Taimetarga õuesõpperaamat TAIMEDES PEITUB MAAILMA JÕUD Projekti algatas Projekti rahastas Tõrva Gümnaasium
|
|
- Tõnu Lukk
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Taimetarga õuesõpperaamat TAIMEDES PEITUB MAAILMA JÕUD Projekti algatas Projekti rahastas Tõrva Gümnaasium
2 Nõgeselehine kellukas nõgeselehine kurekell, jooksjarohi sugukond kellukalised Nõgeselehine kellukas on sinakaslillade, harvem valgete kellukjate õitega taim. Jämedahambulised väga karvased kolmnurksed südaja alusega lehed sarnanevad kõrvenõgese omadega, kuid neil pole kõrvekarvu. Leheserv on kahelisaagjas lehel on suuremad hambad, mis oleksid nagu omakorda väiksemate hammastega kaetud. Taime vars on püstine kandiline karvane mitteharunev ja sageli värvunud punakalt. Risoom on jäme ja kiuline, sam masjas, lisajuuri on vähe. Viljaks on longus kupar, millest seemned vabanevad kolme tekkiva augukese kaudu. Seemned on munajad, veidi lamedad. Eelistab kasvada üksiktaimena. Õitsemisaeg: juulist augustini Kasvukoht: hõredad metsad, pargid
3 Harilik naistesõnajalg emasõnajalg, sõnajalg, metsasõnajalg sugukond naistesõnajalalised Kuni meetri kõrguseks kasvav õrn ja kahar eostaim. Naiste sõnajala erkrohelised lehed moodustavad korrapärase lehtri, leheroots on labast tunduvalt lühem. Lehe alaküljel on kollakaspruunid hobuseraua - või koma kujulised eospesad. Selliseid ei leidu ühelgi teisel meie sõna jalgadest. Just eostega naistesõnajalg uusi kasvukohti vallutabki. Eosed lendavad kuival suvepäeval laiali ja soodsates niiskemates tingimustes idanevad. Neist kasvab maapinnal lapik väike leheke, mida nimetatakse eelleheks. Selle pisikese eellehe alumisele pinnale vastu maapinda on peidetud emas- ja isassuguorganid. Nendes valmivad liikumatud munarakud ja sõnajalgadele iseloomulikud paljude viburitega liikuvad isassugurakud. Kui viimased leiavad munaraku, siis toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus taim. Kasvukoht: metsad, võsastikud, pargid
4 Harilik vereurmarohi punaserohi, punasetõverohi, vererohi, õuetõberohi sugukond magunalised Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taim sisaldab oranžikaskollast piimmahla. Varre alumine osa ja leherood on karvased. Lehed on sulgjagused ja kahvaturohelised, ümarate hõlmadega. Õis koosneb neljast kollasest kroonlehest. Räägitakse, et õitsemisaeg langeb ühte pääsukeste kohaloleku ajaga. Vili on kõdrataoline kupar, millest pooldudes vabanevad seemned. Õlised seemned tõmbavad ligi sipelgaid, kes oma kehale kleepunud seemneid laiali veavad. Kasutatakse ravimtaimena maksa- ja sapihaiguste, käsnade ja soolatüügaste raviks. Kogu taim on mürgine. Õitsemisaeg: maist septembrini Kasvukoht: metsasihid, pargid, hekiservad, elamute ümbrus, prahipaigad
5 Maarja-sõnajalg arstimise sõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi, nõia-sõnajalg sugukond sõnajalalised Mitmeaastane, kuni meetri kõrguseks kasvav tugev eostaim. Lehed asetsevad korrapäraste lehtritena. Leheroots kaetud tihedalt pruunide sõkalsoomustega. Lehed lihtsulgjad. Lehe alaküljel on näha ümarad eospesad. Vars esineb maa-aluse risoomina. Risoom on paks ja tal on üsna palju veidi harunenud juuri. Risoome kogutakse ravimitööstuse tarbeks, neid ise tarvitada tänapäeval enam ei soovitata. See oleks ohtlik taime küllaltki suure mürgisuse tõttu. Juurikaretkele tuleks minna sügisel, siis on risoomidesse kogunenud palju varuaineid. Rahvameditsiinis kasutatakse risoomi tursete alandajana ning seda on antiikajast alates tarvitatud soolenugiliste väljaajamiseks. Lehti on kasutatud padja sisse panduna kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral. Kasvukoht: varjukad niisked segametsad, metsaservad, võsad
6 Harilik härghein kuupäevarohi, jaanilill, kuuvalge, puupealill, öö ja päev sugukond mailaselised See üheaastane ühekojaline taim annab pargile kollase lillakirju jume. Ollakse harjunud mõtlema, et härghein on kirjude õitega. Tegelikult on tema õied kollased, lillad taimeosad on kõrglehed. Kõrglehtede ülesanne on sama, mis kroonlehtedel: muuta taim ilusamaks, et ta paistaks tolmeldajatele juba kaugelt silma. Härgheina õied on hästi nektaririkkad, aga nektari saavad sealt kätte vaid kimalased. Vili on piklik terava tipuline kahest küljest avanev kupar. Härghein on poolparasiit, ta kinnitub teiste taimede juurtele ja kasutab osaliselt nende toodetud toitaineid. Nii on härgheina enda juurestik nõrk. Härghein on mürgine. Inimestele põhjustab tema sissesöömine peamiselt kõhulahtisust, peavalu ja peapööritust. Õitsemisaeg: juunist augustini Kasvukoht: niisked niidud, metsaservad, hõredamad okasmetsad ja pargid
7 Harilik maikelluke piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas sugukond liilialised Maikellukese valged armsad kellukakujulised õied on pikkades ühekülgsetes õiekobarates. Väga tugev ja meeldiv lõhn meelitab kohale putukaid, kes tolmeldavad taime õisi. Vastutasuks saavad külalised rikkalikult nektarit. Taime viljad, punakasoranžid marjad, paistavad suurte lehtede varjust kaugele. Uusi kasvukohti asustab maikelluke seemnete abil, mida levitavad linnud, kes võivad marja, mis inimeste jaoks mürgine, kartmatult nokka pista. Levib ka maa aluste võsundite abil. Piibelehe lehtede alusel on väike varretüügas, millel võib näha pisikesi ringe need on aastarõngad, mida võib olla isegi üle viiekümne. Taime kõik osad on tugevalt mürgised. Õitsemisaeg: mai, juuni Kasvukoht: metsad, metsaservad, jõekaldad, pargid, sarapikud
8 Tõrvalill tõrvanelk, tõrvakann, unilill, kurjakubjapisarad sugukond nelgilised Tõrvalill on saanud oma nime sellest, et taime vars on kattunud otsekui tõrvase kleepuva vööga. Tõrv takistab sipelgaid ja teisi putukaid taime vart pidi üles ronimast ja õietolmu söömast. Tõrvalille õieputkes leidub rohkesti nektarit, mis on kättesaadav pika imilondiga liblikatele. Nii meelitabki tõrvalill ligi ohtralt liblikaid. Tõrvalill on lühikese risoomi ja sügavale tungivate rohkete juurtega mitmeaastane taim. Õied on viie punaka tömbitipulise kroonlehega ja paiknevad tihedates kobarates. Õite alusel on punakad kileja ripsmelise äärega kandelehed. Viljunud õitest arenevad ümarad kuprad, milles valmivad neerjad, peenelt krobelised seemned. Õitsemisaeg: juuni, juuli Kasvukoht: kuivad niidud ja metsad, teeservad, liivikud, nõlvad
9 Harilik kopsurohi imikas, maksarohi, sapirohi, võtmekeeled, mesilill sugukond karelehelised Üleni karedakarvaline kopsurohi on hästi märgatav varakevadel. Lehtede kaenlas asuvad siis torujad õied, mis on huvipakkuvad värvuse muutuse tõttu. Puhkedes on õied roosad, siis muutuvad üha sinisemaks ja lõpuks päris lillakassiniseks. Värvuse muutuse taga on rakumahla happesuse muutus. Kopsurohi on putuktolmleja taim, õisi suudavad edukalt tolmeldada ainult pika suisega putukad. Vili on mustjaspruun läikiv pähklike, mis on varustatud magusa lisemega. Risoom on kopsurohu paljunemisorgan. Ladinakeelne liiginimi officinalis tähendab tõlkes apteegis ravimtaimena kasutatav. Õitsemisaeg: aprill, mai Kasvukoht: metsad, metsaservad, võsad, niidud
10 Harilik metspipar kabjaleht, metshumur, pruus sugukond tobiväädilised Metspipra lehte katki hõõrudes hakkab see levitama tugevat pipralõhna. Taime neerukujulised tumerohelised ja läikivad lehed on hästi märgatavad varakevadel ja sügisel, kui paljud teised taimed on närbunud. Lehed jäävad rohelisteks ka talvel. Metspipra omapärase pruunikasvioletja kolmetipmelise kellukja õie nägemiseks tuleb aga lähemale kummarduda ja lehed õrnalt kõrvale lükata. Metspipar on isetolmleja, kuid õite tolmlemisele aitavad kaasa ka maapinnal askeldavad selgrootud loomad. Seemnetel on magus lisand, mis on toiduks sipelgatele, kes on taime peamised levitajad. Metspipar ise on nii mürgine, et suhu teda ei maksa pista. Vanasti kasutati teda rotimürgina. Tänapäeval kasutusel parfümeeriatööstuses. Õitsemisaeg: mai, juuni Kasvukoht: niisked segametsad, lepikud, kuusikud
11 Külmamailane jaanirohi, maa-aluserohi, meestetruudus, vanapoisisilmavesi sugukond mailaselised Õrn tuhmroheline ja taevassiniste hõredate õiekobaratega taim. Õied on lühikese elueaga. Iga päev avanevad uued pungad. Lehed on vastakud, munajad ja servast täkilised. Varre küljes on peenikesed karvad, mis paiknevad kahes pikireas. Külmamailane levib vegetatiivselt oma peenikese risoomi abil, aga võib paljuneda ka varre lisajuurtega. Taim moodustab tihedaid puhmaid, tihe ja roheline lehestik püsib kevadest sügiseni nägus. Vili on kupar, milles olevaid väikeseid seemneid levitavad peamiselt sipelgad. Vanasti raviti mailastega terveks vistrikud ja kublad, need olevat maa aluste vaimude läbi inimese kehale tulnud. Õitsemisaeg: maist augustini Kasvukoht: hekid, aiad, pargid, niidud, metsaservad, raiesmikud, kaldapealsed
12 Äiatar jaaninupp, lillanööp, nöpslill, pudrulill, lambakeel, tulekahjurohi sugukond uniohakalised Äiatari õisikud on otsekui nööbid, sellest ka taime rahvapärased nimetused kalevipoja kuuenööp ja vanapagana püksinööp. Iga varre tipul on vaid üks õisik, milles on omakorda lugematul hulgal pisikesi raotuid õisi. Taimeteaduslikult nimetatakse selliseid õisikuid nuttideks. Nektaririkkad õied teevad äiatarist hea meetaime. Suvel võib näha sageli äiatari õiel mõnd mesilast või teist putukat töökalt askeldamas, kuid maiustamas käivad ka kirevad liblikad. Vars ja lehed on hallikasrohelised, kaetud tihedate karvadega. Äiatari viljade levitajaks on sipelgad, keda tõmbab ligi viljade küljes olev õlirikas lise. Õitsemisaeg: juunist kuni septembrini Kasvukoht: kuivemad metsaservad, kesapõllud, teeservad, niidud
13 Suur teeleht paiseleht, tiileht, teenuiad, tiiani sugukond teelehelised Suure teelehe tunneb ära kimbuna maapinnalt algavate peaaegu paljaste munakujuliste lehtede järgi. Lehed on silmatorkavate soontega kaetud. Teelehe pikka peenikest rullikujulist õisikut nimetatakse tähaks. Õisik on lillade ilukarvadega ehitud. Õitsemise ajal paistavad silma ilusad tolmukad, mis on õiest mitu korda pikemad. Seemned asuvad kupardes, on pealt limased, kleepuvad kergesti inimese jalgade külge ja siis pudenevad maha. Teeleht levibki inimese abiga, kasvab kõikjal, kuhu inimese jalg astub. Aitab hädade puhul nagu imerohi. Lehte pannakse verejooksu peatamiseks haavadele. Õitsemisaeg: juunist oktoobrini Kasvukoht: teerajad, õued, murud, aasad, spordiväljakud
14 Kilpjalg sõnajalg, kotkajalg, põldsõnajalg, seatinarohi sugukond kilpjalalised Kilpjalg on Eesti üks tavalisemaid sõnajalgu. Ühe suure liitsulgja lehega eostaim. Lehelaba on kolmnurkne ning rõhtsalt rootsule kinnituv. Kilpjala kriipsukujulised eoskuhjad on peidus täiesti tagasikäändunud leheserva varjus ja moodustavad seal katkematu rea. Oma järelkasvu kindlustab kilpjalg risoomi abil. Risoom on harunev ja tärkliserikas, seda on ka toiduks tarvitatud. Kogu taim on mürgine ja võib põhjustada hädasid. Mürgistus ei ilmne alati kohe. Kilpjala mürgid kuhjuvad kehasse ja mõjuvad alles mõne aja möödudes. Lehtedel on iseloomulik lõhn, mis peletab eemale putukaid. Kasvukoht: kuivad metsad, metsaservad, raiesmikud, teeservad
