Innovatsioon ja riigihanked Eestis Mõju ettevõtetevahelisele ning ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste vahelisele koostööle Tarkade otsuste fond P

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Innovatsioon ja riigihanked Eestis Mõju ettevõtetevahelisele ning ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste vahelisele koostööle Tarkade otsuste fond P"

Väljavõte

1 Innovatsioon ja riigihanked Eestis Mõju ettevõtetevahelisele ning ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste vahelisele koostööle Tarkade otsuste fond Projekti kokkuvõte Projekt nr Autorid: Veiko Lember ja Tarmo Kalvet Kontakt: Projekti kestvus: TALLINN 2012

2 Sisukord 1. Sissejuhatus Uuringu taust ja probleem Riigihanked ja innovatsioon Riigihangete poliitikate areng Riigihanked Eestis Riigihanked Eesti innovatsioonipoliitika instrumendina? Uuringu eesmärk ja uurimismeetodid Peamised uuringutulemused Kokkuvõte ja järeldused Kasutatud kirjandus

3 1. Sissejuhatus Järgnev võtab kokku Euroopa sotsiaalfondi Tarkade otsuste fondi rahastatud uurimisprojekti Riigihanked innovatsioonipoliitika osana mõju ettevõtetevahelisele ning ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste vahelisele koostööle käigus tehtud teadustöö tulemused. Projekti eesmärk oli riigihangete senise mõju kaardistamine (ettevõtete tasandi) innovatsioonile ning ettevõtete ja teadus-arendusasutuste vahelisele koostööle Eestis ning läbi eelneva analüüsi koostamine riigihangete potentsiaalsest rollist innovatsioonipoliitika osana. Uurimistöö põhjalikum populaarteaduslik käsitlus on ilmumas Riigikogu Toimetistes; projekti raames tehtud uurimistöö on juba avaldatud või avaldamiseks esitatud järgmistes artiklites: Lember V. ja Kalvet, T. Riigihanked ja innovatsioon Eestis. Riigikogu Toimetised (esitatud). Lember, V; Kattel, R.; Kalvet. T. (ilmumas 2013). Public Procurement for Innovation Policies: Comparing International Practice. Teoses: Lember, V.; Kattel, R.; Kalvet, T. Public procurement for innovation policy: International perspectives. Springer. Lember, V; Kattel, R.; Kalvet. T. (ilmumas 2013). Theory and Practice of Public Procurement for Innovation. Teoses: Lember, V.; Kattel, R.; Kalvet, T. Public procurement for innovation policy: International perspectives. Springer. Lember V.; Kalvet, T. (ilmumas 2013). Public procurement for innovation and no policy policy: the case of Estonia. Teoses: Lember, V.; Kattel, R.; Kalvet, T. Public procurement for innovation policy: International perspectives. Springer. Kalvet, T. ja Lember, V. (2010). Risk Management in Public Procurement for Innovation: The Case of Nordic-Baltic Sea Cities. Innovation: The European Journal of Social Science Research, 23(3), Kattel, R. ja Lember, V Procurement as an Industrial Policy Tool An Option for Developing Countries? Journal of Public Procurement, 10 (3), Uuringu valmimisele kaasaitamise eest kuuluvad tänusõnad kõigile intervjueerituile ja küsitletuile, samuti täname nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi abi eest andmete kogumisel ja uuringu ettevalmistamisel. Erilised tänusõnad kuuluvad Jonathan Broughile, Aleksandrs Cepilovsile, Rainer Kattelile, Eve Kislovile, Jelizaveta Krenjovale, Toomas Laignale, Mario Lambingule, Merilin Metsmaale, Andrew Rozeikile, Anton Sokolovile ja Elvira Uyarrale. 3

4 2. Uuringu taust ja probleem 2.1 Riigihanked ja innovatsioon Erinevate riikide kogemus näitab, et riigihangete (asjade, teenuste või tööde ostmine avaliku sektori organisatsioonide poolt) kaudu on võimalik ettevõtluskeskkonda kujundada ja suunata, sh edendada innovatsiooni (uue või oluliselt täiustatud toote, teenuse või protsessi juurutamine ettevõtte tasandil) (Overmeer ja Prakke 1978, Rothwell ja Zegveld 1981, Dalpe et al. 1992, Edquist et al. 2000, Fraunhofer 2005, Aschhoff ja Sofka 2009, Lember et al. 2011). Innovatsiooni toetatavad riigihanked (IRH) kui poliitikainstrument on võrdlemisi lai kontseptsioon, hõlmates endas erisuguseid tegevusi ning lähenemisi. See leiab aset kui riigihange suudab mõjutada tehnoloogilise muutuse suunda (st soodustatakse ühe tehnoloogilise lahenduse arengut teiste alternatiivide hulgast) ja/või määra (nt suurenevad investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, rakendatakse uut oskusteavet) (Hommen ja Rolfstam 2009). Kuigi esimesed kontseptuaalsed käsitlused IRH kohta ilmusid juba aastatel, siis on just viimane kümnend olnud IRH uue tõusu tähiseks maailmas. Kõige laiemas mõistes tuleneb IRH olulisus sellest, et läbi nõudliku ülesandepüstituse on võimalik motiveerida tarnijaid tõstma oma innovatsioonialast võimekust ja oskuseid, mõjutada tehnoloogia arengut, kus turusignaalid on nõrgad, luua ja kaitsta tärkavaid tööstusharusid, eriti kiirendades tehnoloogilise tsükli alguses olevate lahenduste arendamist ja turuletoomist, ning seeläbi mitmekesistada majandustegevusi ning soodustada üldist majandusarengut (Overmeer ja Prakke 1978, Rothwell ja Zegveld 1981, Geroski 1990, Edquist ja Hommen 2000, Edler ja Georghiou 2007, Hommen ja Rolfstam 2009, Edler 2010). IRH võimaldab ka spetsiifiliste ja piirkonna jaoks oluliste tööstusharude või majandussektorite kompetentside ja oskuste teadlikku kasvatamist (Kattel ja Lember 2010). IRH idee põhineb suuresti sellel, et avalik sektor, olles aktiivne osaline turul ning omades suurt ostujõudu, on võimeline läbi nõudluse kujundama turuosaliste käitumist. 4

5 Erinevalt nn tavalisest riigihankest kus avalik sektor ostab juba toimivaid valmislahendusi ning mille tarnimine ei eelda turuosalistelt täiendavat teadus- ja/või arendustööd on IRH üheks fookuseks seega innovaatiliste lahenduste ellukutsumine. Siiski ei piirdu IRH idee ja roll pelgalt uute lahenduste tellimisega. Lisaks tuleb riigihangete rolli mõista ka seotuna protsessi-innovatsiooniga, kus mõjutatakse tarnijate oskuseid teaduslike ja tehniliste teadmiste rakendamiseks või organisatsioonilist oskusteavet. Avaliku sektori riigihange võib olla suunatud maailma mastaabis innovaatiliste toodete ja teenuste arendamisele ning vastava turu käivitamisele. Ajalooliselt seostataksegi IRHd kõige enam uute ja radikaalsete tehnoloogiate (Internet, GPS, mobiilside) tekke ja levikuga. Samaväärselt oluline on siiski ka IRH roll järk-järguliste innovatsioonide taganttõukajana (vt Edquist ja Zabala-Iturriagagoitia 2012, Hommen ja Rolfstam 2009). Otsese riigihanke juures on avalik sektor peamine hangitava toote, teenuse või süsteemi lõppkasutaja. Kooperatiivse hanke korral ostab avalik sektor mõne konkreetse toote või teenuse koostöös erasektoriga ning mõlemad osapooled ka kasutavad hangitud lahendusi. Katalüütilise hanke korral avalik sektor kas algatab või on muul moel hankes osaline, kuid teenust või kaupa tarbitakse eratarbijate poolt. (ibid.) IRHga on tihedalt seotud ka eel-kommertsiaalsed riigihanked (pre-commercial procurement), kus hangitakse kindlaksmääratud teadus-arendustöö tulemusi kuni prototüüpide valmistamise ja katsetamiseni. Eel-kommertsiaalseid riigihankeid võib vaadelda kui iseseisvat poliitikainstrumenti või kui IRH eelnevat etappi, kus selleks, et, tagada tehnoloogiliste ja finantsiliste riskide võimalikult laialdane maandamine, püütakse teadus-arendustegevusega tegelevaid ettevõtteid ja organisatsioone mõjutada avaliku sektori jaoks oluliste lahenduste väljatöötamist juba võimalikult varases tehnoloogia arengustaadiumis. (vt ülevaadet ECWG 2006) 2.2 Riigihangete poliitikate areng Erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid (eriti Ühendkuningriigid, Holland, Taani, Soome) kui ka Euroopa Komisjon on olnud viimase kümnendi ühed aktiivsemad IRH poliitikakujundajad. Samasuguseid tendentse võib täna jätkuvalt märgata Ameerika 5

6 Ühendriikides, aga ka Austraalias, Hiinas, Brasiilias jm. Ajalooliselt võib eristada nelja suuremat IRH poliitikate tüüpi (Lember et al. 2013a): IRH kui tehnoloogiapoliitika (ajalooliselt olulisim, sh Jaapan, Põhjamaad, USA), IRH kui teadus-arenduspoliitika (USA), üldine IRH poliitika (Euroopa Liit, Hiina) ja teadlik mittesekkumise poliitika (Eesti, Hong- Kong). Riikide poliitikad IRH osas varieeruvad kaudsetest ja üldistest meetoditest (nt konkurentsi arendamine riigihangetel innovatsiooni soodustamiseks) kuni aastaid kestvate tehnoloogiaplatvormide arendamiseni, mis seostavad omavahel T&A-tööde hankimise ja IRH. Üldine IRH poliitika on viimase aja nähtus ning selle esilekerkimine on mõneti vastuolus viimase kolmekümne aasta jooksul prevaleerinud riigihangete poliitika põhimõtetega. Nii tänane Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihangete leping kui ka Euroopa Liidu riigihangete poliitika rõhub eelkõige vabakaubandusele ja hinnamehhanismide tõrgeteta toimimisele kui peamisele majandusarengu mootorile ning toetub eeldusele, et teadmised ja informatsioon, mille ebaühtlane levik on suuresti innovatsioonipoliitikate olemasolu põhjuseks, on turuosalistele alati vabalt kättesaadavad (vt nt Arrowsmith 2003, Evenett ja Hoekman 2005). Sellest johtuvalt on eelpool mainitud organisatsiooni liikmesriikide, sh Eesti, riigihangete poliitika peamine rõhk suunatud ausa mänguväljaku loomisele läbi läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja avatud konkurentsi printsiipide järgimise ning mis peaaegu automaatselt käsitlevad igasuguseid kõrvaleesmärkide soosimist nagu sotsiaalne või majanduslik areng kui sammu diskrimineerimise soodustamise suunas, mis õõnestab vabakaubandust ega lase turul pakkuda tooteid ja teenuseid õigel hinnatasemel. Tänapäevane innovatsioonipoliitika näeb aga majandusmootorina mitte hinnasignaalidele toetuvat konkurentsi, vaid innovatsioonil põhinevat konkurentsi ehk näeb olulisena olemasolevate ja uute teadmiste tekke ja leviku tagamist, mis omakorda tähendab teadlikku hinnasignaalide moonutamist (vt nt Fageberg et al. 2007). 6

7 2.3 Riigihanked Eestis Euroopa Komisjoni andmetel moodustas aastal Eesti avaliku sektori kulutuste maht kaupadele, teenustele ja töödele 19,4% Eesti SKTst ehk 2,8 miljardit eurot. 1 Eesti riigihangete registri põhjal on vastavad näitajad 12,4% ja 1,8 miljardit eurot. 2 Eesti avaliku sektori peamised tellimused on seotud ehituse, tervishoiu ja transpordivahenditega, mis moodustavad ( aastate keskmise põhjal) kokku 82% registreeritud hangete mahust ning 13% SKT-st. Peamised hankijad (mahtude järgi) on avaliku sektori osalusega eraõiguslikud isikud ning avalik-õiguslikud isikud (nt Haigekassa), milliste hanked moodustasid 2010.a. mahuliselt 42% kõikidest registrisse kantud riigihangetest. Keskvalitsuse osa moodustas 36% ning kohalike omavalitsusüksuste oma 17%. Tabel 1: Riigi tarbimine Eestis (miljard EUR) keskmine Euroopa Statistikaamet Eesti riigihangete register * * Seda mõjutab suuremahuline haigekassa lepingute sõlmimine aastal Allikad: docs/indicators2010_en.pdf, Nii riigihangete üldiste indikaatorite kui ka institutsionaalase ülesehituse poolest on Eesti võrdlemisi sarnane teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Samas iseloomustab Eesti riigihangete süsteemi väga de-tsentraliseeritud korraldus, ühtselt identifitseeritava ja professionaalse riigihangete ametnike grupi puudumine ning asjaolu, et riigihangete siseriiklikud piirmäärad on EL-i keskmisest 3,25-20 korda madalamad (vt lähemalt Lember ja Vaske 2008, Lember ja Kalvet 2013). 2.4 Riigihanked Eesti innovatsioonipoliitika instrumendina? Innovatsioonivõimekuse kasvatamine on täna Eesti ettevõtluspoliitika üks peamisi väljakutseid. Eesti majanduse areng on alates taasiseseisvumisest suuresti põhinenud otsestele välisinvesteeringutele, seda toetavale avatud ja stabiilse keskkonna arendamisele 1 Vt 2 Autorite arvutused, allikas: 7

8 ning Põhjamaade lähedusele. Samas on Eesti majanduses nii ekspordi kui ka hõive seisukohalt domineerivad traditsioonilised sektorid nagu transport, mööbel, pabertooted, millede lisandväärtus on aga madal. (Tiits et al. 2003, Drechsler et al. 2006, Tiits et al. 2008, Varblane et al. 2008, Kalvet ja Tiits 2013) Senine innovatsioonipoliitiline sekkumine, mis on olnud valdavalt pakkumispõhine (T&A infrastruktuuri arendamine, kompetentsikeskuste loomine, turupõhised investeerimistoetused jms) ei ole tänaseks kaasa toonud soovitud süsteemset mõju innovatsioonivõimekuste kasvus. Võrreldes arenenud riikidega ei ole olemasolev institutsionaalne keskkond suutnud panna ettevõtteid tegema piisavalt omavahelist koostööd, puudu on kvalifitseeritud oskustega tööjõust ning T&A investeeringute osakaal on väike (vt nt Reid 2003; Reid and Walendowski 2005; Polt et al. 2007, Christensen et al. 2012). Selle taustal on IRH tõstatunud kui üks potentsiaalseid poliitikameetmeid innovatsioonivõimekuste kasvatamiseks Eestis, seda enam, et Euroopa Liit on oma soovitustes väga tugevalt sinnapoole liikunud ning ka poliitikakujundajad on väljendanud huvi ja valmisolekut vastavaid meetmeid välja arendada ja rakendada. Samuti on eelnevad uuringud välja toonud, et taolisi hankeid võib leida Eesti lähiajaloost IKT sektori arengu mõjutajana (Kalvet et al. 2002, Högselius 2005, Kalvet 2012). 3. Uuringu eesmärk ja uurimismeetodid Käesolev uuring keskendus riigihangete ja innovatsiooni vahekorra analüüsimisele Eestis, tuginedes teoreetilise kirjanduse baasil väljatöötatud raamistikule, teiste riikide kogemuse analüüsile ning kogutud algupärasele empiirilisele materjalile. Eesti olukorda innovatsiooni toetavade riigihangete osas analüüsiti esmalt läbi Eesti teadus- ja arendustegevusega (T&A) tegelevate ettevõtete osaluse riigihangetel üldiselt (spetsiaalselt uuringu jaoks loodud T&A asutuste andmebaasi ja riigihangete registri baasil, perioodil ). Tulenevalt IKT olulisest rollist majandusarengus, aga ka IKT sektori rollist Eesti T&A maastikul üldiselt ning vastavate hangete rohkusest (ja innovatsioonipotentsiaalist), keskenduti teises etapis põhjalikumalt IKT sektori arengule potentsiaalselt mõju avaldanud hangete analüüsile. Riigihangete registri alusel identifitseeriti võimalikke IRH-sid IKT valdkonnas ning seejärel viidi läbi intervjuud 9 olulisima ettevõtte ja 5 hankija esindajaga. Samuti intervjueeriti 4 valdkonna eksperti. 8

