ÜLDOSA

Väljavõte

1 M A K R O P R E P A R A A D I D Makropreparaat 3. Concretio totalis pericardii. Perikardi totaalne kokkukasve. Fibrinoose perikardidi lõppena eksudaadi organiseerumise tagajärjel on perikardi vistseraalne ja parientaalne leste omavahel kogu ulatuses kokku kasvanud. Perikardiõõs on nüüd umbunud, s.o. perikardiõõne obliteratsioon. On näha, et südant ümbritseb mõne mm paksune valkjas tihke fibroosne kude. Makropreparaat 6. Pericarditis fibrinosa acuta (cor villosum). Äge fibrinoosne perikardiit (hatussüda). Südamepreparaadil on avatud perikardiõõs. Nii perekardi vistseraalne leste (epikard) kui ka parientaalne leste on tuhmid ja kaetud ebatasase pruunika massiga. See mass on serooskelme fibrinoosse põletiku puhul tekkiv eksudaat, mis katab kelmet pseudomembraani e. ebakilena. Kuna katu ebatasane pind meenutab hatte, siis räägitakse hatussüdamest. Makropreparaat 15. Systole ventriculi. Südamevatsakeste süstol. Süda on avatud ebaharilikult ristipidiste lõigetega kolmeks. Ühel ristlõikel on näha vatsakesed süstoli asendis, teises lõigus on näha kodade verega täitunud õõned. Süda võib jääda süstoolsesse seisundisse, kui surm saabub krambihoo ajal. Makropreparaat 21. Cor bovinum. Härjasüda. Tegemist kombineeritud südamerikkega, kus kompensatoorselt on kõik südame õõned hüpertrofeerunud ja dilateerunud. Süda on väga suurte mõõtmetega. Makropreparaat 24. Atrophia fusca cordis. Südame pruun atroofia. Käesolev preparaat kujutab endast atrofeerunud südant, mille vasak pool ja aordi algosa on avatud. Südame vasaku vatsakese sein on noormiga!1,2-1,3 cm) võrreldes õhenenud (0,8-1,1 cm) ja lõikepinnal šokolaadpruun värvust. Järelikult on tegemist südame pruuni atroofiaga.

2 Makropreparaat 26. Cor normale. Atrophia cordis. Normaalne süda. Südame atroofia. Normaalsete mõõtmetega südame kõrval on purgis atrofeerunud süda. Kui normaalse südame pinnal on näha sirge kuluga pärgarterite harud, siis mõõtmetelt vähenenud elundis on need sooned looklevad. See tunnus näitab, et tegemist pole lapselt pärineva, vaid elupuhuselt kõhetunud südamega. Makropreparaat 27. Endocarditis verrucosa acuta valvae mitralis. Mitraalklapi äge tüükaline endokardiit. Mitraalklapi mõlema klapihõlma sulgejoonel paiknevad pruunikashallid, pari-kolme mm kõrgused tüükataolised trombimassid. Tegemist on tromboendokardiidi vormiga, mis on iseloomulik ennekõike reumatismile. Makropreparaat 29. Adipositas cordis. Südame rasvumus. Purgis on avatud õõntega süda, mille epikardi all paikneb helekollane rasvakiht, ümbritsedes südant polstrina. Lõikepinnal on näha, et kohati on rasvakihi paksus kuni 2 cm. Seega on tegemist südame mesenhümaalse rasvdüstroofiaga lipomatoosi e. rasvumusega. Makropreparaat 31. Ruptura ventriculi sinistri cordis. Haemopericardium. Südame vasaku vatsakese ruptuur. Hemoperikard. Müokardiinfarkti tüsistusena on tekkinud südame tipuosas vasaku vatsakese seina rebend, mille kaudu on veri väljunud südamest perikardiõõnde. Tähelepanu tuleb pöörata tumepruunidele verehüüvetele nii südameõõntes kui perikardi lestmete vahel. Vere sisaldumist perikardiõõnes tähistatakse kui hemoperikardi e. verisüdamepauna. Tegemist on südame tamponaadiga, mis põhjustab haige äkksurma. Makropreparaat 32. Thrombosis arteriae coronariae cordis, inde infarctus myocardii. Aneurysma acutum cordis. Ruptura aneurysmatis. Koronaararteri tromboos, mille tagajärjel müokardi infarkt. Äge südame aneurüs. Aneurysmi ruptuur. Koronaararteri tromboos on põhjustanud verevoolu lakkamise ja vastavas piirkonnas on tekkinud infarkt. Nekroosikoldega nõrk südame sein on vere survele järele andnud ning välja sopistunud aneurysm. Aneurüsm on rebenenud. Ruptuurist on selle paremaks jälgimiseks pandud läbi kummist toru.

3 Makropreparaat 33. Aneurysma chronicum parietis posterioris ventriculi sinistri Cordis (status post infarctum myocardii). Ruptura aneurysmatis, Inde haemopericardium. Südame vasaku vatsakese tagaseina krooniline aneurüsm (müokardi infarktijärgne seisund). Aneurüsmi ruptuur, sellest hemoperikard. Tuleb pöörata tähelepanu õhenenud südameseina külgmisele väljasopistisele ja selle rebendile. Makropreparaat 35. Aneurysma chronicum cordis cum thrombose. Südame krooniline aneurüsm trombiga. Südame vasakus vatsakese sein on välja võlvunud ja tekkinud laienemus ehk aneurüs. Aneurüsmi piirkonnas on näha suurt punast seinamanust trombi. Aneurüsmi piirkonnas on verevool aeglasem ja seega soodne tingimus trombi tekkeks. Makropreparaat 36. Infarctus ischaemici myocardii. Müokardi isheemilised infarktid. Südame vasaku vatsakese seinalt on eemaldatud epikard ja pindmine kiht müokardist. Lõikepinnal on nüüd näha kaks ebakorrapärase kujuga nekroosikollet: ülemine 5x3,5cm ja alumine 2x2cm. Nimetatud kolded on ühetaoliselt halkjaskollast värvust ja nende siksakiline serv ümbritsetud kitsa punase vööndiga (isheemilised infarktid hemorraagilise äärisega). Tegemist on seega müokardiinfarkti nekroosijärguga. Makropreparaat 39. Hypertrophia ventriculorum cordis. Südame vatsakeste hüpertroofia. Märkimisväärselt suurenenud süda on poolitatud nii, et avatud on kõik südameõõned. Lõikepinnal on näha, et nii vasaku kui parema vatsakese sein on paksenenud. Kui normaalselt on vasaku vatsakese seinapaksuseks 1,2-1,3 cm, siis antud juhul 2,0-2,5 cm. Ka parema vatsakese seinapaksus ületab oluliselt normi, mis on 0,2-0,3 cm. Vatsakestevahesein on isegi 3,0-3,5 cm paks. Järelikult on tegemist südamelihase hüpertroofiaga, mis tekib kompensatoorse protsessina juhudel, kui peab suurenema vatsakeste talitlusvõime. Makropreparaat 40. Cardiosclerosis macrofocalis post infarktum. Infarktijärgne suurekoldeline kardioskleroos. Südame vasaku vatsakese seinas on näha ebakorrapärase kujuga ala mõõtmetega 1,5 x 3,5 cm, mis sisaldab valkjat tihket kude armkude. Normaalne südamelihas on helepruuni värvust. Arm ulatab kuni endokardini, mis viitab sellele, et ta on tekkinud subendokardiaalse müokardiinfarkti lõppena.

4 Makropreparaat 41. Aneurysma chronicum ventriculi sinistri cordis. Südame vasaku vatsakese krooniline aneurüsm. Infarktijärgne armi kohal on südame vasaku vatsakese sein tugevasti õhenenud ja välja sopistunud 3,5 x 4,0 cm suurusel alal. See väljasopistis on krooniline südameaneurüsm. Aneurüsmi armkoest koosnev sein on sedavõrd õhuke, et vastu valgust vaatlemisel kumendub ta läbi. Makropreparaat 45. Thrombus sphaeroideus atrii sinistri cordis. Südame vasaku koja keratromb. Südame preparaadil on vasaku koja sein eemaldatud. Läbi tekkinud akna on näha kojas paiknev sfääriline moodustis läbimõõduga ca 4 cm, mis on halkjas värvust ja suhteliselt sileda pinnaga. See on vasakus kojas formeerunud keratromb. Makropreparaat 46. Thrombembolia arteriae pulmonis. Kopsuarteri trombemboolia. Purgis on südamel a.pulmonalis lahti lõigatud ja veresoone sees on näha vorstikujulist trombembooliat. Makropreparaat 93. Struma colloides nodosa. Nodoosne kolloidne struuma. Makropreparaat on valmistatud märkimisväärselt suurenenud kilpnäärmest kõri ja trahheaga. Kilpnäärme välis- ja lõikepinnal on näha valkjate septidega eraldatud sõlmjaid moodustisi. Seega on tegemist nodoosse struumaga. Kuna näärme parenhüümis leidub rohkelt suuremaid ja väiksemaid pruunikashalle sültjaid koldeid, siis on võimalik juba makroskoopiliselt diagnoosida struuma kolloidset vormi. Makropreparaat 117. Struma colloides. Kolloidne struuma. Makropreparaadiks on mõõtmetelt tugevasti suurenenud kilpnääre, mis on pooleks lõigatud ja asetatud lõikepinnaga vastu purgiseina. Näärme lõikepind on kirju: vahelduvad halkjaskollased, hele- ja tumepruunid sültjad kolded, mis käesolevas preparaadis avalduvad veelgi reljeefsemalt kui eelmises. Seega on ka antud juhul tegemist kolloidse struumaga. Makropreparaat 123.

5 Tuberculosis miliaris pulmonum. Miliaarne kopsutuberkuloos. Kopsu lõikepinna kogu ulatuses on massiliselt heledamaid, ca ühemilimeetrilise läbimõõduga sõlmekesi, mis ulatuvad lõikepinnast mõnevõrra kõrgemale ja muudavad selle sõmerjalt ebatasaseks. Need sõlmekesed kujutavad endast tuberkulosseid granuloome tuberkuleid e. köbrukesi. Makroskoopiliselt meenutavad nad hirsiteri. Seega on tegemist miliaarse kopsutuberkuloosiga, mille tekkealuseks on tuberkuloositekitajate hematogeenne laialikülvumine kopsudes järgneva spetsiifilise põletikulise reaktsiooniga. Makropreparaat 136. Tuberculosis fibrocavernosa pulmonum. Fibrokavernoosne kopsutuberkuloos. Makropreparaat kujutab endast 3-3,5 cm paksust lõiku paremast kopsust. Ülasagara 3,5x6 cm alal onkopsukude destrueerunud ja tekkinud ebakorrapärase kuju ja ebatasase seintega kavernid e. tühikud. On näha, et nende seintes on rohkemal või vähemal määral valkjat sidekude (fibroos), samuti on sidekoeliselt paksenenud vistseraalne pleuraleste kaverni kohal. Seega on tegemist krooniliste kavernidega. Kavernidest allpool asuvates kopsuosades on rohkelt ühe- kuni mõnemillimeetrilise läbimõõduga ning kohati laatuvaid halkjaid tuberkuloosikoldeid punakaspruuni kopsukoe fooni. Need kolded on tekkinud haigusprotsessi bronhogeense leviku alusel. Täheldatavad muutused on iseloomulikud sekundaarse tuberkuloosi ühele hilisvormile fibrokavernoossele kopsutuberkuloosile. Makropreparaat 138. Tuberculoma. Tuberkuloom. Kopsude alumistes osaades on näha hulgaliselt väikseid valkjaid põletikukoldeid. Ülaosas on kaseoosse nekroosi kolded laatunud ja tekkinud suur ühtlane kaseoosse nekroosi mass - tuberkuloom. Makropreparaat 145. Pneumonia crouposa in stadio hepatisatioonis griseae. Krupoosne pneumoonia halli maksnemuse järgus. Makropreparaat kujutab endast vasaku kopsu 1-1,5 cm paksust lõiku. Hästi on täheldatav piir kopsu üla- ja alasagara vahel. Ülasagara lõikepind on ühtlaselt tumehall (normaalne kude), alasagar aga helehall (krupoosne põletik halli maksnemuse järgus). Selline värvus on tingitud fibriini ja leukotsüüte sisaldavast eksudaadist alveoolide valendikus. Kopsulõigu välisserval on näha pleuralestmele kinnituv halkjas fibrinoosne katt (fibrinoosne pleuriit). Makropreparaat 157. Bronchopneumonia. Bronhopneumoonia.

6 Makropreparaat koosneb kahest kopsutükist. Mõlema kopsuosa punakaspruunil lõikepinnal on näha rohkeid heledamaid koldeid läbimõõduga üks kuni mitu mm. Kollete selline värvus on põhjustatud eksudaadi kogunemisest alveoolides. Pleural põletikulised muutused puuduvad. Tegemist on koldelise e. bronhopneumooniaga. Makropreparaat 166. Endocarditis ulcerosa polyposa valvae aortae. Perforatio valvulae. Aordiklapi haavandilis-polüpoosne endokardiit. Klapiku perforatsioon. Antud juhul on tegemist aordiklapi veniva septilise endokardiidiga, mis on tekkinud eelneva reumaatilise kahjustuse alusel. Klapikud on reumaatilise endokardiidi tagajärjel skleroseerunud ja deformeerunud. Hiljem septilise protsessi lisandumise tõttu on sugenenud klapikutes destruktiivsed muutused haavandite näol. Haavandunud pindadele kinnituvad kohevad polüpoossed trombimassid. Nimetatud orgaaniliste muutuste alusel järjest süvenes aordiklapi puudulikkus, mille hüvitamiseks kujunes välja vasaku vatsakese ekstsentriline hüpertroofia (vatsakese seina paksenemine koos õõne dilatatsiooniga). Lõpuks on tüsistunud septiline endokardiit klapiku mulgustumisega (tähistatud pulgakesega), mis põhjustas ägeda südamepuudulikkuse ja letaalse lõppe. Makropreparaat 174. Perforatio valvae aortae ex endocarditide ulcerosa. Aordiklapi perforatsioon haavanduvast endokardiidist. Klapikud on reumaatilise endokardiidi tagajärjel skleroseerunud ja deformeerunud. Hiljem septilise protsessi lisandumise tõttu on sugenenud klapikutes destruktiivsed muutused haavandite näol. Haavandunud pindadele kinnituvad kohevad polüpoossed trombimassid. Nimetatud orgaaniliste muutuste alusel järjest süvenes aordiklapi puudulikkus, mille hüvitamiseks kujunes välja vasaku vatsakese ekstsentriline hüpertroofia (vatsakese seina paksenemine koos õõne dilatatsiooniga). Lõpuks on tüsistunud endokardiit klapiku mulgustumisega (tähistatud pulgakesega), mis põhjustas ägeda südamepuudulikkuse ja letaalse lõppe, kuna tonogeenne dilatatsioon läheb üle müogeenseks dilatatsiooniks ja mingit kompensatsiooni enam ei toimu. Vasaku vatsakese õõs väga lai ja sein on välja venitatud, hüpertroofiat enam ei tähelda. Makropreparaat 175. Endocarditis verrucosa acuta valvae aortae. Aordiklapi äge tüükaline endokardit. Aordiklapi ühe klapiku sulgejoonel asetseb üksik tüükataoline kollakashall tromb. Makropreparaat 178. Endocarditis polyposa valvarum aortae et mitralis. Stenosis ostii et insufficientia valvae aortae. Dilatatio et hypertrophia ventriculi sinistri cordis. Aordi- ja mitraalklappide polüpoosne endokardit. Aordi suistiku stenoos ja klapi puudulikkus. Südame vasaku vatsakese dilatatsioon ja hüpertroofia.

7 Aordiklappidesl on näha suured polüpoossed moodustised. Tegemist septilise endokardiidiga. Klapp on kahjustunud ja hemodünaamika häiritud. Kompensatsiooniks on vasaku vatsakese sein hüpertrofeereunud. Vatsakese õõne dilatatsioon on tagasihoidlik. Makropreparaat 201. Endocarditis fibroplastica valvae mitralis et chordalis. Mitraalklapi ja kõõluskeelikute fibroplastiline endokardiit. Sidekoe vohamise ja kootumise tagajärjel on mitraalklapi hõlmad kokku kasvanud, paksenenud ja lühenenud. Samuti hõlmad kokku kasvanud, paksenenud ja lühenenud. Samuti on kokku kasvanud, jämenenud ja lühenenud kõõluskeelikud. Tegemist on nüüd klapiaparaadi orgaanilise kahjustusega, mis on omandatud südamerikke morfoloogiliseks aluseks. Fibroplastiline endokardiit esineb reumatismi puhul. Makropreparaat 202. Atherosclerosis aortae. Aordi ateroskleroos (täiskasvanul). Lahtilõigatud aort on pööratud sisekestaga väljapoole ja värvitud sarlakpunasega. Selles preparaadis on lipiide rohkelt, lipiidlaigud on laatunud ja seetõttu aordi sisekest pea kogu ulatuses värvunud oranžpunaseks. Kohati, eriti interkostaalarterite väljumiskohtade ümbruses on intima paksenenud, esilevõlvunud ja valkjashalli värvust. Nimetatud 0,5-1 cm läbimõõduga paksendid kujutavad endast fibroosseid naaste. Järelikult on arenenud aterosklerootilised muutused kaugemale aordiseina niisugustes piirkondades (arterite väljumiskohad), kus hemadünaamilised tingimused lipoproteiidide ladestumiseks intimasse on soodsaimad. Makropreparaat 203. Atherosclerosis aortae incipiens. Aordi algav ateroskleroos (noorukil). Preparaat on töödeldud sarlakpunasega, mis värvib lipiidid oranžpunaseks. Aordi sisekestal on näha mõõdukal arvul 1-2-mm läbimõõduga oranžpunaseid lipiidlaike ja mõnemillimeetrilise pikkusega lipiidjutte. Värvimata preparaadis on lipiidlaigud ja jutid kollakat värvust. Makropreparaat 205. Atherosclerosis aortae. Ruptura intimae aortae. Aordi ateroskleroos. Aordi sisekesta ruptuur. Aordi sisepind on ebatasane rohkete fibroossete naastude tõttu. Osa naaste on haavandunud. Haavandite põhjas on näha puderjat, s.t. ateromatoosset massi. Ühe haavandi kohal on intima rebenenud ja toimunud verejooks aordiseina kestade vahele (vt. sond). Intima all olevad verehüübed on sinakashall värvust. Sellist patoloogilist muutust nimetatakse lõhustavaks aneurüsmiks (aneurysma dissecans). Makropreparaat 214.

8 Atherosclerosis aortae. Thrombosis aortae abdominalis. Aordi ateroskleroos. Kõhuaordi tromboos. Aordi sisekest on deformeerunud fibroossete, ateromatoossete ja haavandunud aterosklerootiliste naastude tõttu. Aordi distaalse osa sisepinnale kinnituvad rohked ebatasased pruunikashallid trombimassid, mis ummistavad aordi valendiku. Seega on tegemist obtureeriva e. ummistava trombiga (thrombus obturans). Makropreparaat 230. Emphysema bullosum. Bulloosne emfüseem. Purgist vaagnale asetatud preparaadil on näha, et kopsuservad on ümardunud ja koosnevad õhkusisaldavatest õõntes bullades e. põienditest. Kohati on põiendid isegi mitu cm suured. Vastavad kopsuosad on nüüd poolläbipaistvad. Bulloosne emfüseem on vesikulaarse kopsuemfüseemi vorm, mis iseloomustub kopsukoe ulatusliku hävinguga eriti elundi perifeersetes osades. Makropreparaat 233. Infarctus haemorrhagicus pulmonis. Kopsu hemorraagiline ingarkt. Purgis on lõik kopsust. Kopsukoes on nekroosikolded, mis on läbi imbunud verega ja seega tumedad, mustjad. Makropreparaat 257. Carcinoma pulmonis. Kopsuvähk. Vasaku kopsu lõikepinnal on näha valkjashall kasvajaline moodustis läbimõõduga 8 cm. Kasvaja on lähtunud vasakus bronhist ja ummistanud täiesti bronhiharude valendiku. Seega on tegemist tsentraalse e. hiilusvähiga. Suur osa kopsust on nüüd õhutüki (atelektaas). Kasvajalise vohandi koosseisu kuuluvad ühtse konglomeraadina ka bronhiaalsed lümfisõlmed, mille lõikepinnal on näha mustja pigmendi kõrval valkjashalli kasvajakude (lümfogeensed metastaasid, aga ilmselt ka kasvajaline infiltratsioon per continuitatem). Makropreparaat 276. Foramen ovale apertum. Avatud ovaalmulk. Purgis olevat südant tuleb vaadelta sellise nurga all, et näeks sisse kodasid avavast lõikest. Kodade vahelises vaheseinas on ovaalse kujuga defekt. Makropreparaat 286. Aneurysma aortae ascendentis diffusum cylindricum. Üleneva aordi difuusne silinderjas aneurüsm.

9 Makropreparaadiks on avatud õõntega süda koos pikisuunas poolitatud aordiga. Preparaadi mõlemad pooled on paigutatud purki lõikepinnaga vastu purgi külgseinu. Aordi ülenev ja osaliselt ka kaareosa on ca 10 cm pikkuses difuusselt laienenud, nii et on tekkinud silinderjas aneurüsm. Selline aneurüsm sugeneb aordiseina nõrgenemisest süfiliitilise põletiku tagajärjel. Süfiliitilise aortiidi tõttu vohanud ja kootunud sidekude on põhjustatud ka aordi sisekesta muutumise ebatasaseks. Kompensatoorselt on hüpertrofeerunud südame vasak vatsake, mille sein on ca 2 cm paks. Samasuguse paksusega on ka vatsakestevahesein. Makropreparaat 306. Foramen ovale apertum. Avatud ovaalmulk. Purgis olevat südant tuleb jälgida küljelt, et näeks sisse kodasid avavast lõikest. Kodade vahelises vaheseinas on ovaalse kujuga defekt. Makropreparaat 307. Defectus in septo membranaceo ventrivulorum cordis. Südame vatsakestevahelise seina membranoosne defekt. Lahtilõigatud südamel on jälgitav vasak vatsake ja aort oma poolkuuklappidega. Vatsakeste vahelises lihaselises seinas on olnud defekt, mis on arengukäigus kattunud ühe aordiklapi membranoosse hõlmaga. Seega on vatsakeste vaheseina ühes piirkonnas otse aordi alguskoha juures lihaseline sein asendunud membranoosse seinaga, mis vastu valget vaadates ka kumendub läbi, viidates oma õhukesele ehitusele. Makropreparaat 314. Defectus septi ventrivulorum cordis. Südame vatsakestevahelise seina defekt. Tegemist on vastsündinu südamega, kus vatsakeste vahesein ei ole oma pikkuses terviklik. Südame vasaku ja parema poole veri segunevad vatsakestes. Sisuliselt võib rääkida siin kolmekambrilisest südamest. Makropreparaat 327. Foramen ovale apertum. Avatud ovaalmulk. Tuleks vaadata purgis oleva südame kotta, et näeks sisse kodasid avavast lõikest. Kodade vahelises vaheseinas on ovaalse kujuga defekt. Makropreparaat 328. Hepar moschatum. Muskaatmaks.

10 Makropreparaadiks on paari sentimeetri paksune lõik maksast ja sapipõiest. Maksa lõikepind on omapäraselt kirju ja koejoonis meenutab muskaatpähklit. Siit tulenebki nimetus muskaatmaks. Tekib selline muutus maksa kroonilise venoosse hüpereemia tagajärjel. Tumepruunid alad muskaatmaksa lõikepinnal vaatavad maksasagarike tsentraalsetele osadele, kus esineb venoosne pais. Helepruunid pirkonnad aga kujutavad endast maksasagarike perifeerseid osi, kus hepatotsüüdid sisaldavad rasvatilku (parenhümatoosne rasvdüstroofia). Makropreparaat 337. Cirrhosis portalis hepatis. Portaalne maksatsirroos. Maks on märkimisväärselt väiksem normaalsest. Elundi välispind on kõikjal ühtlaselt mügarik, meenutab munakivisillutist. Pinnale võlvuvate sõlmeliste moodustiste suurus on varieeruv 1-2 mm kuni mm. Makroskoopiliste muutuste alusel on antud juhul tegemist mikronodulaarse, morfogeneesi alusel aga portaalse maksatsiroosiga. Makropreparaat 346. Dystrophia toxica subacuta hepatis. Maksa alaäge toksiline düstroofia. Purgist vaagnale asetatud preparaat on lapse lahtilõigatud maks. Maksa lõikepinnal ja kihnu all on näha rohkelt suuremaid ja väiksemaid, kohati laatuvaid helehalle koldeid. Nendes kolletes on maksakude hävinud düstroofiliste ja nekrootiliste muutuste tõttu. Makropreparaat 351. Hepar lobatum. Sagardunud maks. Purgis olev maks on deformeerunud vähem või rohkem sügavate armjate sissetõmmete tõttu, mis jaotavad elundi erineva suurusega osadeks, justkui täiendavateks sagarateks. Need armjad sissetõmbed on tekkinud maksagummade puhul vohanud granulatsioonkoe märkimisväärsest kootumisest. Seega on tekkinud maksamuutused spetsiifilise süfiliitilise põletiku tagajärjeks. Makropreparaat 364. Atrophia lienis. Põrna atroofia. Märkimisväärselt kõhetunud põrna on huvipakkuv võrrelda eelmise preparaadiga. Pole ühtki teist elundit, mille suurus võiks nii oluliselt varieeruda patoloogilistes tingimustes. Makropreparaat 375. Infarctus ishaemicus lienis. Põrna isheemilisne infarkt.

11 Põrna koes ebakorrapärane heledam kolle on nekroosikolle, mis on tekkinud verevarustuse häire tagajärjel. Koldes ei ole verd ja seega on piirkond hele. Tegemist isheemilise infarktiga. Makropreparaat 380. Amyloidosis folliculorum lienis. Põrnafolliikulite amüloidoos (saagopõrn). Preparaadiks on õhuke, ca 1 mm paksune lõik saagopõrnast. Lõigu vaatlemisel vastu valgust on näha poolläbipaistvad koldekesed läbimõõdus 1-1,5 mm s.t. amüloidi sisaldavad lümfifolliikulid. Seega on amüloid transparentne aine, nii nagu keedetud saagotangutki. Saagotangude valmistamiseks kasutatakse tärklisjahu, mida saadakse troopiliste saagopalmide säsist. Siit tulenebki saagopõrna nimetus. Makropreparaat 392. Hypertrophia lienis ( leucaemia). Põrna hüpertroofia (leukeemia). Tegemist on äärmiselt tugevasti suurenenud põrnaga (mass 3325g). Niisugune põrnasuurenemus on tüüpiline kroonilisele müeloidsele leukeemiale. Makropreparaat 394. Myelosis lienis, infarktus ischaemici. Põrna müeloos. Isheemilised infarktid. Tugevasti suurenenud põrn on lõigatud mitmeks osaks, mis on pandud purki selliselt, et igast poolt oleks nähtav elundi lõikepind. Nimelt on kõikide põrnatükkide pruunukashallil lõikepinnal näha hulgaliselt ebakorrapärase kujuga suuremaid ja väiksemaid valkjashalle nekroosikoldeid. Need on leukeemilised infarktid, mis on tekkinud põrnas kroonilise müeloidse leukeemia puhul. Makropreparaat 401. Amyloidosis folliculorum lienis. Põrnafolliikulite amüloidoos (saagopõrn). Tavalise suurusega põrn on lahti lõigatud. Halkjal lõikepinnal on näha pruunikashallid ca 1 mm-lise läbimõõduga poolläbipaistvad koldekesed, mis kujutavad andast amüloidiga asendunud põrnafolliikuleid. Põrna folliikulite amüloidoos kannab makroskoopiliselt saagopõrna nimetust. Makropreparaat 420. Gastritis chronica. Krooniline gastriit.

12 Purgis vaagnale tõstetud preparaadil on näha, et maolimaskest on paksenenud ja sõmerjas, kurrud paksenenud ja rigiitsed. Tegemist on kroonilise gastriidi hüpertroofilise vormiga. Makropreparaat 424. Ulcus ventriculi chronicum. Krooniline maohaavand. Vaagnale tõstetud preparaat kujutab endast osa haavandilise defektiga. Defekt on ovaalse kujuga (ulcus ovale), 1,2x 2,4 cm suur. Haavandi põhjaks on lihaskest. Üks haavandi servadest on alt uuristunud (järelikult kardiapoolne), vastasserv aga lauge (püloorusepoolne). Maolimaskest haavandi ümber on samasuguste muutustega kui eelmiseski preparaadis: paksenenud, sõmerjas, rigiitsete kurdudega. Seega on ka antud juhul tegemist kroonilise hüpertroofilise gastriidiga. Makropreparaat 429. Ulcus ventriculi penetrans. Penetreeriv maohaavand. Makropreparaat kujutab endast elundite kompleksi, millesse kuuluvad magu ja maks. Maos on hiigelsuur krooniline haavand mõõtmetega 10 x 4,5 cm. Preparaadi ülemises osas on haavand koopataoliselt süvenenud maksa (penetratsioon). Makropreparaat 440. Tuberculosis renis. Neeru tuberkuloos. Lahtilõigatud neerus on näha rohkelt pooleks lõigatud koldeid. Kolded on ümbritsetud fibroosse seinag. Enamus koldeid on täidetud kaseoosse nekroosiga. Mõnes väiksematest kolletest on kaseoosne nekroos välja murdunud ja on näha fobroosse seinaga kaverni. Makropreparaat 445. Carcinoma exulcerana ventriculi. Haemorrhagia e. carcinomate. Haavanduv maovähk. Verejooks kartsinoomist. Makropreparaat koosneb mao proksimaalsest ja söögitoru distaalsest osast. Maolävise piirkonnas on 6x6 cm suurune sõlmjas kasvaja, mille keskosa on haavandunud. Haavandilise defekti põhjas on näha mustjashalle veremasse. Tegemist on haavanduva maovähiga (histoloogilised adenokartsinoom), mis on tüsistunud ka verejooksuga. Makropreparaat 451. Cicatrices post ulcera ventriculi (curvatura minor). Maohaavandite armid (väike kurvatuur).

13 Lahtilõigatud mao väiksel kõverikul on näha valkja armkoe lineaarseid sissetõmbeid ning nende suunas konvergeeruvaid maokurde. Limaskest on mao väiksel kõverikul õhenenud ja silenenud (atroofilised muutused). Makropreparaat 452. Ulcera duodeni. Perforatio ulcerus. Kaksteistsõrmiku haavandid. Haavandi perforatsioon. Lahtilõigatud kaksteistsõrmiku bulbaarse osa sisepinnal on kolm haavandilist defekti mõõtmetega 1,5 x 0,8 cm, 1,0 x 1,0 cm ja 0,8 x 0,7 cm. Kahe suurema haavandi põhjaks on lihaskest, väikseim haavanditest on aga mulgustunud. Seega on kaksteistsõrmiku haavandtõbi tüsistunud haavandi perforatsiooniga. Makropreparaat 458. Pyelonephritis tuberculosa. Tuberkuloosne püelonefriit. Lahtilõigatud neerus on näha kahte pooleks lõigatud kollet. Kolded on ümbritsetud fibroosse seinag. Alumises koldes on osaliselt sees veel kaseoosset nekroosi. Ülemisest on juba nekroos välja murdunud ja järele jäänud kavern ehk tühik. Makropreparaat 474. Ileotyphus. Ileotüüfus. Peyeri naastude ajujas paisumus. Silindris on mõnekümne cm pikkune tükk niudesoolest, mis on lahti lõigatud ja limaskestaga väljapoole pööratud. Sooleseinas on näha Peyeri naaste ja arvukaid solitaarlümfifolliikuleid, mis on märkimisväärselt suurenenud (paisunud) ja kerkinud limaskesta pinnast 2-3 mm kõrgemale. Naastude pind on ebatasane, kusjuures suuremal neist selgelt kääruline, meenutades peaaju välispinda. Tegemist on koond- ja solitaarlümfifolliikulite ajuja paisumusega, mis on iseloomulikuks patomorfoloogiliseks muutuseks kõhutüüfuse esimeses järgus. Makropreparaat 476. Enteritis typhosa. Infiltratio medullaris. Dies XI. Tüfoosne enteriit. Ajujas paisumus. II.päev. Makropreparaat koosneb kahest niudesoole osast, millised on lahti lõigatud ja limaskestaga väljapoole pööranud. Nagu eelmiseski preparaadis, on siingi sooleseinas näha rohkelt lõmfifolliikuleid ja mitmet Peyeri naastu, mis on ajujalt paisunud. II. Haiguspäival, s.t. kõhutüüfuse teisest järgus on paisunud solitaar- ja koondlümfifolliikulites tekkinud juba nekrootilised muutused. Kärbunud koeosised on soolesisust pärinevate pigmentidega läbi immutatud ja värvunud pruunikaks. Makropreparaat 481. Ulcera tuberculosa intestini ilei. Niudesoole tuberkuloossed haavandid.

14 Preparaadiks on niudesooleling, millest osa lahti lõigatud. Tuberkuloosne põletikuline protsess on haaranud sooleseina tsirkulaarselt, nii et lahtilõigatud sooles paiknevad haavandilised defektid ristisuunas soole pikiteljega. Haavandi põhjas ja seintes on näha halkjaspruune nekrootilisi masse, kahjustamata koe aga punane hüpereemiline tsoon. Makropreparaat 498. Hyperplasia lymphonodorum mesenterialium (lymphadenosis). Mesenteriaalsete lümfisõlmede hüperplaasia (lümfadenoos). Makropreparaat koosneb peensoolelingudest ja hüperplaseerunud mesenteriaalsetest lümfisõlmedest. Viimased on äärmiselt tugevasti suurenenud ja omavahel laatunud massiivseteks pakettideks. Ühe sellise hiigelpaketi ühtlaselt kollakashallil lõikepinnal ( 20x12 cm) on hoolikal vaatlemisel täheldatavad laatunud lümfisõlmede kontuurid. Niisugused lümfisõlmede muutused on iseloomulikud kroonilisele lümfoidsele leukeemiale. Makropreparaat 515. Infarktus ischaemicus renis. Neeru isheemiline infarkt. Lahti lõigatud neer on raamatuna avatud. Seepärast on mõõlema neerupole lõikepinnal näha sümmeetriliselt paiknev ristkülikukujuline nekroosikolle 1,0x 1,8 cm, mis asub kihnu all ja ja haarab nii neeru koore- kui säsiosa. Kolde lõikepind on normaalsest neerukoest heledam ja ümbritsetud punase vööndiga. Seega kujutab endast antud kolle isheemilist e. valget infarkti hemorraagilise äärisega. Makropreparaat 523. Glomerulonephritis cronica. Krooniline glomerulonefriit. Mõlemad neerud on mõõtmetelt vähenenud, kihnualune pind peensõmerjas. Lõikepinnal on neeru kooreosa ahenenud ( paksus 2-3 mm normaalse 7-8 mm asemel). Neerutorukeste kinnisurumisest vohanud sidekoega on tekkinud mitmeid peetus- e. retentsioontsüste. Tegemist on sekundaarse kortsneeruga. Makropreparaat 525. Glomerulonephritis acuta (haemorrhagica). Äge (hemorraagiline ) glomerulonefriit. Tavalist suurust neerude välispiinal on hoolikal vaatlemisel näha väikseid tumedaid täppe (kirju neer). Need täpid vastavad neerupäsmakestele, mille kihnu õõnes on hemorraagiline eksudaat. Makropreparaat 538. Renes cystici.

15 Tsüstilised neerud. Mõlemad neerud on hiigelsuured ja koosnevad suurematest ja väiksematest tsüstidest. Viimased võlvuvad ka neerupinnale, nii et neerud meenutavad viinamarjakobaraid. Muutuste süvenedes funktsioneeriv neerukude atrofeerub ja sugeneb krooniline neerupudulikkus letaalse lõppega. Makropreparaat 573. Atrophia congenita renis sinistri et hypertrophia renis dextri. Vasaku neeru kaasasündinud atroofia ja parema neeru hüpertroofia. Purgis on kaks neeru. Vasak neer on alaarenenud (hüpoplaasia), seega sünnipäraselt väike ja ei funktsioneeri. Funktsiooni kompenseerimiseks võtab parem neer mõlema neeru funktsiooni enda kanda, teeb rohkem tööd ja hüpertrofeerub. Sellist paarilistest elunditest ühe hüpertroofiat teise elundi atroofia tagajärjel nimetatakse vikarieerivaks hüpertroofiaka. Makropreparaat 581. Hypertrophia prostatae. Hypertrophia trabecularis vesicae urinariae. Eesnäärme hüpertroofia. Põrkpõis. Preparaadiks on kusepõis eesnärmega, kusjuures põis ja kusiti on avatud. Hüpertrofeerunud eesnäärmes on näha suuremaid ja väiksemaid sõlmjaid vohandeid, s.t. tegemist on eesnäärme nodoosse hüperplaasiaga, mis tekib vanemaealistel meestel sugunäärmete talitluse nõrgenemise tõttu. Kuna suurenenud eesnäärme on kinni surunud kusiti ja uriini väljutamine põiest on olnud raskendatud, siis on tekkinud kompensatoorse muutusena kusepõieseina trabekulaarne hüpertroofia. Paksenenudkusepõieseina sisepinnal on hästi nähtavad hüpertrofeerunud silelihaskimpudest moodustunud põrgad. Siit tuleneb ka muutuse nimetus põrkpõis. Seega on preparaadis korraga esindatud patomorfoloogilistel tingimustel tekkiva hüpertroofia 2 vormi: kompensatoorne(põrkpõis) ja neurohumoraalne eesnäärme nodoosne hüperplaasia). Makropreparaat 582. Hypertrohia gravis prostatae. Eesnäärme raskekujuline hüpertroofia. Käesolevas preparaadis on näha tohutusuur eesnäärme, mis massilt mitmekümnekordselt ületab eelmises preparaadis nähtava. Hüpertrofeerunud prostata on tunginud kusepõide ja täidab suure osa selle valendikust. Makropreparaat 585. Cysta renis. Neeru tsüst. Neeru ülemisel poolusel on moodustunud mitme cm läbimõõduga tsüst. Paar väiksemat tsüsti on ka neeru keskosas. Üksikuid tsüste tekib neerus sageli, kui mingil

16 põhjusel on takistatud ekskreedi äravool ja sugeneb selle peetus. Siis räägitakse peetus- e. retentsioontsüstist (cysta e retentione). Makropreparaat 588. Ren arcuatus. Kaarneer. Kaarneer e. hoburaudneer on arenguanomaalia, mille esinemissagedus on keskeltläbi 1:700 lahangujuhul kohta. Käesoleval juhul on liitunud neerude alumised poolused ning tekkinud hoburauakujuline kaarneer, millel on kaks neeruvaagnat kummastki väljuva kesejuhaga. Makropreparaat 589. Ren cysticus congenitus Kaasasündinud tsüstiline neer. Tsüstiline neer on arenguanomaalia, mis tavaliselt tabab mõlemat neeru. Kuna neerutorukesed pole ühinenud sellise anomaalia puhul kogumistorukestega ja on jäänud umbseks, siis koguneb neis üha rohkem ekskreeti. Nüüd tekivad neerukoes väiksed tsüstikesed, mis aegamööda suurenevad. Käesoleva makropreparaadi puhul on tegemist tsüstiliste neerudega lapseeas. Lõikepinnal on neerukude urbne, meenutab käsna. Makropreparaat 617. Roojaga väljunud sapikivid. Paar küllaltki suurt ilmselt kombineeritud sapikivi pakuvad huvi seepärast, et nad väljusid koos roojaga. See osutus võimalikuks tänu sapipõie ja ristikäärsoole vahel tekkinud fistulile e. uurisele.ˇ Makropreparaat 618. Bezoaria. Pulstikud. Mõlemad moodustised on tekkinud veise maos lakutud karvade pulstumisest ja soolade ladumistest. Selliseid moodustisi nimetatakse besoaarideks e. soolade ladestumisest. Selliseid moodustisi nimetatakse besoaarideks e pulstikuteks. Antud juhul omad üks pulstikutest tihke keskosa, kuhu on juba ladestunud soolad, ning läbipõimunud karvadest perifeerse osa. Teine moodustis on kogu ulatuses sooladega läbi immutatud ja meenutab korrapärase kujuga pruuni šokolaadimuna. Makropreparaat 620. Calculi biliares. Sapikivid. Sapipõiest pärinevad arvukad kivid on ebakorrapärast hulktahukat meenutava kujuga, kusjuures tahud on siledat, justkui lihvitud. Kivid lihvitakse selliseks üksteise poolt, olles tihedalt üksteise vastas sapipõies. Selliseid pindu nimetatakse fassettideks ja kive

17 fassetitud kivideks. Värvuselt on kivid kirjud, koosnedes pruunika, kollaka ja halkja värvusega ainetest. Seega on tegemist segakivide e. kolesteriinpigmentlubikividega. Makropreparaat 649. Urolithi vesicae urinariae. Kusekivid põiest. Kolm kusepõies eraldi tekkinud kivi moodustavad kokkusobitatult korrapärase ellipsoidse kujuga konglomeraatkivi. Kivide omavahelised kontakteeruvad pinnad on siledad ja läikivad, mis välistab aigselt solitaarse kivi murdumise osadeks. Kivid on valkjashalli värvust ja meenutavad mõneti kriiti. Seega on tegemist fosfaatkividega, mis koosnevad kaltsiumfosfaadist. Makropreparaat 650. Urolithus vesicae urinariae. Kusekivi põiest (kihiline). Kusepõies tekkinud korrapärase kuju ja kergelt sõmerja välispinnaga kivi on lõigatud pooleks. Lõikepinnal on näha, et kivi koosneb erineva värvitooniga pruunidest kontsentrilistest kihtidest, mis meenutavad puusüüle iseloomulikke aastarinde. Kihiline ehitus (kolloidne kivi) ja pruun värvus viitavad sellele, et tegemist on uraatidest koosneva kusekiviga. Makropreparaat 662. Calculi biliares. Sapikivid. Ka need sapikivid on fassetitud segakivid, kuid võrreldes eelmistega mõõtmetelt suuremad ja värvuselt tumedamad. Järelikult nendes on pigmendisisaldus suurem. Makropreparaat 663. Calculi biliares. Sapikivid. Erineva suurusega arvukad fassetitud sapikivid on halkjat värvust. Järelikult antud segakivides on pigmendisisaldus tagasihoidlik ning ülekaalus on kolesteriin ja kaltsiumisoolad. Makropreparaat 669. Calculi biliares cholesterinici. Kolesteriinsapikivid. Üks terve ja teine poolik kolesteriinkivi on korrapärase ümara kujuga, suhteliselt sileda või kergelt sõmerja välispinnaga, kollaka värvusega. Pooliku kivi murde pind on radiaalse ehitusega, kollakashall, kiirjalt paiknevate läikivate kolesteriinkristallidega (kristalloidne kivi).

18 Makropreparaat 730. Calculi biliares pigmentosi. Pigmentsapikivid. Katsutis on hulgaliselt musta värvusega väikseid konkremente, mis pärinevad sapipõiest. Veidi suuremate kivikeste pind on ebatasane, kärniline. Antud kivid koosnevad pigmendist bilirubiinist. Makropreparaat 738. Nephrolithiasis. Nefrolitiaas. Lahtilõigatud neerude vaagna ja neerukarikate õõntes on mitmeid erineva suurusega ning õõnte kuju jäljendavaid konkremente. Need on uraatkivid, mille pind on valkjashall või kohati pruunikas. Neeruvaagna limaskestale kinnitub pruunikashall katt, mis viitab fibrinoosse põletiku olemasolule. Seega on antud juhul nefrolitiaasi e. neerukivitõve üheks morfoloogiliseks avaldumisvormiks püeliit e. neeruvaagnapõletik (pyelitis). Makropreparaat 742. Nephrolithus. Neerukivi. Käesolev kivi tekkinud püelektaasia e. neeruvaagnalaienemuse puhul ja kujutab endast laienenud neeruvaagna õõne jäljendit. Makropreparaat 745. Calculi renales. Neerukivid (neerukruus). Võrreldes eelmise preparaadiga on antud juhul neeruvaagnas ja karikates moodustunud kivid mõõtmetelt suuremad(kuni cm läbimõõdus) ja valkjashalli värvust. Kuna need kivid meenutavad kruusa, siis võib rääkida neerukruusast. Makropreparaat 748. Calculi renales. Neerukivid (neeruliiv). Katsutis on helepruunid peened liivaterataolised konkremendid, mis pärinevad neerust kusihappe naatriumi- ja ammooniumisoolad. Makropreparaat 749. Nephrolithus. Neerukivi. Omapärase kujuga sarviline jätketega kivi on moodustunud neeruvaagnas ja kujutab endast selle jäljendit, kuna ta on täitnud vaagnaõõne ja neerukarikad kogu ulatuses.

19 Mõnesuguse samasuguse tõttu korallide lubiskeletiga nimetatakse selliseid kive ka koraljateks. Makropreparaat 756. Cornu cutaneum. Nahasarv Tegemist on kanaga, kelle peas on tekkinud hüperkeratootilise protsessi tagajärjel suur ja kõver sarvekujuline moodustis. Makropreparaat 760. Threiciae notae. Tätoveering. Naha sisse on viidud kunstlikult värvainet. Eksogeenne pigmentatsioon. Makropreparaat 765. Threiciae notae. Tätoveering. Naha sisse on viidud kunstlikult värvainet. Eksogeenne pigmentatsioon. Makropreparaat 762. Ichtyosis congenita. Kaasasündinud ihtüoos. Tükk nahast, mis on kaetud kõva sarvollusega, mis on väga jäik ja meenutab soomuseid. Tegemist ihtüoosi ehk soomustöve ehk kalanahksusega. Makropreparaat 897. Encephalomalacia hemisphaerii dextri cerebri. Parema ajupoolkera pehmestus. Kollikvatsioonnekroos ehk veelduskärbus ajus avaldub ajukoe pehmestusega, mida nimetatakse entsefalomalaatsiaks. Struktuuritu pehmestuskolle paremas poolkeras. Selles piirkonnas on kadunud piir valge ja hallaine vahel ning aju käärud. Makropreparaat 906. Haemorrhagia ventriculorum cerebri. Ajuvatsakeste hemirraagia. Lahtilõigatud ajul on näha, et vatsakeste piirkond on täidetud tumeda verega. Tegemist verevalumiga ajuvatsakeste piirkonda. Makropreparaat 948.

20 Rachitis (monile rachiticus). Rahhiitiline roosikrants. Makropreparaat on valmistatud väikelapse rindkere eesseinast. Mõlemal pool rinnakut paiknevad reastikku roiete kõhre- ja luuosa piiril sõlmjad paksendid, mis üheskoos meenutavad palvekeed. Eriti hästi on need sõlmed nähtavad preparaadi siseküljel. Sellised roidemuutused on iseloomulikud varasele rahhidile. Makropreparaat Hydrocephalus: cranium. Kolju vesipea puhul. Kolju pärineb 2,5-aastaselt tütarlapselt, kellel 3 kuu vanuses hakkas tekkima vesipea. Kui näokolju on normaalsete mõõtmetega, siis ajukolju on igas suunas tugevasti suurenenud. Põhjuseks on olnud ajuvatsakeste märkimisväärne laienemine tserebrospinaalvedeliku kogunemisest ja peetusest. Koljusisese rõhu kõrgenemise tõttu pole mitte ainult ajukolju suurenenud, vaid ka koljuluud on oluliselt õhenenud. Siin on tegemist koljuluude rõhkatroofiaga (atrophia e. compressione). Makropreparaat Atrophia processuum alveolarium. Alveolaarjätkete atroofia. 112-aastase mehe koljul puuduvad lõualuude alveolaarjätked, millised on täielikult atrofeerunud. Põhjuseks on olnud ammu enne surma toimunud hammaste väljalangemine, mistõttu enam mittevajalikud jätked kõhetusid kohastusliku protsessina. Järelikult on tegemist alveolaarjätkete düsfunktsionaalse e. tegevusetusatroofiaga (atrophia dysfunctionalis). Makropreparaat Destructiones calvariae (myelomatosis). Koljulae destruktiivsed muutused (müelomatoos). Koljulae luudes on näha rohkeid hajusalt ning rühmiti paiknevaid defekte, kus luukude on destrueerunud. Kohati on luu muutunud umbseks või hävinud kogu paksuses. Luukoe destruktiivseid muutusi on põhjustanud luuüdis infiltreerivalt vohanud müeloomirakud. Seega on antud juhul tegemist paraproteineemilisest leukeemiast müelomatoosist- tingitud luukahjustustega. Makropreparaat Rachitis (thorax deformatus, pectus gallinaceum). Rahhiidi tagajärjel deformeerunud rindkere (kanarind). Makropreparaat koosned lülisamba kaela- ja rinnaosast roietega. Lülisammas on tugevasti kõverdunud VI-VIII rinnalüli tasemel lülide deformeerumise tõttu, roided aga külgedelt kokku litsunud ja kiiluna etteulatuvad (nn. kanarind). Rindkere raskekujuline deformatsioon on tekkinud hilisele rahhiidile omaste luumuutuste fikseerumisest osteoidkoe kaltsifitseerumise tagajärjel.

21 Makropreparaat Atrophia fusca cordis. Südame pruun atroofia. Väikeste mõõtmetega süda pärineb maovähki põdenud ja seepärast kurtunud isiku koolnult. Nii nagu eelmise preparaadi puhul, on ka antud juhul pärgarterite harudel looklev kulg. Südamelihase lõikepind on pruuni värvust, mis on tingitud pigmenti lipofustsiini sisaldumisest kõhetunud kardiomüotsüütides. Sellist atroofiavormi nimetatakse pruuniks atroofiaks. Makropreparaat Prothesis valvae mitralis. Mitraalsuistiku protees. Reumatism on kahjustanud mitraalsuistikku ja klappi. Paigaldatud on vasakule atrioventrikulaarsuistikule protees. Preparaadis on demonstreeritud klapi proteesi. Tegemist plastmassist kuulklapiga metallkarkassis. Kuul liigub mehhaaniliselt vastavalt vere voolule sulgedes ja avades suistiku. Makropreparaat Endocarditis verrucosa acuta valvae aortae. Aordiklapi äge tüükaline endokardiit. Selles preparaadis on aordiklapi kõikide klapikute sulgejoonel reastikku roosakashalle tüükataolisi trombe. Esineb selline endokardiit peamiselt reumatismi, aga ka intoksikatsioonide (vähktõbi, ureemia jm.) puhul. Makropreparaat Calculi biliares. Sapikivid. Südameinfarkti tõttu surnud haige lahangul leiti sapipõies 2 suurt kivi, mis täitsid sapipõie õõne kogu ulatuses. Kivide välispind on helepruun ja kergelt sõmerjas, kokkupuutepind aga (näha väiksemal kivil) helekollane ja sile. Suurema kivi murdepind on kihilise ehitusega, kusjuures kivi tuum on pruun ja suhteliselt paks kooreosa kollakashall. Kooreosa kihtides on sedastatavad radiaalselt paiknevad läikivad kolesteriinkristallid. Seega on tegemist solitaarsete kombineeritud sapikividega, milliste põhikomponendiks on kolesteriin. Makropreparaat Atherosclerosis aortae. Aordi ateroskleroos. Aordi sisepind on ebatasane rohkete fibroossete naastude tõttu. Osa naaste on haavandunud, näha ateromatoosset (puderjat) massi.

22 Makropreparaat Colitis fibrinosa. (dysenteria). Fibrinoosne koliit (düsenteeria). Makropreparaadiks on tükk düsenteeriahaige jämesoole seinast. Soole limaskest on praktiliselt kogu ulatuses kaetud halkja fibrinoosse katuga. Fibrinoosne jämesoolepõletik on düsenteeria teiseks morfoloogiliseks staadiumiks, mis on järgnenud katarraalsele põletikule. Makropreparaat Cicatrix post infarctum myocardii. Thrombus albus. Müokardi infarktijärgne arm. Valge tromb. Avatud südame vasaku vatsakese seinas on näha süvend, mille seina moodustab nekroosikolde(infarkt) organiseerumise käigus tekkinud ning kootunud valkjashall armkude. Süvendi sisepinnale kinnitub kollakashall mass mõõtmetega 3x4 cm. See on seinamanune valge tromb, mis ei sisalda märkimisväärsel hulgal erütrotsüüte. Selline tromb moodustub aeglaselt kiire verevoolu tingimustes. Makropreparaat Pneumonia lobaris abscedens dextra. Parempoolne abstsedeeruv lobaarne pneumoonia. Preparaat on valmistatud paremast kopsust. Lõikepinnal on sedastatavad, olulised erinevused kopsusagarate vahel. Kopsu alasagar on punakaspruun (normaalne kude), üla- ja kesksagar aga valkjashall (krupoosne põletik halli maksnemuse järgus).ülasagaras on tekkinud lobaarse põletiku baasil ulatuslikud destruktiivsed muutused ebakorrapärase kujuga tühikute näol. Tegemist on lobaarse pneumoonia intrapulmonaalse tüsistusega abstsedeerumisega (piirdunud mädapõletiku teke). Nii normaalses kui põletikust tabatud kopsukoes leidub 2-3 mm suuri mustjaid koldeid. Need kolded sisaldavad eksogeenset pigmenti (süsitolmust). Preparaadi tagaküljes on näha sidekoeliselt paksenenud pleural fibrinoosset eksudaati, mis viitab ka ägeda pleuriidi olemasolule. Makropreparaat Lymphogranulomatosis lienis. Põrna lümfogranulomatoos. Mõõdukalt suurenenud põrna punakaspruunil lõikepinnal on rohkelt erineva suurusega halkjaid koldeid. Need on sõlmjad kasvajalised vohandid, mis suuremal või vähemal määral võlvuvad lõikepinnale. Tegemist on lümfogranulomatoosile iseloomuliku põrnamuutusega porfüürpõrnaga. Makropreparaat Protheses valvae mitralis et aortae. Mitraal- ja aordiklapi protees. (Rheumatismus. Reumatism. Stenosis ostii atrioventricularis sinistri et insufficientia valvae mitralis.

23 Vasaku atrioventrikulaarsuistiku stenoos ja mitraalklapi puudulikkus. Stenosis ostii aortae et insufficientia valvae aortae. Aordisuistiku stenoos ja aordiklapi puudulikkus.) Reumatismi tagajärjel on kahjustunud nii mitraalklapp kui ka aordiklapp ning on tekkinud nende klapipuudulikkused. Samuti on reumatismi tagajärjel vastavate suistike fibroos ja ahenemine. Südamerikke likvideerimiseks on paigaldatud kaks klapiproteesi nii aordi suistikku kui ka mitrallsuistikku. Preparaadis on demonstreeritud kahte klapiproteesi. Tegemist plastmassist kuulklapiga metallkarkassis. Kuul liigub mehhaaniliselt vastavalt vere voolule sulgedes ja avades suistiku. Makropreparaat Thrombembolia arteriae pulmonis. Kopsuarteri trombemboolia. Kopsuarterist ripub otsapidi välja vorstikujuline tumepunane trombimass. See on kantud sinna verevooluga ja ei kinnitu veresoone seinale. Tegemist trombimassi siirdtpoise ehk trombembooliaga. Mis on ümmistanud kopsuarteri ja põhjustanud äkksurma. Mustad täpid pruunis kopsukoes on tolmustus. Makropreparaat Hydronephrosis. Hüdronefroos. Neeruvaagen on kõvasti laienenud ja neeru parenhüüm tugevalt atrofeerunud. Kuna eesnäärme adenoom on surunud kinni kuseteed, siis on tekkinud laialdane uriini peetus, mis on ulatunud ka neeru. Neeruvaagen on laienenud vedelikuga ületäitumise tõttu. Neeru kude atrofeerunud rõhkatroofia tagajärjel. Makropreparaat Infarctus myocardii. Müokardiinfarkt. Südame vatsakese seinas on näha ebakorrapärase kujuga ala, mis sisaldab nekrootilist kudet. Nekroosi ja terve lihaskoe piiril on tekkinud piiristuspõletik ehk demarkatsioonivall, mis on hüpereemiast ja verevalumitest punane. Seal hakkab vohama granulatsioonkude. Tegemist hemorraagilise äärisega isheemilise infarktiga. Makropreparaat Atherosclerosis. Aneurysma aortae abdominalis et arteriae iliacae sinistrae cum thrombus. Ateroskleroos. Kõhuaordi ja vasaku niudearteri aneurüsm trombiga. Purgis on lahtilõigatult kõhuaort ja niudearterid. Kõhuaordi ülaosa sisepinnal on selgelt näha aterosklerootilised muutused (naastud, ateromatoossed haavandid). Kõhuaordi alaosa ja vasak niudearter on laienenud ning seina külge on kinnitunud trombimass.

24 Makropreparaat Cor villosum. Hatussüda. Südamel on eemaldatud perikardi parietaalne leste. Näha perikardi õõnes olnud ja vistseraalsele lestmele kinnitunud fibrinoossest põletikust tingitud tahke fibriini silsaldav katt. Südame töö tagajärjel on katt välja venitatud ja osaliselt fibriinikiud on rebenenud. Nii tekivad nähtavad fibrinoossed hatud. Purgis on ka tükike parietaalsest pleurast hattudega. Makropreparaat Urolithus vesicae urinariae. Kusekivi põiest. Mõõtmetega 8x5,5x4 cm solitaarne kivi on tekkinud kusepõies. Ta on korrapärase ellipsoidse kujuga, krobelise välispinnaga, halli värvust, kõva konsistentsiga. Nende tunnuste alusel on ilmselt tegemist karbonaatkiviga. Makropreparaat Cornu cutaneum. Nahasarv. Nahalt eemaldatud koonilise kujuga moodustis koosneb sarvestunud massist. Tegemist on hüperkeratoosi e. liigsarvestuse tõttu tekkinud nn. Nahasarvega. Makropreparaat Rheumatismus. Protheses. Reumatism. Protees. Reumatismi tagajärjel on kahjustunud nii mitraalklapp kui ka aordiklapp. Südamerikke likvideerimiseks on paigaldatud kaks klapiproteesi nii aordi suistikku kui ka mitrallsuistikku. Preparaadis on demonstreeritud kahte klapiproteesi. Tegemist plastmassist diskklapiga metallkarkassis. Ketast liigutatakse mehhaaniliselt vastavalt vere voolule sulgedes ja avades suistiku. Südamele on implanteeritud ka kardiostimulaator, et hoida südame kiiremat löögisagedust. Näha lihasesse viidud elektroodi. Makropreparaat Infarctus ishaemici lienis. Põrna isheemilised infarktid. Purgis on lahtilõigatud põrn. Põrna koes kaks heledamat kollet (kolmnurkne ja ebakorrapärane) on nekroosikolded, mis on tekkinud verevarustuse häire tagajärjel. Koldes ei ole verd ja seega on piirkond hele. Tegemist isheemiliste infarktidega. Makropreparaat Amyloidosis lienis. Põrna amüloidoos (sinkpõrn).

25 Põrna lõikepinnal on näha hulgaliselt heledamaid alasid (amüloidi diffuusne ladestus), vähesel määral on tumedamat punakaspruuni kudet (normaalne põrnakude). Jätab singi mulje, kus võrreldakse tumedamat osa tailihaga ja heledamat pekiga. Siit ka nimetus sinkpõrn. Makropreparaat Necrosis corticalis renis. Neeri kortikaalnekroos. Neeru kooreosa on valkjas ja veretu tegemist nekroosiga. Nekroosi ja normaalse neerukoe piiril on punakas rant. Tegemist piiristuspõletikuga, mille hüpereemia teeb punaseks ja vererikkaks. Selline laialdane neerukoore nekroos võib olla tingitud mingist mürgitusest. Makropreparaat Calculi biliares. Sapikivid Väikesed urbsed kirjud pigmenti sisaldavad sapipõiest pärit segakivid.. Makropreparaat Calculi biliares. Sapikivid Väiksemad ja suuremad tumedad pigmentkivid on pärit sapipõiest. Makropreparaat Calculus biliares. Sapikivi Ovaalne pigmenti sisaldav üksik sapikivi. Makropreparaat Podagra. Podagra. Tegemist varbaliigese podagra sõlmega. Sõlm on tekkinud uraatide ladestumise ja sellest tingitud nekroosi ning sidekoe vohangu tagajärjel. Sõlme lõikepinnal näha nekroosi ja sidekoelisi vääte.