Liiklusloenduse tulemused aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel ,0% 10,0
|
|
- Eve Kapp
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Liiklusloenduse tulemused aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel ,0% 10,0% 5,0% 3,4% 2,7% 9,2% 8,0% 9,7% 6,9% 6,1% 6,6% 7,4% 5,2% 12,8% 10,8% 9,7% 9,4% 0,0% -5,0% -10,0% -15,0% -20,0% -3,9% -6,4% -6,7% -10,4% põhimaanteed tugimaanteed SKP FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010
2 Liiklusloenduse tulemused aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010
3 Liiklusloendus aastal SISUKORD SISSEJUHATUS LÜHENDITE SELGITUSED.. 7 MAJANDUS SKP ja transpordinäitajad Mootorikütus. 15 Sõidukid ja juhiload ILMASTIK Õhutemperatuur Sademed.. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS.. 23 Pikaajaline liiklusloendus Lühiajaline liiklusloendus LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks LIIKLUSSAGEDUS AASTAL Liiklussagedus püsiloenduspunktides.. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel Liiklussagedus tugimaanteedel Liiklussagedus kõrvalmaanteedel. 51 Üle 12 meetri pikkuste sõidukite liiklussagedus. 54 LISAD LISA 1. Püsiloenduspunktide töö katkestused ja selle põhjused LISA 2. Püsiloenduspunktide jagunemine liikluse iseloomu järgi LISA 3. Püsiloenduspunktide ööpäeva ja nädala keskmise liiklussageduse graafikud LISA 4. Liiklussagedus põhimaanteedel seisuga LISA 5. Liiklussagedus tugimaanteedel seisuga LISA 6. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga LISA 7. Teemakaart Lühiajalised liiklusloenduspunktid 2009.a. LISA 8. Teemakaart Püsiloenduspunktid ja liikluse iseloom loenduspunktides LISA 9. Teemakaart Liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 2009.a. LISA 10. Teemakaart Liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2009.a. 1
4 Liiklusloendus aastal LISA 11. LISA 12. Teemakaart Üle 12 m pikkuste sõidukite liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 2009.a. Teemakaart Üle 12-meetriste sõidukite liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2009.a. 2
5 Liiklusloendus aastal SISSEJUHATUS Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti tellimusel AS Teede Tehnokeskuse poolt ja sellesse on koondatud aasta liiklusloenduse tulemused Eesti riigimaanteedel. Lisaks liiklussageduse ülevaatele teostas AS Teede Tehnokeskus Liiklusloenduslepingu 2009/2012 alusel 2009.a pikaajalist liiklusloendust püsiloenduspunktides, püsiloenduspunktide hooldust, lühiajalist liiklusloendust põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedel, homogeense liiklusega teelõikude määratlemise, alustas liiklusloenduse modelleerimisele üleminekuga ning liiklusloenduse andmebaasi väljaarendamisega. Lisaks sellele ehitati välja uued püsi- ja perioodilised liiklusloenduspunktid. Viimasena nimetatud tööd ei olnud seotud Liiklusloenduslepinguga 2009/2012. Liiklussageduse andmed on väga olulised teedevõrku iseloomustavad andmed. Liiklusloenduste tulemusena saadavad andmed on tähtis baasinfo teede ehituse ja - remondi ning teehoolde planeerimisel, projekteerimisel ja teostamisel. Seega on ülimalt oluline, et liiklussageduse andmete kogumine ja töötlemine toimuks kindlate reeglite ning ühtse süsteemi ja põhimõtete alusel. Kindlasti peab olema tagatud tulemuste usaldatavus, järjepidevus ning võrreldavus erinevate piirkondade vahel. Liiklussagedus Eesti riigimaanteedel on võrreldes aastaga vähenenud keskmiselt 7,5% (AKÖL 832 autot/ööpäevas). Tee tüüpide lõikes on aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused ja muutused võrreldes aastaga järgmised: põhimaanteede keskmine AKÖL 4251 autot/ööpäevas, muutus -6,4%; tugimaanteede keskmine AKÖL 1325 autot/ööpäevas, muutus -6,7%; kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 297 autot/ööpäevas, muutus -10,2%. Liikluse arengud sõltuvad erinevate transpordiliikide osakaalust ning inimeste ja kaupade liikumisvajadustest, mis omakorda sõltuvad riigi transpordi- ja maksupoliitikast, kohalikust ja regionaalsest maakasutusest, regionaalpoliitikast, kütuse hinnast, raudtee, ühistranspordi ja kergliikluse arengust, jne. 3
6 Liiklusloendus aastal Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid ja järgnevalt on toodud nendest mõned olulisemad: - üldine majanduse areng; - kütuse hinna muutus; - erinevad maksud; - ühistranspordi arendamine; - kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, - teede läbilaskvus; - kergliiklusteede olemasolu. Eesti majanduse jahtumine algas aastal sisenõudluse kasvu aeglustumisega aasta teisel poolel lisandus sellele väliskeskkonna tingimuste äkiline halvenemine. Nõudluse kiire kahanemise tõttu asendus hinnatõus aastal langusega ning ka tööjõud odavnes. Üldise ebakindluse suurenedes muutusid ootused üha pessimistlikumaks ja see võimendab omakorda langustsüklit. Majanduse üldseisund 2009.aasta viimases kvartalis oli jätkuvalt ebasoodne, kuid siiski mõnevõrra parem kui III kvartalis. Ilmastiku osas oli aasta suhteliselt tavaline. Sügisperioodil oli sademeid normist kohati rohkem ja detsembrikuu tõi kohati kaasa uued lumerekordid. Samas avaldavad halvad ilmastikuolud liiklussagedusele suhteliselt lühiajalist mõju. Liiklusest ja seal toimuvatest muudatustest ülevaate saamiseks kogutakse süstemaatiliselt andmeid ja analüüsitakse neid. Liikluse koosseisu, liiklussageduste ja liikluse arengutest ülevaate saamiseks teostatakse maanteede teelõikudel loenduspunktides liiklusloendusi. Läbiviidavad liiklusloendused võivad olla nii pikaajalised kui lühiajalised. Pikaajalised liiklusloendused kestavad aastaringselt ning nende tulemused saadakse püsiloenduspunktidest. Töötavaid püsiloenduspunkte oli aasta lõpuks kokku 85 tk, aasta jooksul ehitati välja 31 uut püsiloenduspunkti. Püsiloenduspunktide loendustulemuste põhjal saab hinnata liikluse iseloomu loenduspunkti piirkonnas. Lisaks püsiloenduspunktidele toimub liiklussageduste andmete kogumine lühiajaliste liiklusloendustega. Lühiajalised liiklusloendused viiakse läbi lühema ajaperioodi 4
