Microsoft Word - Infomaterjal pereliikmetele & sopradele dets 2006.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - Infomaterjal pereliikmetele & sopradele dets 2006.doc"

Väljavõte

1 ENESETAPPUDE ENNETAMINE: INFOMATERJAL PERELIIKMETELE JA SÕPRADELE KUIDAS TOIME TULLA RASKUSTE JA KRIISIDEGA? Tallinn 2006

2 Koostanud Merike Sisask Koostamisel kasutatud algmaterjal pärineb järgmistelt Interneti lehekülgedelt: Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) 2006 Esmatrükk 2004 ISBN-13: ISBN-10: Infomaterjali kordustrükk on valminud Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt finantseeritud projekti EAAD European Alliance Against Depression (Eestis nimetusega Eesti Depressioonivabaks ) raames. 2

3 KÕIGIL INIMESTEL ON VAHETE-VAHEL PROBLEEME Probleemid on normaalne osa elust. Põhikooli lõpetamine ja gümnaasiumisse minek, raske eksami sooritamine, klassi ees ettekande tegemine need on asjad, mis panevad närveerima enamiku meist. Mõnikord võib teismelisel olla väga raske taluda tunnet, et ta on end täielikult lolliks teinud ning et tal on häbi oma nägu teistele näidata. Probleemideks võivad olla ka sõbraga riiduminek, tütarlapsest või noormehest lahkuminek, koolitüdimus, pingeline õhkkond kodus. Mõned nendest probleemidest lahenevad iseenesest või leevenduvad aja jooksul, teised aga võivad olla meile koormaks päris pika aja vältel. PROBLEEMID ON NORMAALNE ELU OSA. PROBLEEME POLE VAJA TINGIMATA VÄLTIDA. PROBLEEME SAAB LAHENDADA. LEIN JA KAOTUSVALU Noor inimene võib olla väga kergelt haavatav raskete elusündmuste poolt. Tema reaktsioon võib olla väga tugev, kui keegi pereliikmetest raskelt haigestub või koguni sureb. Pärast vanemate lahutust võib tekkida tunne, et kogu maailm on pea peale pööratud ja miski ei saa enam kunagi olla nii, nagu oli enne. Niisuguses olukorras inimene kaotab justkui osa iseendast. Kui armastatud ja oluline inimene kaob, halvab hüljatuse tunne inimese tervikuna. Mõnikord ei suuda sel hetkel enam üldse näha, kuidas oma eluga edasi minna. Kui teismelise jaoks on sellisel hetkel olemas ka teisi temale olulisi inimesi, tuleb ta iseendaga paremini toime. Kuigi see võtab aega ja võib mingil hetkel näida isegi võimatuna, muutuvad teravad tunded aja jooksul talutavamateks isegi pärast armsa inimese surma. Selleks võib kuluda mõni kuu või isegi terve aasta. LEINAPROTSESSI EI SAA KIIRENDADA EGA AEGLUSTADA. KAOTUSVALU EI SAA ÄRA VÕTTA. INIMEST SAAB AIDATA TEMA PARADOKSAALSENA NÄIVATE TUNNETE VÄLJAELAMISEL JA AKTSEPTEERIMISEL. KRIISID Kui probleemidest väljatulek on liiga raske, võib inimene olla suures segaduses ning tunda end väga kurva ja ärritatuna. Kurbus ja segadus võivad olla nii äärmuslikud, et isegi nutta on raske. Mõnda aega pärast traumaatilist sündmust on inimese tunded ja mõtted justkui keeristormist haaratud ning ärevustunne on kõikehõlmav. Raskusi on uinumisega. Mõtted takerduvad tihti küsimuse taha, kuidas see küll võis juhtuda, ning inimene ei suuda kuidagi uskuda, et juhtunu võib olla tõsi. Mõne aja pärast võib inimene tunda end pisut paremini, kuid juurdleb siiski sagedasti selle üle, mis on juhtunud. Ta mõtleb, mispärast pidi ta niisuguse asja üle elama, mismoodi toimunu oma maailmapilti paigutada ning kas ta üldse saab olla enam see, kes ta oli varem. Mõne nädala pärast hakkab ta olukorraga kohanema ning võib tunda end juba peaaegu nagu tavaliselt, kuigi ei suuda ikkagi veel aktsepteerida, et see pidi just nimelt temaga juhtuma. Aeg aitab inimesel juhtunust distantseeruda. Hiljem saab 3

4 sellest mälestus aeg-ajalt teeb selle meenutamine ikkagi natuke haiget, kuid juba seostuvad sellega ka helgemaid tundeid. TRAUMAATILISEL KRIISIL ON OMA LOOMULIK KULG ASJAD VÕTAVAD AEGA. KRIISI ÕNNESTUNUD LÄBIMINE VIIB ISIKSUSE KASVULE NING TUGEVDAB INIMESE VAIMSET TERVIST JA VASTUPANUVÕIMET. DEPRESSIOON Mõnikord läheb kriis hullemaks ning lõpuks kujuneb selle mõjul välja depressioon. Sellisel juhul vajab inimene arsti või psühhiaatri/psühholoogi abi. Võib olla nii, et: Inimesele paistab kõik hallides või mustades värvides. Tal on raske tunda asjadest naudingut ja rõõmu. Ta tõmbub eemale sõpradest ja perekonnast. Teda valdab kurbus ja süütunne. Ta näeb halvas valguses iseennast ning oma võimeid. Ta muretseb tavalises olukorras tühistena tunduvate asjade pärast ning teda piinab ärevustunne. Tema uni on häiritud raskusi on uinumisega või siis on uni väga rahutu. Noortel inimestel avalduvad unehäired tihti vastupidi liigses magamises. Tema isu on vähenenud ning ta võib kaalus mõned kilod alla võtta. Mõnedel inimestel võib isu hoopis suureneda, eriti magusa suhtes. Tal võib olla raskusi erinevates situatsioonides otsuste tegemisega. Ta käitub teiste suhtes agressiivselt ning ärritub kergesti ega suuda end kontrollida. Ta mõtleb ebatavaliselt tihti surmast ja enesetapust ning tunneb elutüdimust. Kui kaks või enam ülalkirjeldatud seisunditest esinevad üheaegselt ning kestavad mitu nädalat, võib olla tegemist depressiooniga. DEPRESSIOOON ON RAVITAV. DEPRESSIOONI EEST POLE KEEGI KAITSTUD. DEPRESSIOONIL ON MITU NÄGU. ALKOHOL JA NARKOOTIKUMID Pereliikmed on sageli uskumatult pimedad ega pane tähele, kui noor inimene on hakanud alkoholi või narkootikume kuritarvitama. Kui noor saab aru, et tema peres on alkoholi tarbimine taunitud, siis üritab ta seda eriti hoolega saladuses hoida. Valetamine ning alkoholi ja narkootikumide jaoks raha näppamine süvendavad salatsemist veelgi ning ajavad järjest keerulisemaks suhted teiste pereliikmetega. Aja jooksul tuleb alkoholi kuritarvitaja tavaliselt üha vähem ja vähem oma eluga toime ning lõpuks ei suuda ega tahagi ta enam olukorda muuta. Konfliktolukorras kaovad alkoholi kuritarvitajal sisemised tõkked, mis muidu hoiavad inimest tagasi end vigastamast või endalt elu võtmast. Mõnikord kaasneb alkoholijoobega ahastus ja äng; mõnikord tuleb see tunne peale hiljem pohmeluse ajal. 4

5 Ängistus võib tulla ka pärast pohmelli möödumist, mõned päevad peale joomaperioodi lõppu. Mida kõrvalseisja saab teha? Kui mõni sõber kuritarvitab narkootikume või alkoholi, siis tuleb talle selgelt välja öelda, et see pole sinu jaoks mingi saladus ja sa tead seda. Näita välja, et sinu jaoks on see vastuvõetamatu see on viis anda märku sellest, et sa temast hoolid. Räägi asjast tema teiste sõpradega, et võiksite koos teda aidata ning teda mõjutada. Sa peaksid kindlasti sellest rääkima ka mõnele täiskasvanud inimesele see ei ole reetmine. Ainete kuritarvitamisest lahtisaamiseks on olemas abivõimalusi, kui inimene ise on hästi motiveeritud ning tõesti tahab alkoholi- ja narkootikumisõltuvusest vabaneda. Üks võimalus on pöörduda sotsiaaltöötaja või psühholoogi poole ning arutada koos temaga, mida peaks probleemi lahendamiseks ette võtma. Konsultatsiooni meditsiinilise abi osas saab tervise- või perearstikeskusest ning psühhiaatriakliinikust. On olemas ka otseselt võõrutusravile spetsialiseerunud kabinette. Spetsialisti konsultatsioon võib aidata inimesel aru saada iseenda probleemidest ning sellest, kuidas ta saaks raskustele vastu astuda selle asemel, et nende eest peitu pugeda. MÕNUAINEID POLE PEOTUJU ÜLEVALHOIDMISEKS VÕI MUREDE EEST PÕGENEMISEKS VAJA, KUI NOOREL INIMESEL ON POSITIIVNE MINA- PILT JA TUGEV TAHTEJÕUD. ANABOOLSED STEROIDID Kui inimesel kujuneb välja kinnisidee sellest, milline ta peaks olema ning eriti milline peaks olema tema välimus, siis meesterahvad võivad selle kinnisidee sunnil hakata kõva jõutrenni tegema. Sellisel juhul võib tekkida kiusatus hakata tarbima anaboolseid steroide. Nende kõrvaltoimed võivad olla kehalised: vistrikud, rindade suurenemine ning spermaproduktsiooni vähenemine. Psüühilised kõrvaltoimed on depressioon ning suurenenud agressiivsus. Inimesed võivad muutuda väga temperamentseks, kaotada täiesti kontrolli oma viha üle ning panna toime enesetapukatse. Kui inimene otsib abi tervise- või perearstikeskusest või psühhiaatri juurest, siis arstid reeglina saavad aru, millega on tegemist. Vajaduse korral saadetakse inimene rääkima nõustaja või psühholoogiga. ANOREKSIA JA BULIIMIA Tõsiste söömishäirete all kannatajad tunnevad vastupandamatut soovi saavutada tugev kontroll oma olukorra ning oma kehakaalu üle. Mõnikord on selle taustaks ülemäärane nõudlikkus iseenda suhtes üldiselt. Selle tulemuseks on dieedipidamisega liialdamine, ülemäärane sportimine, kuid mõnikord ka kontrollimatu sundmõtetest ajendatud liigsöömine, millele järgneb tahtlikult esilekutsutud oksendamine. Nende probleemide tõsisemaid variante nimetatakse anoreksiaks (enese näljutamine) ja buliimiaks (liigsöömine). Nende häiretega kaasneb suurenenud oht enesevigastuste ning suitsiidikatsete toimepanemiseks. Kui noorel inimesel on söömishäireid, peaks ta abi saamiseks pöörduma lastele või noortele spetsialiseerunud psühhiaatri poole. Pärast meditsiinilist läbivaatust 5

6 soovitatakse tavaliselt pöörduda täiendava konsultatsiooni saamiseks psühholoogi poole. Abi võib saada ka tervise- või perearstikeskusest, et õppida oma söömisega seotud käitumisharjumusi muutma. ENESEGA RAHULOLUKS PEAKSID LAPSED OLEMA TUNNUSTATUD JA KALLIKS PEETUD JUST SELLISTENA, NAGU NAD ON. ÜLEMÄÄRANE NÕUDLIKKUS EI LASE ARENEDA ISIKLIKU VÄÄRTUSE TUNDEL. KIUSAMINE Paljud lapsed ja noored kannatavad kiusamise all. Mõnede jaoks kestab see pikka aega läbi mitmete kooliaastate. Traagilisemate juhtumite korral viib kiusamine tõsise vägivallani. Meedias on kirjutatud ja räägitud niisugustest juhtumitest mitmeid lugusid. Tihtipeale on kiusajatel endil mitmesuguseid probleeme, kuid mõned lapsed lähevad kiusamisega kaasa grupi survel ning ei julge seda siis enam peatada ega ohvri kaitseks välja astuda. Vanemad tihtipeale ei tea, mis tegelikult toimub. Kiusamise ohvril on hirm, et kui tema olukorrast teada saadakse, lähevad asjad veelgi hullemaks. Kiusatav ei suuda näha, kust oleks tal võimalik kiusamise vastu abi leida. Ta vajab aktiivset toetust nendelt, kellel on küllalt julgust autsaiderit toetada. Klassikaaslased ning sõbrad saavad tavaliselt palju rohkem kui täiskasvanud aru sellest, mis tegelikult toimub. SÕPRADEL JA KAASLASTEL ON TIHTI PAREMAD VÕIMALUSED ABIVAJAJAT MÄRGATA NING AIDATA TAL KIUSAMISE VASTU ABI JA TOETUST LEIDA. SEKKUMINE NÕUAB JULGUST. KUIDAS RASKUSTEST ÜLE SAADA? Kuidas iseseisvalt kriisiga toime tulla? Inimesel tuleb mõelda sügavalt selle üle, kuidas ta oma probleemi ja oma olukorda tunnetab. Milles täpselt seisneb probleem ning mis on läinud valesti? On vaja oma probleem sõnadesse panna. On vaja välja mõelda erinevaid lahendusvariante, mida saab järele proovida ning kaaluda tõsiselt igaühte neist. Tuleb aeg maha võtta ning hoolikalt läbi mõelda iga lahendusvariandi võimalikud tagajärjed. Lõpuks saab välja valida parimana näiva lahenduse ning viia oma otsus ellu. Mõnikord tuleb probleemi lahendamiseks teha rohkem kui üks katse. Sellisel juhul tuleb veelkord läbi mõelda, mis läks valesti, ning seejärel proovida uuesti. Mõnikord vajab inimene rohkem abi väljastpoolt. Siis peaks noore inimese jaoks leiduma mõni täiskasvanu, keda saab usaldada ning kes oskab väärtustada seda, kui neile räägitakse midagi konfidentsiaalselt. Loodetavasti on igaühel olemas kogemus sellest, kui hea 6

7 tunne on aidata oma sõpra, kes on ajutiselt hädas. Kui vähegi võimalik, tuleks noorel rääkida oma vanematega. ÜKS JA SAMA SÜNDMUS VÕIB VIIA ÜHE INIMESE MASENDUSSE JA TUNDUDA TEISELE PÕNEV VÄLJAKUTSE. KÕIK SÕLTUB VAATENURGAST NING TUNNETUSE STIILIST. SUITSIIDIMÕTTED JA SUITSIIDIKATSED Mõtted surmast ei ole iseenesest midagi ebanormaalset. Nad on osa normaalsest arenguprotsessist lapse- ja noorukieas, niisamuti nagu on arenguliselt normaalne mõtiskleda eksistentsiaalsete probleemide üle ja püüda mõista, mis on elu, mis on surm ning mis on elu mõte. Selliste küsimuste üle ongi vajalik arutleda koos täiskasvanutega. Samuti polegi nii ebatavaline see, et kui asjad näivad väga trööstituna, siis tekib küsimus, kas elu üldse ongi elamist väärt. See on signaal ümbritsevatele inimestele selle kohta, et noor inimene tunneb end tõesti kehvasti. Suitsiidimõtted muutuvad ebanormaalseks siis, kui need on liialdatud, kestavad pikka aega või süvenevad aja jooksul ning kui nende mõtete teokstegemine tundub noore jaoks ainus raskustest väljapääs. Siis on vaja viivitamatult abi otsida. Kui suitsiidirisk on suur, on vaja koheselt ühendust võtta psühhiaatriakliinikuga. Poisid ja tüdrukud on erinevad nii selle poolest, kuidas nad raskusi tunnetavad, kui ka selle poolest, kuidas nad raskustele reageerivad. Tüdrukud kogevad sagedamini stressi ja depressiooni, kuid nad ei kiirusta seetõttu endalt elu võtma. Tõsi, nad teevad rohkem suitsiidikatseid, kuid nad jäävad ellu. Poisid ja noored mehed sooritavad suitsiide kolm korda sagedamini. Ilmselt on tüdrukute jaoks kergem otsida ja leida kriiside ajal abi ning neil on lihtsam leida toetust suhetest oma sõprade ning täiskasvanutega. Poisid ei taha välja näidata, et nad ei suuda olukorraga toime tulla, ning nad ei julge tunnistada, et neil on tõsiseid probleeme. Eelkõige on poisid impulsiivsemad, nad elavad oma ängistuse ja agressiivsuse välja ning kasutavad endalt elu võtmiseks ohtlikumaid ja vägivaldsemaid meetodeid. EBASTABIILSUS, HINGEVALU ENESELEIDMISEL JA HUVI EKSISTENTSIAALSETE KÜSIMUSTE VASTU ON OSA TEISMELISEKS OLEMISEST. TEISMELINE OLLA ON NORMAALNE SEISUND. KUIDAS AIDATA SUITSIDAALSET INIMEST? Kui keegi tunneb ennast depressiivse või suitsidaalsena, on tavaliselt meie esimeseks reaktsiooniks püüd aidata. Me anname nõu, jagame oma kogemusi, püüame leida lahendusi. Meist oleks rohkem abi, kui me lihtsalt oleks vaikselt ja kuulaks. Inimene, kes on suitsidaalne, ei taha vastuseid ega lahendusi. Ta tahab turvalist kohta, kus saab väljendada oma hirme ja muresid, kus saab olla tema ise. Kuulata tõeliselt kuulata ei ole lihtne. Me peame kontrollima soovi midagi vahele öelda, kommenteerida, midagi omalt poolt lisada või nõu anda. Me peame kuulama mitte ainult neid fakte, mida 7

8 inimene meile räägib, vaid ka neid tundeid, mis on faktide taga. Me peame asjadest aru saama tema vaatenurgast, mitte enda omast. Ära ignoreeri ohumärke. Leia aeg ja koht, et inimesele rääkida sellest, milliseid ohumärke sa oled tema juures märganud ning et sa oled mures sellepärast, et ta võib mõelda oma elu lõpetamisest. Võta inimest tõsiselt. Ole rahulik ja lihtsalt kuula, avatult ja empaatiliselt. Kui su tähelepanekud on õiged, siis inimene tõenäoliselt tunneb kergendust juba sellest, et keegi on tähele pannud ja hoolib. Võta tema tundeid tõsiselt, ära ole ükskõikne. Kaasa teisi inimesi. Kui sul tekib tunne, et olukord on ohtlik, pöördu mõne täiskasvanu poole, kontakteeru lähedastega ja vajadusel otsi abi spetsialistilt perearstilt, psühhiaatrilt, psühholoogilt. Ütle ka oma sõbrale, et sa niimoodi teha kavatsed. Kui olukord on tõesti akuutne, helista 112. Väljenda hoolimist, toetust ja poolehoidu. Selgita inimesele, mis paneb sind arvama, et ta võib olla suitsidaalne ja vajab spetsialisti abi. Kuula tähelepanelikult. Hoia silmsidet. Kasuta kehakeelt, olles inimesele füüsiliselt lähedal või hoides tema kätt, kui see on sobilik. Küsi otseseid küsimusi. Püüa välja selgitada, kas inimesel on olemas kindel plaan ning millist suitsiidimeetodit ta kavatseb kasutada. Ära luba hoida tema saladust. Sul võib tekkida vajadus rääkida tema sõpradega, pereliikmetega või spetsialistidega. Ole inimesega aus, kui sa kavatsed kellelegi helistada. Helista tema juuresolekul, et ta ei peaks kahtlustama, mida sa tegelikult rääkisid. Aktsepteeri inimese tundeid. Ole empaatiline ja mõistev, mitte hinnanguline. Paku välja alternatiivseid lahendusvariante. Rõhuta, et suitsiid on liiga lõplik lahendus ajutisele probleemile, tuleta inimesele meelde, et on võimalik saada abi ja asjad hakkavad paremini minema. ÖELDAKSE, ET AEG ANNAB ARUTUST, KUID MIS JUHTUB SELLE AJA JOOKSUL, ON SAMUTI TÄHTIS. SUITSIDAALNE INIMENE PEAB SAAMA RÄÄKIDA OMA TUNNETEST JA HINGEVALUST OTSEKOHE. MIDA SUITSIDAALNE INIMENE EI VAJA? Üksiolemist. Tõrjumine võib lasta probleemil paista kümme korda hullemana. Kui on olemas keegi, kelle poole pöörduda, tundub kõik teisiti. Nõuandeid. Loengupidamine ei aita. Ka mitte soovitused võta end kokku ega kinnitamine kõik saab korda ja läheb üle. Ära analüüsi, ära võrdle, ära lahterda ega kritiseeri. Küsitlemist ja pinnimist. Ära muuda teemat, ära haletse ega kohtle üleolevalt. Tunnetest rääkimine on raske. Suitsidaalne inimene ei vaja kiirustamist ja ta ei taha ennast õigustada. TÄHTIS ON MÕISTA TEISE INIMESE ÜKSILDUST, KANNATUSI JA HINGEVALU, KIIRUSTAMATA LIIGSELT SURMASOOVI KÕRVALDAMISEGA VÕI SELLELE HINNAGU ANDMISEGA. 8

9 MIDA EI TOHIKS TEHA SUITSIDAALSE KRIISI KORRAL? Ära naljata probleemi üle ega naeruväärista seda. Ära käitu šokeerituna ning ära püüa hädasolija poolt öeldut ümber lükata. Ära saa pahaseks. Ära hoia saladust endale. Kui küsimus on enesetapus, on kõige olulisem päästa oma sõbra elu, isegi kui sa pead tegema midagi niisugust, mis temale sel hetkel ei meeldi. See ei ole usalduse reetmine. Ära viivita abi otsimisega. Ära jäta oma sõpra üksi tema probleemidega, mis on sel hetkel tema jaoks liiga suured, et ise toime tulla. Ära kõhkle, kui on vaja sõpra aidata ning sa saad aru, et ta tõesti abi vajab. Ebakindlus, mida tunneb su sõber ja mida tunneks enamus meist, on täiesti normaalne situatsioonis, kus on vaja avada oma sisemine maailm ning paljastada oma tegelik täbar olukord. Mitte kellelgi meist pole põhjust arvata, et ta on nii üliinimlik ja nii tugev, et ei võiks ise kunagi sattuda olukorda, kus vajatakse teiste toetust. Vastupidi, julgus ületada oma ebakindlust ja paluda abi on hea märk. Õpetajad, koolipsühholoogid ja teised koolis õpilaste heaolu eest vastutavad täiskasvanud püüavad kindlasti aidata ja on tänulikud usalduse eest, kui neile seda võimalust pakkuda. PEA MEELES SA EI SAA SUNDIDA KEDAGI VALIMA ELU. SA EI OLE VASTUTAV TEISE INIMESE ELU EEST, AGA SA SAADA PAKKUDA TOETUST JA AIDATA NÄHA VALIKUID. KELLE POOLE PÖÖRDUDA? Kui sugulaste või sõprade toetus puudub või see pole piisav, tuleb abi otsida väljastpoolt näiteks perearstidelt, kellel on vastavaid kogemusi ning kellel on soovi mõista ja oskust kuulata. Abivajaduse korral võib otsida kontakti koolis olemasolevate spetsialistidega koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, sotsiaaltöötaja, kooliarst või pöörduda noorte nõustamiskabinetti. Kui need spetsialistid märkavad, et on vajalik meditsiiniline abi, oskavad nad õigesse kohta edasi suunata kas perearsti, lastele ja noortele spetsialiseerunud psühhiaatri/psühholoogi või ka täiskasvanute psühhiaatri juurde. Psühhiaatri juurde minek võib algul tunduda natuke võõristav ning vastuvõetamatu. Võib tunduda, et tervishoiuasutuse poole pöördumisega kaasneb tingimata haiglasse minek. Reeglina seda ei juhtu ning efektiivne tänapäevastel ravimitel ja psühhoteraapial põhinev ravi kergendab olukorda tunduvalt. SPETSIALIST SUUDAB INIMESE PROBLEEMI OLEMUST ERAPOOLETULT HINNATA NING VAJADUSEL SOOVITADA TEISI SPETSIALISTE, PSÜHHIAATREID VÕI PSÜHHOLOOGE. MIS TOIMUB ARSTI VÕI PSÜHHOLOOGI JUURES? Abiotsija ning temaga kaasasolev inimene sõber, tütarlaps või noormees, ema, isa või kes iganes istuvad maha ning arutavad oma asju koos psühholoogi, arsti või muu 9

10 spetsialistiga. Spetsialistid on selleks, et püüda inimesel aidata selgusele jõuda oma olukorra suhtes ning korrastada seda oma mõtetes, samuti et aidata mõista, mida saab selles olukorras ette võtta. Spetsialisti juures räägitu on konfidentsiaalne ja spetsialist ei räägi kuuldut ilma loata edasi kellelegi teisele. Nende soovitus esialgse konsultatsiooni järel võib olla, et abivajaja peaks spetsialistiga kohtuma ning rääkima mitme seansi vältel. Mõnikord toimuvad need seansid kombineerituna ravimite võtmisega kui see tundub vajalik ning kui abivajaja sellega nõustub. Praegusel ajal on olemas antidepressante, mille kõrvalmõjud on minimaalsed. SPETSIALIST EI ANNA NÕU, AGA AITAB INIMESEL ENDAL SEDA LEIDA. SPETSIALIST EI LAHENDA INIMESE EEST TEMA PROBLEEME, AGA AITAB TEHA VALIKUID NING AVASTADA SENI VARJUL OLNUD VÕIMALUSI INIMESE ENDA SEES VÕI TEMA ÜMBER. KUIDAS KÄITUDA PÄRAST SUITSIIDIKATSET? Kuidas aidata inimesel pärast suitsiidikatse toimepanemist uuesti sisse elada igapäevasesse kooli- või tööellu? Mõnikord arvame me sõpradena, et kõige parem on teha nägu, nagu poleks midagi juhtunud ning me ei räägi toimunust sõnagi. Kuid parem on siiski leida võimalus öelda midagi niisugust, mis aitaks saada suitsidaalse kriisi üleelanud inimesega ühele lainele. Sa võid näiteks oma sõbralt põgusalt küsida, kuidas ta ennast nüüd tunneb. See annab talle võimaluse rääkida SSulle rohkem ning soovi korral avada ennast. Mõnikord piisab vaid mõnest sõbralikust sõnast näitamaks, et Sa tõesti hoolid temast. Tihtipeale on kasu ainult kuulamisest ning pole mingit vajadust pakkuda omapoolseid soovitusi või anda nõu. SUITSIIDIKATSE VÕIB OLLA KUI APPIKARJE, SEDA EI TOHI IGNOREERIDA. VAIKIMINE JA VÄLTIMINE EI LEEVENDA PINGET. ABIVÕIMALUSED JA TÄHTSAD TELEFONINUMBRID Sinu koolis on inimesi, kelle poole abi ja toetuse saamiseks pöörduda. Tervise- ja perearstikeskused on samuti kohad, kust võib abi saada. Mõnikord tundub lihtsam rääkida oma probleemidest inimestega, keda isiklikult ei tunne. Anonüümseks saab jääda helistades abitelefonidel, kus abivajajale vastavad vabatahtlikud. Sinna helistades saab rääkida kellegagi, kes on võib-olla ise midagi sarnast nagu abivajaja üle elanud või kes on lihtsalt väga motiveeritud abivajajaga vestlema, teda ära kuulama ning võib-olla isegi vajalikke nõuandeid jagama. HÄDAABI 112 ELULIIN ( ) USALDUSTELEFON 126 ( ) 10

11 VÕI? Kui keegi on suitsidaalne, siis jääb ta alati niisuguseks. Inimesed, kes tahavad end ära tappa, on suitsidaalsed vaid piiratud aja jooksul. Selle aja jooksul nad kas loobuvad oma plaanist, saavad abi või surevad. Enesetapumõtted võivad tagasi tulla, aga nad pole püsivad ja paljude inimeste puhul ei tarvitse need kunagi korduda. Kui keegi on juba korra teinud enesetapukatse, siis tõenäoliselt enam ta enesetappu ei ürita. Suurem osa inimestest, kes panevad toime suitsiidi, on juba varem enesetapukatseid teinud. See on tõsine ohumärk ja riskitegur. Suitsidaalne inimene on kindlalt otsustanud surra. Ambivalentsus ehk kahestunud tunded on suitsidaalse inimese iseloomulikuks jooneks. Paljud ei taha surra, nad lihtsalt tahavad põgeneda talumatust situatsioonist. Enamik enesetapjaid kõhkleb. Pole hea küsida inimeselt enesetapumõtete kohta. Suitsiidist rääkimine võib inimest just kallutada ennast ära tapma. Inimesed arvavad, et on ohutum mitte rääkida suitsiidist inimesega, kes seda plaanib. Vastupidi, rääkimine aitab neil tegeleda raskete küsimustega ja leevendada pinget, ventileerida tundeid. Küsimine ja soov kuulata näitab, et on olemas inimesi, kes hoolivad ja tahavad aidata. Kui depressiivne inimene tunneb end ootamatult paremini, siis on see tavaliselt märk sellest, et probleem on lahenenud ja suitsiidioht möödas. Kui keegi, kes on olnud depressiivne ja kurvameelne, tunneb end äkitselt paremini, ei tohi veel kindlalt eeldada, et oht on möödas. Inimene, kes on otsustanud end tappa, võib tunda end paremini või tunda kergendust siis, kui ta on kindlale otsusele jõudnud. Tõsiselt depressiivsel inimesel võib olla puudu energiast, et oma suitsidaalsed mõtted teoks teha. Kui ta on oma energia tagasi saanud, võib ta aga oma mõtte teoks teha. Inimene, kes räägib enesetapust, ei tee seda kunagi. Niisugune rääkimine on vaid viis auru välja lasta. Need, kes end ära tapavad, tavaliselt ei räägi sellest eelnevalt. Enamus inimesi kas räägib enesetapust eelnevalt või teeb midagi, et anda oma kavatsusest märku. Ei ole mingit põhjust ennast süüdistada, kui sa ei pannud neid märke tähele. Aga kui sa oled kellegi oma tuttava pärast mures, siis püüa ohumärke märgata ja olla kannatlik kuulaja ning näidata, et hoolid. 11

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA Üldinfo Tunni teema Stigma ehk häbimärgistav suhtumine vaimse tervise häirete suhtes. Õpilased

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Info vähihaige hooldajale

Info vähihaige hooldajale INFO VÄHIHAIGE HOOLDAJALE Siin toodud info on mõeldud eelkõige vähihaigete hooldajatel, kuid sellest võib abi olla ka teistele. Välja on toodud mõned enamlevinud väljakutsed, millega hooldajad peavad rinda

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Microsoft Word - Suitsiidiohvri lein_ doc

Microsoft Word - Suitsiidiohvri lein_ doc EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) ESTONIAN - SWEDISH MENTAL HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI) ENESETAPPUDE ENNETAMINE: SUITSIIDIOHVRI LEINAJATELE ENESEABIGRUPPIDE ALGATAMISEKS

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Sooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes

Sooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes Sooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes Ülle Papp 24.05.2019 Mida tähendab olla mees kui sooline olevus? mõisted mehelikkus, soostereotüübid ja sooline identiteet Sotsiaalselt, ühiskonna poolt määratud

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

ISIKSUSEHÄIRED DRAAMA- KUNINGANNA EHK ELU NAGU TEATRIS MILLINE ON HISTRIOONILINE ISIKSUS? 42 Psühholoogia Sinule

ISIKSUSEHÄIRED DRAAMA- KUNINGANNA EHK ELU NAGU TEATRIS MILLINE ON HISTRIOONILINE ISIKSUS? 42 Psühholoogia Sinule ISIKSUSEHÄIRED DRAAMA- KUNINGANNA EHK ELU NAGU TEATRIS MILLINE ON HISTRIOONILINE ISIKSUS? 42 Psühholoogia Sinule 1 2017 Ivi Niinep on psühholoog Idüllilise Muhu kaluritalu õuele veereb ühel heal suvepäeval

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Betaserc 8 mg tabletid Betaserc 16 mg tabletid Betaserc 24 mg tabletid Beetahistiindivesinikkloriid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile

Rohkem

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS 4-7 klass

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS 4-7 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS 4-7 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: ÄREVUS Üldinfo Tunni teema Ärevus Õpilased 4.-7. klass Tunni õpieesmärk Õpilased on teadlikud ärevusest.

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

(Microsoft Word - lisa 7_Ps\374\374hika_2008m.doc)

(Microsoft Word - lisa 7_Ps\374\374hika_2008m.doc) Sotsiaalministri 20. detsembri 2007.a määruse nr 92 Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord lisa 7 PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Octenisept 1 mg/ 20 mg/ml, nahalahus Oktenidiindivesinikkloriid Fenoksüetanool Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

Kivid ja horoskoop.

Kivid ja horoskoop. Milline kivi sobib horoskoobiga JÄÄR Jäära isikupärale ja tugevale tahtejõule vastab teemant. See on number üks nagu jäär, ikka esimesena kohal. Punased kivid rubiin ja granaat iseloomustavad hoogsust

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Ära löö last- ka sõnadega Anne Kleinberg MD, PhD TLH Psühhiaatriakliiniku juhataja 20.11.2015 Sissejuhatus Vanemlikkus Vägivalla liigid Verbaalse vägivalla mõiste ja variandid Verbaalse vägivalla mõju

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

1-69_.pdf

1-69_.pdf Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem