Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: TERVISHOID Uuringu LÜHIVERSIOON 2017

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: TERVISHOID Uuringu LÜHIVERSIOON 2017"

Väljavõte

1 Tööjõuvajaduse seire- ja prognsisüsteem OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: TERVISHOID Uuringu LÜHIVERSIOON 2017

2 Kstajad: Urve Mets, Vtele Veldre, SA Kutsekoda Akadeemiline toimetaja: Olav Aarna, SA Kutsekoda Keeletoimetaja: Marianne Liiv, Kerge Sulg OÜ Kujundus: Velvet OÜ Infograafika: Velvet OÜ Fotod: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tallinna Tervishoiu Kõrgkl, Tartu Tervishoiu Kõrgkl Raporti terviktekst on leitav: oska.kutsekoda.ee Täname uuringu valmimisele kaasa aitamise eest: Ülle Rohi, Ingrid Raudvere, Ida-Tallinna Keskhaigla; Urmas Siigur, Tartu Ülikli Kliinikum; Andres Müürsepp, Järvamaa Haigla; Urmas Sule, Jaana Kikas, Pärnu Haigla; Eveli Petrovits, Ida-Viru Keskhaigla; Kaja Elstein, Eesti Taastusarstide Selts; Eesti Hambaarstide Liidu juhatus; Vassili Novak, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Keskus; Karel Tomberg, Eesti Laborimeditsiini Ühing; Gerli Liivet, Linda Jürisson, Eesti Õdede Liit; Madeann Alamets, Hldustöötajate Seltsing; Eesti Nremarstide Ühendus; Eesti Ämmaemandate Ühing; Saima Hinno, Tiina Uusmaa, Anna-Liisa Tamm, Zinaida Läänelaid, Tartu Tervishoiu Kõrgkl; Sirje Vaask, Eha Rüütel, Ruth Shimmo, Saima Kuu, Kadri Herde, Tallinna Ülikl Täname valdkonna eksperdikogu liikmeid: Lembi Aug, Eesti Arstide Liit; Priit Eelmäe, Eesti Haiglate Liit; Ruth Kalda, Eesti Perearstide Selts; Andres Lehtmets, Eesti Psühhiaatrite Selts; Anneli Kannus, Eesti Õdede Liit; Marek Vink, Eesti Hambaarstide Liit; Andrus Remmelgas, Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Tiina Freimann, Tartu Ülikli Kliinikum; Kristiina Sepp, Eesti Apteekide Ühendus; Raul-Allan Kiivet, Tartu Ülikl; Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkl; Kersti Viitkar, Tartu Tervishoiu Kõrgkl; Kristjan Port, Tallinna Ülikl; Ivi Lillepuu, Haridus- ja Teadusministeerium; Külli All, Haridus- ja Teadusministeerium; Heli Paluste, Sotsiaalministeerium; Maarja Kerner, Sotsiaalministeerium. Rakendusuuring on valminud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava prioriteetse suuna Prioriteetne suund 1: ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul ELi vahendite kasutamise eesmärgi 5: Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega meetme Õppe seostamine tööturu vajadustega tegevuse Tööjõuvajaduse seire- ja prognsisüsteemi lmine ehk OSKuste Arendamise krdinatsinisüsteemi lmine (edaspidi OSKA) eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Väljaandja: SA Kutsekoda Autoriõigus: SA Kutsekoda, 2017

3 Sisukord Uuringu olulisemad tulemused 4 Tervishoiu valdkond ja põhikutsealad 10 Põhikutsealade tööjõu- ja oskuste vajaduse muutused 16 Tasemeõpe tervishoiu valdkonnas 18 Klituspakkumise vastavus prognsitavale tööjõuvajadusele 23 Kokkuvõte tervishoiu valdkonna eksperdikogu ettepanekutest 28 3

4 Uuringu olulisemad tulemused Lühiversini on kndatud olulisem info OSKA programmi raames korraldatud tervishoiu valdkonna rakendusuuringu tulemustest.

5 teenuse vajaduse kasv praeguse vastuvõtuga jätkates jääb aastaks 2025 puudu üle 300 õe innovatsinist tulenevalt uudsed ravivõimalused 50-aastaseid või vanemaid töötajaid on tervishoiu valdkonnas 45% väärtustatud ametid, põnev ja vajalik töö vähe tähelepanu edendusja ennetustegevustele 5

6 OSKA tervishoiu valdkonna rakendusuuringu aruande lühiversin sisaldab infot tööjõunõudluse ja potentsiaalse pakkumise kohta tervishoius. Uuring otsib lahendust probleemile, kuidas vastata tervishoiu valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusele lähema 10 aasta vaates ning kuidas peaks selleks muutma klituspakkumist. Uuringu raames analüüsiti valdkonna võimalikke tulevikuarenguid, hinnati, milline on selles perspektiivis põhikutsealade tööjõuvajadus ning kuidas peab muutuma õppe sisu, et tööjõu oskused vastaksid tööturu vajadustele. Valdkonna arengut mõjutavad lähitulevikus nii demograafilised muutused, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid kui ka tehnolgia areng ning innovatsin teenuse pakkumises. Pidevad edasiminekud ravis võimaldavad parandada inimeste eluiga ja heaolu. Eluea pikenedes ja elanikkonna vananedes kasvab vajadus raviteenuste järele. Kasvav surve ravikindlustuse eelarve suurendamiseks sunnib järjest enam püüdlema ressursside parema kasutamise ple. PATSIENTIDE SUURENENUD OOTUS KVALITEEDILE Tervishoiu valdkonna arengut mõjutavad eelkõige rahvastiku vananemine, tehnolgia ja innovatsin ning patsientide suurenenud tused teenuse kvaliteedile. RAHVASTIKU VANANEMINE TEHNOLOOGIA & INNOVATSIOON TERVISHOIU VALDKONNA MÕJUTAJAD Tulenevalt suurenevast nõudlusest ja ressursside nappusest iselmustab järgmist kümmet aastat valdkonnas ilmselt pidev diskussin rahastamise jätkusuutlikkuse ja rahastatava teenusepaketi piisavuse üle ning sellega kaasneb ebakindlus tuleviku osas. Kuigi üksikute tervishoiu valdkonnas tegutsevate asutuste vaates ebakindlus tuleviku osas tõenäoliselt suureneb, jätkub valdkonnas hõive kasv ning tööjõuvajadus tervishoiu valdkonna põhikutsealadel kasvab sel peridil vähemalt kümnendiku võrra. 6

7 Tervishoiu valdkonna töötajate ettevalmistus on väga ressursimahukas. Ligi kolmandik valdkonna töötajatest liigituvad tippspetsialistide hulka, kelle üldharidusjärgne ettevalmistus kestab aastat. Kui piisava pädevusega töötajaid valmistatakse ette liiga väikesel arvul, seab see ohtu teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse. Liiga paljude töötajate ettevalmistamine võib aga riigi vaatenurgast olla ressursi raiskamine, kui omandatud oskused jäävad kasutamata või asub töötaja end realiseerima teises riigis. Tervishoid on pikalt olnud tavakäsitluses samatähenduslik arstiabiga, st arsti osutatava abiga. Nagu teisteski riikides, kus elanike ravikulu on survestamas eelarveid, on ka Eestis teadvustatud vajadust häälestada tervishoiusüsteem ümber edendama elanikkonna tervist ja ennetama tervisehädasid, et inimesest saaks arsti abi vajav patsient võimalikult hilja. Tervishoiusüsteem vajab tõhusaks toimimiseks tänasega võrreldes erinevat tööjõustruktuuri. Edendus- ja ennetustöö saab edukalt Tervishoiusüsteem vajab toimuda üksnes piisava personali olemasolul. Diagnostika- ja tõhusaks toimimiseks ravi tippspetsialistidest arstide kõrvale on juurde vaja teisi (tipp) tänasega võrreldes spetsialiste õdesid, füsioterapeute, psühholge jt kelle tegevuse eesmärk on inimeste süsteemne nõustamine, konsulteeri- erinevat tööjõustruktuuri. mine ja õpetamine, et aidata suurendada teadlikkust oma tervislikust olukorrast või kutsuda esile muutust käitumises. Olulised arengud on juba toimunud või toimumas esmatasandi tugevdamise käigus teise pereõe lisandumise kõrval tulevad lähitulevikus esmatasandile juurde ämmaemandad ja füsioterapeudid. Perearstiabiga ühendatakse tihedamalt ka koduõendusteenus. Õdede ja füsioterapeutide arvu kasv esmatasandil ei kahanda samas vajadust nende kutsealade järele haiglates ja mujal eriarstiabis. Kõrvutades tööjõuvajadust prognsitava klituspakkumisega ilmneb, et kavandatud või senisega samaväärne lõpetajate hulk suudab pakkuda enamiku kutsealade puhul nii asendust tööturult lahkujatele kui ka kasvatada nimetatud muutuse tagamiseks kutseala esindajate arvu. Vaid õe kutseala puhul tuleb tõdeda, et juhul, kui sviks on kasvatada õdede arvu määrani 9 õde 1000 elaniku kohta, siis prognsitava lõpetajate hulga korral pole see aastaks saavutatav. Teiseks oluliseks tööjõu ettevalmistusega seotud probleemkohaks on ebapiisav apteegitöötajate klituspakkumine. Proviisoriõppe lõpetanute seniste arvudega jätkates ei saa pakkuda piisaval määral asendust tööturult lahkujatele. Kui eeldada farmatseutide kasvuvajadust vähemalt viiendiku võrra, pole haridussüsteemil võimalik tänaste lõpetajate arvudega jätkates seatud sihtideni jõuda. Arvestades apteegiteenuse potentsiaali abivajajate nõustamisel, on apteekide personalivajaduse teenindamine äärmiselt oluline. Selmet suurendada mõlemal õppekaval lihtsalt vastuvõttu, on svitav kõrgklidel esmalt püüelda farmatseudi ja proviisori ühendõppekava lmise ple, jagades senise integreeritud 5-aastase proviisorite õppe 3+2 (ühis)õppekaval baseeru- 7

8 vaks õppeks 3-aastase õppe läbimise järel omandatakse farmatseudi kutse ning jätkates õpinguid magistriõppes, on võimalik saada proviisori kutse. Ühisosa otsimine ja killustatuse vältimine sarnase suunitlusega kutsealade õpiteede vahel on kahaneva õppurkonna ja tööjõu kontekstis igati lmulik. Tööturg vajab haridussüsteemilt lisaks olemasolevale ka täiendavate teadmiste ja oskustega töötajaid. Nii haiglad kui ka perearstikeskused vajavad meditsiinialase väljaõppega sekretäre ja assistente, kes orienteeruksid tervishoiu terminolgias ja saaksid arste vastuvõttudel assisteerida, aidates säästa tehnilist laadi ülesannete arvelt arstide ja õdede (kes vahel täidavad arsti assistendi rolli) tööaega. Hambaraviasutused vajavad teenuse kvaliteedi tagamiseks kvalifitseeritud hambaravi assistente tänapäeval täidavad assistendi rolli nii õe haridusega inimesed, kes on tavahambaravis ülekvalifitseeritud, kui ka ilma igasuguse erihariduseta töötajad. Tippspetsialistide tasandil on tus tasemehariduse järgse spetsialiseerumise läbinud töötajate järele haiglaapteekides ja laborimeditsiinis. Esimeses vajatakse kliinilisi proviisoreid, teises kliinilise töö kogemusega meditsiinilabori spetsialiste. Haiglate tuseks on, et spetsialiseerumine korraldataks sarnaselt, nagu toimub praegu eriarsti residentuur või eriõdede spetsialiseerumine. Tervishoiu valdkonnas töötamine eeldab lisaks õppes pakutavale ka teiste vajalike oskuste olemasolu. Selles valdkonnas Tervishoiu valdkonnas töötamise esmaseks eelduseks on heal tasemel erialased teadmised ja oskused, kuid lisaks neile on ekspertide hinnangul kõigi õppes pakutavale ka teiste töötamine eeldab lisaks põhikutsealade töötajatel vaja häid üldoskusi. Neist olulisimad vajalike oskuste olemasolu. on suhtlemisoskus (nii patsientide kui teiste tervishoiu spetsialistidega), tehnolgia kasutamisoskus ning juhtimis- ja kstööoskus (sh rahvusvahelistes meeskondades). Selliste oskuste omandamise eelduseks on eriala- ja üldainete integreeritus õppekavades. Kõrvuti erialaste oskustega tuleb õppe käigus pakkuda võimalust saada lisateadmisi tulemusliku meeskonnatöö, suhtlemise ja juhtimise kohta. Tervishoius töötavate inimeste paremaks rakendumiseks peavad sidusrühmad jõudma omavaheliste kokkulepeteni. Tervishoius töötavate inimeste Olukorras, kus täies ulatuses on rakendamata proviisorite paremaks rakendumiseks väljaõppe potentsiaal esmatasandil, on tuspärane, et peavad sidusrühmad jõudma sidusrühmad lepivad peatselt kokku, kas ja millises ulatuses omavaheliste kokkulepeteni. peavad muutuma apteegitöötajate õigused ja vastutus. Parem informeeritus kliendi tervisest ja kstöö perearstikeskustega võimaldab apteekritel pakkuda kliendile kvaliteetsemat teenust, misläbi on võimalik vähendada kergematest terviseprobleemidest tingitud pöördumisi perearstile või erakorralise meditsiini osakondadesse. 8

9 Vajalik on ka kliiniliste psühholgide ja logopeedide erialase väljaõppega seonduvate kokkulepeteni jõudmine. Diskussinide keskmes on, kas tuua kutseaastana tähistatava tasemehariduse järgse spetsialiseerumise korraldus Tartu Ülikli vastutusse või töötada välja eraldiseisvad magistriõppekavad tasemehariduses. Vaimse tervise valdkonnas on teenuse kasutajate ja rahastajate silmis oluliseks probleemkohaks ka psühholgilise abi reguleerimatus. Kuigi kutsestandardite toel on paigas kliiniliste psühholgide ja klipsühholgide kompetentsuse piirid, puuduvad siduvad kokkulepped (sh regulatsinid), mis sätestaks, milline kompetents peaks olema väljaspl kliinilist- või klimaailma tegutseval psühholgilisel nõustajal või end psühhoterapeudina defineerival töötajal. Pädevuspiiride hajususega seotud probleemkohti tõid välja teistegi kutsealade esindajad. Kvaliteedi ja ressursitõhususe tagamiseks on vajalik sätestada pädevuspiirid õe ja eriõe, õe ja hldustöötaja, arsti ja õe ning farmatseudi, proviisori ja õe vahel. Tööjõu planeerimisel ja tööturuvajaduste teenindamisel on Mitmed tervishoiu tööjõuga oluline arvestada, et mitmed tervishoiu tööjõuga seotud seotud olulised probleemkohad tulenevad tervishoiu olulised probleemkohad tulenevad tervishoiu korraldusest ja rahastamisest. Nii on tervishoiutöötajate, eriti õdede valdkonnast väljumise või riigist lahkumise motivatsin otse- korraldusest ja rahastamisest. selt seotud töö tasustamisega. Tervishoiu alarahastamisest tingitud töötasu muutumatus või töötingimuste halvenemine võivad väga kiiresti kasvatada valdkonnast/riigist lahkumist. Samuti ei ole võimalik töö tasustamisega tegelemata tõsta näiteks hldustöötajate kutseala prestiiži. Selleks, et haiglad saaksid planeerida piisavas mahus personali, vajavad nad teadmist ja kindlust teenuste rahastamise mahtude osas tulevikus haiglatöötajate ülekrmus on osalt tingitud tööandjate ebakindlusest palgata täiendavat personali. Otsest mõju võib avaldada ka sotsiaalvaldkonna korraldus juhtumikorralduse laialdane ja piisavas mahus rakendamine sotsiaaltöös võib pakkuda olulist tööaja säästu nii esmatasandil kui ka haiglates. Ka viis, kuidas riik pakub tervisekaoga abivajajatele rahalisi hüvitisi (nt töövõime või puudetoetusi) võib mõjutada kutsealade (nt perearstide) tööjõuvajadust. 9

10 Tervishoiu valdkond ja põhikutsealad Tervishoiu valdkond on selles uuringus defineeritud kui elanikkonnale suunatud teenused ja tegevused haiguste, vigastuste ja mürgistuste ennetamiseks, diagnsimiseks ning ravimiseks. Valdkonna analüüsi on hõlmatud kõik need kutsealad, mille tegevuse vahetu eesmärk on seotud elanikkonna tervise hoidmise ja parandamisega. Definitsin jätab seega kõrvale näiteks ravimitööstuses tegutsejad, tervishoiu juhtimisega tegelevad ametnikud ja avalik-õiguslike asutuste töötajad. Tervishoiuasutuste (EMTAK Q86) kõikide töötajate ja teistes valdkondades erialast tööd tegevate tervishoiu kutsealade esindajate arvestuslik koguarv on Sellest ca 5300 on tervishoiuasutustes töötavad teiste valdkondade töötajad (raamatupidajad, IT-töötajad jt). Seega on tervishoiu valdkonna kutsealade esindajate arvestuslik koguarv (vt Jnis 1). 2/3 valdkonna kutsealadel hõivatutest töötavad seadusega reguleeritud kutsealadel. Arvukaimad kutsealad on õed (9002), arstid (4722) ja hldustöötajad (3668). 10

11 Jnis 1. OSKA tervishoiu valdkond Hõivatuid valdkonnas kokku Tervishoiu kutsealad Seadusega reguleeritud kutsealad Arstid Õed Seadusega reguleerimata kutsealad 8960 Näited ametitest: Hldustöötajad Erakorralise meditsiini tehnikud Ämmaemandad Proviisorid Füsioterapeudid Radiolgiatehnikud Hambaarstid Farmatseudid Kliinilisedja klipsühholgid Bioanalüütikud Tervishoiuasutuste tugipersonal 5300 Näited ametitest: Raamatupidajad IT-töötajad 11

12 Tabel 1. Tervishoiu valdkonna kutsealad Seadusega reguleeritud kutsealad Õed 9002 Hambaarstid 1348 Arstid 4722 Proviisorid 942 Farmatseudid 777 Ämmaemandad 451 Seadusega reguleerimata kutsealad Bioanalüütikud 658 Hldustöötajad 3668 Tegevusterapeudid 56 Lvterapeudid 18 Hambatehnikud 128 Erakorralise meditsiini tehnikud 553 Juhid 343 Massöörid 223 Kliinilised logopeedid 70 Optometristid 230 Meditsiinilabori spetsialistid 87 Radiolgiatehnikud 382 Hambaravi assistendid 1016 Meditsiinivaldkonna sekretärid ja assistendid 475 Füsioterapeudid, liikumisravi spetsialistid ja -terapeudid 560 Suuhügienistid 27 Psühholgid, psühhoterapeudid, psühholgilised nõustajad 550 Audiolgid 18 Toitumisnõustajad, -terapeudid teadmata Paikkondlikud terviseedendajad teadmata Tööhügieenikud, ergonmid teadmata Sterilisatsinitehnikud teadmata Allikas: TA, TAI, MKMi progns ja autorite arvutused Märkus: Tabel annab ülevaate kutsealadest, millega seondub konkreetne õppekava tasemehariduses või kehtiv kutsestandard. Seega ei paku tabel kõikehõlmavat ülevaadet tervishoiu valdkonna tööjõust, näiteks ei sisaldu selles abiarstide, abiõdede jt õppurite jaoks ldud ametikohtade arv ega ka statistikas eristamata harvaesinevad ametigrupid. 12

13 Tervishoiu kutsealade esindajad töötavad Eestis kokku ligi paaris tuhandes ettevõttes asutusel on õigus osutada tervishoiuteenuseid lähtuvalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusest. Neist 464 osutab perearstiabi, 462 hambaravi ja 279 eriarstiabi. Haiglaid on Eestis 54. Üldapteeke on meil 490, haiglaapteeke 24. Erakorralist abi on osutamas 102 kiirabi brigaadi. Tervishoiu kutsealade esindajad teevad erialast tööd ka sadades teistes ettevõtetes ja asutustes. Näiteks mõõdavad optometristid või ka silmaarstid nägemisteravust ja aitavad selle langust korrigeerida kümnetes optikakauplustes. Psühholgid pakuvad psühholgilist abi ja vaimset tervist toetavaid teenuseid kümneis eraettevõtteis ning mitmesajas üldharidusklis, füsioterapeudid nõustavad kliente või nende lähedasi liigutusliku tegevusvõime säilitamiseks või parandamiseks haiglate taastusraviosakondade kõrval ka spaades ja spordiklubides. Valdkonna tööjõud on eripärane selles domineerivad naised (tervishoiuasutustes on see määr 88,7%, (vt Jnis 2), tööjõud on tööealise elanikkonna keskmisega võrreldes oluliselt kõrgemini haritud, vanusstruktuur on kaldu vanemaealiste ple. Tervishoiu valdkonnas hõivatute keskmine vanus on kõrgem kui tööjõus keskmiselt. Kui kogu majanduses hõivatutest on 50-aastaseid või vanemaid 32%, siis tervishoiu valdkonnas 45% (vt Jnis 3). Nri, kuni 30-aastaseid töötajaid on aga vähem kogu tööjõus keskmiselt 20%, tervishoiu valdkonnas 13%. Tervishoiu valdkonnas on kasutusel üle saja ametinimetuse, mis liigituvad mitmekümneks kutsealaks (vt Tabel 1). Tulenevalt OSKA metdikast tegeleb rakendusuuring eelkõige valdkonna põhikutsealadega, nendega, mille esindajate hulk mdustab vähemalt 1% valdkonna töötajatest, s.o vähemalt 260. Kuue tervishoiu valdkonna kutseala, s.o arstide, hambaarstide, õdede, ämmaemandate, proviisorite ja farmatseutide tegevust reguleerivad Eestis seadused. Vaid nende kutsealade esindajad on tervishoiutöötajad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses. Nemad tohivad kutsealal töötada, juhul, kui nad on registreeritud Terviseameti asjakohastes registrites. Selline reguleeritus on tervishoiu valdkonnas vajalik, et tagada tervishoiuteenuste piisav kvaliteet ja maandada oskamatusest ja teadmatusest tuleneda võivaid riske elanikkonnale. Lisaks seadusega reguleeritud kutsealadele, töötab tervishoiu valdkonnas hulganisti ka teisi tippspetsialiste ja keskastme spetsialiste ametialadel, millel on vahetu seos tasemeõppe süsteemiga. Sel juhul on ametialal töötamise eelduseks vastava õppekava läbimine. 13

14 Jnis 2. Hõivatute sline jaotus tervishoiu valdkonna kutsealadel, % 20% 40% 60% 80% 100% KIIRABI- TEHNIKUD ARSTID HAMBAARSTID HAMBAPROTEE- SIDE TEHNIKUD KLIINILISED PSÜHHOLOOGID FÜSIO- TERAPEUDID RADIOLOOGIA- TEHNIKUD HOOLDAJAD BIOANA- LÜÜTIKUD ÕED HAMBARAVI- ASSISTENDID ÄMMA- EMANDAD mehed naised Allikas: TAI tähistused, TAI andmed 14

15 Jnis 3. Hõivatute vanuseline jaotus tervishoiu valdkonna kutsealadel, % 20% 40% 60% 80% 100% HAMBA- PROTEESIDE TEHNIKUD ARSTID HOOLDAJAD RADIOLOOGIA- TEHNIKUD KLIINILISED PSÜHHOLOOGID HAMBA- ARSTID BIOANA- LÜÜTIKUD ÕED ÄMMA- EMANDAD KIIRABI- TEHNIKUD HAMBARAVI- ASSISTENDID FÜSIO- TERAPEUDID kuni ja vanemad Allikas: TAI tähistused, TAI andmed 15

16 Põhikutsealade tööjõuja oskuste vajaduse muutused Tervishoiu valdkonna tööhõive ja töötajatele vajalike oskuste hindamisel ning svitud tulevikuseisundi visandamisel on lähtutud järgmisest: põhikutsealade hõive ja selle piisavus praegu, strateegilistes dokumentides, arengukavades ja prognsides tdud sihtarvud ja seotud argumentatsin, valdkonna arengutrendid, uuringu raames intervjueeritud ekspertide ning valdkonna eksperdikogu (VEK-i) hinnangud. Prognsi tegemisel on lähtutud järgmistest eeldustest: ravikindlustusest rahastatavate teenuste komplekt ei muutu oluliselt; valdkonda mõjutavad otsused, mis on juba langetatud, jõustatakse tähtaegselt ning neid ei muudeta (sh esmatasandi tervisekeskuste ja nn proviisoriapteekide kontseptsini juurutamine); tervishoiuteenuste kättesaadavus riigiüleselt ei halvene ning valdkondades, kus tööjõu puudumisest on tingitud katmata teenusevajadus, toimub kättesaadavuse paranemine; ravikindlustuse jätkusuutmatu rahastamise küsimus lahendatakse viisil, mis ei kahanda solidaarsusmäära ega elanikkonna kaetust teenustega. Tabelis 2 on esitatud ülevaade hinnangutest tööjõuvajaduse muutustele (erinevalt suunatud nltena). 16

17 Tabel 2. Oodatav muutus valdkonna põhikutsealade hõives Liigitus Kutseala Eeldatav haridustase ja EKR tase Hõivatud 2017 Hõivatute arvu muutus Seadusega reguleeritud kutsealad Arstid 7-8 (MA) Hambaarstid 7-8 (MA) Proviisorid 7-8 (MA) 942 Õed 6 (RAK; MA) Farmatseudid 6 (RAK) 777 Ämmaemandad 6 (RAK) 451 Reguleerimata kutsealad, millega seondub konkreetne õppekava tasemehariduses Bioanalüütikud 6 (RAK) 658 Erakorralise meditsiini tehnikud 4 (kutseharidus) 553 Füsioterapeudid 6-7 (RAK; BA; MA) 560 Hldustöötajad 3-4 (kutseharidus) Kliinilised ja klipsühholgid 7-8 (MA) 370 Radiolgiatehnikud 6 (RAK) 382 mõõdukas kasv (kuni 10% 10 aasta jksul) kasv (10..20% 10 aasta jksul) jõuline kasv (üle 20% 10 aasta jksul) mõõdukas langus (kuni -10% 10 aasta jksul) püsib stabiilsena Lmaks seost haridussüsteemiga, on esitatud põhikutseala eeldatav haridusja Eesti kvalifikatsiniraamistiku (EKR) tase. Valdkonna tööhõive tulevikuseisundi visandamise kõrval hinnati, kui palju on iga kutseala esindajaid tööturule vaja, et jõuda svitud tasemeni. Võimaliku kasvuvajaduse kõrval arvestati ka nende töötajate asendamise vajadust, kes lahkuvad vanuse tõttu tööturult või lahkuvad riigist. Arvestuslikult vajab valdkond põhikutsealadel kümne aasta pärast tänasega võrreldes pisut üle 10 protsendi enam tööjõudu. Kasvuvajadus enam kui viiendiku võrra on õdede, ämmaemandate, farmatseutide, füsioterapeutide, erakorralise meditsiini tehnikute, kliiniliste ja klipsühholgide kutsealal. Kasv küll mõneti tagasihoidlikum on tuspärane ka bioanalüütikute, radiolgiatehnikute ja hldustöötajate kutsealal. Vaid arstide puhul on datav ja aktsepteeritav see, et rahvaarvu kahanedes väheneb ka kutseala esindajate arv mõne protsendi võrra. Hambaarstide ja proviisorite puhul on eeldatud, et kutseala esindajate arv võib jääda samaks tänase arvuga. Mitmetel kutsealadel (arstid, hambaarstid ja proviisorid) on lähitulevikus kõige kriitilisem ülesanne asendusvajadusele vastamine. 17

18 Tasemeõpe tervishoiu valdkonnas Tervishoiu valdkonda sisenemisel on eelduseks reeglina erialase hariduse olemasolu. Ilma erialast tasemeõpet läbimata on võimalik tööd alustada vaid hldustöötajatel ja hambaravi assistentidel, kelle väljaõpe piirdub enamasti tööandja pakutava lühiajalise täiendus- või ümberõppega. Tervishoiutöötajate väljaõpet pakuvad kolm kli: o o arstiks, hambaarstiks ja proviisoriks saab õppida Tartu Üliklis, õe, ämmaemanda ja farmatseudi õppekavadele toimub vastuvõtt Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgklis. Kõik kolm kli pakuvad ka tasemeõppe järgset spetsialiseerumisõpet Tartu Ülikl arstide ja hambaarstide erialast õpet residentuuris ning tervishoiukõrgklid õdede spetsialiseerumist neljal erialal. Kõrghariduses on OSKA tervishoiu valdkonnaga 2016/17 õppeaastal seotud 36 õppekava 1, kutsehariduses 12 õppekava. Valdkonna kutsealal töötamiseks vajalikku kõrgharidust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel pakuvad Tartu Ülikl (TÜ) ja Tallinna Ülikl (TLÜ) kokku 22 õppekaval. Tartu Ülikli meditsiiniteaduste valdkonna juures saab tegeleda ka teadustööga Arvestatud neid õppekavasid, kus EHISe andmetel toimus vastuvõtt või oli registreeritud vähemalt 1 õppija.

19 Rakenduskõrgharidust saab tervishoiu valdkonna õppekavadel omandada Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgklis ning TLÜ Haapsalu Kolledžis kokku 14 õppekaval. Kutseharidust eeldavate ametite õpet pakuvad kõrvuti tervishoiu kõrgklidega veel Lääne-Viru Rakenduskõrgkl ja viis kutseõppeasutust. Kõige enam on õppijaid kutsehariduse tasemel (nii kesk- kui põhihariduse baasil) hldustöötaja erialal. Tabel 3. Õppeasutused, mis pakuvad 2016/17 seisuga valdkonna kutsealadel kõrg- ja kutsehariduse tasemel õpet SEADUSEGA REGULEERITUD KUTSEALAD Arstid Hambaarstid Tartu Ülikl Proviisorid Õed Ämmaemandad Tallinna Tervishoiu Kõrgkl, Tartu Tervishoiu Kõrgkl Tallinna Tervishoiu Kõrgkl, Tartu Tervishoiu Kõrgkl Farmatseudid Tallinna Tervishoiu Kõrgkl SEADUSEGA REGULEERIMATA KUTSEALAD Bioanalüütikud Erakorralise meditsiini tehnikud Füsioterapeudid Tartu Tervishoiu Kõrgkl Tallinna Tervishoiu Kõrgkl, Tartu Tervishoiu Kõrgkl Tartu Ülikl, Tartu Tervishoiu Kõrgkl Hldustöötajad Kliinilised ja klipsühholgid Tallinna Tervishoiu Kõrgkl, Tartu Tervishoiu Kõrgkl, Haapsalu-, Pärnu- ja Järvamaa Kutsehariduskeskused, Kuressaare Ametikl, Valgamaa Kutseõppekeskus, Lääne-Viru Rakenduskõrgkl Tartu Ülikl, Tallinna Ülikl Radiolgiatehnikud Tartu Tervishoiu Kõrgkl 19 Allikas: HTM

20 Sotsiaalministeeriumi juures tegutseb erinevaid osapli ühendav klituskomisjon, kus lepitakse iga-aastaselt kokku tervishoiu valdkonnaga seotud vastuvõttude arvud õppekavade lõikes. Sisseastujate arv tervishoiu valdkonnaga seotud rakenduskõrghariduse õppekavadel on viimase viie õppeaasta jksul varieerunud. 2011/12 aastal asus õppima 922 tudengit, aastal 2016/2017 on õppureid 150 võrra vähem. Viimasel kolmel õppeaastal on vastuvõetute arvud pidevalt kasvanud. Nii õe kui ka ämmaemanda õppesse on vastuvõtukonkursid olnud kõrged, nt 2016/17 oli õe põhiõppesse Tallinna Tervishoiu Kõrgklis 3,7 svijat kohale ja Tartu Tervishoiu Kõrgklis 2,67. Ämmaemanda õppesse oli konkurss vastavalt 8,6 ja 5,96 ühele kohale 2. Eriti populaarsed erialad olid füsioterapeut (19,5), hambatehnik (18,4), optometrist (9,4), bioanalüütik (7,4) ja radiolgiatehnik (7,4) aasta lõpus leppisid tervishoiukõrgklid, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Eesti Haiglate Liit kokku õdede ja ämmaemandate kõrghariduse esimese astme õppekohtades aastateks Leppe eesmärk on kindlustada tervishoiuteenuste osutamise jätkusuutlikkus, mille tagab õdede ja ämmaemandate õppekohtade piisav arv. Arstiõppes on vastuvõetute arv aastast 2011/12 kasvanud 160-st õppijast käesoleval õppeaastal 173-ni. Konkurss arstiks õppida on jätkuvalt kõrge 4,0 svijat kohale. Nii proviisori kui ka hambaarsti õppesse sisseastujate arvud ei ole viimase viie aasta jksul märgatavalt muutunud. Integreeritud õppekaval on kõige tõsisem konkurss (7,6) hambaarstiteadustes. Doktoriõppe lõpetajaid on tervishoiu õppekavadel olnud viimase viie õppeaasta jksul aastas keskmiselt 18, ka vastuvõetute arv ei ole viimastel aastatel muutunud. Kõige enam on doktorante arstiteaduste õppekaval, keskmiselt võetakse igal aastal vastu 23 uut doktoranti. Doktoriõpet ssib valdkonna tööandjate toetav suhtumine doktorikraadi omandamisse, mis üldjuhul seondub ka kutsetööga. Viimase viie õppeaasta jksul on arstiõppe lõpetajaid umbes 135 aastas. Lähimal paaril aastal on data lõpetajate arvu väikest langust, kuna sisseastujate arvud vahepealsetel aastatel veidi vähenesid. Hambaarstide ja proviisorite õppe lõpetajate arvudes ei ole muutusi ette näha, sest õppesse sisseastujate arvud ei ole viimase viie aasta jksul märgatavalt muutunud. Tervishoiu valdkonna kõrghariduse õppekavadel on katkestajate osakaal oluliselt madalam kui kõrghariduses tervikuna. Rakenduskõrgharidusõppe suurim langus on õe põhiõppe lõpetajate arvus, mis on tingitud vahepealsest vastuvõtuarvude vähenemisest. Aastast 2017/2018 on data õe põhiõppe lõpetajate arvu olulist kasvu, kuna sisseastujate arv 20 2 Klide esitatud andmed

21 Jnis 4. Vastuvõtt OSKA tervishoiu valdkonna kõrghariduse õppekavadele / / / / / /2017 rakenduskõrgharidusõpe bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe bakalaureuseõpe magistriõpe Allikas: HTM, autorite arvutused on suurenenud. Võrreldes eelmiste aastatega langes farmatseutide lõpetajate arv 2015/16 kümne võrra, mis on põhjustatud vastuvõtu samaväärsest vähendamisest. OSKA tervishoiu valdkonnaga seotud kõrghariduse õppekavadel on katkestajate osakaal oluliselt madalam kui kõrghariduses tervikuna. Väga madal katkestamise määr on arstiõppes, viimase viie aasta jksul on seal katkestajaid keskmiselt 4%. Õppe kvaliteet Uuringu käigus küsitletud eksperdid tõid esile lõpetajate väga häid erialaseid teadmisi ja oskusi ning tihedat kstööd tööandjate ja klide vahel. Arenguvõimalustena märgiti ära järgnev: atraktiivsuse tõstmine arstierialadel nagu psühhiaatria, erakorraline meditsiin ja peremeditsiin, samuti hldustöötajate erialal, katkestamise määra vähendamine proviisoriõppes, 21

22 praktilisemate oskuste tagamiseks erinevate aktiivõppe meetodite rakendamine, üldoskuste arendamine. Tervishoiutöötajate arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks vajalik iga-aastane täiendusklitus on määrusega sätestatud. Klituse korraldamise vastutus on tervishoiuteenuse osutajal, kes peab tagama aastas igale tervishoiutöötajale erialase klituse vähemalt 60 tunni ulatuses ja hldajale kutsealase klituse vähemalt 16 tunni ulatuses. Peamised erialaste täiendusklituste pakkujad on tööandjate kõrval ka erialaliidud, kes kndavad teadmise liidu liikmetele vajalike klitusteemade kohta. Ekspertide sõnul on probleem klitustega spetsiifilistel teemadel, mille pakkujaid ei ole võimalik Eestist leida. Lisaks neile korraldavad ka kõrgklid õpet nii erialaste- kui üldoskuste täiendamiseks. Ekspertide hinnangul on probleemiks tehnolgiaalaste klituste pakkumine. Tehnolgia ja teadusarendus on muutunud ttjapõhiseks ja klitust on võimalik tellida seoses kindla tehnolgia soetamisega. Valdkonna olulisim täiendusklituse vajadus lähiaastatel tuleneb tehnolgia kiiretest muutustest. IT-lahenduste kasutamise klitus võib osutuda vajalikuks eelkõige keskmisest vanemale tööjõule. Valdkonnaspetsiifiliste IT-oskuste osas hindasid eksperdid, et järjest enam on vaja omandada küberturvalisuse tagamisega seotud oskusi. 22

23 Klituspakkumise vastavus prognsitavale tööjõuvajadusele Valdkonna vajadus uue tööjõu järele sõltub peamiselt kahest tegurist vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendamine ning hõivatute arvu kasv või kahanemine valdkonna kutsealadel ja põhikutsealadel. Teisalt on ka kutsealasid, kus on olulisel kohal väljaränne. Kõrvutades õdede tööjõuvajadust prognsitava klituspakkumisega ilmneb, et tänased lõpetajate arvud katavad küll tööturult lahkujate asendusvajaduse, kuid ei kata kasvuvajadust. Planeeritud vastuvõtuarvudega jätkates jääb aastaks 2025 arvestuslikult puudu kokku 311 õde. Svitud tasemeni jõudmiseks (s.o 9 õde 1000 elaniku kohta) on vajalik, et lõpetajate hulk kasvaks vähemalt 34,5 võrra kalendriaastas. Praeguse vastuvõtuga jätkates jääb aastaks 2025 puudu üle 300 õe. Arstide põhiõpe, tingimusel, et kavandatud vastuvõtuarvude juures suudetakse jätkata ka senise lõpetamismääraga, saab väikese puudujäägiga (keskmiselt 2 arsti aastas) üldjntes teenindada tuleviku tööjõuvajadust. Samas ei suuda haridussüsteem vastata kiiresti muutuvale olukorrale arsti põhiõppe kestus on 6 aastat. Seega võib väljarände hgustumisel tekkida tööjõupuudus. Hambaarstiõppes ei suudeta viimaste aastate vastuvõtu- ja lõpetamismääradega katta asendusvajadust arvestuslikult jääb puudu keskmiselt 5,8 23

24 hambaarsti aastas. Kuigi prognsist lähtudes oleks lmulik vastuvõtuarve suurendada, tuleb enne nende otsuste langetamist analüüsida kahte aspekti. Esiteks vajab detailsemat analüüsi, kas senine hambaarstide väljaränne on tingitud hambaarstide suurest arvust ja võimalikust erialase töö vähesusest. Teiseks on hambaarstide puhul õpingute katkestamise määr suhteliselt kõrge hambaarstide puudujääki on võimalik vähendada, kui õpingute katkestamise määr muutuks väiksemaks. Kuigi tööjõuturg vajab peridil kokku 260 Proviisorite lõpetamise määr on proviisori asendamist, s.o 28,9 proviisorit aastas, suudab tervishoiu valdkonna kutsealade haridussüsteem pakkuda vaid arvestuslikult 56% svitud seas üks madalamaid diplomini arvust ehk 145 proviisorit. Proviisorite lõpetamise määr on jõuab vaid 55% alustanuist. tervishoiu valdkonna kutsealade seas üks madalamaid diplomini jõuab vaid 55% alustanuist. Seega tuleb esmalt tegeleda proviisoriõppe lõpetamise määra parandamisega. Teisalt tuleks kaaluda farmatseudi ja proviisori ühendõppekava lmist, jagades senise integreeritud 5-aastase proviisorite õppe 3+2 õppekaval baseeruvaks õppeks. Eeldades, et farmatseutide arv peaks peridil viiendiku võrra kasvama, peaks haridussüsteem kasvu- ja asendusvajaduse katmiseks pakkuma 330 lisanduvat farmatseuti, st 36,7 farmatseuti aastas. Uuringu arvutuste kohaselt jääb svitud tasemest tänaste vastuvõtu- ja lõpetamismäärade korral puudu 94 farmatseuti, st keskmiselt 10,4 farmatseuti aastas. Seega tuleks svitud taseme saavutamiseks vastuvõtuarve farmatseudi õppekaval suurendada vähemalt 12 võrra. Arvutused näitavad, et aastaks 2025 on vaja pakkuda asendust kokku 157 ämmaemandale ehk 17,4 ämmaemandale aastas. Seejuures on 20% kasvuvajadus juba kaetud ämmaemandatega, kes ei tee ämmaemanda tööd. Kui haridussüsteem jätkab senisel arvul ämmaemandate ettevalmistamist, ületab ämmaemandate arv vajaduse 226 võrra. Seniste vastuvõtuarvudega jätkamiseks on seega vajalik põhjalik argumentatsin. Sidusgruppide hinnangul on tuspärane ämmaemandate laialdasem rakendamine reproduktiivtervise alases nõustamises ning imetamise ja väikelapse hldamisega seotud küsimustes, kuid see eeldab ressursside eraldamist nendeks tegevusteks. Aastaks 2025 jääb praeguste vastuvõtuarvudega jätkates puudu ligi 100 farmatseuti. Hldustöötajate puhul on tööjõuvajaduse ja klituspakkumise võrdlus problemaatiline. Peridil vajavad tõenäoliselt asendamist pled aastal 2015 hldustöötajana töötanutest osa vanuse tõttu ja osa selle tõttu, et siirduvad valdkonnast välja või teistele kutsealadele. Kui hldustöötaja tasemeõppes jätkatakse seniste lõpetamismääradega, omandab peridil hldustöötaja kvalifikatsini orienteeruvalt 1750 inimest. Oluline osa neist siirdub tõenäoliselt tööle sotsiaalhlekandesse. Arvestuslikult saab tervishoiu valdkond arvestada peridil kvalifikatsi- 24

25 nini jõudva hldustöötajaga. Tuleb aga tähele panna, et enamik kvalifikatsini omandajaist juba töötab tervishoiusüsteemis, olles enamasti sisenenud süsteemi kvalifikatsinita hldustöötajana. Teisalt on ka 2025 perspektiivis tervishoiusüsteemis koht ilma kvalifikatsinita hldustöötajatele. Kõrvutades prognsitavat bioanalüütikute keskmist lõpetajate arvu kutseala aastase kasvuvajaduse, pensionile minekust tuleneva asendusvajaduse ja arvestusliku erialaselt töölt kõrvale jääjatega, ilmneb, et senise lõpetajate arvuga suudab haridussüsteem tööturu vajadusi väikese ülemääraga teenindada. Eeldades, et lähitulevikus püsib psühholgias magistrihariduse omandamine senisega samal tasemel, st keskmiselt 43,7 lõpetajat aastas, ja pled neist püüdlevad kliiniliseks psühholgiks või klipsühholgiks, on võimalik pakkuda asendust pensionile minejatele ning kasvatada jõudsalt mõlema kutseala esindajate arvu. Kõrvutades prognsitavaid radiolgiatehnikute, füsioterapeutide ja erakorralise meditsiini tehnikute keskmisi lõpetajate arve kasvu- ja asendusvajadusega, ilmneb, et seniste lõpetajate arvudega jätkates suudab haridussüsteem tööturu vajadusi probleemideta teenindada. Nagu nähtub tabelist 4, on lähitulevikus kõige probleemsem õdede ja farmatseutide kutseala kasvuvajaduse teenindamine ning proviisorite asendusvajaduse katmine. Olukorda võib lugeda heaks bioanalüütikute, erakorralise meditsiini tehnikute, füsioterapeutide, radiolgiatehnikute, hldustöötajate ja psühholgide tasemeõppega. Kaalutluskohaks on vastuvõtuarvud arstide, hambaarstide ja ämmaemandate väljaõppes. 25

26 Tabel 4. Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus Nõudlus: uue tööjõu vajadus aastas Kutseala Hõivatud Hõive muutus Arvuline hinnang vajadusele 2025 Kasv, kahanemine Vajadus kokku aastaks 2025 Vajadus aastas kokku sh asendusvajadus seoses pensionile minekuga sh asendusvajadus seoses väljarändega sh asendusvajadus seoses teistesse sektoritesse tööleminemisega sh kasvuvajadus Pakkumise ja nõudluse vahe aastaks 2025 Prognsitav tasemehariduse pakkumine Arstid % Hambaarstid % Proviisorid % Õed % Farmatseudid % Ämmaemandad % Bioanalüütikud % Erakorralise meditsiini tehnikud % Füsioterapeudid % hõlmatud järgmises Hldustöötajad % Kliinilised ja klipsühholgid % 395 Radiolgiatehnikud % mõõdukas kasv (kuni 10% 10 aasta jksul) kasv (10..20% 10 aasta jksul) Allikas: autorite arvutused jõuline kasv (üle 20% 10 aasta jksul) mõõdukas langus (kuni -10% 10 aasta jksul) püsib stabiilsena 26 27

27 Kokkuvõte tervishoiu valdkonna eksperdikogu ettepanekutest Tervishoiusüsteem vajab tõhusaks toimimiseks tänasega võrreldes erinevat tööjõustruktuuri. Esmatasandi praksiste kndumisega tervisekeskustesse kaasneb esmatasandi meeskonna täiendamine teiste spetsialistidega ämmaemandate, koduõdede, füsioterapeutidega. Teise pereõe lisandumine perearstipraksistesse võimaldab edendus- ja ennetustegevuste osakaalu oluliselt kasvatada (sh pakkuda nõustamisteenuseid, mis on suunatud riskikäitumise ennetamisele või sellest lbumisele, sõltuvushäirete varasele avastamisele ja neile asjakohaste sekkumiste organiseerimisele). Teine pereõde perearstipraksises vähendab arsti töökrmust ja teenuse kulusid. Pereõde saab teha ennetavat- ja nõustamistööd, anda nõu kergemate terviseprobleemide ja krniliste haiguste korral. o o Õendus- ja ämmaemandusabis iseseisvate vastuvõttude laiendamine võimaldab vabastada arstide tööaega eriarsti pädevust eeldatavate ravijuhtudega tegelemiseks. 28

28 Kvalifitseeritud hldustöötajate osakaalu suurenemine tähendab, et teised tervishoiuspetsialistid ei pea neid nii palju juhendama. Samuti on võimalik suurendada nende tööülesannete hulka ja vastutuse ulatust. Kliinilise sekretäri väljaõppega töötajate olemasolu aitab oluliselt kokku hoida teiste tervishoiuspetsialistide tööaega. Vajadus vaimset tervist toetavate teenuste järele kasvab märgatavalt. Psühhoterapeutidest kliiniliste psühholgide laialdasem rakendamine võimaldab leevendada psühhiaatrite töökrmust. Ettepanekud tegevusteks, mille eesmärk on tervishoiusüsteemi tõhusam toimimine tööjõustruktuuri muutuste toel. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kstöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, tervishoiukõrgklide ja Eesti Haiglate Liiduga vaadata üle konsensusleppega fikseeritud õdede vastuvõtunumbrid, et kindlustada rahvastiku tervise arengukavas püstitatud eesmärk 9 õde 1000 elaniku kohta. Jätkata ämmaemandate vastuvõttu senises mahus üksnes tingimusel, et ämmaemandatele tuleb juurde reproduktiivtervisega seonduvaid tegevusi ning tervist säilitavaid ja edendavaid ning haigusi ennetavaid tegevusi. Tervishoiukõrgklide eestvedamisel leida lahendused, et pakkuda ämmaemandate õpet vajadusest lähtuvalt regionaalselt erinevates piirkondades. Sotsiaalministeeriumil kstöös Õdedel Liidu ja Hldustöötajate seltsinguga leida viise hldustöötaja kutseala prestiiži ning kvalifitseeritud hldustöötajate osakaalu tõstmiseks hldustöötajate hulgas. Eesti Töötukassal leida võimalusi, et suunata enam sobivate hoiakutega tööotsijaid hldustöötajate ümberõppesse. Kõrgklide eestvedamisel kstöös tööandjate esindajatega kstada täiendusõppekava sekretäridele tööks tervishoiuasutustes ja -keskustes. Haridus- ja Teadusministeeriumil kstöös Tartu Ülikli ja Sotsiaalministeeriumiga töötada välja lahendused kliinilise psühholgi ja logopeedi kvalifikatsini omandamiseks. o o Erialaseltsidel kstöös üliklidega leida võimalused üliõpilaste spetsialiseerumisvalikute suunamiseks alatäituvatele arstlikele erialadele. 29

29 Tervishoiu valdkonnas töötamine nõuab lisaks tänases õppes pakutavale ka teiste vajalike oskuste olemasolu Tervishoiutöötajatelt ja -spetsialistidelt eeldatakse lisaks erialastele teadmistele ja oskustele enam üldiste kompetentside olemasolu, nt suhtlemisoskus, meeskonnatööoskus, tehnolgia kasutamise oskus (sh e-tervise infosüsteem). Kliinilise õppe osakaalu suurendamine proviisori õppes toetab proviisori igapäevatöös vajalikku oskust analüüsida ravimite kasutamist. Haigla patsientidele parema raviteenuse osutamiseks peab haiglas töötav proviisor omama kliinilise proviisori spetsialiseerumist. Hetkel Eestis väljaõppe võimalus puudub. Eesti tervishoiusüsteemi areng on üha suuremas sõltuvuses uutest meditsiinitehnolgiatest, mis nõuavad spetsiifilist kompetentsi, kuid samas on efektiivsed ja patsienti säästvad. Siia kuulub nii uute kõrgtehnolgiliste seadmete, ravimite kui ravimeetodite kasutamine. Uute ravimeetodite ja tehnolgiate kasutamine nõuab ulatuslikumat teadus- ja arendustegevust. Tänased hambaarsti assistendid on ilma erialase ettevalmistuseta. Ennetustöö ja suutervise alase nõustamise teenuse kvaliteet on ebaühtlane ja sageli puudulik. Ettepanekud tegevusteks, mille eesmärk on teiste vajalike oskuste omandamine Tartu Üliklil analüüsida arstiõppe õppekavu ja õpetamise meetodeid üldiste kompetentside arendamise fkusest ning otsida senisest enam võimalusi üldoskuste arendamiseks. Üliklil anda arstide residentuuriprogrammis õppijatele ka maakonnahaigla kogemus, sh peremeditsiini residentidele võimalus praktiseerida väljaspl suuremaid tõmbekeskusi. Sotsiaalministeeriumil kstöös ülikli ja haiglatega leida võimalused kliinilise proviisori (haiglaproviisori) spetsialiseerumise võimaldamiseks. Üliklil suurendada proviisoriõppes kliinilise õppe osakaalu. Üliklil muuta arstide doktoriõpe ja residentuur paindlikumaks, võimaldades samaaegselt töötamist või residentuuris õppimist. o o Eesti Hambaarstide Liidul ja tervishoiukõrgklidel töötada välja hambaravi assistendi õppekava. 30

30

31 Tervishoius töötavate inimeste paremaks rakendumiseks peavad sidusrühmad jõudma omavaheliste kokkulepeteni Proviisorid ei oma piisavat infot, et nõustada kliente ulatuses, milleks nad on välja õppinud. Nõustamiskvaliteedi tõstmiseks vajavad proviisorid ligipääsu enamale infole. Farmatseutide ja proviisorite lahus ja ühtlustamata väljaõpe ei ole mõistlik ressursikasutus. Psühhoteraapia ja psühholgilise nõustamise sisu ei ole defineeritud. See on nii abivajajate kui ka abi osutajaid palkavate asutuste vaatevinklist probleem ei ole võimalik üheselt otsustada abi osutaja kvalifikatsini üle. Tõhusam töökorraldus eeldab erinevate kutsealade pädevuspiiride ümberkujundamist. o o Õppekorraldus residentuuris ja doktoriõppes ei vasta õppurite tustele. On näiteid, kus eelistatakse õppimist korralduslikest tingimustest lähtuvalt väljaspl Eestit. 32

32 Ettepanekud tegevusteks, et töötajad saaksid omandatud teadmisi ja oskusi maksimaalselt kasutada Sotsiaalministeeriumil kstöös Eesti Apteekide Ühenduse ja Proviisorite Kojaga leida lahendus õigusruumi korrigeerimiseks, et proviisorid saaksid rakendada õppes omandatud kompetentsust, nt kaaluda ligipääsu lmist inimese väljaostetud ravimite infole, digille. Sotsiaalministeeriumil kstöös erialaliitudega sõlmida kokkulepped, mis puudutavad psühholgilise abi erinevaid vorme. Seejärel käivitada vajalike kutsestandardite väljatöötamine. Tartu Üliklil kstöös tööandjatega sdustada paindliku õppe- ja töökorraldusega residentuuri ja doktoriõppe läbimist Eestis, sh võimaldada osakrmusega õpet. Erialaliitudel kstöös Sotsiaalministeeriumiga leppida kutsealade üleselt kokku pädevuspiirid arsti ja õe, õe ja hldustöötaja, eriõe ja õe ning farmatseudi, proviisori ja õe vahel. o o Tartu Üliklil kstöös tervishoiukõrgkli ja erialaliitudega otsida võimalusi proviisorite ja farmatseutide väljaõppe ühendamiseks, jagades senise integreeritud 5-aastase proviisorite õppe 3+2 (ühis)õppekaval baseeruvaks õppeks. Kõrghariduse esimese astme (bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse) õppe läbimisel omandavad õppijad farmatseudi kutse ning jätkates õpinguid magistriõppes on võimalik omandada proviisori kutse. 33

33

34 Kaua tuleb perearstiks saada svijatel õppida? Milliseid oskusi vajavad tervishoiutöötajad tulevikus aina rohkem? Milliseid tervishoiuteenuseid tulevikus enam vajatakse? Millist efekti annab meditsiinitehnolgia kasutamine? Tutvu uuringu terviktekstiga oska.kutsekoda.ee Mis on OSKA? Vabariigi Valitsus kiitis aastal heaks tööturu vajaduste ja klituspakkumise paremaks sidumiseks ldava tööturu seire ja prognsi ning oskuste arendamise krdinatsinisüsteemi OSKA. OSKA kstab viie aasta jksul kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognsid ning võrdleb neid pakutava klitusega kutse- ja kõrghariduses. OSKA eesmärk on tööturu vajaduste võimalikult kiire jõudmine klituspakkumisse. OSKA seob erinevate tööturu osaplte ekspertteadmise hariduse ja klituse planeerimist toetavaks süsteemiks ning toetab tööandjate ja klide kstööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturu info jõudmist karjääriteenustesse.

35 Järgmisena ilmumas: Ehitus Haridus ja teadus Personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamine Põllumajandus ja toiduainetööstus Tekstiili- ja rõivatööstus Transport, logistika, mtorsõidukite müük ja remont Ilmunud: Arvestusala Energeetika ja kaevandamine Info- ja kommunikatsinitehnolgia Keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus Metalli- ja masinatööstus Metsandus ja puidutööstus Sotsiaaltöö Tervishoid oska.kutsekoda.ee

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: RÕIVA-, TEKSTIILI- JA NAHATÖÖSTUS Uuringu LÜHIARUANNE 2018

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: RÕIVA-, TEKSTIILI- JA NAHATÖÖSTUS Uuringu LÜHIARUANNE 2018 Tööjõuvajaduse seire- ja prognsisüsteem OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: RÕIVA-, TEKSTIILI- JA NAHATÖÖSTUS Uuringu LÜHIARUANNE 2018 Esikaanel: lihaste lõõgastamiseks ning treenimiseks

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

Metoodika kirjeldus 2015

Metoodika kirjeldus 2015 Metoodika kirjeldus 2016 Tervishoiutöötajatele ja -organisatsioonidele tasude maksmise avalikustamise aruande lisadokument Takeda Pharma AS Väljaandmise kuupäev: 01.06.2017 Metoodika kirjeldus 2016 1.

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

OSKA uuringutulemuste kasutusvõimalused karjääriõpetajate töös

OSKA uuringutulemuste kasutusvõimalused karjääriõpetajate töös OSKA uuringutulemuste kasutusvõimalused karjääriõpetajate töös Merit Luik Karjäärikoordinaator, inimeseõpetuse õpetaja Tartu Tamme Gümnaasium Info töömaailma kohta õpetaja kirstunael Töömaailma kohta käiv

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel Riigi funktsionaalne analüüs: tervisekond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrreldes teiste ministeeriumite valitsemisaladega asutuste arvult

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Terviseteadus

Terviseteadus Magistriõppe õppekava TERVISETEADUS 194200 Tallinn 2018 Õppeasutus TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Õppeasutuse kood 70003980 Õppekava nimetus TERVISETEADUS Õppekava nimetus inglise keeles HEALTH SCIENCES

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Maris Jesse 2017_06_09_EHL_konverents_

Maris Jesse 2017_06_09_EHL_konverents_ Lähiaja tervishoiupoliitilised muutused Sotsiaalministeerium 6.09.2017 1. Tervishoiu rahastamine 2. Muudatused Eesti Haigekassa juhtimises 3. Muudatused täiendavas ravimihüvitises Haigekassast tasutud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Eesti 2035 töömaterjal: ARENGUVAJADUSED Märts 2019 PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL OLULISE MÕJUGA

Eesti 2035 töömaterjal: ARENGUVAJADUSED Märts 2019 PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL OLULISE MÕJUGA PAINDLIKE JA INIMESE VAJADUSI ARVESTAVATE ÕPPIMISVÕIMALUSTE LOOMINE KOGU ELU JOOKSUL OLULISE MÕJUGA GLOBAALSED TRENDID Maailma rahvastik kasvab ja vananeb Tehnoloogia muutub järjest kiiremini Ärimudelid

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Eesti Haigekassa töökorralduse muudatustest ja EPIKoja esindamisest Ulvi Tammer-Jäätes EPIK juhatuse liige Eesti Haigekassa Nõukogu liige EHK Soodusravimikomisjoni liige Eesti Diabeediliidu juhataja Organisatsioon

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Tulemas

Tulemas Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

TET_seminar_Maripuu_

TET_seminar_Maripuu_ Ida-Tallinna Keskhaigla: suitsuvaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem