kambrist korralike vaheseintega täielikult eraldada. 17 Õiguskantsleri hinnangul tähendab antud soovitus ka seda, et kinnipeetava privaatsus hügieeninurga kasutamisel peab olema tagatud järelevalve teostamisel. Õiguskantsler teeb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile soovituse leida Jõgeva kambris võimalusi kinnipeetutele telefoni kasutamiseks ja kokkusaamiste võimaldamiseks. Samuti soovib õiguskantsler prefektuurilt teada, millistel kaalutlustel ei planeeritud Jõgeva politseihoone juurde kinnipeetutele jalutushoovi ning millistel põhjustel on kambrite aknad matistatud klaasiga. Lisaks palub õiguskantsler prefektuuri seisukohta, kas ja millised on võimalused jalutushoovi rajamiseks kõnealuse hoone juurde, kambrite akentel klaaside vahetuseks ning kambrite varustamiseks sanitaarnurka küllaldaselt varjavate meetmetega (vastavad sirmid vms). (4.2) Kinnipeetuga seotud dokumentide vormistamine Jõgeva kambris kontrolliti kahe isiku toimikuid, kellest üks kandis aresti (R.T.) ja teine eelvangistust (A.R.). Mõlemal juhul ei nähtunud isikute kinnipidamise protokollist infot neile õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta ega ka terviseseisundi fikseerimise kohta. Siiski oli mõlema isiku kohta kõnealune info dokumenteeritud eraldi õiguste ja kohustuste tutvustamise lehel ning olemas olid korrektselt täidetud tervisekontrolli aktid. 14 Kättesaadav arvutivõrgus: ColorInternet=9999CC&BackColorIntranet=FFBB55&BackColorLogged=FFAC RKHKo , nr , p Report to the Estonian Government on the visit to Estonia carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 9 to 18 May 2007, p-d 35 ja 37. Kättesaadav arvutivõrgus: 17 Report to the Estonian Government on the visit to Estonia carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 30 May to 6 June 2012, p-d 29 ja 33. Kättesaadav arvutivõrgus:
7 R.T. toimikust nähtus, et ta on kinnipidamise protokollis ja ka eraldi lehel väljendanud soovi, et tema ema teavitataks kinnipidamisest. Toimikus olevas teavitamise kohta koostatud protokollis on märge, et isiku ema teavitati, ent ei olnud fikseeritud, millal see toimus. Tartu kambris kontrolliti 6 kinnipeetu toimikut, mille tulemusel tuvastati: Kinnipeetute S.A., A.L., H.O. ja G.K. tervisekontrolli aktis ei olnud dokumenteeritud väliste kehavigastuste olemasolu või nende puudumist (vastav lahter oli täitmata). Kinnipeetu H.O. toimikust ei selgunud üksikasjad isiku lähedaste teavitamise kohta. Kuna isik oli Tartu kambris saanud pakke, siis tõenäoliselt teavitamine oli siiski toimunud. Ka O.P. materjalidest ei selgunud, millal isiku lähedasi teavitati, kuid ka antud isik on Tartu kambris saanud pakke ja toimunud on kokkusaamine lähedastega, mis viitab lähedaste teavitamise toimumisele. Tuvastatud puudused on pigem üksikjuhtumid ning võrreldes varasemate kontrollkäikudega Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja kambritesse on kinnipeetuga seotud dokumentide vormistamine oluliselt paranenud. Siiski kordab õiguskantsler oma varasemat seisukohta 18 samas küsimuses ning teeb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile soovituse järgida kinnipeetuga seotud dokumentide kohase täitmise nõudeid. (4.3) Tervishoid Õiguskantsler kaasas mõlema politseihoone kontrollkäigule eksperdina perearsti, kellel palus hinnata politseihoonetes tervishoiuvaldkonnaga seonduvat. Oma arvamuses tõi ekspert välja asjaolu, et arvestades arestimajas viibivate isikute madalamat sotsiaalmajanduslikku olukorda, on nad eksponeeritud nakkushaigustele ja kroonilistele haigustele. Seetõttu oleks ressursside olemasolul soovitatav, et isiku saabudes vaataks viimase läbi meditsiinitöötaja, nt õde, kes teostaks esmase objektiivse uurimise ja hindaks võimalikud