7 Liiklusloendus aastal vältel aastal teostatud lühiajaliste liiklusloenduste kestvuseks oli enamuse liiklusloenduse puhul 5-7 päeva, osadel juhtudel 2-3 nädalat. Lühiajalisi liiklusloendusi viiakse läbi perioodiliselt töötavates loenduspunktides ja teisaldatavates loenduspuntides. Varasematel aastatel teostas AS Teede Tehnokeskus lühiajalist liiklusloendust ainult põhi- ja tugimaanteedel aastal lisandusid lühiajalised liiklusloendused kõrvalmaanteedel ja nende maht oli aastal ligikaudu 1500 liiklusloendust. Loenduspunktidest saadavad liiklusloenduse tulemused süstematiseeritakse ja analüüsitakse. Selleks, et liiklusloenduse tulemused oleksid võrreldavad, teisendatakse need ühtse metoodika järgi aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks loenduspunktis. Loenduspunkti liiklussageduse mõjupiirkonda laiendatakse kindlale homogeense liiklussagedusega teelõigule. Homogeense liiklusega teelõiguks loetakse teelõiku, kus liiklussagedusel üle 1000 auto/ööpäevas ekstreemsete liiklussageduste hälbed ei ületa 20% ja väiksematel liiklussagedustel ei ületa 200 autot/ööpäevas. Edaspidi nimetatakse sellist teelõiku loenduslõiguks. Liiklussageduste tulemused kajastatakse Teeregistris. Kahe sõiduteega teelõikudel (nelja sõidurajaga teelõik) on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus toodud mõlema sõidutee liiklussageduse koondarvuna ainult sõidutee 1 andmetes ja see väljendab aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust maantee ristlõikele aastal oli põhimaanteede loenduslõikudest kaetud reaalsete liiklusloendustega ligikaudu 80%. Ülejäänud osale teelõikudest saadi liiklussageduse tulemused arvutuslikult. Tugimaanteedel oli loenduslõikudest liiklusloendusega kaetud ligikaudu 60%. Sarnaselt põhimaanteedega teisendati tulemused aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks ja arvutati liiklusloenduseta teelõikudele vastavad väärtused. Kõrvalmaanteedel teostati aastal põhiliselt lühiajalist liiklusloendust ja selle maht kattis ligikaudu 25% kogu kõrvalmaanteede võrgust. Lühiajalise liiklusloenduse planeerimisel ja asukohtade valikult oli prioriteediks varasema liiklusloenduse teostamise aeg. Seega pöörati tähelepanu piirkondadele, kus Teeregistri andmetele tuginedes olid kõige vanemad liiklussageduse andmed. Samuti välditi liiklusloendust vajavate maanteede, teelõikude ja piirkondade valikul hajutatust. 5
8 Liiklusloendus aastal Varasematel aastatel tehti liiklusloendust kõrvalmaanteedel maanteeasutuste poolt või vastavat teenust pakkuvate firmade poolt. Kuna liiklusloenduste läbiviijad olid erinevad, kajastati osad saadud liiklussageduste tulemused ilma andmetöötluseta aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusena. Seetõttu võivad varasemate aastate kõrvalmaanteede liiklussageduse andmed olla erinevad teelõikudel olevast tegelikust aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Arvestades veel asjaoluga, et osad kõrvalmaanteede liiklussageduse andmed on vanad, ei ole mõistlik teha andmete võrdlusi, kuna need ei pruugi kajastada kõrvalmaanteede liikluse muutuste tegelikku olukorda. Käesoleval aastal tehtud liiklusloenduste tulemused on ümber arvutatud ühtset metoodikat kasutades aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduse väärtuseks. 6
9 Liiklusloendus aastal LÜHENDITE SELGITUSED AKÖL aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas NKÖL nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas SAPA sõiduautod ja pakiautod VAAB veoautod ja autobussid AR autorongid ja autobussid LP liiklusloenduspunkt ARK Eesti Riiklik Autoregistrikeskus EMHI - Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut RMA Regionaalne Maanteeamet SKP sisemajanduse koguprodukt maantee 7
10 Liiklusloendus aastal MAJANDUS 2009 Eesti majanduse tsükliline jahtumine algas juba aastal ning läks aasta keskel üle languseks. Sisenõudluse kasvu aeglustumisele lisandus ka väliskeskkonna tingimuste äkiline halvenemine. Rahvusvahelise finantskriisi mõju kandus järk-järgult Eesti peamiste kaubanduspartneriteni, mis viis ka Eesti majanduse kiiresse langusse. Võrreldes kõrgseisuga on Eesti majanduse maht vähenenud ligikaudu viiendiku võrra a. avaldatud Statistikaameti esialgsete andmete põhjal vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%. Majanduse üldseisund oli aasta viimase kvartali jooksul endiselt halb, kuid siiski mõnevõrra parem kui III kvartalis. I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%. Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Hulgi- ja jaekaubanduses loodud lisandväärtuse vähenemine kiirenes, mida põhjustas endiselt nõrk sisemajanduse nõudlus. Tööstussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine aeglustus -17%-ni (III kvartalis -28%), toetudes olulisel määral välisnõudluse kosumisele. IV kvartalis jätkus nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade ekspordi languse aeglustumine. Et sisemajanduse nõudlus oli nõrk, jätkus töötleva tööstuse kodumaiste tellimuste vähenemine. Töötleva tööstuse müük kodumaisele turule oli jätkuvalt tugevas languses, kuid näitas mõningaid paranemise märke. Samas on olukorra paranemise üks põhjus ka aasta IV kvartali madalam võrdlusbaas, kui töötleva tööstuse lisandväärtus järsult vähenes. SKP languse aeglustumisele aitas olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu aasta 1. jaanuarist. Tarbijahinnad tõusid 2009.a. detsembris novembriga võrreldes 0,1% ning langesid 2008.a. detsembriga võrreldes 1,7% aasta kokkuvõttes ulatus hinnalangus 0,1%-ni. 8
11 Liiklusloendus aastal % SKP, tööstussektori ja kaupade ekspordi reaalkasv I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV SKP muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, % Kaupade eksport, % Tööstussektor, % Graafik 1. SKP, tööstussektori ja kaupade ekspordi reaalkasv aastatel Mootorkütuse jaemüügi langus kiirenes novembris püsihindades 18%-ni, langust mõjutas lisaks kahanenud tarbimisele ka hinnatõus. Kütuseaktsiisi tasuti aasta lõpuks 4,9 miljardit krooni (100,2% eelarves kavandatust). Detsembris tasuti kütuseaktsiisi 398,8 mln krooni. Võrreldes aastaga laekus kütuseaktsiisi 178,7 mln krooni ehk 3,8% rohkem, mis oli tingitud bensiini, diiselkütuse ja erimärgistatud kütuste aktsiisimäärade tõusust (diislikütuse aktsiisimäära tõsteti 12%, bensiini aktsiisimäära 10,8% ning erimärgistatud kütuste aktsiisimäära 10,0% võrra). Tabelis 1 on toodud riigieelarvesse kütuseaktsiisi eeldatav laekumine Rahandusministeeriumi aasta suvise majandusprognoosi põhjal. Võrdluseks on tabelis toodud ka Rahandusministeeriumi aasta suvise majandusprognoosi alusel kütuseaktsiisi eeldatavad laekumismahud. Tabel 1. Kütuseaktsiisi eeldatav laekumine aastatel Aasta Kütuseaktsiis, mln krooni 4600,0 4470,0 4470,0 4530,0 4660,0 Kütuseaktsiis, mln krooni (RM 2008.a. suvise majandusprognoosi põhjal) 5305,0 5540,0 5800,0 6080,0-9
12 Liiklusloendus aastal Raskeveokimaksu tasuti 2009.a. lõpuks 55,5 mln krooni, mis oli 94% eelarves kavandatust. Võrreldes aastaga laekus raskeveokimaksu 7,7 mln krooni ehk 12,2% vähem. See oli tingitud transpordisektori olulisest langusest aastal. Graafik 2. Eesti majanduse reaalkasv Rahandusministeeriumi aasta suvise prognoosi põhjal % punkti I 2001 III I 2002 III I 2003 III I 2004 III I 2005 III I 2006 III I 2007 III I 2008 III I 2009 III 0 Sesoonselt korrigeeritud v.e.p. Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Majanduse reaalkasv v.e.a. Majandususaldusindeks (parem skaala) Graafik 3. Eesti majandusnäitajate muutumine aastatel Eratarbimine vähenes 2009.aasta III kvartalis 20%. Kiiresti kasvava tööpuuduse tõttu II kvartalis elanike sissetulekute langus süvenes. Tööpuuduse määr kasvas III kvartalis veelgi ning ulatus 14,6%-ni. Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2009.a. III kvartalis kroonini, mis on 5,9% vähem kui 2008.a. samas kvartalis. 10
13 Liiklusloendus aastal SKP ja transpordinäitajad Järgnevates tabelites on toodud Statistikaameti andmete põhjal (seisuga ) sisemajanduse koguprodukti ja transpordinäitajate väärtused ja aastal ning nende muutus antud perioodil. Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt aasta III kvartalis 15,6 %. Majanduslanguse peamisteks põhjusteks on üleilmse majanduskriisi tõttu tagasilöögi saanud välisnõudlus ning varasemate kiire kasvu aastate käigus Eesti majanduses tekkinud tasakaalustamatus. Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti näitajad SKP jooksevhindades, mln krooni SKP aheldatud väärtus (referentsaasta 2000), mln krooni SKP aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga, % Aasta I kv II kv III kv IV kv * * % 8.3% -5.1% -1.1% % 6.9% -4.5% -* SKP aheldatud väärtuse muutus % -1.1% -3.2% -9.2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % % -16.1% -15.6% -* * 2009.aasta IV kvartali andmed avalikustab Statistikaamet 2010.aasta märtsis. Järgneval graafikul on toodud SKP ja liiklussageduse muutuse omavaheline seos. SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel ,0% 10,0% 5,0% 3,4% 2,7% 9,2% 8,0% 9,7% 6,9% 6,1% 6,6% 7,4% 5,2% 12,8% 10,8% 9,7% 9,4% 0,0% -5,0% -10,0% -15,0% -20,0% -3,9% -6,4% -6,7% -10,4% põhimaanteed tugimaanteed SKP Graafik 4. SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel
14 Liiklusloendus aastal Tabelis 3 ja 4 on toodud maanteetranspordi kaubaveo ja veosekäibe näitajad kvartalite lõikes. Tabel 3. Kaubavedu (tuhat tonni) Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Maanteetransport I-IV kv I kv II kv III kv IV kv Kaubavedu Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel Kaubavedu -* * Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel -* *.. Kaubavedu -* 11.9% -21.2% -4.4% -* Kaubavedu -* 25.1% -22.1% -28.6% -* Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel -* 3.4% 4.9% -12.0% -* -* -5.1% -5.5% -17.9% -* * 2009.aasta IV kvartali andmed avalikustab Statistikaamet 2010.aasta märtsis. Märkus: Rahvusvaheline vedu sõitjate või kauba kohaletoimetamine Eesti riigipiiri ületades. Reisi lähte- ja/või sihtpunkt asuvad väljaspool Eesti riigipiiri. Riigisisene vedu sõitjate või kauba kohaletoimetamine Eesti piires aasta I kvartalis kaubavedude maht tõusis 11,9% võrreldes aasta IV kvartaliga, kuid järgnevates kvartalites on see pidevalt langenud. Ka rahvusvaheliste vedude maht on kvartalite lõikes vähenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Kaubavedu tuhat tonni I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal 2007 Kaubavedu 2008 Kaubavedu 2009 Kaubavedu Graafik 5. Kaubaveo näitajad Statistikaameti andmete põhjal 12
15 Liiklusloendus aastal Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel tuhat tonni I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal 2007 Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel 2008 Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel 2009 Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel Graafik 6. Kaubaveo näitajad rahvusvahelistel vedudel Tabelis 4 on toodud veosekäibe näitajad. Veosekäive kaubaveonäitajad on veetud kauba kogus tonnides ja veosekäive tonnkilomeetrites. Tonnkilomeeter vastab ühe tonni kauba vedamisele ühe kilomeetri kaugusele Tabel 4. Veosekäive (tuhat tonnkilomeetrit) Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Maanteetransport I-IV kv I kv II kv III kv IV kv Veosekäive Veosekäive rahvusvahelistel vedudel Veosekäive -* * Veosekäive rahvusvahelistel -* * vedudel Veosekäive -* -6.0% 3.4% -20.8% -* Veosekäive -* -15.9% -18.1% -36.5% -* Veosekäive rahvusvahelistel vedudel Veosekäive rahvusvahelistel vedudel -* 3.8% 0.5% -27.0% -* -* -9.4% -9.0% -35.8% -* 13
16 Liiklusloendus aastal Tabelites 5 ja 6 on toodud sõitjateveo ja sõitjakäibe näitajad kvartalite lõikes Statistikaameti andmetel. Mõlema tabeli puhul on arvestatud ainult maanteetranspordi (bussid) näitajaid, pole arvestatud linnatranspordi osakaalu. Võrreldes aastaga on sõitjateveo maht aastal vähenenud keskmiselt 6,1% ning ka rahvusvahelistel sõitudel on sõitjateveo maht vähenenud (keskmiselt 14,3% vähem kui 2008.aasta vastavas kvartalis). Tabel 5. Sõitjatevedu (tuhat sõitjat) Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Maanteetransport (bussid) I-IV kv I kv II kv III kv IV Sõitjad Sõitjad rahvusvahelistel sõitudel Sõitjad -* * Sõitjad rahvusvahelistel sõitudel -* * Sõitjad -* 1.1% 4.0% -6.6% -* Sõitjad -* -9.5% -0.7% -8.0% -* Sõitjad rahvusvahelistel sõitudel Sõitjad rahvusvahelistel sõitudel -* -30.5% 61.3% 20.9% -* v -23.8% -0.9% -18.1% -* Tabelis 6 on toodud sõitjakäive näitajad. Sõitjakäivet mõõdetakse sõitjakilomeetrites üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele. Tabel 6. Sõitjakäive (tuhat sõitjakilomeetrit) Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Maanteetransport (bussid) I-IV kv I kv II kv III kv IV kv Sõitjakäive Sõitjakäive rahvusvahelistel sõitudel Sõitjakäive -* * Sõitjakäive rahvusvahelistel sõitudel -* * Sõitjakäive -* 6.6% 15.6% 6.1% -* Sõitjakäive -* -1.2% 2.6% 4.3% -* Sõitjakäive rahvusvahelistel sõitudel Sõitjakäive rahvusvahelistel sõitudel -* -29.1% 46.8% 36.1% -* -* -36.2% -28.6% -23.8% -* 14
