Juhatuse liige: Majandusaasta aruanne 2011

Väljavõte

1 Majandusaasta aruanne 2011

2 Majandusaasta aruanne Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: EMTAK kood: Aadress: Lasnamäe Tallinn Eesti Vabariik Telefon: Faks: E-post: info@tootukassa.ee Interneti kodulehekülg: Audiitor: PricewaterhouseCoopers AS

3 Sisukord Lühiülevaade Eesti Töötukassast 4 Juhatuse esimehe pöördumine aasta peamised suunad 7 Tegevusaruanne aasta eesmärgid ja nende täitmine 8 Majandusolukorra mõju töötukassa eelarvele 20 Raamatupidamise aastaaruanne 37 Bilanss 37 Tulemiaruanne 39 Netovara muutuste aruanne 40 Rahavoogude aruanne 41 Raamatupidamise aastaaruande lisad 42 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted 42 Lisa 2. Raha 48 Lisa 3. Finantsinvesteeringud 48 Lisa 4. Muud nõuded 49 Lisa 5. Tuletisinstrumendid 49 Lisa 6. Materiaalne põhivara 50 Lisa 7. Immateriaalne põhivara 50 Lisa 8. Kohustused hüvitiste ja toetuste osas 50 Lisa 9. Maksuvõlad 51 Lisa 10. Tulu töötuskindlustusmaksetest 51 Lisa 11. Kulu hüvitistest 51 Lisa 12. Kodumaise sihtfinantseerimise tulu 52 Lisa 13. Välismaise sihtfinantseerimise tulu 53 Lisa 14. Kulu tööturumeetmete osutamisest 53 Lisa 15. Intressitulu ja -kulu 54 Lisa 16. Tulem väärtpaberiportfellilt 54 Lisa 17. Tegevuskulud 54 Lisa 18. Muud tulud ja kulud 55 Lisa 19. Kasutusrent 55 Lisa 20. Kapitalirent 56 Lisa 21. Majanduskriisi mõjud 56 Lisa 22. Tingimuslikud kohustused 57 Lisa 23. Tehingud seotud osapooltega 58 Lisa 24. Bilansipäevajärgsed sündmused 58 Sõltumatu audiitori aruanne 60 Tulemi jaotamise ettepanek 61 Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad aasta majandusaasta aruandele 62 Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2010-le 63

4 Lühiülevaade Eesti Töötukassast Ülesanded ja eesmärgid Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on avalik-õiguslik isik, mis loodi aastal töötuskindlustuse haldamiseks. 1. maist 2009 on töötukassa ülesandeks korraldada ka tööotsijatele ja tööandjatele tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist. Töötukassa ülesanded Korraldada töötuskindlustust eesmärgiga tagada: töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine töötajale töölepingu ülesütlemise hüvitamine koondamise korral töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral Viia ellu tööturupoliitikat eesmärgiga: tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive ennetada pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust Ülesannete täitmiseks töötukassa: maksab töötushüvitisi, mis võimaldavad majanduslikult toime tulla ja sobivat tööd otsida võtab osaliselt üle tööandja kohustused töötajate ees koondamise ja maksejõuetuse korral aitab tööotsijatel leida tööd, osutades selleks vajadusel tööturuteenuseid, mis toetavad töölesaamist ning tõstavad kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet vahendab tööandjatele sobivat tööjõudu ning toetab töötajate töölevõtmist Töötukassa peamine vastutus on seista tööd otsivate inimeste huvide eest, pakkudes neile õigeaegset ja asjakohast tuge. Selle lahutamatuks eelduseks on usaldusväärsed, partnerlusel põhinevad suhted tööandjatega. Missioon Suurendame tööd otsivate inimeste kindlustunnet uue töö leidmisel ning toetame tööandjat majanduslike ümberkorralduste läbiviimisel ja sobiva tööjõu leidmisel. Visioon Oleme asjatundlik ja usaldusväärne organisatsioon, kes aitab koostöös partneritega kaasa tööhõive suurendamisele ja turvalise paindlikkuse saavutamisele tööturul. Strateegilised eesmärgid Teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse tõstmine Asjatundliku, avatud ja ühtse meeskonnana töötava organisatsiooni arendamine Väärtused Usaldus oleme asjatundlikud ning osutame teenuseid ühtsetel põhimõtetel, kvaliteetselt ja õigeaegselt, peame kinni lubadustest ja meie otsused on põhjendatud ja läbipaistvad. Koostöö oleme avatud partnerite ettepanekutele ja keskendume lahenduste leidmisele, oleme kättesaadavad ja nõustamisvalmid, peame lugu iseendast, kolleegidest, klientidest ja partneritest. Uuenduslikkus oleme avatud uutele ideedele ja oleme ise nende algatajaks, oleme loovad ja kasutame aktiivselt kaasaegseid IKT lahendusi. Töötukassa kõrgeim organ on kuueliikmeline nõukogu, kus on võrdselt esindatud tööandjad, töövõtjad ja valitsus. Töötukassa tegevjuhtimise eest vastutab juhatus. Töötukassa organisatsioon koosneb keskkontorist ning 15 maakondlikust keskusest. Tallinnas asuvas keskkontoris (8 osakonda ja nõunikud) toimub strateegiline juhtimine, arendustöö ja tugiteenuste osutamine. Lisaks menetletakse keskkontoris kõiki kindlustushüvitisi. Maakondlikes osakondades toimub klienditeenindus ja teenuste osutamine. 4

5 Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja! aastal vajas Eestis töötuse tõttu rahalist tuge ja abi töö leidmiseks rohkem inimesi kui kunagi varem. Kõigi aegade kõrgeima töötusega silmitsi seistes tegi Eesti Töötukassa pingutusi, et pakkuda nii tööotsijatele kui tööandjatele nende vajadustele vastavat tuge aastal oli meie töös esikohal aktiivne töövahendus. Tegime tihedat koostööd tööandjatega, et meil oleks tööotsijatele pakkuda võimalikult palju töökohti. Hoolimata tööturu olukorrast usaldasid tööandjad töötukassale eelmisel aastal vahendada rekordarvu tööpakkumisi. Kindlasti kiirendas töötute seast sobivate töötajate leidmist meie eelvaliku teenus ning infosüsteemi arendus, mis sobitab omavahel töötute oskused-kogemused ja tööandja nõudmised ning annab töötutele e-kirjaga teada sobivatest tööpakkumistest. Kuna kõige põletavam probleem oli siiski töökohtade nappus, keskendusime tegevustele, mis soodustavad töökohtade loomist ning nende täitmist. Ligi palgatoetusega tööle saanud inimest ning 680 töötukassa toetusel alustanud ettevõtjat on rõõmustav tulemus. Lisaks aitasime töökohti täita, pakkudes töötutele töölesaamiseks vajalikku koolitust ja tööpraktikat. Töö leidmise väljavaated on alati suuremad siis, kui seda ka otsida. Seepärast olid meie uued algatused karjääriinfotubade avamine, tööotsingute töötubade ja tööklubide läbiviimine, mobiilne nõustamine maakohtades suunatud sellele, et anda töötutele tööotsinguteks vajalikke teadmisi ja oskusi, suurendada motivatsiooni ja enesekindlust. Põhjuseid, miks inimesed tööd ei leia, on siiski väga erinevad. Eelmisel aastal edendasime kahetasandilist klienditeenindust, mis jaguneb töövahenduseks ja juhtumikorralduseks, et pakkuda kergemini ja raskemini tööle rakendatavatele klientidele erinevat tuge. Koolitasime ja nõustasime oma töötajaid, et nad suudaksid ära tunda klientide erinevaid vajadusi ning osutada igaühele õigeaegselt just seda abi, mis teda kõige tõenäolisemalt tööle aitab. Pika sammu astusime eelmisel aastal edasi infosüsteemide arenduses. Aasta lõpuks oli kõikide suurema mahuga tööturuteenuste menetlus viidud uude infosüsteemi. Tänu sellele on klienditeenindus ja teenuste osutamine sujuvam, paranenud on andmete ja otsuste kvaliteet, me kasutame üha rohkem elektroonilist asjaajamist, vähenenud on käsitöö ja kahanenud paberikuhjad. Suured ootused oleme pannud aasta lõpus valminud iseteenindusportaalile, millest peaks saama töötukassa virtuaalne klienditeenindus. Kõiki neid tegevusi oleme teinud selleks, et täita hästi oma põhiülesannet inimesi tööle aidata aasta lõpus, mil uute töötute arv kasvas ülikiiresti, pidime nii mõnigi kord kõigist pingutustest hoolimata leppima sellega, et jõudsime anda vaid esmaabi. Usun, et aastal suutsime siiski palju enamat: pakkusime teenuseid rohkematele inimestele ja need olid töölesaamise mõttes varasemast tulemuslikumad. Aktiivsete tööturumeetmete mõju suurendamise eelduseks on tööturu vajadustele vastav tööpoliitika ning selle jätkusuutlik rahastamine aastal vastu võetud otsus kasutada aktiivsete meetmete osutamiseks töötuskindlustuse vahendeid tähendab, et esmakordselt on Eestis olemas kindel alus aktiivse tööpoliitika rahastamiseks. Töötukassa nõukogu osapooltel on nüüd lisaks töötuskindlustusele ka suurem roll ja vastutus aktiivsete tööturumeetmete prioriteetide ja rahastamise üle otsustamisel. Töötukassa jaoks on siinjuures jätkuvalt oluline ka see, et töötuskindlustuse maksemäär ja meie reservid oleksid piisavad, tagamaks meie kohustuste täitmise sõltumata majandusolukorrast. 5

6 Meile on väga oluline see, et meie otsused tugineksid analüüsile ja teadmistele, mistõttu jälgime pidevalt majanduse ja tööturu arenguid, analüüsime oma klientide tausta ja vajadusi ning mõõdame erinevate meetmete tulemuslikkust. See annab meile kindlustunde tulla välja uute algatustega ning teha muudatusi nii teenuste sisus kui nende pakkumise korralduses. Samuti tõstatasime aastal mitmeid töötuskindlustuse seaduses ning tööturuteenuste ja -toetuste seadusega seotud probleeme, millest osa on tänaseks juba ka lahenduse leidnud. Tagasi vaadates võib öelda, et astusime aastal pikki samme, et suurendada meie teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja tulemuslikkust ning kasutajamugavust. Töötuse vähenemisest ei lähe meie töö veel lihtsamaks, kuna väga palju on pikaajalisi töötuid, kelle töölesaamine on raskendatud erinevate probleemide tõttu. Tänu töötuse vähenemisele on meil aga siiski nüüd juba natuke rohkem aega, et iga inimest ära kuulata, tema vajadusi ära tunda ning töölesaamise takistusi kõrvaldada. Kui vaja, teeme selleks sisulist koostööd teiste spetsialistide, kohalike omavalitsuste ja organisatsioonidega. Tänan kõiki meie töötajaid ja partnereid, eriti tööandjaid, koostöö eest keerulisel ajal ja usun, et oleme andnud meile seatud eesmärkide täitmisel endast parima. Meelis Paavel juhatuse esimees 6