15 Harilik jänesesalat sugukond korvõielised Jänesesalat on varjukate metsade taim. Sageli kasvab ta kohtades, kus ükski veidigi erksamate õitega taim kasvada ei taha. Ta nagu unistakski varjulistest ja niisketest kohtadest. Jänesesalat on korvõieline. Õisikud on väikesed, kuid nende erkkollane värvus paistab metsas rändajale juba kaugelt silma. Viis kollast keeljat õit on need, mis ütlevad kindlalt - te olete leidnud jänesesalati. Jänesesalatile on iseloomulik väga õrn välimus, mille loovad peened harulised varred ja eriti üliõhukesed lehed. Lehtede alumine külg on sageli lillakas või sinakasroheline. Seemnistel on ilusad lendkarvad. Taim on õrn ja mahlakas ning seega heaks toiduks paljudele metsloomadele. Õitsemisaeg: juuli, august Kasvukoht: varjukad metsad, pargid, kuusikud, prahipaigad, võsastikud
16 Harilik kurekell konnakübar, hundiilalill, mesikell sugukond tulikalised Kurekell kuulub mitmeaastaste rohttaimede perekonda. Õied on suured, longu vajunud, mitme kannusega ja lillakassinised. Longus õies on kurekellal värvilised nii tupplehed kui ka pika kannusega lõppevad kroonlehed. Kõverates kannustes valmib nektar putukate kostitamiseks. Juulis võib näha ühel ja samal taimel vilju ilusate mustade läikivate mürgiste seemnetega koos õienuppude ning avanenud õitega. Piklikke kuivvilju kukruid on kurekellal hulganisti koos ja sellist vilja tuntakse kogukukruna. Kasvatatakse iluaedades. Arvatakse, et sinakaslillade õitega taimed on looduslikud, kuid kirjude õitega taimed kultuurist metsistunud. Õitsemisaeg: juunist augustini Kasvukoht: pargid, aiad, lehtmetsad, metsaservad, niidud, võsastikud
17 Koldnõges kollane nõges, kollane metsnõges, nõianõges, kutsulill sugukond huulõielised Koldnõges on taim, mis kevaditi kaunistab maastikku oma erksate värvidega. Õite kaunis värvus on mõeldud tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks, keda kostitatakse mesimagusa nektariga. Õis on nii kavalalt ehitatud, et keegi ei saa nektarit ilma lillele kasu toomata. Nimelt on tee peal ees tolmukad, õietolm jääb paratamatult iga maiustaja külge ja jõuab sel moel teiste taimede õiteni. Lehed on toidu valmistamiseks. See tähendab, et taimede lehtedes tehakse veest ja mullast saadud toitainetest suhkrut. Seejuures kasutatakse päikeseenergiat. Koldnõgese ümber on arvukalt mitmesuguseid loomi, kellest osa peavad elus püsimiseks taime sööma. Viljaks neli pähklikest õietupe põhjas. Õitsemisaeg: mai, juuni Kasvukoht: varjulised metsad, metsaservad, hekid ja võsad
18 Mets harakputk koerputk, penipütsk, koeraköömen, putkes sugukond sarikalised Mets harakputk on üks tavalisemaid sarikalisi meie looduses. Ühel taimel on sarikaid palju. Kokku võib taim kanda üle 5000 pisikese valge õie. Kui putk õitsele puhkeb, algab putukatel pidu. Siia kogunevad siklased, karuspõrnikad, lepatriinud, kuldpõrnikad ja teisedki. Ta on putukatele oluline nektariandja. Lehed on värvuselt tumerohelised ja mitmelisulgjad. See tähendab, et lehed jagunevad omakorda väiksemateks lehekesteks. Leht näeb välja säbruline ja karvu on vaid lehe alumisel küljel. Vars on vaoline. Mets harakputke viljadeks on tumedad seemnised, need on siledad ja vagudeta. Kasvab igal pool, massilisena nii metsades, niitudel kui ka elamute ümbruses. Õitsemisaeg: maist augustini Kasvukoht: maanteede ääred, metsaservad, hekid, niidud, karjamaad
19 Väikeseõiene lemmalts klõpshein, plõkslill, leppmalts sugukond lemmaltsalised Väikeseõiene lemmalts on üheaastane lopsaka ja hapra välimusega taim. Õied on pisikesed ja kahvatukollased. Neil on allapoole kaldu kannus. Iga õis ripub eraldi rohelise lehe all peidus. Laiad lehed paiknevad varrel vahelduvalt. Viljaks on erilised paksud seemnekuprad. Nendega saab teha huvitavaid plõksatusi, mille tagajärjel seemned nelja ilmakaare poole laiali lendavad. Inimesed, loomad või tuul ongi vajalikud selleks, et kuprad avaneksid ja seemned saaksid võimalikult kaugele rännata. 19. sajandi keskel toodi taime seemneid Tartu Botaanikaaeda ja seal kasvatatud taimedest levinud metsistunud isenditest on lemmalts saanud tavaliseks taimeks kogu Eestis. Õitsemisaeg: juulist septembrini Kasvukoht: pargid, prahipaigad, teeservad
20 Hanijalg pullirohi, veemärss, voolmerohi sugukond roosõielised See maad mööda roomav taim levib juurduvate võsundite abil. Kaunistab maapinda oma helekollaste suurte õitega ja ei pane pahaks isegi seda, kui tema peal tallutakse. Hanijalg on vastupidav ja peaaegu kõigega leppiv taim. Ta võib kasvada nii soojas kui külmas, nii niiskes kui kuivas, nii heal kui kehval mullal, nii varjus kui lagedal. Tänu sellistele võimetele on ta ka peaaegu kogu maailmas levinud. Sellise levikuga taime nimetatakse kosmopoliidiks. Tema iseloomulikeks tunnusteks on veel väga hambulise ja lõhestunud kujuga liitlehed, mis on alumiselt küljelt siidiselt läikivate karvadega kaetud. Hanijalg on hea meetaim putukatele ja meeldiv toit lindudele. Õitsemisaeg: maist augustini Kasvukoht: lagedad kohad, teerajad, õued, rannakarjamaad
21 Ojamõõl karukell, kassikell, mesilill, kinnitushain sugukond roosõielised Ojamõõl on pruunruugete kellukakujuliste õitega taim. Pruunid on õie kattelehed, nende alt paistavad välja roosa jumega kahvatukollased kroonlehed. Õied sarnanevad väikeste kimalastega. Meetaim. Viljad näevad välja nagu ogakerad. Iga oga otsas on konksuke, millega seemned saavad haakuda loomade karvadesse ja emataimest kaugemale kanduda. Ojamõõlal on mullas suur risoom, milles leiduvate varuainete tõttu suudab taim kevadel kiiresti kasvada. Rahvameditsiinis kasutatakse risoomi südamehaiguste, kõhulahtisuse, neeru- ja külmetushaiguste vastu. Taime varre küljes võib sageli näha vahtu ehk käosülge. Selle sees elab hariliku vahtlase vastne. Õitsemisaeg: mai, juuni Kasvukoht: hõredad metsad, vesised luhad, veekogu kaldad, niisked rohumaad
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemSõnajalad
1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,
RohkemPowerPoint Presentation
PARASIITUMBROHUD TÄIS- PARA- SIIDID POOL- PARA- SIIDID LÜHIEALISED SUVI- UMBROHUD TOITUMISVIIS MITTEPARSIITUMBROHUD ARENGUTSÜKLI KESTUS MITMEAASTASED VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD TALVITUVAD
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemKuidas alustada? Mesila asukoha valik Korjemaa iseärasused ja sellest tingitud valik
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Korjemaa valimine Mesilaste korjetaimede mitmekesisus Marje Riis Tallinn, 14.02.2017 Käsitletavad teemad Korjemaa, korjebaasi
RohkemIGIHALJAS RODODENDRON 'CATAWBIENSE GRANDIFLORUM' (enne 1850, Suurbritannia) Õis: suur, helelilla, V-VI Suurus: 2-3 m, 2-3 m 'CUNNINGHAM'S WHITE' (1830
IGIHALJAS RODODENDRON 'CATAWBIENSE GRANDIFLORUM' (enne 1850, Suurbritannia) Õis: suur, helelilla, V-VI Suurus: 2-3 m, 2-3 m 'CUNNINGHAM'S WHITE' (1830, Suurbritannia) Õis: valge, beežikas laik, V Suurus:
RohkemRÄPINA AIANDUSKOOL Kai Aviksoo ME17-42-M1 Rohttaimed digiherbaarium Sisukord Püsililled 1. Pojeng (Paeonia), päikeselisele kasvukohale 2. Punane siilk
RÄPINA AIANDUSKOOL Kai Aviksoo ME17-42-M1 Rohttaimed digiherbaarium Sisukord Püsililled 1. Pojeng (Paeonia), päikeselisele kasvukohale 2. Punane siilkübar (Echinacea purpurea), päikeselisele kasvukohale
RohkemMicrosoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal
17.Jaanuar 2012.a. Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Projekti: Keskkonnahariduslikud õppepäevad aktiivõppemeetoditest Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade õpetajatele avaseminar Vahendid: papptaldrik, niit
RohkemMicrosoft Word - bakatöö viimane_.doc
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika õppetool Käpaliste petmise strateegiad ja paljunemisedukus Bakalaureusetöö Kadri Kangro Juhendaja: Ph.D. Tatjana
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemAiakujundus 2 Click-in aiakujunduse lahendused ridaelamutele
Clickin aiakujunduse lahendused ridaelamutele Sisukord Asendiplaan...3 Taimmaterjali spetsifi katsioon...5 Muude materjalide ja tööde spetsifi katsioon...8 Joonised...9 2 Asendiplaan 3 Asendiplaan TAIMMATERJAL
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
Rohkemseletus 2 (2)
Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemSuira käitlemine
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks
RohkemKUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga
KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! värvilise kirjaga, poistele, kirja ja pealetrükiga, DRESSIPÜKSID värvilise aplikatsiooni ja elastsete mansettidega, DRESSIPÜKSID poistele, ühevärvilised, elastsete
RohkemloogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd
. Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed
RohkemKanepi Aiandi
Kanepi Aiand OÜ suvelillede tellimisnimekiri kevad-suvi 2019 Tere. Saadame teile meie suure lillede nimekirja ja loodame, et leiate teile vajalikud taimed just siit. Kasvatame oma taimed just tellija soovide
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
RohkemKool _________________________
1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemMis on tubakas EST 99x210 sept2012
Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemUKSE- JA AKNALINKIDE JAEHINNAKIRI 01/2011 Lingi mudel Artikkel Nimetus Pinnaviimistlus Hind KM-ga ZOOM Ukselink pikal plaadil* messing 71,84 35
ZOOM 350-03 Ukselink pikal plaadil* messing 71,84 350-04 Ukselink pikal plaadil* matt messing 77,72 350-26 Ukselink pikal plaadil* kroom 75,42 350-26D Ukselink pikal plaadil* matt kroom 80,53 350-AB Ukselink
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemKonguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1
Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1. klass Juhendaja: Astrid Külaots Konguta 2015 Sissejuhatus
RohkemTaskuprinter KASUTUSJUHEND
Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit
RohkemPAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
Rohkem42q7e
Eesti 42. bioloogiaolümpiaad Küsimusele võib olla mitu õiget vastust. Vale vastus annab miinuspunkti. Algul vasta küsimuste juures olevatesse vastustabelitesse. Siin võib teha ka parandusi. Kui oled oma
RohkemGeorge i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU
George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Piret Väljaots TAIMELIIKIDE FUNKTSIONAALSED TÜÜBID
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Piret Väljaots TAIMELIIKIDE FUNKTSIONAALSED TÜÜBID Bakalaureusetöö Juhendaja: Elle Roosaluste Tartu 2008
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
RohkemPintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)
Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange
RohkemSlide 1
Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemTallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K
Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemÕmblusmasin Kasutusjuhend 3116
Õmblusmasin Kasutusjuhend 3116 Poolimine Kinnitage niidirull ja niidirulli fi ksaator niidirullihoidikule (1). Väiksema niidirulli korral kinnitage niidirulli otsa väike niidirulli fi ksaator (2). Lükake
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemFolie 1
Mäletsejalised: pole probleem. Küsimus on pigem selles, kas ratsioonis on suure proteiinisisaldusega söötasid (nagu sojakook) üldse vaja kasutada. Lindude söötmine on keerulisem kui sigade söötmine. Lindude
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemPowerPoint Presentation
Teabepäevade korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Taimekasvatus ja mesindus - üksteisele toeks või takistuseks Marika Mänd Eesti Maaülikool Tolmeldamisest tulenev tulu
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemKasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise
Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...
Rohkem1
1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemMicrosoft Word - Toetuste veebikaardi juhend
Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika
RohkemTOITUMINE MÜÜDID JA TEGELIKKUS
Kas toidul võib olla tervistav toime? Mis tingimustel see avaldub? Funktsionaalse toitumise ja teraapia olemus Annely Soots www.toitumisterapeudid, www.tervisekool.ee www.toitumisteraapia.ee Toitumisteraapia
RohkemMicrosoft Word - XTOP026.doc
XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED
RohkemIluteenused_A5.indd
Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemVõistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal
Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb
RohkemDiapositiva 1
Pallini ajalugu 1875 Nicola Pallini asutas Antica Casa Pallini ja oli kõige tuntum kaupleja Abruzzos. Ta eksportis pähkeid, importis kivimeid Saksamaalt, oli pankur ja suurima poe omanik, valmistas veini
RohkemMicrosoft PowerPoint - Difraktsioon
Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemMee kvaliteet
Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019
RohkemSlide 1
Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a
Rohkemmoonika Nerman ene Viilma loodusõpetuse tööraamat IV KlassIle 2. osa
moonika Nerman ene Viilma loodusõpetuse tööraamat IV KlassIle 2. osa Moonika Nerman Ene Viilma loodusõpetuse tööraamat 4. KLASSILE 2. OSA MINU NIMI ON ÕPIN Moonika Nerman, Ene Viilma Loodusõpetuse tööraamat
RohkemLoodusõetuse ainekava 3
Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on
RohkemMicrosoft Word - Tiivustame lapsi liikuma.doc
Linaliugu, pikka kiudu... Hõissa vastlad Traditsioonilist vastlapäeva tähistamist alustasime kõigepealt üritusega saalis, kus läbi lavastuse tutvustasime lastele vastlakombeid. Kuna meie selle aasta nimikangelased
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemTõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava
KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku
Rohkemkatus_kaantega.pdf
Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI
RohkemJäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.
Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja
RohkemSH_Rogaini_AjaO
Rogaini A ja O Sissejuhatus Rogaini Mis on rogain? * Rogain on võistkondlik valikorienteerumine * Kontrollpunktid(edaspidi KP-d) paiknevad maastikul laiali * KP-d on märgitud paberkaardile ehk orienteerumiskaardile
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemTehniline tooteinformatsioon looduslik soojustus tervislik elu AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavil
AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavillast soojustusvill rullis tihedalt nõeltöödeldud lambavillavilt 55 kg/m³ heli summutav Ripplagede soojustamine. Ripplagede
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemTarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017
Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
Rohkem1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r
1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx
Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
RohkemElisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon
Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon 1.0.85 15.01.2019 1 Elisa Ring... 1 1. Ülevaade... 3 1.1. Kirjeldus... 3 1.2. Tehnilised tingimused... 3 1.3. Kasutuselevõtt ja sisselogimine... 3 2. Rakenduse
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemTõlkija poolne märkus: Ma leidsin 2 kohta, kus oli selle mustri parandusi üleval. Esimene neist ametlik VK koduleht. Sealt leitud täiendused ei ole õi
Tõlkija poolne märkus: Ma leidsin 2 kohta, kus oli selle mustri parandusi üleval. Esimene neist ametlik VK koduleht. Sealt leitud täiendused ei ole õiged, sellest juttu Ravelrys. Parandus soovitab sarnaselt
Rohkem