(Microsoft Word - Ps\374hhiaatria uudised jaan.07.doc)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "(Microsoft Word - Ps\374hhiaatria uudised jaan.07.doc)"

Väljavõte

1 Lastepsühhiaatria alaspetsiaalsusena ei rahulda Umbes 25 aastat tagasi peeti plaani, et igas maakonnas töötaks ka oma lastepsühhiaater, et tuua lastepsühhiaatriline abi patsiendile lähemale. Pärast Eesti taasiseseisvumist muudeti lastepsühhiaatria alaspetsiaalsuseks, mis on pärssinud selle eriala arengut. Lastepsühhiaatrite arv väheneb Eestis pidevalt aastate keskpaiku töötas meil 30 lastepsühhiaatrit, praegu umbes 20, neistki ligi kolmandik on kas pensionil või lähiaastail pensionile jäämas, paljud töötavad väiksema koormusega. Kui katkeb lastepsühhiaatriline ettevalmistus ning lastepsühhiaatria edasine areng Eestis, lastepsühhiaatritena suunatakse tööle üldpsühhiaatreid lastele on ju abi tarvis osutada, siis langeb kindlasti töö kvaliteet, on Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku vanemarst-õppejõud Jüri Liivamägi murelik. Ettevalmistus ebakindel Euroopas on üldpsühhiaatrilise ja lastepsühhiaatrilise ettevalmistuse programm enamasti viieaastane. Meie praeguse üldpsühhiaatria residentuuri programmis on ette nähtud kuus kuud lastepsühhiaatrilist ettevalmistust. Varem, lastepsühhiaatriks saada soovijatele oli koostatud eriprogramm, mis erines üldpsühhiaatrilise ettevalmistuse korrast. Ettevalmistuseks oli ette nähtud kaks aastat lastepsühhiaatria, pool aastat lasteneuroloogia ja pediaatria õppimist, ülejäänud nelja-aastase residentuuri aeg kulus akuutpsühhiaatria (11 kuud) ja erakorralise meditsiini osakonnas ning mõne fakultatiivkursuse (nt psühhoteraapia) läbimiseks. Akuutpsühhiaatria osakonnas töötamine on lastepsühhiaatrile vajalik. Kuna lastepsühhiaatria ei ole Eestis iseseisev eriala ja lastepsühhiaatrid töötavad meil enamasti psühhiaatriahaiglate koosseisus, tuleb neil teha ka ülehaiglalisi valveid ning sel ajal vastu võtta ägedate psüühikahäiretega haigeid, selgitab dots. Liivamägi. Tegusid ei ole järgnenud Kuigi viimasel Eesti Psühhiaatrite Seltsi kongressil võeti edasise arengu suund lastepsühhiaatria eriala iseseisvumisele, ei ole sellele järgnenud konkreetseid tegusid. Isegi tulevaste lastepsühhiaatrite ettevalmistuse programm asendati üldpsühhiaatrite ettevalmistuse programmiga, s.t et lastepsühhiaatrina võivad tööle hakata ka kuuekuulise lastepsühhiaatrilise ettevalmistusega üldpsühhiaatrid. Jüri Liivamägi meenutab, et nõukogude ajal põhines lastepsühhiaatri erialane ettevalmistus suuresti entusiasmil. Toona oli vaja minna peaarsti juurde ja kokku leppida, et tahan lastepsühhiaatrina tööle hakata. Probleemid võisid kerkida sellest, kas peaarst nägi vajadust lastepsühhiaatri ametikoha järele ning kas oli kas või elementaarseid tingimusi (eraldi ruumid, personal) psüühikahäiretega laste vastuvõtuks. Kui need objektiivsed ja subjektiivsed tingimused olid täidetud, võis soovija üldpsühhiaatri ametkohalt üle viia lastepsühhiaatri ametikohale, meenutab staažikas spetsialist. Muidugi puudusid sellisel lastepsühhiaatril vastavad teadmised ja kogemused, kuid siis tuli üles näidata suurt entusiasmi ja töötahet, teha palju iseseisvat tööd kirjandusega ja õppida vanematelt kolleegidelt. Kolme aasta pärast sai paariks-kolmeks kuuks täiendusele minna kas Moskvasse, Leningradi või mujale Nõukogude Liidu lastepsühhiaatria keskusse. Kui hästi läks, siis sai aasta-paari pärast end uuesti täiendada. Erialasest enesetäiendamisest Läänes või Põhjamaades võis vaid unistada. TÜKi psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas on pidevalt kaks residendi kohta. Praegu on osakonnas koguni kolm residenti, aga need kõik on üldpsühhiaatria residendid, selgitab osakonna juhataja Inna Lindre. Dr Roman Balõtšev, kes õppis lastepsühhiaatriks, on praegu doktorantuuris. Juurdekasv on aga oluliselt väiksem kui üldine väljalangevus. Nii et prognooside kohaselt muutub lastepsühhiaatriline teenistus veelgi kitsamaks. Kättesaadavus paremaks Et neis paigus, kus lastepsühhiaatrit pole, arstiabi kättesaadavust veidigi parandada, on osakonna tiim võtnud nõuks käia kord kuus ise vastuvõttu tegemas Inna Lindre, Aime Meos ja Elvi Pihlau käivad Ida- Virus; eelmise aasta novembrist on partnerluslepingu raames lastepsühhiaatria vastuvõtt avatud ka Võru

2 haiglas (Aime Meos). Viimastel aastatel oleme käinud oma meeskonnaga (psühhiaater, psühholoog ja õde) ka neis koolides, kus on palju probleemseid õpilasi, kohapeal ambulatoorset vastuvõttu tegemas, märgib Lindre. Ka osakonna sees on toimunud mõned rõõmustavad muutused. Nimelt on kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas alates a aprillist avatud üks psühhiaatri ja kolm tegevusjuhendaja ametikohta; novembrist lisandus pool nooremarst-õppejõu ja a pool arst-õppejõu ametikohta. MARIKA KUSNETS marika@mu.ee ******************************** KOMMENTEERIB lastepsühhiaater Anu Susi: "Lastele antava psühhiaatrilise abi kättesaadavus sõltub vastava eriala spetsialistide olemasolust. Eestis puudub lastepsühhiaatria eraldi erialana, kuigi eriala arengukavas (ripub ka sotsiaalministeeriumi koduleheküljel, viimane versioon aastast 2004, kinnitatud sotsiaalministri käskkirjaga) nimetatakse lastepsühhiaatriat psühhiaatria alaerialaks. Varasema sertifitseerimissüsteemi ajal kinnitati lastepsühhiaatriline pädevus sotsiaalministri käskkirjaga erialaseltsi ettepanekul ning viimati tehti seda aastal. Praeguses eriarstide registris on registreeritud 27 psühhiaatrit, kellel on see pädevus põhimõtteliselt olemas, kuid registris olevatest (lastepsühhiaatri pädevusega) psühhiaatritest töötab kliinilisel tööl, s.t annab kas ambulatoorset või statsionaarset lastepsühhiaatrilist abi oma põhitööna 15 arsti. Ülejäänutest kolm on hetkel välismaal, kolm tegeleb peamiselt konsultatiivse ja õppetööga, mõned teenindavad nii lapsi kui täiskasvanuid ning mõned töötavad osalise koormusega erinevates Eesti maakondades lepingute alusel. Peale mainitute on kaks lastepsühhiaatrina tegutsevat ning vastava väljaõppega psühhiaatrit, kuid süsteemi puudumise tõttu ei ole neil lastepsühhiaatri pädevust. Eriala arengukavas on kirjas, et optimaalse koormusega töötades ja piisava abi tagamiseks peaks Eestis aastateks olema elaniku kohta vähemalt üks lastepsühhiaater. Reaalselt ei ole selline spetsialistide arv saavutatav ning abi saamine muutub lastele järjest halvemaks, kuna paljud lastepsühhiaatrid on üsna eakad ja lahkuvad varsti tööturult. Seepärast on spetsiifilist lastepsühhiaatrilist abi võimalik saada eeskätt Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Järvamaal seal on vastavad spetsialistid kohapeal olemas. Konsultatsioonivõimalus (aeg-ajalt käiakse mujalt konsulteerimas) on Idaja Lääne-Virumaal ning Lääne- ja Hiiumaal. Ülejäänud maakondades teenindavad lapsi täiskasvanute psühhiaatrid, kellel enamasti pole piisavalt väljaõpet, mille teatud määral kompenseerib pikaajaline kliiniline kogemus. Lastepsühhiaatrilist sisulist pädevust on praegu võimalik omandada psühhiaatria residentuuris eraldi õppekava järgi õppides, kuid residentuur lõpetatakse siiski psühhiaatrina, kuna vastav eriala puudub. Lastepsühhiaatria legaliseerimise nimel on sotsiaalministeeriumiga püütud aastaid koostööd teha." Eesti esimene laste ja noorukite psühhiaatriaosakond sai 40 Laste ja noorukite osakond psühhiaatriakliinikus, esimene selletaoline meie vabariigis, avati aastal Tallinnas. Lihtne arvutus näitab, et tänavu tähistab Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakond oma 40. sünnipäeva. Meditsiiniuudiseid huvitas, kuidas varasesse keskikka jõudnud sünnipäevalapsel läinud on, millised rõõmud ja mured teda eluteel saatnud on ja mida tahetaks teistmoodi teha, kui vähegi võimalik oleks. Vestlusringis osalesid lastepsühhiaater, osakonna vanemarst Piret Aavik, lastepsühhiaater Külle Jalukse,

3 logopeed Ulvi Sarap, kliiniline psühholoog Mare Sergejev, pereterapeut Kadri Raid-Laur ja vastutav õde Mare Kant. Millest kõik alguse sai? Piret Aavik (PA): "Esimene haige võeti Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla laste ja noorukite osakonda vastu 3. jaanuaril Osakonnas oli kaheksa haiget, kui seoses tulekahjuga 24. jaanuaril 1967 kõik välja kirjutati. Uuesti alustas osakond tööd novembris 1968, töötades 20 voodikohaga. Peamisteks patsientideks olid psühhootilised, käitumishäiretega, vaimse alaarenguga lapsed ja noorukid. Ka neuroloogiliste häiretega lapsi raviti siis psühhoneuroloogiaosakonnas, sest lasteneuroloogia osakondi veel ei olnud. Juhatajaks oli tol ajal dr Anne Aero, kes oli lastepsühhiaatrilise väljaõppe saanud Moskvas ja kes oli ka hilisem vabariigi pealastepsühhiaater ning eriala üks arendajaid Eestis. Aastatel töötas osakond 40 voodikohaga. Kuna ülekoormus oli suur, suurendati voodite arvu veel 10 võrra. Järjekord uuringutele oli 2 3 kuud. Osakonnas töötasid: osakonna juhataja (pool ametikohta), ordinaatorid (1,5 ametikohta), pediaater (0,25 ametikohta), neuroloog (0,25 ametikohta), õed (9,5 ametikohta), sanitarid (24 ametikohta) ja õde-perenaine (1 ametikoht). Kuna töö oli raske, siis olid puhkused pikad, tööpäeva. Kaastöötajatele puhkust võimaldades oli koormus veelgi suurem aastal avati Laste Vaimse Tervise Keskus lasteosakonna ja lastedispanseri baasil, mis aastal teineteisest lahutati. Vaatamata sellele käib praeguseni tihe koostöö osakonna ja polikliiniku vahel." Milline on olukord praegu? PA: "Osakonnas on 15 statsionaari kohta ja viis päevastatsionaari kohta. Teenindame patsiente vanuses 3 18 eluaastat. Valdavalt on meie teeninduspiirkonnaks Tallinn ja Harjumaa, saared, Ida- ja Lääne- Virumaa, aga vahel satub patsiente ka Kesk-Eestist. Neid raviv-hooldav personal koosneb 24 inimesest." Mare Kant (MK): "Osakonnas töötab kaks lastepsühhiaatrit (kahest ametikohast on täidetud 1,5), üks psühholoog, üks logopeed, on kolm tegevusjuhendaja ametikohta, koos vastutava õega kuus meditsiiniõde, hooldajad (6,5 ametikohta), sekretär ja abiline. Põhikooli osas on lastele seadusega ette nähtud ka haiglaõpe. See toimub individuaalselt, õpetavad Tallinna Ristiku põhikooli ja Mustjõe vene gümnaasiumi õpetajad. Mõni laps saab sellest päris palju tuge ja abi. Eriti need, kes on mitmel põhjusel koolist tükk aega eemal olnud. Lapsed kiidavad meie õpetajaid, sest positiivsete õpitulemuste saavutamisel taandub neil tõrjuv hoiak kooli suhtes." Missuguse diagnoosiga te kõige sagedamini lapsi ja noorukeid haiglasse võtate? PA: "Lasteosakonnas on väga erinevate psüühikahäirete ja probleemidega lapsed koos. Mõnikord võib laps sattuda psühhiaatri juurde ühe probleemiga, aga töö käigus selgub, et tal on veel teisi psühhiaatrilisi probleeme. Depressioon on lastel ja noorukitel sagenenud, ka suitsiidimõtted ja -katsed. Vanematel ei ole oma laste jaoks enam aega, elu on nii kiireks läinud. Ka vanematel endil on palju probleeme, emotsionaalne kontakt lapsega jääb tihti puudulikuks. Ega noorukid oma muredest ja probleemidest ka vanematele alati räägi. Kui, siis ehk suhtlevad nad oma sõbrannade ja sõpradega. Kui täiskasvanu toetus jääb kõrvalt ära, siis võib juhtuda, et laps ei saa enam oma muredest jagu. Ka spetsialistile on laste depressiooni diagnoosimine küllaltki keeruline, sümptomaatika on individuaalselt erinev, sageli on kaasuvad häired esiplaanil." MK: "Vahel tundub lapsel olevat käitumisprobleem, aga tihti on selle taga depressioon, eriti poistel." Mare Sergejev (MS): "Depressiivsel lapsel tekivad kognitiivsed häired, väheneb keskendumisvõime, tähelepanu ja mälu lähevad halvemaks, ta ei suuda enam õppida ja hakkabki vaikselt koolist kõrvale hoidma, sest õppetöö muutub liiga väsitavaks ja raskeks. Tihtilugu selgub, et vanemad ei teagi, et laps pole mitu kuud koolis käinud, ta on kuskil sõpradega või hulgub linna vahel. Neil on ka enesehinnang negatiivne ja esineb rahulolematust oma kehaga. Tavaliselt kujuneb lootusetusetunne ja hirm tuleviku ees." PA: "Depressioon esineb sagedamini vanuses 10 16, viimasel ajal on meil olnud palju just

4 aastaseid patsiente. Aga depressioon võib kujuneda igas eas lapsel." Ulvi Sarap (US): "Viimasel ajal on rohkesti lapsi, kes ei taha koolis käia, aga last uurides selgub, et tal on kõneprobleem, mille tõttu tal on koolis raske. Õpiraskustest tulenevalt tunneb laps, et ta ei saa hakkama, ja loobub. Vanemad arvavad, et laps on laisk ja kohusetundetu, aga põhjus on kõne ja keele või õpivilumuse häires." PA: "Meile satub ka käitumishäiretega, pervasiivsete arenguhäiretega ja autistlikke, vaimse alaarenguga ning hüperaktiivseid lapsi. Märgatakse ju ikka halba et laps ei allu režiimile, on sõnakuulmatu, pahur ja agressiivne. Kui asja uurima hakatakse, siis tihti selgub, et niisuguse käitumise taga on mitmeid põhjusi. Laps on ju hea, ainult tema teod võivad vahel väga halvad olla." Kas psüühikahäiretega lapsi on viimasel ajal rohkem? PA: "On vist rohkem küll. Ühest küljest võib põhjuseks olla, et lastepsühhiaatria ei ole enam tabu ning vanemad julgevad oma probleemidega psühhiaatri poole pöörduda. Aga meie ühiskond ise toodab ka teatud probleeme: elu on pingeline, nõudmised vanematele ja lastele on kasvanud. Kõik peaksid olema väga tublid ja edukad. Igaüks ei ole selleks suuteline. Ka on vähe aega vanemate ja laste mõnusaks koosolemiseks. Meie ülesandeks on välja selgitada, missugune psüühikahäire lapsel esineb, kuid hea ravitulemuse eelduseks on kogu probleemi laiem käsitlemine: suhted peres, suhted eakaaslastega ja toimetulek koolis. Tänapäeval tehakse hoopis rohkem võrgustiku- ja peretööd." Külle Jalukse (KJ): "Lastepsühhiaatria üks eripärasid seisneb selles, et me peame aitama ka oma patsientide vanemaid, sest ainult last aidates on ravi kasutegur väike. Paljud koolid ja lasteasutused teevad meiega koostööd, mõned õpetajad ja sotsiaaltöötajad käivad võrgustikukohtumistel ja on motiveeritud probleemset last abistama ja toetama." Kadri Raid-Laur (KL): "Et peret toetada, oleme mõne lapse puhul, kes on haiglast välja kirjutatud, pakkunud vanematele varianti pereteraapias mingi aja jooksul edasi käia. Peres, kogu süsteemis, peab ka mingi muutus toimuma. Ikka selle nimel, et lapsel hakkaks paremini minema ja et pere tuleks oma probleemidega paremini toime. Pereterapeutiline lähenemine on ravikvaliteeti oluliselt tõstnud." Kas te sõltuvushäiretega lapsi ja noorukeid ka ravite? PA: "Seda tehakse Tallinna lastehaiglas. Seal on eraldi neljakohaline sõltuvushäirete osakond. Võõrutusravi järgselt on osa patsiente küll meile üle tulnud näiteks kui on kaasuv patoloogia: psühhootiline häire või raske depressioon, mil on vaja pikemaajalist ravi." MS: "Päris narkomaane me siia võtta ei saa, pole nii palju ruumi ja peame ikkagi vaatama, et patsiendid enam-vähem üksteisega sobituksid. Lastehaiglas on rohkem sotsiaaltöötajaid, personal on hoopis teistmoodi komplekteeritud." Kas teil on haiglakohti piisavalt? PA: "Kohti on ehk piisavalt. Psühhiaatrias üldse ja lastepsühhiaatrias samamoodi on suund ikkagi sinnapoole, et püüda võimalikult palju ambulatoorselt ravida. Haiglaravi peaks olema äärmuslik juhtum. Samas on last ja tema käitumist statsionaaris jälgides ja uurides keerulisematel juhtudel diagnoosi püstitamine tõhusam kui ambulatoorselt. Meie probleem on veel selles, et lastepsühhiaatreid on Eestis üldse väga vähe. Paljudes maakondades lastepsühhiaatreid ei töötagi, siis suunatakse laps uuringutele spetsialiseeritud osakonda. Seepärast teeme mõnikord koos dr Jaluksega ka ambulatoorset tööd, kutsume peale haiglaravi konsultatsioonile lapse ja pere, et neid nõustada ja vajadusel ravi korrigeerida." Miks lastepsühhiaatreid nii vähe on? PA: "Raske öelda, seda peaks Tartu ülikoolist küsima. Võib-olla on noorte arstide seas eriala reklaam vähene või ettevalmistuses probleeme. Meie kolleegid, täiskasvanute psühhiaatrid, peavad lastepsühhiaatriat raskeks ja keeruliseks. Just sellepärast, et peame töötama ju ka oma patsientide vanemate ja muu koostöövõrgustikuga. Tihtilugu tuleb ette vaidlusi, pead püüdma kõike selgitada ning vanemad ja teised sotsiaalsed süsteemid lapsele toeks saama see on üsna koormav. Siit kindel vajadus

5 ka meeskonnatööks meie erialal. Teiseks, lastepsühhiaatria ei ole praegu meil Eestis omaette eriala. Täpselt samamoodi, nagu ei ole Eestis lasteneuroloogia eriala. On küll mõningad spetsialistid, kes vastavatel erialadel ettevalmistust omavad ja töötavad. Kolmandaks peame tegema rohkem psühhoterapeudi tööd, koostööd koolidega, vahetama infot ja nõustama oleme lisaks mõnes mõttes omamoodi sotsiaalpedagoogid." MK: "Kahjuks on meil terves kliinikus ainult üks sotsiaaltöötaja, saame teda vaid hädapäraselt kasutada, tema koormus on niigi suur." Saan aru, et personali võiks ikkagi oluliselt rohkem olla. PA: "Meie osakonnas on praegu 24 töötajat tundub ju päris palju, aga mitu neist töötab vaid osalise koormusega. Põhjamaades oleme näinud ideaalvarianti, kus kahe patsiendi kohta on üks töötaja. Ka teine psühholoog võiks lisaks olla ja sotsiaal- või lastekaitsetöötaja kas või polikliiniku ja statsionaari peale ühine. Nii võib ju unistada. Samas oleme rahul, et meil on olemas pereterapeut." MS: "Noorukitele ja lastele oleks vaja eraldi osakonda. Seda juttu oleme juba üle 20 aasta rääkinud, aga sinnapaika on see jäänudki. Kui noorukil on ikka väga tõsised psühhootilised häired, siis saadame ta täiskasvanute esmaste psühhooside osakonda. Ei ole ju mõeldav, et meil on siin koos 3- ja 17-aastased. Sellepärast eelkooliealised käivadki päevastatsionaaris." US: "Lastega tegelev hoolduspersonal peab ka tasemel olema: koolitatud, empaatiline ja lapsi armastav. Osakonnas tuleb tagada rahulik miljöö vaatamata sellele, et lapsed on erinevas vanuses ja erinevate soovidega. See on vahel päris keeruline." PA: "Kõigele vaatamata on meil ikkagi hästi tore ja ühtne kollektiiv." Mida lapsed vabal ajal haiglas teevad? MS: "Meie tegevusjuhendajad pakuvad lastele loovat ja arendavat eesmärgipärast tegevust, see aitab ka lapsel osakonnas kohaneda, laps on siis rahulikum ja üldises mõttes koostöövalmim. Meil on sinine tuba, kus saab tegeleda meisterdamise ja kunstiga, võib ka lihtsalt muusikat kuulata." MK: "Lastega käiakse ka jalutamas: pargis, metsas, mere ääres Stroomi rand on lähedal. Paljudele lastele meeldib kõige rohkem hipodroomil, kus mõnikord saab hobuseid ka toita." KL: "Meie patsientidele on olnud hipodroomi lähedus hästi oluline. See on lastele omaette teraapia loomade nägemine ja nendega suhtlemine." PA: "Heade inimeste abiga oleme mõnikord lapsed saanud viia ka loomaaeda ja nukuteatrisse. Kõik eelnev on vajalik lapse emotsionaalse seisundi parandamiseks. Tähtis on, et lapsed tunneks end siin võimalikult turvaliselt ja hästi." Mida te siis teete, kui endal mõistusest puudu tuleb? PA: "Superviisoriks käib meil dr Jüri Männik, kes on olnud ka pereteraapia algataja ja õpetaja Eestis. Ta on erialalt lastepsühhiaater, Ameerikas õppinud ja pikka aega Rootsis töötanud, tal on hindamatu kogemus. Temaga saame neid juhtumeid arutada, kui me ise jänni jääme. Tavapäraselt igal nädalal toimub osakonna spetsialistide omavaheline arutelu meeskonnatöö on lastepsühhiaatrias ikkagi väga oluline. Töötajad on tublid, keerulistes olukordades püütakse üksteist aidata." Aga rõõmsam pool on ikka ka? PA: "Lastepsühhiaatria on selles mõttes natukene rõõmsam eriala, et lapsel esinevad kriisiperioodid ja ta vajab ehk ainult aasta-paar spetsiifilist ravi ja jälgimist, edasi saab juba ise hakkama. Ei saa öelda, et kõik, kes on lastepsühhiaatri abi vajanud, jäävadki psühhiaatri juurde käima. Palju on muutunud ka ühiskonna suhtumine, enam ei vaadata psühhiaatriale nagu mingile müüritagusele tegevusele. Samas on lapsed vahvad ja tublid, nendega tegelemisest saab palju positiivseid emotsioone, mis ongi

6 suurimaks tänuks töö eest." KJ: "Spetsialisti seisukohalt on meie töö hästi huvitav, palju on uusi juhtumeid. Täiskasvanute psühhiaatrias on patsientuur suhteliselt püsiv ning palju on kroonilisi haigeid." Veidi lähemast tulevikust. PA: " plaanitakse kolimist Sütiste teele, Põhja-Eesti regionaalhaigla põhikompleksi juurde. Praegu paikneb meie osakond territooriumi kõige uuemas majas, mis valmis aastal Just mõnusa loodusliku ümbruse poolest kaotame ümberkolimisega, samas on siis ootamas uued ja kaasaegsed ruumid. Ambulatoorne vastuvõtt ja statsionaar on ühendatud. Nii on ka lapsel stressi vähem, teda konsulteerinud juba tuttav arst hakkab temaga ka haiglas tegelema." MK: "Võib-olla leitakse tulevikus võimalus eraldada lapsed ja noorukid eri osakondadeks." Kuidas te sünnipäeva tähistate? PA: "Väikese konverentsiga 25. jaanuaril Seewaldi klubis. Kutsume külla endised töötajad ja meiega koostööd tegevate asutuste (erikoolid, lastekodud, turvakodud) esindajad. Ettekanded tulevad osakonna ajaloost ja tööst, natuke räägime ka tulevikuplaanidest. Lastele on selleks ajaks osakonnas üllatusi varuks." Uued antipsühhootikumid jõuavad Ameerikasse Uus skisofreeniaravim Invega (paliperidoon) sai ametliku kasutusloa USA ravimiameti FDA poolt. Tootjafirma Janssen-Cilag teatel peaks ravim Ameerika patsientide jaoks olema kättesaadav käesolevast kuust. Paliperidooni näol on tegemist atüüpilise antipsühhootikumiga. Keemiliselt on paliperidoon juba tuntud risperidooni peamine aktiivne metaboliit, mis on toodetud pikendatud vabanemisega ravimvormina. Janssen-Cilagi sõnul on paliperidoon esimene täiesti uus skisofreeniaravim Ameerikas aastast. Ravimi efektiivsust on tootjafirma teatel uuritud 1665 patsiendil 23 riigis. Peamiseks näitajaks oli tulemuse paranemine PANSS-skaalal. Patsientide paranemisele saadi veel kinnitust nende seisundit PSPskaala (Personal and Social Performance) abil hinnates. Sümptomite paranemine kuuenädalase ravi jooksul leiti olevat statistiliselt oluline. Paliperidoni soovitatav päevane annus on 6 mg, jätkuda võib ka kolmest, maksimaalselt lubatakse 12 mg päevadoosi. Ravimi kasutamise registreeritud näidustuseks on FDA teatel skisofreenia. Kauem kui kuus nädalat ei ole paliperidooni platseebo-kontrollitud uuringutes kasutatud ning FDA soovitab pikema tarvitamise korral patsienti regulaarselt jälgida. Kõrvaltoimed, mis esinesid vähemalt 5%-l patsientidest ning vähemalt kaks korda sagedamini kui platseebo puhul, olid akatiisia ja ekstrapüramidaalhäired. Lisaks hoiatatakse harva tekkivate südame rütmihäirete eest, ära on mainitud ka maliigne neuroleptiline sündroom, tardiivne düskineesia jne. Firma on eelmise aasta kevadel esitanud taotluse ka müügiloa saamiseks Euroopas. Kliinilistes uuringutes selgitatakse ka, kuidas sobib ravim bipolaarse maania ja skisoafektiivsete häirete raviks. Forbesi teatel kaotab Janssen risperidooni (Risperdal) patendikaitse USAs a alguses ning firma ootab Invegast oma olulisele müügiartiklile asendajat. Analüütikute arvates võib aga südame arütmia hoiatus arstid ja patsiendid ravimi suhtes ettevaatlikuks teha. Mõnigi arst on olnud kriitiline aga selle pärast, et paliperidoon on välja kuulutatud kui uus

7 skisofreeniaravim. AP vahendas psühhiaater dr Grant Michelli, kelle sõnul ei ole tegemist suure läbimurde ega täiesti uue ravimiga. Skisofreenia ravis paliperidooni tulek revolutsiooni ei tähenda, arvas New Yorgi piirkonnas asuva haigla psühhiaatriaosakonna juhataja. Antipsühhootikumide valik peaks aasta jooksul Ameerikas, hiljem ka Euroopas veelgi laienema. Lundbeck, Wyeth ja Solvay on turule toomas uut antipsühhootikumi nimega bifeprunox

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

(Microsoft Word - lisa 7_Ps\374\374hika_2008m.doc)

(Microsoft Word - lisa 7_Ps\374\374hika_2008m.doc) Sotsiaalministri 20. detsembri 2007.a määruse nr 92 Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord lisa 7 PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE (käsimüügiravim*) IMODIUM, 2 mg kõvakapslid Loperamiidvesinikkloriid Lugege infolehte hoolikalt, sest siin on teile vajalikku teavet. Ehkki seda ravimit on võimalik

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist patsiendile, lugege palun hoolikalt ravimi omaduste kokkuvõtet. Kui

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Tulemas

Tulemas Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Betaserc 8 mg tabletid Betaserc 16 mg tabletid Betaserc 24 mg tabletid Beetahistiindivesinikkloriid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd

_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd KLL Juhend patsiendile Krooniline lümfotsüütleukeemia Janssen Pharmaceutica NV. 2017 PHEE/IBR/0917/0002 Sissejuhatus Mis on KLL? Tõenäoliselt on ehmatav kuulda esmakordselt oma diagnoosi krooniline lümfotsüütleukeemia

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Info vähihaige hooldajale

Info vähihaige hooldajale INFO VÄHIHAIGE HOOLDAJALE Siin toodud info on mõeldud eelkõige vähihaigete hooldajatel, kuid sellest võib abi olla ka teistele. Välja on toodud mõned enamlevinud väljakutsed, millega hooldajad peavad rinda

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Octenisept 1 mg/ 20 mg/ml, nahalahus Oktenidiindivesinikkloriid Fenoksüetanool Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Microsoft Word - EB6B7637.doc

Microsoft Word - EB6B7637.doc SISEHAIGUSTE ERIALA ARENGUKAVA KAASAJASTAMINE JA TÄIENDAMINE 2004. AASTAL Koostajad - Sotsiaalministeeriumi sisehaiguste komisjoni liikmed: Margus Lember Arvo Mesikepp Ann Raadik Veiko Vahula Viktor Vassiljev

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale OFTAQUIX 5 mg/ml silmatilgad, lahus Levofloksatsiin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht alles, et

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA Üldinfo Tunni teema Stigma ehk häbimärgistav suhtumine vaimse tervise häirete suhtes. Õpilased

Rohkem

TET_seminar_Maripuu_

TET_seminar_Maripuu_ Ida-Tallinna Keskhaigla: suitsuvaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

1-69_.pdf

1-69_.pdf Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Traneksaam_ortopeedias

Traneksaam_ortopeedias Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Medikinet XL 5 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Medikinet XL10 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Medikinet

Rohkem

Tobramycin Art 29(4)

Tobramycin Art 29(4) II lisa Teaduslikud järeldused ja positiivse arvamuse alused 3 Teaduslikud järeldused Tobramycin VVB ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte Sissejuhatus UAB VVB esitas 2. mail

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem