Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 18. juuni 2014, mis käsitleb juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamiseks (ESRN/201

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 18. juuni 2014, mis käsitleb juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamiseks (ESRN/201"

Väljavõte

1 ET Euroopa Liidu Teataja C 293/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) SOOVITUSED EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2014, mis käsitleb juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamiseks (ESRN/2014/1) (2014/C 293/01) EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ ( 1 ), eelkõige selle artiklit 135, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri aasta määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta ( 2 ), eelkõige selle artikli 3 lõike 2 punkte b, d ja f ning artikleid 16 ja 18, võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. jaanuari aasta soovitust ESRB/2011/1, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord ( 3 ), eelkõige selle artikli 15 lõike 3 punkti e ja artikleid 18 20, ning arvestades järgmist: (1) Reaalmajandusele pangandussüsteemi ja finantsturgude kaudu tekkinud finantsvapustuste protsükliline võimendumine on olnud üks ülemaailmse finantskriisi kõige destabiliseerivamaid tegureid. Ülemäärase laenukasvu perioodile järgnev majanduslangus võib põhjustada suurt kahju pangandussektoris ja tekitada nii-öelda nõiaringi. Selles olukorras võivad krediidiasutuste sammud enda bilansiolukorra kindlustamiseks piirata laenupakkumist reaalmajandusse, süvendades majanduslangust ja veelgi halvendades nende bilansiolukorda. Vapustuste protsükliline võimendumine juhib tähelepanu sellele, kui oluline on koguda pangandussektoris lisakapitali aegadel, mil kogu süsteemi hõlmava pinge riskid kasvavad. Niisugune lisakapitalipuhver aitab pangandussektoril taluda ootamatut kahju ja ühtlasi jätkata laenude andmist reaalmajandusse. (2) Võetud on meetmeid, et muuta pangad protsüklilisele dünaamikale vastupidavamaks. Detsembris 2010 avaldas Baseli pangandusjärelevalve komitee mitu meedet pangandussektori jõulisemaks reguleerimiseks. Üks nendest meetmetest, mille kohta Baseli pangandusjärelevalve komitee andis juhiseid siseriiklikele asutustele, puudutab vastutsüklilist kapitalipuhvrit. Euroopa Liit rakendas Baseli pangandusjärelevalve komitee juhised direktiiviga 2013/36/EL. ( 1 ) ELT L 176, , lk 338. ( 2 ) ELT L 331, , lk 1. ( 3 ) ELT C 58, , lk 4.

2 C 293/2 ET Euroopa Liidu Teataja (3) Direktiivis 2013/36/EL ette nähtud vastutsüklilise kapitalipuhvri kord järgib juhitava kaalutlusõiguse põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt kombineerivad kapitalipuhvri määra kehtestamise eest vastutavad asutused asjakohase kapitalipuhvri määra otsustamisel õigusnormide täitmise ja oma kaalutlusõiguse. Nii on nad kohustatud avaldama igas kvartalis võrdlusaluseks puhvri alusnäitaja, kuid kapitalipuhvri määra kehtestamisel on nende kaalutlusõiguse kasutamine tervitatav. (4) Siseriiklikele määratud asutustele ja Euroopa Keskpangale (EKP) (ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide osas) asetatakse vastutus vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamise eest. Direktiiv 2013/36/EL kohustab iga liikmesriiki määrama ametiasutuse või organi, mis vastutab vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise eest selles liikmesriigis. Peale selle on nõukogu 15. oktoobri aasta määruses (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga ( 1 ), ette nähtud Euroopa Keskpanga eriülesanded järelevalve alal. Muu hulgas võib EKP, kui ta peab seda vajalikuks, kohaldada vastutsükliliste kapitalipuhvrite suhtes rangemaid nõudeid kui need, mida kohaldavad siseriiklikud määratud asutused. Sel erijuhul peetakse EKP-d vajaduse korral määratud asutuseks ning tal on kõik volitused ja kohustused, mis on asjakohaste liidu õigusnormidega antud määratud asutustele. Harilikult aga vastutavad vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade avaldamise eest siseriiklikud määratud asutused. (5) Direktiiviga 2013/36/EL on ette nähtud, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) võib vastu võtta soovitusi, milles antakse määratud asutustele juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamise kohta. Muu hulgas võib ESRN anda põhimõttelist nõu, et juhendada määratud asutusi otsuste tegemisel seoses asjakohaste puhvrimääradega ning anda juhiseid laenu-skp lõhe mõõtmise ja arvutamise ning puhvri alusnäitaja arvutamise kohta. Peale selle võib ESRN anda juhiseid muutujate kohta, mis annavad tunnistust kogu süsteemi hõlmava riski kuhjumisest seoses ülemäärase laenukasvu perioodidega finantssüsteemis, ning muutujate kohta, mis annavad märku puhvri säilitamise, vähendamise või täieliku vabastamise vajadusest. (6) Vastutsükliline kapitalipuhver on mõeldud abiks protsüklilisusega toimetulekul finantssüsteemis. Kui tsükliline süsteemne risk hinnatakse olevat kasvamas, tuleks koguda kapitali ja luua puhvrid, mis muudavad pangandussektori vastupidavamaks pingelistel aegadel, mil kahjud realiseeruvad. See aitab säilitada laenupakkumist ja leevendada finantstsükli langusjärku. Samuti võib vastutsükliline kapitalipuhver aidata leevendada ülemäärast laenukasvu finantstsükli tõusujärgus. (7) Puhvri alusnäitaja ei ole mõeldud puhvrimäära automaatse kehtestamise aluseks ega määratud asutusele kohustuslikuks. Baseli pangandusjärelevalve komitee analüüsist nähtub, et laenu-skp lõhe on küll kasulik lähtekoht, millest vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrasid puudutavates otsustes juhinduda, ent selle toimivus võib olla riigiti ja eri aegadel erinev. Arvestades finantssüsteemide heterogeensust ja dünaamilisust, rahvamajanduste erisusi ning andmete kasutamise võimaluste olulisi erinevusi Euroopa Liidus, peaksid määratud asutused kogu süsteemi hõlmava riski taset hinnates arvesse võtma mitmesugust teavet ja kehtestama puhvrimäära sellele vastavalt. Selle teabe hulka peaksid kuuluma lisanäitajad, mis annavad märku kogu süsteemi hõlmava riski kuhjumisest seoses ülemäärase laenukasvu perioodidega, majanduses finantsvahenduse määrast tunnistust andvad märgid, nagu laenude ja SKP vaheline suhe, ning kvalitatiivne teave. Hindamisel kasutatav kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave, sealhulgas puhvri alusnäitaja ja lisanäitajad on kapitalipuhvri määrasid käsitlevate otsuste selgitamise ja põhjendamise aluseks. (8) Baseli pangandusjärelevalve komitee analüüs näitab, et laenu-skp lõhe ja teised näitajad võivad vahel anda eksitavat teavet. Kaalutledes, milline on majanduses jätkusuutlik laenutase ja kohane vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, peaksid määratud asutused sellest teadlikud olema. Sellepärast peaksid määratud asutused perioodiliselt uuesti hindama nende näitajate toimivust, millele nad omistavad kõige enam kaalu. ( 1 ) ELT L 287, , lk 63.

3 ET Euroopa Liidu Teataja C 293/3 (9) Kui riskid realiseeruvad, võib vastutsüklilise kapitalipuhvri kohene vabastamine aidata krediidiasutustel taluda kahjusid ning ühtlasi säilitada laenuvood reaalmajandusse ja jätkata seadusega sätestatud kapitalinõuete täitmist. Niisugune kapitalipuhvri vastutsükliline kasutamine võib leevendada krediidiasutuste protsüklilist käitumist, mille tagajärjel võib muidu aheneda laenupakkumine reaalmajandusse. Vastutsüklilise kapitalipuhvri võib vabastada sammsammulisemalt, kui finantstsükli langusjärk ei lange kokku riskide realiseerumisega ja kui ülemäärasest laenukasvust põhjustatud riskid krediidiasutuste vastupidavusele on vaibunud. Otsused kapitalipuhvri vabastamisest tekkida võivate kapitali ülejääkide kasutamise kohta on määratud asutuste või pädevate asutuste kaalutluspiirides. (10) On oluline, et vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestaval asutusel oleks hea kommunikatsioonistrateegia. See aitab tulla toime üldsuse ootustega, täidab olulist funktsiooni määratud asutuste vahelises tegevuse kooskõlastamises ning on hädavajalik makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika usaldusväärsuse, vastutavuse ja tõhususe huvides. Direktiiv 2013/36/EL kohustab määratud asutusi võtma kõik mõistlikud meetmed, et kooskõlastada puhvrimäärasid käsitlevate teadaannete ajastust. (11) Vastupidavama pangandussüsteemi ülesehitamisega liidus kaasneb see, et määratud asutused tunnustavad teiste liikmesriikide kehtestatud vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrasid. Direktiiviga 2013/36/EL on rajatud raamistik teiste liikmesriikide puhvrimäärade tunnustamiseks ning kolmandate riikide suhtes puhvrimäärade tunnustamiseks või kehtestamiseks. Lisaks kohustuslikele vastastikustele kokkulepetele peaksid määratud asutused üldiselt tunnustama teiste liikmesriikide kehtestatud puhvrimäärasid. Ilma et see piiraks tulevaste ESRNi soovituste kohaldamist, ei käsitle käesolev soovitus liidusiseste määratud asutuste tegevust seoses kolmandate riikide vastutsükliliste kapitalipuhvrite määradega. (12) Vastutsükliline kapitalipuhver on osa makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentidest. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 4. aprilli aasta soovitus ESRN/2013/1 vahe-eesmärkide ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika instrumentide kohta ( 1 ) sisaldab näidisnimekirja instrumentidest, mida liikmesriigid võivad anda makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste käsutusse. Määratud asutused peaksid makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika strateegia raames kaaluma, millal kasutada ainuüksi vastutsüklilist kapitalipuhvrit, millal muid instrumente ning millal kombineerida vastutsüklilist kapitalipuhvrit ja muid instrumente. (13) Empiirilise analüüsi kohaselt on laenu-skp lõhe liidu kui terviku jaoks üksiknäitajana parim märguandja niisugust laadi kriisidega seostatavate riskide kuhjumisest, mida vastutsükliline kapitalipuhver on mõeldud leevendama. On tõendatud, et laenu-skp lõhe on jõuline märguandja selle lõhe mitmesuguste tunnuste juures. Mõned selle lõhe arvutamise meetodid ilmutavad paremaid märguandeomadusi kui Baseli pangandusjärelevalve komitee juhistes välja pakutud arvutusmeetod, kuid need kalduvad põhinema kitsamatel laenualastel koondnäitajatel ja võivad seega olla finantsinnovatsiooni oludes nõrgemad. Laenu-SKP lõhe ja puhvri võrdlusmäära mõõtmine ja arvutamine vastavalt Baseli pangandusjärelevalve komitee juhistele suurendab võrreldavust nii liidu piires kui ka väljaspool. (14) Mõnes liikmesriigis võib Baseli pangandusjärelevalve komitee juhistes soovitatud viisil mõõtmine ja arvutamine anda tulemuseks sellise laenu-skp lõhe, mis ei anna hästi märku finantskriisidele eelnevate riskide kuhjumisest. Siseriiklikud erisused, nagu erinevused finantssüsteemi struktuuris ja arengutasemes ning laenuandmete kvaliteedis ja kättesaadavuses, tähendavad, et mõne liikmesriigi puhul võib tugevamaid märguandeomadusi ilmutada mõni muu laenu-skp lõhe arvutamise meetod, mitte Baseli pangandusjärelevalve komitee juhistes soovitatu. Niisuguste erinevuste arvestamiseks ja teiste metoodikate võimaldamiseks võivad määratud asutused lisaks mõõta ja arvutada laenu-skp lõhet meetodil, mis paremini kajastab asjaomase liikmesriigi erisusi. (15) Baseli pangandusjärelevalve komitee juhistes näidatud metoodika laenu-skp lõhe seostamiseks puhvri võrdlusmääraga, mida kasutatakse kui puhvri alusnäitajat, on sihtotstarbeline. Alternatiivsete metoodikate empiiriline analüüs on küll paljutõotav, kuid ei ole suunaandmiseks piisavalt arenenud. Liikmesriigid, mis mõõdavad ja ( 1 ) ELT C 170, , lk 1.

4 C 293/4 ET Euroopa Liidu Teataja arvutavad laenu-skp lõhet lisaks Baseli pangandusjärelevalve komitee juhistes avaldatud metoodikale ka alternatiivsel meetodil, peaksid Baseli pangandusjärelevalve komitee juhistes näidatud puhvri võrdlusmäärale lisaks välja töötama ja avaldama sellele alternatiivsele meetodile vastava puhvri võrdlusmäära. Ka Baseli pangandusjärelevalve komitee juhiste kohaselt laenu-skp lõhet mõõtvad ja arvutavad liikmesriigid saavad välja töötada ja avaldada alternatiivse puhvri võrdlusmäära lisaks sellele, mis saadakse Baseli pangandusjärelevalve komitee metoodikat kasutades. (16) Empiirilistest järeldustest nähtub, et märguandmisel ülemäärase laenukasvuga seotud kogu süsteemi hõlmavate riskide kuhjumisest finantssüsteemis võivad laenu-skp lõhet täiendada muud muutujad. Niisuguste muutujate hulka kuuluvad kinnisvara võimaliku ülehindamisega seotud näitajad (nt äri- ja elamukinnisvara hindade ja sissetuleku vaheline suhe, hinnakäärid ja kasvumäärad), laenuarengu näitajad (nt reaalne kogulaenude või reaalne pangalaenude kasv, kõrvalekalle deflatsiooni võrra korrigeeritud M3-rahavaru trendist), maksebilansi puudujääkide näitajad (nt jooksevkonto jäägi suhe SKPsse), pangabilansside tugevuse näitajad (nt finantsvõimenduse määrad), erasektori võlakoormuse näitajad (nt võla teenindamise kulude ja sissetuleku vaheline suhe) ning riski võimaliku väärhindamise näitajad (nt omakapitali hinna reaalne kasv). Kohast vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestades peaksid määratud asutused niisuguseid näitajaid arvesse võtma. On leitud, et selliste näitajate kombineerimine laenu-skp lõhega mitmemuutujalises mudelis tõhustab märguandmist. Määratud asutused võivad soovida ka selliseid mudeleid arvesse võtta. (17) Empiiriliste järelduste kohaselt olid enamikus liikmesriikides finantsturuhindadel parimad märguandeomadused seoses niisuguste riskide realiseerumisega, mille korral on vajalik vastutsüklilise kapitalipuhvri kohene vähendamine või täielik vabastamine. See, et piisavalt pikki aegridasid niisuguste turupõhiste näitajatega on saadaval piiratult, tähendab, et empiiriline analüüs puhvri vabastamise etapi kohta on nõrgem kui kogumisetapi kohta. Samuti on keeruline teha kindlaks muutujaid, mis annavad märku sellest, et vastutsüklilist kapitalipuhvrit saab järk-järgult vähendada, kui ülemäärasest laenukasvust tekkinud riskid vaibuvad. Põhimõtteliselt võivad vastutsüklilise kapitalipuhvri kogumisetapis hästi toimivad muutujad anda teavet ka puhvri säilitamise, vähendamise või täieliku vabastamise otsuse tegemiseks. Need muutujad võivad siiski anda ka eksitavat teavet. Näiteks ei pruugi laenu-skp lõhe riske täpselt kajastada, kui laenukoormus on pikemat aega ülemääraselt kasvanud. Sedamööda, kuidas uuringud ja kogemused vabastamisetapis arenevad, on vaja käesolevas soovituses näidatud muutujate kompleksi täiendada muudegi asjakohaste näitajatega, kui need kindlaks tehakse. Üldiselt tuleb määratud asutustel rakendada puhvri vabastamise etapis suurematki kaalutlust kui puhvri kogumise etapis. Kaalutletava otsuse tegemiseks võivad teavet anda ka turu-uuringud, järelevalveasutuste hinnangud ja stressitestid. (18) Kui sellised andmed on asjaomases liikmesriigis saadaval, peaks vastutsüklilise kapitalipuhvri kogumise, säilitamise, vähendamise või täieliku vabastamise vajadusest märku andvate muutujate minimaalse kompleksi jälgimine ja avaldamine aitama kaasa määratud asutuste poolsele järjepidevusele ja läbipaistvusele. See ei tohiks takistada määratud asutusi kaalumast muid näitajaid või muud kvalitatiivset teavet, arvestades asjaomase liikmesriigi erisusi, ega omistamast teatavatele muutujatele suuremat kaalu kui teistele või omistamast suuremat kaalu kvalitatiivsele teabele. (19) ESRNi soovitused avaldatakse pärast seda, kui haldusnõukogu sellekohasest kavatsusest on Euroopa Liidu Nõukogule teatatud ja talle on antud võimalus vastata, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE: 1. JAGU SOOVITUSED Soovitus A. Põhimõtted Määratud asutustel soovitatakse asjaomases liikmesriigis kohaldatavate asjakohaste vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade hindamisel ja kehtestamisel järgida järgmisi põhimõtteid põhimõte (eesmärk). Otsustes asjakohaste vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kohta tuleks juhinduda eesmärgist kaitsta pangandussüsteemi võimalike kahjude eest seoses tsüklilise süsteemse riski kuhjumisega, seeläbi toetades jätkusuutlikku laenuandmist reaalmajandusse kogu finantstsükli kestel.

5 ET Euroopa Liidu Teataja C 293/ põhimõte (puhvri alusnäitaja). Otsuste tegemisel vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kohta, iseäranis kogumisetapis peaks üldiseks lähtekohaks olema laenude ja SKP vahelise suhte kõrvalekalle pikaajalisest trendist ehk laenu- SKP lõhe. Kogu süsteemi hõlmavat tsüklilist riski hinnates ja asjakohast kapitalipuhvri määra kehtestades peaksid määratud asutused siiski arvesse võtma ka muud kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet. Selle hulka kuulub vastava riigi erisusi kajastav teave. Määratud asutused peaksid üldsusele selgitama, mis teavet kasutatakse ja kuidas seda asjakohase puhvrimäära kehtestamisel arvesse võetakse põhimõte (eksitava teabe oht). Määratud asutused peaksid hindama teavet, mida annavad laenu-skp lõhe ja muud asjakohased muutujad või muutujaid kombineerivad mudelid, arvestades, et nendest saadav teave võib olla eksitav. Määratud asutused peaksid seda hinnangut arvesse võtma, kui nad kaalutlevad asjakohase vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise eesmärgil otsuseid laenukasvu jätkusuutlikkuse kohta. Nende muutujate ja mudelite kasulikkust tuleks perioodiliselt uuesti hinnata põhimõte (puhvri vabastamine). Kui riskid realiseeruvad, peaksid määratud asutused vastutsüklilise kapitalipuhvri kohe vabastama. See võib leevendada krediidiasutuste protsüklilist käitumist, aidates neil taluda kahjusid ning ühtlasi säilitada laenuvood reaalmajandusse ja jätkata maksevõimenõuete täitmist. Kui riskid ei realiseeru, vaid need hinnatakse olevat vaibumas, võib olla asjakohasem vabastada puhver järk-järgult. Kui määratud asutus vähendab kehtivat kapitalipuhvri määra, peaks ta tegema otsuse viiteperioodi kohta, mille jooksul ei eeldata kapitalipuhvri määra suurenemist põhimõte (kommunikatsioon). Määratud asutused peaksid välja kujundama selge strateegia teadaandmiseks oma otsustest, mis käsitlevad vastutsüklilist kapitalipuhvrit. Selle strateegia raames peaksid nad paika panema mehhanismi tegevuse kooskõlastamiseks teiste määratud asutustega ja ESRNiga. Samuti peaksid nad ette nägema stabiilsed läbipaistvad menetlused ning selgelt määratletud kanalid teabe edastamiseks peamistele sidusrühmadele ja üldsusele põhimõte (puhvrimäärade tunnustamine). Lisaks liidu õiguses kohustuslikele vastastikustele kokkulepetele peaksid määratud asutused üldiselt tunnustama teistes liikmesriikides kohaldatavaid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrasid. Määratud asutused peaksid arvestama, millised piiriülesed tagajärjed on sellel, kui teise liikmesriigiga seotud riskipositsioonide suhtes ei tunnustata puhvrimäära üle kohustusliku taseme. Kui määratud asutus ei tunnusta teise liikmesriigi määratud asutuse kehtestatud puhvrimäära üle kohustusliku taseme, peaks ta sellest teatama: a) ESRNile; b) seda puhvrimäära kehtestavale määratud asutusele; c) EKP-le, kui vähemalt üks puhvrimäära kehtestanud või seda mitte tunnustav asutus asub liikmesriigis, mis osaleb ühtses järelevalvemehhanismis vastavalt määrusele (EL) nr 1024/ põhimõte (muud makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumendid). Vastutsükliline kapitalipuhver on osa liidu ametiasutuste käsutuses olevast makrotasandi usaldatavusjärelevalve instrumentide kompleksist. Määratud asutused peaksid makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika strateegia raames kaaluma, millal kasutada ainuüksi vastutsüklilist kapitalipuhvrit, millal kapitalipuhvri asemel muid instrumente ning millal kombineerida vastutsüklilist kapitalipuhvrit ja muid instrumente. Soovitus B. Juhised laenu-skp lõhe mõõtmiseks ja arvutamiseks, puhvri võrdlusmäära ja puhvri alusnäitaja arvutamiseks 1. Määratud asutustel soovitatakse igas kvartalis mõõta ja arvutada standardne laenu-skp lõhe vastavalt Baseli pangandusjärelevalve komitee juhistele, nagu on näidatud käesoleva soovituse lisa I osas.

6 C 293/6 ET Euroopa Liidu Teataja Kui määratud asutused on seisukohal, et asjaomase rahvamajanduse erisusi kajastaks paremini teistsugune laenu-skp lõhe mõõtmine ja arvutamine, soovitatakse neil mõõta ja arvutada igas kvartalis vastav laenu-skp lõhe täiendavalt lisaks lõike 1 kohaselt arvutatud lõhele. Selle täiendava laenu-skp lõhe arvutamisel soovitatakse määratud asutustel järgida järgmisi juhiseid: a) mõõtmis- ja arvutusmeetod peaks kajastama laenude ja SKP vahelise suhte kõrvalekallet pikaajalisest trendist; b) mõõtmine ja arvutamine peaks põhinema vastava liikmesriigi suhtes asjakohaste andmete empiirilisel analüüsil; c) kui selle täiendava laenu-skp lõhe mõõtmise ja arvutamise meetodit muudetakse, tuleks seda tehes lähtuda põhjalikust ülevaatest, mis käsitleb valitud meetodi toimivust märguandmisel niisugust laadi kriisidega seostatavate riskide kuhjumisest, mida vastutsükliline kapitalipuhver on mõeldud leevendama. 3. Määratud asutustel soovitatakse igas kvartalis arvutada a) puhvri võrdlusmäär, mis põhineb standardsel laenu-skp lõhel vastavalt Baseli pangandusjärelevalve komitee juhistele, nagu on näidatud lisa II osas; ja vajaduse korral kas b) puhvri võrdlusmäär, mis põhineb standardsel laenu-skp lõhel ja arvutatakse lisa II osas ettenähtust erineva metoodika kohaselt, juhul kui sellist metoodikat kasutatakse; või c) puhvri võrdlusmäär, mis põhineb täiendaval laenu-skp lõhel ja arvutatakse lisa II osas ettenähtust erineva metoodika kohaselt, juhul kui arvutatakse täiendav laenu-skp lõhe. 4. Kui teatava kvartali kohta on lisaks lõike 3 punktis a ette nähtud puhvri võrdlusmäärale arvutatud ka punktis b või c ette nähtud võrdlusmäär, soovitatakse määratud asutustel direktiivi 2013/36/EL kohaldamisel valida puhvri alusnäitajaks see puhvri võrdlusmäär, mis kõige paremini kajastab asjaomase riigi majanduse erisusi. 5. Selle teabe raames, mis peab olema direktiivi 2013/36/EL artikli 136 lõike 7 kohaselt kaasas vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise teadaandega, soovitatakse määratud asutustel avaldada oma veebisaidil kvartaalselt: a) standardne laenu-skp lõhe ning vastav laenude ja SKP vaheline suhe; b) täiendav laenu-skp lõhe ning vastav laenude ja SKP vaheline suhe, kui see arvutatakse, ning lisa I osas näidatud valemist kõrvalekaldumise põhjendus; c) lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud puhvri võrdlusmäär; d) vajaduse korral lõike 3 punkti b või c kohaselt arvutatud puhvri võrdlusmäär; e) alusandmete ja muude asjasse puutuvate metaandmete allikad. 6. Selle teabe raames, mis peab olema direktiivi 2013/36/EL artikli 136 lõike 7 kohaselt kaasas vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise teadaandega, soovitatakse määratud asutustel avaldada põhjendused, kui nad kalduvad kõrvale a) valitud laenu-skp lõhe, sealhulgas selle osade mõõtmise ja arvutamise viisist, mis on ette nähtud lõigetes 1 ja 2; b) valitud puhvri võrdlusmäära arvutamise viisist, mis on ette nähtud lõikes 3; c) valitud puhvri alusnäitajast, mis on ette nähtud lõikes 4.

7 ET Euroopa Liidu Teataja C 293/7 Soovitus C. Juhised muutujate kohta, mis annavad tunnistust kogu süsteemi hõlmava riski kuhjumisest seoses ülemäärase laenukasvu perioodidega 1. Määratud asutustel soovitatakse selleks, et nende otsus asjakohase vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta oleks teadlikum, arvesse võtta lisaks laenu-skp lõhele ka mitmesugust muud kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet, mis annab tunnistust kogu süsteemi hõlmava riski kuhjumisest seoses ülemäärase laenukasvu perioodidega. 2. Kvantitatiivset teavet hinnates peaksid määratud asutused jälgima tsüklilise süsteemse riski kuhjumisest märku andvate muutujate kompleksi. Olenevalt sellest, milliseid muutujaid on võimalik liikmesriikides kasutada, peaks see kompleks sisaldama a) kinnisvara võimaliku ülehindamise näitajaid (nt äri- ja elamukinnisvara hindade ja sissetuleku vaheline suhe, hinnakäärid ja kasvumäärad); b) laenuarengu näitajaid (nt reaalne kogulaenude või reaalne pangalaenude kasv, kõrvalekalle deflatsiooni võrra korrigeeritud M3-rahavaru trendist); c) maksebilansi puudujääkide näitajaid (nt jooksevkonto jäägi suhe SKPsse); d) pangabilansside tugevuse näitajaid (nt finantsvõimenduse määrad); e) erasektori võlakoormuse näitajaid (nt võla teenindamise kulude ja sissetuleku vaheline suhe); f) riski võimaliku väärhindamise näitajaid (nt omakapitali hinna reaalne kasv); g) näitajaid, mis on saadud laenu-skp lõhet ja valikut eespool nimetatud näitajaid kombineerivatest mudelitest. 3. Kui liikmesriikides on võimalik ja asjakohane niisuguseid muutujaid kasutada, soovitatakse määratud asutustel avaldada oma veebisaidil lisaks direktiivi 2013/36/EL artikli 136 lõikes 7 nõutud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise teadaandele kvartaalselt vähemalt üks eespool lõike 2 punktides a, b, c, d, e ja f osutatud näitaja. Soovitus D. Juhised muutujate kohta, mis annavad märku puhvri säilitamise, vähendamise või täieliku vabastamise vajadusest 1. Määratud asutustel soovitatakse selleks, et nende otsus asjakohase vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta oleks teadlikum, arvesse võtta mitmesugust kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet, mis annab märku puhvri säilitamise, vähendamise või täieliku vabastamise vajadusest. 2. Kvantitatiivset teavet hinnates peaksid määratud asutused jälgima puhvri säilitamise, vähendamise või täieliku vabastamise vajadusest märku andvate muutujate kompleksi. Kui liikmesriigis on võimalik selliseid muutujaid kasutada, peaks see kompleks sisaldama a) panku rahastavate turgude pingenäitajaid (nt LIBORi ja üleöö-intressi-vahetustehingute vahed (LIBOR-OIS swap spreads), pankade krediidiriski vahetustehingute preemiad (bank CDS premia)); b) üldisest süsteemsest pingest märku andvaid näitajaid (nt riigi või Euroopa Liidu finantssüsteemi pinge koondnäitaja, nagu Euroopa Keskpanga CISS (Composite Indicator of Systemic Stress)). 3. Määratud asutustel soovitatakse otsustamisel, kas säilitada või vähendada puhvrit või see täielikult vabastada, rakendada lõikes 2 viidatud muutujate jälgimisel suuremat kaalutlust. 4. Kui liikmesriikides on võimalik ja asjakohane niisuguseid muutujaid kasutada, soovitatakse määratud asutustel avaldada oma veebisaidil lisaks direktiivi 2013/36/EL artikli 136 lõikes 7 nõutud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise teadaandele kvartaalselt vähemalt üks eespool lõike 2 punktides a ja b osutatud näitajatest.

8 C 293/8 ET Euroopa Liidu Teataja JAGU RAKENDAMINE 1. Tõlgendamine 1. Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) määratud asutus ametiasutus või organ, mille on määranud liikmesriik vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 136 lõikele 1, või EKP vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 9 lõikele 1; b) puhvri võrdlusmäär soovituse B3 kohaselt arvutatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr; c) puhvri alusnäitaja puhvri võrdlusmäär, mis valitakse soovituse B4 kohaselt; d) laenu-skp lõhe laenude ja SKP vahelise suhte kõrvalekalle pikaajalisest trendist teatavas liikmesriigis; e) standardne laenu-skp lõhe soovituse B1 kohaselt mõõdetav ja arvutatav laenu-skp lõhe; f) täiendav laenu-skp lõhe soovituse B2 kohaselt mõõdetav ja arvutatav laenu-skp lõhe; g) vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määr, mida krediidiasutused või investeerimisühingud peavad kohaldama krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks, mis kehtestatakse vastavalt olukorrale kas direktiivi 2013/36/EL artiklite 136 ja 137 kohaselt või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuse poolt. 2. Lisa on käesoleva soovituse lahutamatu osa. Vastuolu korral põhiteksti ja lisa vahel on ülimuslik põhitekst. 2. Rakendamise kriteeriumid 1. Adressaatidel palutakse aru anda meetmetest, mida nad võtavad vastuseks käesolevale soovitusele, või piisavalt põhjendada meetmete võtmata jätmine. Aruanded peaksid sisaldama vähemalt a) teavet võetud meetmete sisu ja ajastuse kohta; b) hinnangut võetud meetmete toimimise kohta käesoleva soovituse eesmärkide perspektiivist; c) üksikasjalikku põhjendust meetmete võtmata jätmise või käesolevast soovitusest kõrvalekaldumise, sealhulgas mis tahes viivituste kohta. 3. Edasine ajakava 1. Adressaatidel palutakse ESRNile, nõukogule ja komisjonile aru anda meetmetest, mida nad on võtnud vastuseks käesolevale soovitusele, või piisavalt põhjendada meetmete võtmata jätmist, nagu on ette nähtud järgnevates lõigetes. 2. Adressaatidel palutakse 30. juuniks 2016 saata ESRNile, nõukogule ja komisjonile aruanne, milles selgitatakse meetmeid, mida nad on võtnud käesoleva soovituse järgimiseks. Soovitatud meetmed peaksid olema kohaldatavad alates kuupäevast, millest alates liikmesriigid kohustavad oma õigusruumis tegutsevaid krediidiasutusi säilitama krediidiasutusepõhist vastutsüklilist kapitalipuhvrit vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 130. Aruanne peaks sisaldama üksikasjalikke andmeid sellest kuupäevast alates võetud meetmete kohta. 3. Adressaatidel palutakse saata iga kolme aasta tagant aruanne, milles selgitatakse meetmeid, mida nad on võtnud käesoleva soovituse järgimiseks. 4. Haldusnõukogu otsustab, millal on vaja käesolev soovitus üle vaadata või ajakohastada, arvestades direktiivi 2013/36/EL kohaselt puhvreid sisse seades saadud kogemusi või rahvusvaheliselt kokku lepitud teguviiside arengut.

9 ET Euroopa Liidu Teataja C 293/9 4. Jälgimine ja hindamine 1. ESRNi sekretariaat: a) abistab adressaate, sealhulgas hõlbustades koordineeritud aruandlust asjakohaste vormide koostamise kaudu ning vajaduse korral täpsustades meetmete võtmise korda ja edasist ajakava; b) kontrollib soovituse järgimist adressaatide poolt, sealhulgas neid taotluse korral abistades, ja esitab haldusnõukogule juhtkomitee kaudu meetmete aruande. 2. Haldusnõukogu hindab meetmeid ja põhjendusi, mille kohta adressaadid aru annavad, ning vajaduse korral otsustab, kas käesolevat soovitust ei ole järgitud ja adressaadid ei ole meetmete võtmata jätmist piisavalt põhjendanud. Frankfurt Maini ääres, 18. juuni 2014 ESRNi eesistuja Mario DRAGHI

10 C 293/10 ET Euroopa Liidu Teataja LISA I OSA METOODIKA LAENU-SKP LÕHE MÕÕTMISEKS JA ARVUTAMISEKS VASTAVALT BASELI PANGANDUSJÄRELEVALVE KOMITEE JUHISTELE Standardset laenu-skp lõhet LÕHE t mõõdetakse ja arvutatakse järgmiselt: LÕHE t = SUHE t - TREND t kus: t = on perioodilõpu kuupäev, kusjuures perioodiks on üks kvartal; SUHE t = (LAEN t / (SKP t + SKP t 1 + SKP t 2 + SKP t 3 )) 100 %; SKP t = on määratud asutuse asukohaliikmesriigi sisemajanduse koguprodukt kvartalis t; LAEN t = on laialdane näitaja, mis väljendab kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuva erasektori laenukoormust määratud asutuse asukohaliikmesriigis kvartali t lõpus; TREND t = on parameetri SUHE rekursiivne, Hodricki-Prescotti filtri abil leitud trend tasandusparameetri (lambda) väärtusega (*). (*) Hodricki-Prescotti filter (edaspidi H-P filter ) on standardne matemaatiline vahend, mida kasutatakse makroökonoomikas muutuja trendi määramiseks ajas. See leiab kasutamist kõikides standardsetes statistikapakettides. Ühepoolse rekursiivse H-P filtri abil tagatakse, et trendi arvutamiseks kasutatakse ainult igas ajahetkes saadaval olnud teavet. Tasandusparameetrile, mida erialakirjanduses nimetatakse üldiselt lambdaks, on antud väärtus , et hõlmata laenude ja SKP vahelise suhte dünaamikas pikaajaline trend. II OSA METOODIKA PUHVRI VÕRDLUSMÄÄRA ARVUTAMISEKS VASTAVALT BASELI PANGANDUSJÄRELEVALVE KOMISJONI JUHISTELE (*) Kui laenu-skp lõhe väärtus jääb alla alumise künnise või võrdub sellega, on puhvri võrdlusmäära suurus (protsendimäärana riskiga kaalutud varade väärtusest) null. Seejärel kasvab see koos laenu-skp lõhega lineaarselt, kuni jõuab oma maksimumtasemele, kui laenu-skp lõhe jõuab ülemise künniseni või ületab selle. Formaalselt: kui LÕHE t L, on puhvri võrdlusmäär 0; kui LÕHE t H, on puhvri võrdlusmäär 2,5 %; vahemikus L H interpoleeritakse puhvri võrdlusmäär lineaarselt ja see vastab valemile (0,3125 LÕHE t - 0,625), kus: LÕHE t on lisa I osas määratletud laenu-skp lõhe; L on alumine künnis tasemel 2 protsendipunkti; H on ülemine künnis tasemel 10 protsendipunkti. (*) Kuigi puhvri võrdlusmäärad kasvavad koos SKPga lineaarselt ja neil võib seega olla mis tahes väärtus vahemikus 0 2,5 %, on direktiivi 2013/36/EL artikli 136 lõikes 4 ette nähtud, et määratud asutuse kehtestatud puhvrimäär kohandatakse 0,25 protsendipunkti või selle kordse suurustesse astmetesse.

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

ESRNi aastaaruanne 2016

ESRNi aastaaruanne 2016 Aastaaruanne 2016 Sisukord Eessõna 2 3 Sisukord 1 Eessõna Mario Draghi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) kuues aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1.

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)

EUROOPA  KESKPANGA  OTSUS  (EL)  2016/  948, juuni  2016,  -  ettevõtlussektori  varaostukava  rakendamise  kohta  (EKP/  2016/  16) L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

EKP suunised pankadele viivislaenude kohta – lisa: usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul

EKP suunised pankadele viivislaenude kohta – lisa: usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul EKP suunised pankadele viivislaenude kohta lisa: Usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul Oktoober 2017 Sisukord 1 Taustteave 2 2 Üldkäsitus 3 2.1 Ulatus ja kohaldamine 3 2.2

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 13.7.2009 KOM(2009) 362 lõplik 2009/0099 (COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 21. märts 2019, millega muudetakse otsust ESRN/2016/14 kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/20

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 21. märts 2019, millega muudetakse otsust ESRN/2016/14 kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/20 13.8.2019 ET Euroopa Liidu Teataja C 271/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) SOOVITUSED EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS, 21. märts 2019, millega

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  DIREKTIIV  2014/•95/•EL, oktoober  2014,  -  millega  muudetakse  direktiivi  2013/•34/•EL  seoses  mitmeke 15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 KOKKUVÕTE 1. jaanuaril 2014 jõustusid Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 575/2013

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/ EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega 14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Aprill 2019 1 Üldised juhised mõlema vormi täitmiseks 1 Nimi, Rahaloomeasutuse

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL EUROOPA KOMISJON Brüssel, 4.5.2017 COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD) 2016/0362(COD) 2018/0060(COD) 2018/0063(COD) 9729/19

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

EUPL v 1 1-all versions _4_

EUPL v 1 1-all versions _4_ Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

Ühtse järelevalvemehhanismi kvartaliaruanne 2014/4

Ühtse järelevalvemehhanismi kvartaliaruanne 2014/4 ÜHTSE JÄRELEVALVEMEHHANISMI KVARTALIARUANNE Edusammud ühtse järelevalvemehhanismi määruse praktilisel rakendamisel 2014 / 4 Euroopa Keskpank, 2014 Aadress Kaiserstrasse 29, 60311 Frankfurt am Main, Saksamaa

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.12.2014 COM(2014) 724 final 2014/0346 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja millega tunnistatakse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 4404 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 4404 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.7.2018 C(2018) 4404 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 13.7.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat 9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise

Rohkem

EKP/2007/4

EKP/2007/4 C 136/6 SOOVITUSED EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS, 31. mai 2007, millega muudetakse soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL 105 DROIPEN 28 JAIEX 31 DAPIX 82 EJUSTICE 32 MI 209

Rohkem

CL2011R1169ET _cp 1..1

CL2011R1169ET _cp 1..1 02011R1169 ET 01.01.2018 003.001 1 Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem