Microsoft Word - EAG2017_EE_ 11_ 09 tõlge.docx

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - EAG2017_EE_ 11_ 09 tõlge.docx"

Väljavõte

1 OECD iga-aastane haridusindikaatorite kogumik EAG: OECD Indicators annab usaldusväärset, täpset ja asjakohast teavet hariduse kohta maailmas. Ülevaade sisaldab andmeid OECD 35 liikmesriigi ning mitmete partnerriikide haridussüsteemide ülesehituse, rahastamise ja tulemuslikkuse kohta. Eesti Eestis on IT valdkonda õppima asujate osakaal OECD riikide suurim, mis peegeldab eestlaste suurt huvi LTT erialade vastu. Kutseõppe õppekavad on Eestis endiselt ebapopulaarsed: võrreldes üldkeskharidust omandavaid õpilasi kutsekeskhariduse õppekavadel õppijatega, on viimased vähem tõenäoliselt kaks aastat peale õpingute nominaalkestuse lõppu oma õpingud lõpetanud ning nende väljavaated tööturul pole märkimisväärselt paremad. Vaatamata sellele, et õpetajate palgad on võrreldavad täistööajaga töötavate sarnase haridustasemega töötajate palkadega, ei ole Eestil õnnestunud noori täiskasvanuid õpetajaametisse meelitada. Eesti õpetajaskond on üks OECD riikide vanemaid. Kõrghariduse lisaväärtus tööturul on üks OECD riikide väiksemaid, mis tähendab, et palgaerinevused eri haridustasemete puhul on väikesed. Hariduskulud õpilase kohta aastas on Eestis madalad, võrreldes teiste riikidega, kuid kulud haridusasutustele osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on lähedal OECD keskmisele (vastavalt 5% ja 5,2%). Joonis 1. Kõrgharidust omandama asunud üliõpilaste jaotus LTT valdkonna alusel ning naiste osakaal neis ()

2 LTT valdkonnas on huvi siirdunud tehnikalt loodusteadustele ja IKTle Eestis on LTT valdkonnas teaduskraadi omandanud täiskasvanute osakaal suurem kui enamikus OECD riikides. Eestis on 23% kõrgharidusega täiskasvanutest omandanud kraadi tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, mis on üks kõrgemaid osakaale OECD riikides. Sama huvipakkuv valdkond on ärindus, haldus ja õigus, milles on kraadi omandanud 23% 25-64aastastest. Eestis astub IKT erialadele õppima 9% sisseastujatest, mis on kõrgeim osakaal OECD riikides. See osutab kasvule, kuna kõrgharidusega 25-64aastastest on selle valdkonna eriala omandanud 3%. Lisaks on Eestis naiste osakaal IKT erialadel 27%, mis on 8% kõrgem OECD keskmisest (19%). Eesti on LTT erialadele õppima asujate osakaalult OECD riikide hulgas Saksamaa järel teisel kohal (Joonis 1). Osa uuenenud huvist LTT valdkonna vastu on seostatav Eestis rakendatud finantstoetusmeetmetega, mis on tugevalt suunatud loodusteadustele ja eriti infotehnoloogia sektorile. Bakalaureuseüliõpilastel, kes asuvad õppima Eestis prioriteediks tunnistatud erialadele, on õigus taotleda erialastipendiumi. Need erialad on arvutitehnika, materjaliteadus, füüsika, geoloogia, keskkonnatehnoloogia, geenitehnoloogia, arvutiteadus, keemia, matemaatika, matemaatiline statistika ja infotehnoloogia aastaste tööhõive on kooskõlas uue suundumusega: hõive on kõrgem nende kõrgharidusega töötajate puhul, kes on õppinud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (89%) ning loodusteadusi, matemaatikat ja statistikat (87%), võrreldes tehnikat, tootmist ja ehitust õppinutega (84%). OECD riikides keskmiselt on, vastupidi, loodusteadusi, matemaatikat ja statistikat õppinute tööhõive madalam kui tehnikat, tootmist ja ehitust õppinutel. Tegelikult on Eesti üks vähestest riikidest, kus tehnika, tootmise ja ehituse lõpetanute tööhõive on veidi madalam kõrgharidusega täiskasvanute keskmisest tööhõivest (vastavalt 84% ja 85%). Eestil on veelgi ruumi tõsta LTT erialadele õppima astuvate naiste osakaalu, kuigi see näitaja on üks OECD kõrgemaid.. a valis 34% õppima asunud naistest ühe LTT erialadest. Lisaks on kuni 61% loodusteaduste, matemaatika ja statistika õppekavadele õppima asunutest naised (OECD keskmine 50%), ning IKT erialadel 27% (OECD keskmine 19%). Samal ajal kui kõrghariduse omandanud inseneride osakaal võib väheneda, lõpetas üks õppija kahest keskhariduse taseme kutseõppekava tehnika, tootmise ja ehituse erialal, samal ajal kui OECD riikide keskmine on üks kolmest. Kutseõpe on õpilaste hulgas endiselt ebapopulaarne Eestis on vähemalt keskharidusega noorte täiskasvanute (25-34aastaste) osakaal viimase kümne aasta vältel olnud enam-vähem stabiilne, olles a 88%. Eesti keskkooliõpilased asuvad õppima pigem üldharidusse kui kutseõppesse: kui. a õppis OECD riikides keskmiselt 46% ja EU22 riikides keskmiselt 51% õpilastest kutseõppekavadel, siis Eestis oli kutseõppekavadel õppijaid 36%. Veel enam, vähem kui 1% keskhariduse tasemel kutseõppe õpilastest õpib töökohapõhise õppe vormis, samal ajal kui OECD keskmine on 17% ja EU22 keskmine 16%. Kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajate osakaal on väiksem kui üldkeskhariduse õppekavade lõpetajate osakaal. Kaks aastat peale õppe nominaalaja lõppu on ainult 57% neile õppekavadele õppima asunutest õppe lõpetanud, samal ajal kui üldkeskhariduse lõpetanuid on 91%. See on madalam kui OECD riikide (kelle andmed on kättesaadavad) lõpetanute keskmine osakaal 69% (Joonis 2). Kutseõpe ei näi pakkuvat samu elukestva õppe võimalusi vanematele täiskasvanutele, nagu neid pakutakse enamikus OECD ja EU22 riikides. Samal ajal kui 25aastastest või vanematest keskhariduse tasemel õppijatest õpivad OECD riikides keskmiselt 71% kutseõppekavadel, on Eestis neid vaid 49%. Kutseõppe madalam populaarsus üldharidusõppekavadega võrreldes on võib olla seletatav sarnaste võimalustega tööturul. Kutsekeskharidusega täiskasvanute tööhõive on 79%, s.o ainult kaks protsenti kõrgem kui 2 OECD 2017

3 üldkeskharidusega töötajatel (77%) see on üks väiksemaid erinevusi OECD riikide hulgas. OECD ja EU22 riikides keskmiselt võivad kutsekeskhariduse omandanud täiskasvanud eeldada 10% kõrgemat tööhõivet, võrreldes üldkeskhariduse õppekavade lõpetanutega. Joonis 2. Keskhariduse taseme õppekavade lõpetamise määr õppekava orientatsiooni alusel () Esmaõppes Completion täisajaga rate õppivate of full-time õpilaste students in lõpetamise initial education määr programmes vähemalt of kaks at least aastat two years peale of nominaalaja duration lõppu % Ireland Completion for general programmes by the theoretical duration Completion for vocational programmes by the theoretical duration Completion for general programmes by the theoretical duration plus two years Completion for vocational programmes by the theoretical duration plus two years Israel Estonia Flemish Com. (Belgium) Finland 1 New Zealand Norway True cohort Sweden Average France 1 Latvia Netherlands Luxembourg Chile Cross-cohort completion for general programmes Cross-cohort completion for vocational programmes Cross cohort 1. Year of reference. 2. Year of reference Countries are ranked in descending order of completion rate in general programmes (for true cohort, by the theoretical duration). Source: OECD (2017), Table A9.1. See Source section for more information and Annex 3 for notes ( Austria Brazil Portugal Korea Japan Slovak Republic Poland Lithuania Greece 2 Average Hungary Spain Mexico Kuigi õpetajate palgatase on võrreldav täistööajaga töötavate sarnase haridustasemega töötajate palgatasemega, on õpetajakutse endiselt ebapopulaarne Kuigi õpetajate palgad absoluutarvudes on Eestis ühed OECD riikide madalaimad ( USD Eestis, OECD riikides USD algklasside, põhikooli- ja keskkooliõpetajate puhul), moodustas algklasside, põhikooli- ja keskkooliõpetajate reaalpalk. a 94% täistööajaga töötavate kõrgharidusega töötajate palgast, samas kui OECD riikides olid need protsendid keskmiselt 85%, 88% ja 94% (Joonis 3). Õpetajate palga võrdsustamine täistööajaga töötavate kõrgharidusega töötajate palgaga on üks Eesti elukestva õppe strateegia eesmärke (OECD 2016). Ainus erand selle positiivse suundumuse puhul puudutab koolieelsete lasteasutuste õpetajate palkasid: nende reaalpalk moodustab 63% sarnase haridusega töötajate palgast, samas kui OECD riikides on see keskmiselt 78%. Vaatamata sellele, et õpetajate palgad on võrreldavad täisajaga töötavate sarnase haridustasemega töötajate palkadega, on Eestis hariduse valdkonda õppima asujate osakaal väiksem (6%) kui OECD riikides keskmiselt (9%). See tähendab ühtlasi, et selle valdkonna kraadi omandanute osakaal 25-64aastaste hulgas väheneb (praegu 10%). Ligi pooled algklasside, põhikooli- ja keskkooliõpetajatest on üle 50aastased, mis tähendab, et Eesti õpetajaskond on üks OECD riikide vanemaid keskmise vanuse järgi teine Itaalia järel. See annab Eestile võimaluse meelitada õpetajaametisse uusi talente ja edendada uusi õpetamispraktikaid. Loodetakse, et uued poliitikad ja finantstoetuse 1 Väärtused, mis on väljendatud USA dollarites, on ümber arvestatud ostujõu pariteedi alusel (PPP) OECD

4 mehhanismid nagu näiteks õpetajakoolituse erialastipendium meelitavad rohkem üliõpilasi seda kutset omandama.. a oli 9% õpetajatest alla 30aastased ning Eesti soovib selle näitaja aastaks 2020 tõsta 12,5%-ni (OECD, 2016). Konkurentsivõimelisemad palgad võivad aidata ka soolist tasakaalu parandada, meelitades ametisse rohkem mehi. Eestis on 83% algklasside kuni keskkooliõpetajatest naised, samal ajal kui OECD ja EU22 riikides on naisi keskmiselt vastavalt 72% ja 74%. Naiste osakaal on siiski nooremate õpetajate puhul vähenenud, eriti keskhariduse tasemel, kus 30aastaste õpetajate hulgas on naisõpetajate osakaal 10% väiksem kui 50aastaste ja vanemate õpetajate hulgas. Figure D3.1. Lower secondary teachers salaries relative to earnings Joonis 3. Põhikooliõpetajate palkade võrdlus kõrgharidusega töötajate for tertiary-educated workers ()palkadega () Põhikooliõpetajate reaalpalk avalikes õppeasutustes Actual salaries of lower secondary teachers teaching general programmes in public institutions Teachers actual salaries relative to earnings for tertiary-educated workers Teachers actual salaries relative to earnings for similarly educated workers (weighted averages) Ratio Czech Republic Slovak Republic Italy United States Chile Hungary Norway Scotland (UK)1 French Com. (Belgium)2 Poland Austria Sweden Australia Netherlands New Zealand Lithuania OECD average Flemish Com. (Belgium)2 Slovenia Denmark England (UK)1 France EU22 average Israel Estonia Germany Greece Finland Latvia Portugal 0 Luxembourg 0.5 Note: For further details on the different metrics used to calculate these ratios, please refer to the Methodology section. 1. Data on earnings for full-time, full-year workers with tertiary education refer to the United Kingdom. 2. Data on earnings for full-time, full-year workers with tertiary education refer to Belgium. Countries and economies are ranked in descending order of the ratio of teachers salaries to earnings for full-time, full-year tertiary-educated workers aged Source: OECD (2017), Table D3.2a. See Source section for more information and Annex 3 for notes ( education-at-a-glance htm) Palgaerinevused eri haridustasemete puhul on OECD riikide kõige väiksemate erinevustega riikide hulgas 4 Eestis on ajalooliselt olnud kõrgharidusega elanike osakaal kõrge. Eestis on 39% elanikest kõrgharidusega, mis ületab OECD keskmist (37%). See näitaja on põlvkondade vältel pidevalt tõusnud ning jõudnud a 2534aastaste hulgas 41%ni. Kooskõlas traditsioonilise kõrghariduse väärtustamisega on bakalauruseõppesse või samaväärsele õppekavale õppima asumise määr kõrge: on tõenäoline, et 56% eestlastest asub oma elu jooksul bakalaureuseõppesse või samaväärsele õppekavale õppima, samas kui OECD riikide puhul on see näitaja 52% ja EU22 riikide puhul 49%. Magistriõppe tasemel on see määr 23%, samas 19% OECD ja 21% EU22 riikide puhul (v.a välisüliõpilased). Välisüliõpilased moodustavad 5% Eesti üliõpilaskonnast, mis on sama kui OECD keskmine. Nendest ligi 60% on pärit naaberriikidest. Välisüliõpilaste osakaal on suurim doktoriõppes (11%). Palju eestlasi õpib välismaal; samuti kui EU22 riikides keskmiselt, valib kuni 8% riigi üliõpilastest kõrghariduse omandamiseks välisriigi. Umbes kolm neljandikku üliõpilastest õpivad avalik-õiguslikes õppeasutustes, mis on üks kõrgemaid näitajaid OECD ja EU 22 riikides. Eesti keeles kõrgharidust omandavad üliõpilased ei maksa õppemaksu. Eesti rakendas 2013/14. õa-st uue vajaduspõhiste toetuste süsteemi. Majanduslikult raskemates oludes perede lapsed, kes õpivad täisajaga, võivad taotleda õppetoetust (ca 75 kuni 220 EUR kuus). Kõrgharidusega täiskasvanud teenivad ainult 24% enam keskharidusega täiskasvanutest; see on Rootsi järel madalaim osakaal kõikides OECD riikides (Joonis 4). See on seletatav madalate palgaerinevustega erinevate haridustasemete lõikes. OECD 2017

5 Figure A6.1. Relative earnings of adults, educational attainment Joonis 4. Täiskasvanute suhteline töötasuby haridustaseme alusel ()() year-olds with income from employment; upper secondary education = aastased, kes saavad töötasu; keskharidus = 100 Index 250 Below upper secondary education Tertiary education Sweden Estonia Norway Denmark1 Finland1 Greece Belgium1 New Zealand Australia Korea Italy1 Canada1 Latvia2 Netherlands1 Switzerland3 Japan1 Spain1 United Kingdom Austria France1 OECD average Luxembourg1, 3 Israel Poland1 Ireland2 Germany Turkey3 Portugal Czech Republic3 Slovak Republic3 Slovenia United States3 Lithuania1 Hungary Mexico2 Costa Rica Colombia3 Chile Brazil3 75 Note: Tertiary education includes short-cycle tertiary, bachelor s, master s, doctoral or equivalent degrees. 1. Year of reference differs from. Refer to the source table for details. 2. Earnings net of income tax. 3. Index 100 refers to the combined ISCED levels 3 and 4 of the educational attainment levels in the ISCED 2011 classification. Countries are ranked in ascending order of the relative earnings of year-olds with tertiary education. Source: OECD (2017), Table A6.1. See Source section for more information and Annex 3 for notes ( Hariduskulude osakaal SKTst on lähedal OECD keskmisele, kuid kulutused õpilase kohta on madalad Kulutused õpilase kohta on Eestis madalamad kui teistes OECD riikides.. a kulutas Eesti õpilase kohta 2 (esimese kuni kolmanda taseme haridus koos vaadelduna) USD. See on oluliselt allpool OECD keskmist ( USD) ja väga palju madalam kui teistes Põhjamaades nagu Soome ( USD), Norra ( USD) või Rootsi ( USD). Ka kulutused koolieelsele haridusele õpilase kohta on Eestis madalamad kui teistes riikides: USD, võrreldes OECD riikide keskmisega (8 858 USD) ja EU22 riikide keskmisega (9 069 USD). Eestis on ka suurem 3aastaste alushariduses osalemise määr (87%) ja väiksem õpilase/õpetaja suhtarv (9) kui OECD ja EU22 riikides keskmiselt. Suur osa kulutustest (91%) kaetakse riigi vahenditest, samas OECD riikides keskmiselt 82%. Kuid. a olid Eesti kulutused haridusasutustele osakaaluna SKTst OECD keskmisele sarnased. Hariduskulutused (esimese kuni kolmanda taseme haridus koos vaadelduna) moodustasid 5% SKTst, OECD riikide keskmine on 5,2%. Kõik haridustasemed on Eestis peamiselt riigi rahastatud, samas kõrghariduse tasemel riigirahastus väheneb.. a moodustas riigirahastus esimese kuni kolmanda taseme hariduse puhul kuni 93% kogurahastusest, samas OECD riikide keskmine on 85% ja EU22 riikide keskmine 89%. See osakaal on väga pisut madalam kui Põhjamaades, kus riik on hariduse peamine investor kõigil haridustasemetel põhiharidusest kõrghariduseni. Eestis on investeeringute maht haridusse üks OECD riikide suuremaid.. a moodustasid investeeringud 12% õppeasutuste kogukuludest, see on viies näitaja OECD riikide seas. Üks võimalikke seletusi sellele kõrgele näitajale on koolivõrgureformi käigus toimuv mahukas investeerimine koolide infrastruktuuri. Õpetajate töötasude osakaal tegevuskuludest on suhteliselt madal, moodustades. a vaid 44% tegevuskuludest algkooli-, 43% põhikooli- ja 39% keskkooliastmel. Need on OECD riikide kõige 2 Konverteeritud USA dollaritesse ostujõu pariteedi alusel (PPP) haridustasemete kaupa, mis põhineb täistööajale taandatud ekvivalentsidel OECD

6 madalamad osakaalud kõikidel kooliastmetel; keskmiselt kulutavad OECD riigid 62% tegevuskuludest algklassiõpetajate, 61% põhikooliõpetajate ja 61% keskkooliõpetajate tasustamisele. Eestis on õpilane/õpetaja suhtarv madalam kui OECD riikides keskmiselt, mis viitab sellele, et õpetajate hüvitiste väiksem määr tegevuskuludest tuleneb Eesti õpetajate madalatest palkadest. Tekst on avaldatud OECD peasekretäri vastutusel. Tekstis avaldatud arvamused ja kasutatud väited ei kajasta tingimata OECD liikmesriikide ametlikke seisukohti. Dokumendi ega selles sisalduvate kaartide eesmärk ei ole kahjustada ühegi territooriumi staatust ega suveräänsust, rahvusvahelisi piire ega ühegi territooriumi, linna või piirkonna nime. Märkus Iisraeli puudutavate andmete kohta Statistilisi andmeid Iisraeli kohta esitavad asjakohased Iisraeli ametiasutused ja see kuulub nende asutuste vastutusalasse. Selliste andmete kasutamine OECD poolt ei piira Golani kõrgustiku, Ida-Jeruusalemma ja läänekaldal asuvate Iisraeli asunduste staatust rahvusvahelise õiguse tähenduses. Viited OECD (2017), Education at a Glance 2017: OECD Indicators, OECD Publishing, Paris, OECD (2016), Education Policy Outlook: Estonia, OECD Publishing, Paris, Country-Profile-Estonia.pdf. Lisateabe saamiseks Education at a Glance 2017 ja kõigi indikaatoritega tutvumiseks külastage veebilehte Uuendatud andmeid leiate internetis aadressil ning järgides linki väljaande tabelite ja jooniste all Uurige, võrrelge ja visualiseerige veel rohkem andmeid ja analüüse, kasutades: Vastused küsimustele: Marie-Hélène Doumet Senior analyst Directorate for Education and Skills Country note i autor (inglise keeles): Marie-Helene Doumet Directorate for Education and Skills Tõlge on avaldatud kokkuleppel OECDga. See ei ole OECD ametlik tõlge. Tõlke kvaliteedi ja vastavuse eest originaalkeeltekstile vastutavad tõlke autorid. Originaali ja tõlke erinevuste korral kehtib ainult originaaltekst. 6 OECD 2017

7 Tähtsaimad faktid Eesti kohta " Haridus lähivaates 2017"-s (EAG 2017) Allikas Tabel A2.1 Tabel C3.1 Tabel C4.2. Peamised teemad EAGs Õppe valdkond Kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajad % % Naised % % Naised % % Naised Ärindus, haldus ja õigus 2% 93% 20% 66% 19% 66% Tehnika, tootmine ja ehitus 49% 21% 34% 12% 33% 11% Tervis ja heaolu 3% 97% 12% 82% 12% 82% Teenindus 28% 66% 17% 60% 19% 59% Vastuvõtt kõrgharidusse % % Naised % % Naised % % Naised Haridus 6% 87% 9% 78% 9% 79% Ärindus, haldus ja õigus 21% 65% 23% 54% 23% 57% Tehnika, tootmine ja ehitus 18% 28% 16% 24% 15% 25% Kõrghariduse õppurid, mobiilsuse järgi Väliüliõpilased 1 Eesti OECD keskmine EL22 keskmine Kohalikud üliõpilased Väliüliõpilased 1 Kohalikud üliõpilased Väliüliõpilased 1 Kohalikud üliõpilased Haridus 0% 7% 3% 8% 3% 8% Ärindus, haldus ja õigus 44% 23% 27% 23% 26% 22% Tehnika, tootmine ja ehitus 10% 17% 17% 12% 17% 15% Kõrgharidusega täiskasvanud, 25-64aastased 2016 Tabel A1.3 Haridus Ärindus, haldus ja õigus Tehnika, tootmine ja ehitus 10% 13% 13% 23% 23% 21% 23% 17% 18% Kõrgharidusega 25-64aastaste tööhõive määr 2016 Haridus Tabel A5.3 Ärindus, haldus ja õigus Tehnika, tootmine ja ehitus Alusharidus 3aastaste osalemine alushariduses Tabel C2.1 ISCED 01 ja 02 Kulutused koolieelsetele lasteasutustele Osakaal SKTst Tabel C2.3 Osakaal avaliku sektori kogukulutustest Kutseharidus Osalemine keskhariduses, programmi orientatsiooni järgi 81% 83% 83% 86% 85% 85% 84% 87% 86% 87% 78% 80% 1.1% 0.8% 0.8% 91% 82% 85% Üldharidus Kutseharidus Üldharidus Kutseharidus Üldharidus Kutseharidus Tabel C aastaste osalemise määr 39% 18% 37% 25% 35% 29% Lõpetamise määr, programmi orientatsiooni järgi Üldharidus Kutseharidus Üldharidus Kutseharidus Üldharidus Kutseharidus Tabel A2.2 Keskharidus, kõik vanused 60% 26% 54% 44% 50% 49% Joonis A5.3. Tabel C4.1. Tööhõive määr programmi orientatsiooni järgi 25-34aastased kõrgeim omandatud haridustase keskharidus või keskhariduse järgne kutseharidus Kõrgharidus Väliüliõpilaste osakaal kõrghariduse astmetel Bakalaureuse või võrdsustatud õpe Magistri- või võrdsustatud õpe Doktori- või võrdsustatud õpe Kõrgharidus kokku 2016 Üldharidus Kutseharidus Üldharidus Kutseharidus Üldharidus Kutseharidus 77% 79% 70% 80% 69% 79% 4% 4% 6% 7% 12% 12% 11% 26% 22% 5% 6% 8% 25-64aastased omandatud haridustaseme järgi 2016 Tabel A1.1 Keskeriharidus keskhariduse baasil Bakalaureuse või võrdsustatud õpe Magistri- või võrdsustatud õpe Doktori- või võrdsustatud õpe 7% 8% 6% 11% 16% 13% 20% 12% 14% 1% 1% 1% 25-64aastaste tööhõive määr omandatud haridustaseme järgi 2016 Tabel A5.1 Tabel A6.1 Keskeriharidus keskhariduse baasil Bakalaureuse või võrdsustatud õpe Magistri- või võrdsustatud õpe Doktori- või võrdsustatud õpe Kõrgharidus kokku Täisajaga kogu aasta töötavate 25-64aastaste töötajate suhteline töötasu kõrgharidusastme järgi (keskharidus = 100) Keskeriharidus keskhariduse baasil Bakalaureuse või võrdsustatud õpe Magistri-, doktori või võrdsustatud õpe Kõrgharidus kokku 80% 81% 81% 85% 83% 82% 86% 87% 87% 95% 91% 91% 85% 84% 84% OECD

8 Allikas Tabel C6.1a Tabel B1.1 Tabel B2.1 Tabel B4.1 Tabel D3.2a Tabel D3.1a Tabel D4.1 Tabel D5.1 Tabel D5.2 Tabel D2.2 Tabelid A4.1 ja A4.2 Tabel C5.1 Tabel A8.1 Täiskasvanuharidus ja -koolitus Peamised teemad EAGs 25-64aastaste osalemine täiskasvanu hariduses 2 Osalemine formaalhariduses Osalemine mitteformaalses hariduses Osalemine formaal- ja mitteformaalhariduses Täiskasvanuhariduses mitteosalemine Haridusinvesteeringud Kulutused õpilase kohta aastas haridustaseme järgi (USA dollarites ostujõu pariteedi alusel) Põhihariduse 1. ja 2. aste Põhihariduse 3. aste ja keskharidus Kõrgharidus (sh teadus- ja arendustegevused (R&D)) Kogukulutused haridusasutustele (põhiharidus kuni kõrgharidus) Osakaal SKTst Avaliku sektori kogukulutused (põhiharidus kuni kõrgharidus) Osakaal avaliku sektori kogukulutustest Õpetajad Avaliku sektori õppeasutuste õpetajate tegelikud palgad võrdluses täisajaga kogu aasta töötavate kõrghardusega töötajate palkadega Koolieelsete lasteasutuste õpetajad Põhikooli 1. ja 2. astme õpetajad Põhikooli 3. astme õpetajad (üldharidus) Keskkooliõpetajad (üldharidus) Avaliku sektori õppeasutuste õpetajate aastane alampalk karjääri erinevatel etappidel (tüüpiline kvalifikatsioon; USA dollarites ostujõu pariteedi alusel) Alustaja palk Palk peale 15aastast teenistust Alustaja palk Palk peale 15aastast teenistust Alustaja palk Palk peale 15aastast teenistust Koolieelsete lasteasutuste õpetajad ** ** USD USD USD USD Põhikooli 1. ja 2. astme õpetajad USD ** USD USD USD USD Põhikooli 3. astme õpetajad (üldharidus) USD ** USD USD USD USD Keskkooliõpetajad (üldharidus) USD ** USD USD USD USD Õpetajate tööaeg avaliku sektori koolides õppeaasta jooksul Õpetamisaeg Kogu tööaeg Õpetamisaeg Kogu tööaeg Õpetamisaeg Kogu tööaeg Koolieelsete lasteasutuste õpetajad 1320 hours 1610 hours 1001 hours 1608 hours 1034 hours 1564 hours Põhikooli 1. ja 2. astme õpetajad 619 hours 1540 hours 794 hours 1611 hours 767 hours 1557 hours Põhikooli 3. astme õpetajad (üldharidus) 619 hours 1540 hours 712 hours 1634 hours 663 hours 1593 hours Keskkooliõpetajad (üldharidus) 568 hours 1540 hours 662 hours 1620 hours 629 hours 1580 hours 50aastaste ja vanemate õpetajate osakaal Põhikooli 1. ja 2. astme õpetajad Keskhariduse taseme õpetajad Naisõpetajate osakaal avaliku sektori ja erakoolides Põhikooli 1. ja 2. aste Keskhariduse tase Kõrghariduse tase Õpilaste ja õpetajate suhtarv Põhikooli 1. ja 2. aste Põhihariduse 3. aste ja keskharidus Kõrgharidus Võrdsed võimalused Põlvkondadevaheline mobiilsus hariduses 2 Kummalgi vanemal ei ole kõrgharidust Vähemalt ühel vanemal on kõrgharidus Kummalgi vanemal ei ole kõrgharidust Vähemalt ühel vanemal on kõrgharidus Vähem kui kõrgharidus (30-44astaste oma haridustase) 64% 40% 69% 31% B-tüüpi kõrgharidus (30-44aastaste oma haridustase) 18% 17% 12% 16% A-tüüpi kõrgharidus ja teaduskraad (30-44aastaste oma haridustase) 17% 43% 20% 55% Siirdumine koolist tööle Inimeste osakaal, kes ei tööta ega õpi (NEET) 2016 Kummalgi vanemal ei ole kõrgharidust Vähemalt ühel vanemal on kõrgharidus 18-24aastased 12% 15% 15% Haridus ja tervis Täiskasvanute osakaal, kes väidavad, et neil on depressioon Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Vähem kui keskharidus 6% 7% 10% 15% 10% 14% Keskharidus või keskharidusjärgne kutseharidus 4% 6% 6% 10% 6% 10% Kõrgharidus 3% 5% 5% 6% 4% 6% Referentsaasta on viidatud aasta või viimane aasta, mille kohta on andmed. Vt Lisa 3, kust leiate riigipõhised märkused ja lisainfot andmete kohta, mis on esitatud tähtsamate faktide tabelis ( 1. Mõnede riikide puhul on toodud välismaa üliõpilased, mitte rahvusvahelised üliõpilased 2. Andmed esitatakse ISCED-97, mitte ISCED-2011 alusel. 3. OECD keskmine sisaldab mõne riigi puhul. a andmeid Andmed on esitatud 19 juuli a seisuga. Uuendatud andmed leiate aadressil: Eesti OECD keskmine EL22 keskmine % 4% n.a. 44% 39% n.a. 7% 7% n.a. 47% 50% n.a. USD USD USD USD USD USD USD USD USD % 5.2% 4.9% 11.6% 11.3% 9.9% 0,63 0,78 0,79 0,94 0,85 0,86 0,94 0,88 0,90 0,94 0,94 0,96 41% 32% 33% 51% 40% 42% 91% 83% 86% 70% 59% 61% 49% 43% 44% n.a. n.a. n.a. 8 OECD 2017

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Juhtr\374hma kohtumine detsember 2015.pptx [Read-Only])

(Microsoft PowerPoint - Juhtr\374hma kohtumine detsember 2015.pptx [Read-Only]) Riikliku pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse edendamine RaM ja SoM 02.12.2015 Senine protsess Pensionisüsteemi eesmärkide ülevaatamine Suures osas analüüsitud, kuid osad sihttasemed vajavad veel täpsustamist.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et

Microsoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TARTU ETTEVÕTJATE INFOPÄEV ERNI KASK KALLE PAAS 13. veebruar 2018 Mis on Euroopa kultuuripealinn? 1985: Athens (Greece) 1986: Florence (Italy) 1987: Amsterdam (Netherlands) 1988: West-Berlin (Germany)

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

Microsoft Word - i08_605.etw

Microsoft Word - i08_605.etw IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Triin Roosalum ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Triin Roosalum ppt [Compatibility Mode] Triin Roosalu Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Tallinna Ülikool Täiskasvanute tee tasemeõppesse ja kuidas seda siluda: kogemused Euroopast Täiskasvanuhariduse teabepäev Tallinnas 15.11.11

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: jaanuar 2017 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2017 AKNAD JA UKSED Õhuläbilaskvus Klassifikatsioon Windows and doors Air permeability Classification EESTI STANDARDI

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_10204;2004_et.doc

Microsoft Word - EVS_EN_10204;2004_et.doc EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2013 Jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2005 METALLMATERJALID Järelevalvedokumentide tüübid Metallic materials Types of inspection documents EESTI STANDARDI

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andm

Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andm Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andmete alusel on Eestis võrreldes teiste OECD riikidega

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Microsoft Word - EVS-EN _ pdfMachine from Broadgun Software, a great PDF writer utility!

Microsoft Word - EVS-EN _ pdfMachine from Broadgun Software,   a great PDF writer utility! EESTI STANDARD MÜÜRIKIVIDE KATSEMEETODID Osa 16: Mõõtmete määramine Methods of test for masonry units Part 16: Determination of dimensions EESTI STANDARDIKESKUS EESSÕNA Käesolev Eesti standard on Euroopa

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: veebruar 2016 Jõustunud Eesti standardina: juuni 2011 KEEVITAMINE JA KÜLGNEVAD PROTSESSID Keevitusasendid Welding and allied processes Welding positions EESTI STANDARDI

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: märts 2017 Jõustunud Eesti standardina: august 2016 RIPPFASSAADID Terminoloogia Curtain walling Terminology EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on Euroopa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Eesti 2035 töömaterjal: ARENGUVAJADUSED Märts 2019 PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL OLULISE MÕJUGA

Eesti 2035 töömaterjal: ARENGUVAJADUSED Märts 2019 PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL OLULISE MÕJUGA PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL OLULISE MÕJUGA GLOBAALSED TRENDID Maailma rahvastik kasvab ja vananeb Tehnoloogia muutub järjest kiiremini Ärimudelid

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_15518_1;2011_et

Microsoft Word - EVS_EN_15518_1;2011_et EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2013 Jõustunud Eesti standardina: märts 2011 TEEDE TALIHOOLDESEADMED Teeilmajaamade infosüsteemid Osa 1: Üldised määratlused ja koostisosad Winter maintenance

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.01.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 10.04.2009 Avaldamismärge: Vastu võetud 12.03.2003 nr 76 RT

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs Eesti Arengufond, detsember 2012 Tööversioon

Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs Eesti Arengufond, detsember 2012 Tööversioon Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs Eesti Arengufond, detsember 2012 S Sisukord Kaassõna Lühikokkuvõte 1. Nutika spetsialiseerumise protsess Euroopas 2. Nutikas spetsialiseerumine Eestis

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: november 2015 Jõustunud Eesti standardina: november 2015 TÕLKETEENUSED Nõuded tõlketeenusele Translation Services Requirements for translation services (ISO 17100:2015)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Tartu 2016

Tartu 2016 Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

8 Täiskasvanuhariduse programm docx

8 Täiskasvanuhariduse programm docx Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused... 3 3.1. Meede 1: Haridustee

Rohkem

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse

Rohkem

Microsoft Word - OP1 21juuni2007 EST.doc

Microsoft Word - OP1 21juuni2007 EST.doc Inimressursi arendamise rakenduskava CCI 2007EE051PO001 21. juuni 2007 Eesti Vabariik Sisukord 1 LÜHIKOKKUVÕTE...4 2 SISSEJUHATUS...5 2.1 Rakenduskava olemus ja lähtealused... 5 2.2 Rakenduskava koostamine...

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

KÜSIMUSED & VASTUSED TÖÖLEVÕTMINE 1. Millised dokumendid tuleb töölevõtmiseks esitada? Loetelu dokumentidest, mis tuleb üles laadida rakendusse People

KÜSIMUSED & VASTUSED TÖÖLEVÕTMINE 1. Millised dokumendid tuleb töölevõtmiseks esitada? Loetelu dokumentidest, mis tuleb üles laadida rakendusse People KÜSIMUSED & VASTUSED TÖÖLEVÕTMINE 1. Millised dokumendid tuleb töölevõtmiseks esitada? Loetelu dokumentidest, mis tuleb üles laadida rakendusse People, leiate tööpakkumisest, mille rakenduse kaudu saite/saate.

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem