ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017"

Väljavõte

1

2 ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017

3 Teadusartikkel Autio, O., & Soobik, M. (2017). Technological knowledge and reasoning in Finnish and Estonian technology education. International Journal of Research in Education and Science (IJRES), 3(1), Ossi Autio, Helsinki ülikool Mart Soobik, Tallinna/Tartu ülikool

4 Esitluse teemad Sissejuhatus Uurimisküsimused Tehnoloogilised teadmised ja loogiline mõtlemine Küsimustikud Meetod ja valim Tulemused Diskussioon

5 Sissejuhatus Nii Soome kui ka Eesti õppekavad on üldjuhul pigem sarnased. Õppekavad võimaldavad omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid, et arendada õpilaste tehnoloogilisi teadmisi ja pädevusi ning suurendada õpilaste võimet lahendada loovalt esile kerkinud probleeme. Õppetöö eesmärk on anda õpilastele vajalikud oskused ja teadmised, et nad saaksid hakkama igapäevaelus ja luua alus kasvamiseks, et ühiskonnas areneks innovaatiline mõtlemine ning ettevõtlik lähenemisviis. Samuti on eesmärgiks arendada õpilaste arusaamist, kuidas hinnata, mõista ja kasutada tehnoloogiat laiemas kontekstis, nii kodus kui ka kogukonnas. Lisaks on eesmärgiks suurendada õpilaste võimeid, et tagada õpilaste isiklik areng ja isikupära.

6 Uurimisküsimused 1. Milline on tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise tase Soome ja Eesti koolides? 2. Milline on suhe tehnoloogiaõpetuse (Eesti) ja käsitöö (Soome) õppeainete ja õpilaste tehnoloogiliste teadmiste ja loogilise mõtlemise osas? 3. Kas on erinevusi õpilaste tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise osas kahe riigi vahel?

7 Loogiline mõtlemine Merriam-Webster Online Dictionary (2014) määratleb loogilise mõtlemise definitsiooni - mõtlemistegevus, mõelda midagi loogiliselt, mõistlikul viisil, et moodustada järeldusi või otsuseid. Vastavalt Sutopo ja Waldrip (2013) on tehnoloogilise mõtlemise võime vajalik parandamaks õpilaste tehnoloogilist ja teaduslikku selgitust ning selle selgitamise võime kaudu saab uurida ja teada õpilaste teadmiste taset.

8 Tehnoloogiline teadmine ja loogiline mõtlemine Teaduses ja tehnoloogias on loogiline mõtlemine ja argumenteerimine oluline faktor kindlaks tegemast õpilaste tugevaid ja nõrku külgi, väljendamaks õpilaste parimat mõttekäiku loomulikul kujul (National Research Council, 2012). Tehnoloogia tähendust võib kirjeldada järgmiselt - kuidas inimesed muudavad maailma enda ümber, et rahuldada oma vajadusi ja lahendada praktilisi probleeme (MarylandTechnology Literacy Consortium, 2014). See laiendab inimese võimalusi ja võimaldab neil luua tooteid, mida tõhusalt kasutada.

9 Tehnoloogiline teadmine ja loogiline mõtlemine Autio ja Hansen (2002) uurisid õpilaste tehnoloogilisi võimeid Soome üldhariduskoolides ja leidsid erinevusi poiste ja tüdrukute vahel. Üheks põhjuseks on selge tehnilise mõtlemise alaste ülesannete puudumine tüdrukute õppekavas ja vajadus on juba õpilase varases eas rõhutada tehnoloogilisi teadmisi. Autorid väitsid ka, et seost õpilaste kognitiivsete võimete, motoorse arengu ja emotsionaalse väljenduse vahel tuleb vääriliselt tunnustada ning arendada kaasaegseid õppemeetodeid.

10 Tehnoloogiline teadmine ja loogiline mõtlemine Tehnoloogiaõpetuses on seos tegevuste ja tehnoloogilise loogilise mõtlemise vahel oluline ja aitab õpilastel mõista tehnoloogia põhimõtteid läbi oma kogemuste. Enamgi veel, Waldrip ja Prain (2006) tuvastasid, et kui õpilased õpivad rakendama materjale ja tööriistu, kasutades nii uusi kui ka vanu tehnoloogiaid, siis nad suurendavad mõistmist neist (Cox, 1999; disessa, 2004; Greeno & Hall, 1997; Waldrip & Prain, 2006).

11 Meetod ja valim Kvantitatiivne uurimus viidi läbi aastatel õpilaste seas, kelle vanus oli 11 ( 5. kl) ja 13 aastat (7 kl.), uuriti nii poisse kui ka tüdrukuid pea võrdsel arvul. Eestis osales kokku 303 ja Soomes 317 õpilast. 11. aasta 13. aasta 13. v. poisid 11. aasta v. v. poisid aasta v. Kokku Riik tüdrukud tüdrukud Soome Eesti

12 Meetod ja valim Eestis osales küsitluses nii linna kui ka maakoole, sama ka Soome osas. Etteruttavalt saab öelda, et ei olnud statistilist erinevust tulemustes linna ja maakolide osas (Soome). Ka ülikooli harjutuskoolis olid tulemused sarnased maakoolidega, kuigi ülikooli harjutuskoolide õpilased on Soomes edukamad. Küsimustikus oli esitatud reaalsed lihtsad mehaanilised füüsikalised situatsioonid ja küsiti ühte õiget vastust kolmest. Küsimusi oli 28 koos joonistega. Oxford Online Dictionary (2014) defineerib sõna "mehaaniline" kui praktiline rakendus kunstis või teaduses, masin või masinate olemus, mis on seotud või põhjustavad liikumise, füüsikaline jõud, mehaanikaga seotud omadused või ained.

13 Meetod ja valim Struktureeritud ja suletud küsimuste vastuste sagedust on võimalik arvutada/hinnata ja statistiliselt töödelda tulemusi ja neid analüüsida, võimaldades tulemusi uurida koos ja rühmiti (Oppenheim, 1992). Küsimustik peaks olema atraktiivne ja julgustav vastanutele (Cohen, Manion ja Morrison, 2007). Küsitluse koostajad on soomlased, kes on analoogset küsitlust on varemgi läbi viinud Soome haridusministeeriumi palvel kutseõppe karjääri valikul. Statistilises andmetöötluses kasutati tarkvara SPSS, mille najal oli võimalik arvutada keskmised väärtused, mediaan, standardhälve, sagedused jne. Sageduste suhet hinnati Kendal Tau testiga.

14 Küsimuste näited 2. Millisel viisil on lihtsam käruga vedada kivi kõval teel? 1) Viisil A 2) Viisil B 3) Viisil C

15 Küsimuste näited 5. Millise ratta telg pöörleb aeglasemalt? 1) Telg A 2) Telg B 3) Telg C

16 Küsimuste näited 26. Kui rööbas X liigub pool meetrit noolega näidatud suunas, siis hammasratta keskpunkt Y liigub 1) rohkem kui pool meetrit 2) pool meetrit 3) vähem kui pool meetrit

17 Tulemused

18 Tulemused The number of Finnish and Estonian students correct answers in the survey. All students 11-year-old students 13-year-old students Finnish students Estonian students Boys Girls

19 Tulemused Eestis oli statistiliselt oluline erinevus poiste ja tüdrukute vahel (p = 0,003). Kõigist vastustest kokku vastasid poisid 16.0 korral küsimustele õigesti, kui tüdrukud vastasid 14.7 korral küsimustele õigesti (õiged vastused). Soomes oli ka statistiliselt olulisi erinevusi poistel ja tüdrukutel (p <0,001). Kõigist vastustest kokku vastasid poisid 15,7 korral küsimustele õigesti, kui tüdrukud vastasid 14,0 korral õigesti. Huvitav vahe oli näha Soomes kõige andekamate õpilaste seas, oli üksteist poissi, kuid vaid kaks tüdrukut, kes vastasid kakskümmend neli või rohkem küsimust õigesti.

20 Tulemused Hiljem vastuste analüüsimisel jagati küsimustik kaheksaks osaks. The average of correct answers to the main fundamentals in the questionnaire Numbers of Correct answers FIN / EST Categories questions Direction of rotation 6 56 % / 63 % Speed of pulleys and gears wheel 3 58 % / 56 % Lift pulleys 2 45 % / 48 % Speed, acceleration and distances 3 62 % / 60 % Balance and gravity 4 68 % / 65 % Thermodynamics and pressure 3 54 % / 59 % Power and torque 4 51 % / 57 % Mechanisms 3 34 % / 29 % Total: 28 Average: = 54 % / 55 %

21 Tulemused Tulemustest saame järeldada, et mehhanismide teema osas on vaja õpilastes rohkem tehnoloogilist arusaamist ja loogilist mõtlemist arendada. Seda tehnoloogilise kirjaoskuse osa õpitakse lisaks raamatutarkusele ka läbi praktiliste teguvuste.

22 Järeldused uurimisküsimustele 1. Milline on tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise tase Soome ja Eesti koolides? Statistiline analüüs näitas, et kõikidest küsimustest oli keskmiselt õiged vastused (28) Eestis 15.4 ja Soomes Arvame, et õpilased ei täitnud küsimustikku meile ootuspäraselt. Lootsime, et õpilased on rohkem tuttavad analoogsete ülesannete/situatsioonide lahendamisega. Üks põhjustest on see, et liialt paljudes tundides õpe põhineb artefaktide taasesitamisele vastavalt etteantud näidisele ilma loovuseta, õpetatakse õpilasi imiteerima ettenäidatud oskusi.

23 Järeldused uurimisküsimustele Milline on suhe tehnoloogiaõpetuse (Eesti) ja käsitöö (Soome) õppeainete ja õpilaste tehnoloogiliste teadmiste ja loogilise mõtlemise osas? Märkimisväärne osa Soome ja Eesti õppekavast on seotud tehnoloogiliste teadmiste ja käsitööoskustega koos probleemilahendamisega. Soomes on vähenemas õppetundide arv võrreldes varesema ajaga a. läbiviidud analoogses uurimuses oli õigete vastuste arv 17.2, praeguste 15.7 asemel. 13. a. vanustel poistel langes õigete vastusete arv (statistiliselt oluline erinevus, p=0.001) 18.5-lt 16.5 (Autio, 2013).

24 Järeldused uurimisküsimustele Milline on suhe tehnoloogiaõpetuse (Eesti) ja käsitöö (Soome) õppeainete ja õpilaste tehnoloogiliste teadmiste ning loogilise mõtlemise osas? Eestis jaguneb õpe kaheks: käsitöö ja kodundus ning tehnoloogiaõpetus. Tehnoloogiaõpetuse rühmas käsitletakse tehnoloogia ja tehniliste lahendamisega seotud ülesandeid. Soomes on õppeaine nimetus käsitöö, mis ühendab nii tekstiili kui ka tehnilist tööd, need mõlemad on õpilastele kohustuslikud. Kokkuvõtlikult saame eeldada, et on olemas teatud ülekantav mõju õppekava sisu ja tehnoloogiliste teadmiste ning loogilise mõtlemise vahel.

25 Järeldused uurimisküsimustele Kas on erinevusi õpilaste tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise osas kahe riigi vahel? Andmed näitasid, et tulemustes olid mõned erinevused kahe riigi vahel. Kokku 28.-st küsimusest oli õigeid vastused Eestis 15,4 ja 15,0 Soomes. Esines selge statistiliselt oluline erinevus Soome (14.0) ja Eesti (14.7) tüdrukute vahel. Statistiliselt oluline erinevus Soome ja Eesti 11-aastane õpilaste osas, näitaja vastavalt 14.9 ja 14.1, on huvipakkuv küsimus ja seda tuleb edasi uurida.

26 Järeldused uurimisküsimustele Kas on erinevusi õpilaste tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise osas kahe riigi vahel? Eesti õppekava esitleb pea sarnaseid eesmärke Soomega, kuid jätab õpetajale olulise vabaduse õppe sisu kavandamisel. Võimalik, et Eestis on rohkem rõhku pandu tehnoloogia õpingutele nooremas eas õpilastele (robootika)? Oluline erinevus Soome ja Eesti tüdrukute vahel on veelgi üllatavam, sest Soomes poole õppeajast õpivad tüdrukud tehnilise töö õpperuumides kuna soolise võrdõiguslikkuse aspektid on hariduse eesmärkides juba aastakümneid.

27 Järeldused uurimisküsimustele Kas on erinevusi õpilaste tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise osas kahe riigi vahel? Põhiline küsimus, erinevus poiste ja tüdrukute vahel, esines statistiliselt olulised erinevused poiste ja tüdrukute õigete vastuste vahel Eestis (p=0,003). Poisid vastasid 16,0 küsimust õigesti, tüdrukud14,7. Soomes oli see vahe veelgi suurem (p <0,001), Soome poisid vastasid 15,7 küsimust õigesti ja tüdrukud 14,0. See tulemus on tavaliselt emotsionaalselt tõlgendatav, kuigi see ei ole üllatav, et poistel ja tüdrukutel on erinevad huvid. See on kooskõlas mitmete teiste uuringutega (Autio, 1997; Autio, 2013; Johnsson & Murphy, 1986; Streumer, 1988).

28 Järeldused uurimisküsimustele Kas on erinevusi õpilaste tehnoloogilise arusaamise ja loogilise mõtlemise osas kahe riigi vahel? Erinevused on õpilaste tehnoloogiliste teadmiste, eriti ruumilise mõtlemise osas, kinnitavad mitmed uurimistulemused (Linn & Petersen, 1985; Voyer, Voyer & Bryden, 1995). Seega on ilmne, et see mõjutab tüdrukute motivatsiooni õppida tehnoloogiat (Byrne 1987; Halperin 1992). Kuid ruumilist tehnoloogilist mõtlemist saab parandada järjekindlalt lihtsa õppega, mille najal tüdrukutel tekivad kogemused, seda eeskätt tehniline joonestamise, samuti konstruktorite ja robootika õppel (Sörby & Baartmans, 2000).

29 Järeldused Kokkuvõtlikult, kui õpilastel oleksid olnud paremad kogemused lihtsate füüsikaliste teadmiste osas koos tehnoloogilise loogilise mõtlemisega, oleks see loodetavasti aidanud neil vastata mõnele küsimusele ka paremini.

30 Diskussioon Õppeainete käsitöö ja tehnoloogiaõpetus eesmärk on toetada õpilaste tehnoloogilisi teadmisi ja oskusi, rõhutades praktilist tegevust ja innovaatilist mõtlemist. Läbi praktiliste ülesannete pakkuda õpilastele võimalusi õppida erinevaid tehnikaid. Koos tehnoloogilise kirjaoskusega õpilased omandavad uusi oskusi ja teadmisi. Eesmärk on arendada õpilasi tänapäeva ja tuleviku ühiskonnas osalemiseks ja tööeluks.

31 Diskussioon On oluline, et õpilased saavad katsetada ja tuua välja omapoolsed lahendused, nt projektitöödel. Rosengrant, Heuvelen ja Etkina (2009) väidavad, et õpilased, kes sageli teevad esitlusi, on edukad ka mehaanika testides. Lisaks Ainsworth (2008) väitis, et mitmed illustratsioonid mängisid suurt rolli õppimise mõistmisel, samuti mitmete algallikate kasutamine. Lisaks Malone (2008) märkis, et õpilastel, kellel on suuremad võimed esitleda omi põhimõtted, suudavad nad ka paremini lahendada keerukaid probleeme.

32 Diskussioon Peamine erinevus tuli ilmsiks õppekavades, et Soome õppeaines Käsitöö on kohustuslik nii tehnilise töö kui ka tekstiilitöö osa poistele ja tüdrukutele. Eestis õpilased saavad valida õpilasgrupi vastavalt oma soovidele ja huvidele. See võimaldab õpilastel õppida põhjalikumalt temaatikat, millest nad on tõesti huvitatud.

33 Diskussioon Poiste seas oli õigesti vastanuid rohkem (56%), kui tüdrukute osas (51%). Üks võimalik põhjus võib olla ka selles, et poistel ja tüdrukutel on erinevaid sotsiaalseid ootused. Varasemalt läbiviidud uuringu tulemustel selgus, et tehnoloogia on hinnatud õpilaste poolt kui maskuliine, mida eelistavad poisid (Arnot, Gray, James, Rudduck & Duveen, 1998). Kiefer ja Sekaquaptewa (2007), Byrne (1987) ja Halperin (1992) näitasid, et poisid ja tüdrukud on erinevad nende huvides ning see mõjutab tüdrukute motivatsiooni õppida tehnoloogiat.

34 Diskussioon Iga uurimusel ilmevad teatud piirangud ja mitmel põhjusel ei saa me täielikult üldistada tulemusi. Mõned küsimused võisid olla liiga rasked, eriti nooremate klasside õpilastele. Tulevikus peab küsimustiku täiendama ja sisu ajakohastama kaasaegsega. Lisaks uurimuse valim oli väikesearvuline ja ei esindanud suurt õpilaskonda. Igal juhul andis uurimistöö uusi ideid, kuidas arendada õpilaste tehnoloogilisi teadmisi ja loomingulist mõtlemist ning tuli ilmsiks mõned huvitavaid tulemused, mida analüüsida üksikasjalikumalt tulevikus.

35 Tänan mõtlemast ja kuulamast

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja

1. Ainevaldkond Tehnoloogia 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja 1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja hinnata tehnoloogiat; rakendada ja arendada tehnoloogiat

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Mikk Joorits Klassikaaslaste käitumise tajumine ja motivatsioon erineva sisuga kehalise kasvat

TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Mikk Joorits Klassikaaslaste käitumise tajumine ja motivatsioon erineva sisuga kehalise kasvat TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Mikk Joorits Klassikaaslaste käitumise tajumine ja motivatsioon erineva sisuga kehalise kasvatuse tundides Rakvere Reaalgümnaasiumis 7. ja 8. klassi

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia Instituut Getter Leppik Õpilaste arusaamise kujunemine hapetest ja alustest toetudes STC TM õppe

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia Instituut Getter Leppik Õpilaste arusaamise kujunemine hapetest ja alustest toetudes STC TM õppe Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Keemia Instituut Getter Leppik Õpilaste arusaamise kujunemine hapetest ja alustest toetudes STC TM õppekavale Magistritöö Juhendaja: MSc Andero Vaarik Tartu

Rohkem

sojateadlane_4.indd

sojateadlane_4.indd KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:

Rohkem

KAASAV PROGRAMMEERIMINE ETTEVÕTETELE JA TEADUSASUTUSTELE 1

KAASAV PROGRAMMEERIMINE ETTEVÕTETELE JA TEADUSASUTUSTELE 1 KAASAV PROGRAMMEERIMINE ETTEVÕTETELE JA TEADUSASUTUSTELE 1 KAASAV PROGRAMMEERIMINE ÜLDINFO Vanuserühm Formaat Kestus Täiskasvanud juhendajad/õpetajad ja koolitajad Töötuba 2-6 tundi ÜLEVAADE Töötoa eesmärk

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

Microsoft Word - Estonian - Practice Reasoning Test doc

Microsoft Word - Estonian - Practice Reasoning Test doc GLOBAALNE LOOGIKA TEST HARJUTAMISTEST COPYRIGHT 2008 PROCTER & GAMBLE CINCINNATI, OH 45202 U.S.A. HOIATUS: Kõik õigused kaitstud. Brošüüri ühtegi osa ei tohi mingilgi kujul ega moel paljundada ilma kirjaliku

Rohkem

(Microsoft Word - \334lle Mugu_kokkuv\365te)

(Microsoft Word - \334lle Mugu_kokkuv\365te) TARTU LINNA ÕPETAJATE LÄBIPÕLEMISE, ENESETÕHUSUSE JA TAUSTATEGURITE SEOSED Magistritöö aktuaalsus Eesti hariduselus on toimunud ja toimumas suured muutused viiakse läbi ulatuslikke haridusreforme ning

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Image segmentation

Image segmentation Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Eve Raja Valikmoodulite koostamine kursusele Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond ja nende hindamine Magistritöö Juhendaja:

Rohkem

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urmas Kvell Riivo Talviste Gert Palok Juhendaja: Mare Vähi

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Microsoft Word - USA tehnoloogiline haridus.doc

Microsoft Word - USA tehnoloogiline haridus.doc Ameerika Ühendriikide Tehnoloogilise kirjaoskuse standardid William E. Dugger, Jr., projekti Tehnoloogia kõikidele ameeriklastele direktor Sissejuhatus USA haridusreform põhineb üleriigilisel standardiseeritud

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused

Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused Maidu Varik Klassikaline klassiõppe põhine haridusmudel on suuremate muutusteta püsinud juba paar sajandit. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem