ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017
|
|
- Anneli Õispuu
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1
2 ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017
3 Teadusartikkel Autio, O., & Soobik, M. (2017). Technological knowledge and reasoning in Finnish and Estonian technology education. International Journal of Research in Education and Science (IJRES), 3(1), Ossi Autio, Helsinki ülikool Mart Soobik, Tallinna/Tartu ülikool
4 Esitluse teemad Sissejuhatus Uurimisküsimused Tehnoloogilised teadmised ja loogiline mõtlemine Küsimustikud Meetod ja valim Tulemused Diskussioon
5 Sissejuhatus Nii Soome kui ka Eesti õppekavad on üldjuhul pigem sarnased. Õppekavad võimaldavad omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid, et arendada õpilaste tehnoloogilisi teadmisi ja pädevusi ning suurendada õpilaste võimet lahendada loovalt esile kerkinud probleeme. Õppetöö eesmärk on anda õpilastele vajalikud oskused ja teadmised, et nad saaksid hakkama igapäevaelus ja luua alus kasvamiseks, et ühiskonnas areneks innovaatiline mõtlemine ning ettevõtlik lähenemisviis. Samuti on eesmärgiks arendada õpilaste arusaamist, kuidas hinnata, mõista ja kasutada tehnoloogiat laiemas kontekstis, nii kodus kui ka kogukonnas. Lisaks on eesmärgiks suurendada õpilaste võimeid, et tagada õpilaste isiklik areng ja isikupära.
6 Uurimisküsimused 1. Milline on tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise tase Soome ja Eesti koolides? 2. Milline on suhe tehnoloogiaõpetuse (Eesti) ja käsitöö (Soome) õppeainete ja õpilaste tehnoloogiliste teadmiste ja loogilise mõtlemise osas? 3. Kas on erinevusi õpilaste tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise osas kahe riigi vahel?
7 Loogiline mõtlemine Merriam-Webster Online Dictionary (2014) määratleb loogilise mõtlemise definitsiooni - mõtlemistegevus, mõelda midagi loogiliselt, mõistlikul viisil, et moodustada järeldusi või otsuseid. Vastavalt Sutopo ja Waldrip (2013) on tehnoloogilise mõtlemise võime vajalik parandamaks õpilaste tehnoloogilist ja teaduslikku selgitust ning selle selgitamise võime kaudu saab uurida ja teada õpilaste teadmiste taset.
8 Tehnoloogiline teadmine ja loogiline mõtlemine Teaduses ja tehnoloogias on loogiline mõtlemine ja argumenteerimine oluline faktor kindlaks tegemast õpilaste tugevaid ja nõrku külgi, väljendamaks õpilaste parimat mõttekäiku loomulikul kujul (National Research Council, 2012). Tehnoloogia tähendust võib kirjeldada järgmiselt - kuidas inimesed muudavad maailma enda ümber, et rahuldada oma vajadusi ja lahendada praktilisi probleeme (MarylandTechnology Literacy Consortium, 2014). See laiendab inimese võimalusi ja võimaldab neil luua tooteid, mida tõhusalt kasutada.
9 Tehnoloogiline teadmine ja loogiline mõtlemine Autio ja Hansen (2002) uurisid õpilaste tehnoloogilisi võimeid Soome üldhariduskoolides ja leidsid erinevusi poiste ja tüdrukute vahel. Üheks põhjuseks on selge tehnilise mõtlemise alaste ülesannete puudumine tüdrukute õppekavas ja vajadus on juba õpilase varases eas rõhutada tehnoloogilisi teadmisi. Autorid väitsid ka, et seost õpilaste kognitiivsete võimete, motoorse arengu ja emotsionaalse väljenduse vahel tuleb vääriliselt tunnustada ning arendada kaasaegseid õppemeetodeid.
10 Tehnoloogiline teadmine ja loogiline mõtlemine Tehnoloogiaõpetuses on seos tegevuste ja tehnoloogilise loogilise mõtlemise vahel oluline ja aitab õpilastel mõista tehnoloogia põhimõtteid läbi oma kogemuste. Enamgi veel, Waldrip ja Prain (2006) tuvastasid, et kui õpilased õpivad rakendama materjale ja tööriistu, kasutades nii uusi kui ka vanu tehnoloogiaid, siis nad suurendavad mõistmist neist (Cox, 1999; disessa, 2004; Greeno & Hall, 1997; Waldrip & Prain, 2006).
11 Meetod ja valim Kvantitatiivne uurimus viidi läbi aastatel õpilaste seas, kelle vanus oli 11 ( 5. kl) ja 13 aastat (7 kl.), uuriti nii poisse kui ka tüdrukuid pea võrdsel arvul. Eestis osales kokku 303 ja Soomes 317 õpilast. 11. aasta 13. aasta 13. v. poisid 11. aasta v. v. poisid aasta v. Kokku Riik tüdrukud tüdrukud Soome Eesti
12 Meetod ja valim Eestis osales küsitluses nii linna kui ka maakoole, sama ka Soome osas. Etteruttavalt saab öelda, et ei olnud statistilist erinevust tulemustes linna ja maakolide osas (Soome). Ka ülikooli harjutuskoolis olid tulemused sarnased maakoolidega, kuigi ülikooli harjutuskoolide õpilased on Soomes edukamad. Küsimustikus oli esitatud reaalsed lihtsad mehaanilised füüsikalised situatsioonid ja küsiti ühte õiget vastust kolmest. Küsimusi oli 28 koos joonistega. Oxford Online Dictionary (2014) defineerib sõna "mehaaniline" kui praktiline rakendus kunstis või teaduses, masin või masinate olemus, mis on seotud või põhjustavad liikumise, füüsikaline jõud, mehaanikaga seotud omadused või ained.
13 Meetod ja valim Struktureeritud ja suletud küsimuste vastuste sagedust on võimalik arvutada/hinnata ja statistiliselt töödelda tulemusi ja neid analüüsida, võimaldades tulemusi uurida koos ja rühmiti (Oppenheim, 1992). Küsimustik peaks olema atraktiivne ja julgustav vastanutele (Cohen, Manion ja Morrison, 2007). Küsitluse koostajad on soomlased, kes on analoogset küsitlust on varemgi läbi viinud Soome haridusministeeriumi palvel kutseõppe karjääri valikul. Statistilises andmetöötluses kasutati tarkvara SPSS, mille najal oli võimalik arvutada keskmised väärtused, mediaan, standardhälve, sagedused jne. Sageduste suhet hinnati Kendal Tau testiga.
14 Küsimuste näited 2. Millisel viisil on lihtsam käruga vedada kivi kõval teel? 1) Viisil A 2) Viisil B 3) Viisil C
15 Küsimuste näited 5. Millise ratta telg pöörleb aeglasemalt? 1) Telg A 2) Telg B 3) Telg C
16 Küsimuste näited 26. Kui rööbas X liigub pool meetrit noolega näidatud suunas, siis hammasratta keskpunkt Y liigub 1) rohkem kui pool meetrit 2) pool meetrit 3) vähem kui pool meetrit
17 Tulemused
18 Tulemused The number of Finnish and Estonian students correct answers in the survey. All students 11-year-old students 13-year-old students Finnish students Estonian students Boys Girls
19 Tulemused Eestis oli statistiliselt oluline erinevus poiste ja tüdrukute vahel (p = 0,003). Kõigist vastustest kokku vastasid poisid 16.0 korral küsimustele õigesti, kui tüdrukud vastasid 14.7 korral küsimustele õigesti (õiged vastused). Soomes oli ka statistiliselt olulisi erinevusi poistel ja tüdrukutel (p <0,001). Kõigist vastustest kokku vastasid poisid 15,7 korral küsimustele õigesti, kui tüdrukud vastasid 14,0 korral õigesti. Huvitav vahe oli näha Soomes kõige andekamate õpilaste seas, oli üksteist poissi, kuid vaid kaks tüdrukut, kes vastasid kakskümmend neli või rohkem küsimust õigesti.