17 Liiklusloendus aastal Mootorikütus aasta bensiinihinnad on võrreldes aasta hindadega oluliselt madalamad ning nüüdseks sarnasemad pigem aasta hindadega (NB! Kütuseaktsiisimäära tõus 2009.a. juulist). Tabelis 7 on toodud bensiini 95 hind kuude lõikes aastal Statistikaameti andmete põhjal. Tabel 7. Kütuse (bensiin 95) hind aastal Statistikaameti andmetel jaan veebr märts apr mai juuni Hind (EEK/l) ,31 12,33 13,16 13,50 14,38 14,46 Hind (EEK/l) ,83 15,57 16,30 16,44 17,06 18,17 Hind (EEK/l) ,74 12,35 12,49 12,92 13,35 14,22 Muutus, võrreldes eelmise kuuga 9% 5% 1% 3% 3% 6% Muutus, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 26% 21% 23% 21% 22% 22% juuli aug sept okt nov dets Hind (eek/l) ,48 13,62 13,90 13,43 14,26 14,52 Hind (eek/l) ,39 17,49 17,25 15,89 14,17 12,93 Hind (eek/l) ,57 15,24 15,03 14,88 15,12 15,30 Muutus, võrreldes eelmise kuuga 2% 5% 1% 1% 2% 1% Muutus, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 21% 13% 13% 6% 7% 18% Hind, eek Bensiin 95 hind kuude lõikes jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Graafik 7. Bensiin 95 hind kuude lõikes Statistikaameti andmetel 15
18 Liiklusloendus aastal Tabelis 8 on toodud mootorikütuse ja õlide (bensiin 95, bensiin 98, diisel, mootoriõlid) hinnaindeks kuude lõikes aastal Statistikaameti andmete põhjal. Tabelis toodud hinnaindeks on hinna muutus võrreldes eelneva kuuga (nt võrreldes 2009.a. novembriga kallines mootorikütus 2009.a. detsembris 1,2%). Tabel 8. Mootorikütuse ja õlide hinnaindeks aastal jaan veebr märts apr mai juuni Indeks , ,058 1,015 1,054 1,006 Indeks ,09 0,981 1,049 1,009 1,041 1,063 Indeks ,908 1,052 1,011 1,035 1,033 1,065 juuli aug sept okt nov dets Indeks ,006 0,952 1,024 0,975 1,061 1,029 Indeks ,012 0,951 0,982 0,925 0,897 0,919 Indeks ,025 1,046 0,986 0,990 1,016 1,012 16
19 Liiklusloendus aastal Sõidukid ja juhiload aastal väljastas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK, nüüd Maanteeamet) kokku juhiluba ehk 10% vähem kui aastal (2008. aastal kokku juhiluba). Tabel 9. Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses (Maanteeamet) aastal väljastatud juhiload 2009.aasta Ajutine juhiluba Esmane juhiluba Juhiluba Piiratud õigusega juhiluba KOKKU jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember Kokku aasta kokku / % -5% -11% -30% 35% -10% Tabelis 10 on toodud aastal esmaselt registreeritud sõidukite arv. Võrreldes aastaga on esmaselt registreeritud sõiduautode arv vähenenud 56%. Ainuke sõidukiliik, mille esmaselt registreerimise arv on aastal võrreldes aastaga suurenenud on maastikusõidukid (+86%). Kui võrrelda aga aastat aastaga, siis on muutus veelgi suurem aastal registreeriti sõidu- ja veoautosid ning mootorrattaid ligi 70% vähem kui aastal. Tabel 10. Liiklusregistris 2009.aastal esmaselt registreeritud sõidukid Mopeedijuhiluba Kuu Sõiduautoautoserattad sõidukid torid haagised masinad Veo- Haagi- Mootor- Maastiku Trak- Traktori- Liikur- Bussid jaanuar veebruar märts aprill mai juuni
20 Liiklusloendus aastal Sõiduautoautoserattad sõidukid torid haagised masinad Veo- Haagi- Mootor- Maastiku Trak- Traktori- Liikur- Kuu Bussid juuli august september oktoober november detsember Kokku aasta Kokku Muutus 2009/ % -59% -25% -57% -60% 86% -77% -52% -64% 2007.aasta Kokku Muutus 2009/ % -74% -49% -65% -69% -17% -81% -35% -75% Tabelis 11 on toodud liiklusregistris olevate sõidukite arv seisuga Võrreldes aastaga on suurenenud mootorrataste arv (5,5 %) ja haagiste arv (3,2%). Teiste sõidukiliikide arv on vähenenud, sh sõiduautode arv on vähenenud 1,1%. Tabel 11. Sõidukite arv seisuga Sõiduautod Bussid Veoautod Mootorrattad Haagised Muutus 2009/ % -4.1% -2.7% 5.5% 3.2% Tabelis 12 on toodud sõidukite arv elanike kohta. Autode arv (sh ka sõiduautode arv) 1000 elaniku kohta on aastal vähenenud veidi üle 1%. Tabel 12. Sõidukite arv elanike kohta Aasta Autosid 1000 elaniku Sealhulgas Autosid kohta kokku Autosid Sõiduautosid Sõiduautod Bussid Veoautod kokku Muutus 2009/ % -1.1% -4.1% -2.7% -1.3% -1.1% Märkus: Eesti arvestuslik rahvaarv on Statistikaameti andmetel (seisuga ). 18
21 Liiklusloendus aastal Tabelis 13 on toodud liiklusregistris arvel olevate transpordivahendite vanus. Võrreldes aastaga on kuni kahe aasta vanuste mootorsõidukite osakaal vähenenud 4,5% (2008. aastal oli kuni 2 a vanuseid sõidukeid 10,5%). Paari protsendi võrra on vähenenud ka 3-5 aastaste mootorsõidukite osakaal. Tabel 13. Liiklusregistris arvel olevad transpordivahendid vanusevahemike järgi (seisuga ) Kokku kuni 2 a 3-5 a 6-10 a üle 10 a Mootorrattad Sõiduautod Veoautod Bussid Kokku autod Kokku mootorsõidukid Haagised Mootorsõidukite vanus seisuga % 6% 15% 19% kuni 2 a 3 5 a 6 10 a üle 10 a Graafik 8. Mootorsõidukite vanus 19
22 Liiklusloendus aastal ILMASTIK 2009 Järgnev kokkuvõte ilmastiku iseärasustest aastal ning võrdlus eelnevate aastatega pärineb Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (Ivo Saaremäe, EMHI Klienditeeninduse osakonna juhataja). Õhutemperatuur Võrreldes klimaatilise normiga ( ) oli 2009.a. jaanuar tavapärasest tunduvalt soojem Eesti keskmisena oli õhutemperatuur -2,1 ºC, mis on 3 ºC normist kõrgem, aga mullusest 2 ºC madalam. Normist 3 ºC soojemaks kujunes september, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 13,7 ºC (norm 11,1 ºC, 2008.a. 10,6 ºC). Veebruar oli aasta kõige külmem kuu, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli -4,1 ºC (norm -5,7 ºC, 2008.a. +1,3 ºC). Esimene suvekuu oli paljuaastasest keskmisest veidi jahedam Eesti keskmine õhutemperatuur oli 13,6 ºC (norm 14,5 ºC, 2008.a. 14,4 ºC). Aastate keskmisest jahedamad olid veel oktoober ja detsember. Oktoobris oli Eesti keskmine õhutemperatuur 5,1 ºC (norm 6,5 ºC, 2008.a. 9,1 ºC) ning detsembris -3,5 ºC (norm 2,8 ºC, 2008.a. +0,5 ºC). Ülejäänud kuudel oli Eesti keskmine õhutemperatuur normist 1-2 ºC kõrgem. Tabel 14. Õhutemperatuur Eestis aastal võrreldes eelnevate perioodidega Kuu jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets aasta Norm ,5-5,7-2,1 3,4 9,8 14,5 16,4 15,5 11,1 6,5 1,4-2,8 5, ,0-4,06-1,2 5,1 10,7 14,5 18,3 17,1 12,4 7,0 2,2-0,9 6, ,4 1,3 0,7 6,4 10,3 14,4 16,8 16,0 10,6 9,1 3,4 0,5 7, ,1-4,1-0,8 5,3 10,8 13,6 17,0 16,2 13,7 5,1 3,0-3,5 6,2 20
23 Liiklusloendus aastal 20 Eesti keskmine õhutemperatuur (ºC) jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Norm Graafik 9. Kuu keskmised temperatuurid Eestis Sademed Eriti sademete rohked olid aastal juuni ja oktoober. Juunis sadas Eesti keskmisena 105 mm, mis pisut 2 korda klimaatilisest normist enam (norm 51 mm, 2008.a. 91 mm). Oktoobris ulatus sajuhulk Eesti keskmisena 122 mm (norm 66 mm, 2008.a. 101 mm). Kõige kuivem kuu oli aprill, mil Eesti keskmine sajuhulk oli vaid 9 mm (norm 34 mm, 2008.a. 39 mm). Aprillile järgnes võrdlemisi kuiv mai Eesti keskmine sajuhulk 22 mm, mis on veidi enam kui pool normi (norm 40 mm, 2008.a. 18 mm). Tavapärasest kuivemad olid veebruar, september ja november. Veebruaris sadas Eesti keskmisena 24 mm (norm 28 mm, 2008.a. 60 mm), septembris 58 mm (norm 74 mm, 2008.a. 47 mm) ning novembris oli keskmine sajuhulk 60 mm (norm 63 mm, 2008.a. 75 mm). Ülejäänud kuud olid Eesti keskmisena normist sajusemad. Tabel 15. Sademed Eestis aastal võrreldes eelnevate perioodidega Kuu jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets aasta Norm
24 Liiklusloendus aastal Eesti keskmine sajuhulk kuude lõikes (mm) jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Norm Graafik 10. Keskmine saju hulk Eestis kuude lõikes 22
25 Liiklusloendus aastal LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS Pikaajaline liiklusloendus Pikaajalist liiklusloendust viiakse läbi püsiloenduspunktides. Püsiloenduspunkt on statsionaarne tee-infrastruktuuri ehitis, mis paikneb vahetult tee muldkeha läheduses ning on varustatud elektritoitega. Tugipostile paigaldatud seadmekapis paikneb liiklusloendusseade, mis on ühendatud teekattesse paigaldatud induktiivanduritega. Püsiloenduspunktides toimub liiklusloendus aastaringselt. Püsiloenduspunktides kasutatakse Traffic Monitor tüüpi loendusseadmeid. Esimesed Traffic Monitor (pilt 1) tüüpi seadmed paigaldati juba aasta lõpus ning need osutusid töökindlateks ja seda eriti talvistes tingimustes. Nimetatud loendusseadmed võimaldavad registreerida sõidukite arvu, liiki, liikumiskiirust, pikivahet ja liikumissuunda. Pilt 1. Traffic Monitor tüüpi loendusseade Sõltuvalt loenduri seadistusest sõidukeid kas summeeritakse teatud ajavahemike kaupa või loendatakse ükshaaval. Loendusseadet saab kasutada kuni neljarealisel sõiduteel ning seda on võimalik ühendada andmete edastamise süsteemiga aastal ehitati välja 31 uut püsiloenduspunkti ja aasta lõpuks töötas kokku 85 püsiloenduspunkti. Püsiloenduspunktidest 52 asuvad põhimaanteedel (sealhulgas 4 kaalupunkti), 31 tugimaanteedel ja 2 kõrvalmaanteedel. Ülevaate püsiloenduspunktidest aasta lõpu seisuga annab tabel 16. Tabel 16. Püsiloenduspunktid seisuga a. Jrk LP tähis LP nimi LP asukoht, km Loenduse algus ,1 Prügila rist 17, ,2 Kodasoo 32, ,0 Viitna 75, ,1 Sämi 109, ,1 Varja 146, ,9 Konju 176,
26 Liiklusloendus aastal Jrk LP tähis LP nimi LP asukoht, km Loenduse algus ,0 Sinimäe 195, ,2 Patika 17, ,7 Kuivajõe 34, ,7 Ussisoo 69, ,5 Mäeküla 93, ,1 Adavere 121, ,3 Kärevere 165, ,4 Kandiküla 182, ,7 Tatra I 197, ,9 Heimtali 238, ,1 Tootsi 261, ,7 Mäetaguse 21, ,1 Tammispää 62, ,8 Pataste 109, ,9 Kõrveküla 124, ,1 Tõravere 154, ,4 Puka 185, ,0 Paju 213, ,1 Kanama 21, ,4 Vaimõisa 57, ,8 Are 107, ,7 Pärnu 123, ,3 Reiu 140, ,0 Võiste 151, ,0 Ikla 189, ,9 Tori 22, ,6 Reopalu 87, ,9 Mäo 95, ,7 Kadrina 155, ,7 Helme 34, ,8 Mõisaküla 77, ,6 Ristiküla 107, ,4 Murati 209, ,1 Hüüru 17, ,4 Kloogaranna 39, ,6 Harutee 1, ,2 Risti 38, ,6 Herjava 64, ,8 Rohuküla 78, ,2 Lihula 37, ,6 Valuste 46, ,5 Valjala 118, ,1 Jüri 8, ,3 Jägala 2, ,3 Jäneda 42, ,6 Kangru 4, ,7 Kohila 34, ,6 Kehtna 59, ,5 Maeru 10, ,9 Essu 3, ,0 Karkuse 6,
27 Liiklusloendus aastal Jrk LP tähis LP nimi LP asukoht, km Loenduse algus ,4 Assamalla 14, ,1 Kuusiku 5, ,4 Laiküla 28, ,2 Laiuse 14, ,8 Kaavere 13, ,4 Maramaa 3, ,6 Kassinurme 37, ,1 Tähtvere 4, ,2 Vana-Kastre 12, ,8 Tatra II 0, ,5 Sürgavere 33, ,6 Loodi 60, ,7 Viiratsi 0, ,4 Paikuse 2, ,1 Audru 13, ,2 Vastse-Kuuste 18, ,4 Joosu 11, ,9 Varstu 33, ,3 Linnamäe 15, ,6 Parila 4, ,6 Partsi 19, ,3 Kolgaküla 8, ,1 Tõrvajõe 9, ,0 Kaimi (Ulila) 14, ,8 Teemeistri 69, ,8 Kanaküla 101, ,6 Randvere 0, ,7 Kakumäe 3, Katkestused püsiloenduspunktide töös on tingitud mitmetest asjaoludest ja sõltuvalt põhjustest on liiklusandmete registreerimine häiritud lühiajaliselt või pikema aja vältel. Käesoleva loendusperioodi jooksul töötasid 85-st püsiloenduspunktist täiesti probleemideta 15. Üksikuid 15-minutilisi pause loendustulemuste registreerimisel esines 37-s püsiloenduspunktis. 64-s loenduspunktis ei ületanud liiklusloenduse katkestuste kestvus 5% aastast. Kokkuvõte püsiloenduspunktide tööst ja andmete registreerimisel tekkinud probleemidest ning katkestuste põhjustest on toodud lisas 1. Lühiajalisi katkestusi tingib liiklusloenduri ja serveri vahelise ühenduse käigus loenduri kellaaja korrigeerimine, mille tulemusena võib üks 15-minutiline periood jääda andmetest tühjaks. Nimetatud toiming tehakse reeglina öisel ajal, mil liiklus on kõige väiksem. Sellised katkestused loendurite töös liiklusloenduse tulemusi ei mõjuta. 25
28 Liiklusloendus aastal Pikemaajalised katkestused loendustulemuste registreerimisel on tingitud teetöödest, loenduri tehnilistest (elektroonika) riketest või loenduri energiavarustuse häiretest., mis on omakorda valdavalt põhjustatud kas äikesest või pikematest katkestustest elektritarnijate võrgus. Elektrikatkestustest põhjustatud häireid loenduspunktide töös esines kõige rohkem püsiloenduspunktides ,4 Murati (kokku 28 päeva),. 2-17,2 Patika (18 päeva) ja ,6 Kassinurme (19 päeva). Teeremontidest põhjustatud katkestused liiklusloendurite töös esinesid viies püsiloenduspunktis:. 5-95,9 Mäo, ,7 Kohila, ,7 Essu, ,2 Laiuse ja. 91-9,1 Tõrvajõe. Probleemid andurite ja loenduri vahelises ühendusahelas on ümbritseva keskkonna ning ilmastikupõhised. Nendest teguritest põhjustatud katkestused loendustulemuste registreerimisel on avastatavad alles loendustulemuste hilisemal analüüsil. Maanteel. 92 Tartu-Viljandi-Kilingi=Nõmme kilomeetril 14,4 Ulila asunud püsiloenduspunkt paigutati teeremondi lõppedes uude asukohta, kilomeetrile 17,5 Kaimi. Koos püsiloenduspunkti ümberpaigutusega teostati ka püsiloenduspunkti tehniline kaasajastamine. Maantee. 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 165,3 asuv Kärevere liiklusloenduspunkt oli ainuke, kus loendur töötas piezo anduritega. Sel aastal peale andurite täielikku lagunemist otsustati loenduspunkti mitte taastada. Uus loenduspuntki asukoht on täpsustamisel ja see ehitatakse aastal samale loenduslõigule. 26
29 Liiklusloendus aastal Lühiajaline liiklusloendus Lisaks pikaajalisele liiklusloendusele püsiloenduspunktides viiakse läbi ka lühiajalist liiklusloendust. Lühiajalisi liiklusloendusi tehakse perioodilistes ja teisaldatavates loenduspunktides. Kõik lühiajalises liiklusloenduses kasutatavad loendusseadmed on sõidukeid klassifitseeriva seadistusega. Perioodilised loenduspunktid on statsionaarselt väljaehitatud loenduspunktid, mis on ehituse poolest analoogsed püsiloenduspunktidele. Erinevalt püsiloenduspunktidest kasutatakse neis taastuvenergia lahendusi. Traffic Monitor tüüpi loendusseadmed paigaldatakse nendesse loenduspunktidesse liiklusloenduse teostamise ajaks. Perioodilised loenduspunktid on välja ehitatud suurema liiklussagedusega teelõikudele, kus voolikloenduritega loenduse teostamine on ohtlik ning saadavate andmete kvaliteet ei pruugi olla piisav aastal ehitati välja esimesed 22 perioodiliselt töötavat liiklusloenduspunkti. Perioodiliste loenduspunktide nimekiri on toodud tabelis 17. Tabel 17. Perioodilised loenduspunktid seisuga Jrk Maantee Asukoht km LP tähis LP nimi 1 4 TALLINN - PÄRNU IKLA 12,9 4-12,9 Laagri 2 4 TALLINN - PÄRNU IKLA 16,8 4-16,8 Peoleo 3 8 TALLINN PALDISKI 24,3 8-24,3 Keila 4 8 TALLINN PALDISKI 29,8 8-29,8 Vaikse 5 11 TALLINNA RINGTEE 3,1 11-3,1 Väo 6 11 TALLINNA RINGTEE 12, ,7 Kurna 7 11 TALLINNA RINGTEE 15, ,7 Vaela 8 11 TALLINNA RINGTEE 21, Tammemäe 9 11 TALLINNA RINGTEE 26, ,3 Juuliku TALLINNA RINGTEE 28, ,9 Jälgimäe TALLINNA RINGTEE 35, ,6 Valingu TALLINN - RAPLA TÜRI 13, ,4 Lokuti TALLINN - RAPLA TÜRI 23, ,4 Tagadi KURNA TUHALA 5, Kiili HARKU RANNAMÕISA 1, ,8 Vatsla TALLINN LAGEDI 7, ,5 Suur-Sõjamäe JÜRI ARUKÜLA 6, ,9 Aruküla TALLINN - SAKU LAAGRI 7, ,2 Karjääri TALLINN - SAKU LAAGRI 17, ,1 Tänasilma SAKU - TÕDVA 2, ,2 Saku TALLINN - RANNAMÕISA - KLOOGARANNA 10, ,1 Rannamõisa LAAGRI HARKU 3, Harku 27
30 Liiklusloendus aastal Perioodilistest loenduspunktidest 11 asuvad põhimaanteedel, 2 tugimaanteedel ja 9 kõrvalmaanteedel. Liiklusloendust teostati nendes loenduspunktides aastal kokku 28 ja need jagunesid järgmiselt: - põhimaanteedel 15 liiklusloendust; - tugimaanteedel 3 liiklusloendust; - kõrvalmaanteedel 10 liiklusloendust. Lühiajalise liiklusloenduse teostamiseks teisaldatavates loenduspunktides kasutatakse MetroCount Vechicle Classifier System liiklusloendureid (pilt 2). MetroCount liiklusloendurid on kahe voolikanduriga sõidukeid klassifitseerivad loendusseadmed. Voolikandurid paigaldatakse kindla vahekaugusega risti üle sõidutee ja ühendatakse loendusseadmega. Voolikutelt saadavad sõidukite poolt tekitatud impulsid loendusseade jäädvustab. Andmete töötlemise käigus on võimalik saada teavet sõidukite hulgast, liigist, liikumiskiirusest, pikivahest ja liikumissuundadest ning seda Pilt 2. Liiklusloendur MetroCount (kahe voolikanduriga) eraldi iga sõiduraja kohta. Kogu loendusperioodi jooksul esines juhuseid, kus liiklusloenduri voolikandurid olid lõhutud ja loendustulemused selle tõttu mittetäielikud. Liiklusloenduri voolikute lõhkumise põhjuseks oli üldjuhul kas vandalism, maanteedel teostatavad teehoolde tööd või voolikandurite purunemine teelõigul oleva suure liiklussageduse tõttu. Problemaatiline on liiklusloenduse teostamine MetroCount loenduritega suure liiklussagedusega teelõikudel, kuna tiheda liikluse tõttu ei ole alati võimalik loenduse läbiviijal tagada ohutust voolikute paigaldamisel ja ära võtmisel. Voolikloenduritega teostati aastal teisaldatavates loenduspunktides liiklusloendusi kokku 1485 ja need jagunesid järgmiselt: - Põhimaanteedel 131 liiklusloendust; - Tugimaanteedel 152 liiklusloendust; - Kõrvalmaanteedel 1202 liiklusloendust. 28
31 Liiklusloendus aastal Lühiajalise liiklusloenduse kestvus oli teisaldatavates loenduspunktides 5-7 päeva ja liiklusloendust alustati reeglina nädala keskel, vahemikus teisipäevast neljapäevani. Lühiajaline liiklusloendus teisaldatavates loenduspunktides teostati kevad- suve- ja sügisperioodil. Esimeste loendustega alustati 17. nädalal, viimased voolikloendurid paigaldati maanteedele 46. nädalal, perioodilistes loenduspunktides tehti liiklusloendust ka hiljem. Lühiajalist liiklusloendust ei teostatud nendel nädalatel, kus liiklus võis olla tavapärasest erinev (riiklikud pühad jms). Lühiajalist liiklusloendust teostati loenduspunktides kas ühel või kahel korral, üksikutel juhtudel ka kolmel korral (perioodilistes loenduspunktides). Ühekordne liiklusloendus viidi läbi maanteedel, kus oli planeeritud teostada ka kahekordseid liiklusloendusi või kus eeldatav liiklussagedus on väike (<100 auto/ööpäevas). Põhi- ja tugimaanteedel tehti üldjuhul lühiajalised liiklusloendused voolikloenduritega ühel korral loendusperioodi jooksul. Kõrvalmaanteedel asuvatest loenduspunktidest 40%-l viidi liiklusloendus läbi kahel korral, ülejäänud punktides ühel korral loendusperioodi jooksul. Sarnaselt ja aasta loendusperioodidega ei olnud võimalik ka aastal teostada liiklusloendust maantee. 1 Tallinn-Narva ja maantee. 7 Riia- Pihkva lõpu teelõikudel, kus liiklusloenduse teostamist takistasid raskeveokite pikad piirijärjekorrad. Samuti ebaõnnestus enamus lühiajalisi liiklusloendusi maantee. 1 Tallinn-Narva ja maantee. 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa alguses. Selle põhjuseks oli voolikloendurite voolikute purunemised suure liiklussageduse tõttu. Lühiajaline liiklusloendus jagunes aastal Kirde- ja Edela-Eesti piirkondade vahel, maanteest. 1 Tallinn-Narva põhja poole jäävatele aladele ja saartele. Ülevaate lühiajaliste loenduspunktide paiknemisest ja asukohtadest annab Lisa 7 teemakaart. Järgmisel loendusperioodil on kavandatud lühiajaliste liiklusloenduste teostamine eelkõige Kagu-Eesti piirkonnas. 29
32 Liiklusloendus aastal Viimase nelja aasta lühiajalise liiklusloenduse teostamine AS Teede Tehnokeskuse poolt jaguneb järgmiselt: Lühiajalised liiklusloendused Maantee liik 2006.a a a. loendusi 2009.a. loenduspunkte Põhimaanteed Tugimaanteed K õrvalmaanteed kokku
33 Liiklusloendus aastal LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks Liiklussagedus on erinev nii ajas kui ruumis ja ta on pidevas muutumises. Nii on suvine liiklussagedus suurem talveperioodi omast, öine liiklussagedus on väiksem päevasest, pühade perioodil liigub rohkem sõidukeid jne. Suuremate linnade ümbruse liiklus on aasta vältel ühtlane, suvitusrajoonide läheduses on liiklussagedus suurem suveperioodil, suusakeskustesse viivatel teedel liigub rohkem sõidukeid talvel jne. Liiklust iseloomustavad jooned muutuvad aja jooksul. Selline muutus võib olla ajutine (näiteks tingitud teeremonditöödest) või püsivama iseloomuga (uute elurajoonide väljaarendus). Selleks et saada ülevaadet liikluses toimuvast on vajalik kogutavaid andmeid süstematiseerida, analüüsida ja võrrelda. Liiklusloendusandmete võrdlemiseks teisendatakse loendustulemused aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Esmased liikluse tulemused saadakse liiklusloenduste läbiviimisel loenduspunktides. Saadud loendustulemused on vajalik sõltuvalt liiklusloenduse kestvusest konkreetses punktis teisendada aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks loenduspunktis. Saadud tulemus kantakse konkreetsele loenduslõigule. Reaalsete liiklusloendustega ei ole võimalik katta kogu teelõikude võrgustikku. Samas on vajalik liiklusloenduspunktideta teelõikudele leida samuti ööpäevaste liiklussageduse väärtused. Järgnevalt on kirjeldatud aasta keskmiste ööpäevaste liiklussageduste arvutamiste ja teisendamiste käiku aasta liiklusloenduse tulemustest. Aasta vältel suuremate tõrgeteta töötanud püsiloenduspunktide loendustulemused kajastavad selle loenduslõigu kus loenduspunkt asub aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust. Ülejäänud teelõikudele on aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused leitud lähtudes nende püsiloenduspunktide loendustulemustest. Liiklusloenduse tulemuste alusel leiti püsiloenduspunktide liikluse ebaühtlustegurid. See tähendab, et teatud ajaperioodile (päev ja nädal) arvutati selle perioodi liikluse koefitsient. Leitud koefitsientide graafikud iseloomustavad liiklust konkreetses loenduspunktis. Paljudes püsiloenduspunktides on liikluse iseloom suhteliselt sarnane, samas on aga ka püsiloenduspunkte, mida läbiv liiklus on oma iseloomult teiste liiklusloenduspunktide omast hoopis erinev. Kõikide püsiloenduspunktide liikluse koefitsientide graafikud on toodud Graafikul
34 Liiklusloendus aastal nädal koef Nädala koefigraafikud püsiloenduspunktides ,2 Kodasoo 1 75,0 Viitna 1 109,1 Sämi 1 146,1 Varja 1 176,9 Konju 1 195,0 Sinimäe 2 17,2 Patika 2 34,7 Kuivajõe 4,5 2 69,7 Ussisoo 2 93,5 Mäeküla 2 121,1 Adavere 2 197,7 Tatra I 2 238,9 Heimtali 2 261,1 Tootsi 3 21,7 Mäetaguse 3 109,8 Pataste 3 124,9 Kõrveküla 3 154,1 Tõravere 3 185,4 Puka 3 213,0 Paju ,1 Kanama 4 57,4 Vaimõisa 4 107,8 Are 4 140,3 Reiu 4 151,0 Võiste 4 189,0 Ikla 5 22,9 Tori 5 95,9 Mäo 5 155,7 Kadrina 6 34,7 Helme 6 77,8 Mõisaküla 7 182,4 Murati 3,5 8 17,1 Hüüru 9 38,2 Risti 9 78,7 Rohuküla 10 37,2 Lihula ,5 Valjala 11 8,1 Jüri 13 2,3 Jägala 15 34,7 Kohila 3 2,5 2 1,5 1 0, nädal Graafik 11. Püsiloenduspunktide nädalase liikluse koefitsientide graafikud. Liikluse koefitsiendigraafikute alusel koondati sarnase liikluse iseloomuga püsiloenduspunktid 5-de gruppi: - Grupp 1, tavaliiklus; - Grupp 2, suvine liiklus; - Grupp 3, linnalähedane liiklus; - Grupp 4, langeva trendiga liiklus; - Grupp 5, ühiseid jooni mitteomav liiklus. Püsiloenduspunktidele, mille liiklussagedust mõjutasid teeremontidega seotud pikemaajalised teelõikude sulgemised liiklusele, jäeti liikluse iseloomu grupp määramata. Pikemaajalised liikluse sulgemised (üle ühe kuu) mõjutavad aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse suurust ja see mõju on kajastatud ka nende teelõikude aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse väärtuses. Ülevaate püsiloenduspunktide, mis töötasid kogu aasta, jagunemisest erinevatesse gruppidesse annavad Lisa 2 graafikud. 32
35 Liiklusloendus aastal Tavaliiklusega gruppi kuulub enamus püsiloenduspunktidest. Tavagrupi liiklus ei ole mõjutatud niiöelda erilistest teguritest. Suvine liiklussagedus on seal 1,4 kuni 1,6 korda suurem talvisest liiklussagedusest. Keskmine ööpäevane liiklussagedus on nädalatel 13, 14, 43 ja 44 ligilähedane loenduspunkti aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega. Suvise liiklusega grupi aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust eristab teiste gruppide liiklussagedusest suveperioodil liikuvate sõidukite tunduvalt suurem osakaal teiste gruppide omast. Suveaja liiklussagedus on neis püsiloenduspunktides kuni 2,2 korda suurem talvisest liiklussageduses. Keskmine ööpäevane liiklussagedus on nädalatel 13, 14, 43 ja 44 (sarnaselt tavaliiklusega grupile) ligilähedane loenduspunkti aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega. Liiklus on suvise iseloomuga püsiloenduspunktides, mis asuvad saartel, Haapsalu poole suunduvatel maanteedel, Pärnu poole suunduvatel maanteedel, Jõhvist Vasknarva suunas ja Peipsi põhjaranniku ümbruse maanteedel, Aovere-Kallaste-Omedu piirkonnas, Jägala-Käravete vahelisel teelõigul ja Pärnu-Ikla teelõigul. Maanteed, mille liiklussagedus on aasta vältel suhteliselt väike, kuid mida mööda liigub paaril korral aastas väga suur hulk sõidukeid, liigituvad samuti suvise liiklusega gruppi. Suuremate linnade ümbruses või tiheasustuse piirkondades on liiklussagedus aasta vältel ühtlane. Suures osas mõjutab seda liiklust inimeste liikumine marsruudil töökodu-töö. Sellistes piirkondades asuvad püsiloenduspunktid kuuluvad linnalähedase liiklusega gruppi. Talvine liiklussagedus erineb suvisest nendes püsiloenduspunktides ainult 1,2 korda. Erinevalt eelmiste gruppide omast on selle grupi aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega nädalad 10 ja 40. Eelmisesse kolme gruppi kuuluvates püsiloenduspunktides on aasta alguse ja lõpu liiklussagedus samas suurusjärgus. Grupi 1 ja 2 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega nädalad langevad kokku. Nendest erineva trendijoonega ja liikluse muutuse kaarega eristusid kolme püsiloenduspunkti liiklussagedust iseloomustavad koefitsiendigraafikud. Kehtna, Maeru ja Varstu püsiloenduspunktid jäeti omaette gruppi. Kõige ligilähedasem on selle grupi püsiloenduspunktide liiklus tavaliikluse grupi omaga. Erinevuseks on selle grupi liiklussageduse trendijoone langus aasta lõpus. Sel põhjusel nimetati ka grupp langeva trendiga liikluseks. Võib oletada, et nendes piirkondades võib järgmise aasta liiklussagedus langeda. Aasta keskmise 33
36 Liiklusloendus aastal ööpäevase liiklussagedusega nädalad on siin samal ajal linnalähedase grupi omaga, nädalad 10 ja 40. Pärast enamuse püsiloenduspunktide jagamist gruppidesse jäid järele neli püsiloenduspunkti, mille liikluse iseloom oli väga erinev kõikide teiste püsiloenduspunktide liiklusest. Samuti puudusid neil ka omavahel ühised jooned. Tinglikult nimetati seda gruppi ühiseid jooni mitteomavaks liikluse grupiks. Siia kuuluvad Murati, Rohuküla, Lihula ja Tatra II püsiloenduspunktid. Liiklust nendes punktides mõjutab piiripunktide ja sadamate nn läbilaskevõime ja hooajalise puhkuse liiklus. Hooajalise puhkuse liiklusega on nendest Tatra II püsiloenduspunkt. Kui kõikides teistes püsiloenduspunktides saavutatakse liikluse tipp suvel, siis selles püsiloenduspunktis on kõrgpunkt kahel korral aastas, suvel ja talvel. Esimesse nelja gruppi kuuluvatel püsiloenduspunktidel on grupi siseselt suhteliselt sarnased koefitsiendigraafikud ning päeva- ja nädala koefitsiendid ehk ebaühtlustegurid. Igale grupile arvutati grupi keskmised nädalakoefitsiendid. Nende nelja grupi keskmised koefitsiendigraafikud on toodud graafikul 12 ja need iseloomustavad erinevate piirkondade liikluse muutusi ajas. Gruppide keskmised nädala koefitsiendid nädala koef 2,1 2,0 1,9 grupp 1 grupp 2 grupp 3 grupp 4 1,8 1,7 1,6 1,5 1,4 1,3 1,2 1,1 1,0 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 nädal Graafik 12. Püsiloenduspunktide gruppide liikluse iseloomu koefitsiendigraafikud. 34
AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001
AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks
RohkemLeping siirde7045 vahearuanne 3
SÕIDUKITE KOORMUSSAGEDUSTE SIIRDETEGURITE KORRIGEERIMINE Lõpparuanne Teedeinstituut 3/-61/L MAANTEEAMET Tallinn 28 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEEDEINSTITUUT Teadussuuna klass 2.8. SÕIDUKITE KOORMUSSAGEDUSTE
Rohkemnormaali
AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode
RohkemPowerPoint Presentation
KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²
Rohkem2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING
2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu
RohkemLisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20
Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemEesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald
Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemPowerPoint Presentation
Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemSwedbanki suvine majandusprognoos
Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemMajandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemSISSEJUHATUS
EESTI RIIGIMAANTEEDE KATETE SEISUKORD 2002 aastal Mõõdetud teekatte tasasuse väärtuste jagunemine põhimaanteedel 2000 a. 2001 a. 2002 a. 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5%
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemMuudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j
Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on juurde tulnud ja läbikriipsutatud sõnad on ära kustutatud.
RohkemLabisoit 2004 aruanne.doc
INSENERIBÜROO STRATUM Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine TALLINN 2004 Seletuskiri Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine Sissejuhatus Eestis on rea aastate
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
RohkemPowerPoint Presentation
Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga
Rohkem(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])
Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade
Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese
RohkemM (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa
190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:
RohkemFIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja
FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti
RohkemKV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)
RohkemPakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat
Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat 14:00 11:00 Aruküla Konsumi pakiautomaat 18:00 14:00 Aseri Grossi pakiautomaat 10:00 10:00
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
Rohkem01b-Schedule for line, version
Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 (
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 (majandus- ja taristuministri 27.08.2014.a määruse nr
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemVabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand
Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
RohkemRiigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus
Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus
RohkemMicrosoft PowerPoint - EMCS13
EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemFIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk
FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemH.Moora ettekanne
Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemKASUTUSJUHEND
KASUTUSJUHEND Sissejuhatus Kui valvesüsteem on valvessepanekuks valmis ning puuduvad rikke- ning häireteated, kuvatakse sõrmistiku displeil kellaaeg, kuupäev ning tekst Enter Your Code sisestage kood Peale
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkem01b-Schedule for line, version
Jüri Gümnaasium - Rae küla - Kuldala - Assaku R1 01 03 R1-01 R1-02 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Pildiküla 14:14 16:04 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:19 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi
RohkemKrediidireiting
Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
RohkemImatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü
Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab
RohkemPowerPoint Presentation
Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia regionaalse koostöö väljakutsed 13.2.2018 Linnade ja valdade päevad 2019 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Tallinna piirkonna
RohkemItella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed
Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
Rohkem01b-Schedule for line, version
R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 01 02 1 Jüri Gümnaasiumi 12:30 16:00 2 Pildiküla/Jüri 12:34 16:04 3 Kungla 12:36 16:07 4 Lehmja 12:38 16:09 5 Lehmja kool 12:39 16:09 6 *Sinikivi
RohkemWPM$7C21.PDF
Eesti transpordisektori areng ja keskkond 1. Transpordi infrastruktuur Peep Mardiste Juuni 1997 Maanteed Eesti maanteede võrk on välja kujunenud pika aja vältel ja on arvestatava tihedusega - Eesti teedevõrk
RohkemMergedFile
Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemEBÜ Üldkoosolek
EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)
RohkemSularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_
Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:
RohkemVÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu
VÄLJVÕTE Pärnu Linnavalitsuse 2019. a hankeplaan 14.02.2019 riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldus) Hanke korraldamise eeldatav aeg Periood lepingust
RohkemOTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu
OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat
Rohkem