haigusriskid. Eksperdi hinnangul on kinnipeetud oma võimalike haigustega ohtlikud teistele arestimajas viibivatele isikutele, sealhulgas personalile. Jõgeva kambris olid kontrollkäigu ajal paigutatud kainenema toodud isiku märjad ja määrdunud riideesemed koridori põrandale, mis on võimalik nakkusoht. Eksperdi arvates võiksid taolised esemed olla paigutatud nt kaanega kasti, mille saaks hiljem hõlpsalt pesta ja desinfitseerida. Olmetingimusi hindas ekspert mõlemas politseihoones rahuldavateks. Tagatud on kõik esmaseks hügieeniks vajaminev, sealhulgas kraan külma veega, hügieeninurk igas kambris, dušš üks kord nädalas, seep, hambahari, WC-paber. Igal isikul on voodi madratsiga, padi, tekk (mida pestakse vastavalt vajadusele). Üks kord nädalas vahetatakse padjapüür ja 2 lina. Kinnipeetutele, välja arvatud kainenema toodud isikutele, on tagatud toitlustamine kolm korda päevas. Menüü on mitmekülgne ja toidu kaloraaž ning toitainete jaotumine süsivesikuteks, valkudeks ja rasvadeks vastab eksperdi hinnangul üldistele soovituslikele normidele. Erksept tõi oma arvamuses välja et mõlema politseihoone kambrites on lubatud sigarettide 18 Õiguskantsleri kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Valga ja Võru kambrisse ( ). Õiguskantsleri kiri nr 7-7/140655/
8 suitsetamine põhjendusega, et see maandab stressi. Samas ei ole ventilatsioon kambrites piisavalt võimas, et tagada värske ja puhas õhk. Õiguskantsler teeb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile soovituse järgida Jõgeva kambris nakkusohu vältimiseks tervishoiu eksperdi arvamuse toodut. (5) Kokkuvõtteks Õiguskantsler teeb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile soovituse - leida Jõgeva kambris võimalusi kinnipeetutele telefoni kasutamiseks ja kokkusaamiste võimaldamiseks; - järgida kinnipeetuga seotud dokumentide kohase täitmise nõudeid; - järgida Jõgeva kambris nakkusohu vältimiseks tervishoiu eksperdi arvamuse toodut. Samuti soovib õiguskantsler prefektuurilt teada, millistel kaalutlustel ei planeeritud Jõgeva politseihoone juurde kinnipeetutele jalutushoovi ning millistel põhjustel on kambrite aknad matistatud klaasiga. Lisaks palub õiguskantsler prefektuuri seisukohta, kas ja millised on võimalused jalutushoovi rajamiseks kõnealuse hoone juurde, kambrite akentel klaaside vahetuseks ning kambrite varustamiseks sanitaarnurka küllaldaselt varjavate meetmetega (vastavad sirmid vms).
Kontrollkäik Võru ja Valga kambrisse_2011
Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Võru ja Valga kambrisse. (1) 01.03.2011 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigud Politsei-
RohkemKontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu ja Kuressaare politseijaoskonna arestikambritesse (1) viisid õiguskant
Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu ja Kuressaare politseijaoskonna arestikambritesse (1) 13.11.2014 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigu Politsei-
RohkemJustiitsministeerium_soovitus
Minister Hanno Pevkur Justiitsministeerium info@just.ee Teie 9.10.2012 nr 11-3/7065 Õiguskantsler 13.02.2013 nr 7-4/120885/1300283 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Kinni peetavatele
RohkemPrefekt Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Teie nr 2.1-4/ Meie nr 7-4/131149
Prefekt Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur pohja@politsei.ee Teie 26.11.02013 nr 2.1-4/152749-4 Meie 10.02.2014 nr 7-4/131149/1400629 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava
RohkemKontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi
Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 31.01.2014 etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspidi ka Ravikeskus) osutab õendusabiteenust ja hooldusteenust.
RohkemKontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenuse
Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 27.02.2014 kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu, millest esimene kontrollkäik toimus
RohkemECHR
EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS TEINE OSAKOND KOHTUASI NIKITIN JT vs. EESTI (Kaebused nr 23226/16 ja veel 6) KOHTUOTSUS STRASBOURG 29. jaanuar 2019. a Käesolev kohtuotsus jõustub konventsiooni artikli 44 lõikes
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemSiseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri
Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium info@siseministeerium.ee Teie 15.10.2014 nr 2-3/41-3 Meie 05.03.2015 nr 6-2/141070/1501002 Märgukiri Isikut tõendavate dokumentide andmekogu põhimääruse
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemJärelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse
Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas 24.09.2014 järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (edaspidi ka keskus), et saada ülevaadet 2013.
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid
RohkemLõputöö
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž Õnnela Reivardt KS042 TARTU JA VIRU VANGLA MEIE VANGLASÜSTEEMI ARENGU KONTEKSTIS Lõputöö Juhendaja: Katrin Mänd, MA Tallinn 2007 ANNOTATSIOON ÕNNELA REIVARDT (2007)
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemTallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks
Monica Rand Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler 2.12.2011 nr 7-5/110776/1105937, 7-5/110777/1105937 Soovitus hea halduse tagamiseks
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
RohkemIlluka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus
Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemJustiitsministeerium_ _Soovitus
Hr Rein Lang minister Justiitsministeerium info@just.ee Teie 27.01.2011 nr 10.1-6/614 Õiguskantsler 03.02.2011 nr 7-4/110147/1100510 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Austatud minister
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemSotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte
Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemViru Vangla kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/19; muudetud käskkirjaga nr 1-1/92, käskkirj
Viru Vangla kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19; muudetud 21.05.2013 käskkirjaga nr 1-1/92, 20.12.2013 käskkirjaga nr 1-1/234, 17.06.2014 käskkirjaga nr 1-1/120,
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemIÕ_aruanne_ET_küljendatud
Aruande koostamist ja väljaandmist toetas Kultuuriministeerium Autorid: Merle Albrant Merle Haruoja (Eesti Inimõiguste Instituut) Kari Käsper Urmo Kübar (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit)
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemTeie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei
Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemKinnitatud Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/18/88 Tallinna Vangla kodukord Muudetud käskkirjadega: nr 1-1/19/
Kinnitatud Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 Tallinna Vangla kodukord Muudetud käskkirjadega: 14.03.2019 nr 1-1/19/14 14.03.2019 nr 1-1/19/18 Tallinn 2018 Sisukord 1. Üldsätted...3
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemVabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev
Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemVäljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokoll (õ) 27.02.2009 Lisaprotokolli
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemVahistamiste analüüs
Vahistamiste analüüs Urvo Klopets Tallinn 2009 Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond 1 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 208 100 Faks: 6 208 109 e-post: info@just.ee
RohkemMaksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi
Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemPowerPoint Presentation
SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca
RohkemJM_ _m46lisa
Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
RohkemMicrosoft Word - RM_ _17lisa2.rtf
Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemKontrollkaik_Kiili_Vallavalitussex
Hr Tarmo Vaik vallavanem Kiili Vallavalitsus info@kiilivald.ee Teie 30.09.2009 nr 3.3-4/1953-1 Õiguskantsler 7.12.2009 nr 7-8/091506/0907196 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Lugupeetud
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemPöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the
Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Council of Europe Commissioner of Human Rights Mr.
Rohkem265-78
EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemNele Parrest Teie nr 7-9/131500/ Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie nr 1.2-5/ TALLINN Seisukohad
Nele Parrest Teie 10.03.2014 nr 7-9/131500/1401100 Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie 29.04.2014 nr 1.2-5/769-14-1 15193 TALLINN Seisukohad Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku kontrollkäigu
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Koh
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Kohaldamisala Politseiametnikest politseijaoskonnas menetlustoimingute
RohkemEELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus
EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemMicrosoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc
Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede
RohkemViru Vangla Avavanglaosakonna kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/19, muudetud Viru Vangla direktori kä
Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19, muudetud Viru Vangla direktori 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, 11.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/152,
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
Rohkem