Muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamise juhend 1.1 Tallinn 2014
|
|
- Kristina Soosalu
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamise juhend 1.1 Tallinn 2014
2 Sisukord 1. Sissejuhatus Muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamise eesmärk Koostamise kord Muuseumi missioon ja ülevaade toimepõhimõtetest Kogumispõhimõtted Kogumise eesmärk Teiste sarnaste või lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude lühianalüüs Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid Muuseumikogu hetkeseis ja täiendamisvajadus Muuseumikogu täiendamise protseduurid Juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüs Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine Museaalide väljaarvamine Muuseumikogu dokumenteerimine Dokumenteerimismeetod Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine Dokumenteeritavad tegevused, rollid ja vastutus Retrospektiivne dokumenteerimine Muuseumikogu kasutamine Rollid ja vastutus Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsioon Teenuste loetelu ja nendega seotud piirangud Digiteerimistööde korraldus Säilitamine Rollid ja vastutus Säilitustingimused Säilitustingimuste tagamine Turvalisus Toimepidevus Riskianalüüsi läbiviimise kord Ohuplaani koostamise ja rakendamise kord Kirjandus
3 1. Sissejuhatus 1.1 Muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamise eesmärk Muuseumikogud on väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmise, uurimise ja tutvustamise ülesande on ühiskond usaldanud muuseumidele. Iga muuseumi erialane ning moraalne kohus on töötada välja muuseumikogu korralduse põhimõtted ja kogumispõhimõtted, et tagada tööjõu, aja ja materiaalsete ressursside võimalikult otstarbekas kasutamine. Muuseumikogu korralduse põhimõtted ja kogumispõhimõtted, tuginedes organisatsiooni missioonile, põhimäärusele ja arengukavale, määravad muuseumikogu arenguplaanid ning reguleerivad kogu moodustamist, säilitamist ja kasutamist. Need on dokumendid, mida iga muuseum koostab lähtuvalt oma organisatsiooni ning muuseumikogu eripärast. Muuseumikogu korralduse põhimõtted ja kogumispõhimõtted on abiks nii muuseumile eesmärkide seadmisel kui ka avalikkusele muuseumi kogudest ülevaate saamisel ja veendumaks, et muuseum haldab tema hoolde usaldatud kultuuripärandit eesmärgipäraselt ja säästvalt. Need on vajalikud dokumendid ka muuseumi rahastajatele ja koostööpartneritele selgema ülevaate saamiseks muuseumi toimepõhimõtetest ja tegevussuundadest. 1.2 Koostamise kord Muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamisel tuleb lähtuda muuseumiseadusest ja selle rakendusaktidest, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) vastavatest suunistest, muuseumide eetikakoodeksist, väljakujunenud headest tavadest ning käesolevast juhendist. Juhendis on teemade kaupa loetletud kohustuslikud osad, mis peavad muuseumi koostatavas dokumendis kajastuma. Selgituse veerus on vastava punkti sisu lahti kirjutatud ning toodud soovituslikke näiteid. Kogumispõhimõtted (ptk 3) võib soovi korral kehtestada ka eraldiseisva dokumendina, mitte osana muuseumikogu korralduse põhimõtete ülddokumendist. Sel juhul tuleks sinna lisada ka juhendi 2. peatükis loetletud osad. Muuseumikogu korralduse põhimõtteid ja kogumispõhimõtteid ei koostata ajaliselt fikseeritud perioodiks, vaid tähtajatult. S.t et need peavad olema pidevalt ajakohased ning neid muudetakse kohe, kui vajadus ilmneb. 3
4 Juhendi koostamise algatas aastal Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu kogumis- ja säilitustöö komisjon. Töörühma kuulusid: Kriste Sibul (Ennistuskoja Kanut endine direktor), Lea Sillart (Tallinna Linnamuuseumi peavarahoidja), Helen Tarvis (Ennistuskoja Kanut endine direktor), Hilkka Hiiop (Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti konservaator), Kaie Jeeser (Tartu Linnamuuseumi peavarahoidja, MuISi koordinaator Kultuuriministeeriumi juures), Laura Kipper (Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakonna endine kogude kuraator), Kaie Kukk (Eesti Rahva Muuseumi endine konserveerimisosakonna juhataja), Helgi Põllo (Hiiumaa Muuseumi endine peavarahoidja, praegu teadusdirektor), Leelo Saar (Järvamaa Muuseumi peavarahoidja). Liikmete ettepanekutele tuginedes koostas dokumendi teksti Marju Reismaa (Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik). Juhend viidi kooskõlla uue muuseumiseadusega juulis
5 2. Muuseumi missioon ja ülevaade toimepõhimõtetest Kohustuslikud osad Selgitus 2.1. Missioon Lühike organisatsiooni mõtte ja otstarbe kirjeldus, mis määratleb muuseumi koha ja rolli kultuurimaastikul. Vastus küsimusele: mille ja kelle jaoks muuseum eksisteerib? Mille poolest erineb teistest muuseumidest? Samuti võiks siin keskenduda neile omadustele, mis eristavad muuseumi kõikidest teistest ja on seeläbi ainulaadsed ja kordumatud (nt ainus vastava teemaga tegelev muuseum, mõni eripärane kogumisprintsiip vms) Muuseumi ajalugu Lühiülevaade muuseumi loomisest ja muuseumikogu kujunemisest. Olulisemad sündmused, mis on mõjutanud muuseumi arengut Muuseumikogu Statistiline ülevaade muuseumikogust (kollektsioonidest/alakogudest). Samuti nimetada, kui palju on digiteeritud objekte (s.t on loodud museaali digikujutis); kui palju on ainult digitaalseid museaale; kui palju on kirjeldatud MuISis. Põhjalikum analüüs ei ole selle punkti all vajalik, vaid on osa kogumispõhimõtetest (vt ptk 3) Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid Loetleda muuseumi osakonnad, hoidlad, filiaalid ja olemasolul muud püsikasutuses olevad näitusepaigad. Nimetada vastutajad muuseumikogu korralduse põhimõtetes kajastatud teemade lõikes. Kirjeldada muuseumi nõukoja ja/või teadusnõukogu moodustamise põhimõtteid ja ülesandeid Muuseumi koostöövõrgustik Ülevaade toimivatest võrgustikest sõprade selts, koostöö teiste muuseumide ja mäluasutustega, väikemuuseumide seltsingud, koduloouurijate ring vms. Selgitada, milles koostöö seisneb Muuseumi tegevust reguleerivad õigusaktid ning strateegilised dokumendid Nt muuseumiseadus, ICOMi eetikakoodeks, põhimäärus või põhikiri, omavalitsuse dokumendid, viited kehtivatele arengukavadele, strateegilistele alusdokumentidele. 5
6 3. Kogumispõhimõtted Kogumise all mõeldakse kõiki meetmeid ja tegevusi, mis on suunatud muuseumikogu rajamisele ja täiendamisele. Muuseumikogu täiendamisel tuleks vältida kvantiteedile suunatud (kogumine pelgalt kogumise pärast) ja ainult minevikule keskendunud, juhuslikku ja passiivset kogumistööd. See tuleks asendada järgmiste põhimõtetega: kvaliteet (muuhulgas nähtusekesksus), süstemaatilisus, aktiivsus, lisaks minevikule oluline ka tänapäev. Kogumispõhimõtted on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Kogumispõhimõtteid koostades lähtutakse olemasoleva muuseumikogu ülevaatest ning juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüsist, arvestades muu hulgas koostööpartneritest muuseumide ja teiste mäluasutuste tegevust. Kogumist korraldavad dokumendid on: a) Kogumispõhimõtted (pikaajaline, vastavalt vajadusele ajakohastatav). MuISiga liitunud muuseum peab enne kogumispõhimõtete kinnitamist küsima Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu seisukohta. Kui edaspidi soovitakse dokumenti muuta, siis direktor esitab selle enne uut kinnitamist uuesti muuseuminõukogu seisukoha saamiseks. Kogumispõhimõtted on muuseumiseaduse kohaselt avalik dokument ning see tuleb kättesaadavaks teha muuseumi veebilehel. b) Kogumiskava (lühiajaline) annab konkreetsed tegevusjuhised kogumistöö läbiviimiseks ning see tuleks siduda aasta tööplaaniga (s.t ei ole osa muuseumikogu korralduse põhimõtete või kogumispõhimõtete dokumendist). Kogumiskava sõnastab prioriteedid vastavaks perioodiks, võttes arvesse hetke ressursse (nii raha kui tööjõud); määrab töö läbiviijad; planeerib summad; määratleb lisalepingud, mis on vajalikud konkreetse kogumistegevuse läbiviimiseks. Kohustuslikud osad 3.1. Kogumise eesmärk 3.2. Teiste sarnaste või lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude lühianalüüs Selgitus Tuleneb muuseumi missioonist ja arengukavast, peab olema seotud muuseumi teiste tegevustega (uurimine, tutvustamine). Hinnata nende mõju oma muuseumi tööle (mis on põhilised erinevused/sarnasused muuseumikogu suuruse, tüüpilise ainese, kultuuriloolise väärtuse, kasutatavuse osas). Nimetada, kas tegemist on riigivõi munitsipaalmuuseumidega või eramuuseumidega ning kirjeldada, kas/kuidas see mõjutab teie muuseumi tööd. Kui on teada, siis nimetada väljaspool Eestit tegutsevad muuseumid, mille kogudes leidub teie muuseumi profiiliga seotud museaale. Kui varem ei ole seda teemat põhjalikumalt analüüsitud, siis alustuseks piisab miinimuminfona 6
7 muuseumide loetelust, kellega kavandatakse teha kogude kaardistamise osas edaspidi põhjalikumat koostööd. Võimalusel nimetada konkreetsed alateemad, mille puhul ühishuvi on Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted 3.4. Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid Välistada konkureerimine museaalide omandamisel. Sarnase missiooniga ning teemalt lähedased muuseumid peaksid eesmärgiks seadma kogumispõhimõtete omavahelise kooskõlastamise. Olulised on läbirääkimised ja koostöö. Muuseumi prioriteetidega mittesobivatest või kogus juba esindatud objektidest on mõistlik loobuda ning võimalusel jagada nende kohta teavet teiste muuseumidega. Üldised põhimõtted, mis ei sõltu konkreetse muuseumi temaatikast, on kirjas muuseumiseaduses: Muuseum ei võta kultuuriväärtusega asja museaalina arvele, kui: 1) asi ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele; 2) asja üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega; 3) asja üle arvestuse pidamiseks, selle säilitamiseks või eksponeerimiseks puuduvad tingimused või eelarvelised võimalused. Muuseum: 1) selgitab oma võimaluste piires välja kultuuriväärtusega asja päritolu, et vältida omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud asja museaalina arvele võtmist; 2) arvestab teiste sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtteid. Neid üldpõhimõtteid peaks täiendama ja täpsustama, lähtudes oma muuseumi eripärast. Lisaks sarnase ainevaldkonna muuseumidele peaks arvestama ka raamatukogude ja arhiividega. Üldised põhimõtted, mis ei sõltu konkreetse muuseumi temaatikast, on kirjas kultuuriministri määruses Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord : Muuseumikogu täiendamise otsus peab: 1) olema kaalutletud ja põhjendatud; 2) vastama kogumispõhimõtetele; 3) vastama vähemalt ühele põhikriteeriumile asja või asjade kogumi väärtuse hindamisel ja vähemalt kahele lisakriteeriumile väärtuse astme määramisel. 7
8 Põhikriteeriumid ja nende selgitused (abiks hindamisel ja on vaid üks võimalik variant kriteeriumide tõlgendamiseks): 1) Ajalooline väärtus: kas asi on seotud konkreetse inimese, paiga, sündmuse või tegevusega ja mida see jutustab mõne ajaloolise protsessi, temaatika või eluviisi kohta; kas ja kuidas aitab asi ajalugu paremini mõista. 2) Ühiskondlik või kogukondlik väärtus: kas asjaga on seotud mingid uskumused, ideed, lood, kombed, tavad, mis on tänapäeval olulised teatud kogukonna või inimgrupi jaoks; miks see on oluline; milles see väljendub. 3) Teaduslik väärtus: kas teadlastel on tänapäeval või tulevikus huvi asja põhjalikumalt uurida. 4) Esteetiline väärtus: kas asi on meisterlikult valmistatud või on suurepärane näide teatud oskustest; kas see on hea näide stiilist, disainist, kunstivoolust või mõne kunstniku loomingust; kas see on originaalse või innovaatilise disainiga. Lisakriteeriumid: 1) Päritolu, legend, dokumenteerituse aste: kas on teada, kes oli asja omanik, kasutaja või valmistaja; kus ja kuidas seda kasutati; kuivõrd hästi see on dokumenteeritud. 2) Iseloomulikkus, tüüpilisus, rariteetsus: kas asi on teatud liiki asjade, tegevuste, eluviisi või ajalooperioodi tüüpiline näide; kas asi on haruldane, ebatavaline või erakordselt hea näide teatud asjast; kas see on erakordselt hästi dokumenteeritud, võrreldes teiste samalaadsete asjadega. 3) Seisund, terviklikkus: kas asi on hästi säilinud, töökorras; kas see on säilinud ilma tahtlike või juhuslike muudatusteta, mis takistaksid tema tajumist originaalina. 4) Kasutatavus näitusel, teadustöös, haridustegevuses: kas asja abil on võimalik interpreteerida sündmusi, kogemusi, inimesi jne ning tuua välja nende erinevaid aspekte; kas asi aitab 8
9 muuseumil jutustada mingit lugu; kuidas asi seostub muuseumi näituste kavaga ja haridusprogrammidega Muuseumikogu hetkeseis ja täiendamisvajadus 3.6. Muuseumikogu täiendamise protseduurid 3.7. Juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüs 3.8. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine Neid kriteeriume peaks täiendama ja täpsustama, lähtudes oma muuseumi eripärast. Kirjeldada muuseumikogu tüüpilist ainest, selle seisundit, olulisemaid uurimusi. Määratleda kogumistöö ulatus võimaluse korral nii temaatilistes, geograafilistes kui ajalistes aspektides. Lisaks sellele, mida muuseum kogub, määratleda ka see, mida ei koguta. Mida konkreetsem on teemade määratlus, seda lihtsam on järgida kogumispõhimõtteid. Kirjeldada: - kes vastutab muuseumikogu täiendamise eest; - kuidas on korraldatud museaali dokumenteerimiseks vajaliku info kogumine; - kes ja kuidas talletab esmase info kirjalikud ülestähendused, fotografeerimine jne; - tegevuskava erandjuhtumite puhuks. ICOMi eetikakoodeksi kohaselt võib kogumispõhimõtetele mittevastavate esemete või taime-, looma või muude eksemplaride omandamine toimuda ainult väga erandlikel asjaoludel. Analüüsida muuseumi olemasolevaid ressursse (ruumid, tööjõud) ning vajadusel koostada tegevusplaan kitsaskohtade lahendamiseks. Seada eesmärgid olemasoleva muuseumikogu hindamise läbiviimiseks inventuuride järgmise 5- aastase perioodi jooksul. Muuseumikogu hindamise käigus ei määrata mitte museaalide rahalist väärtust, vaid hinnatakse nende tähtsust ja tähenduslikkust (seda nii üksikobjektina kui ka osana kollektsioonist) Museaalide väljaarvamine Analüüsi käigus peaks selguma, kas on vajadus teatud museaale muuseumikogust välja arvata. See osa peaks andma dokumendi lugejale kindluse, et väljaarvamise protseduurid viiakse läbi kaalutletult, läbipaistvalt ja vastutustundlikult. Kirjeldada museaali muuseumikogust väljaarvamise põhimõtteid, lähtudes muuseumiseaduse -st 11 ning juhendist Nõuandeid museaalide muuseumikogust väljaarvamise korraldamisel. 9
10 4. Muuseumikogu dokumenteerimine Dokumenteerimise all mõeldakse kõiki meetmeid ja tegevusi, mis on suunatud museaaliga seotud teabe kogumisele, kasutamisele ja säilitamisele. Dokumenteerimine hõlmab kogu muuseumiobjekti haldamisega seotud dokumentatsiooni ja annab võimaluse muuseumikogu säilivuse kontrolliks. Dokumenteerimiskorralduse määrab iga muuseum ise, kuid see peab arvestama riiklikke norme ja olema kooskõlas ICOMi eetikakoodeksiga. Eesti Vabariigis reguleerivad muuseumikogude arvestust kolm kultuuriministri määrust, mis on kohustuslikud MuISiga liitunud muuseumidele ning teistele soovituslikud: a) muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord; b) muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus; c) museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord eriliselt tuleb tähele panna 5 nõudeid. Kohustuslikud osad 4.1. Dokumenteerimismeetod 4.2. Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine 4.3. Dokumenteeritavad tegevused, rollid ja vastutus Objektide vastuvõtt: a) Museaalina arvelevõtmine 1) Esmane dokumenteerimine 2) Museaali kirjeldamine b) Asja muuseumisse hoiule võtmine Selgitus Kirjeldada: - dokumenteerimismeetodeid (paberkandjapõhine, arvutipõhine (MuIS) või segavariant); - kataloogide/kartoteekide süsteemi (paberil või elektrooniline, milliseid kartoteeke koostatakse: alfabeetiline, temaatiline, sündmusel põhinev, autoritel põhinev jne); - kohakataloogi struktuuri. Arvestusdokumentide loetelu koos nende vormistamisviisi, säilitustähtaja ning juurdepääsuõigustega. Nimetada, milliste dokumentide puhul on vajalik väljatrükk või koopiad. Kirjeldada, kuidas arhiveeritakse ja hoitakse. Kirjeldada, kuidas on dokumenteerimine korraldatud: millised on etapid, tähtajad, kes teostab, kes vastutab ja kellel on kinnitamisõigus ning MuISi kasutajate õigused ja kohustused. Alapunktide selgituste all on lahti kirjutatud nende tegevuste olemus, mille dokumenteerimine on miinimumnõudena kohustuslik. Muuseumikogu dokumenteerimine saab alguse kogumisel ning muuseum peab ära määrama kogumisel objekti kirjeldava andmehulga. Iga muuseum võib siin kehtestada omad nõuded, kuid need peavad vastama üldistele miinimumnõuetele. Vastuvõtudokumentatsioon hõlmab informatsiooni objekti endiste omanike ja selle kasutamise kohta ning informatsiooni objekti autoriõiguste kohta. Iga 10
11 Museaalide liikumine ja kasutamine: a) Muuseumiväline b) Muuseumisisene museaal varustatakse vastuvõtul unikaalse numbriga, mille oluline osa on muuseumi nime lühend. Kirjeldamise käigus dokumenteeritakse museaal oma füüsiliste ja sisuliste tunnustega, eesmärgiga muuta muuseumikogu analüüsitavaks ja uuritavaks. Hoiulevõetud asju ei võeta arvele museaalidena ja ei arvata muuseumikogusse. Vt ka museaalina arvele ja hoiule võtmise juhend. Antud dokumentatsiooni eesmärk on tagada järjepidev kontroll museaali asukoha ja säilivuse üle. Vt ka kasutamise ptk 5. Liikumine hõlmab laenutamist, pildistamist, konserveerimist, eksponeerimist jms Inventuur Perioodiline lisakontroll muuseumikogu seisundi ja olemasolu kohta (kõik museaalid peavad olema üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel, muuseumi põhjendatud taotlusel võib kultuuriminister tähtaega pikendada). Inventuuriga fikseeritakse esmane/tähtsaim informatsioon iga museaali kohta: unikaalne number, asukoht, nimetus ja seisund. Muuseumikogu inventuuride läbiviimise kava võib kehtestada ka eraldi dokumendina, lisana muuseumikogu korralduse põhimõtetele. Muuseum peab omama vastavate protseduuride Säilitusprotseduurid loetelu: muuseumikogu perioodiline seire ja korrastus; hoidla kliima pidev seire jne (vt ka säilitamise ptk 6) Museaali muuseumikogust väljaarvamine ja hoiule võetud asja tagastamine 4.4. Retrospektiivne dokumenteerimine Kui museaal on kogust välja arvatud, siis museaaliga seotud dokumentatsioon tuleb säilitada muuseumis. Kui objekt antakse üle teisele muuseumile, siis tuleb üle anda ka koopia museaali puudutavast dokumentatsioonist. Museaali dokumentatsioonile tuleb lisada museaali kogust väljaarvamise põhjused ja ametlik kinnitus väljaarvamise kohta. Kui muuseumikogu on seni puudulikult dokumenteeritud, peavad muuseumikogu korralduse põhimõtted sisaldama plaani probleemi lahendamiseks: millised ressursid on muuseumil olemas, et dokumenteerimisnõudeid täita, milliseid ressursse oleks vaja juurde taotleda analüüsida läbi nii tööjõud kui rahaline ressurss. 11
12 5. Muuseumikogu kasutamine Muuseumikogusid kasutatakse eksponeerimiseks hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, uurimistööks, publitseerimiseks, jäädvustamiseks (sh digiteerimine), kopeerimiseks, seda nii muuseumi enda ruumides kui väljaspool. Muuseumi ülesanne on võimaldada avalikkuse ligipääs museaalidele. Ligipääs ja kasutamine peab olema kooskõlas säilitamise ja järelevalve vajadustega, et tagada museaalide pikaajaline säilimine. Kasutamise (laenutamine, kasutajate teenindamine jne) üldised põhimõtted sätestatakse muuseumikogu kasutamise korras, mis peab selgelt ja ühemõtteliselt piiritlema need tegevused ja protseduurid, mida rakendatakse muuseumikogule juurdepääsu loomisel. Muuseumikogu kasutamisega seotud dokumentatsioon peab tagama püsiva ülevaate ja kontrolli museaali asukohast, seisundist, kasutamiseesmärgist ja kasutajast. Kasutamise dokumenteerimine on kohustuslik nii muuseumivälisel kui ka muuseumisisesel kasutamisel Rollid ja vastutus Kohustuslikud osad 5.2. Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsioon Selgitus Ametikohtade loetelu, kes konkreetselt vastutavad muuseumikogu kasutamise korra täitmise eest muuseumis ja millises ulatuses. Nt museaalide kasutamiseks andmine (nii pika- kui lühiajaline laenutamine, nii teistele muuseumidele kui muudele asutustele), transpordi korraldamine, uurijate teenindamine jmt. Loetleda lepingud ja dokumendid nii muuseumivälisel kui muuseumisisesel museaalide liikumisel Teenuste loetelu ja nendega seotud piirangud 5.4. Digiteerimistööde korraldus Vt ka dokumenteerimise ptk 4. Loetelu muuseumikogu kasutamisega seotud teenustest ja nendega seotud piirangutest (säilitamine, fotografeerimine, valguskoopiate valmistamine, autoriõigused, viitamine jne). Vajadusel lisada viited teenuseid reguleerivatele dokumentidele. Pane tähele, et museaalide puhul, millel pole autoriõigusi, mille varalised autoriõigused on üle antud muuseumile või millel puuduvad muud kitsendused, ei tohi seada kasutuspiirangud peale digiteerimist. Kui muuseum peab tegema kulutusi faili loomiseks, siis on muuseumil õigus küsida ühekordset kulupõhist tasu. Kirjeldada muuseumi prioriteete digiteerimistööde läbiviimisel. Anda ülevaade digiteerimistööde korraldamisest: kes ja kuidas digiteerib, digiteerimise jõudlus ning millest lähtutakse faili loomisel. 12
13 6. Säilitamine Säilitamise all mõeldakse kõiki meetmeid ja tegevusi, mis on suunatud ainelise kultuuripärandi hoidmisele, et kindlustada juurdepääs nii praeguste kui tulevaste põlvkondade jaoks. Selgelt sõnastatud säilituspõhimõtted: - võimaldavad ressursside optimaalset ja sihipärast kasutamist; - piiritlevad personali rollid ja vastutuse; - võimaldavad töötajatel ja külastajatel aru saada säilitamise huvides kehtestatud piirangutest; - loovad raamistiku ja määravad kriteeriumid, millest lähtuvalt saab kavandada ja hinnata tegevusi; - loovad aluse säilitustegevuse järjepidevusele; - on seotud muuseumi eesmärkide ja arengukavaga ning toetavad seatud eesmärkide saavutamist. Kohustuslikud osad 6.1. Rollid ja vastutus 6.2. Säilitustingimused 6.3. Säilitustingimuste tagamine Selgitus Ametikohtade loetelu, kes konkreetselt vastutavad säilitamise eest muuseumis ja millises ulatuses. Suures organisatsioonis võib pika loetelu asemel viidata organisatsiooni struktuurile ja ametijuhenditele eeldusel, et need tagavad vajaliku ülevaate. Samuti tuua välja, milliseid säilitustegevusi teostab muuseum ise ja millised ostetakse teenusena sisse. Kirjeldada optimaalseid säilitustingimusi, võttes arvesse muuseumi tüüpi, muuseumikogu iseloomu (nt objektide materjali säilivust, omadusi) reaalseid võimalusi ja ressursse. Juhul, kui olemasolevad säilitustingimused ei vasta vajalikule tasemele, märkida soovitav tase ning viidata muuseumi arengukavale, milles tuleb kajastada tegevuskava ja ressursid soovitava taseme saavutamiseks. Kirjeldada, millised tegevused ja meetodid aitavad: - kehtestada ja tagada optimaalseid keskkonnatingimusi; - luua objektide suurust, kuju, laadi ja seisundit arvestavad hoiutingimusi (milliseid materjale ja meetodeid kasutatakse objektide pakendamiseks, hoidmiseks jne. Deklareerida kohustus kasutada arhiivipüsivaid ja objekte mittekahjustavaid materjale); - regulaarselt hinnata muuseumikogu seisundit ja valida sellest tulenevalt edasisi tegevusi; - planeerida konserveerimiskavu ja -tegevusi; 13
14 - korraldada konserveerimise ja säilitamise dokumenteerimist ning aruandlust Turvalisus Kui muuseumil on konkreetse tegevuse kohta koostatud detailne juhis, siis viidata ka sellele. Näiteks: Muuseumikogu seisundi jälgimiseks viiakse vähemalt kord aastas läbi seisundi hindamine vastavalt muuseumikogu seisundi hindamise juhendile. Kajastada üldised põhimõtted, millest muuseum lähtub muuseumikogu turvalisuse tagamisel asutuse igapäevase tegevuse korraldamisel. NB: oluline on meeles pidada, et kuna muuseumikogu korralduse põhimõtted on avalik dokument, siis siin ei märgita detailseid protseduure, süsteeme ning tegutsemisjuhiseid, mis võimaldaksid lugejal tuvastada võimalikke maandamata turvariske. Selle asemel viidata üldiste põhimõtete kõrval asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud detailsetele protseduuridele. Nt kirjutada üldine põhimõte: Hoidlatesse on lubatud siseneda üksnes neil muuseumitöötajatel, kelle tööülesannete täitmiseks on see vajalik ning lisada viide sisemisele protseduurile: Hoidlatele ligipääs ja seal tegutsemine on reguleeritud XX juhendis. 14
15 7. Toimepidevus Toimepidevuse eesmärk on tagada asutuse toimimine ja võimaliku kahju minimeerimine erakorraliste sündmuste toimumisel. Toimepidevuse tagamiseks on vajalik eelnevalt hinnata (riskianalüüs) riskistsenaariume, mis võivad põhjustada erakorralise olukorra ning läbi mõelda hädaolukordades vajalikud ressursid, kommunikatsioon ja tegevuskava ehk koostada hädaolukorra lahendamise kava (ohuplaan). Arhiivieeskirja kohaselt peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud kehtestama nende valduses olevate avalike arhivaalide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks ohuplaani. Ohuplaanis nähakse ette arhivaalide kaitse, päästmise ja taastamise meetmed tõenäoliseks ohuolukorraks ning sellega kaasnevate tagajärgede likvideerimiseks. Ohuplaani võib kehtestada eraldi aktina või osana hädaolukorras tegutsemise plaanist. Kohustuslikud osad 7.1. Riskianalüüsi läbiviimise kord 7.2. Ohuplaani koostamise ja rakendamise kord Selgitus Kirjeldada: - Kas ja kui sageli viiakse muuseumis läbi riskianalüüsi; - kas riskianalüüsi tulemused fikseeritakse eraldi dokumendis; - millised on riskid, mida tuleb alati riskianalüüsi käigus hinnata. Traditsiooniliselt hinnatakse järgmisi riske: - tuli - vesi - looduskatastroofid - vandalism - vargused - administratiivsed vead Kirjeldada: - kas muuseumil on olemas ohuplaan või hädaolukorras tegutsemise plaan; - kui sageli seda uuendatakse? (traditsiooniliselt vaadatakse plaanid üle vähemalt kord aastas ja juhul, kui muuseumi struktuuris, tööprotsessides või keskkonnas toimub olulisi muudatusi); - kas ja kui sageli töötajaid koolitatakse hädaolukorras käitumise osas; - kas ja kui sageli ohuplaani testitakse; - kas ohuplaani koopiaid hoitakse töötajatele kättesaadavates kohtades (NB: mitte kirjutada antud dokumenti konkreetseid kohti, kuna ohuplaanid võivad sisaldada turvalisuse aspektist tundlikku informatsiooni). 15
16 8. Kirjandus ICOM Code of Ethics for Museums. (2006). Paris: ICOM. ISBN Key Concepts of Museology. (2010). / Ed. Francois Mairesse, Andre Desvalles. Paris: ICOM, Armand Colin. ISBN: Muuseumiseadus. (2013) Running a museum: a practical handbook. (2004). / Ed. Patrick J. Boylan. Paris: ICOM. ISBN Kogumispõhimõtted Assistance with writing a collection plan. (1998). COMCOL (International Committee for Collecting). Bergevoet, F., Kok, A., de Wit, M. (2006). Netherlands guidelines for deaccessioning of museum objects. Amsterdam: Instituut collection Nederland. Russell, R., Winkworth, K. (2009). Siginificance 2.0: a guide to assessing the significance of collections. [2nd ed.] Adelaide: Collections Council of Australia ISBN: Dokumenteerimine Documentation Committee of the International Council of Museums (ICOM-CIDOC): Statement of Principles of Museum Documentation 2.pdf International Guidelines for Museum Object Information: The CIDOC Information Categories. (1995). / Ed. Alice Grant, Joséphine Nieuwenhuis, Toni Petersen. Paris: CIDOC. Printed version, ISBN Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord 16
17 Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord Object ID. SPECTRUM: The UK Museum Documentation Standard. (2009). / Ed. Gordon McKenna, Efthymia Patsatzi. Cambridge: Collections Trust. Eksponeerimine Arhiivimaterjalide eksponeerimise juhis. (CPTE ). / Koostanud Rahvusvahelise Arhiivinõukogu (ICA) parasvöötme säilituskomitee. Turvalisus Ohuplaani koostamine. Juhis arhiividele ja arhiivimoodustajatele. (2005). / Koostanud Koidu Laur. Rahvusarhiiv. 17
Microsoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
RohkemEESTI MUUSEUMIDE AASTAAUHINDADE EHK MUUSEUMIROTI KONKURSI STATUUT 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Muuseumirott on iga-aastane tunnustusauhind, mida antakse välja kü
EESTI MUUSEUMIDE AASTAAUHINDADE EHK MUUSEUMIROTI KONKURSI STATUUT 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Muuseumirott on iga-aastane tunnustusauhind, mida antakse välja kümnes kategoorias: 1.1.1. koguhoidja; 1.1.2. konserveerimistöö;
RohkemMicrosoft Word - VM_kogud_2015.doc
KINNITAN: Jaak Pihlak, direktor 26.02.2015 a Viljandi Muuseumi kogumispõhimõtted ja kogude korraldamine Viljandi 2015 SISUKORD 1. MUUSEUMI MISSIOON, AJALUGU JA TOIMEPÕHIMÕTTED 3 2. MUUSEUMIKOGU TÄIENDAMINE
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
Rohkem304 ja 321 Museaalide andmete ja kujutiste avaldamine veebis
304 ja 321 Museaalide andmete ja kujutiste avaldamine veebis Ivar-Kristjan Hein ja Hembo Pagi Eesti Kunstimuuseum, Archaeovision Tartu, Eesti, 15.08.2018 Slaidid on osa õppematerjalist, mida kasutati ICOM-CIDOC
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemPõlva Talurahvamuuseumi kogude poliitika
Võru Instituudi juures asuva muuseumide osakonna muuseumikogude korralduse- ja kogumispõhimõtted Sissejuhatus Muuseumikogud on väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist. Muuseumid on ühiskonna ja selle arengu
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPealkiri
Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp): Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt Andres Kollist 05.10.2015 Tartus Eesti e-varamu ja kogude säilitamine Eesti e-varamu on u htne e-keskkond,
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemSlaid 1
Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemIKT 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab IKT ja sellega seotud erialade 2014.a sihtevalveerim
IKT 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab IKT ja sellega seotud erialade 2014.a sihtevalveerimise vormide ülesehitust ja täitmist. Vorme on põhimõtteliselt
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemMicrosoft Word - KutseandmArhivKord_ _ESprot2
KINNITATUD Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse 26.01.2015 otsusega protokoll nr 2 Kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise kord Üldsätted 1. Käesolev kord sätestab Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni
RohkemÕigusteaduse 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab õigusteaduse ja sellega seotud erialade 201
Õigusteaduse 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab õigusteaduse ja sellega seotud erialade 2014.a sihtevalveerimise vormide ülesehitust ja täitmist. Vorme on
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemSlide 1
Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemMITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste
MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemVõrguväljaanded ja veebiarhiveerimine
e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemLisa 3-Ametikiri_UUS.doc
Nõuetele vastavuse tõendamise protseduur Nõuetele vastavuse tõendamisel (toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimisel) lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määruses nr 49
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:
Rohkem(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)
Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD
RohkemPowerPoint Presentation
Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemMicrosoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]
Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemPowerPoint Presentation
TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA
ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_16175_1;2010_et
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2013 Jõustunud Eesti standardina: juuni 2013 INFORMATSIOON JA DOKUMENTATSIOON Dokumentide haldamise põhimõtted ja funktsionaalsusnõuded digitaalses kontorikeskkonnas
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
Rohkem13 Arhiivindusprogrammi eelnõu.docx
Lisa 13 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumi 2020 programmide kinnitamine Arhiivindusprogramm -2020 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus...2
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemEsitlusslaidide kujundusest
ADS-iga liidestumine Andre Kaptein Maa-ameti aadressiandmete osakonna vanemspetsialist 22.11.2017 Aadressiandmete süsteemi (ADS) kasutamise kohustus tuleneb seadustest Ruumiandmete seadus 59 lg 1 - ADS-i
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemPowerPointi esitlus
Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemSINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS
SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode]
Tallinna vanalinn - 3D Tallinna Linnaplaneerimise Amet Geoinformaatika osakond Ave Kargaja 21.10.2011 3D projekti eesmärgid Eesti, Tallinna, vanalinna teadvustus Detailsed 3D-andmed Tallinna Ruumiandmete
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn
RohkemMTÜ Ida-Harju Koostöökoda Meetmeleht 2019 Meede 2 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 2 - Ettevõtluse arendamine 2. Strateegia me
MTÜ Ida-Harju Koostöökoda Meetmeleht 2019 Meede 2 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 2 - Ettevõtluse arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Piirkonna turismipotentsiaali
Rohkem