20 Tulemused Hiljem vastuste analüüsimisel jagati küsimustik kaheksaks osaks. The average of correct answers to the main fundamentals in the questionnaire Numbers of Correct answers FIN / EST Categories questions Direction of rotation 6 56 % / 63 % Speed of pulleys and gears wheel 3 58 % / 56 % Lift pulleys 2 45 % / 48 % Speed, acceleration and distances 3 62 % / 60 % Balance and gravity 4 68 % / 65 % Thermodynamics and pressure 3 54 % / 59 % Power and torque 4 51 % / 57 % Mechanisms 3 34 % / 29 % Total: 28 Average: = 54 % / 55 %
21 Tulemused Tulemustest saame järeldada, et mehhanismide teema osas on vaja õpilastes rohkem tehnoloogilist arusaamist ja loogilist mõtlemist arendada. Seda tehnoloogilise kirjaoskuse osa õpitakse lisaks raamatutarkusele ka läbi praktiliste teguvuste.
22 Järeldused uurimisküsimustele 1. Milline on tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise tase Soome ja Eesti koolides? Statistiline analüüs näitas, et kõikidest küsimustest oli keskmiselt õiged vastused (28) Eestis 15.4 ja Soomes Arvame, et õpilased ei täitnud küsimustikku meile ootuspäraselt. Lootsime, et õpilased on rohkem tuttavad analoogsete ülesannete/situatsioonide lahendamisega. Üks põhjustest on see, et liialt paljudes tundides õpe põhineb artefaktide taasesitamisele vastavalt etteantud näidisele ilma loovuseta, õpetatakse õpilasi imiteerima ettenäidatud oskusi.
23 Järeldused uurimisküsimustele Milline on suhe tehnoloogiaõpetuse (Eesti) ja käsitöö (Soome) õppeainete ja õpilaste tehnoloogiliste teadmiste ja loogilise mõtlemise osas? Märkimisväärne osa Soome ja Eesti õppekavast on seotud tehnoloogiliste teadmiste ja käsitööoskustega koos probleemilahendamisega. Soomes on vähenemas õppetundide arv võrreldes varesema ajaga a. läbiviidud analoogses uurimuses oli õigete vastuste arv 17.2, praeguste 15.7 asemel. 13. a. vanustel poistel langes õigete vastusete arv (statistiliselt oluline erinevus, p=0.001) 18.5-lt 16.5 (Autio, 2013).
24 Järeldused uurimisküsimustele Milline on suhe tehnoloogiaõpetuse (Eesti) ja käsitöö (Soome) õppeainete ja õpilaste tehnoloogiliste teadmiste ning loogilise mõtlemise osas? Eestis jaguneb õpe kaheks: käsitöö ja kodundus ning tehnoloogiaõpetus. Tehnoloogiaõpetuse rühmas käsitletakse tehnoloogia ja tehniliste lahendamisega seotud ülesandeid. Soomes on õppeaine nimetus käsitöö, mis ühendab nii tekstiili kui ka tehnilist tööd, need mõlemad on õpilastele kohustuslikud. Kokkuvõtlikult saame eeldada, et on olemas teatud ülekantav mõju õppekava sisu ja tehnoloogiliste teadmiste ning loogilise mõtlemise vahel.
25 Järeldused uurimisküsimustele Kas on erinevusi õpilaste tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise osas kahe riigi vahel? Andmed näitasid, et tulemustes olid mõned erinevused kahe riigi vahel. Kokku 28.-st küsimusest oli õigeid vastused Eestis 15,4 ja 15,0 Soomes. Esines selge statistiliselt oluline erinevus Soome (14.0) ja Eesti (14.7) tüdrukute vahel. Statistiliselt oluline erinevus Soome ja Eesti 11-aastane õpilaste osas, näitaja vastavalt 14.9 ja 14.1, on huvipakkuv küsimus ja seda tuleb edasi uurida.
26 Järeldused uurimisküsimustele Kas on erinevusi õpilaste tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise osas kahe riigi vahel? Eesti õppekava esitleb pea sarnaseid eesmärke Soomega, kuid jätab õpetajale olulise vabaduse õppe sisu kavandamisel. Võimalik, et Eestis on rohkem rõhku pandu tehnoloogia õpingutele nooremas eas õpilastele (robootika)? Oluline erinevus Soome ja Eesti tüdrukute vahel on veelgi üllatavam, sest Soomes poole õppeajast õpivad tüdrukud tehnilise töö õpperuumides kuna soolise võrdõiguslikkuse aspektid on hariduse eesmärkides juba aastakümneid.
27 Järeldused uurimisküsimustele Kas on erinevusi õpilaste tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise osas kahe riigi vahel? Põhiline küsimus, erinevus poiste ja tüdrukute vahel, esines statistiliselt olulised erinevused poiste ja tüdrukute õigete vastuste vahel Eestis (p=0,003). Poisid vastasid 16,0 küsimust õigesti, tüdrukud14,7. Soomes oli see vahe veelgi suurem (p <0,001), Soome poisid vastasid 15,7 küsimust õigesti ja tüdrukud 14,0. See tulemus on tavaliselt emotsionaalselt tõlgendatav, kuigi see ei ole üllatav, et poistel ja tüdrukutel on erinevad huvid. See on kooskõlas mitmete teiste uuringutega (Autio, 1997; Autio, 2013; Johnsson & Murphy, 1986; Streumer, 1988).
28 Järeldused uurimisküsimustele Kas on erinevusi õpilaste tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise osas kahe riigi vahel? Erinevused on õpilaste tehnoloogiliste teadmiste, eriti ruumilise mõtlemise osas, kinnitavad mitmed uurimistulemused (Linn & Petersen, 1985; Voyer, Voyer & Bryden, 1995). Seega on ilmne, et see mõjutab tüdrukute motivatsiooni õppida tehnoloogiat (Byrne 1987; Halperin 1992). Kuid ruumilist tehnoloogilist mõtlemist saab parandada järjekindlalt lihtsa õppega, mille najal tüdrukutel tekivad kogemused, seda eeskätt tehniline joonestamise, samuti konstruktorite ja robootika õppel (Sörby & Baartmans, 2000).
29 Järeldused Kokkuvõtlikult, kui õpilastel oleksid olnud paremad kogemused lihtsate füüsikaliste teadmiste osas koos tehnoloogilise loogilise mõtlemisega, oleks see loodetavasti aidanud neil vastata mõnele küsimusele ka paremini.
30 Diskussioon Õppeainete käsitöö ja tehnoloogiaõpetus eesmärk on toetada õpilaste tehnoloogilisi teadmisi ja oskusi, rõhutades praktilist tegevust ja innovaatilist mõtlemist. Läbi praktiliste ülesannete pakkuda õpilastele võimalusi õppida erinevaid tehnikaid. Koos tehnoloogilise kirjaoskusega õpilased omandavad uusi oskusi ja teadmisi. Eesmärk on arendada õpilasi tänapäeva ja tuleviku ühiskonnas osalemiseks ja tööeluks.
31 Diskussioon On oluline, et õpilased saavad katsetada ja tuua välja omapoolsed lahendused, nt projektitöödel. Rosengrant, Heuvelen ja Etkina (2009) väidavad, et õpilased, kes sageli teevad esitlusi, on edukad ka mehaanika testides. Lisaks Ainsworth (2008) väitis, et mitmed illustratsioonid mängisid suurt rolli õppimise mõistmisel, samuti mitmete algallikate kasutamine. Lisaks Malone (2008) märkis, et õpilastel, kellel on suuremad võimed esitleda omi põhimõtted, suudavad nad ka paremini lahendada keerukaid probleeme.
32 Diskussioon Peamine erinevus tuli ilmsiks õppekavades, et Soome õppeaines Käsitöö on kohustuslik nii tehnilise töö kui ka tekstiilitöö osa poistele ja tüdrukutele. Eestis õpilased saavad valida õpilasgrupi vastavalt oma soovidele ja huvidele. See võimaldab õpilastel õppida põhjalikumalt temaatikat, millest nad on tõesti huvitatud.
33 Diskussioon Poiste seas oli õigesti vastanuid rohkem (56%), kui tüdrukute osas (51%). Üks võimalik põhjus võib olla ka selles, et poistel ja tüdrukutel on erinevaid sotsiaalseid ootused. Varasemalt läbiviidud uuringu tulemustel selgus, et tehnoloogia on hinnatud õpilaste poolt kui maskuliine, mida eelistavad poisid (Arnot, Gray, James, Rudduck & Duveen, 1998). Kiefer ja Sekaquaptewa (2007), Byrne (1987) ja Halperin (1992) näitasid, et poisid ja tüdrukud on erinevad nende huvides ning see mõjutab tüdrukute motivatsiooni õppida tehnoloogiat.
34 Diskussioon Iga uurimusel ilmevad teatud piirangud ja mitmel põhjusel ei saa me täielikult üldistada tulemusi. Mõned küsimused võisid olla liiga rasked, eriti nooremate klasside õpilastele. Tulevikus peab küsimustiku täiendama ja sisu ajakohastama kaasaegsega. Lisaks uurimuse valim oli väikesearvuline ja ei esindanud suurt õpilaskonda. Igal juhul andis uurimistöö uusi ideid, kuidas arendada õpilaste tehnoloogilisi teadmisi ja loomingulist mõtlemist ning tuli ilmsiks mõned huvitavaid tulemused, mida analüüsida üksikasjalikumalt tulevikus.
35 Tänan mõtlemast ja kuulamast
PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
Rohkem6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas
6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
Rohkem1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja
1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja hinnata tehnoloogiat; rakendada ja arendada tehnoloogiat
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemStatistikatarkvara
Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND
ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,
RohkemLPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET
Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemTARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Mikk Joorits Klassikaaslaste käitumise tajumine ja motivatsioon erineva sisuga kehalise kasvat
TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Mikk Joorits Klassikaaslaste käitumise tajumine ja motivatsioon erineva sisuga kehalise kasvatuse tundides Rakvere Reaalgümnaasiumis 7. ja 8. klassi
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
Rohkem(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)
Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia Instituut Getter Leppik Õpilaste arusaamise kujunemine hapetest ja alustest toetudes STC TM õppe
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia Instituut Getter Leppik Õpilaste arusaamise kujunemine hapetest ja alustest toetudes STC TM õppekavale Magistritöö Juhendaja: MSc Andero Vaarik Tartu
Rohkemsojateadlane_4.indd
KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:
RohkemKAASAV PROGRAMMEERIMINE ETTEVÕTETELE JA TEADUSASUTUSTELE 1
KAASAV PROGRAMMEERIMINE ETTEVÕTETELE JA TEADUSASUTUSTELE 1 KAASAV PROGRAMMEERIMINE ÜLDINFO Vanuserühm Formaat Kestus Täiskasvanud juhendajad/õpetajad ja koolitajad Töötuba 2-6 tundi ÜLEVAADE Töötoa eesmärk
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk
RohkemMicrosoft Word - Estonian - Practice Reasoning Test doc
GLOBAALNE LOOGIKA TEST HARJUTAMISTEST COPYRIGHT 2008 PROCTER & GAMBLE CINCINNATI, OH 45202 U.S.A. HOIATUS: Kõik õigused kaitstud. Brošüüri ühtegi osa ei tohi mingilgi kujul ega moel paljundada ilma kirjaliku
Rohkem(Microsoft Word - \334lle Mugu_kokkuv\365te)
TARTU LINNA ÕPETAJATE LÄBIPÕLEMISE, ENESETÕHUSUSE JA TAUSTATEGURITE SEOSED Magistritöö aktuaalsus Eesti hariduselus on toimunud ja toimumas suured muutused viiakse läbi ulatuslikke haridusreforme ning
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemImage segmentation
Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne
Rohkemeelnõu.docx
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemEelnõu lisa_3.docx
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemMicrosoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx
Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti
RohkemMicrosoft Word - VV191_lisa.doc
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Eve Raja Valikmoodulite koostamine kursusele Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond ja nende hindamine Magistritöö Juhendaja:
RohkemTartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urmas Kvell Riivo Talviste Gert Palok Juhendaja: Mare Vähi
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemMicrosoft Word - USA tehnoloogiline haridus.doc
Ameerika Ühendriikide Tehnoloogilise kirjaoskuse standardid William E. Dugger, Jr., projekti Tehnoloogia kõikidele ameeriklastele direktor Sissejuhatus USA haridusreform põhineb üleriigilisel standardiseeritud
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemInfotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused
Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused Maidu Varik Klassikaline klassiõppe põhine haridusmudel on suuremate muutusteta püsinud juba paar sajandit. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
Rohkem