7 2011. aasta peamised suunad Kuigi majanduskasv aastal taastus ja ka töötute arv hakkas vähenema, on tööturuolukord siiski jätkuvalt keeruline aastaks prognoosime registreeritud töötute arvus tagasihoidlikumat langust kui see oli aastal. Samuti on oodata jätkuvat pikaajaliste töötute osakaalu tõusu aastal keskendume tegevustele, mis toetavad pikaajaliste töötute töölerakendumist. Pakume tööotsijatele, kelle oskused ja teadmised ei vasta tööandjate nõudmistele, rohkem täiend- ja ümberõppe ning tööpraktika võimalusi. Teeme koostööd kohalike omavalitsustega, et suurendada pikaajaliste töötute töövalmidust ning lahendada nende töölesaamist takistavaid sotsiaalseid probleeme. Meie tähtsaimaks igapäevaseks tööks on endiselt töövahendus ja tööotsingute nõustamine. Jätkame tihedat koostööd tööandjatega, et meil oleks vahendada võimalikult palju töökohti ainult nii saame inimesi reaalselt tööle aidata. Uueks, vabade töökohtade kiiret täitmist toetavaks teenuseks on koostöös tööandjaga sobivatele kandidaatidele tööproovi korraldamine. Jätkame tööotsingu töötubade ja tööklubide korraldamist, koondamistele reageerimise teenuse osutamist ning mobiilset nõustamist, et inimesi paremini tööotsinguteks ette valmistada. Töötutele töölesaamiseks õigeaegse ja vajadustekohase abi osutamiseks arendame edasi kahetasandilist klienditeenindust ning edendame oma töötajate töökeskse nõustamise oskuseid. Selleks, et konsultantidel oleks võimalik pühendada rohkem aega klientide sisulisele nõustamisele, tsentraliseerime aasta kevadel töötutoetuse menetluse. Iseteenindusportaali on kavas täiendada e-teenustega, mille kaudu saab näiteks broneerida konsultandi juurde vastuvõtuaja või anda teada oma tööotsingute tulemustest aastal seisab ees uue tööhõiveprogrammi koostamine koostöös nõukogu osapoolte, sotsiaalministeeriumi ja teiste partneritega. Kindlasti räägime kaasa ka õigusaktide muudatuste ettevalmistamisel, osaledes sotsiaalseadustiku töö eriosa väljatöötamises. Töötukassa kui organisatsiooni arengu seisukohast on oluliseks tegevuseks protsessijuhtimise tõhustamine, pakkumaks tööotsijatele ja tööandjatele võimalikult kiiresti vajadustekohast tuge. Seda toetavad jätkuvad infosüsteemide arendused, töötajate asjatundlikkuse tõstmine ning klientide tagasiside küsimine ja sellega arvestamine ja aasta kogemuste valguses on kavas ajakohastada ka töötukassa arengukava. 7

8 Tegevusaruanne aasta eesmärgid ja nende täitmine Asjatundliku, avatud ja ühtse meeskonnana töötava organisatsiooni arendamine Juhtimine Töötukassa kõrgeim organ on kolmepoolne nõukogu, kus võrdselt kahe liikmega on esindatud tööandjad, töötajad ja valitsus. Osapooled vastutavad üheskoos tööhõive suurendamise, tööpuuduse vähendamise ja pikaajalise töötuse ennetamise eest. Nõukogu ülesanneteks on töötukassa arengukava, aastaplaani, eelarve jm oluliste strateegiliste kavade kinnitamine ning nende täitmise jälgimine. Töötukassa nõukogu 1 liikmed aasta lõpu seisuga: Hanno Pevkur (Vabariigi Valitsuse esindaja), nõukogu liige alates ja nõukogu esimees alates Veiko Tali (Vabariigi Valitsuse esindaja), nõukogu liige alates Harri Taliga (Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates Mall Kolju (Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni esindaja), nõukogu liige alates Tarmo Kriis (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates ja nõukogu esimees kuni Tõnis Rüütel (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates Vahur Kraft (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige kuni Nõukogu pidas aastal kaheksa koosolekut, kus võeti vastu 20 otsust. Olulisemad nõukogus käsitletud teemad olid: aasta majandusaasta aruande ja tulemi jaotamise ettepaneku kinnitamine aasta töötuskindlustusmakse määrade ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele arutelud tööturuteenuste osutamise prioriteetide üle aastaks 2011 auditikomitee moodustamine ja tööpõhimõtete kinnitamine töötukassa aasta eelarve kinnitamine Töötukassa igapäevatööd juhib kolmeliikmeline juhatus aasta lõpu seisuga kuulusid juhatusse: Meelis Paavel (juhatuse esimees) Erik Aas (kindlustushüvitiste ja töötutoetuse valdkonna eest vastutav juhatuse liige) Pille Liimal (tööturuteenuste ja -toetuste valdkonna eest vastutav juhatuse) Juhatus pidas aastal 74 (2009: 88) koosolekut ning võttis vastu (2009: 753) otsust. Juhatuse igapäevatöö oli suunatud avatud, asjatundliku ja haldussuutlikku organisatsiooni arendamisele ning teenuste osutamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmisele. Keeruliseks muutunud olukord tööturul ning töötukassa pea aastane kogemus ühitada aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid tõstsid nii nõukogu kui ka juhatuse ette küsimuse, kuidas muuta teenuseid ja hüvitisi efektiivsemaks ja tõhusamaks aastal toimus juhatuse eestvedamisel esimest korda nõukogu laiendatud seminar teemal "Kuidas tööturuteenuseid ja töötushüvitisi tulemuslikumalt ja efektiivsemalt osutada?" Lisaks nõukogu liikmetele osalesid seminaril töö- ja sotsiaalse kaitse poliitika eksperdid, kes peatusid kahel päeval aktiivsete tööturumeetmete vajaduste väljaselgitamise ja jätkusuutliku rahastamise ning töötushüvitiste süsteemi kaasajastamise küsimustel. Samuti räägiti töötukassa rollist aktiivse tööpoliitika planeerimisel ja rakendamisel. Tööturu olukorda ning tööotsijate ja tööandjate vajadusi arvestades vaadati üle ja korrigeeriti koostöös sotsiaalministeeriumiga prioriteete aktiivsete tööturumeetmete osutamise aluseks olevas programmis Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine , mille rõhuasetus on aastal pikaajalise töötuse leevendamisele ning töötute täiend- ja ümberõppele. 1 Nõukogu töös osaletud aja eest makstakse nõukogu liikmetele tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammääras. 2 Juhatuse otsuste arvu hüppeline kasv oli tingitud ettevõtluse alustamise toetuse avalduste menetluse kasvust aasta oktoobrist kujundati ettevõtluse alustamise toetuse otsustusprotsess ümber ning viidi juhatuse pädevusest juhatuse liikme pädevusse. 8

9 2010. aasta teisel poolel viidi esmakordselt läbi organisatsiooni enesehindamine CAF metoodikal, kus sõeluti välja olulisemad parendusvaldkonnad, mis kajastuvad aasta aastaplaanis. Klienditagasiside saamiseks korraldati aasta lõpus esimest korda kliendirahulolu-uuringud, eraldi tööotsijatele ja tööandjatele. Uuringute eesmärgiks oli selgitada klientide rahulolu meie teeninduse ja teenuste protsessiga ning klienditeeninduse kvaliteedi ja tulemuslikkusega. Lisaks soovisime saada hinnangut töötukassa kodulehe informatiivsusele ja infotelefoni tööle. Uuringus osales ligi kolm tuhat tööotsijat ning tuhat tööandjat. Nii tööandjad kui ka tööotsijad olid meie tööga rahul, andes kõigile hinnatud kriteeriumitele suhteliselt kõrge hinnangu (vt joonis 1). tööandjad tööotsijad teenistujate töö teeninduse protsess Joonis 1 Tööotsijate ja tööandjate üldine rahulolu töötukassa tööga aastal Erilist rahuolu valmistab tööandjate ja tööotsijate soovitusindeks, mis on mõlemal juhul 92%. Töötukassa on alati olnud aktiivne kaasarääkija tööturupoliitika kujundamises. Kõige olulisemaks kujunes aasta teisel poolaastal töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste- ja toetuste seaduse muutmise eelnõude väljatöötamises osalemine. Muudatused tähendasid, et alates aastast on võimalik esmakordselt kasutada aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks töötuskindlustusvahendeid. Samuti andsime oma ekspertarvamuse sotsiaalseadustiku üldosa eelnõu kohta ja osalesime töö eriosa väljatöötamises, mis jätkub ka aastal. Euroopa Liidu tasandil osalesime sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise uute määruste 883/04/EÜ ja 987/09/ EÜ rakendamiseks vajalike otsuste ja andmevahetuse dokumentide ettevalmistamises aasta maist on töötukassa Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (PES network) liige. Euroopa tööturuasutuste juhid (Heads of PES) kohtuvad kaks korda aastas EL eesistujamaal aastal toimusid kohtumised Segovias (juunis) ja Brüsselis (detsembris). Kohtumistel vahetati kogemusi eelkõige kriisimeetmete rakendamisest, tööturuasutuste töö ümberkorraldamisest, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmisest. Detsembris toimunud kohtumisel viisime koos Suurbritannia riikliku tööturuasutuse JobCentre Plus juhiga läbi töötoa Meeting the Efficiency Challenge, kus keskenduti tööturumeetmete efektiivsele osutamisele kulutusi suurendamata. Kuni aastani oli siseaudit töötukassas sisseostetav teenus, alates aastast on see valdkond täiendavalt kaetud ka organisatsiooni sees: mais kinnitati siseauditi sise-eeskiri ning detsembris moodustati kolmeliikmeline auditikomitee ja kinnitati selle töökorralduse põhimõtted. 9

10 Siseauditi raames viidi aastal läbi tööturuteenustega seotud hankemenetluse korralduse protsessiaudit ning vastavusauditid dokumendihalduse korralduses tööturuteenuste valdkonnas, ühtsetel põhimõtetel teenuse osutamises karjääriinfotubades ja kindlustushüvitis koondamise korral avalduste menetlemises. Kõik läbiviidud auditid olid oluliste märkusteta, kuid sisaldasid parendusettepanekuid protseduuriliste täpsustuste tegemiseks. Suurem osa esitatud ettepanekutest on aasta alguses rakendatud. Siseauditi teenust osteti sisse kahe lihtsustatud hankemenetluse, infotehnoloogia hangete korraldusprotsessi, tööturukoolituse teenuse korralduse ja finantsvahendite haldamise valdkonnas. Auditid teostasid vastavalt KPMG Baltics OÜ, AS PricewaterhouseCoopers Advisors ning Rimess OÜ. Infotehnoloogia hangete korraldusprotsessi auditi tulemusena tuvastati, et auditeeritud lepingud olid olulises osas vastavuses riigihangete seaduse, riigihangete teostamise hea tava ja töötukassa hankekorraga. Tööturukoolituse teenuse korralduse valdkonnas esitati mõningad protseduurilised tähelepanekud, kus protseduurid ja teenusekirjeldused ei anna menetlejale seadusest tulenevaid korraldusi ning finantsvahendite haldamise valdkonna audit oli oluliste märkusteta. Auditite tulemusena protseduurireegleid vastavalt vajadusele täpsustatakse. Märtsis külastas töötukassat õiguskantsler, auditeeriti põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtete ja hea halduse tava järgimist isikute pöördumistele vastamisel. Õigusrikkumisi ei täheldatud ja tunnustati asjaolu, et töötukassale ei ole inimese pöördumisele vastamise tähtaja järgimine pelgalt formaalsus, vaid reeglina vastatakse inimesele kiiresti. Riigikontroll auditeeris töötukassat aastal kolmel korral: avalike teenuste, riigi teenuste kättesaadavuse ning täiskasvanute täiend- ja ümberõppe valdkondades. Tulemusauditite soovitusteks olid koostöö edendamine ning muudatusettepanekute tegemine teenuste elektroonilist pakkumist takistavate õiguslike, tehniliste ja organisatsiooniliste tegurite kõrvaldamiseks. Nimetatud soovituste täitmiseks on töötukassa juhatuse liikmed aktiivselt osalenud ja osalemas erinevate seaduseelnõude väljatöötamisel. Täiend- ja ümberõppe valdkonnas tähelepanekuid ei olnud ning töötukassale soovitusi ei esitatud. Tööhõive programmi Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine programmiperioodi ja auditeerisid (periood alates mai 2009) Sotsiaalministeerium neljal ja Rahandusministeerium ühel korral. Kõik auditid olid märkusteta. Elukestva Õppe Arendamise SA Innove teostas programmi rakendamise paikvaatlusi üheksal korral, kommentaare ei olnud ning järelkontrolli ei tehtud. Klienditeenindus- ja töökeskkonna parendamine sujuva ja sõbraliku teeninduse pakkumiseks ja efektiivse töökorralduse võimaldamiseks viis uutesse töötukassa vajadustele kujundatud ruumidesse Tartu, Jõhvi ning Võru osakonnad. Karjääriteenuste osutamiseks said lisaruumi Pärnu, Järva ja Läänemaa osakonnad aasta alguses avasime klienditeeninduseks kaks uut bürood Tallinnas: Tondil ja Tähesajus. Sulgesime väikesed Maardu ja Keila bürood, kuna neis ei olnud võimalik pakkuda kaasaegseid tööturuteenused täies mahus ja kvaliteetselt ning ruumid olid amortiseerunud ja klienditeeninduseks sobimatud. 10

11 Asjatundliku, pühendunud ja tulemustele orienteeritud meeskonna arendamine ja sisekommunikatsiooni edendamine Töötukassa personali- ja tasustamispoliitika on väärtuste ja põhimõtete kooslus, mis peab soodustama vastutustundliku ja tulemustele orienteeritud, kaasava ja arendava organisatsiooni toimimist. Kui aasta oli töötukassa jaoks meeskonna loomise aasta, siis oli meeskonna sidususe suurendamise ja avatud töökultuuri kinnistamise aasta. Selles valguses vaadati üle nii personali- kui ka tasustamispoliitika. Töötukassa koosseisus oli seisuga töötukassa eelarvest rahastatavaid ametikohti kokku 458 (81 keskkontoris ja 377 maakondlikes osakondades), millest täidetud oli 454 ning 52 ESF vahenditest rahastatavat ametikohta, millest täidetud oli 45. Töötukassa töötajate palgakulu oli aastal sotsiaalmaksuta (2009: ) tuhat krooni. Töötajate keskmine vanus on 39,9 (2009: 40,1) aastat. Mehi on töötukassas 11% (2009: 9%) ja naisi 89% (2009: 91%). Töötajatest 69% ( 2009: 67%) on kõrgharidusega, 15% (2009: 18%) keskeri- või kutseharidusega ning 16% (2009: 15%) keskharidusega. Töötajate arendamiseks lõime aastal esmakordselt suurematele ametirühmadele kompetentsimudelid, mis koosnevad kahest osast: käitumuslik osa ja teadmiste osa. Oluline oli ka uute töötajate kohanemispõhimõtete väljatöötamine, mis suurendab uute töötajate pühendumust ja asjatundlikkust ning hõlbustab nende kaasamist organisatsiooni. Töötukassa soovib, et organisatsioonis töötaksid oma ala parimad spetsialistid, mistõttu motiveerime neid arenema ja pakume mitmekülgset koolitust. Töötajate koolitamisel keskenduti aastal: teenuste pakkumise eesmärkide ja korralduse ühtlasele rakendamisele: korraldati hulgaliselt organisatsioonisiseseid infopäevi, mille raames nõustati töötajaid eesmärkide täitmisel ning tööpõhimõtete rakendamisel; juhtimis- ja eestvedamisoskuse parendamisele: toimusid strateegilise juhtimise, koolitaja koolituse ja kommunikatsiooni koolitused; klienditeenindajate erialaste oskuste arendamisele: toimusid klienditeeninduse jätkukoolitused ning haldusmenetluse koolitused; erialaspetsialistide kvalifikatsiooni ühtlustamisele ja tõstmisele: jätkusid juhtumipõhise võrgustikutöö baaskoolitus juhtumikorraldajatele ning karjäärinõustamise baaskoolitus karjäärinõustajatele. Koolituspäevade arvu kasv võrreldes eelmise aastaga on olnud enam kui kahekordne. Koolituspäevade (nii sise- kui väliskoolituse) arv aastal kokku oli 4728, millest sisekoolituspäevi oli 924 ehk 19,5% (2009.a. vastavalt 2084 ja 191 ehk 9,2%). Sisekoolituste arv ja olulisus on tõusnud, sest nende kaudu jagatakse töötajatele unikaalseid vajalikke teadmisi aastal viisime läbi töötajate rahulolu kordusuuringu, mille tulemused näitasid positiivset trendi kõigi alakriteeriumite lõikes. Kui aastal oli rahulolevaid töötajaid 87% kõigist vastanutest, siis eelmisel aastal oli rahulolevaid töötajaid 91%. Uuringus osales mõlemal aastal 84% töötajatest. Enim rahulolu põhjustavateks teguriteks on tööandja stabiilsus ja kindlus, organisatsiooni eesmärkide selgus, sõbralikud ja toetavad töökaaslased, töövahendite kaasaegsus ja kättesaadavus, võimalus tööalaseks koolituseks ning juhtide oskuslik töö. 11

12 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste (IKT) arendamine Kaasaegsed töövahendid ja tarkvaralahendused on organisatsiooni tõhusa toimimise oluline eeldus. Alates töötukassa loomisest on IKT-l olnud suur roll organisatsiooni igapäevatöös, eesmärgiga aidata kaasa teenuste kvaliteedi tõstmisele, nende kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse suurendamisele aasta möödus IT-arendustes keeruliste ja pingeliste rakendustähtaegadega saatel. Vastavalt hankelepingutele valmis oluline osa tööturuteenuste ja -toetuste menetluse infosüsteemist, lisaks liidesed dokumendihaldussüsteemiga ning raamatupidamise infosüsteemiga. Kuivõrd tööturuteenuste ja -toetuste menetluse infosüsteemi arendustööd oli eelmisel aastal üsna ulatuslikud, suurendas see oluliselt ka statistikapäringute võimalusi, mis muuhulgas tähendas paindlikumaid ja mitmekesisemaid võimalusi andmete analüüsiks. Töötuskindlustuse infosüsteemis toimusid rutiinsed arendused, mis tulenesid peamiselt menetluspraktika arenemisest. Suure arendusmahu andis dokumendihaldussüsteem, mille stabiilselt toimima saamine ei olnud seoses spetsiifiliste erisoovidega kerge ülesanne. Märkimisväärne on, et olulise osa töötukassa haldusaktidest toodavad menetlussüsteemid automatiseeritult ning need allkirjastatakse digitaalselt. Kõigile seda soovinud klientidele edastatakse haldusaktid elektrooniliselt, mis on aidanud vähendada paberija trükikulu. Samuti on paberi- ja trükikulu vähendanud pea täielikult elektroonilisele asjaajamisele üleminek töötukassa siseselt. Digitaalsele asjaajamisele oleme õhutanud ka oma partnereid ja kliente ning digitaalsete teenuste osutamise lepingute maht on kasvanud 45 protsendile (lepinguid kokku ca 18 tuhat), teatud toimingud riigiasutustega, mida pole võimalik teha X-tee kaudu, on viidud otse teenusepakkuja registrisse ligipääsu tagamisele jms. Aasta lõpus valmis iseteeninduskeskkonna I etapp ehk töövahenduse osa, kasutamiseks avati portaal aasta jaanuaris. Iseteenindusportaali saavad tasuta kasutada kõik soovijad, selle vahendusel tööd pakkuvad tööandjad ning tööle kandideerijad peavad aga end identifitseerima ID-kaardi või mobiil-id abil. Klientide ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine Klientide, partnerite ja teiste huvipoolte informeerimine nende õigustest ja kohustustest ning tööturuolukorrast on töötukassa igapäevane töö. Avalikkuse informeerimiseks anti välja 42 (2009: 24) pressiteadet. Meediakajastusi oli kokku 4927 (2009: 4 815), millest 643 oli venekeelses meedias. Avalikkusega suhtlemisel olid aasta märksõnadeks: registreeritud töötus ja tööturuteenuste pakkumine töötushüvitiste lõppemisel töötute edasised võimalused suured koondamisjuhtumid ja töötamine välismaal töötuskindlustusvahendite kasutamine aktiivseteks tööturumeetmeteks Klientide ja avalikkuse teavitamise peamine ja suurim infokanal on töötukassa koduleht, mida külastas eelmisel aastal ( : ) unikaalset külastajat aastal võeti teavitamiseks kasutusele ka sotsiaalmeedia võimalused avati töötukassa YouTube i ja Facebook i kontod, kus on võimalik vaadata teenuseid tutvustavaid lühiklippe ja saada operatiivselt ülevaade töötukassa poolt korraldatavatest erinevatest teavitusüritustest. Lisaks peame töötukassa mobiilse nõustamine ajaveebi. Töötukassa kodulehel on laiendatud esitatava statistika valikut, nii näiteks alustati eelmisel aastal töötute eelneva ametialase tausta detailsema statistika avaldamist aastal osaleti aktiivselt erinevatel messidel: Intellektika, Suunaja, Orientiir, Tallinn töötab, Invamess, tööstusettevõtjate päev Liftiga Tulevikku, Suunanäitaja, Õpilasest Ettevõtjaks, Teeviit. Lisaks osalesime mitmetel maakondades toimuvatel teavitusüritustel. Töötukassa EURES-meeskond korraldas Rahvusraamatukogus Euroopa töömessi, samuti osaleti esimesel Euroopa virtuaalsel töömessil ning korraldati rida välismaale tööle minemist ja seal töötamist puudutavaid teabepäevi maakondades. Klientide arvu pidev kasv suurendas ka infopäringute mahtu nii e-posti vahendusel kui ka kõnekeskuse kaudu saabunud päringute osas. Kokku vastati aastal ( : 2 565) kirjalikule päringule ning kõnele ehk keskmiselt 148 (2009: 167) kõnele tööpäevas. Alates aprillist on võimalik töötukassa infotelefonile helistada lauatelefonilt tasuta ning ka Skype rakenduselt. Eelmisel aastal alustasime ka aastal jätkuvat koostööd rahvusringhäälingu Tööotsija saatesarjaga, kus töötukassa spetsialistid jagavad soovitusi ja nõuandeid tööotsinguteks. Uudsena toodeti palgatoetuse ja tööpraktika teenuse tutvustamiseks reklaam- ja videoklippe, mida näidati suuremate kaubanduskeskuste sisetelevisioonides. Neid klippe kasutame ka tööotsingu töötubades ning erinevates veebikeskkondades. 12

13 Koostöövõrgustike loomine ja arendamine nii avaliku-, era kui ka mittetulundussektoriga infovahetuse tõhustamiseks ja teenuste paremaks pakkumiseks. Üheks kriitiliseks eduteguriks eesmärkide täitmisel on tugeva koostöövõrgustiku loomine ja arendamine. Töötus oli eelmisel aastal vaieldamatult üks riigi suuremaid väljakutseid ning on seda ekspertide hinnangul ka lähiaastatel. Töötukassal oli võimalus kaasa rääkida tööturuteemalistes aruteludes nii seadusloome tasandil kui ka riigikogu komisjonides. Samuti olime kaasatud erinevatesse sotsiaal- ja tööturuvaldkonna tõhustamist käsitlenud uuringutesse. Oluliseks rõhuasetuseks aastal võib pidada maakondlike osakondade juhatajate kohtumisi kohalike omavalitsuse esindajatega nii mobiilse nõustamise raames kui väljaspool mobiilse nõustamise kampaaniat, leidmaks koostöös parimad võimalused piirkonnas tööd otsivate inimeste toetamiseks aastal jätkub koostöö kohalike omavalitsustega, et leida koos lahendusi keerulisemate probleemidega töötute tööleaitamiseks, kombineerides töötukassa osutatavat abi ja teenuseid omavalitsuste pakutavaga. Lisaks saadame igakuiselt omavalitsusliitudele statistikat kohalike omavalitsuste registreeritud töötute kohta aasta teises pooles võtsid töötukassaga ühendust mitmed Innove avatud taotlusvoorust rahastatud teenusepakkujad, kes soovisid teha töötukassaga koostööd abivajajate leidmiseks. Aktiivne koostöö on mitme erineva nõustamisteenuseid pakkuva organisatsiooniga (nt Õigusteenuste büroo, MTÜ Eesti Abikeskused, Oksana Peetsalu OÜ, Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus jne) ning vabatahtlikku tööd pakkuvate organisatsioonidega (nt Eesti Toidupank, Tartu Koduta Loomade Varjupaik, noortekeskused üle Eesti jne). Koostöösuhete tihendamiseks osales töötukassa kokku 64 (2009: 38) rahvusvahelisel seminaril ja konverentsil. Partnerlusele tugineva koostöö edendamiseks viidi eelmisel aastal üle Eesti läbi 49 (2009: 17) tööandjatele suunatud üritust, kus ühtekokku osales 997 (2009: 509) inimest erinevatest ettevõtetest. 13

14 Teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse tõstmine Teenuste efektiivne ja ühtsetel põhimõtetel osutamine aastal oli teenuste osutamise ja arendamise põhirõhk tegevustel, mis aitavad töötuid ja tööandjaid omavahel senisest kiiremini kokku viia ning toetavad töötute värbamist. Selleks: korraldati tööandjate teabepäevi, ümarlaudasid ja käidi ettevõtetes kohapeal, et tutvustada töötukassa võimalusi ja abi töötajate värbamisel ning kuulata tööandjate tagasisidet ja ettepanekuid lepiti kokku töövahenduse ja eelvaliku ning tööpraktika põhimõtted, mis peavad toetama tööandjatele kiirelt sobiva tööjõu vahendamist tööturuteenuste ja -toetuste menetluse infosüsteemis arendati välja ja võeti kasutusele töövahenduse moodul, mis sobitab automaatselt tööpakkumise nõudeid töötute taustaga ning saadab töötutele sobivaid tööpakkumisi e-kirja teel aasta lõpus valminud iseteeninduskeskkonnas saavad töötud senisest mugavamalt otsida töötukassa vahendatavaid tööpakkumisi ja neile kandideerida ning tööandjad oma tööpakkumisi avaldada ja registreeritud töötute seast sobivaid kandidaate otsida Teiseks aasta oluliseks suunaks oli tööotsingu alase nõustamise parendamine eesmärgiga anda töötutele töö otsimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, selgitada välja nende abivajadus ja korraldada vajalikku abi: lepiti kokku tööturukoolituse osutamise põhimõtted ning karjääriinfotubade tegevuspõhimõtted töötati välja tööotsingu töötoa kava ning seni peamiselt sisseostetud teenus muutus kättesaadavamaks ja selle kvaliteet ühtlasemaks töötati välja kahetasandilise klienditeeninduse kontseptsioon, mis kirjeldab põhimõtteid klientide nõustamisel ning aitab paremini hinnata kliendi abivajadust ja pakkuda vajadustele vastavat abi Kolmandaks oluliseks suunaks oli töövalmidust toetavate tegevuste arendamine, et pakkuda mitmekülgsemaid võimalusi aktiivsuse hoidmiseks: töötati välja ja alustati vabatahtliku töö teenuse pakkumist lisaks sisseostetavale tööklubi teenusele töötati välja ja piloteeriti töötukassa töötajate endi läbiviidavat tööklubi. piloteerimine näitas, et ise läbiviidav tööklubi sobib paremini neile klientidele, kelle puhul teenuse poolelijätmise tõenäosus on tavapärasest suurem töötati välja individuaalse töölerakendamise teenuse põhimõtted ja testiti selle pakkumist, kuid kahjuks raskendab seda võimalike pakkujate vähesus kootöös minu eestiga töötati välja talgutöö osutamise põhimõtted Organisatsiooni suutlikkuse suurendamiseks ja kvaliteedi tagamiseks on analüüsitud struktuuri sobivust eesmärkide täitmiseks ning tulenevalt prioriteetidest ning ITK lahendustest on paindlikult korrigeeritud nii töötajate arvu kui ka nende ülesandeid. Lisaks jätkus mitmete protseduuride ja vormide lihtsustamine nii protsessiahela ümberkujundamise kui ka ITK lahenduste kasutuselevõtuga. 14

15 Teenuste kvaliteedi hindamine ja järelevalve tõhustamine Teenuste kvaliteedi esimeseks võtmeks on nende vastavus nii tööd otsivate inimeste kui ka tööturu (tööandjate) vajadustele. Seetõttu oleme suurt tähelepanu pööranud oma teenuste kohta tagaside saamisele ja selle analüüsile aastal analüüsisime ja täiendasime pidevalt teenuste tellimise põhimõtteid, pakkujatele esitatavaid nõudeid ning pakkumuste hindamiskriteeriume. Sellesse oleme kaasanud ka erialaliitude, eksami- ja kutsekvalifikatsioonikeskuse ning kaubandus- ja tööstuskoja spetsialistid. Hankemenetluse käigus käiakse vajadusel vaatamas pakkuja teenuse osutamise keskkonda, et veenduda selle vastavuses tingimustele. Samuti kontrollitakse kvaliteedi tagamiseks pisteliselt teenuseosutajaid teenuse toimumise ajal. Alates aastast hakkas töötukassa regulaarselt (kord poolaastas) hindama töötute tööle naasmist ning teenuste tulemuslikkust aasta tulemused näitavad, et majanduslikult ülikeerulisel ajal ehk aastal töötuks registreerinutest naasis 12 kuu jooksul tööle tagasi ligi 50% töötutest. Lisaks vaadatakse tööturukoolituse ja tööpraktika tulemuslikkust, hinnates 6 kuud peale vastava meetme lõppu hõivesse sisenenute osakaalu (meetme kogumõju). Kuivõrd tulemuslikkust saab hinnata alles 6 kuud peale meetme lõppu, on meetmete hinnangud mõningase viiteajaga. Kui aasta lõpu andmed näitasid, et tööle naasmine pärast tööturukoolitust oli tagasihoidlik, siis alates uute, töötute ja tööturu vajadusi tihedamalt siduvate koolituspõhimõtete kinnitamisest, on tulemuslikkus paranenud aasta tulemused aasta lõpus kuni aasta alguses lõppenud koolituste kohta näitasid, et tööturukoolitusel osalenutest naasis 6 kuu jooksul tööle 36%. Paranes ka tööpraktika, mille puhul väljaõpe toimub ettevõttes kohapeal, tulemuslikkus. Kui aasta teises kuni kolmandas kvartalis lõppenud praktikate puhul oli tööle naasnuid 39%, siis aasta lõpus kuni aasta alguses lõppenud praktikate puhul oli tööle naasnuid 59%. Hüvitiste ja teenuste tagasinõuete menetlemiseks loodi aasta algusest vajalikud töökohad ja lepiti kokku ühtne menetlusprotsess. Tagasinõuete mahud on kasvanud aastal võrreldes aastaga 2,8 korda. Peamised tagasinõuete esitamise alused on seotud töötamisega töötuna arveloleku ajal või asjaoludest mitteteatamisega, mis mõjutavad õigust töötuna arvel olla ja hüvitisi/toetusi/teenuseid saada. Süsteemi kuritarvituste vältimiseks jätkus koostöö Maksu-ja Tolliametiga. Kokkulepitud andmete võrdlemise ja kontrollitoimingute tulemusena on saadud teada potentsiaalsetest kuritarvitustest. Jätkunud on koostöö pankrotihalduritega, eesmärgiga parandada esitatavate andmete kvaliteeti, tagamaks taotluste kiirema menetluse ning vähendamaks esitatud taotluste puudustest tulenevate menetlustoimingute mahtu. Teenuste arendamine ja uuenduslike lahenduste väljatöötamine Teenuste arendamise aluseks on muutunud tööturuolukord ja -vajadused. Olulisemad uued teenused aastal olid: tööotsingu töötoad. Tööotsingu töötoas tutvustatakse tööotsimise võimalusi, kandideerimiseks vajalikke dokumente, räägitakse tööintervjuust ja arutatakse töötoas tekkinud teemasid vabatahtlik töö, mis annab töötule uue kogemuse, tööalaseid kontakte ja tugevdab tema töövalmidust tööproov. Alates aasta algusest rakendatav tööproovi teenus annab töötule võimaluse veenduda töö sobivuses ja võimaldab tööandjal veenduda, kas kandidaat saab tööülesannetega hakkama. 15

16 Vajalike vahendite olemasolu tagamine Töötukassa teenuseid rahastatakse kolmest allikast: Tulu töötuskindlustusmaksest Töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral, maksejõuetushüvitis, sotsiaalmaks hüvitistelt, tegevuskulu. Riigieelarve vahendid Aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu, erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kulu ning töötutoetus. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid Aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu. Kindlustusreservide olemasolu on oluline: majanduskasvu ajal kogutud reservide toel saab majanduslanguse ajal hüvitisi välja maksta töötuskindlustusmakse määrasid kiirelt tõstmata. Kui aastal süvenenud majanduskriis tõi kaasa olukorra, kus töötukassa seitsme aastaga kogutud reservidest ei oleks piisanud töötute arvu ligi kolmekordsest kasvust ning seadusemuudatustest tingitud väljamaksete suurenemiste katmiseks, siis aasta oli oodatust pisut positiivsem. Kui aastal ületasid töötuskindlustusega seotud ülesvõetud kohustused jooksvaid tulusid 1,4 korda, siis aastal ületasid jooksvad tulud kulusid 1,8 korda. Finantsstabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamise teine oluline faktor on konservatiivne ja asjakohane investeerimispoliitika aastal jätkus ettevõtete ja krediidiasutuste võlakirjade riskipreemiate langus. Samas jätkus kriis eurotsooni suure võlakoormusega riikides ja mitmete eurotsooni riikide valitsuste võlakirjade hinnad olid endiselt surve all aastal arendasime edasi oma analüüsi- ja prognoosimeetodeid kõigis prognoosivaldkondades: töötuskindlustusvahendite prognoos, aktiivsete meetmete osutamiseks vajalike vahendite prognoos ja, töötutoetuse ja erijuhtudel makstava sotsiaalmaksu prognoos aasta lõpus lisandus prognoosi valdkonda uus aspekt aktiivsete meetmete jaoks vajalike vahendite katmine töötuskindlustuse vahenditest. 16

17 Kindlustusmaksete laekumine Töötukassa aasta eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 2,478 miljardit krooni, sh kindlustatute kindlustusmakseid 1,611 miljardit ja tööandjate kindlustusmakseid 867,2 miljonit krooni. Tegelik laekumine oli prognoositust 13% suurem: kindlustatute makseid laekus 1,820 miljardit ja tööandjate makseid 983 miljonit krooni (vt tabel 1). Tabel 1 Kindlustusmaksete laekumine aastate lõikes (tuhandetes kroonides) Kindlustatute töötuskindlustusmaksed Tööandjate töötuskindlustusmaksed Märkus:2005 oli kindlustatu maksemäär 1% ja tööandja maksemäär 0,5%; oli kindlustatu maksemäär 0,6% ja tööandja maksemäär 0,3%; oli kindlustatu maksemäär 2% ja tööandja maksemäär 1% ning alates oli kindlustatu maksemäär 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4%. Tuhat krooni 4,000,000 3,500,000 3,000,000 2,500,000 2,000,000 1,500,000 1,000, , ,339,593 2,791,902 2,846,510 2,353,840 1,941,271 2,070,011 1,366, , , Joonis 2. Töötukassa netovarade väärtus aastate lõikes aasta lõpu seisuga (tuhandetes kroonides) aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovarade koguväärtus miljonit krooni (vt joonis 2), s.h miljonit krooni töötuskindlustushüvitiste sihtfond, 601 miljonit krooni koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond, 318 miljonit krooni reservkapital ning 1270 miljonit krooni aasta jaotamata tulem. Töötukassa prognoosi järgi laekub aastal töötuskindlustusmakseid kokku 185,5 miljonit eurot, sellest 120,6 miljonit eurot moodustavad kindlustatute maksed ja 64,9 miljonit eurot tööandjate maksed aasta prognoosi kohaselt töötuskindlustuse kulud tänu oodatavale majandusolukorra taastumisele ja töötute arvu mõningasele vähenemisel kahanevad. Seega on töötuskindlustuse tulude poolel aastal oodata suurenemist aastal suureneb töötukassa varade väärtus eelarve kohaselt 106 miljoni euro võrra. Aasta lõpuks on töötukassa netovara väärtus hinnanguliselt 319 miljonit eurot. Riigieelarvest on teenuste osutamiseks aastaks eraldatud 4,2 miljonit eurot ja ESF vahenditest 21,3 miljonit eurot (lisaks kasutatakse töötuskindlustusvahenditest 2,1 miljonit eurot tööturuteenuste osutamisega seotud kuludeks). Töötutoetuse maksmise kulu vajaduseks aastal on prognoositud 11,2 miljonit eurot ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks 23,2 miljonit eurot (mõlemad riigieelarve vahenditest). 17

18 Vahendite haldamine Töötukassa investeerimispoliitika kujundamisel on lähtutud põhimõttest, et varad oleksid likviidsed ja ühtlasi oleks tagatud varade säilivus. Portfelli riskiprofiili määramisel on aluseks töötukassa tegevuse iseloom, millest tulenevalt töötuskindlustusreservid kiire majanduskasvu faasis suurenevad samas kui majanduskonjunktuuri halvenemisel suurenevad väljamaksed. Viimasest tulenevalt on soovitav, et portfelli tootlus ei liiguks samas faasis Eesti majandusega. Töötuskindlustussüsteemi vahendite paigutamisega tegelevad välised portfellihaldurid. Investeerimisreeglid ning piirangud kehtestab töötukassa nõukogu ning neid tuleb välisel portfellihalduril järgida. Töötuskindlustusvahendite haldamisega tegelevad hetkel rahandusministeeriumi riigikassa osakond, BNP Paribas ja Evli pank. Investeerimispiirangute järgimist kontrollis SEB. Osaliselt on likviidset vara käsutada ka töötukassal endal. Töötukassa varade paigutamisel võetakse järgmiseid riske: intressirisk- vara väärtuse sõltuvus intressimääradest krediidirisk- risk, et emitent ei suuda täita endale võetud kohustusi valuutarisk- vara väärtuse sõltuvus valuutakurssidest Portfellihalduril on lubatud ülalmainitud riske võtta omal valikul tingimusel, et portfelli üldine riskitase jääb etteantud piiridesse. Riskitaseme mõõtmiseks ja riski juhtimiseks kasutatakse Value at Risk (VAR) metoodikat, mille limiit valitud selliselt, et 95% tõenäosusega on portfell igal jooksval aastal kasumis. Lisaks on kehtestatud piirangud üksikute positsioonide suurustele ja emitentide krediidireitingutele. Minimaalne lubatud emitendi krediidireiting on A-/A3. Aastavahetuse seisuga oli rõhuv enamus töötukassa varadest on paigutatud väljapoole Eestit eurodes denomineeritud võlakirjadesse millest omakorda suurema osa moodustasid krediidiasutuste võlakirjad aastal jätkab töötukassa investeerimistegevust finantsvahendite haldamise korras kehtestatud reeglite ja piirangute alusel aastal suutsid kõik välised varahaldurid ületada võrdlusindeksi tootlust (võrdlusindeksina kasutatakse JP Morgani Cash Constant Maturity 12 kuu indeksit). Investeeringute tootlust mõjutasid olulisel määral jätkuvalt madalal püsivad euro lühiajalised intressimäärad. Tabel 2 Töötukassa investeeringutulu ja tootlus aastate lõikes Investeeringutulu (miljonites kroonides) 25,8 2,1 9,5 81,5 50,6 Investeeringute keskmine aastane tootlus 1,2% 0,1% 0,3% 2,9 1,7% Tabel 3 Töötukassa investeeringute tootlus aastal haldurite lõikes Vara haldaja Tootlus % BNP Paribas: töötuskindlustushüvitise sihtfond 1,9% BNP Paribas: koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond 2,0% Evli: töötuskindlustushüvitise sihtfond 2,5% Evli: koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond 2,6% Rahandusministeeriumi hallatav reservkapital 1,8% Võrdlusindeks 1,7% Koos majanduskasvu taastumisega hakkasid uuesti suurenema ka Töötukassa reservid ja aasta lõpu seisuga moodustas Töötukassa reservide maht 3,4 miljardit krooni aasta lõpu seisuga oli BNP Paribas poolt hallatav varade maht 1,4 miljardit krooni. Evli panga hallatavate varade maht oli 1,1 miljardit krooni ning rahandusministeeriumi poolt hallatav reservkapital koos varasemate aastate investeerimistuluga 339 miljonit krooni aasta investeeringute keskmiseks tulususe määraks on töötukassa prognoosinud 1,4% ning vahendite mahtu ja kasvamistempot arvestades on investeeringutulu laekumise prognoos 3,1 miljonit eurot. 18

19 Eelarve täitmine (tuhandetes kroonides, aasta kohta) 2010.a. EELARVE 2010.a. TÄITMINE TÄITMISE % 2009.a. EELARVE 2009.a. TÄITMINE TÄITMISE % TULUD Kindlustatute töötuskindlustusmaksed , ,7 Tööandja töötuskindlustusmaksed , ,7 Eraldised riigieelarvest , ,9 Välismaine sihtfinantseerimine , ,0 Euroopa komisjoni finantseering EURES programmile , ,1 Investeeringutulu , ,4 KOKKU TULUD , ,6 KULUD TÖÖTUSKINDLUSTUSE KULUD Töötuskindlustushüvitised , ,5 Koondamishüvitis , ,1 Tööandja maksejõuetuse hüvitis , ,9 Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks , ,2 Sihtfondi vahendite paigutamisega seotud kulud , ,1 Kokku töötuskindlustuse kulud , ,2 TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE KULUD Töötutoetus , ,8 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks , ,7 Aktiivsed tööturumeetmed X ,5 Programmi Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine kulud , ,6 EURES programmi kulud , ,1 Kokku tööturuteenuste ja toetuste kulud , ,6 TÖÖTUKASSA TEGEVUSKULUD Personali- ja juhtimiskulud, sh , ,5 Tööjõukulud , ,8 muu personalikulu , ,9 Majanduskulud , ,9 Infotehnoloogia kulud , ,1 Muud tegevuskulud , ,3 Eelarveline reserv , ,0 Kokku tegevuskulud , ,8 KOKKU KULUD , ,7 TULEM , ,6 19

20 Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine 2010 Majandusolukorra mõju töötukassa eelarvele aastal koos majanduslangusega kiiresti kasvama hakanud töötute arv jätkas kasvamist ka aasta alguses, tõustes esimeses kvartalis kõrgeimale tasemele Eesti taasiseseisvumisest alates. Esimeses kvartalis oli Eestis hinnanguliselt töötut ning töötuse määr 19,8%. Alates teisest kvartalist hakkas töötuse määr taas langema ning aasta viimases kvartalis jõudis 13,6 protsendini. Registreeritud töötus saavutas oma kõrgeima taseme samuti esimese kvartali lõpuks, mil töötuna oli arvel üle inimese. Alates aprillist hakkas registreeritud töötute arv langema ning jätkas langemist ka sügiskuudel, mil võis oodata hooajatööde lõppemiste tõttu töötuse mõningast suurenemist. Aasta lõpuks vähenes registreeritud töötute arv võrreldes esimese kvartali lõpuga 31% võrra. Uusi registreeritud töötuid lisandus aasta jooksul 22% võrra vähem kui aastal aastal avaldatud majandusprognoosid nägid ette töötuse jätkuvat kasvu aastal (vt tabel 4), kuid nii kõrget töötuse määra nagu see tegelikkuses aastal kujunes, aasta esimese pooles avaldatud prognoosid ette näha ei julgenud. Aasta teises pooles avaldatud prognoosid olid mõnevõrra pessimistlikumad. Töötukassa tugines aasta eelarve prognoosimisel rahandusministeeriumi aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumile, mis eeldas töötuse jäämist läbi aasta aasta lõpu tasemele (ehk ei oodatud tööturu olukorra paranemist aastal). Tegelikkuses kujunes töötute arv aasta esimeses pooles prognoositust oluliselt suuremaks ja hakkas alates II kvartalist väga kiiresti langema. Seega toimus kolme kvartali jooksul väga kiire tööturuolukorra paranemine, mida rahandusministeeriumi prognoos ei oodanud. Samas aasta keskmine töötuse määra hinnang aastaks kujunes tegeliku näitajaga sarnaseks. Tabel aastal avaldatud töötuse määra prognoosid Euroopa Komisjoni aasta kevadine prognoos 11,3 14, Euroopa Komisjoni aasta sügisene prognoos 13,6 15,2 14,2 - - Eesti Panga aasta kevadine prognoos 12,8 13,7 12,5 - - Eesti Panga aasta sügisene prognoos 14,5 16,6 14,3 - - Rahandusministeeriumi 2009.a. kevadine põhiprognoos 12,2 15,6 15,4 13,5 11,1 Rahandusministeeriumi 2009.a. suvine põhiprognoos 14,4 16,8 16,6 15,4 13,7 Tegelik 13,8 16, Koos hõivatute arvu jätkuva vähenemisega aastal vähenes kuu keskmine kindlustatute arv (4%) ja seeläbi vähenes kindlustusvahendite tulubaas. Samas vähenesid aastal võrreldes aastaga kulud kindlustushüvitistele. Töötuskindlustuse hüvitise kulu langes aastaga 52% ja tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulu ligi viiendiku võrra. Koondamise korral makstava kindlustushüvitise kulu vähenes aastal 13% võrra, kuid siinkohal peab arvestama, et aasta esimesel poolel maksti hüvitist vaid kollektiivse koondamise juhtumite puhul. Töötutoetuse kulu vähenes võrreldes aastaga 14% võrra ja riigi poolt erijuhtudel makstava sotsiaalmaksu kulu kasvas üle 40%. Kulud aktiivsetele meetmetele (teenuse kulu ja toetused teenustel osalemiseks) jäid võrreldes aastaga ligikaudu samale tasemele 3. Kokkuvõttes suurenes töötukassa netovara aastal 1,3 miljardi krooni võrra aasta lõpuks oli töötukassa netovara maht 3,3 miljardit krooni. 3 Aktiivsete meetmete, töötutoetuse ja erijuhtudel makstava sotsiaalmaksu kulude muutust on võrreldud terve aasta kuludega (jaanuarist aprillini tööturuameti kulud ning maist detsembrini töötukassa kulud). 20

21 Registreeritud töötus aastal oli keskmine registreeritud töötute arv ehk ligi 1,2 korda suurem kui aastal. Registreeritud töötute arv langes aastal kiiremini kui töötute koguarv (vt joonis 3). Kui aasta viimases kvartalis moodustas registreeritud töötute arv 79% kõigi töötute arvust, siis aasta lõpus oli see osakaal 71%. Aasta viimasel päeval oli töötuna registreeritud inimest. Keskmiselt oli kuu jooksul arvel töötut ehk 1,2 korda rohkem kui aastal. 160, , , ,000 Inimeste arv 80,000 60,000 40,000 20,000 0 I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV Töötute arv (vanus 15-74) Uute registreeritud töötute arv Registreeritud töötute arv Arveloleku lõpetamised Joonis 3. Töötus ja registreeritud töötus Eestis Uued registreeritud töötud Uusi registreeritud töötuid lisandus aasta jooksul ehk 22% vähem kui eelneval aastal. Kõige suurem oli uute registreeritud töötute juurdevool esimeses kvartalis. Teisest kvartalist neljanda kvartalini oli uute töötute arv suhteliselt sarnane aasta jooksul registreeritud töötutest olid 60% eelneva 12 kuu jooksul töötanud (ülejäänud olid õppinud, kasvatanud last, olnud ajateenistuses vms). Võrreldes aastaga on uute registreeritud töötute seas vähenenud nende osakaal, kelle töösuhe lõppes oma algatusel või poolte kokkuleppel aastal registreeritud uutest töötutest, kes olid arvelevõtmise eel töötanud, oli 77% töö kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumise tõttu, samas kui aasta varem oli see osakaal 72%. 21

22 Töötuna arveloleku lõpetamised Kui alates aasta teisest poolest oli uute registreeritud töötute arv pidevalt kõrgem arveloleku lõpetamiste arvust, siis alates aasta teisest kvartalist ületas arveloleku lõpetamiste arv uute registreeritud töötute arvu ning sellest tulenevalt hakkas vähenema ka registreeritud töötute üldarv. Suurim oli töötusest väljumiste ja uute registreeritud töötute vahe aasta teises kvartalis, mille tõttu ka registreeritud töötute arv sellel perioodil märkimisväärselt vähenes aastal lõpetati 51% arvelolekutest seetõttu, et töötu andis teada tööleasumisest. Võrreldes aastaga on tööle rakendunute osakaal tõusnud 7 protsendipunkti. 36% töötuna arvelolekutest lõpetati põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse vastuvõtule ega täitnud tööotsingu nõudeid. Isiku enda soovil lõpetati arvelolek 10% juhtudest ning ülejäänud põhjustel oli oluliselt väiksem osakaal (vt tabelit 5). Tabel 5. Registreeritud töötute arveloleku lõpu põhjused ning aastal Arveloleku lõpu põhjused Lõpetamiste arv Osakaal lõpetamistest Lõpetamiste arv Osakaal lõpetamistest Rakendumine* 28,286 44% 58,550 51% Tööle 27,619 43% 57,519 50% Töötukassa antud ettevõtlustoetusega ettevõtjaks hakkamine 495 1% 674 1% Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 172 0% 357 0% Vanaduspensioniikka jõudmine 451 1% 1,011 1% Liikumine muule toetusele 614 1% 1,192 1% Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 522 1% 949 1% Hooldajatoetusega hooldajaks asumine 92 0% 243 0% Isiku enda soovil 5,388 8% 11,226 10% Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete või individuaalse tööotsimiskava rikkumine 26,663 42% 41,502 36% Muud põhjused 2,354 4% 2,103 2% KOKKU LÕPETAMISI 63, % 115, % * Töölerakendunud inimeste arv on tegelikkuses tõenäoliselt suurem, sest põhineb sellel, kui isik ütleb, et ta tööle läks. Tõenäoliselt osa ka nendest töötutest, kes jätavad määratud ajal pöördumata või soovivad ise ennast töötuna arvelt maha võtta, on tegelikult leidnud töö. Võrdlused Maksu- ja Tolliameti andmetega on näidanud, et tegelik hõivesse liikujate arv on umbes 10-15% suurem. 22

23 Registreeritud töötud aasta lõpus moodustasid registreeritud töötud 10,1% Eesti tööjõust vanuses 16 - pensioniiga 4 (vt joonist 4). Võrreldes eelmise aasta lõpuga on registreeritud töötuse määr langenud 3,3 protsendipunkti. Kõige kõrgem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (15,9%) ning küllaltki kõrge ka Põlvamaal (13,5%) ning Hiiumaal (13,3%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Jõgevamaal (6,7%) ja Tartumaal (7,4%). Võrreldes aasta lõpuga vähenes registreeritud töötute arv Eestis neljandiku võrra, kõige rohkem vähenes registreeritud töötute arv Viljandimaal (32%) ning kõige vähem Põlvamaal (13%). 30, % Reg. töötute arv 25,000 20, % 15,000 12,526 10,000 5,000 0 Ida-Virumaa 13.5% 1,528 Põlvamaa 13.3% 530 Hiiumaa 12.9% 12.5% 1,944 2,010 Valgamaa Võrumaa 10.4% 4,123 Pärnumaa 10.3% 9.5% 9.3% 2,776 1,934 1,565 Raplamaa Järvamaa Lääne-Virumaa 25, % 9.0% 9.0% 8.1% 1,244 1,377 2,035 Harjumaa Läänemaa Saaremaa Viljandimaa 7.4% 5, % 6.7% 1,072 Tartumaa Jõgevamaa 15.0% 12.0% 9.0% 6.0% 3.0% 0.0% Reg. töötuse määr Registreeritud töötuid Eesti keskmine reg. töötuse määr Reg. töötuse määr Joonis 4. Registreeritud töötus maakonniti aasta lõpus Võrreldes aasta lõpuga on vähenenud meeste osakaal registreeritud töötute hulgas (vt tabelit 6). Kui aasta lõpus moodustasid mehed 55% registreeritud töötutest, siis aasta lõpus oli nende osakaal 49%. Aastataguse ajaga võrreldes on muutunud veidi ka töötute vanuseline jaotus: võrreldes varasemaga vähenes noorte osakaal ning suurenes vanemaealiste osakaal. Tabel 6. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus ja aasta lõpus Kokku Sugu Vanus Mehed Naised üle 55 12/31/2009 reg. töötute arv 87,282 47,643 39,639 13,714 61,756 11,812 osakaal koguarvust 100% 54.6% 45.4% 15.7% 70.8% 13.5% 12/31/2010 reg. töötute arv 65,260 31,994 33,266 8,758 46,294 10,208 osakaal koguarvust 100% 49.0% 51.0% 13.4% 70.9% 15.6% Registreeritud töötute seas oli aasta lõpus kõige rohkem üldkeskharidusega (28%) ja kutsekeskharidusega (26%) inimesi (vt joonist 5). Sageduselt järgnes põhiharidus, mis oli 19% registreeritud töötutest. Kõrgharidusega oli aasta lõpu seisuga 13% töötutest. Võrreldes eelnevate aastatega ei ole registreeritud töötute hariduslik jaotus oluliselt muutunud. 4 Tööjõu näitajana kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmist. 23

24 Bakalaureusekraad 7% Rakenduskõrgharidus 3% Keskeriharidus 12% Magistri- või doktorikraad 3% Põhiharidus 16% Põhihariduseta 2% Põhiharidus kutseharidusega 3% Üldkeskharidus 28% Kutsekeskharidus põhikoolibaasil 16% Kutsekeskharidus keskkoolibaasil 10% Joonis 5. Registreeritud töötute jaotus haridustaseme lõikes aasta lõpus aasta lõpus arvelolnud töötute seas, kes olid enne arvelevõtmist töötanud, oli enim oskus- ja käsitöölisi (22%, kelle hulka kuuluvad suures osas ka ehitajad), lihttöölisi (20%) ning teenindus ja müügitöötajaid (17%). Võrreldes aastaga on registreeritud töötute ametialane jaotus jäänud küllaltki sarnaseks. Kõige rohkem on muutunud aastataguse ajaga oskus- ja käsitööliste osakaal (langenud 6 protsendipunkti). 24

25 Juhid Lihttöölised 20% 7% Tippspetsialistid 5% Keskastme spetsialistid, tehnikud 8% Seadme- ja masina-operaatorid 11% Kontoritöötajad 8% Oskus- ja käsitöölised 22% Teenindus- ja müügitöötajad 17% Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 2% Joonis 6. Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha järgi aasta lõpus Võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on arvel olnud töötute seas kasvanud oluliselt pikaajaliste töötute osakaal. Kui eelmise aasta lõpus oli 41% kõigist arvel olnud töötutest pikaajaliselt ilma tööta (st vähemalt 12 kuud järjest, noored 6 kuud), siis aasta lõpuks oli nende osakaal tõusnud ligi 57 protsendini aasta teisest poolest kuni aasta esimese pooleni pikaajaliste töötute osakaal järjest vähenes seetõttu, et väga palju tuli peale uusi töötuid. Alates aasta teisest poolest hakkas pikaajaliste töötute osakaal jälle kasvama, sest kriisiga lisandunud uutest töötutest muutusid paljud pikaajalisteks töötuteks. Veidi suurenes aasta jooksul ka eesti keele mitteoskajate osakaal, kuid vähenes puudega isikute osakaal registreeritud töötute hulgas. Kokkuvõttes suurenes aastaga isikute osakaal, kes kuulusid kasvõi ühte riskirühma. Kui riskirühma kuulunud isikuid oli aasta lõpus 60% registreeritud töötutest, siis aasta lõpus oli neid 79%. Tööturuteenused Teenuste osutamise statistikas kajastuvad aasta teenuste pakkumise prioriteedid ja rõhuasetused. Kuna aastal oli teenuste osutamisel rõhk ennekõike töötut ja tööandjat kokkuviivail ja töölesaamist toetavail teenustel suurenes märgatavalt nii töövahendusteenuse, palgatoetuse kui tööpraktika maht. Teine oluline suund aastal oli tööotsingute nõustamise tugevdamine ja mitmekesistamine, sest töö leidmise üks olulisemaid eeldusi on tahtmine ja oskused seda leida. Seetõttu suurenes oluliselt tööotsingu töötubades ja tööklubides osalejate arv. Aasta teises pooles suurenes koos pikaajaliste töötute osakaalu kasvuga aga vajadus pakkuda varasemast enam individuaalseid täiendavaid teenuseid, näiteks võlanõustamist. Selle tulemusel oli aasta kokkuvõttes võrreldes varasemaga suurem ka muude individuaalsete teenuste ning puudega inimestele suunatud teenuste saajate arv aasta jooksul oli töötukassal vahendada erinevat tööpakkumist. Võrreldes aastaga oli vahendatavaid tööpakkumisi ligi 2,7 korda rohkem (vt joonist 7). Tööpakkumiste arv hakkas kiiresti kasvama alates möödunud aasta detsembrist ning jõudis kõrgpunktini kevadel. Aasta järgnevatel kuudel jäi tööpakkumiste arv ligilähedaseks kevadel saavutatud tasemele. Aasta jooksul lisandunud tööpakkumiste arv oli üle kolme korra suurem kui möödunud aastal. Ühtlasi ületas nii aasta jooksul lisandunud kui aasta jooksul kokku vahendatud tööpakkumiste arv kõigi varasemate aastate taseme. Seega ei ole võimalik seletada tööpakkumiste arvu kasvu üksnes mõningase majandusolukorra paranemisega. Olulisemad pakkumiste arvu mõjutavad tegurid olid tööandjale varasemast soodsamad palgatoetuse saamise tingimused ning töötukassa väga aktiivne teavitustöö tööandjate seas, et nad kasutaksid nii töötukassa töövahendusteenust kui oleksid teadlikud täiendavate teenuste kasutamise võimalusest. 25

26 Võrreldes töötute arvu ja vabu töökohti aasta lõpu seisuga on kõige väiksem konkurents vaba töökoha pärast tippspetsialistide, seadme- ja masinaoperaatorite ning keskastme spetsialistide hulgas. Kõige suurem konkurents ühele vabale töökohale on juhtide ning lihttööliste hulgas Erinevaid vahendatud töökohti Lisandunud tööpakkumised Joonis 7. Vahendatud tööpakkumiste arv aastal aastal alustas tööturuteenustes osalemist 13% võrra rohkem töötuid kui aastal (vt joonist 8).Võrreldes eelneva aastaga kasvas aastal kõige enam palgatoetuse teenuse maht. Aasta jooksul rakendus palgatoetusega tööle inimest, aasta varem oli see arv 161. Kuus keskmiselt osales palgatoetuse teenusel inimest. Rõhuasetus töötut ja tööandjat kokku viivate teenuste pakkumisele väljendus ka tööpraktika teenusel osalejate arvu enam, kui kahekordses kasvus. Oma ametialaseid oskusi ja teadmisi tööpraktika raames asuti aasta jooksul täiendama korral ning kuus keskmiselt osales tööpraktikal 916 töötut aastal jätkus juba eelneval aastal märkimisväärselt suurenenud huvi ettevõtluse alustamise toetuse (EVAT) abil endale töökoha loomise vastu. Aasta jooksul maksti toetust 680 inimesele, mida on 1,4 korda rohkem kui aastal. Makstud toetuse keskmine summa oli krooni. Võrreldes eelneva aastaga kasvas aastal tööklubis ja tööotsingu töötoas osalemine. Tööotsingu töötoas osalenute arv tõusis kolm korda (kokku osalejaid aasta jooksul 7 207) ja tööklubis osalejate arv üle nelja korra (kokku osalejaid 995). Tööklubide ja töötubade mahu suurenemise taga oli teadlik otsus panna varasemast enam rõhku töö leidmiseks vajalike oskuste, teadmiste ja motivatsiooni toetamisele. Lisaks aitas tööotsingu töötubade mahtu kasvatada ja teenuse pakkumise ühtlast taset saavutada selleks vajaliku kompetentsi loomine töötukassa sees: kui varem telliti tööotsingukoolitusi hanke korras, siis alates aastast viivad töötubasid läbi töötukassa karjääriinfospetsialistid. Lisaks oli aastal karjääriinfotoa külastajat. Karjääriinfotubades jagatakse karjääri- ja tööotsingualast teavet kõigile soovijatele (ehk ka nendele, kes ei ole töötukassas töötuna registreeritud). Tänu tööotsingu töötubade ja tööklubide aktiivsele korraldamisele ja suuremas mahus pakkumisele ning karjääriinfotubade avamisele vähenes mõningal määral vajadus karjäärinõustamise teenuse järele. Karjäärinõustamine oli aastal küll kõige suurema mahuga teenus, mida osutati kokku korral (vt joonist 9), kuid võrreldes aastaga karjäärinõustamisel osalemiste arv siiski veidi langes. 26

27 60,000 50,000 Muud teenused 40,000 30,000 20,000 10,000 Ettevõtluse alustamise toetus Avalik töö Töö- harjutus Töö- praktika Palgatoetus Koolitus Karjäärinõustamine Joonis 8. Tööturuteenustele sisenemine aastal Märgatavalt kasvas aastal muudel individuaalsetest vajadustest lähtuvatel teenustel osalemine, sest koos pikaajalise töötuse kasvuga suurenes vajadus individuaalsema lähenemise ning täiendavate teenuste järele aastal osutati töötutele rohkem asendushoolduse, individuaalse töölerakendumise, võlanõustamise, ettevõtlusega alustajatele suunatud mentorklubi, vabatahtliku töö ja talgutöö teenust. Kõige suurema osa nimetatud teenustest moodustas võlanõustamine, mida hakati töötutele osutama aasta lõpukuudel. Tööpraktika 6% Tööharjutus 2% Avalik töö 3% EVAT 1% Tööklubi 2% Muud 2% Tööotsingu koolitus 13% Karjäärinõustamine 35% Tööalane koolitus 16% Palgatoetus 20% Joonis 9. Tööturuteenustele sisenemine aasta jooksul Samuti osutati aastal võrreldes eelneva aastaga rohkem puuetega inimestele suunatud teenuseid. Viisteist inimest asusid tööle tugiisiku abiga, kuuel juhul anti töötule tööle saamiseks vajalik tehniline abivahend, neljale inimesele pakuti tööintervjuul abistamise teenust ning ühel juhul kohandati töötukassa abiga töökoht vastavalt inimese erivajadustele. 27

28 Võrreldes aastaga vähenes koolitusel osalejate arv ja osakaal kõigist töötutest, sest koolituse pakkumisel keskendus töötukassa aastal töötu ja tööandjate vajadustele. Nii telliti varasemast vähem koolitusi suurtele koolitusrühmadele, mille tulemused töölesaamise mõttes ei ole olnud rahuldavad, ning püüti koolitusi pakkuda individuaalsemalt, et töötu omandaks tööle saamiseks vajalikud oskused ja tööandjad saaks endale vajaliku tööjõu. Tööalasel koolitusel osalemist alustati aasta jooksul korral ja kuus keskmiselt osales koolitusel töötut aastal tellitud koolituskoha keskmiseks maksumuseks kujunes krooni, mis on ligi kaks korda madalam kui aastal, mil ühe tellitud koha keskmiseks maksumuseks oli krooni. Koolituskoha maksumus ongi tõenäoliselt langenud eelkõige seetõttu, et on võimaldatud rohkem just-in-time koolitusi ehk inimesi on suunatud enam sellistele koolitustele, mis aitavad neil lühikese perioodi jooksul täiendada oma oskusi vastavalt potentsiaalse tööandja vajadustele. Tööharjutusel osalemine vähenes võrreldes aastaga ligi kolmandiku võrra. Kuigi koos pikaajalise töötuse kasvuga on vajadus selle teenuse järele kasvanud, ei olnud seda võimalik vajalikus mahus pakkuda, sest mõnes piirkonnas nappis kvaliteetse teenuse pakkujaid või pakkuja nõutav hind oli ebamõistlik. Tööharjutusel osalemist alustati aasta jooksul 863 korral ja kuus keskmiselt osales sellel teenusel 251 töötut. Tööharjutuse keskmiseks lepingukuluks ühe osaleja kohta kujunes aastal sõlmitud lepingute puhul krooni (8% madalam kui aastal). Töötukassa poolt rahastatud psühholoogilisel nõustamisel osalemist alustanute arv vähenes võrreldes aastaga 8% võrra. Aasta jooksul osaleti nõustamisel 725 korral. Psühholoogilise nõustamise mahu vähenemise põhjuseks oli ennekõike see, et elukestva õppe sihtasutuse INNOVE korraldatud avatud taotlusvoorust said rahastust mitmed nõustamisprojektid, kelle nõustamisteenustele sai töötuid tasuta suunata. Mõningal määral takistas töötukassa rahastatud nõustamise pakkumist ka mõnes piirkonnas kvaliteetse teenuse pakkujate nappus ja lepingu täitmisel esinenud probleemid aastal vähenes ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja kohalike omavalitsuste pakutava avaliku töö maht. Kui aastal alustas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel osalemist 53 inimest, siis aastal 23 inimest. Kohalikud omavalitsused olid valmis pakkuma avalikku tööd aastal 14% vähem kui aastal aasta eelarves oli aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks (teenused ja toetused teenustel osalemiseks) ette nähtud vahendeid 483,5 miljoni krooni ulatuses. Teenuste osutamiseks kulus aasta jooksul 323,6 miljonit krooni, seega eelarve täitmine oli 67%. Eelarve kasutamine vajalike teenuste pakkumiseks oli raskendatud mitmel põhjusel. Esiteks väga suure kliendikoormuse tõttu ei olnud töövahenduskonsultantidel ja juhtumikorraldajatel võimalik pühendada piisavalt aega iga kliendi vajaduste välja selgitamisele. Ajaressurssi nappus viis paratamatult selleni, et kõik vajadused ei saanud kiiresti välja selgitatud ning selle alusel teenused tellitud. Mitmel juhul selgus, et teenusepakkuja ja töötukassa ootused teenuse kvaliteedi, sisu ja hinna osas lahknevad märgatavalt, mistõttu nurjusid mitmed teenuste tellimise hanked ning teenuseid ei olnud võimalik kavandatud ajal ja mahus pakkuda. 28

29 Töötute sotsiaalne kaitse ja kindlustushüvitised Kindlustatud ja töötuskindlustushüvitis Kuni aastani kasvasid pidevalt nii kindlustatute koguarv (isikute arv, kes olid tasunud oma töötasult vähemalt üks kord aasta jooksul töötuskindlustusmakset) kui ka kindlustatute keskmine arv kuus. Alates aastast on kindlustatute arv aga igal aastal kahanenud aastal kahanes kindlustatute arv võrreldes aastaga ligi inimese võrra (vt joonis 10). 700, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , Hõivatud (16 kuni pensioniiga) Kindlustatute koguarv aastas Kindlustatute keskmine arv kuus Joonis 10. Kindlustatud ja tööealised hõivatud (vanuses 16 kuni pensioniiga) aastatel Kindlustatute keskmine arv on väiksem tööealiste hõivatute keskmisest arvust (vanuses 16 kuni pensioniiga), sest kõik tööealised töötajad ei ole kindlustatud. Praegune kindlustussüsteem ei hõlma näiteks füüsilisest isikust ettevõtjaid ning juhatuse ja nõukogude liikmeid. Kui tööealiste hõivatute arv aastal vähenes 4% ehk inimese võrra, siis kindlustatute keskmine arv kuus vähenes ligi 5% ehk inimese võrra. Töötukassa rahuldas aastal esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest , mis on 41% vähem kui aasta samal perioodil. Töötuskindlustushüvitise saajate arv langes uute töötute arvust kiiremini ja seetõttu langes ka hüvitisesaajate osakaal uutest töötutest aasta jooksul määrati töötuskindlustushüvitis 34% kõigist uutest töötutest (2009. aastal oli see osakaal 45%, vt joonis 11). 60,000 45% 60% 50% Hüvitisesaajate arv 40,000 20, % 34% 40% 22% 21% 24% 23% 30% 16% 55,040 20% 32,363 10% 10,066 11,616 15,696 0% 8,749 6,063 6,467-10% Uued töötuskindlustushüvitise saajad Uute töötuskindlustushüvitise saajate osakaal uutest töötutest Osakaal uutest töötutest Joonis 11. Uued töötuskindlustushüvitise saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel Kindlustatute koguarv näitab kindlustatute kumulatiivset arvu aasta jooksul ja 2002.a. sisaldas see arv ka vanaduspensioniikka jõudnud töötajaid. Kindlustatute keskmine arv kuus näitab isikute arvu, kes keskmiselt ühes kuus tasusid töötuskindlustusmakset. 29

30 2010. aastal oli 37% töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uuel töötul töötuskindlustusstaaži vähem kui 56 kuud ja neile määrati hüvitis 180 päevaks. 63% hüvitisele kvalifitseerunutel oli töötuskindlustusstaaži vähemalt 56 kuud ja neile määrati hüvitis 270 päevaks (2009. aastal määrati 270 päevaks 58% hüvitistest). Kui majanduskriisi alguses aasta teisel poolel 270 päevaks määratud hüvitiste osakaal järsult langes, siis aastal on 270 päevaks määratud hüvitiste osakaal taastunud. Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt 27% kõrgemat palka ning said 23% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180 päevaks (vt joonist 12). Võrreldes aastaga on see vahe veidi vähenenud (hüvitis erines siis 26%). Keskmiselt olid aastal hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud krooni kuus ning esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt krooni kuus. Võrreldes aastaga on hüvitise suurus langenud 7% päevasele hüvitisele kvalifitseerujad 270-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad Keskmine isiku varasem keskmine päevatasu keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval Joonis a. jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasem keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval Kui uute töötuskindlustushüvitise saajate arv oli aastal 41% väiksem kui aastal, siis töötuskindlustushüvitise lõpetamiste arv on kasvanud 1,4 korda aasta jooksul on olnud töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist (2009. aastal oli lõpetamisi ). Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste arv on kasvanud sarnaselt ehk samuti 1,4 korda. Valdavalt on hüvitise maksmise ennetähtaegse lõpetamise põhjuseks olnud töö leidmine (87%) ja ligikaudu 8% juhtudest on lõpetamise põhjuseks olnud töötu mittepöördumine vastuvõtule (mille puhul tegelikkuses võib inimene samuti olla leidnud töö). 270 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes aasta jooksul, oli 216 päeva (vt joonist 13). 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli 154 päeva. Võrreldes möödunud aastaga on 270-päevase hüvitise saajate hüvitiseperioodi kestus 5 päeva võrra pikenenud (2009. aastal oli 211 päeva), aga 180- päevase hüvitise saajate periood on ühe päeva võrra lühenenud (2009. aastal oli 155 päeva). Samas oli mõlema hüvitisetüübi puhul näha aasta jooksul kestuse lühenemise märke. Keskmistes kestustes kajastub lühenemine viitajaga, sest arvesse lähevad ka need hüvitised, mis algasid juba aastal, kui tööturu olukord oli keerulisem (ning rohkem mõjutab see 270-päevaseid hüvitisi). 30

31 Päevade arv päevaks määratud hüvitised 270 päevaks määratud hüvitised Joonis 13. Töötuskindlustushüvitise keskmine kestus päevades aastatel (ettenähtud hüvitise perioodi lõpp jäi vastavasse aastasse) aastaks koostatud prognoosis eeldati, et aasta jooksul määratakse töötuskindlustushüvitis töötule ning hüvitise kuluks ilma sotsiaalmaksuta kujuneb 1,17 miljardit krooni. Aasta jooksul määrati töötuskindlustushüvitis inimesele ehk tegelik uute hüvitise saajate arv moodustas 90% prognoositust. Prognoositust mõnevõrra kõrgemaks kujunes nende töötute osakaal, kellele määrati hüvitis 270 päevaks. 270 päevaks määratud hüvitiste osakaal aastal oli 63%, mis on kahe protsendipunkti võrra kõrgem kui prognoositud. Aasta kokkuvõttes võeti töötuskindlustushüvitise määramisega kokku üles kohustusi 842 miljoni krooni ulatuses. Seega reaalne töötuskindlustushüvitise kulu moodustas 72% prognoositust. Hüvitise määramiste arv ja kulu kujunesid prognoositust madalamaks seetõttu, et tööturu olukord paranes aasta jooksul oluliselt kiiremini kui oli eeldatud eelarve prognoosimisel aluseks võetud rahandusministeeriumi aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumis. Kulu oli seejuures rohkem üleprognoositud kui hüvitise määramiste arv, sest tänu paremale tööturu olukorrale vähenes ka hüvitiste kestus. Kuni aastani 2009 on töötushüvitiste koordinatsioonijuhtumite arv igal aastal kasvanud (vt tabel 7) aastal pöördumine seoses töötushüvitise koordinatsiooniga mõnevõrra vähenes aastal suurenes vaid vähesel määral nende isikute arv, kes soovisid välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvestamist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel. Tabel 7. Töötushüvitiste koordinatsioonijuhtumid aastate lõikes 2004 mai-dets Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendamine välisriigi hüvitise taotlemiseks Välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvestamine Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel Välisriigi töötushüvitisega Eestis tööd otsivad isikud Isikud, kes taotlesid Eesti töötushüvitise eksportimist välisriiki Töötushüvitiste koordinatsioonijuhtumeid kokku

32 Töötushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti aasta jooksul töötukassa poole kokku korral. Välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide liitmist) taotles inimest, kellest jätkuvalt kõige suurema osa moodustasid Soomes töötanud inimesed (793 inimest). Järgnesid Norras (235), Suurbritannias (189) ja Iirimaal (64) töötanud inimesed. Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendas töötukassa 428 korral. Kõige sagedamini tõendas töötukassa kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist Soomes (271 korral). Välisriigis määratud töötushüvitisega tuli Eestisse tööd otsima 35 inimest (14 Iirimaalt, teistest riikidest vähem). Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 69 inimest (23 Soome, 13 Suurbritanniasse, teistesse riikidesse vähem). Töötutoetus aastal määrati töötutoetust korral, mis on 24% vähem kui aastal (vt joonist 14). Töötutoetuse määramiste protsent kõigist uutest töötutest on aastal võrreldes aastaga jäänud peaaegu samaks aastal määrati töötutoetus 31% kõigist uutest töötutest, aastal oli see osakaal 32%. Eelnevatel aastatel on töötutoetuse saajate osakaal olnud suurem, kuid nüüd on varasemast suurem osa uutest töötutest enne töötuna arvelevõtmist töötanud piisavalt, et kvalifitseeruda töötuskindlustushüvitisele. 50,000 70% Hüvitisesaajate arv 25,000 52% 52% 52% 49% 49% 39% 32% 31% 38,179 31,277 26,577 29,010 22,147 18,600 12,279 13,890 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Osakaal uutest töötutest % Uued töötutoetuse saajad Uute töötutoetuse saajate osakaal uutest töötutest Joonis 14. Uued töötutoetuse saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel Töötutoetuse keskmine kestus, mille ettenähtud periood lõppes aasta jooksul, oli 154 päeva. Toetuse kestus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga pikenenud 1 päeva võrra (keskmine kestus oli siis 153 päeva). Nagu töötuskindlustushüvitise puhul, nii ka töötutoetuse puhul mängib kestuse juures rolli see, et suures osas lähevad aastal lõppenud toetuste puhul arvesse need inimesed, kellele määrati töötutoetus juba aastal ehk keerulisemas tööturu olukorras kui aastal. Kindlustushüvitis koondamise korral Kindlustushüvitist koondamise korral hakkas töötukassa määrama tulenevalt muudatustest seadusandluses aasta 1. juulist (enne seda määrati töölepingu kollektiivse ülesütlemise hüvitist) aastal rahuldas töötukassa kindlustushüvitise avaldust koondamise korral, mis puudutasid kokku inimesele hüvitise maksmist. Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusest tegevusalade lõikes, sest 19% koondamisjuhtudest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri andmebaasis (vt joonis 15). Nendest, kellel oli tegevusala märgitud, oli suurim koondamishüvitise saajate arv töötlevas tööstuses (30% juhtudest). Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (13%), ehitus (11%) ning veondus ja laondus (6%). Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid aastal Kreenholmi Valduse AS-is, mille 643 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 10,6 miljoni krooni ulatuses. 32

33 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 3% Veondus ja laondus 6% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Majutus ja toitlustus 3% Info ja side 3% 2% Finants- ja Kunst, kindlustustegevus meelelahutus ja 2% vaba aeg Haldus- ja 1% abitegevused 2% Kinnisvaraalane tegevus 2% Muud teenindavad tegevused Muu 1% 2% Ehitus 11% Töötlev tööstus 30% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 13% Ettevõtte tegevusala märkimata 19% Joonis 15. Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusala lõikes aastal Kui aasta keskel hakati maksma kindlustushüvitist koondamise korral, siis olid hüvitisesaajad keskmiselt üsna kõrge palgaga ning seetõttu ka kõrge hüvitisega (2009. aasta juulis-augustis määratud hüvitise puhul oli hüvitisesaajate keskmine eelneva palk krooni ja keskmine hüvitis krooni). Aja möödudes on aga hüvitis jäänud väiksemaks aasta jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhul oli hüvitisesaajate keskmine eelnev palk krooni ja keskmine hüvitis krooni. Keskmiselt olid aasta jooksul kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juures ligi 14 aastat. Nii koondamise korral makstava hüvitise määramiste arv kui ka kulu kujunesid aastal väiksemaks kui prognoositud, sest aasta teises pooles paranes tööturu olukord oluliselt kiiremini kui oli eeldatud eelarve prognoosimisel aluseks võetud Rahandusministeeriumi aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumis. Töötukassa prognoosis, et aastal määratakse kindlustushüvitis koondamise korral inimesele ja hüvitise maksmiseks ilma hüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta kulub 309,8 miljonit krooni. Tegelikuks hüvitise määramiste arvuks aastal kujunes , seega prognoosi vastavus tegelikkusele oli 74%. Hüvitise maksmiseks kulus aastal 184,2 miljonit krooni, mis moodustab 60% prognoositud kulust. 33

34 Tööandja maksejõuetuse hüvitis aasta jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 567 ettevõtte maksejõuetusega, mis puudutas kokku inimesele hüvitise maksmist (vt joonis 16). Võrreldes aastataguse ajaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 7% vähem. Hüvitisesaajate arv 8,000 6,000 4,000 2, , ,057 3,007 2,180 1,254 1,134 2, Tööandjate arv Maksejõuetuse hüvitise saajate arv Tööandjate arv, kelle töötajatele määrati maksejõuetuse hüvitist Joonis 16. Maksejõuetuse hüvitise saajate arv ja tööandjate arv, kelle töötajad said maksejõuetuse hüvitist aastatel Hüvitisesaajatest 61% oli töötanud ettevõtetes, mis olid eelnevalt tegutsenud sekundaarsektoris ning 39% tertsiaarsektoris 6 (vt joonis 17). Sekundaarsektoris oli maksejõuetushüvitise saajate ja maksejõuetushüvitise juhtumite arvult suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku hüvitise saajat 82 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurim valdkond maksejõuetushüvitise määramiste osas oli ehitus, kus 92 juhtumi raames määrati hüvitis 932 inimesele. Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid olnud hõivatud hulgi- ja jaekaubanduses (615 hüvitisesaajat, 85 juhtumit) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (377 hüvitisesaajat, 28 juhtumit). Suurima arvu hüvitisesaajatega oli aastal seotud Kreenholmi Valduse AS pankrotijuhtum. Puuvillriide kudumisega tegelenud ettevõtte Kreenholmi Valduse AS endisele 597 töötajale määrati kokku ligi 13,4 miljonit krooni hüvitist. info ja side 2% veondus ja laondus 2% rõivatootmine 5% metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed 5% trükindus ja salvestiste paljundus 3% puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine 3% muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 2% muu tootmine 6% muu 9% ehitus 19% mööblitootmine 6% finants- ja kindlustustegevus 6% majutus ja toitlustus 8% tekstiilitootmine 12% hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 12% Joonis 17. Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad tegevusala lõikes aastal 6 Primaarsektor põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Sekundaarsektor mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor kaubandus, teenindus jms. 34