Dorper_aretusprogramm_ELKL_2018
|
|
- Toomas Arula
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 DORPERI LAMBATÕU ARETUSPROGRAMM Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit 2018
2 SISUKORD LÜHIAJALUGU... 3 DORPERI LAMBA POPULATSIOON EESTIS... 4 ÜLDISELOOMUSTUS... 5 TÕUTUNNUSED... 5 DORPERI JA VALGE DORPERI TÕUSTANDARDID... 6 ARETUSE EESMÄRK... 7 EESMÄRGI SAAVUTAMINE... 8 ARETUSMEETODID... 9 KARJATERVISE PROGRAMMID... 9 LISA 1. TÕURAAMATUSSE KANDMISE ALUSED JA TÕURAAMATU PIDAMISE KORD Mõisted Tõuraamatu pidamise kord Tõuraamatu põhiosa A ja tõuraamatu lisa R Veresuste arvutamise juhend LISA 2. ARETUSLOOMA PÕLVNEMISE REGISTREERIMISE NING PÕLVNEMISE ÕIGSUSE KONTROLLIMISE KORD LISA 3. ARETUSLOOMA JA ARETUSMATERJALI ARETUSEKS SOBIVAKS TUNNISTAMISE KORD LISA 4. PAARITUSANDMETE REGISTREERIMISE KORD LISA 5. PÕLLUMAJANDUSLOOMA, KEDA SOOVITAKSE TÕURAAMATUSSE KANDA, IDENTIFITSEERIMISE JA SELLE ÜLE ARVESTUSE PIDAMISE KORD LISA 6. SEEMENDAMISE KOOLITUSPROGRAMMID NING SEEMENDAJA TUNNISTUSE SAAMISE NÕUDED JA TUNNISTUSE VÄLJASTAMISE KORD LISA 7. JÄÄRADE HINDAMISE JUHEND... 15
3 LÜHIAJALUGU Dorperi tõugu lammast hakati aretama aastatel Lõuna-Aafrika Vabariigis põllumajandusministeeriumi juhtimisel ristates pärsia mustapealist tõugu uttesid sarvilise dorseti tõugu jääradega. Pärast esimest maailmasõda tekkis huvi ristata kohalike tõugusid Briti lihatõugu jääradega. Selle täpne põhjus pole teada. Raskete majandusolude ja villaturu kokku kukkumise tagajärjel 1930-ndatel suurenes huvi toota rohkem lamba- ja talleliha. Briti turule ei sobinud rasvasabalammaste rümbad. Oli tarvidus aretada lammast, kes suudaks kehvades oludes toota tallesid, kes suudaksid piisavalt kiiresti kasvatada turustatava lihakeha. Algne vajadus oli toota lambatõug, kes sobiks väheste sademetega põhjapiirkondadesse. Vajati lammast, kes saaks hakkama vähese hoolega ja toodaks turustatava lihakeha. Tähtsaimad eesmärgid tõule olid: Võimalik poegimine sügisel. Turustatav lihakeha. Ka kehvades oludes 4-5 kuuga valmivad talled. Vastupidavus külmale tuulele ja vihmale ning väga kõrgetele suvistele temperatuuridele ja päikesepaistele. Universaalne lammas, kes suudaks väärindada ka kehva rohusööta. Rahuldav sigivus. Kerge hooldus ilma vajaduseta tallesid pügada. Nahal piisavalt värvi ja pigmentatsiooni. Arvestades neid eesmärke, hakkasid lambakasvatajad tegema aretuslikke katsetusi. Kuna pärsia mustapealine lammas näitas eriti rasketes oludes häid tootmistulemusi, valiti see tõug ematõuks. Sarviline dorset valiti Briti tõugudest oma pika sigimisperioodi tõttu aastaks oli erinevate ristamiskatsetega jõutud sinnamaani, et valiti välja üle 1000 lamba, kes nimetati dorperi tõugu lammasteks. Valge dorper aretati paralleelselt mustapealise dorperiga. Ristates pärsia mustapealisi uttesid sarvilise dorsetiga olid enamus järglased mustatäpilised, kuid esines ka valgeid isendeid. Nii valge- kui ka mustapealise dorperi puhul kasutati samu ristamisskeeme. Alguses oli soov valget dorperit nimetada dorsiani tõugu lammasteks aastal otsustasid kaks aretusühistut ühineda, kuna need lambad kandsid sama geneetilist materjali. Mõlemad värviversioonid nimetati dorperiks, loodi ühine tõuraamat ja rakendati täpselt samu tõustandardeid, v. a värv ja pigmentatsioon. Tõu edendamine Esimene dorperikasvatajate ühing loodi 1950-ndal aastal 28 kasvataja ja 11 ametniku poolt. Loodi hindamisjuhis järgnevate omaduste hindamiseks, esitatuna tähtsuse järjekorras:
4 Keha konformatsioon. Suurus. Rasvkoe jaotumine. Värvi tunnused. Karva/villa tüüp. Üldine väljanägemine ja tüüp. Algselt olid dorperid valged, mustatäpilised ja laigulised. Alates aastast liiguti ühtlase värvi poole. Aretajate hulk kasvas aasta-aastalt, jõudes aastal 910-ni. Praeguseks on Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias 600 dorperi aretajat. Toetudes Marais ja Schoeman uuringule (1990) kasvas dorperi tõugu lammaste arvukus 2,6 miljonist aastal 6,6 miljonini aastal. Praegu on Lõuna-Aafrika Vabariigis üle 7 miljoni dorperi tõugu lamba. Dorperi tõug on nüüdseks levinud üle maailma ja õigustanud ennast Austraaliast Kanadani. Dorper on ennast tõestanud kui lammas, kes suudab väga erinevates ja sageli rasketes oludes piisavalt lühikese ajaga toota väärtuslikke tallede lihakehasid. See tulemus on saavutatud paljude inimeste suure pühendumise viljana. Euroopasse imporditi dorpereid aastatel, esmalt Saksamaale ja Šveitsi, aastal ka Inglismaale. Tõu populaarsus on pidevalt kasvamas. Hetkel on suguloomade turg väga aktiivne ja nõudlus emasloomade osas on suurem kui pakkumine. DORPERI LAMBA POPULATSIOON EESTIS Kaks esimest dorperi jäära toodi Eestisse aastal. Sellest ajast saadik on Eestisse imporditud üle 20 puhtatõulise dorperi jäära ja aastal esimesed 17 puhtatõulist dorperi utte. Jäärade importimise eesmärgiks oli parandada põhikarja uttede emaomadusi. Nüüdseks on dorperi veresusega lambaid Eestis tuhandeid aasta lõpus sündisid Eestis esimesed puhtatõulised dorperi talled aasta seisuga on Eestis üle 20 puhtatõulise dorperi jäära, üle 50 puhtatõulise dorperi ute ning poolteist tuhat erineva veresusega dorperi ristandlammast. Populatsioon on kiirelt kasvav, valdav osa sündivatest uttedest ostetakse põhikarja täienduseks. Nõudlus suguloomade järele on suur. Pea igal aastal imporditakse Eestisse kvaliteetset uut tõumaterjali (nii uttesid kui jäärasid). Eesti oludes on tõug ennast õigustanud heade emaomadustega põhikarjaute tootmisel aastal paaritati Eestis puhtatõuliste dorperi jääradega suurusjärgus 1000 utte. Tabel 1. Dorperi tõugu lammaste arvukus Eestis PRIA andmetel seisuga * Dorperi tõugu lambad Alla aasta vanused Üle aasta vanused Kokku Uted Jäärad Kokku *Allikas: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) loomade register.
5 Eesti Lamba- Kitsekasvatajate Liidule on aasta lõpuks avaldanud soovi dorperi aretusprogrammiga liituda 3 kasvatajat, kellel on programmi tuua % dorperi veresusega jäära, % dorperi veresusega utte ning 717 üle 50% dorperi veresusega utte. Liit kinnitab, et olukorras, kus Euroopa Liidust tuuakse iga-aastaselt juurde uut tõumaterjali, on see populatsiooniarv piisav tõuraamatu pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise alustamiseks. ÜLDISELOOMUSTUS Dorper on taibukas lammas, kes on kergesti käsitletav, rahulik ja mitteagressiivne. Kindlasti on neil oma personaalsus. Dorper on väga mitmekesine lammas, ta suudab elada nii palavates kui külmades oludes, suudab kasvada kehvades kui ka väga heades söötmistingimustes, suudab taluda nii ekstensiivset kui intensiivset pidamissüsteemi. Dorper ei ole sööda suhtes valiv, sööb mida saada on. TÕUTUNNUSED Kohanemisvõime. Dorper on võimeline elama väga erinevates klimaatilistes tingimustes, väga palavast väga külmani, kuivas ja niiskes. Ökonoomsus. Dorperi aretuse üks eesmärke oli saavutada lammas, kelle puhul väheste kulutustega suudetakse maksimaalselt teenida. Seetõttu suudab dorperi lammas sööta suurepäraselt väärindada ning saab hakkama ka kehva kooslusega karjamaadel. Teiste tõugudega võrreldes on neid odavam pidada, kuna nad ajavad villa maha, seetõttu ei pea neid pügama ning neil on vähem probleeme kärbeste ja nende vastsetega. Samuti väidetakse, et nad on haigustele vastupidavamad. Head rohumaa väärindajad. Dorperid ei ole söödavate taimede suhtes nii valivad, kui mõni teine tõug, s. t nad söövad kõike, ka umbrohtu. Paljud teised tõud on karjamaal väga selektiivsed ning kosuvad hästi vaid ristiku ja noore rohu peal. Dorperid eelistavad kuivemat rohtu ning puitunud taimi ning nad tunduvad kosuvat paremini, kui söödas on palju kuivainet. Lihakus. Talled on sündides küll väikesed, kuid nende kasvukiirus pärast sündi on suur. Nad hakkavad koresööta sööma teisel elupäeval ning juurdekasv on kiire. Dorperil ning dorperi ristandil on väga hea lihakus ning rasvkoejaotus, seepärast on ta ka lihatöötlejate poolt eelistatud. Viljakus. Dorperi lammas on üks viljakamaid lambatõuge. Tal on pikk asessoonne innaperiood. Poegimiste intervalliks võib olla kõigest 8 kuud. See, koos enamasti mitmikute sünniga, loob võimaluse kiiremaks karja suurendamiseks võrreldes teiste tõugudega. Uted on hea piimakusega ning suurepäraste emaomadustega. Talled on väga erksad ning püsivad hästi emade juures. Tänu sellele on võõrutustulemused 1,5 talle ute ühe poegimise kohta üsna tavalised. Kiire kasv. Dorperi ja dorperi ristandi talled kasvavad kiiresti ning saavutavad võõrutusajaks kõrge võõrutuskaalu. See tähendab, et neid saab noorelt turustada ning tänu sellele saab varuda vähem sööta, kulutused parasiiditõrjeks vähenevad ning pidamiskulutused on väiksemad. Pikaealisus. Dorperi lammaste eluiga on pikk ning nad on paaritusvõimelised kogu elu.
6 Vastupidavus. Dorperi lamba aretuse üks eesmärke oli vastupidavus. Austraalia kogemus on näidanud, et dorper ning dorperi ristandid peavad vastu tingimustes, mis teistele tõugudele võivad olla hukatuslikud. Neil on väga suur elutahe ning vastupidavus rasketele tingimustele. Temperament. Dorperi lambad on intelligentsed ning uudishimulikud. Tänu sellele on neid lihtne käsitseda. Jäärad on hea iseloomuga ning harva muutuvad ründavaks või ohtlikuks. Dorper sobib ka teiste tõugudega ristamiseks, andes tõuomadusi hästi edasi. DORPERI JA VALGE DORPERI TÕUSTANDARDID Dorperit ja valget dorperit loetakse üheks tõuks. Neid eristatakse vaid värvuse alusel. Tõuraamatusse tehakse värvuse kohta märge. Dorperi/valge dorperi lambatõu aretuse eesmärgiks on luua robustne, lihaseline, viljakas loom, kes oleks hea kohaneja. Selline lammas on võimeline tootma tallesid, kes sobivad nii siseturule kui ka ekspordiks. Selle saavutamiseks peab tall saavutama rümbakaalu kg väheste sisendite, hea lihakuse ning vähese rasvkoega. Dorperi ja valge dorperi aretuseesmärke aitavad saavutada järgnevad standardid: Temperament. Agressiivsust välja näitavaid loomi tuleks aretuses vältida. Lambad peaksid olema hea iseloomuga, mis soodustab nende lihtsat käsitsemist laudas ning karjamaal. Karvkate. Looma tuharad ja kõht peaksid olema villavabad. Vill sabast allpool ei ole soovitud. Eelistatakse lühikest karva või lühikest pehmet villa, sealjuures tuleks vältida karedat karva. Ei ole vajalik, et loom 100% ulatuses karva vahetaks. Küll aga on oluline, et peenise ümbrus ning sabaalune piirkond oleks villavaba. Suurus. Dorperi/valge dorperi positiivne omadus on kiire areng ja kasv. Lambad, kes saavutavad tapakaalu kiiresti, on eelistatud kõigi teiste ees. Sugujäära aretajad peaksid lähtuma aretusel oma klientide soovidest. Tuleks vältida väga kõrgeid lambaid, kelle lihakeha ei ole hästi välja arenenud. Välimik. Ideaalne lammas peaks olema ühtlase välimikuga, liikuma lihtsalt ja vabalt. Õlad peaksid olema lihaselised, kuid mitte väga laiad, sest see võib viia raske poegimiseni. Õlad peaksid tulema alla sirgelt, veidi sissepoole suunatud õlad on lubatud. Loomad, kelle õlad või randmed on suunatud väljapoole, tuleks prakeerida. Sõrad peaksid olema ruudukujulised ja mitte pikad. Loomad, kellel on o- ja x-jalad või liiga torujad pikad sõrad, tuleks prakeerida. Jäära pea ning keha peaksid olema maskuliinse välimusega, utt peaks olema feminiinse välimikuga. Tuleks vältida uttesid, kelle välimik on maskuliinne. Laudjas peaks olema lihaseline. Rasv. Tuleks vältida liigset rasvumist. Loom peaks olema käsitsemisel tihke. Värvus: o dorper - ideaalne värvus on valge keha musta kaela- ja peapiirkonnaga. Sellegipoolest on mustad laigud kehal ning jalgadel lubatud. Vältida tuleks valgeid sõrgu ja nisasid ning pruuni värvi silmade ümber. o valge dorper - ideaalne on valge lammas, pigmendiga silmade ümber, saba all ning udaral ja nisadel. Vähesel määral nii musti kui ka punaseid laike on lubatud kõrvapiirkonnas.
7 Viljakus. Nii emas- kui ka isassuguorganite arenemine peaks olema sobiv heaks viljakuseks, kergeks poegimiseks ning heade emaomaduste saavutamiseks. Eelpool toodut arvesse võttes peaks aretuseks sobival lambal olema: Tugev raam. Ühtlane välimik. Rahulik iseloom. Valdavalt esineb villavahetus. Neil peaksid olema kõik need omadused ning samal ajal peavad nad tootma kõrge kvaliteediga tallesid, kasutades sisendeid efektiivselt. Tabel 2. Dorperi lamba tõustandardid Tunnus Ute kaal Jäära kaal Villaku värvus Viljakus Keskmine väärtus kg kg Valge 1,6 talle ute kohta Iseloomustus Rahulik, piimakas, heade emaomadustega, vähenõudlik Eestis on dorperi tõumärgiseks DRP. Aretusprogrammi täitmise geograafiline piirkond on Eesti. ARETUSE EESMÄRK Käesoleva aretusprogrammiga seatud aretussuund on parandada dorperi lambatõugu lähtuvalt seatud aretuseesmärkidest ning soovitud tõuomadustega loomade kasvatamise ja müügi läbi muuta lambakasvatust Eesti oludes tasuvamaks ja atraktiivsemaks majandusharuks. Dorperi tõugu lamba aretuseesmärgid on: 1. Aretada, kasvatada ja levitada Eesti keskkonda ja klimaatilistesse tingimustesse sobilikke dorperi tõulambaid. 2. Aretada tootmiskarjadele tootlikke ning vähenõudlikke põhikarja uttesid. 3. Tagada tõule iseloomulike tunnuste edasikandumine läbi aretusjäärade valiku. 4. Tagada uttede valikul tõuomaste omaduste edasikandumine: Head emaomadused: iseloom, piimakus. Tallede kiire kasv: o Keskmine 100-päeva mass utt-talledel 27 kg. o Keskmine 100-päeva mass jäärtalledel 30 kg. Kerge poegimine, s. t ei vaja poegimisabi. Viljakus keskmiselt 1,6 talle ute kohta. Tõule iseloomulik ja terve välimik. 5. Saada heade lihavormidega varavalmivaid ja kõrgesse lihakusklassi kuuluvaid järglasi. 6. Vähendada raskete poegimiste esinemise sagedust ja tallede suremust. 7. Suurendada puhtatõuliste dorperi lammaste osakaalu. 8. Suurendada ristandlammaste dorperi veresust.
8 EESMÄRGI SAAVUTAMINE Aretusprogrammis seatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik järgmiste sammude astumine: 1. Jõudluskontrolli sisseseadmine lammaste üldise kvaliteedi, aretustaseme, paremate karjade ja perspektiivsete suguloomade väljaselgitamiseks. Jõudluskontrollis kogutakse vastavalt kehtivale lammaste jõudluskontrolli korrale vähemalt järgmisi andmeid: 1) Paaritusandmed: a) Paaritusrühma uttede numbrid. b) Paaritusrühma jäära number. c) Paarituse algus- ja lõpukuupäev. 2) Poegimine: a) Poegimise kuupäev. b) Talle number. c) Ema number. d) Emal sündinud tallede arv (mitmikus). e) Talle kaal 100-päevaselt. f) Elusolevate tallede arv 100-päevaselt. 3) Karjast välja viimine: a) Sündmuse kuupäev. 4) Karja toomine: a) Sündmuse kuupäev. b) Looma põlvnemist/tõugu tõendav dokument. 2. Jäärade valik karja parandamiseks. Jääradeks valitakse parimad puhtatõulised dorperi jäärad kodu- ja välismaal ning vajadusel ostetakse sisse parimate tõujäärade sperma. Sugujäära valikul arvestatakse: Jäära suhtelise aretusväärtuse indeks viljakusele on suurem kui 70. Jäära suhtelise aretusväärtuse indeks kasvukiirusele on suurem kui 70. Jäära tõuomased tunnused on silmapaistvad. Põlvnemise sobivust. 3. Põhikarja uttede valik tõuomaduste parandamiseks. Uttedest valitakse tõuaretusse uted, kellel on selgelt arenenud tõuomased tunnused (head emaomadused, viljakus, piimakus). Põhikarja uttede valikul arvestatakse: Ute suhtelise aretusväärtuse indeks viljakusele on suurem kui 70. Ute suhtelise aretusväärtuse indeks kasvukiirusele ons suurem kui 70. Looma tõule iseloomulikku välimust. 4. Soovitud tunnustele kõrge aretusväärtusega tõuloomade (ka sperma, embrüode) importimine Eesti tõupopulatsiooni tõuomaduste parandamiseks.
9 ARETUSMEETODID Dorperi lammastele peetakse tõuraamatut. Tõuraamatul on põhiosa A ja lisa R. A-osasse kantakse dorperi tõugu puhtatõulised loomad, tõuraamatu lisas R peetakse arvestust dorperi veresusega ristandlammaste üle, kellel dorperi veresuse komponent on suurem kui 50,0 % ning väiksem kui 96,87% (Lisa 1). Aretusmeetoditega saavutatakse aretusprogrammis sätestatud aretuseesmärgid. Dorperi lambatõu aretuses Eestis kasutatakse puhasaretust ning vältavat ehk ümberkujundavat ristamist: 1. Puhasaretus. Dorperi tõu aretuses kasutatakse puhasaretust. Eesmärgiks on tugeva puhtatõulise dorperi populatsiooni loomine Eestis. Eesmärk on süstemaatilise valikuga säilitada ja kinnistada tõuomaseid tunnuseid. Puhasaretuses kasutatakse vaid puhtatõulisi dorperi lambaid. Puhtatõulisteks dorperi lammasteks loetakse lambaid, kelle dorperi tõu osakaal on põlvnemistunnistuse alusel suurem või võrdne 96,87%. Lambad, kelle veresus vastab antud nõudele, kantakse tõuraamatu A-osasse. Vajadusel imporditakse puhtatõuline suguloom välisriigist. Aretusloom peab liikuma tunnustatud aretusühingu väljastatud põlvnemistunnistusega. Puhasaretuses võib kasutada ka kunstlikku seemendust või embrüo siirdamist, kui kasutatav tõumaterjal (sperma või embrüo) omab väljastava riigi tunnustatud aretusorganisatsiooni kinnitust saadetise sisu kohta. 2. Vältav ehk ümberkujundav ristamine. Kasutatakse, kui soovitakse mõnelt muult lambatõult üle minna dorperi tõu aretusele. Seejuures kasutatakse iga järgneva põlvkonna emaslooma paaritamiseks jäära, kes on kantud dorperi tõuraamatu A-osasse või kes on sinna kandmiseks sobilik põlvnemistunnistuse alusel. Vältava ristamise eesmärgiks on toota dorperi tõugu lambaid Eesti lammaste baasil. Vältava ristamise puhul, kui looma veresus dorperi tõu suhtes jääb alla 96,87%, kuid on suurem või võrdne 50,0%, kantakse lambad tõuraamatu lisasse R ja neid lambaid ei nimetata dorperi tõulammasteks. KARJATERVISE PROGRAMMID Tagamaks aretuskarjade kõrget karjatervise staatust on dorperi lamba aretajatel soovituslik liituda aretusorganisatsiooni ja teiste asjaomaste organisatsioonide poolt loodud karjatervise programmidega. Elusloomade importimisel võiks eelistada võimalusel loomi, kes on kõrgema suhtelise aretusväärtusega parasiidiresistentsusele loomi.
10 LISA 1. TÕURAAMATUSSE KANDMISE ALUSED JA TÕURAAMATU PIDAMISE KORD Mõisted Aretaja on aretusloomade pidamisega tegelev isik, kes oli looma omanik tema sündimise ajal. Aretus on tegevus põllumajanduslooma jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse sihipäraseks suurendamiseks ning tema majanduslikult kasulike omaduste säilitamiseks või täiustamiseks. Aretuse andmebaas on elektrooniline andmebaas, kus registreeritakse lamba kohta kogutavad andmed. Aretusega tegelev isik on lammaste jõudluskontrolli läbiviija ning tõuraamatu pidaja. Aretusloom on põllumajandusloom, keda kasvatatakse aretuse eesmärgil. Seega käesoleva aretusprogrammi tähenduses lammas, kes vastab vähemalt aretusprogrammiga määratud miinimumnõuetele. Aretusvalikud on aretaja otsused, milline loom jätta põhikarja täienduseks, millised paaritusgrupid moodustada jne. Jõudluskontrolli läbiviija on käesoleva aretusprogrammi tähenduses Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit. (edaspidi: Liit) Jõudlusandmete koguja on loomapidaja või tema poolt volitatud isik, kes võib koguda ja registreerida loomapidaja karja lammaste jõudlusandmeid ja edastada neid jõudluskontrolli läbiviijale, kui ta on läbinud jõudlusandmete kogumise koolituse ja jõudluskontrolli läbiviija on talle väljastanud jõudlusandmete koguja tunnistuse. Jõudluskontrollis olev lammas on lammas, kelle kohta kogutakse andmeid, mis võimaldavad arvutada viljakuse või kasvukiiruse aretusväärtusi tema enda või tema järglaste kohta. On samatähenduslik sõnaga aretusloom (-lammas). Jõudluskontrollis oleva lamba saab kanda tõuraamatusse, kui ta vastab tõuraamatusse kandmise tingimustele. Lamba märgistamine on tegevus, mille tulemusena on võimalik lammas sünnijärgselt üheselt tuvastada ja teistest lammastest eristada so identifitseerimine PõLAS 17 (1) tähenduses.
11 Loomapidaja on loomaomanik, kellele (aretus)loom kuulub või isik, kes tegeleb loomapidamisega loomaomanikult saadud volituste alusel. Loomapidaja kogub ise või korraldab jõudluskontrolliandmete kogumise. Põlvnemistunnistus on dokument, mis kinnitab looma põlvnemist, päritolu, identifitseerimist. Põlvnemistunnistus väljastatakse reeglina looma müügi või ostu puhul. Tõumärk ehk tõutähis on lühend tõu nimetusest, mida kasutatakse veresuse valemis ja lambale antavas tõuraamatu numbris tõu märkimiseks. Võib kasutada ka tõuraamatu ja tõu tähistamiseks. Tõuraamat on andmekogu, kuhu kantakse asjaomase tõu aretusprogrammis ettenähtud aretuslooma põlvnemise andmed, aretuslooma aretaja ja omaniku andmed ning aretuslooma jõudluse ja geneetilise väärtuse andmed koos tema eellaste nimetamisega. Tõuraamatu number koosneb tõu tähisest, lamba registrinumbrist ja tõuraamatu lisa märkivast tähest. Tõuraamatu pidaja on käesoleva aretusprogrammi tähenduses Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit. Tõutunnistus on tõuraamatu A-osasse kantud aretuslooma põlvnemistunnistus. Veresus ehk tõukombinatsioon väljendab looma põlvnemises esinevate tõugude osatähtsust. Viljakus on poeginud ute kohta aastas sündinud tallede arv. Üleskasvatatud tall on vähemalt 60 päeva kaalumiseni elanud tall. Tõuraamatu pidamise kord Tõuraamat on andmekogu, kuhu koondatakse andmed lamba põlvnemise, aretaja ja omaniku kohta ning aretuslooma jõudluse ja geneetilise väärtuse andmed koos tema eellaste nimetamisega. Tõuraamatut peetakse elektrooniliselt lammaste elektroonilises aretuse andmebaasis, kus see moodustab ühe osa andmebaasist. Aretaja poolt aretusühingule esitatavate dokumentide loetelu ja nende esitamise tähtajad sätestatakse kehtiva jõudluskontrolli korra ning aretaja ja aretusorganisatsiooni vahelise lepinguga. Utt-talled kantakse tõuraamatusse tingimusel, et nad on sünnijärgselt märgistatud nii, et iga tall on kogu kasvuperioodi vältel teistest talledest eristatav ning üheselt oma emaga seostatav, pärast seda kui: neile on antud riikliku registri numbrid ja neile on määratud 100 päeva mass, mille miinimum tõuraamatusse pääsemiseks on 14 kg.
12 Jäärtalled kantakse tõuraamatusse tingimusel, et nad on sünnijärgselt märgistatud nii, et iga tall on kogu kasvuperioodi vältel teistest talledest eristatav ning üheselt oma emaga seostatav, pärast seda kui neile on antud riikliku registri numbrid ja neile on määratud 100 päeva mass, mille miinimum tõuraamatusse pääsemiseks on 20 kg. Lisaks on soovituslik viia läbi jäärtallede välimiku hindamine. Tõuraamatu põhiosa A ja tõuraamatu lisa R A-osasse kantakse puhtatõulised loomad, kelle veresus on suurem või võrdne 96,87% osakaaluga koguveresusest. A-osa loomi arvestatakse tõuloomadena. Tõuraamatu lisas R peetakse arvestust lammaste üle, kelle antud tõu veresuse osakaal on suurem või võrdne 50% ning on väiksem kui 96,87%. Tõuraamatusse kantud lambale antakse tõuraamatu number, mis koosneb: tõu tähisest, lamba registrinumbrist ja tõuraamatu osa/lisa märkivast tähest A või R. Tõuraamatut peab aretusorganisatsioon elektrooniliselt. Tõuraamatusse kantud jäärade põlvnemisandmed on avalikud. Põlvnemistunnistuse väljastamise korral märgitakse sellele tõuraamatusse kantud lamba kohta tõuraamatu number. Lambad kannab tõuraamatusse tõuraamatu pidaja. Veresuste arvutamise juhend Veresus ehk tõukombinatsioon väljendab looma põlvnemises esinevate tõugude osatähtsust protsentides või suhtarvuna täisveresuse kohta 100%. Kui lammas tuleb aretusprogrammi koos veresuse andmetega, siis arvestatakse kõikide komponentide veresusega. Kui esineb teadmata veresust (osaliselt või täielikult), siis märgitakse puuduv komponent tähega R (ristand). R-komponent arvutatakse lahutades täisveresusest 100% teadaolevad veresused. Veresuse komponentide üle peetakse eraldi arvestust kui veresuse komponent on suurem kui 3,13% veresust. Kui veresuse komponent on võrdne või väiksem kui 3,13% siis see kustutatakse ja 100% erinev osa liidetakse: a) R-komponendile, kui see esineb; b) kui R komponenti ei esine ning kaduvate komponentide summa on suurem kui 3,13%, siis luuakse R komponent ja liidetakse kaduvad veresused R komponendile; c) R komponendi puudumisel või kui loodav R komponent jääks väiksemaks kui 3,13% liidetakse kaduv veresus vähima osakaaluga tõu veresuseks.
13 LISA 2. ARETUSLOOMA PÕLVNEMISE REGISTREERIMISE NING PÕLVNEMISE ÕIGSUSE KONTROLLIMISE KORD Põlvnemisandmete õigsuse tagavad aretuse andmebaasi paaritus- ja poegimisandmed, mis sisestatakse andmebaasi vastavalt kehtivale jõudluskontrolli korrale. Vajadusel saab põlvnemist kontrollida geneetilise uuringuga. Põlvnemistunnistus on dokument, mis kinnitab looma põlvnemist, päritolu, identifitseerimist. Põlvnemistunnistus väljastatakse looma müügi või ostu puhul Tõutunnistus on tõuraamatu A-osasse kantud aretuslooma põlvnemistunnistus. Põlvnemistunnistuse vormi kinnitab aretusorganisatsioon ning sellele kantakse vähemalt järgmised andmed: põlvnemistunnistuse väljastanud asutuse nimi; looma tõug ja tõuraamatu nimi; looma number tõuraamatus; põlvnemistunnistuse väljaandmise kuupäev; märgistamismeetod riikliku registri number; sünniaeg; sugu; aretaja nimi ja aadress; omaniku nimi ja aadress; põlvnemine kaks põlvkonda eellasi ning nende tõuraamatu numbrid; veresus; mitmikuna sündimine. Põlvnemistunnistus väljastatakse aretuslooma müügi korral kahe nädala jooksul pärast müügiregistri esitamist aretajale või uuele omanikule, kui viimased on vastava soovi esitanud. Aretusloomade müügiandmed sisestatakse aretuse andmebaasi vastavalt kehtivale jõudluskontrolli korrale. Põlvnemistunnistus väljastatakse reeglina digitaalselt allkirjastatuna i teel. Erandjuhtudel, kui müüja või ostja on selleks soovi avaldanud, ka paberkandjal. Põlvnemistunnistuse ja selle koopiate tellimine tõuraamatu pidajalt toimub vastavalt Liidu juhatuse poolt kinnitatud hinnakirjale.
14 LISA 3. ARETUSLOOMA JA ARETUSMATERJALI ARETUSEKS SOBIVAKS TUNNISTAMISE KORD Jõudluskontrolli läbiviija poolt tunnistatakse aretusloom ja aretusmaterjal aretuseks sobivaks 1. läbi tõuraamatusse kandmise või 2. loomade hindamise Looma tervislikku seisundit aretusvaliku tegemise või looma müügi ajal hindab jõudluskontrolli andmete koguja (lambaomanik või tema volitatud isik) vajadusel koos veterinaararstiga. Kui hindamist ei ole läbi viidud Liidu või mõne teise kvalifitseeritud hindaja poolt, siis vastutab looma füsioloogilise ning anatoomilise hea tervisliku seisundi eest looma omanik. Sisseostetud aretusloomade ja aretusmaterjaliga peavad kaasas olema vastavalt Euroopa komisjoni otsusele nr 90/258 esitatud andmed. LISA 4. PAARITUSANDMETE REGISTREERIMISE KORD Aretusega tegelevates karjades on lubatud kasutada ainult neid paaritusviise, kus on võimalik kasutatud sugujäärade isaduse tuvastamine. Tagamaks aretuses kasutatavate loomade põlvnemisandmete õigsust peab iga sündiv tall olema selgelt seostatav oma isa ja emaga. Sellise seose loomiseks saab kasutada: Rühmapaaritust, kus iga uterühma kohta kasutatakse vaid ühte jäära. Registreeritakse rühma uttede numbrid ning jäära number. Käestpaaritust, kus jäära juurde pannakse vaid kindel utt. Registreeritakse ute ja jäära number. Kui paarituses kasutatakse ühes rühmas rohkem kui ühte jäära, saab talle põlvnemise selgitamisel kasutada geeniuuringut. Kunstlikul seemendamisel registreeritakse analoogselt rühmapaaritusele uttede ja jäära numbrid.
15 LISA 5. PÕLLUMAJANDUSLOOMA, KEDA SOOVITAKSE TÕURAAMATUSSE KANDA, IDENTIFITSEERIMISE JA SELLE ÜLE ARVESTUSE PIDAMISE KORD Tõuraamatusse kantav loom identifitseeritakse vastavalt Põllumajandusloomade aretuse seaduse 17 lg 1 ja märgistatakse Loomatauditõrje seaduses sätestatud tähtaegade kohaselt. Tallede sündimisel peab tall olema üheselt seostatav oma põlvnemisandmetega, selleks tuleb tall koheselt identifitseerida. Identifitseerimismärgiseks võib kuni talle kuue kuuseks saamiseni olla värvimärk, karjanumber või mõni muu püsiv eraldusmärgis, mis võimaldab talle selgelt eristada. Tallede märgistamise ning ema ja tallede õige seostamise eest vastutab jõudluskontrolli andmete koguja. Jõudluskontrolli läbiviijal on õigus märgistamist kontrollida. Loomade üle peetakse arvestust elektroonilises aretuse andmebaasis vastavalt kehtivale jõudluskontrolli korrale. Tõuraamatusse kantakse loomad, kelle puhul on täidetud aretusprogrammist tulenevad nõuded ning kes on märgistatud riikliku registrinumbriga. LISA 6. SEEMENDAMISE KOOLITUSPROGRAMMID NING SEEMENDAJA TUNNISTUSE SAAMISE NÕUDED JA TUNNISTUSE VÄLJASTAMISE KORD Kunstliku seemendusega võib tegelda isik (seemendaja), kes on läbinud vastava täiendkoolitusprogrammi selleks luba omavas täiendkoolitust pakkuvas asutuses. LISA 7. JÄÄRADE HINDAMISE JUHEND Dorperi jäära hindamine Tõujäärade hindamise eesmärgiks on populatsiooni parimate loomade tunnustamine, et neid edaspidi kasutada sugujääradena. Lammaste hindamist viiakse läbi lammaste jõudluskontrollis olevates karjades. Jõudlusandmete koguja saadab andmed või sisestab andmed aretuse andmebaasi vastavalt lammaste jõudluskontrolli korrale. Loomaomanik kaalub noorloomad päeva vanuses ja valib (koos spetsialistiga või eraldi) välja sobivad jäärad hindamiseks, andes sellest teada ka jõudluskontrolli läbiviijale. Hindamine toimub soovituslikult alates 12. elukuust, kuid kasvataja soovil võib hindamise läbi viia ka alates 6. elukuust. Noorloomadel hinnatakse jõudluskontrolli läbiviija poolt välimikku ning selle vastavust tõutüübile. Tüübi all mõistetakse tõu väliseid iseärasusi.
16 Dorperi jäära hinnatakse 5-punkti süsteemis* neljal eri alusel - kehaehitus, suurus, värvuse jaotus ja karvkate. Hindamise aluseks ja eeskujuks on võetud Lõuna Aafrika Dorperi Assotsiatsiooni hindamisstandard. KEHAEHITUSE HINDAMINE (tähis B) Hinnatakse eraldi pead, kaela ja esijalgu, keha, tagajalgu, suguorganeid, proportsioone. Pea peab olema piklik, nina veidi kongus. Ei tohi esineda üle- ega alahambumust. Jääradel võib esineda sarvebaas või sarvekühmud. Kael ja esijalad - kael peaks olema keskmise pikkusega ja mõõdukalt lihaseline, lai. Õlad peaksid olema mõõdukalt laiad, tugevad. Rinnak peaks olema mõõdukalt sügav ja lai. Esijalad peavad olema tugevad, sirged ja heade sõrgadega. Keha - peab olema pikk ja mõõdukalt lai. Nimmepiirkond peab olema täidlane ja lai. Selg peab olema sirge, pikk. Õlgade järel turjapiirkonnas on seljale kerge nõgusus lubatud. Keha peab olema maskuliinne, laia sügava rinnaga. Väga oluline on, et kõik kehaosad oleks omavahel tasakaalus ning proportsionaalsed. Tagajalad - dorperi lammastel peavad olema väga head tagajalad. Need peavad olema pikad, lihaselised nii seest- kui ka väljastpoolt. Samuti peab looma laudjas lihaseline olema. Jalad peavad olema sirged. Suguelundid - munandid peavad olema ühesuurused, ei tohi olla liialt väiksed. Ebanormaalsused munandites on piisav põhjus looma prakeerimiseks (hinne 1 ). Tasakaal - dorperi tõu puhul on äärmiselt oluline, et kehaosad oleks omavahale proportsionaalsed ja tasakaalus. SUURUS (tähis G) Suurus ja kaal peab olema tasakaalus looma vanusega. Äärmiselt suured ja äärmiselt väikesed lambad karjas, kes on olnud samades pidamistingimustes, tuleb hinnata madalamalt. VÄRVIKOMBINATSIOONID (tähis P) Dorper on valge lammas musta pea ja kaelaga. Üksikud mustad laigud kehal või jalgadel on lubatud. Valged (v.a valge dorper) ja suuremas osas mustad lambad ei sobi aretuseks. Värv on ainus erinevus valge ja musta dorperi vahel. KARVKATE (tähis H) Ideaalis peab dorperi lambal olema lühike, pehme, kerge karvane või villa- ja karvasegune karvkate.. Pea peab olema ainult karvane.
17 Üldiselt tuleb hinnata looma üldist väljanägemist, lihaselisust, kas kehaosad on omavahel proportsionaalsed ning ka erksust. Jäärade puhul on maskuliinne väljanägemine oluline. Kõik hindamiskriteeriumid ei ole sama kaaluga. Alltoodud tabel näitab, millistes hindamiskriteeriumites võib järeleandmisi teha, ilma, et loom kaotaks nn eliitjäära staatust. Kui vähemalt üks kriteerium on hinnatud hindega 1, siis see loom aretus- ega suguloomaks ei sobi. Hindamissüsteemi kokkuvõttev tabel B G P H ST/S1/S2 4 või 5 4 või 5 3, 4 või 5 3, 4 või 5 ST 5(kõik 5-d) eliitjäär, ST4 aretusjäär ST3 sobib sugujääraks ST2 sobib sugujääraks ST1 - Prakeerida * Hindamisskaala on 5-punkti süsteemis. Punktid antakse järgmiselt: 5 suurepärane; 4 hea; 3 keskmine; 2 alla keskmise; 1 sobimatu.
Lleyn_aretusprogramm_ELKL_2018
LLEYNI LAMBATÕU ARETUSPROGRAMM Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit 2018 Sisukord Lühiajalugu... 3 Lleyni lamba populatsioon Eestis... 3 Üldiseloomustus... 4 Tõutunnused... 4 Lleyni tõustandardid... 5
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
Rohkem3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded
3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi
RohkemLihaveisekasvatus aastal 2011
Lihaveiste käitlemine Targo Pikkmets OÜ Talu ja tulu juhatuse liige 16. - 30. märts 2017 OÜ Talu ja tulu mahetootja, maad kasutuses 125 ha, sellest omandis 97 ha, kõik püsirohumaad heinaküün 300 m 2, kiletunnel
Rohkem0619.vp
15 2/2012 EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Eesti holsteini ja eesti punase tõu vissikonkurss Ülenurmel 8. juunil 2012 Eesti holsteini Viss 2012 Monita Tartu
RohkemMicrosoft Word - utt_kits_abiks.rtf
Ute ja kitse kasvatamise toetus Toetust on õigus taotleda äriühingutel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ja põllumajandusministri poolt nimetatud põllumajanduslikku haridust andvatel õppeasutustel, kellel
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus
Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus Sisukord Sissejuhatus... 3 Mahe- ja tavalihaveisekasvatus Eestis... 3 Peamised lihaveisetõud Eestis... 4 Üleminek mahelihaveisekasvatusele... 12 Pidamine... 13 Tervis...
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mart2.ppt
Üldindeksi järjestuse tutvustamine ja põhjendamine Mart Uba Biomeetria sektor mart.uba@jkkeskus.ee Üldindeksi arvutamine Sobivaks üldindeksi mudeliks kõrge elupäevatoodanguga lehmade eluajatoodangu suurendamiseks
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft Word - EHR.docx
earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemSõnajalad
1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,
RohkemStatistiline andmetöötlus
Biomeetria Kahe arvtuuse ühie käitumie, regressiooaalüüs Lieaare regressiooaalüüs Millal kasutada ja mida äitab? Kasutatakse progoosimaks ühe arvtuuse väärtusi teis(t)e järgi. Rümba hid, EEK/kg ( y ) Regressiooivõrrad:
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemMicrosoft Word - RM_ _17lisa2.rtf
Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
Rohkem224 EESTI VEISETÕUGUDE ARETUSKOMPONENTIDE VÕRDLEV HINNANG JA KASUTAMINE ARETUSPROGRAMMIDES O. Saveli, T. Bulitko, T. Kaart, U. Kaasiku, K. Kalamees, A
224 EESTI VEISETÕUGUDE ARETUSKOMPONENTIDE VÕRDLEV HINNANG JA KASUTAMINE ARETUSPROGRAMMIDES O. Saveli, T. Bulitko, T. Kaart, U. Kaasiku, K. Kalamees, A. Kureoja, E. Orgmets, H. Pulk, E. Siiber, M. Uba ABSTRACT:
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemMaksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi
Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemOÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20
OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september 2016 -... Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 2016/17 Jalgpallisärk 22.- 100% polüester Suurused 6/8,
RohkemHobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega. Uuringu lõpparuanne
1 2 Uuringu tellis Maaeluministeerium programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021 raames. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
Rohkem(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)
Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemMergedFile
Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemPowerPointi esitlus
Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemTutvustus 1879 August Pollmann kirjeldas Carniolast saadud mesilasi ja nimetas need Apis mellifera carnica, mis on tuntud ka nime all Carniola mesilan
Tutvustus 1879 August Pollmann kirjeldas Carniolast saadud mesilasi ja nimetas need Apis mellifera carnica, mis on tuntud ka nime all Carniola mesilane või Kraini mesilane. Tehnika areng ja moderniseerimine
RohkemÜldindeksi seletamine
Üldindeksi järjestuse tutvustamine ja põhjendamine (Aretusseminar 2005 Pühajärve Puhkekeskuses) Mart Uba Kõrge elupäevatoodanguga lehmade eluajatoodangu suurendamiseks ja sunnitud väljamineku vähendamiseks
RohkemMicrosoft Word - aretuseeskiri kesk aasia lambakoerA.doc
ARETUSEESKIRI EKL Juhatuse poolt kinnitatud Kesk-aasia lambakoerte aretuse eesmärgid Vastu võetud tõuühingu üldkoosoleku poolt 19.11.2015 EKL teadusnõukogu poolt heaks kiidetud Sisukord: 1. Kokkuvõte 2.
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemC-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID
C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,
RohkemMicrosoft PowerPoint - EMCS13
EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemkaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim]
Kaubamärkide kaitsmine Eestis ja välisriikides. Ekke-Kristian Erilaid kaubamärgiekspert 26.04.2012 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemG aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K
Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemKINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE
KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra
RohkemEsitlusslaidide kujundusest
ADS-iga liidestumine Andre Kaptein Maa-ameti aadressiandmete osakonna vanemspetsialist 22.11.2017 Aadressiandmete süsteemi (ADS) kasutamise kohustus tuleneb seadustest Ruumiandmete seadus 59 lg 1 - ADS-i
RohkemMahepõllumajanduslik LIHAVEISEKASVATUS
Mahepõllumajanduslik LIHAVEISEKASVATUS Sisukord Sissejuhatus... 3 Mahe- ja tavalihaveisekasvatus Eestis... 3 Üleminek maheveisekasvatusele... 4 Pidamine... 6 Tervis... 9 Söötmine...11 Loomade toomine ettevõttesse...
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemPowerPoint Presentation
Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise
Rohkem1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim
1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemIluteenused_A5.indd
Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemMicrosoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
RohkemPRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT
PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel
RohkemTARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Getter Madison Eesti sporthobuste täkkude geneetiline hindamine Ba
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Getter Madison Eesti sporthobuste täkkude geneetiline hindamine Bakalaureusetöö Juhendajad: Tanel Kaart Mare Vähi TARTU
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemKOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1
KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 Sisukord E-TÖÖTUKASSASSE SISSE LOGIMINE JA MINU KOOLITUSED AVALEHT... 2 UUE KOOLITUSE LISAMINE... 5 MÄÄRAMATA TOIMUMISAJAGA KOOLITUSED... 9 REGISTREERIMISTEATE
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
Rohkem