Microsoft PowerPoint - Ojaveer 2018 Biosfääri päev

Väljavõte

1 Minevikust tulevikku: Läänemere kliimamuutused, võõrliigid ja kalandus Henn Ojaveer Biosfääripäev, Kuressaare, 27. märts 2018

2 Juttu tuleb: Hüdrokliimast Võõrliikidest Läänemere põhilistest töönduskaladest Ja kõigi nende omavahelistest suhetest

3 Rannikumere ökosüsteemid

4 Soojeneb! Belkin 2009

5 Rannikumere ökosüsteemid Belkin 2009

6 Läänemeri Möllmann et al. 2006

7 Hüppelised muutused Läänemeres Möllmann et al. 2008

8 Muutused Läänemere avaosas Möllmann et al. 2006

9 Muutused ei ole igal pool sarnased Beaugrand et al. 2008

10 Võõrliigid

11 Võõrliik Võõr- ehk tulnukorganismideks nimetatakse liike, alamliike või madalamaid taksoneid, kes on inimese kaasabil levinud elupaikadesse, kuhu nad looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mistahes elustaadiumit (nt. ka gameete ehk sugurakke), kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda Krüptogeenseks nimetatakse teadmata päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei kohalikuks ega ka võõraks Juhuslik invasioon toimub inimese teadmatul kaasabil Tahtlik invasioon tähendab võõrliigi eesmärgipärast toomist väljapoole liigi looduslikku levilat

12 Invasiivne võõrliik Invasiivsed võõrliigid on sellised võõrliigid, mis on levinud, levivad, või on mujal näidanud võimet levida uude keskkonda ning mõjutavad, või võivad mõjutada kohalikku elurikkust, ökosüsteemi toimimist, sotsiaalmajanduslikke väärtusi ja/või inimese tervist.

13 Võõrliikide levikuteed Laevandus Kanalid Asustamine Vesiviljelus Looduslik levik

14 Invasiooniviisid Läänemeres (%) Asustamine Looduslik levik Kanalid Laevad Ojaveet et al. 2016

15 Läänemere laevandus Piirkonnas üle 500 sadama Aastane kaubakäive üle 700 miljoni tonni (suureneb 64% aastaks 2020) Sadu tuhandeid laevakülastusi aastas Tulemina väljutatakse Läänemerre hinnanguliselt üle 100 miljoni tonni ballastvett HELCOM 2009

16 Ballastvesi

17 Ballastvee mahuti seestpoolt

18 Põhjasetteid kuni pool meetrit! Ari O. Laine

19 Pealiskasv F. Kerckhof Henn Ojaveer Damien Offer

20 Kanalid Kieli kanal ja Limfjord mõlemad ühendavad Põhja merd Läänemerega Mitmed kanalid (rajati aastatel ) mis ühendavad Ponto-Kaspia piirkonna (Must meri, Kaspia meri, Aasovi meri) erinevaid jõgesid (nt. Dnepr, Volga, Bug) Läänemerre suubuvate jõgedega (Visla, Neemen, Neeva).

21 Läänemeri Ponto-Kaspia piirkond 1 Oginskij (1768) 2 Bug Pripet (1775) 3 Mariinskij (1810) 4 Severo-Dvinskij (1829) 5 Volga-Don (1952) Olenin et al.

22 Võõrliigid Läänemeres Ojaveer et al. 2016

23 Euroopa võõrliikide päritolu Tsiamis et al. 2016

24 Bioinvasioonide ajaline dünaamika (Euroopa) Tsiamis et al. 2016

25 Enne 1900 Teredo navalis Oncorhynchus mykiss Carassius gibelio Amphibalanus improvisus Potamopyrgus antipodarum Mya arenaria Elodea canadensis Chara connivens Dreissena polymorpha Cordylophora caspia

26 Acartia tonsa Odontella sinensis Lepomis gibbosus Eriocheir sinensis Chelicorophium curvispinum Victorella pavida Mytilopsis leucophaeata

27 Coregonus autumnalis Coregonus peled Hypophthalmichthys molitrix Rhithropanopeus harrisii Fucus evanescens

28 Prorocentrum minimum Karenia mikimotoi Oncorhynchus spp. Acipenser baeri Hemimysis anomala Boccardiella ligerica Marenzelleria neglecta Anguilliculoides crassus Gammarus tigrinus

29 Evadne anonyx Cercopagis pengoi Mnemiopsis leidyi Palaemon elegans Palaemon macrodactylus Rangia cuneata Neogobius melanostomus

30 K. Nurkse, unpubl.

31 Lehtiniemi et al. 2016

32 Sadama bioloogiline seire Suurim primaarse invasiooniriski ala riigis Muuga sadam Fütoplankton, zooplantkon, põhjaloomastik, kalad HELCOM seire-eeskiri Ballastvee konventsiooni ja Euroopa Komisjoni nõue

33 Sadama-lähedaste alade seire Muuga ja Sillamäe sadamad (ja võrdlusalad) Pelaagilised selgrootud Põhjalähedase eluviisiga suurselgrootud

34 Olulisemad töönduskalad

35 Kevadkudu räim Varu ühikud looduslikud asurkonnad Raid et al. 2016

36 Tormi mõju Torm võib põhjustada umbes 1/3 koetud räime marja kadu Moll et al. 2017

37 Liivi lahe kevadräim ICES 2017

38 Läänemere avaosa kevadräim ICES 2017

39 Liivi lahe kevadräime individuaalkasv 0,2 0,18 0,16 0,14 0,12 0,1 0,08 0,06 0,04 0, yrs 5 yrs 4 yrs 3 yrs 2 yrs Ojaveer et al. 2004; ICES 2016

40 Läänemere avaosa kevadräime individuaalkasv ICES 2017

41 Vesikirp kala toidus Suur räim Noor räim Kilu Ogalik Noor meritint T. Lehtiniemi Lankov et al. 2010

42 Vesikirp räime toidus Ojaveer et al. 2016

43 Sügisräime saagid Gulf of Riga total Pärnu Saaremaa Suurimad saagid 1950-ndate teisel poolel (tollal püüti kõikvõimalike vahenditega; päevasaak suurem kui viimaste aastate terve aasta-saak!); Peale seda järsk langus ja varu sügava madalseis MacKenzie, Ojaveer 2018

44 Sügisräime elukeskkond Ojaveer et al. manuscript

45 Sügisräime elukeskkond Ojaveer et al. manuscript

46 Kilu ICES 2016

47 Tursk Hinrichsen et al. 2018

48 Hapnikutingimused Casini et al Lehmann et al. 2014

49 Tursa tüsedus Casini et al. 2016

50 Tursa parasiidid Eero et al. 2015

51 Tursk Bastian Huwer ICES 2016

52 Kalade ruumiline paiknemine Tursk kilu räim ICES 2016

53 Ümarmudil kasulik tursale (vaid rannikumeri!)

54 Ümarmudil (toidu)konkurent lestale

55 Võõrliikide seadusandlus

56 Rahvusvahelised konventsioonid ÜRO mereõiguse konventsioon (1982) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (1992) Ballastvee konventsioon ( )

57 Euroopa Komisjoni seadusandlus Vesiviljeluse regulatsioon (2007) Merestrateegia raamdirektiiv (2008) Invasiivsete võõrliikide regulatsioon (2014)

58 Momendil täiesti sätestamata Erinevate invasiooniteede omavahelised seosed (sest see on reaalsus!) Laeva pealiskasv (on vaid Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni IMO soovitused)

59 Tulevik toob: Jätkuvalt muutuva kliima Võõrliikide jätkuva sissevoolu Jätkuvalt muutuvad kooslused ja ökosüsteemid Järjest intensiivistuva merekasutamine Järjest suureneva inimmõju loodusele (kumulatiivne mõju!) Paindlikud majandamismudelid, baseeruvad ilmselt riskihinnangutel

60 TÄNUD TÄHELEPANU EEST!