hint3.indd

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "hint3.indd"

Väljavõte

1 Täienduseks kreevinite ja nende keele ajaloole Eberhard Winkler Göttingeni ülikool Ülevaade. Artikli eesmärk on anda mõningaid täiendusi ja täpsustusi kreevinite ajaloo, nimetuse, eluolu ja keele kohta. Käsitletakse kreevini keele suhet seda mõjutanud keelte, eelkõige vadja keelega. Senistes käsitlustes Wiedemann (1871) ja Winkler (1997) on neid küsimusi mainitud vaid muu seas, ilma piisava selguseta. Võtmesõnad: läänemeresoome keeled, vadja keele ajalugu, kreevinite eluolu, kreevini keel, vadja keel Ekskursioonil Latgalesse ja kreevinite kunagisele asualale aasta suvel äratas mu tähelepanu asjaolu, et nii mõndki tähenduslikku seika kreevinite ja nende keele kohta pole ei Wiedemann (1871) ega ka käesolevate ridade autor (Winkler 1997) veel tarviliku selgusega välja toonud. Kuna ka juubilar Mati Hint tolsamal väljasõidul suure entusiasmiga osales, võtan ma tema 75. sünnipäeva põhjenduseks, et neid täiendusi lugejatega jagada. Ajaloost Kreevinite ajaloo rekonstrueeris Wiedemann (1871: ), lähtudes oma keelelisest analüüsist, mille järgi kreevinite keel on üks vadja keele vorme. Mina olen seda käsitlust omakorda täiendanud (Winkler 1997: 13 24). Asjaolu, et kreevinite ajalugu on rekonstrueeritud, mitte ajalooliselt dokumenteeritud, on andnud alust kriitikaks 219

2 ja kahtlusteks. Näiteks Erich Pabst (1990: 155) lõpetab oma mõttearenduse järgnevalt: Zusammenfassend kann gesagt werden, daß die Sprache zwar mit hoher Wahrscheinlichkeit auf eine Abstammung von den Woten hinweist, durch die historischen Erkenntnisse dieses aber... wenig eindeutig bestätigt worden ist Pabsti (1990: 154) häirib ajalooliste tõendite puudumine selle kohta, et der Ordensmeister Heidenreich Vincke in seinen zwei Einfällen in das Novgoroder Gebiet [also nach Watland] in größerer Zahl Gefangene genommen hat 48, st et need vangid Bauska lossi tõepoolest ehitasid ning seejärel sealt ida poole elama asusid. Pole üllatav, et saksakeelsed allikad seda küsimust ei kajasta. Tegemist on tavapärase hiliskeskaegse sõjasündmusega: mida eriliselt märkimis- või kiiduväärset peaks olema selles, et pika sõjategevuse käigus oli ühes lahingus Novgorodi riigi kaugest piirkonnast paar tuhat vangi võetud (minu arvates kõige rohkem 2500, sealhulgas muidugi ka naised ja lapsed, ning tegemist polnud isegi mitte vangistatud venelaste, vaid põlisasukatega)?! See oli keskaegne sõjaline rutiin, mille triviaalseid aspekte ei arutatud. Vastupidiselt Pabsti eeltoodud väitele märgib siiski üks vene allikas (Wiedemann 1871: 117), et sakslased võtsid palju vange. Lõppude lõpuks olidki venelased ju need, kes rohkem kaotusi kandsid. Vadjamaalt võetud vangide viimise kohta u 500 km kaugusele Leedu piiri äärde aga kirjeldusi ei ole. Üksnes Paul Einhorn on aastal märkinud (Einhorn 1649/1968), et kreevinid vorzeiten, als das Hauß Bauschke von dem Orden erbawet, auß Estland dahin bracht 49.Tõepoolest, Vadjamaalt Bauskasse pidi neid viidama Eesti 47 Kokkuvõtteks võib öelda, et keel viitab küll suure tõenäosusega vadja päritolule, mida aga ajaloolised andmed niisama ühemõtteliselt ei kinnita. 48 [et] ordumeister Heidenreich Vincke oleks oma kahel sissetungil Novgorodi aladele [st Vadjamaale] suure hulga vange võtnud 49 olid sinna toodud Eestist enne seda aega, kui ordu Bauschke lossi ehitas 220

3 kaudu. Pabst näib seda märkust ebaoluliseks pidavat, mis võib aga viidata ka tema teadmatusele Paul Einhorni kirjutise olemasolust. Kuramaa superintendent Paul Einhorn (täpne sünniaeg teadmata, 1590ndad 1655, vrd Kallmeyer 1910: 331 jj) oli esimene, kes kreevineid mainis (Wiedemann 1871: 3). Tema ülestähendusi võib pidada usaldusväärseteks, sest ta mitte ainult ei elanud ise Bauska lähedal, vaid seal käis aastal (st vähemalt 130 aastat pärast kreevinite asumist sellesse piirkonda) ka tema vanaisa Alexander Einhorn kirikut visiteerimas (Kallmeyer 1910: 329 jj), tema isa Paul Einhorn aga oli Bauska lähikonnas pastor (Kallmeyer 1910: 331). Kuivõrd Einhorn ei viita oma märkuses kroonikutele ega lossi ehitada lasknud ordumeistrile, võib oletada (nagu Wiedemann 1871: 112), et tema teave pärineb nii isiklikest tähelepanekutest kui ka eelmiste pastorite teadaannetest kreevinite traditsioonide kohta. Pole andmeid, et kreevineid oleks kaasatud Bauska lossi ehitamisse. Aga miks muidu nad sinna toodi? Mulle teadaolevalt ei ole ajaloolisi andmeid ka selle kohta, kes Sankt-Peterburgi ehitasid (ja seda 250 aastat hiljem!). Et suur osa töölistest pidi olema läänemeresoomlased linn ehitati ju vanale läänemeresoome alale, on minu arvates vaieldamatu. Seega ei arutatud selliseid banaalsusi isegi 18. sajandil. Ajaloolist kinnitust on niisiis leidnud sõjalised kokkupõrked Vadjamaa piirialal Heidenreich Vincke von Overberchi juhtimisel, sõjavangide võtmine sakslaste poolt, kreevinite viimine Bauskasse Eesti kaudu ning Overberchi osalemine Bauska lossi ehitamisel. Minu arvates on see Wiedemanni rekonstruktsioonile piisav alus. Väide, et millel pole tunnistajaid, see ei saa ka juhtunud olla, on minu meelest ebaajalooline, sest kõike, mis 15., 16. või 17. sajandil toimus, kirja ei pandud ja kirjapandustki pole kõik säilinud. 221

4 Nimetusest Kreevinite nimetus ( sajandil saksa keeles Kreewingen 50 või Kreewińen), pärineb teatavasti lätikeelsest sõnast krievs ( venelane ), mis vanas läti ortograafias kirjutati kujul kreews. Sellest vormist tuleneb eesti (ja saksa) monoftongiline hääldus, st ei öelda mitte krievinid vaid kreevinid. Sõnale on lisandunud läti liite 51 -iņš mitmuslik vorm -iņ. Nimetuses peegeldub seega nimeandjate, selle Läti piirkonna elanike arvamus nimetatute päritolust. Paul Einhornil (1636/1968: 51) oli see aastal veel teada: die Krewingen oder Reussische [russische] Bauern genannt 52, samas kui hilisemad autorid nägid kreevinites eestlasi, liivlasi või isegi krivitšeid. Asjaolu, et vadjalased enne Wiedemanni identifitseerimiskatset mingit rolli ei mänginud, johtub sellest, et nende endi olemasolu avastati alles aastal ning esimesed pikemad ülestähendused vadja keelest tegi Sjögren aastal (Winkler 1997: 12). Kuidas nimetuse kreevin saanud vadjalased end Zemgaleperioodi algul (15. sajandi 2. poolel ja 16. sajandil) ise nimetasid, pole teada. Silma torkab aga aastast pärinev märkus: Die Kreewinen, die sich selbst so nennen, (Wiedemann 1871: 5). See tähendab, et 300 aasta jooksul võtsid kreevinid neile võõras keskkonnas antud nimetuse omaks. Sarnast juhtumit võõraste antud nimetuse ülevõtmisest teame ka leivude puhul, olgugi et nad mäletasid veel oma traditsioonilist eestikeelset enesenimetust maarahvas. Nimetuse leivu päritolu selgitatakse nii: Lätis oli neid peetud liivlasteks 50 Saksakeelses vormis esinev < ng > on ilmselt üle võetud vanast läti ortograafiast, kus < ng > tähistas häälikut [ņ], vrd Bergmane/Blinkena (1986: 69). 51 Endzelini (1922: ) järgi on see deminutiive moodustav sufiks; see tuletusliide on läti keeles väga iseloomulik ka etnonüümidele. 52 krewingideks või vene talupoegadeks nimetatud 53 Kreevinid, kes end nii ise nimetavad 222

5 ja liivlaste ülemläti vormi järgi leivudeks nimetatud, ja leivud olevat selle nimetuse ise üle võtnud (vrd Vaba 1989: 55, 1997: 39). Usust Võib oletada, et Lätis kreeviniteks nimetatud vadjalased puutusid ristiusuga kokku juba Vadjamaal, kus nii katoliku kui ka vene õigeusu vaimulikud vadjalasi oma usku pöörata püüdsid. Selgusetuks on aga jäänud, mil määral vadjalased enne aastat ristiusuga seotud olid (vrd Winkler 1997: 18 ja sealne kirjandus). Heikki Kirkineni (1991: 58 jj) järgi jõudis kristlus Ingerimaale rahumeelselt ja aeglaselt ning sealse rahvakultuuriga kohandudes. Aastal 1636 aga on kreevinid juba luterlased, isegi kui eelpool mainitud Paul Einhorn, uue usuvoolu tulihingeline järgija, seda eksplitsiitselt ei väljenda (1636/1968: 52): sie [verrichten] ihren Gottesdienst auff Unteutsch 54, st nad peavad jumalateenistust läti keeles. Kui tegemist poleks olnud luterliku jumalateenistusega, oleks Einhorn selle kindlasti suure tülgastusega välja toonud, nagu ta seda nimetatud kirjutises korduvalt teinud on. Seega olid kreevinid saja kaheksakümne aasta jooksul ümbruskonnaga ka usuliselt kohanenud. Eluolust Eeltoodud tsitaat osutab, et kreevinid olid selleks ajaks juba kakskeelsed, kusjuures Einhorn lisab samas (1636/1968: 52), et sie die Sprache [das Undeutsche] gantz ubel pronunciren 55. Lisaks võõraste antud nimetuse ja konfessiooni ülevõtmisele ilmneb sellestki nende kiire kohanemine Läti ümbruskonnaga. 54 nad [peavad] oma jumalateenistust mittesaksa keeles 55 nad seda [mittesaksa] keelt päris halvasti hääldasid 223

6 Kreevinite eluolu kohta ei ole sama hästi kui mitte midagi teada. Nad olid kindlasti pärisorjad (vähemalt kuni aastani, kui Kuramaal pärisorjus kaotati), lihtsad inimesed, kes ilmselt kaldusid ebausku (Wiedemann 1871: 21 jj). Nende vaimsest kultuurist ei ole samuti midagi teada, kuid ainelise kultuuri osas leidub väheseid ülestähendusi kreevinite rahvariiete silmatorkavamate joonte kohta. Vadjalaste vaimset kultuuri on seevastu põhjalikult üles tähendatud (vrd Salminen 1928). Küllalt kiire loobumine oma kultuurist (erandiks mõned jooned rahvariietes) ja kohanemine eelpool mainitud oludega kõneleb sellest, et kreevinite puhul pidi olema tegemist küllalt väikese rahvakilluga, mistõttu nad ümbritseva läti keskkonna assimilatsioonisurvele vara ja kiiresti järele andsid, ja ilmselt olid ka sunnitud järele andma. Järeldus sobib hästi kreevinite ajaloorekonstruktsiooniga, mille järgi oli tegu piiratud arvu sõjavangidega (ehk vast ). Seda, et kreevinid oma identiteeti niigi kaua säilitasid kreevinid ja kreevini keel eksisteerisid omaette umbkaudu 400 aastat, võime seletada nende asuala paiknemisega väga hõredalt asustatud ääremaal (see piirkond on perifeerne veel tänapäevalgi). Oli ju Saksa Ordu valinud nende elukoha nimelt sinna, et kindlustada seni asustamata piiriala Leeduga. Kreevini ja vadja keele ühisjoontest Vadja keele olemasolu sai keeleteadlaste ringkonnas teatavaks niisiis alles 19. sajandi algupoolel ja vadja keele alusel õnnestus Wiedemannil aastal tuvastada ka kreevinid. Kreevini keeles aga ei esine vadja keele kõige silmatorkavamat joont, nimelt algupärase k asendumist tš-ga eesvokaali ees (nt soome ja eesti käsi, aga vadja tšäsi). Seega tekib küsimus, milliseid ühisjooni kreevini ja vadja keelel üleüldse on. Ei Wiedemann (1871) ega mina (Winkler 1997) ole 224

7 neid ühisjooni eksplitsiitselt kõrvutanud, seetõttu loendan siinkohal kõige olulisemad häälikulised kattuvused (kreevini keelenäidete kirjutusviisi kohta vt Winkler 1997:419 jj). 1) Täishäälikud: (1) pika täishääliku lühenemine 1. silbis h ees: *-VVhV- > -VhV-: kr <maha>, vdj mahā, sm maahan maha ; (2) i kadu rõhutu silbi i-diftongis: *-Vi- > -V-: kr <punnan>, vdj punan(õ), sm punainen punane ; (3) ö delabialiseerumine i ees: *-öi- > -ei: kr <scheit>, vdj seiväd, sm söivät sõid. 2) Kaashäälikud: (4) Astmevaheldus: a) t nõrk aste, seega astmevaheldus t : Ø: kr <küa>, vdj ke ā, sm kodan koja ; b) t nõrk aste diftongi järel: kr <meggi>, vdj meďďē, sm meidän meie (om) ; kr <rawwi>, vdj ravvā, sm raudan raua ; c) k nõrk aste tagavokaali ees, seega astmevaheldus k : g: kr <rāgad>, vdj rāgad põõsad, (sm murd raaka vits ), vrd raod; d) lk nõrk aste tagavokaali ees, seega astmevaheldus lk : lg: kr <oelgad>, vdj e лge D, sm oljet õled ; e) astmevahelduse laienemine helitutele häälikuühenditele (tk, sk, šk, tts, s, ss, hs ja rs); f) sk nõrk aste tagavokaali ees, seega astmevaheldus sk : zg: kr <usgun>, vdj uzgon, sm uskon usun ; g) tk astmevaheldus tagavokaali ees, seega astmevaheldus tk : dg: kr <itgan>, vdj idge n, sm itken nutan ; h) ss astmevaheldus, seega ss : s: kr <musse> : <muhsatt>, vdj mussa : musad, sm musta : mustat must : mustad ; (5) *ks ja *ps > hs: kr <kachs>, vdj kahsi, sm kaksi kaks ; kr <lachs>, vdj лahsi, sm lapsi laps. 225

8 (6) *st > ss: kr <musse>, vdj mussa, sm musta must. (7) Sulghäälik säilib sonoorse hääliku ees (helilisena): kr <addre>, vdj adra, sm aura ader ; (8) h kadu eri positsioonides, seega h > 0: kr <ennta>, vdj äntä, sm häntä händ ; kr <wanna>, vdj vana, sm vanha vana ; (9) n kadu sõna lõpus, seega (-)n > 0: kr <küa>, vdj ke ā, sm kodan koja ; konsonantühendis ns on nasaal vokaliseerunud, mis on põhjustanud eelneva vokaali pikenemise: kr <kühse>, vdj tšǖsi, sm kynsi küüs ; (10) ll lühenemine pika esisilbi järel ja järgsilpides üldiselt, seega *-ll- > -l-: kr <bēli>, vdj pä lē, sm päälle peale ; kr <lahasili>, vdj лahziлe, sm lapsille lastele ; (11) Muutus l > л tagavokaali ees: kr <tulwu>, vdj tuлe, sm tulen tule (om) Nendest häälikulistest kõrvutustest ilmneb selgesti kreevini ja vadja keele lähedus ning erinevus eriti soome, aga osaliselt ka eesti keelest. Kreevini ja vadja keele ühisjoonte arv ei ole suurem seetõttu, et need keeled pärast eraldumist omaette edasi arenesid, kusjuures kreevini keel osaliselt ka läti keele mõju all (Winkler 1997: 428 jj). Vene keele mõjust Algupärase k muutumist tš-ks eesvokaali ees ning k ja tš nõrgaastmelise asenduse (g-ks tagavokaali ja d-ks eesvokaali ees) väljakujunemist vadja keeles on Lauri Posti (1958) vastavalt oma substitutsiooniteooriale seletanud vene mõjudega. Mõjude alguseks on ta märkinud 15. sajandi kohanime Itšäpäivä esinemise ühes vene maksuraamatus 56 umbes aastal 1500 (Posti 1958: 15). Nagu eespool 56 Maksuraamat on ilmunud toenäoliselt aastal 1500, kohanimi oli seega juba varem olemas, nimelt 15. sajandil. 226

9 mainitud, ei kinnistunud kreevini keeles muutus k > tš eesvokaali ees (küll aga muutus k > k eesvokaali ees, nagu Kukkusi murdes), samas esinevad kreevini keeles asendused k > g ja k > d (viimane ka vadja keeles < *kj; vrd vdj laďja lai ). Posti üritab vältida dilemmat, selgitades neid häälikusuhteid sellega, et a) vene keele mõju, mis viis g tekkeni, oli muutusest k > tš varasem, nii et g pidi tekkima enne kreeviniteks nimetatud vadjalaste eraldumist (1450); b) ď kujunemine kreevini keeles oli hilisem läti mõju. Vastuolu, mis esineb Posti muudeski oletustes, ja konstateering, et vene laensõnu vadja keeles (enne aastat) vaevalt tuvastada õnnestub (vrd Winkler 1997: 424 ja eriti Winkler 2000) sügavuti tungiv vene mõju kreevini häälikusüsteemile on seega ebatõenäoline, on viinud mind arvamusele, et vene keele mõju ei mängi terves kogumis üldse mingit rolli. Palju enamal määral on tegu loomulike häälikumuutustega, nagu Ariste (1964) juba muutuse k > tš puhul on oletanud. Eesti keele mõjust Eespool on mainitud enne Wiedemanni esitatud arvamusi kreevinite eesti päritolu kohta. Nende hulka kuulub ka pastor Watsoni aastast pärinev märkus (vrd Wiedemann 1871: 20), mille järgi talle olevat usutavalt jutustatud, et pärast 18. sajandi alguse suurt katku olevat elanikkond sama hästi kui välja surnud ning seetõttu ostetud maa harimiseks Saaremaalt talupoegi. Seesama märkus mängib rolli ka hilisemates allikates (vrd Wiedemann 1871: 27, 37). Kuna eestlaste hilise sisserände seisukoht Wiedemanni arutluses enam ei kajastu, otsis Julius Mägiste (1934), kes kreevinite vadja päritolus ei kahelnud, eesti keele jooni kreevini keele ainestikust ja tuvastas 17 laensõna ning kaheksa häälikulist ja morfoloogilist tunnust (vrd 227

10 Mägiste 1934: 141 jj; Winkler 1997: 350 jj), mis rändeteooriat toetama peaksid. Mõne eesti talupoja sisserännet ei tohiks niisiis välistada kõne all on kolm vankrit ehk kõige enam 35 inimest ka juhul, kui sellele otseseid ajalootõendeid ei leidu. Küsitav on aga, kas nii väike hulk eestlasi avaldas kreevini keelele sellises ulatuses mõju, nagu Mägiste seda kirjeldab. Sellele vastust otsides jõudsin kvalitatiivselt teistsugustele järeldustele: leidsin kokku vaid üheksa laensõna, aga mitte ühtegi äratuntavat mõjutust keele struktuuris. Põhjused on järg mised: a. Mägiste võttis oma uurimuse aluseks Wiedemanni ülestähendatud kreevini keelenäited. Wiedemanni keeleandmete analüüs ja töötlus on aga suurel määral ekslik, ebatäpne, ebatäielik ja mõnikord ka vale (vrd Winkler 1997: 30 jj). See on Mägiste interpretatsioone kahtlemata mõjutanud. 18. ja 19. sajandi allikaid ei saa tõlgendada samamoodi nagu 20. sajandi foneetilises transkriptsioonis üleskirjutusi. b. Ülalpool viidatud suhe 17 laensõna ja 8 tuvastatud mõjutust keelestruktuuris on ebausutav. Struktuurilisi mõjusid võib reeglina märgata alles keelte pikaajalise, pideva ja sügava kokkupuute korral, mis kõigepealt avaldub rohkete laensõnade näol. Antud juhul neid pole. Mägiste (1934: 144) õigustab seda asjaoluga, et meie ajani säilinud kreev. keeleainestik on väga napp, kuid see kehtib kogu kreevini keeleainestiku kohta ega tohiks tähendada, nagu oleksid allikad üksnes eesti keele mõju väga napilt edasi andnud. Teisisõnu, isegi kui allikates oleks keeleainestikku oluliselt rohkem, ei tähendaks see eesti keele suurema mõju ilmnemist. Nõustun, et üksikutes punktides ilmneb juhuslikkku eesti mõju. See on kooskõlas eespool kirjeldatud ajaloolise olukorraga, millest tulenevalt ei kuulunud laensõnad ühtegi ühtsesse semantilisse välja. 228

11 Teiste keelte mõjust Kreevini keeles võib ootuspäraselt suure läti keele mõju kõrval tuvastada kolm saksa, kaks leedu ja kaks vene laensõna. See asjaolu ei üllata. Kolmest saksa laenust kaks on metallinimetused (kuper vask, mesink messing ), kolmas aga krōhe kõrts (vrd Winkler 1997: 380). Peaaegu kõik need saksa laensõnad esinevad ka läti keeles ning Salatsi ja Kuramaa liivi keeles. Nagu teada, moodustasid sakslased selles piirkonnas ühiskonna kõrgema kihi. Leedu asus kreevinite asuala vahetus läheduses ja näib, et esines piiriüleseid kontakte. Mõlemad leedu laensõnad (kapalüš kübar ja kapa meeste seelik ) märgivad riideesemeid; leedu mõjust kreevinite riietusele jutustavad ka ajalooallikad (vrd Winkler 1997: 381). Semgalid liideti aastal Kuramaa osana Vene riigi koosseisu. Vene laensõnad on krǟttsinät tatar e tatrad ja ozeret järved (viimane on mõnevõrra kaheldav); vrd Winkler 1997: Läti mõju ulatub lisaks sõnavarale ka kreevini keele struktuuri. Üldse moodustavad 594 kreevini keelest säilinud lemmast 19% (113 lemmat) läti laen- ja võõrsõnad. Ühtlasi on laensõnade hulgas tosin läti tõlke- ja tähenduslaenu (vrd Winkler 1997: 377 jj). Kreevini keele struktuuris ilmnenud mõjude hulgas (vrd Winkler 1997: 434) on kindlasti kõige tähelepanuväärsem katketooni ülevõtmine läti keelest. Kirjapanekutest võib seda kahtlusteta tuvastada (vrd ka Winkler 2010) ja väga tõenäoliselt ei ole tegu autohtoonse arenguga. Torkab silma, et katketoon on kreevini keeles pärast läti keelest ülevõtmist laienenud (nt silbistruktuuride puhul, kus see läti keeles esineb): Kreevini keeles tuleb katketooni ette ka struktuurides, kus seda läti (kirja)keeles ei esine Murrete vahekordade kohta vrd LVDAK, Kaart II. See atlas kajastab viimase saja aasta vahekordi (enne atlase ilmumist), vrd LVDA 309. Vahekorrad 18. sajandil on ebaselged. Ülevaadet raskendab veel asjaolu, et kreevinid elasid 229

12 Katketoonist Tõdemus, et katketooni saab üle võtta, on viinud mind uurima sarnaseid jooni ka teistes Läti läänemeresoome keelekujudes. Katketoon esineb teatavasti ka Kuramaa ning kahtlemata Salatsi liivi keeles, samuti eestlastest leivude keeles, mitte aga lutside keeles. Viimane asjaolu ei üllata, kui võtta arvesse, et lutside keelekeskkond ei hõlmanud pelgalt läti keelt (nagu nelja ülejäänud keelekuju puhul), vaid mitmekesist keeltesegu (lisaks läti keelele ka vene javalgevene keel, jidiš ning küllap ka mustlaskeel), mis välistas ühe (ehk läti) keele ülekaaluka mõju. Et katketoon võeti üle ka leivude keelde, annab põhjust kaaluda, kas see võis toimuda ka liivi keele mõlemas variandis, olgugi et Kuramaa liivi keele katketoonile omistatakse alates Postist (1942) teatavasti autohtoonset kujunemist (vrd ka Viitso 2007). Olen sel teemal avaldanud uurimuse (Winkler 2000b), mis autohtoonse kujunemise küsitavuste tõttu näitab ülevõtmise võimalust siiski tõenäolisemana. Kirjandus Ariste, Paul Velaarpalataalse sulghääliku k afrikaadistumine. Töid eesti filoloogia alalt I. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 164, Bergmane, Anna; Blinkena, Aina Latviešu rakstības attīstība. Rīga. Einhorn, Paul Reformatio Gentis Letticae in Ducatu Curlandiae. Riga. Ueber die religiösen Vorstellungen der alten Völker in Liv- und Ehstland. Drei Schriften von Paul Einhorn und eine von Johann Wolfgang Böckler, aufs neue wieder abgedruckt mit einer seltenen Nachricht Friedrich Engelken s über den großen Hunger Riga [Fotomechanischer Nachdruck Hannover-Döhren 1968]. Einhorn, Paul Historica Lettica. Dorpt in Liefland. [Vgl. 1636] Endzelin, Jan Lettische Grammatik. Riga. väga heterogeensel siirdealal, vrd Kaart II, Murded 236, 237, 245, 246 ja 247, seega ei ole tolleaegsed seosed eri piirkondade vahel üheselt mõistetavad. 230

13 Kallmeyer, Theodor Die evangelischen Kirchen und Prediger Kurlands. Bearbeitet, ergänzt und bis zur Gegenwart fortgesetzt von Dr. med. G. Otto. Zweite Ausgabe. Riga. Kirkinen, Heikki Inkerin keskiaika ja uuden ajan alku vuoteen Inkeri Historia, kansa kulttuuri. Toim. Pekka Nevalainen ja Hannes Sihvo. Helsinki LVDA = Latviešu valodas dialektu atlants: Leksika. Rīga LVDAK = Latviešu valodas dialektu atlants: Leksika. Kartes. Rīga Mägiste, Julius Eesti ja kreevinite keelelisist kokkupuuteist. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat. IX X Pabst, Erich Die Kriewinen in Kurland. Jahrbuch des baltischen Deutschtums Posti, Lauri Grundzüge der livischen Lautgeschichte. Helsinki. Posti, Lauri Zur Geschichte des Wandels k > tš im Wotischen. JSFOu Salminen, Väinö (toim) Suomen kansan vanhat runot IV:3. Keski- Inkerin ja vatjalaiset runot. Helsinki Vaba, Lembit1989. F. J. Wiedemann leivude uurijana. Ferdinand Johann Wiedemann. Toim Seppo Suhonen. Helsinki Vaba, Lembit Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn Tampere. Viitso, Tiit-Rein Survey of Previous Research on Livonian Prosody. LU XLIII, Wiedemann, Ferdinand Johann Über die Nationalität und die Sprache der jetzt ausgestorbenen Kreewinen in Kurland. Mémoires de l Académie Impériale des Sciences de St.-Pétersbourg, VII E Série, Tome XVII, No. 2. Winkler, Eberhard Krewinisch. Zur Erschließung einer ausgestorbenen ostseefinnischen Sprache. Wiesbaden Winkler, Eberhard 2000a. Früher russischer Einfluß auf das Wotische. Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril Toim Jüri Viikberg. Tallinn Winkler, Eberhard 2000b. Zum Stoßton im Ostseefinnischen. Aspekte baltistischer Forschung. Toim Jochen D. Range. Essen Winkler, Eberhard Katketooni märkimisest vanades läänemeresoome allikates. Väikoq keeleq mitmõkeelitsen ütiskunnan. Toim Jüvä Sullõv. Võro

14 Anmerkungen zur Geschichte der Krewinen und ihrer Sprache Die Geschichte des Krewinischen, einer mittelalterlichen Abspaltung des Wotischen, wurde im Wesentlichen von Wiedemann (1871) rekonstruiert und von Winkler (1997) in wichtigen Punkten ergänzt. Einige historische Folgerungen aus dieser Rekonstruktion wurden in der letztgenannten Arbeit nur en passant behandelt: Ein erstes Ziel dieses Artikels ist es, diese zu explizieren. Ein zweites Ziel ist die Zusammenstellung der sprachlichen Erscheinungen, die die unmittelbare Verwandtschaft des Krewinischen mit dem Wotischen erweisen. Schließlich wird noch kurz der fremde Einfluss auf das Krewinische in seinem Eigenleben zusammenfassend dargestellt, der für die Sonderentwicklungen dieser Variante in ihrer 400 Jahre dauernden Existenz maßgeblich war. Stichworten: Ostseefinnische Sprachen, Geschichte des Wotischen, Lebensumstände der Krewinen, Krewinisch, Wotisch

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Microsoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc

Microsoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc EESTI MURRETE UURIMINE WIEDEMANNIST VIITSONI Karl Pajusalu Tartu Ülikool Ettekanne konverentsil Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II Väike-Maarja, 24. 25. aprill 2013 On mitmeti tähendusrikas, et tähtsaim

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HÄÄLDUS 1

Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HÄÄLDUS 1 Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HÄÄLDUS 1 EESTI KEELE VARAMU II 2 Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras EESTI KEELE HA A LDUS 3 Sarja peatoimetaja:

Rohkem

EESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA Häälikulugu I

EESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA Häälikulugu I EESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA Häälikulugu I 19 8 0 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Eesti keele kateeder EESTI KEELE GRAMMATIKA AJALOOLINE Häälikulugu A. Kask 1.vihik TARTU 19 8 0 Val;)v8tei "A^^^Eask, Eesti

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3, IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

oma_keel_2002_01

oma_keel_2002_01 2001.-2002. aastal ilmunud keeleraamatuid Sõnaraamatud Eesti-Inglise tehnikasõnaraamat. Peatoimetaja: Rein Kull. Toimetajad: Lea Noorma ja Vahur Raid. Euroülikool. Tallinn, 2001. 976 lk Eesti kirjakeele

Rohkem

DISSERTATIONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 9

DISSERTATIONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 9 DISSERTATIONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 9 DISSERTATIONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 9 VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE KESKAJAST 20. SAJANDI ESIMESE POOLENI ALLIKTEKSTID,

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1. II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_ Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Konverents KUNSTNIK JA KLEIO AJALUGU KUNSTIS 19. SAJANDIL Conference The Artist and Clio History and art in the 19 th century Konferenz DER Künstler u

Konverents KUNSTNIK JA KLEIO AJALUGU KUNSTIS 19. SAJANDIL Conference The Artist and Clio History and art in the 19 th century Konferenz DER Künstler u Konverents KUNSTNIK JA KLEIO AJALUGU KUNSTIS 19. SAJANDIL Conference The Artist and Clio History and art in the 19 th century Konferenz DER Künstler und Klio GEschichte und Kunst im 19. Jahrhundert 14.

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Baltisaksa «maffia» Vene polaaruurimises Erki Tammiksaar Tartu ülikool ökoloogia ja maateaduste instituut, geograafia osakond Eesti maaülikool teadusloo uurimise keskus Üldist Vene impeeriumi uurimine

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

NÄIDIS

NÄIDIS AINEKAART Ainevaldkond: Sotsiaalained Õppeaine: ajalugu Klass: esimene kursus Üldajalugu 10. klass Õpetaja: Jaan Nõmmik Ainetüüp: kohustuslik aine gümnaasiumis Õpetamise aeg: 2017/2018. õppeaasta Õppekirjandus:

Rohkem

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt PIIKREHVIDEGA KLASSID - CONTINENTAL KARIKATELE Kuremaa järv, Jõgevamaa,00 km. voor - ring.0.0 :0 Qualifying started at ::0 PIC Class Entrant Best Tm Points 0 0 0 0 0 0 00 0 0 0 0 0 Ahti SEI Eero NÕGENE

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

ADO GRENZSTEINI JÄLG HÄÄLIKUVÄLTE TEOORIA EDULOOS JA EKSITUSTES MATI HINT Ado Grenzsteinil on oma koht eesti keele edendamise loos. Põhjusega tuuakse

ADO GRENZSTEINI JÄLG HÄÄLIKUVÄLTE TEOORIA EDULOOS JA EKSITUSTES MATI HINT Ado Grenzsteinil on oma koht eesti keele edendamise loos. Põhjusega tuuakse ADO GRENZSTEINI JÄLG HÄÄLIKUVÄLTE TEOORIA EDULOOS JA EKSITUSTES MATI HINT Ado Grenzsteinil on oma koht eesti keele edendamise loos. Põhjusega tuuakse esile tema 1600 uudissõnaga Eesti Sõnaraamatut (Grenzstein

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Image segmentation

Image segmentation Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne

Rohkem

Acta Historica Tallinnensia, 2011, 17, doi: /hist BALTISAKSLASTE ÜMBERASUMINE EESTIST AASTAL Ümberasujate lahkumise motii

Acta Historica Tallinnensia, 2011, 17, doi: /hist BALTISAKSLASTE ÜMBERASUMINE EESTIST AASTAL Ümberasujate lahkumise motii Acta Historica Tallinnensia, 2011, 17, 37 54 doi: 10.3176/hist.2011.2.03 BALTISAKSLASTE ÜMBERASUMINE EESTIST 1939. AASTAL Ümberasujate lahkumise motiivid Olev LIIVIK Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Eksamen FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål

Eksamen FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

1931 Kümnes aastakäik Ne ö KEEL Akadeemilise Bmakeele Seltsi ajakiri Toimetus: Talitus: Tartu, Maarjamõisa 44, tel '< Äkad. Kooperatiiv, Jaani

1931 Kümnes aastakäik Ne ö KEEL Akadeemilise Bmakeele Seltsi ajakiri Toimetus: Talitus: Tartu, Maarjamõisa 44, tel '< Äkad. Kooperatiiv, Jaani 1931 Kümnes aastakäik Ne ö KEEL Akadeemilise Bmakeele Seltsi ajakiri Toimetus: Talitus: Tartu, Maarjamõisa 44, tel. 12-56. '< Äkad. Kooperatiiv, Jaani 7, tel. 63. Alg-sm. 1. silbi eä eesti keeles ja algsm.

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets. 2018 Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) 1954-1963 Sise- I Heldur KURIG 1958 Elva LSK 89 92 92 94 367 10 II II Vello KARJA 1960 KL MäLK 93 93 89 89 364

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Microsoft Word - RAAMAT2011.doc

Microsoft Word - RAAMAT2011.doc EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Majanduspoliitika teooria ja praktika Artiklid (CD-ROM) * Kokkuvõtted * Kroonika ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK Theorie und Praxis der Wirtschaftspolitik

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem