Valimiste üheks keskseks teemaks on tõusnud perepoliitika. Peaaegu iga erakond jagab lubadusi, mille sisuks on soov suurendada sündimust ja parandada
|
|
- Ülle Käär
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Valimiste üheks keskseks teemaks on tõusnud perepoliitika. Peaaegu iga erakond jagab lubadusi, mille sisuks on soov suurendada sündimust ja parandada lastega perede olukorda. Kuigi pere ja naise otsust saada lapsi mõjutavad paljud tegurid on noore pere jaoks kindlasti oluline ka majanduslik kindlustunne. Käesoleva analüüsi eesmärgiks on vaadata kui realistlikud on erakondade plaanid peretoetuste osas ning millist mõju võiks need avaldada pereplaneerimisele. Teisi sündimust mõjutavaid tegureid töös ei analüüsita. Erakondade plaanid peretoetuste osas võib jagada kolmeks: sünnitoetuste ja lapsetoetuse suurendamine, nn vanemapalga kehtestamine ning maksusoodustuste pakkumine lastega peredele. Kõige rohkem mõjutaksid sündimust Eestis tõenäoliselt vanemapalga kehtestamist puudutavad ettepanekud. Vanemapalga sidumine eelneva palgaga mõjutab suhteliselt rohkem kõrgemat palka saavaid naisi, väärtustab eelneva töökogemuse olemasolu, vähendab toetuse kuritarvitamise ohtu, kuid jätab toetuse saajate ringist välja eelnevalt mittetöötanud naised ning on seetõttu ebaefektiivne vaesuse leevendamisel. Fikseeritud määraga vanemapalk mõjutab suhteliselt rohkem madalapalgalisi ja mittetöötavaid naisi, sest nende jaoks võib toetuse suurus osutuda töötasust kõrgemaks. Lühiajaliselt on selline toetus tõhusam ka vaesuse leevendamisel. Erakondade valimiseelsete lubaduste täitmine peretoetuste osas maksab 21 miljonist 2,8 miljardi kroonini. Arvestades, et käesoleval aastal kulutab riik peretoetustele kokku ca 1,7 miljardit krooni, näivad mõne erakonna lubadused ülepaisutatud. Eriti kulukas on universaalse määraga toetuste tõstmine kõigile lastele, seetõttu oleks otstarbekas suurendada eelkõige neid toetusi, mis on suunatud vähekindlustatud osale rahvastikust (paljulapselised pered, üksikvanemad) või leibkonna tulu silumisele perioodil, mil üks vanematest ei tööta (vanemapalk). Sündimuse suurendamise kõrval tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka täna vaesuses elavatele lastele. Uuringud näitavad, et täna elab Eestis vaesuses iga neljas laps. Riiklikud toetused moodustavad ainult ühe osa nii perepoliitika kui ka vaesuse leevendamisele suunatud meetmete hulgas. Tervikliku poliitika kujundamisel lastega perede toetamiseks ning vaesuse leevendamiseks on vajalik märksa laiem lähenemine. 1 Poliitikauuringute Keskus PRAXIS 2 Tartu Ülikooli majandusteaduskond, PRAXIS-e ekspert
2 Kuigi pere ja naise otsust saada lapsi mõjutavad paljud tegurid (vt joonis 1), millest on näiteks kirjutanud professor Ene-Margit Tiit (PM 05.02) on noore pere jaoks kindlasti oluline ka majanduslik kindlustunne. Järgnevalt vaatamegi erakondade plaane peretoetuste osas ning nende võimalikku mõju pereplaneerimisele, jättes teadlikult kõrvale muud sündimust mõjutavad tegurid. Joonis 1. Sündimust mõjutavad tegurid Allikas: Birk, Võrk (2003) "Majanduspoliitilised võimalused sündimuse ja naiste tööturukäitumise mõjutamiseks", Tartu Ülikool, avaldamata uurimus. Lapse sünniga kaasnevaid kulusid võib vaadata kahest aspektist. Esimeseks kuluks on saamata jäänud palk ehk nn alternatiivkulu, mis kaasneb lapsevanema, tavaliselt ema, töölt koju jäämisega. Saamata jääv palk või eneseteostuse soov on üheks põhjuseks, miks haritumad ja kõrgemal ametikohal olevad naised sünnitavad hiljem. Mittetöötaval naisel on selline kulu väike või puudub. Teiseks kuluks on lapse kasvatamisega seotud möödapääsmatud kulud, mis on erinevates peredes sarnased. Need kulud on pikaajalised ja suunavad enam vaesemaid peresid laste saamist edasi lükkama. Kulude selline jaotamine aitab paremini mõista, mis toetused milliseid inimesi rohkem mõjutavad. Näiteks toetused, mis on seotud naise eelneva palgaga, vähendavad alternatiivkulu. Seega kui soovitakse, et kõrgema haridustasemega ja enamasti ka kõrgemat palka saavad naised sünnitaks rohkem, siis oleks otstarbekas kasutada eelneva palgaga seotud peretoetusi. Sellist sõnumit kannab Reformierakonna ettepanek säilitada ema palk lapse aastaseks saamiseni. Antud lähenemise positiivseks küljeks on veel asjaolu, et eelnev töötamine tähendab, et naisel on olemas töökogemus. Eri riikides läbi viidud uurimused on näidanud, et pikema töökogemusega naistel on 2
3 kergem tööturule tagasi pöörduda ning väiksem tõenäosus esimese lapse sünniks, kuid suurem tõenäosus kolmanda lapse sünniks. 3 Eelneva töökogemuse nõue toetuse saamiseks aitab vähendada ka toetuste kuritarvitamise ohtu ehk võimalust, et töötud vanemad muretsevad lapsi saamaks toetust. Ettepaneku nõrgaks küljeks on kahtlemata see, et toetuse saajate ringist jäävad välja need, kel puudub eelnev sissetulek (nt üliõpilased). Seega võidavad sellest suhteliselt rohkem rikkamad, vaesuse leevendamiseks on selline toetus ebaefektiivne. Toetused, mis on fikseeritud suurusega, mõjutavad rohkem madalapalgalisi või mittetöötavaid naisi, sest nende jaoks võib toetuse suurus osutuda töötasust kõrgemaks. Sellised on näiteks Mõõdukate, Res Publica, Keskerakonna ja Rahvaliidu plaanid. Võrreldes eelnevast palgast sõltuva toetusega, on see lähenemine võrdsustavam ja lühiajaliselt tulemuslikum vaesuse leevendamisel, kuna sellest saavad osa kõik pered. Samas kaasneb selle lähenemisega suurem toetuste kuritarvitamise oht ja mõju kõrgema palgaga ning haritumatele naistele on väiksem. Üheks võimaluseks toetada lastega peresid on maksusoodustused, mis on domineerivaks toetuse vormiks USAs ja Kanadas. Lastega perede maksusoodustusi on lubanud suurendada Rahvaliit. Sarnaselt toetuse sidumisele eelneva palgaga ei leevenda maksusoodustused mittetöötavate või madalapalgaliste vanematega perede olukorda. Omaette märkimist väärib Res Publica kava suunata enam instrumente sellele, et alla 24-aastased tütarlapsed sünnitaksid rohkem. See võib tähendada, et paljudel tudengitel pikeneb või katkeb haridustee, kuid eelneva töökogemuseta ja pooliku haridusega inimestel on väga raske tööturule siseneda. Selline poliitika suurendaks tõenäoliselt kulutusi riigi toetussüsteemidele ning täiend- ja ümberõppeprogrammidele. Res Publica ettepaneku põhjenduseks on ilmselt asjaolu, et lapsi sünnib vähem, sest sünnitatakse hiljem. Alternatiiviks võiks olla soodustada laste sündimist väiksemate vahedega. Näiteks kehtiva ravikindlustuse seaduse kohaselt võib sünnitushüvitiste arvestamise aluseks olla mõnikord üle-eelmise aasta töötasu. See tähendab, et kui naine on lapsega aasta kodus, siis peab ta oma keskmise palga suuruse hüvitise saamiseks töötama vähemalt kaks aastat, enne kui saab mõelda järgmisele lapsele. Muidu võetakse hüvitise arvestamisel aluseks kehtiv alampalk. Seega võib öelda, et täna on riigi poolt soositud laste vanusevaheks Eestis 3 aastat. Järgnevalt vaatame, kui kulukad on erakondade plaanid (vt tabel 1). Kuna sageli pole lubadused olnud piisavalt konkreetsed, võib tabelis toodud arvutustes esineda erinevatest tõlgendamisvõimalustest tulenevaid ebatäpsusi, sõltuvalt sellest, kuidas hüvitisi maksustatakse ning kuivõrd säilivad olemasolevad toetused. Arvutuste aluseks on eeldus, et laste arv jääb samaks vaatamata toetuste suurenemisele. Seega on tegu 3 Naz, G. "Determinants of Fertility in Norway", Working Paper in Economics No. 1400, Department of Economics, University of Bergen,
4 minimaalsete kulutustega. Tabelis 1 toodud summad on esitatud ümardatult, täpne arvutuskäik ning tulemused on toodud tekstis. Nagu näha, maksab lubaduste täitmine 21 miljonist 2,8 miljardi kroonini. Erinevused summades tulevad sellest, kas toetatakse ainult sündivaid või kõiki lapsi, kas ühe või kolme aasta jooksul jne. Võib arvata, et kõige rohkem mõjutaks sündimust nn asenduspalga ettepanekud. Kui sündimus nende mõjul tõepoolest suureneb, toob see kaasa täiendava kulu. Pidades silmas, et riik maksab käesoleval aastal välja perega seotud toetusi kokku ca 1,7 miljardit, näivad mõne erakonna lubadused ülepaisutatud. Lisaks tabelis toodule peaks valija väljapakutud plaanide realistlikkuse hindamisel arvestama ka erakonna teiste lubadustega, näiteks maksude alandamise või hariduskulude suurendamise kavaga. Ettepanek 1. Riiklik sünnitoetus suureneb 5000 kroonini 2. Esimese lapse toetuse tõstmine 150 kroonilt 300 kroonini 3. Toetatakse lapsega kodus olevat vanemat lapse esimesel eluaastal vähemalt miinimumpalga ulatuses 4. Ema palk säilib lapse aastaseks saamiseni 5. Maksuvaba asenduspalk krooni aasta jooksul peale sünnitamist 6. Lapsehooldustasu koos lapsetoetusega 2000 kroonini kuus peale esimest aastat 7. Kuni keskmise palga suurune sissetulek emale aasta jooksul peale lapse sündi 8. Ema- või isapalk miinimumpalga suuruses kodus kuni 3-aastast last kasvatavale vanemale 9. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2000 krooni võrra kuus iga lapse kohta 10. Lapsetoetused tõusevad 1000 kroonini kuus Erakond Reformierakond Mõõdukad Keskerakond Keskerakond Reformierakond Mõõdukad Keskerakond Res Publica Rahvaliit Rahvaliit Isamaaliit Täiendav kulu aastas (mln kr) Tabelis toodud summad on brutosummad, st ei ole arvestatud riigieelarvesse tagasilaekuvaid tulumaksusummasid. Allikas: Praxise arvutused 4
5 Alljärgnevalt on toodud tabelis 1 esitatud ettepanekute maksumuse leidmisel teostatud arvutuskäigud: Praegu on sünnitoetuse määrad 3750 krooni esimesele, 3000 teisele ja järgnevatele lastele ning 3750 krooni mitmikele. Eeldades sündinute arvu ning mineviku proportsioonide püsimist esimeste ja järgnevate laste ning mitmike vahel 0,49:0,49:0,02, siis on lisanduv summa: 13000*(0,49*( )+0,49*( )+0,02*( ))= ~21 miljonit kr. Esimesi lapsi, kes saavad lapsetoetust on 2003 aastal prognoosi järgi 193 tuhat (2002 aastal oli ca 198 tuhat, kuid laste arv väheneb). Esimese lapse toetuse tõstmine 150 krooni võrra läheb seega maksma: *150*12=~347 miljonit kr Asenduspalga maksumuse leidmisel lähtuti järgmistest eeldustest: Sündinud laste arv on Eeldame, et sünnitoetust sünnijärgsel eluaastal saavad potentsiaalselt kokku naist (osad naised sünnitavad mitmikud, osa lapsi sureb esimese aasta jooksul). Sünnitushüvitist saavate naiste arvuks prognoositakse ca 11000, mis baseerub mineviku suhtarvudel: aastal sündis last, kuid sünnitushüvitist maksti välja naisele (10380/12649=0,82). Seega, kui jääks püsima sama proportsioon, saaks kokku sünnitushüvitist 0,82*130000=~ Et sünnitajate keskmine vanus tõuseb, siis võib oletada, et eelnevalt töötanud naiste arv suureneb aastate jooksul, mistõttu on võetud sünnitushüvitist saavateks naiste arvuks Kehtivat sünnitushüvitist makstakse kokku 140 päeva, mitmike ja tüsistuste puhul 154 päeva. Lihtsustusena kasutame esimest suurust, mida makstakse 70 päeva enne sünnitamist ja 70 päeva peale sünnitamist. Eeldame, et midagi ei muutu esimese 70. päeva eest makstava hüvitisega, sest selle kohta ei ole ükski erakond midagi maininud. Seega lisame esmalt 70. päevale peale sünnitust vajaliku summa, et saavutada erakonna eesmärgiks olev suurus. Seejärel lisandub järgneval 295 päeval (365-70=295) erakondade poolt soovitav suurus kuus. 5
6 Kõikidel juhtudel on arvestatud, et summa kuulub väljamaksmisele terve perioodi eest, st ei arvestata võimalusega, et hoolimata võimalikust emapalgast, läheb ema siiski enne aasta möödumist tööle tagasi ja loobub emapalgast. Haigekassa aasta eelarve eelnõu kohaselt on prognoositav sünnitushüvitiste summa päeva kohta 158 krooni kuus, mis teeb kuutasuks 158*30=4740 krooni. Keskmine kuupalk on ca 6200 krooni. Seega moodustavad sünnitushüvitist saavate naiste keskmine palk Eesti keskmisest palgast (4740/6200=0,76). Ülaltoodud eeldused on aluseks enamikule vanemapalka nõudvate ettepanekute kulude arvutamisel. Osadel juhtudel lisanduvad mõned nüansid, mis on konkreetse ettepaneku arvutuskäigus eraldi mainitud. Täiendav küsimus on see, kuidas toimub vanemapalga tulumaksuga maksustamine. Osades ettepanekutes on see selgelt kirjas, osades mitte. Alljärgnevalt on püütud iga ettepaneku juures arvestada ka võimalikku tulumaksu riigieelarvesse tagasilaekumise mõju tagamaks ettepanekute parema võrreldavuse. Tulumaksuvaba miinimumi ja selle võimalikku muutmise mõju siinjuures ei arvestata naist saaks praeguse korra järgi esimesed 70 päeva pärast sünnitust sünnitushüvitist vähemalt miinimumpalga suuruses, seega neile lisandub 295 päeva ehk 295/30 kuud miinimumpalka (2160 krooni). Kogu summa on seega 295/30*11000*2160=~234 miljonit naist ei saanud üldse eelnevalt sünnitushüvitist (nad ei töötanud). Seega lisandub nende puhul summale: 360/30*1500*2160=~39 miljonit. Kokku maksab see ettepanek seega =~273 miljonit kr. Sõltuvalt ettepaneku rakendamisest võib antud summast minna maha tulumaks. Kui 44% tulumaksust laekub riigieelarvesse tagasi (56% läheb omavalitsustele), siis läheks riigile antud ettepanek maksma: 273*(1-0,26*0,44)=~242 miljonit kr. Antud ettepaneku puhul ei olnud täpselt aru saada, kas tegemist on sünnitushüvitisega või pigem lapsehooldustasuga töötavat naist, kelle keskmine sissetulek on 4740 krooni. Neil pikeneb peale sünnitust makstav sünnitushüvitis 295 päeva võrra. Seega on täiendav kulu: 295/30*11000*4740=~513 miljonit kr. Analoogselt eelmises punktis tooduga, kui osa tulumaksu laekub riigile tagasi, siis on kogukulu: 513*(1-0,26*0,44)=~454 miljonit kr. 6
7 12500 naist saab aastas maksuvabalt kätte krooni, kogukulu seega: 12500*50000=625 miljonit kr. Seni makstavad sünnitushüvitised naisele 70 päeva jooksul nende keskmise kuupalga ulatuses: 11000*70/30*4740=~122 miljonit. 122 miljonist läheb maha tulumaks. Netosumma on 0,74*122=~90 miljonit. Seega on täiendav kogukulu selleks, et asenduspalk oleks netosummana krooni aastas: ca =~535 miljonit kr. Arvestades seda, et varem laekus osa tulumaksu riigieelarvesse tagasi, mida saaks nüüd maksta maksuvabalt uuesti ära, on täiendav kulu riigieelarvele tegelikult väiksem: 535-0,26*0,44*122=~521 miljonit. Edaspidi jääks asenduspalk antud ettepaneku kohaselt ikkagi tulumaksuvabaks. See on üks keerulisemaid arvutusi ning kasutatakse ligilähedast meetodit. a) Praegu saab lapsetoetusi kokku ligikaudu 300 tuhat last ja lapsehooldustasu 61 tuhat last. Eeldame esiteks, et lapsehooldustasu saajate ringi ei laiendata vanusepiiride muutmisega vmt. Seega on kokku ca =239 tuhat last, kes ei saa lapsehooldustasu. Neile kõigile jääb summaks ainult 300 krooni lapsetoetust (sest eelnevalt lubas Keskerakond tõsta esimese lapse toetuse võrdseks järgmistega), mis teeb kokku: *300*12=860 miljonit krooni. Edasi, 61 tuhat last hakkavad saama lapsehooldustasu nüüd 2000 krooni kuus peale esimest aastat koos lapsetoetusega. Aastas on see summa 61000*2000*12=1464 miljonit. Seega maksaks kokku lapsetoetuse maksmine 300 krooni 239 tuhandele lapsele ja 2000 krooni lapsehooldustasu 61 tuhandele lapsele: =2 324 miljonit. Leidmaks netomõju tuleks sealt maha võtta praegu makstavad lapsetoetused ja lapsehooldustasud, mille summa on 1100 miljonit. Kui võtta maha ka juba eelnevalt toodud lapsetoetuse suurendamine (150lt 300ni) 350 miljonit, siis jääb järgi summa: =~874 miljonit kr. 7
8 Ei ole selge, kas toetuse maksmise korral miinimumpalga ulatuses esimesel aastal, säilib lapsehooldustasu või mitte. Kui ei säili, siis on ülaltoodud summa väiksem. Kui eelnevast võtta veel maha ka juba esimese aasta miinimumpalk (et Keskerakonna summa ei satuks topelt), siis oleks summa: 2324 (kokku) 1100 (praegused toetused) 273 (esimese aasta eest ülalt arvestades) 347 (lapsetoetuse tõstmine)=604 miljonit. Siin aga on maha võetud natuke liiga palju, sest osadel summadel on ühisosa. b) Alternatiivne mõttekäik 61 tuhat last saab praegu lapsehooldustasu 363 miljonit. Plaani järgi oleks vaja neile maksta 1464 miljonit. Erinevus on seega =1101 miljonit. Lapsetoetused, mis makstakse neile, tuleks maha võtta, sest need jäävad sisse. Kokku makstakse lapsetoetusi (esimesele ja järgnevatele lastele) 733 miljonit. Kasutades lapsehooldustasu saavate laste proportsiooni kogu lapsetoetust saavatest lastest, siis makstaks neile toetust 61/300*733=150 miljonit. Seega tuleb vähendada summat selle võrra =951 miljonit. Veel tuleks maha võtta ülal toodud miinimumpalga maksmiseks kuluv summa (273 miljonit krooni): =678 miljonit. Nüüd on tegelikult võetud kaks asja korraga maha, millel on ühisosa, nimelt osa lapsetoetustest makstakse välja esimesel aastal, oletatav suurus on last. Seega tuleks tagasi liita 12/61*363=71 miljonit. Seega oleks lõppsumma: =~749 miljonit kr. Eelneva põhjal tundub, et Keskerakonna ettepanek jääb suurusjärku 800 miljonit. Pigem vähem kui rohkem naist saavad sünnitushüvitist keskmise palga ulatuses 6200 krooni kuus. Kulu seega: 12500*6200*12=930 miljonit krooni. Seni makstavad sünnitushüvitised naisele 70 päeva jooksul nende keskmise kuupalga ulatuses: 11000*70/30*4740=~122 miljonit. Seega on täiendav kulu: =~808 miljonit kr. Arvestades tulumaksuna tagasilaekuvat summat, on puhas mõju riigieelarvele: 808*(1-0,26*0,44)=~716 miljonit. (Iseloomustamaks tulumaksuvabamiinimumi mõju krooni aastas, arvutame tagasi laekuva summa ka sel juhul. See oleks nüüd väiksem ja kogukulu oleks riigile pisut suurem: ( kr naist* kr)*0,26*0,44=~733 miljonit.) 8
9 Lapsehooldustasu kuni kolme aastase lapse eest saavaid lapsi on Eestis ca 40 tuhat. Alampalk on 2160 krooni kuus. Seega oleks kulu: *2160*12=1037 miljonit. a) Ilmselt tuleb sellest summast maha arvestada praegu sünnitushüvitisteks makstav summa peale lapse sündi 122 miljonit (vt ülal): =~925 miljonit kr. b) Kui sünnitushüvitist ei muudeta, kuid vähendatakse näiteks samaaegselt lapsehooldustasu (mis on praegu kuni 3 aastase lapse puhul 600 krooni kuus), siis tuleks eelnevalt leitud summast see maha võtta: 40000*600*12=288 miljonit. Seega oleks lisanduv summa =~749 miljonit kr. Võimaliku tulumaksustamise korral on mõju riigieelarvele väiksem. Siin on ilmne, et mitte kõik lapsevanemad ei ole oma lapsega 3 aastat kodus miinimumpalga eest. Seega võib arvata, et osa last kodus kasvatavatest vanematest naaseb tööle, mistõttu on ülal leitud summad proportsionaalselt väiksemad. Eestis on kokku 300 tuhat lapsetoetust saavat last. Iga lapse pealt saadav miinimumi tõstmine vähendaks tulumaksulaekumist 2000*0,26=520 krooni võrra kuus. Seega maksimaalne kulu riigieelarvele aastas: *2000*12*0,26=1872 miljonit. Kõikides peredes ei ole nii palju tulu, et saaks kasutada tekkivat tulumaksuvõitu. Kui rakendub veel täiendavalt tulumaksuvaba miinimumi tõus 2000 kroonile, siis tähendab see seda, et nt kahe vanema ja kahe lapsega peres peab olema maksustatavat tulu vähemalt 8000 krooni kuus. On selge, et kõikides peredes seda ei ole. Võttes aluseks ESA leibkonna eelarve uuringu lähteandmed aastast 2001, leidsime tulumaksustavate tulude jaotused laste arvu järgi leibkondades. Eeldades, et tulud suureneksid uuritavaks perioodiks 15% võrra homogeenselt kõikides leibkondades, siis analüüsile tuginedes julgeks pakkuda, et ca 75% lastele rakenduks see tulumaksusoodustus. Seega oleks kogukulu riigile: 1872*0,75=1400 miljonit. Samas kehtib juba praegu alates kolmandast lapsest täiendav tulumaksuvaba miinimum, kuid puudub informatsioon selle senise kasutamise kulude kohta riigieelarvele. Samadele mikroandmetele tuginedes võiks arvata, et seda kasutavad ca kolmveerand üle kolme lapsega peredest, mis vähendab ülaltoodud ettepaneku kulu hinnanguliselt 100 miljoni võrra. Seega oleks eksperthinnangu alusel lõppsummaks: =~1300 miljonit kr. 9
10 a) Kui võtta sõnasõnalt, et tõusevad lapsetoetused (peretoetuste seaduse mõistes), siis toimub esimese lapse puhul tõus 150lt 1000ni, teisel ja järgneval lapsel 300lt 1000 kroonini kuus. Esimeste laste arv on praegu ca 193 tuhat, järgmiste laste arv on 107 tuhat. Kogu kulu oleks seega: [193000*( ) *( )]*12=~2867 miljonit kr. b) Kui on aga mõeldud, et lapsetoetused koos lapsehooldustasuga tõusevad 1000 kroonini kuus, tuleks lapsehooldustasud maha lahutada. Lapsehooldustasudeks läheb praegu ca 370 miljonit. Seega oleks summa: =2497 miljonit. c) Kui sealt summast võtta maha ka veel muud toetused (koolitoetused, üksikvanema toetused jmt), mis seni makstakse kokku ca 240 miljonit krooni, siis jääb summaks kokku =~2257 miljonit kr. 10
11 Ühegi ülaltoodud ettepaneku puhul ei arvestatud järgmisi mõjusid: 1) muutumatu sündide arvu juures, pikeneb naiste lapsepuhkuse periood, mille tulemusena väheneb naiste tööhõive ja väheneb tulu- ja sotsiaalmaksu laekumine mida suuremad on toetused, seda vähem lähevad naised tööle, seega suuremate toetuste puhul on täiendavalt suurem negatiivne mõju maksulaekumisele; 2) suurenenud toetused suurendavad potentsiaalselt sündimust, millel on järgmine mõju: a. suureneb kõikide laste arvuga seotud peretoetuste summa (rasedusja sünnitustoetused, lapsehooldustasud ja lapsetoetused) b. väheneb täiendavalt sünnitanud naiste tööhõive ja sellega seotud väheneb tulu- ja sotsiaalmaksulaekumine; 3) peretoetuste suurenemisel vähenevad toimetulekutoetustele kuluvad summad juhul, kui antud summasid arvestatakse pere sissetuleku hulka; mida suuremad peretoetused seda rohkem vähenevad toimetulekutoetused. Fikseeritud suurusega vanemapalk vähendab toimetulekutoetust enam kui eelmise sissetulekuga seotud vanemapalk; 4) erakondade summade kokkulöömisel peab arvestama, et osadel erakondadel sisaldavad peretoetuste muutmise plaanid juba ka maksupoliitika elemente, kuid teistel mitte. Võrdluseks on alljärgnevalt leitud hinnangulised maksureformide kaasnevad kulud (ei ole arvestatud eraldi võimalikke kompensatsioonimehhanisme kohalikele omavalitsustele). Tulumaksu laekus 2002 aastal 7800 miljonit. Tulumaksuga maksustavat tulu saavaid isikuid oli keskmiselt kuus 500 tuhat inimest, kuid aasta jooksul sai tulu ca 650 tuhat erinevat inimest, kelle puhul tuleb arvestada tulumaksuvaba miinimumi. Kokku oli maksustavat tulu ligikaudu 38 miljardit. 1. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2000 kroonini kuus (Rahvaliit, Res Publica). Täiendav tulumaksu miinimumi tõstmine 1000 krooni võrra kuus vähendaks maksulaekumisi aastas seega hinnanguliselt: *1000*12*0,26=2028 miljonit ehk ca 2 miljardit kr. Et kõik inimesed ei saa ilmselt kasutada maksuvabastust krooni aastas, siis on tegelik summa ilmselt väiksem (hinnanguliselt 1,7-1,8 miljardit). 2. Tulumaksumäära alandamine 26%lt 20%-ni (Reformierakond) Maksumäära alandamine tooks kaasa maksulaekumise vähenemise: [38 miljardit 650 tuhat inimest* ]*0,06=1,8 miljardit kr. 3. Astmelise tulumaksu sisseviimine Keskerakonna ettepanekust lähtudes läheks astmelise tulumaksu sisseviimine erakonna hinnangu kohaselt maksma 1,5 miljardit kr (vt Postimees ). 11
12 Kuigi riigi poolt makstavad toetused mõjutavad sündimust tõenäoliselt vähe, kannavad nende kujundamise põhimõtted endas ühiskonna jaoks olulist sõnumit. Valimiseelsetest lubadustest on kindlasti üheks olulisemaks teemaks nn vanemapalga maksmist puudutavad ettepanekud, mis võimaldavad siluda leibkonna tulu perioodil, mil üks vanematest jääb lapsega koju. Vanemapalga sidumine eelneva palgaga näitab, et ühiskonnas väärtustatakse eelnevat töökogemust, mis lihtsustab hiljem vanema tagasipöördumist tööellu; soodustatakse laste sündi suhteliselt jõukamatesse peredesse ning viiakse toetuse kuritarvitamise oht miinimumini. Samuti pole selle lähenemise korral vaja täiendavaid toetusi näiteks laenu tagasimaksmiseks lapsega kodus olemise perioodil, sest säilib mõlema vanema palk, mille olemasoluga on laenu võtmisel arvestatud. Lähenemisviisi nõrgaks küljeks on asjaolu, et toetuste saajate ringist jäävad välja need, kel eelnev töökogemus puudub ning kes elavad sageli kõige vaesemalt. Toetuste maksmine kõigile ühes summas lähtub põhimõttest, et kõik lapsed on ühiskonna jaoks võrdsed ja võrdse töö eest tuleb maksta kõigile võrdset palka. Võrreldes eelnevaga, on antud lähenemine lühiajaliselt vaesuse leevendamisel tõhusam ning mõjutab enam madalama sissetulekuga inimesi. Samas ei soodusta see eelneva töökogemuse olemasolu ning mõju kõrgema palgaga naistele on väiksem. Sellise lähenemisega kaasneb ka suurem toetuste ärakasutamise oht, mis on aga marginaalne. Vanemapalga kõrval on teiseks oluliseks toetuseks lapsetoetused, mida makstakse üldjuhul lapse sündimisest kuni tema 16- aastaseks saamiseni. Universaalse määraga lapsetoetuse tõstmine on väga kulukas. Näiteks kui vanemapalga maksumuse arvestamisel on aluseks aasta jooksul sündinud laste arv (13 000), siis lastetoetusi saab kokku ligikaudu 300 tuhat last ning lapsehooldustasu makstakse 61 tuhande lapse eest. Seetõttu toob väiksemgi muutus lapsetoetuse suuruses kaasa kõrge täiendava kulu riigieelarvele. Võimalikuks lahenduseks oleks suurendada selektiivsust universaalse süsteemi sees, suurendades eelkõige neid toetusi, mis on sihitud vähemkindlustatud osale rahvastikust, so väikeste lastega noortele peredele, sünnitusjärgselt last kodus hooldavale vanemale (ehk vanemapalk), paljulapselistele peredele ja üksikvanematele (Kuddo et al, 2002). 3 Valimiseelsete ettepanekute taustal tahaks loota, et erakonnad suudavad peretoetuste osas valimisjärgselt leida mõistliku kompromissi. Samas ei tohiks sündimuse suurendamise kõrval jätta tähelepanuta täna vaesuses elavaid lapsi. Vaesusuuringud näitavad, et Eestis elab vaesuses iga neljas laps, ent erakondade lubadused vaesuse leevendamiseks on suhteliselt üldsõnalised. Riiklikud toetused moodustavad ainult ühe osa nii perepoliitika kui ka vaesuse leevendamisele suunatud meetmete hulgas. Tervikliku lähenemise kujundamisel lastega perede toetuseks, vanemate töö- ja pereelu ühitamiseks ning vaesuse leevendamiseks on vajalik mitme erineva valdkonna, sh haridus-, sotsiaal- ja tööpoliitika, koostöö. 3 Kuddo, A., Leetmaa, R., Leppik, L., Luuk, M., Võrk, A. Sotsiaaltoetuste efektiivsus ja mõju tööjõupakkumisele. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Tallinn
Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemSAF 6.0
SAF 6.9 SEMINAR veebruar, 2015 AS Sysdec sysdec@sysdec.ee Peeter Maipuu Madis Lukk 1 PÄEVAKAVA 09:30 kogunemine, kohvi 10:00 loeng 11:30 kohvipaus 11:45 loeng 12:30 küsimused vastused 13:00 lõpp 2 1. Maksumäärade
RohkemMõned mõtted maksudest
Edukas ettevõtja on aus ettevõtja Tallinna Ettevõtluspäev 2012 Jaan Krinal Näide palgast Millest räägime Miks me makse maksame Mida me saame maksude eest Tulumaks ja tuludeklaratsioon. Sotsiaalmaks. Ettevõtlusest,
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemMicrosoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc
PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemMicrosoft Word - ESTONIA 8report 2013 ET
ARUANNE Aruanne hõlmab ajavahemikku 01.07.12 30.06.13 Koostatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt meetmete kohta, millega jõustuvad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 24. jaanuaril 2000 alla kirjutatud Euroopa
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
RohkemMicrosoft Word - Lisa 27.rtf
Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemLisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012
Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja
RohkemPealkiri / Headline
Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil Magnus Piirits Tartu Ülikool/PRAXIS magnuspiirits@gmail.com Juhendaja Andres Võrk Ettekande kava Aktuaalsus
RohkemPanganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemMicrosoft Word - EST_3rd_report.doc
ARUANNE Aruanne hõlmab ajavahemikku 01.07.07 30.06.08 Koostatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt meetmete kohta, millega jõustuvad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 24. jaanuaril 2000 alla kirjutatud Euroopa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNA EELARVESTRATEEGIA
EELNÕU TÕRVA LINNA EELARVESTRATEEGIA 2015 2019 Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1. Ülevaade strateegia koostamisest...3 1.2. Eesti majandusprgnoosid...3 2. TULUBAASI ÜLEVAADE JA PROGNOOS...4 2.1. Tulumaks...
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemAnalüüs online'i
Protestihääletamise riskid Valimisliitude hääled võisid Tallinnas anda Keskerakonnale 3 lisamandaati Mihkel Solvak 1 Kristjan Vassil Abstrakt Möödunud kohalike volikogude valimistel Tallinnas anti kokku
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemTSD lisa 7 täitmise kord alates Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasum
TSD lisa 7 täitmise kord alates 01.01.2019 Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasumieraldised, välismaiste kontrollitavate äriühingute
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015
TSD lisa 2 täitmise juhend I osa Mitteresidendile tehtud väljamaksete ja maksukohustuste deklareerimine täitmine 1. Vormi TSD lisa 2 I osas deklareeritakse mitteresidendist juriidilistele isikutele kalendrikuul
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
Rohkem(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])
Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august
RohkemPõltsamaa valla arengukava 2040 LISA 1 Põltsamaa valla eelarvestrateegia Põltsamaa valla eelarvestrateegia on omavalitsuse aasta e
Põltsamaa valla arengukava 2040 LISA 1 Põltsamaa valla strateegia 2019-2022 Põltsamaa valla strateegia on omavalitsuse 2019-2022 aasta eesmärkidega finantsprognoos, mis esitab tegevustulud, tegevuskulud,
RohkemPowerPoint Presentation
Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemTulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõuk
Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemMTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK
MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemK O R R A L D U S
SEITSMENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 20. juuni 2014 nr Eelnõu Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse 8 p 2, 23 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemTööturu Ülevaade 1/2019
TÖÖTURU ÜLEVAADE 1 2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE Eesti Panga ekspertide koostatud käsitleb Eesti tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemTöökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd
TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK
Rohkemm24-Lisa
Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemSügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur
Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luure, Urmi Tari ja Miriam Nurm. Ka teistel oli edasiminek
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemAruanne_ _ pdf
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
Rohkem