9 Uuringu kolmandas etapis viidi aasta esimeses pooles läbi küsitlus a. riigihangete kaudu avaliku sektorile kaupu, tooteid või teenuseid tarninud ettevõtete hulgas. Küsitluse fookuseks oli riigihangete mõju innovatsioonile ettevõtetes nelja aasta jooksul ning ettevõtjate hinnangud seonduvatele barjääridele ning nende ületamise osas. Küsitlusel osales 535 ettevõtjat (koguvalim 4470). 4. Peamised uuringutulemused 1. Ettevõtjad ei näe riigihankeid innovatsiooni toetavatena Eestis ei ole riigihanked kui innovatsiooni toetav poliitikainstrument tänase päevani pälvinud erilist tähelepanu. Ka ettevõtjad ei tunneta, et innovatiivsete toodete ja teenuste pakkumine haakuks riigihangete süsteemi sisse ehitatud väärtushinnangutega. Nii nõustus väitega Pakkumusi hinnatakse reeglina hinnast, mitte kvaliteedist lähtuvalt 94% veebiküsitluse vastanuist. Tegemist on veebiküsitlusest välja tulnud selgeima järeldusega, mida toetasid ka intervjueeritud. Muu hulgas väideti, et Siiani osutub reeglina avaliku sektori hangetel määravaks hind, mitte parim pakkumine! Põhjus: avaliku sektori hanke korraldajal on nii lihtsam tulemit põhjendada, eriti valdkonnas mida ta ei tunne (või ei suvatse tunda) Senise käekirjaga riigihangete edasitoimetamine loob küll olukorrad, kus avalik sektor saab palju ja odavalt, kuid siinkohal kannatab üle üldine kvaliteet. Esines ka resoluutsemaid väiteid: Peamiselt takistab innovatsiooni olukord, kus hanke võitmiseks tuleb tööd teha alla omahinna. Aina rangemate seaduste tõttu teeb see äri riigi sektoriga mõtetuks. Pakkuda saab vaid ebakvaliteetset teenust ülejala tehes. See aga välistab edu erasektoris (halb maine kehva kvaliteedi tõttu ei võimaldaks siis enam üle turu keskmise taseme teenusehinna küsimist). 2. Kolmandiku ettevõtete innovatsiooniprotsessile on riigihanked avaldanud mõningast mõju Ehkki üle poole ettevõtjate jaoks puuduvad seosed viimase nelja aasta jooksul ettevõttes juurutatud innovatsiooni ning riigihangete või avaliku sektori lepingu täitmisest tulenevate ülesannete vahel, tuli mõnevõrra üllatuslikult välja, et ligikaudu kolmandik leidis mõningaid seoseid riigihangete ja innovatsiooniga teenuste valdkonnas. innovatsiooni vahel (joonis 1), eelkõige just 9

10 Ettevõtete osas, kes hindasid, et kõik nende seni juurutatud uuendused on pärit just tänu osalemisele riigihankel või tulenevalt avaliku sektori lepingu täitmisest, ei saa kaugeleulatuvad järeldusi teha nende väikese arvu tõttu. Neist ettevõtetest olid enamus mikroettevõtted 1-2 töötajaga. Oli ka ettevõtteid töötajaga, mis tegutsesid erinevates teenustega seotud valdkondades nagu pesu ja keemiline puhastus, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, elektriinstallatsiooni, sõitjatevedu merel ja rannavetes. Innovatsioon väljendub siinkohal eeldatavasti läbi tehnoloogiasiirde uue tehnoloogia rakendamises hankelepingu täitmisega seoses. Ligikaudu pooled ettevõtetest, kes leidsid, et riigihanked on mõjutanud positiivselt innovatsiooni, said sellest edaspidi teiste tellimuste näol kasu. Uuringust (nii küsitlusest kui ka intervjuudest) tuli välja, et riigihankelepingu täitmisega kaasnenud uuendused aitasid mõningatel juhtudel kasvatada käivet erasektori turul, kuigi tekitada või suurendada käivet eksport-turgudel pigem mitte. See on seotud asjaoluga, et teenuste eksport ongi keerulisem (võrreldes nt tooteinnovatsiooniga välisturgudele sisenemisega). Joonis 1: Mõeldes kõigile uuendustele, mida olete seni maininud, siis kas mõni neist on juurutatud tänu osalemisele riigihankel või tulenevalt avaliku sektori lepingu täitmisest? Jah, kõik 4% Ei, mitte ükski 59% Jah, mõni neist 37% Allikas: veebiküsitlus, n= T&A ettevõtete osalus riigihangetel on tagasihoidlik Uuringu käigus koostati põhjalik andmebaas Eesti T&A-ga tegelevatest ettevõtetest avalike allikate baasil (sh võttes arvesse ettevõtete osalust EL-i T&A raamprogrammis, EAS-ist 10

11 grantide taotlemisel) ning analüüsiti nende ettevõtete osalemist riigihangetel. 551 identifitseeritud T&A-ge tegelevat ettevõtet ja asutust võitsid 2010.a. kokku 320 hanget, mis moodustas registreeritud riigihangete rahalisest mahust 0,5%. Intervjuude käigus üritasime aru saada, kas ja kuidas on riigihanked suunanud loova ja süstemaatilise töö, mille eesmärk on uute teadmiste saamine, kaasa arvatud inimest, kultuuri ja ühiskonda puudutavad teadmised, ning nende teadmiste rakendamine (mis on klassikaline T&A definitsioon), arengut. Erinevate andmete analüüsile tuginevalt saame järeldada, et isegi kui T&A asutused on osalenud riigihangetel, ei mõjuta see oluliselt T&A tegevust neis ettevõtetes. Viidati vaid mõningatele üksikutele hangetele, mille korral tekkis vajadus T&A ning T&A alaste koostöövõrgustike laiendamise järele. 4. Riigihanked on enim soodustanud innovatsiooni IKT valdkonnas Uuringuprojekti vältel kogutud empiiriline materjal võimaldab väita, et kui riigihanked mingis valdkonnas mõju innovatsioonile ettevõttes on avaldanud, siis on selleks IKT valdkond. Samas, intervjueeritud rõhutasid, et avaliku sektori poolne innovatsioonisõbralikkus (läbi riigihangete) on ajas vähenema hakanud. Rõhutati, et ajalooliselt 1990-ndatel on innovatsiooni edendavatel riigihangetel olnud suur tähtsus jõudmaks situatsiooni, kus Eesti e-valitsemine ning e-teenuste tase on väga kõrge (vt ka Kalvet 2012). Ning just olukord, kus riigihangete valdkonna seadusandlus oli välja kujunemata või IT valdkonna hangetele kehtisid erisätted, võimaldas taolisi hankeid läbi viia. Alates 2000-ndast aastast on aga institutsionaalne keskkond võimaldanud taolisi hankeid vähem läbi viia. 5. Riigihanke menetlusprotseduur ei avalda mõju innovatsioonitegevusele Ettevõtete vastustest ei joonistunud välja ühtegi selget mustrit, millised riigihanke menetlusprotseduurid soodustavad või takistavad innovatsiooni. Tegemist on üllatava tulemusega nii IRH kontseptuaalse käsitluse ning eeskätt just EL viimaste poliitikate valguses. Seda olukorda võib aga selgitada intervjuudel korduvalt välja toodud tõdemus, et sõltumata valitud menetlusprotseduurist, määrab praktikas hanketulemuse lõpuks ikkagi hind (sh nt võistleva dialoogi puhul). Seda kinnitasid ka küsitlustulemused. 11

12 6. Enim on hankepraktikatest mõjutanud innovatsiooni varajane suhtlemine Tulemuslepinguid nagu nt kasumi jaotamine tellija ja täitja vahel ei olnud kohanud 94% vastanuist ning mõningate teiste innovatsiooni soosivate hankepraktikatega innovatsiooninõuded pakkumistel, kogu elutsükli kuludega arvestamine, intellektuaalomandi õiguse sätestamine ei olnud samuti üle pooled vastanutest kokku puutunud. Enim on hankepraktikatest innovatsiooniprotsessidele ettevõtetes mõju avaldanud varajane mõlemapoolne suhtlemine hankijaga (46% leidis positiivse seose), samas kui enamus hankepraktikaid ei ole avaldanud mõju innovatsioonialastele tegevustele. 7. Riigihangete rõhumine hinnale ning hankija madal suutlikkus takistavad innovatsiooni Ettevõtjad on üldiselt üksmeelel (väidet oluliseks või väga oluliseks hinnanute määr 80% või kõrgem), selles osas, et hankijaid saab üldistavalt iseloomustada madala suutlikkusega ja suletusega suhtlemisele ning taotlusega riske vältida, mille tulemuseks on hinnapõhise konkurentsi rõhutamine riigihangetel (tabel 2). Tabel 2: Innovatsiooni takistavad aspektid riigihangetel Väga oluline Üldiselt oluline Ebaoluline takistus takistus Liigne rõhumine hinnale 77.9% 18.4% 3.2% Hankija madal suutlikkus (oskuslikkus) 58.8% 33.1% 5.4% Hankijapoolne riskide vältimine 46.5% 43.2% 7.9% Hankijatepoolse suhtlemise puudumine 48.3% 39.9% 8.8% Üldine nõudluse puudumine innovaatiliste lahenduste järele 41.2% 45.4% 7.3% Spetsifikatsioonid liialt piiravad 38.1% 46.8% 11.4% Alternatiivsete lahenduste (pakkumuste) mittelubamine 49.4% 34.5% 11.2% Vilets riskide juhtimine 37.7% 42.3% 15.8% Allikas: veebiküsitlus, n (avg)=318. Sama tuli välja kui palusime võrrelda avaliku sektori ning erasektori hankeid. Väitega Meie avaliku sektori kliendid on rohkem avatud uutele ideedele kui erasektori kliendid ei 12

13 nõustunud 62% vastanuist (n=346) ning väitega Meie avaliku sektori kliendid on meie erasektori klientidega võrreldes vähem riskialtid nõustus samalaadselt 61% vastanuist. Eelpooltoodud järeldusi toetasid ka intervjueeritud, ehkki IKT hangete osas ei oldud nii üksmeelsed hankija madala suutlikkuse osas pigem rõhutati, et see hankivate organisatsioonide suutlikkused on oluliselt erinevad. Tekkinud olukorda seletab mõneti avaliku sektori organisatsioonide esindajate poolt esile toodud probleemid: üldine riigihangete süsteem on väga korruptsiooni vältimise keskne, aastane riigieelarve periood surub peale lühikesed tähtajad, puudu on kvalifitseeritud töötajatest. Kõik eelnev on kaasa aidanud riskide vältimisest, mitte juhtimisest lähtuva riigihanke kultuuri arengule (eriti tuli esile seoses struktuurivahenditest rahastatavate projektidega). 5. Kokkuvõte ja järeldused Peamiste järeldustena saab välja tuua järgmist. 1. Kuigi IRH teema on tõstatatud mitmes valdkonna arengukavas (Teadmistepõhine Eesti ; Eesti Infoühiskonna Arengukava ), siis tänasel päeval puudub Eestil selge IRH poliitika. Valitud on teadlik mittesekkumise tee ning üksikud algatused on olnud pigem organisatsioonide tasandil. Ettevõtjate tagasiside ning T&A asutuste osalus riigihangetel näitab aga kokkuvõttes, et praegusel kujul omavad riigihanked ettevõttetasandi innovatsioonile tagasihoidlikku mõju. 2. Peamised spetsiifilised takistused võib kokku võtta läbi nelja punkti: a. hinnast lähtuv praktika (nn hinnasõjad ), mis ei jäta ruumi innovatiivsetele lahendustele; 3 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia sätestab, et riigi kui katalüsaatori rolli tugevdamiseks [tuleb] mitmekesistada riigihangetel rakendatavaid otsustuskriteeriumeid ning toetada innovaatilisi tooteid ja teenuseid pakkuvate ettevõtete osavõttu riigihangetest ndast aastast pärit Eesti Infoühiskonna arengukava 2013 tõdeb, et Riigi tellimused moodustavad arvestatava osa IKT sektori käibest ning targa tellijana saab riik lisaks oma vajaduste paremale rahuldamisele kaasa aidata ka konkurentsivõimeliste ning ka muudel turgudel pakutavate toodete ning teenuste väljakujunemisele. Avaliku sektori põhikriteeriumiks pakkumistel on madal hind, mistõttu erasektor ei ole motiveeritud parimaid lahendusi pakkuma. 13

14 b. olemasolevate riigihanke regulatsioonis sisalduvate võimaluste mittekasutamine, mis on viinud olukorrani, kus eelistatakse madalat ostuhinda projekti/lahenduse elutsükli hinnale ning avatud pakkumismenetlust võistlevale dialoogile jt protseduuridele, mis soosivad õppimist ja dialoogi; c. madal tehnoloogiline teadlikkus avalikus sektoris ning vähene turuga konsulteerimine ja koostöö riigihangete ettevalmistusfaasis; d. riigieelarve aastase tsükli mõju, mis viib ebareaalsete tähtaegade ja kiirustamiseni. 3. Mainitud probleeme võimendab ebaühtlane koolitussüsteem riigihangete valdkonnas, kus strateegiline vaade omab tagasihoidlikku kohta. 4. Kujunenud olukorda tuleb mõista mitte pelgalt riigihangete regulatsiooni, vaid ka üldise avaliku sektori institutsionaalse korralduse (nii regulatiivse, organisatsioonilise kui ka kultuurilise) kujunemise valguses, kus Eesti riigivalitsemine ja majanduspoliitika on lähtunud läbi kahe viimase aastakümne mittesekkumise ideest. Vastavalt sellele on välja kujunenud ka tänased poliitikavõimekused. Uue ja teadliku sekkumispoliitika väljatöötamine on aeganõudev ning selle teevad keeruliseks nii teadmatus IRH olemusest, skeptilisus nõudluspoolsete meetmete rakendamisel kui ka erasektori ja teiste valitsusväliste osapoolte nõrk roll poliitikate elluviimisel Eestis (loe: sisulise koostöö nõrkus). 5. IRH olukorda mõjutab ka Euroopa Liidu liikmelisus, nii läbi EL ühisturu ja riigihangete poliitika kui ka innovatsioonipoliitika. Esimesel juhul tähendab see seda, et Eesti on kohustatud järgima EL riigihangete regulatiivset raamisikku, mida ei ole võimalik iseseisvalt otseselt mõjutada ning mille tõlgendamisel eelistatakse riskide võtmise vältimist. Teisel juhul tähendab see seda, et Eesti senine innovatsioonipoliitika on olnud mõjutatud suuresti EL rahastusest ja soovitustest, mis aga on olnud senini selgelt pakkumispoolsete instrumentide keskne. 6. Väljaspool IKT valdkonda iseloomustab avalikku sektorit madal nõudlus uute tehnoloogiate arendamise järele (nt tervishoid, keskkond, vananemine, turvalisus), mis tingib vähese IRH rakendamise ning mis ei ole seotud riigihangete süsteemi kui sellisega. 14

15 Võimalikke edasisi arenguid Eestis võib lahti mõtestada läbi eelpool kirjeldatud nelja poliitikatüübi. 1. IRH saab osaks tehnoloogiapoliitikast. Antud variandi puhul muutuks riik teadlikuks tehnoloogia arendamise nõudjaks ja edendajaks valdkondades, kus riigil on suur ostujõud (nt tervishoid, sotsiaalhoolekanne, ehitus, IT) või kus nähakse potentsiaali klastrite ja võrgustike arendamisel (nt teadus- ja arenduskeskused erinevates valdkondades). See eeldaks ka teadlikku riigile kuuluvate ettevõtete ning avaõiguslike isikute (nt Haigekassa) kaasamist nõudluse suunajatena. See haakuks ka Euroopa Liidus hetkel aset leidva targa spetsialiseerumise edendamisega - rõhutatakse, et riigil on oluline arengut mõjutada valdkondades, kus on olemas teaduskompetents, ettevõtlussektor ning tegemist on sotsiaal-majanduslikult oluliste väljakutsetega. IRH rakendamine tundub Eesti kontekstis taolisel moel kõige tulemuslikum (ja ka realistlikum). 2. IRH saab osaks T&A poliitikast. See variant eeldaks spetsiaalsete T&A hankeprogrammide juurutamist (a la Small Business Innovation Research programmid nt USA-s, Hollandis ja Ühendkunigriikides), mida senini on Eestis teinud nt kaitseministeerium. See võimaldaks radikaalse innovatsiooni edendamist, kuid eeldaks lisaks tugevate sisemiste võimekuste arendamisele ka ühenduslülide loomist valdkondlike tehnoloogiahangetega. 3. IRH kujundatakse teadlikult kui horisontaalset ja kõikehõlmavat poliitikat. Selline lähenemine seaks keskmesse igapäevased riigihanked. Arvestades olemasolevat institutsionaalset keskkonda, nõuaks see pikaajalist strateegiat, mis ei keskenduks vaid üldise teadlikkuse ja oskuste parendamisele, vaid ka valdkondadevahelise koordineerimisvõimekuste arendamisele. 4. Jätkatakse senise poliitikaga ja midagi ei muudeta. Võib eeldada, et sellisel juhul jätkub ka praegune olukord, kus riigihanked omavad ettevõtete innovatsioonile vaid tagasihoidlikku mõju. Loomulikult saavad edasised arengud kombineerida eeltoodud erinevaid instrumente. Samas võib mõistlikuks pidada kahe paralleelse strateegia järgimist. Neist esimene oleks pikaajalise vaatega ning tegeleks eelkõige üldiste riigihangete-alaste võimekuste 15

16 arendamisega (vt p. 3). Teise strateegia kohaselt saaks riik sekkuda jõulisemalt juba lühemas perspektiivis (vt p. 1). Kasutatud kirjandus Arrowsmith, S. (2003). Government Procurement in the WTO. The Hague: Kluwer Law International. Aschhoff, B. ja Sofka, W. (2009) Innovation on demand - Can public procurement drive market success of innovations? Research Policy. 38 (8), Christensen, T.A., Freireich, S., Kolar, J. ja Nybergh, P. (2012). Peer-Review of the Estonian Research and Innovation System Steady Progress towards Knowledge Society. Expert Group Report prepared for the European Research Area Committee. Dalpé, R., DeBresson, C. ja Xiaoping, H. (1992) The public sector as first user of innovations. Research Policy. 21 (3), Drechsler, W., J., Backhaus, G., Burlamaqui, L., Chang, H.-J., Kalvet, T., Kattel, R., Kregel, J. ja Reinent, E.S. (2006) Creative Destruction Management in Central and Eastern Europe: Meeting the Challenges of the Techno-Economic Paradigm Shift raamatus T. Kalvet ja R. Kattel, toim., Creative Destruction Management: Meeting the Challenges of the Techno- Economic Paradigm Shift. Tallinn: PRAXIS Center for Policy Studies, pp Edler, J. (2010). Demand Oriented Innovation Policy raamatus Smits, R., Kuhlmann, S.. Shapira, P. (toim.) The Theory and Practice of Innovation Policy: An International Research Handbook. Cheltenham: Edward Elgar, Evenett, S.J. ja Hoekman, B.M. (2005). Government procurement: market access, transparency, and multilateral trade rules. European Journal of Political Economy. 21 (1), Fraunhofer Innovation and Public Procurement: Review of Issues at Stake. Study for the European Commission (No ENTR/03/24). Fraunhofer Institute Systems and Innovation Research. Edler, J. ja L. Georghiou. (2007). Public Procurement and Innovation: Resurrecting the Demand Side. Research Policy. 36, Edquist, C. ja L. Hommen. (2000). Public Technology Procurement and Innovation Theory raamatus C. Edquist, L. Hommen ja L. Tsipouri (toim). Public Technology Procurement and Innovation. Norwell: Kluwer Academic, Edquist, C., L. Hommen ja L. Tsipouri (toim). 2000a. Public Technology Procurement and Innovation. Norwell: Kluwer Academic. ECWG (European Commission Expert Group). (2005). Public Procurement for Research and Innovation: Developing Procurement Practices Favourable to R&D and Innovation. 16

17 Edquist, C. ja Zabala-Iturriagagoitia, J.M. (2012). Public Procurement for Innovation (PPI) as Mission-oriented Innovation Policy. Research Policy (ilmumas) Fagerberg, J., Srholec, M. ja Knell, M. (2007). The Competitiveness of Nations: Why Some Countries Prosper While Others Fall Behind? World Development. 35 (10), Geroski, P.A. (1990). Procurement Policy as a Tool of Industrial Policy. International Review of Applied Economics, 4(2), Hommen, L. ja Rolfstam, M. (2009). Public Procurement and Innovation: Towards a Taxonomy. Journal of Public Procurement. 9(1), Högselius, P. (2005). The Dynamics of Innovation in Eastern Europe: Lessons from Estonia. Cheltenham: Edward Elgar Publishing. Kalvet, T. (2012). Innovation: a factor explaining e-government success in Estonia. Electronic Government, 9(2, 2), Kalvet, T.; Tiits, M. (ilmumas 2013). Estonian Innovation System and Global Innovation Networks raamatus Knell, M. (toim.). National Innovation Systems and Global Innovation Networks. Edward Elgar Publishing. Kalvet, T., Pihl, T., Tiits, M. (2002). Eesti IT sektori innovatsioonisüsteemi analüüs: kokkuvõte. Tartu: Sihtasutus Archimedes. Kattel, R. ja Lember, V. (2010) Public Procurement as an Industrial Policy Tool: An Option for Developing Countries? Journal of Public Procurement. 10(3), Lember V. ja Kalvet, T. (ilmumas 2013). Public procurement for innovation and no policy policy: the case of Estonia. raamatus Lember, V.; Kattel, R.; Kalvet, T. (toim) Public procurement for innovation policy: International perspectives. Springer. Lember, V. ja Vaske, V. (2009). Public Procurement in Post-Transitional Context: The Case of Estonia raamatus K.V. Thai (toim.). International Handbook of Public Procurement. Boca Raton, FL: Taylor & Francis Group, Lember, V., Kattel, R., Kalvet. T. (ilmumas 2013a). Public Procurement for Innovation Policies: Comparing International Practice raamatus Lember, V.; Kattel, R.; Kalvet, T. (toim) Public procurement for innovation policy: International perspectives. Springer. Lember, V; Kattel, R.; Kalvet. T. (ilmumas 2013b). Theory and Practice of Public Procurement for Innovation. raamatus Lember, V.; Kattel, R.; Kalvet, T. (toim) Public procurement for innovation policy: International perspectives. Springer. Lember, V., Kalvet, T. ja Kattel, R. (2011). Urban Competitiveness and Public Procurement for Innovation. Urban Studies. 48(7), Overmeer, W. ja Prakke, F. (1978). Government Procurement Policies and Industrial Innovation, report for the Six Countries Programme on Government policies Towards Technological Innovation in Industries. Delft, The Netherlands: Strategic Surveys TNO. 17

18 Polt, W., Koch, P., Wolters, A. (2007). Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix. Results of OMC Peer Review Report Country Report for Estonia. Innovation Studies 10. Tallinn: Ministry of Economic Affairs and Communications. Reid, A. (2003). Optimising the Design and Delivery of Innovation Policy in Estonia: an Evaluation of Policy Instruments for Intensifying Business Innovation. Innovation Studies 4. Tallinn: Ministry of Economic Affairs and Communications. Reid, A. ja Walendowski, J. (2005). Evaluation of the Design and Implementation of Estonian RTDI Policy: Implications for Policy Planning. Innovation Studies 6. Tallinn: Ministry of Economic Affairs and Communications. Rothwell, R. ja Zegveld, W. (1981). Industrial Innovation and Public Policy. Preparing for the 1980s and the 1990s. London: Frances Pinter. Tiits, M., Kattel, R., Kalvet, T. ja Kaarli, R. (2003). Competitiveness and Future Outlooks of the Estonian Economy. Tallinn: Research and Development Council. Tiits, M., Kattel, R., Kalvet, T. ja Tamm, D. (2008). Catching up, forging ahead or falling behind? Central and eastern European development in Innovation: The European Journal of Social Science Research. 21 (1), Varblane, U., Eamets, R., Haldma, T., Kaldaru, H., Masso, J., Mets, T., Paas, T., Reiljan, J., Sepp, J.; Türk, K.; Ukrainski, K.; Vadi, M.; Vissak, T. (2008). Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Aruande lühiversioon. Tallinn: Eesti Arengufond 18

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TEHNOLOOGIAPLATVORMI KUJUNDAMINE (Manufuture) Tallinn, 20.04.2011 Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (IMECC) is co-financed by Enterprise Estonia and European Union Regional

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

PowerPoint-præsentation

PowerPoint-præsentation Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

PROJEKTI TÄIELIKU E-RIIGIHANGETE VÕIMEKUSE LOOMINE TEEKAART Täiendatud märts 2019 Projekti seos asutuse eesmärkidega ja projekti eesmärgid Rahandusmin

PROJEKTI TÄIELIKU E-RIIGIHANGETE VÕIMEKUSE LOOMINE TEEKAART Täiendatud märts 2019 Projekti seos asutuse eesmärkidega ja projekti eesmärgid Rahandusmin PROJEKTI TÄIELIKU E-RIIGIHANGETE VÕIMEKUSE LOOMINE TEEKAART Täiendatud märts 2019 Projekti seos asutuse eesmärkidega ja projekti eesmärgid Rahandusministeeriumi (RM) arengukava 2018-2021 strateegiline

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

Title of the presentation

Title of the presentation PREservation FORMAts for culture information/e-archives PREFORMA Tuleviku säilitus standardid Projektist PREFORMA on turunduseelse hanke projekt, mis on kaas rahastatud Euroopa komisioni poolt FP7-ICT

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Krediidipoliitika turu-uuring 2013 Krediidiinfo AS

Krediidipoliitika turu-uuring 2013 Krediidiinfo AS Krediidipoliitika turu-uuring 18.02. Kokkuvõte Krediidipoliitika turu-uuring viidi läbi ajavahemikul 05.02. 08.02. Valimisse valiti juhuvaliku teel 5000 Eestis registreeritud ja tegutsevat ettevõtet Tulemustest

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Microsoft Word - Heastamine_Mag_Karin Täär_ docx

Microsoft Word - Heastamine_Mag_Karin Täär_ docx TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse osakond Karin Täär HANKIJA PÄDEVUS HEASTAMISE MEETMETE KONTROLLIMISEKS Magistritöö Juhendaja Doctor iuris Mari Ann Simovart Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

Tähis KHA/28 Viide nr 109 SA Viljandi Haigla Versioon 2 KORD Kinnitas: allkiri ees- ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkirjastatud digit

Tähis KHA/28 Viide nr 109 SA Viljandi Haigla Versioon 2 KORD Kinnitas: allkiri ees- ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkirjastatud digit Tähis KHA/28 Viide 29.05.2019 nr 109 SA Viljandi Haigla Versioon 2 KORD Kinnitas: allkiri ees- ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkirjastatud digitaalselt Priit Tampere juhatuse esimees allkiri digitaalallkirjas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem