TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Kehakultuuri õpetaja Marek Koitla EESTI U16 NEIDUDE KORVPALLIKOONDISE VÕISTKONDLIKU RÜNDEMÄNGU A

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Kehakultuuri õpetaja Marek Koitla EESTI U16 NEIDUDE KORVPALLIKOONDISE VÕISTKONDLIKU RÜNDEMÄNGU A"

Väljavõte

1 TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Kehakultuuri õpetaja Marek Koitla EESTI U16 NEIDUDE KORVPALLIKOONDISE VÕISTKONDLIKU RÜNDEMÄNGU ANALÜÜS Magistritöö Juhendaja: lektor Kersti Sirel Kaitsmisele lubatud: (juhendaja allkiri) Tallinn 2016

2 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina Marek Koitla (sünnikuupäev: ) (autori nimi) 1. annan Tallinna Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Eesti U16 neidude korvpallikoondise võistkondliku ründemängu analüüs (lõputöö pealkiri) mille juhendaja on Kersti Sirel (juhendaja nimi) säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Tallinnas, (digitaalne) allkiri ja kuupäev 2

3 RESÜMEE Marek Koitla. Eesti U16 neidude korvpallikoondise võistkondliku ründemängu analüüs. Magistritöö. Tallinna Ülikool 2016 Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada Eesti neidude U16 korvpallikoondise võistkondliku ründemängu ülesehitus. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: Vaatluse all olnud mängudest andmebaasi koostamine; Määrata resultatiivsete (1-3 punkti) ja mitte resultatiivsete (0 punkti) rünnakute sooritamise erinevad näitajad; Võrrelda saadud andmeid võidetud ja kaotatud mängude kontekstis; Otsida seoseid erinevate Eesti U16 koondise mängude tehnilis-taktikaliste võtete vahel. Uuringus olid vaatluse all 2014 aasta suvel Tallinnas toimunud tütarlaste Euroopa U16 meistrivõistluste finaalturniiril osalenud Eesti noortekoondise 8 mängu, mis toimusid ajavahemikus ajavahemikus Saadud andmete analüüsimisel tehti järgmised järeldused: Rünnakuajas ei olnud märkimisväärseid erinevusi resultatiivsete ja mitteresultatiivsete keskmiste näitajate vahel; Eesti tütarlaste U16 korvpallikoondise ründemängu peamiseks taktikaliseks lahenduseks osutus positsiooniline rünnak; Läbiviidud kiirrünnakute arv oli väike ja nende realiseerimise protsent madal; Kättesaadud ründelaudade arv oli väike. Esines tugev seos ründelauapallide ja mängutulemuse vahel; Eesti U16 koondise kõikidest rünnakutest sooritati kahe sööduga neljandik nii võidetud kui kaotatud mängudes. Võidetud mängudes oli rünnakute realiseerimisprotsent oluliselt parem võrreldes kaotatud mängudega; Pick n Rolli.osatähtsus võistkondlikus ründemängus oli nii võidetud kui kaotatud mängudes ei erinenud märkimisväärselt. Seos Pick n Rolli rakendamise ja mängu lõpptulemuse vahel puudus; Pallita mängijale katete osatähtsus võistkondlikus ründemängus oli väike ja selle realiseerimine madal. Erinevused võidetud ja kaotatud mängude vahel selle näitaja osas puudusid. Seos mängu lõpptulemusele puudus; Võidetud mängudes sooritati rohkem pealeviskeid võrreldes kaotatud mängudega ja realiseerimisprotsent oli võidetud mängudes kõrgem. Esines tugev seos visete arvu ja mängu lõpptulemuse vahel; Eesti U16 koondise sooritatud visete liikidest moodustasid nii võidetud kui kaotatud mängudes kõige suurema osa hüppelt visked (Jump Shot). Kõige parema tabavusega olid sammudelt (Lay Up) visked; Ründelaudu saadi võidetud mängudes enam kui kaotatud mängudes. Esines tugev seos ründelaudade hankimise ja tagamängija tulemuslikkuses. Vabavisete arv oli võidetud mängudes suurem võrreldes kaotatud mängudega. Soorituse protsent oli võrdne Pikkade (4;5) mängijate poolt sooritatud pealevisete arv ja realiseerimise protsent jääb märgatavalt alla perimeetril (1;2;3) mängijate vastavate näitajatega. 3

4 Käeoleva uurimuse põhjal saame välja tuua vajakajäämised võistkondlikus ründemängus. Parema tulemuse saavutamiseks tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata treeningprotsessis mängutempo tõstmisele ja seda eelkõige, et tagada kiirrünnakute arvu suurenemist. See annab võimaluse, et saada nii öelda kergeid korve ja suurendada pealevisete arvu. Ühtlasi vajab tähelepanu ründelaua pallide hankimine, mis omakorda annab võimaluse kordusviseteks ja seega tõstab visete üldarvu. Töö autor on seisukohal, et lõplike hinnangute tegemiseks on vaja rohkem analüüsida mänge ja selle põhjal suurendada andmepanka. Töö käigus sai autor kinnitust võistlusmängude põhjaliku analüüsi vajalikkusest ka noorte korvpallis. See aitab üles ehitada tulemuslikku treeningprotsessi ja saavutada edu järgnevatel võistlustel. Võtmesõnad: Korvpall, Ründemäng, Ründelaud, Taktikaline struktuur. 4

5 ABSTRACT Marek Koitla. Analysis of the offensive play of the Estonian U16 Girls basketball national team. Master s Thesis. Tallinn University The aim of these thesis is to explain the composition of the offensive play of the Estonian U16 Girls basketball national team. The research was based on the following points: Compiling a database of the games observed; Defining the separate indicators of the effective (1-3 points) and non-effective (0 points) offensive plays; Comparing the data in the context of the winning and losing games; Finding links between the different technical tactical elements of the Estonian U16 national team games. The research surveyed the 8 games of the Estonian youth national team in 2014 summer during the European U16 championship in Tallinn The analysis of data resulted in following conclusions: There were no significant differences between the resultative and non-resultative average indicators in the offensive time; The main tactical offensive solution for Estonian girls U16 national team was Set Offense; The fast break undertaken were few and their realization percentage low; The offensive rebounds achieved were also few. There was a significant link between offensive rebounds and game results; Quarter of all offensives were performed with two passes in both one and lost games. The realization percentage of the offensives was significantly better in the winning games; The relative importance of the Pick n Roll in the team offense did not change in won and lost games. There was no relation between the application of Pick n Roll and game result; The notability of the off ball screens in team offensive was small and the realization percentage low. There was no difference regarding this indicator between won and lost games. There was no link to game end result; There were more shots in the winning games and the realization percentage was higher. There was a strong link between the number of shot and game result; The most common type of shots in Estonian U16 national team Jump Shot. The most accurate were Lay Up shots; More offensive rebounds were taken in the won games. There was a strong link between achieving offensive rebounds and perimeter player results; The number of free throws was higher in won games. The performance percentage equal; The number of shots and the percentage realization of the Inside players (4;5) was much lower than Perimeter players (1;2;3). This research focuses the shortcomings of the team offensive play, Increasing game tempo in the training process for more Fast Breaks will also achieve better game results. This will provide the opportunities to pick the easy points and increase the number of 5

6 shots. Also important is the offensive rebounds for second shots and therefore to increase the overall number of shots. The author maintains the opinion that for more accurate conclusions a further analysis is required from a larger database of games. During the research author was convinced that a thorough analysis is also applicable for youth basketball. This helps to build a more effective training process and to achieve success in the following competitions. Keywords: Basketball, team offence, Offensive rebound, tactical structure. 6

7 Sisukord RESÜMEE... 3 ABSTRACT... 5 SISSEJUHATUS KIRJANDUSE ÜLEVAADE Ründemängu struktuuri käsitlevad uurimused Ründemängu üldised printsiibid Mängijate positsioonid Ründemängu taktika Kiirrünnak Positsiooniline rünnak (set offense) Rünnak meesmehe kaitse vastu (man-to-man offense) Katted palliga (Pick n Roll) ja pallita mängijale Eriolukorrad (Special situation) TÖÖ TEOSTAMISE METOODIKA Uurimuse objekt ja andmed Andmetöötlus UURIMISTÖÖ TULEMUSED Ründemängu üldiseloomustus Resultatiivsed ja mitteresultatiivsed rünnakud ning võrdlusanalüüs Kiirrünnak ja Transition Eriolukorrad Visete liigid Visete soorituskohad. Paanika visked Katted palliga (Pick n Roll) ja pallita mängijale Korrelatsioonanalüüs TÖÖ ARUTELU KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD LISA LISA

8 SISSEJUHATUS Töötades üle 10 aasta treenerina ja tundes muret kesiste tulemuste pärast neidude korvpallis, hakkas töö autorit huvitama Eesti neidude U16 korvpallikoondise võistkondlik ründemäng. Eestis on vähe tehtud tütarlaste korvpalli ründemängu uurimusi, mis kajastaksid Eesti noorte mänguoskuste hetkeseisu võrreldes Euroopa või maailma sama-ealiste korvpalluritega. Modernne korvpall on muutunud palju kiiremaks ja füüsilisemaks võistkonnamänguks kui see oli 10 aastat tagasi. Pidevas uuenduses olev Eestis populaarne spordiala on teinud läbi suuri muudatusi - näiteks 3-punkti joon on viidud poole meetri võrra kaugemale, varasemalt 6,25m, tänapäeval 6,75m, 3-sekundi ala on tehtud suuremaks ja lisatud kaarjoon, mis annab ründajale kaitsemängija suhtes eelise. Samuti on rünnakuaega peale ründelauapalli hankimist vähendatud endise 24-sekundilt 14-sekundini. Kõik need muudatused on sisse viidud ainult sellepärast, et muuta korvpall atraktiivsemaks ja vaatemängulisemaks. Töö autori tõekspidamised ühtivad noortespordi järgnevate põhimõtetega: (1) spordiharrastuse alustamine varajases eas ei tähenda koheselt varajast spetsialiseerumist; see tähendab, et lastele näidatakse nende keha kõiki liigutusvõimeid ajas ja ruumis. (2) Varajane spetsialiseerumine toob kaasa sportlike tulemuste tagaajamise varajases eas, mis ei ole positiivne. Lapsi on algusest peale treenitud kõrgeid tulemusi saavutama ja see on viinud liialdatud treeninguteni. Võita ei saa iga hinna eest. Tulemuseks on see, et palju lapsi lõpetab oma korvpalliharrastuse liialt noorelt, kuna treeningud on liiga pingelised ja orienteerutud võidule. (3) Treener juhendab isiksusi, mitte objekte. Juhendaja ei tohi liialt jõuliselt sekkuda laste mängu. (4) Eesmärkide jaotamine aastate vahel teeb võimalikuks liigutusoskuste kindlustamise ja järk-järguliste õigete erioskuste õpetamise ning arendamise (M. Mondoni, Minikorvpall, treenerite koolitus). Viimati olid meie U16 koondise neiud medalitel Tallinnas aastal, kui jäädi finaalmängus alla Slovakkiale. Selle võiduga lunastati hetkeks pääse A-divisjoni. Paraku aasta hiljem kukuti tagasi B-divisjoni. Eesti koondis on olnud B-divisjoni keskmik: kohal. Peale viimast EM-i 2014.a. Tallinnas, kus Eesti jäi 15. kohale, otsustati Korvpalliliidu juhatuses järgneval aastal enam Eesti neidude noortekoondist mitte saata Euroopa meistrivõistlustele. Otsust põhjendati kesiste tulemustega tiitlivõistlustel. Töö autor soovib antud uurimustööga aidata treenereid, et edaspidi on tulemused sellised, mis võimaldaksid edukalt osaleda noorte Euroopa Meistrivõistlustel. 8

9 Võistlusmängude analüüs on üks kõige enam levinum viis treening- ja võistlusprotsessi ülesehitusel ja sportlike saavutuste planeerimisel. Samas ei ole see väga levinud noortespordis. Sellest johtuvalt pidas töö autor vajalikuks välja selgitada Eesti U16 võistkondliku ründemängu ülesehitus ja saada sellega vastused küsimustele, millised on Eesti U16 koondise edukad ja mitteedukad tehnilis-, taktikalised rünnakulahendused. Samuti tekitas kesine koht viimastel tiitlivõistlustel huvi, miks kaotati viis ja võideti kolm mängu. Töö autoril tekkis küsimus, miks Eesti U16 koondis on rünnakul passiivne ja pealevisete tabavusprotsent madal jne. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada Eesti neidude U16 korvpallikoondise võistkondliku ründemängu ülesehitus. Selle töö metoodiliseks aluseks on H. Lehto, M. Häyrinen, T. Fay, A. Tammivaara ja H. Dettmanni uurimustöö Technical and Tactical Game Analysis of Elite Basketball in three Diferent Levels (2010), mis on esitatud KIHU Research Institute for Olympic Sports (Soome Võistlus ja Tippspordi) uurimiskeskusele. Nimetatud uurimistöö tehti koostöös Soome Korvpalliliiduga. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: Vaatluse all olnud mängudest andmebaasi koostamine; Määrata resultatiivsete (1-3 punkti) ja mitte resultatiivsete (0 punkti) rünnakute sooritamise erinevad näitajad; Võrrelda saadud andmeid võidetud ja kaotatud mängude kontekstis; Otsida seoseid erinevate Eesti U16 koondise mängude tehnilis-taktikaliste võtete vahel. 9

10 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE Korvpalli ründemängu eesmärgiks on tabada vastaste korvi. Mängu võidab see võistkond, kes on saanud rohkem punkte. Ründemäng nõuab mängijatelt erinevaid individuaalseid tehnilisi, taktikalisi, füüsilisi ja vaimseid oskusi. Lisaks mängija individuaalsetele oskustele peab võistkond koostööd tegema, et sooritada edukalt rünnakuid. Olla rünnakul edukas tähendab suuremalt osalt oskust teada rünnaku põhialuseid. Ründemängu dikteerib vastaste kaitsemäng. Kas mängitakse üle-välja, ¾, ¼ väljast mees-mees või maa-ala kaitset. Hästi treenitud ja organiseeritud võistkond peab olema valmis kõigiks nendeks kaitseformatsioonideks. Täiendavalt tuleb osata lahendada ka kiir ja transitionrünnakut. Tänapäeva korvpallis on rünnakuaeg 24 sekundit. Ründelauast saadud palli puhul aga 14 sekundit. Lisaks tuleb pall toimetada enda kaitsealast ründealasse kaheksa sekundiga. Üldjoontes jaotatakse rünnak kolme faasi. Esimest kolmandikku kutsutakse kiirrünnakuks. See jaguneb kiirrünnakuks (Fast break) ja transition-rünnakuks (transition offense) (H.Lehto, H.Dettmann, A.Tammivaara 2010:5). Varajane rünnak ehk Early Offense jääb kiirrünnaku ja positsioonirünnaku (Set Offense) vahele. Teine kolmandik on Set Plays ehk positsiooniline rünnak. Seda võib nimetada treenerite faasiks, kuna hõlmab erinevaid mängijate liikumisi ja kombinatsioone, mida on treener mängijatele varem õpetanud. Siin kasutatakse erinevaid lähenemisnurki, kus palju oleneb võistkonna koosseisust ja kas mängitakse ühe või kahe keskmängijaga; kas on rünnak suunatud mees-mehe või maa-ala kaitse vastu. Tänapäeva noorte korvpallis väljaspool Eestit mängitakse palju Read ja React Loe ja reageeri: ilma kombinatsioonita vaba mäng kus on teatud reeglid. Esmatähtis on noormängijate õpetamisel rünnakul tugineda küsimustele: miks, kuidas, millal? Kolmandat kolmandikku nimetatakse rünnaku lõpetamine (Last Second Plays). Selles faasis tulevad esile mängijate individuaalsed oskused, 1:1 mäng, kate palliga mängijale. See faas lõppeb kas palli kaotusega, viskega või ründelauapalli hankimisega. Jerry Krause, tunnustatud korvpalli skaut, kes on saanud NBA juhtkonnalt aasta inimese tiitli, on öelnud: Saavutada edu korvpallis ilma heade põhisoskusteta, oleks sama, kui üritada ehitada pilvelõhkujat soole. Töö autor on nõus eelneva väitega, kuna põhisoskused saadavad mängijat terve tema karjääri vältel. Head oskused aitavad kohaneda ükskõik millise treeneri nõudmistega. Keskpärased oskused on pärssivaks mängija karjäärile. Ründemängu vundamenti tuleb alustada alustaladest: põrgatamine, 10

11 viskamine, lõikamine, söödu- ja viskepetted, jalgade töö. Osad põhisoskustest on need, mida peavad harjutama kõik mängijad, olenemata, mis positsioonil nad mängivad. Näiteks, kuidas ennast vabaks mängida - see on Eesti tütarlaste üks põhiprobleemidest mängus. Töö autor on seda meelt, et noorte korvpallitreenerid osalt eiravad oma mängijate põhioskuste arendamist võistkondlikus treeningus. Töö autori vaatluste põhjal korduvad mängudes üsna tihti samad vead. Iga mängu ajal treenerid loodavad ja ootavad imesid, et nende mängijad on individuaalselt paremaks muutunud. Arvatakse, et mängijad arendavad ise neid oskusi, aga kahjuks jäävad lootused nii öelda lootusteks. David Foucher i (2006) toob välja põhimõtted põhisoskuste treenimiseks treeningul: (1) mängijad peavad harjutama põhioskusi igal treeningul, aastaringselt; (2) noorte treeneril on kohustus olla väga tähelepanelik noormängija õppimise juures; (3) parandada iga väiksemgi viga; (4) mängijatelt tuleb elimineerida halvad harjumused; (5) noori tuleb õpetada ja kasvatada, et nad keskendunult arendaksid põhioskusi. Tsiteerides Woodenit (2006) tema soovitustest põhisoskuste treenimiseks võistkondlikus treeningus: (1) treeneril peab olema kindel plaan, mida ja kui palju midagi harjutada. Igal harjutusel peab olema spetsiifiline eesmärk, mis toetab kogu meeskonna kui terviku arengut samal ajal. (2) Iga treening peab algama soojendusega, kus alguses tuleks kasutada aeglasemas tempos harjutusi, et organism kohaneks treeninguga. (3) Harjutusi peab varieerima, et ära hoida monotoonsust. (4) Sama eesmärgi saavutamiseks rünnakul kasutada erinevaid harjutusi. (5) Varieerida tuleb raskete ja kergemate harjutuste vahel. (6) Harjutused peavad vastama võimalikult täpselt mänguolukordadele. Treener peab oma töös täpselt teadma, mida annab teatud harjutus, kus seda harjutust kasutada mängus. Kui me seda ei kasuta, siis miks me seda harjutame? (S. Pesic. 2011, FIBA koolitus) Ründemängu kontseptsioon: (1) loo meeskonnakaaslastele olukordi, mitte ära mängi üksi; (2) mängi rohkem sööduga, mitte põrgatusega; (3) eesmärgista tegevused; (4) anna söötu korvi all olevale mängijale; (5) mängi sisse-välja; (6) ole rünnakul aktiivne, ründa korvi; (7) hoia ründemäng lihtne; (8) asetumine; (9) ära kiirusta; (10) usalda meeskonnakaaslasi (FIBA Assist Magazine 10, 2004:27). 11

12 Legendaarne USA korvpallitreener Pete Newell on kirjutanud: Ründemängu mitmekesisus on võti edukaks rünnakuks. Kui me suudame kolm tegevust (söötja, lõikaja ja katte tegija) kokku panna, saaksime väga häid ja tulemuslikke viskeid. Treener peab olema pidevas muutuses ja käima ajaga kaasas. Ma ümbritsen ennast noorte inimestega, kes annavad mulle päevast päeva uusi ideid. Elu muutub õpi ja käi muutustega kaasas (S. Pesic 12

13 1.1 Ründemängu struktuuri käsitlevad uurimused. Tsamourtzise jt (2005) analüüsisid oma töös kiirrünnakuid ja nende efektiivsust korvpallis. Töö tulemustest järeldus, et edukamad võistkonnad sooritasid rohkem kiirrünnakuid, mis tingis suurema arvu resultatiivseid kahepunktiviskeid. Saadud tulemuste alusel järeldati, et võidu saavutamiseks korvpallis on kiirrünnak oluline faktor. Mexas jt (2005) uurisid Kreeka meestekoondise taustal Pick n Rolli efektiivsust rünnakul. Kokku analüüsiti 9 mängu, milles osales Kreeka rahvuskoondis. Autorid järeldasid, et Pick n Roll ründe viimases faasis oli efektiivsem kui vastasvõistkondadel (36% vs 28%). E. Ortega jt. (2006) uurisid oma töös erinevusi võitjate ja kaotajate võistkondade vahel noorte korvpallis (14-16 aastased). Euroopa meistrivõistluste raames analüüsiti 24 mängu 16. võistkonna osavõtul. Kokku uuriti 3897 pallivaldamist. Töö autorid leidsid, et võitja võistkonna kiirrünnakute osakaal oli keskmiselt 18%. Lisaks oli võitjal võistkonnal parem tabavusprotsent kui kaotajatel ja tehti enam sööte rünnakul kui kaotanud võistkonnad. Samuti leidsid töö autorid, et kaotajad võistkonnad kasutasid rohkem Pick n Rolli kui võitjad võistkonnad. Varasemalt on ründemängu struktuuri uurinud H.Lehto, H.Dettmann, A.Tammivaara Uurimustöö ülesandeks oli kindlaks teha Soome koondise ründemängu struktuur ja võrrelda seda koduse liiga (5 mängu), Soome koondise vastasvõistkondade (5 mängu) ja Pekingi olümpiamängude 5 mängu vastavate näitajatega. Lisaks võrreldi resultatiivseid ja mitteresultatiivseid pallivaldamisi. Selgus, et keskmiselt tehti 94 pallivaldamist, millest efektiivsed olid keskmiselt 49%. 17% kogu rünnakutest moodustasid kiirrünnakud ja Transition Offense 14% erisituatsioonid (küljeaut, otsaaut, ründelaud). Polykratis, Tsamourtzis, Mavridis,&Zaggelidis.(2010) jõudsid oma uuringus järeldusteni, et tänapäevasemaid ja enimkasutatavaid ründetaktikaid mees-mehe kaitse vastu (Man-to-Man Defence) on kate-kattest (Pick and Roll) mäng aastal Jaapanis toimunud maailmameistrivõistlustel uuriti 1152 positsioonilist rünnakut, millest 42,36% sooritustest kasutati kate-kattest mängu. Karipidis, Mavridis, Tsamourtzis,& Rokka (2010) uurisid aastatel toimunud Euroopa meistrivõistlustel kate-kattest mängu. Nad jõudsid järeldusele, et võistkonnad kasutasid neljal juhul kümnest positsioonilisel rünnakul kate-kattest mängu ning nendel 13

14 võistkondadel oli kõrgem kahe- ja kolmepunktivisete tabavusprotsent. Rünnakud, mis mängiti kaugemal korvist kate-kattest, oli keskmängijatel kõige suurem efektiivsuse indeks. Anastasia Ptitsõna (2012) uuris oma lõputöös naiste aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste ründemängu ja selle intensiivsust. Andmed saadi seitsmest mängust, mille käigus analüüsiti 951 pallivaldamist. Autor leidis, et kiirrünnakute osakaal oli madal, mis moodustas 8% kogu rünnakutest. Töö autori N. Ptitsõna arvates oli rõhku pandud positsioonirünnakule, mis tingis kiirrünnakute madala osakaalu. Š. Valinskait jt (2012) võrdlesid visete mitmekesisust Leedu tütarlastel maa meistrivõistluste ja koondise mängude lõikes. Uuringust selgus, et mida võrdsem mäng seda halvem visketabavus ehk mida täpsemini visata seda parem mängutulemus. Lisaks sõltub visete täpsus korvi kaugusest, vanusest ja mängija meisterlikkusest. Kreivyte jt (2013) uurisid erinevusi (aastast ) tippnaiskondade osavõtul, kus viskeid sooritati erinevatelt positsioonidelt. Uuriti, kas visete osakaal on muutunud aastate lõikes. Autorid tulid järeldusele, et enamus viskeid sooritavad naised lähipositsioonilt ja keskpositsioonilt. Järk-järgult on kasvanud kolmepunktivsete osakaal. V. Sinikas uuris 2015.a. magistritöös USA korvpallimeeskonna ründemängu struktuuri 2014 a. MM-i näitel. Autori uurimusest tuli välja, et Pick n Rolli kasutamine rünnakul eliitvõistkondade vahel tõstab rünnaku efektiivsust positsioonilisel rünnakul. Kõige kõrgem efektiivsus rünnakul oli 47% kui kasutati pallita mängijale katet ühel korral rünnakul Ründemängu üldised printsiibid Ründemängu eesmärk on korvpallis lihtne visata pall korvi ja tabada rohkem kui vastane. Ründemängu ülesehituse määrab ära kaitsemäng, kas mängitakse mees-mees või maa-ala kaitset. Ründemäng sõltub suuremalt jaolt mängijate asetumisest (spacing) ja ajastusest - kõik viis mängijat peavad väljakut jaotama, liikuma ja lõikeid tegema õigel ajal. Kogu rünnak peab olema tasakaalustatud see võimaldab tabada kõrge protsendiga viskeid (Krause, Meyer, Meyer, 2008:212). 14

15 Iga ründemängu esmane ülesanne on tabada vastase korvi nii palju kui võimalik ja igalt positsioonilt (Smith,1999:15). Lisaks väidab raamatu autor, et korvpalli ründemängus on eesmärgiks alati saada kaks kuni kolm punkti, ründelauast palli hankimiseks õigete positsioonide valik ning võimaluste loomine headeks viseteks korvile. Lisaks tuleb rõhutada kahte faktorit: kaugust korvist ja kaitse surve tugevus. Treeneri peamisi eesmärke on õpetada mängijaid aru saama oma rollist võistkonnas. Oma rollist aru saades, on mängijail kergem mõista, milline on igaühe jaoks õige tegutsemine väljakul ja milliselt positsioonilt sooritada õige vise. Ründemäng peab olema piisavalt paindlik, et kõik mängijad saaksid rakendada oma individuaalseid oskusi. Treener valib oma võistkonnale rünnaku süsteemi ja formatsiooni, pidades silmas oma meeskonna tugevaid ja nõrku külgi. Treenerid mõtlevad mõnikord üle, suutmata leida, milline rünnak on just antud võistkonnale parim. Hakatakse kopeerima rünnakut, mida mängiti viimati NBA-s või WNBA-s, arvates, et see muudab nende võistkonna vastu mängimise võimatuks. Unustatakse ära, et palju tähtsam on hoida rünnak lihtsana (Hatchell, 2006: 99). Ründemängu edukus korvpallis põhineb kollektiivsel tegevusel, mis on suunatud sellele, et luua ühele kaasmängijaist võimalikult kiiresti ja ratsionaalselt soodne olukord korvi ründamiseks. Ilma kollektiivse tegutsemiseta, mis nõuab üksteistmõistmist, head kokkumängu, individuaalsete püüdluste allutamist kogu võistkonna huvidele, täisväärtuslikku ja edutoovat ründemängu olla ei saa (Laos, 2001). Ründemängu üldised printsiibid: 1. kõrgeprotsendilised visked; 2. üleminek kaitsest rünnakusse (Transition Offense); 3. tasakaal; 4. liikumine; 5. korralduste täitmine (Hatchell, 2006: 88) Ründemängul peab olema väljakul tasakaal ehk mängijad peavad õigesti asetsema väljakul. See peab looma mängijatele häid viskekohti, samuti organiseeritud lauavõitlust ja tagala kindlustamise. Võistkonnamäng peab olema jaotatud mitme mängija vahel ja ei tohi sõltuda ühest tähtmängijast. Resultatiivne ja hea ründemäng tähendab nii palli kui ka mängijate liikumist rünnakul. Samuti peavad rünnakusse olema kaasatud nii palliga kui ka pallita mängijale katted. Resultatiivne rünnak tähendab, et sellesse on kaasatud ka 15

16 keskmängijad. Rünnak peab tulema nii öelda seestpoolt väljapoole. Ründemängu puhul on vaja meeles pidada seda, kuidas teha, mitte seda, mida teha. Sõltumata, millist rünnakut tahetakse mängida, tuleb meeles pidada järgmisi põhimõtteid: (1) asetumine (spacing) hea ruumijaotus väljakul jaotab kaitsjad laiali ehk üks kaitse saab kaitsta ühte ründemängijat. Hea asetumine tähendab head rünnakut ja hea rünnak tähendab head asetumist (Hatchell, 2006: 100). Ideaalne vahemaa mängijate vahel on umbes 4-5 m. (2) Mängijate liikumine (Player movement) 80-90% mänguajast mängijad liiguvad ilma pallita - tuleb lõigata, katet teha, vabastada jne. Tähtis on osata liikuda eesmärgistatult, mitte juhuslikult. (3) Kannatlikkus (Patience) head mängijad mängivad kiiresti, aga nad ei kiirusta. Kannatlikkus tähendab, et mängija söödab õigel ajal, oodatakse katet, ei visata korvile igal võimalikul juhul peale jne. See võtab aega, et mängijad oleksid kannatlikud rünnakul. (4) Viskevalik (Shot selection) pole tähtis, millist rünnakut mängitakse, kõik peavad valmis olema heaks viskeks (kõrgeprotsendiline tabavus). Esmane ülesanne rünnakul on rünnata seni, kuni ühel mängijaist avaneb hea võimalus viskeks. (5) Rünnaku tasakaal (offensive balance) võistkonna rünnak peab olema tasakaalus ehk korve visatakse nii lähipositsioonilt kui ka kaugpositsioonilt ehk punkte toovad nii pikad mängijad kui ka tagamängijad. Ideaalselt loob rünnak kõigil positsioonidel mängivatele mängijatele võrdsed võimalused skoori teha (Koik, Brock, 2006:99). (6) Palli liikumine (Ball movement) Palli liikumine tähendab seda, et pall liigub kas söödu või põrgatusega kaitsealast ründealasse või ühelt äärelt teisele. Palli liikumise kiireim viis on söötmine, sellepärast tuleks seda primaarsena võtta, kui soovitakse kaitsjatest eelist saada. (7) Lauavõitlus (Rebounding) ründelaua võtmine tähendab seda kui mängija hangib palli pärast ründemängija sooritatud pealeviset vastaste lauast. Kaitselaua võtmine tähendab seda, kui hangitakse pall peale vastaste sooritatud pealeviset oma lauast Mängijate positsioonid Korvpallis jaguneb ründemäng viie positsiooni vahel: tagamängija (Point Guard), viskav tagamängija (Shooting Guard), väike ääremängija (Small Forward), jõuline ääremängija (Power Forward) ja keskmängija (Center). Töö autor keskendub oma lõputöös kolmele positsioonile rünnakul: tagamängija, ääremängija, keskmängija. Tänapäeva korvpallis 16

17 peavad kõik mängijad oskama mängida kõiki positsioone. Samas on jätkuvalt väikesed erinevused eripositsiooniliste mängijate vahel. Tagamängija 1 (Point Guard) on treeneri käepikenduseks väljakul ja nendel peavad olema liidri iseloomuomadused. Nad peavad olema vaimselt stabiilsed ja emotsionaalselt tugevad (FIBA koolitus, S. Pesic Player profiling 2012). Tema peamised ülesanded rünnakul: viia pall kiiresti kaitsealast ründealasse (põrgatuse või sööduga); kiiresti ja turvaliselt hoida palli agressiivse kaitse vastu ja luua eeliseid võistkonnakaaslastele rünnakul; kui kiirrünnak ei õnnestu, tuleb reageerida ja otsida võimalusi väljasööduks; öelda võistkonnale, millist rünnakut mängitakse; palli kontrollimine seni kuni avaneb võimalus viskeks; luua olukordi võistkonnakaaslastele; otsida ja leida heal positsioonil olevaid mängijaid; kontrollida ja muuta mängurütmi; võtta visete vastutus: mängu lõpus või rünnakuaja lõppedes. Viskav tagamängija 2 (Shooting Guard) organiseerib rünnakut, viskav tagamängija üldjuhul lõpetab visetega kas kiirünnakul, Transition Offenses või positsiooni rünnakul. Ta on võistkonna üks paremaid kesk ja kaugpositsiooni viskajaid. Peamised ülesanded rünnakul: teeb esimese või teise söödu kiirrünnakule minnes; üldjuhul saavad teise söödu positsioonirünnakul; sooritab viske kas kiirrünnakul või transition offense: on valmis söötma palli vastasäärele või söötma esimesele või teisele lainele. Ründama esimese liini mängijaid põrgatusega korvile; lugeda kaitsemängija tegevust ja kasutada ära tema nõrkusi eriti just palliga ootab oma viske võimalust; liigub positsiooni rünnakul ja teeb katteid; võtab vastutuse viske eest mängu erilistes situatsioonides; mängija peab jääma külmavereliseks pressingu all; aitab tagamängijat kiir -ja positsioonirünnaku organiseerimisel. 17

18 Väikesed ääremängijad 3 (Small Forward) on universaalsed mängijad, kes suudavad mängida nii väljas kui ka sees. Põhimõtteliselt on ta viskaja, aga ta peab suutma resultatiivselt visata nii lähi - kui ka kaugpositsioonilt. Peamised ülesanded rünnakul: tagaukse lõiked; läheb ründelauda; üritab visata lähi ja kaugviskeid; valmis kasutama ja panema katteid; ründama esimese liini mängijaid põrgatusega korvile; võtab viske vastutuse mängu teatud situatsioonides; mängija peab jääma külmavereliseks pressingu all; ootab oma viske võimalust. Jõuline ääremängija 4 (Power Forward) on tänapäeva korvpallis muutunud palju vajalikumaks mängijaks kui umbes 10 aastat tagasi. Mitmeid kordi on just nemad otsustanud mängu saatuse. Võistkonnas on nad kas esimeseks või teiseks lauapallide hankijaks. Nad peavad olema võimelised mängima nii nägu kui ka selg ees korvile. Üldjuhul peab jõuline äär olema suuteline andma söötu nii sees kui ka väljasolevatele mängijatele. See on põhjus, miks kutsutakse neid mängijaid tänapäeva korvpallis võistkonna teiseks mängujuhiks. Nad peaksid olema peale keskmängijaid võistkonna kõige pikemad mängijad. Nendel mängijatel peaks olema käte siruulatus suur. Peamised ülesanded rünnakul: andma sööte väljasolevatele (tagamängija, viskav tagamängija) mängijatele peale lauapallide hankimist; aidata palli üle tuua agressiivse kaitse vastu; spurtima kiirrünnakusse mööda keskmist koridori; ennetada kaitsemängijat kas sees või väljas, et saada pall enne, kui kaitsemängija suudab õige positsiooni sisse võtta; turvaliselt sööta pall teisele äärele; ründelauapallide hankimine; mängida 1:1 nägu ees korvile kas põrgatades või visates; võidelda alumise pika kohapeal (low post) ja otsida sööte lõigetele või väljasöötudele; koostöö kahe mängija vahel. 18

19 Keskmängijad 5 (Center) on kõige pikemad ja jõulisemad mängijad võistkonnas. Tavaliselt on nendel kõige raskem ülesanne väljakul - mängida nii alumisel (Low Post) kui ka ülemisel kohal (High Post) kolme sekundi ala ümbruses. Tänapäeval suudavad keskmängijad väga tulemuslikud olla ka väljaspool 3-punkti joont. Selle positsiooni mängijad peavad olema suutelised mängima kahte positsiooni: keskmängija ja jõuline äär. Treenerid peavad olema väga kannatlikud ja entusiastlikud töötamaks selle positsiooni mängijatega. Peamised ülesanded rünnakul: esimene sööt kiirrünnakusse (outlet pass); spurtima kiirrünnakusse mööda keskmist koridori; ründelauapallide hankimine; võidelda alumisel kohal (Low Post) kui ülemisel kohal (High Post) kolme sekundi ala ümbruses; koostöö kahe mängija vahel; palliga mängijale katte tegemine ja rullimine korvile (Pick n roll). (FIBA, FECC koolituse materjalid 2011) Ründemängu taktika Taktika see on osa strateegiast, mis lahendab peamised ettevalmistuse ülesanded, võttes arvesse konkreetseid võimalusi võistkonna tehnilised oskused, vastasvõistkonna iseärasused ja võistluste tingimused. See kõik määrab ära oma võistkonna taktikalise ja kindlate liikumiste osakaalu (Gomelski, 1997:107). Korvpallimäng koosneb korduvatest üleminekutest rünnakult kaitsesse ja vastupidi. On arusaadav, et ründe- ja kaitsetegevus peab toimuma organiseeritult. Taktika moodustab mängus põhitegevuse sisu. Õigesti valitud taktika soodustab võiduvõimalust, valesti valitud taktika või taktikalise plaani täitmata jätmine viib tavaliselt kaotuseni. Taktika on olulisim faktor, mis võrdse kehalise, tehnilise ja psühholoogilise ettevalmistuse korral ühele kahest võistkonnast võidu kindlustab. (Laos, 2001:177). A.Gomelski (1997) ütleb oma raamatus, et see, milliseid liikumisi meie võistkond kasutab teatud situatsioonides, sõltub vastasvõistkonna kaitsemängu tugevusest ja nõrkusest ning mängijate individuaalsetest oskustest. Meie liikumiste eesmärgiks on kaasmängijate 19

20 vabastamine rünnakul sinna, kus on ta kõige ohtlikum ning kus ründemängija tehnilised oskused avalduvad kõige efektiivsemalt. Kullami, Laose jt järgi on harjutud mõistma Eesti korvpalli ründemängu taktikat järgmiselt: individuaalne ründemängutaktika (pallita mäng, palliga mäng, lauavõitlus ja palli hüpitamine); kahe mängija koostöö ( sööda ja lõika, katted); kolme mängija koostöö ( kolmnurk, sööt ühele poole, kate teisele, väike kaheksa, ristlõige, kahekordne kate, arvuline ülekaal). Iga rünnaku eesmärk peaks olema parima viskekoha leidmine, olenemata sellest, millist taktikat või lähenemist rünnakul kasutatakse (kindlad liikumised, teisejärguline rünnak). Viimaks hinnataksegi meeskondi nende viske valiku kvaliteedi põhjal. Kvaliteet sõltub kaitse survest, kaugusest korvist, ründemängija omadustest ja ka sellest, millisel ajahetkel vise sooritati (Mexas, K., Tsitskaris, G., Kyriakou, D. and Garefis 2005) Meeskonna ründemängu arendamisel tuleb võistkond ette valmistada kõikideks kaitsemängu formatsioonide vastu mängimiseks (J.W.Krause, D. Meyer, J. Meyer 2008:214). Meeskonnamängu arendamise üldised printsiibid: kaitsest rünnakusse üleminek (transition game) kõige lihtsam ja kiireim moodus korvi saamiseks; rünnak pressingu vastu (press offense) nii mees-mees kui maa-ala kaitse vastu; rünnak meesmehe kaitse vastu (man-to-man offense); rünnak maa-ala kaitse vastu; rünnak kombineeritud kaitse vastu; aeglane, viivitav või kontrolliv rünnak eduseisu või aja võitmiseks; eriolukorrad: hüppepall, audi sissevisked, vabavisked (Krause, Meyer, Meyer, 2008:214). Alljärgnevalt on välja toodud mitme erineva autori arusaam võistkondliku ründemängu ajalistest parameetritest. USA korvpalliteoreetik Norm Stewart on jaotanud rünnaku kolme faasi: kiirrünnak; 20

21 vaheperiood, 3-sekundiline periood, mis mahub korviga mitte lõppenud kiirrünnaku ja aja vahele, mil võistkonnad võtavad sisse rünnakuasetused; positsiooniline rünnak (Krause, 1994:163). Samas annavad Venemaa korvpallikorüfeed Aleksander Gomelski ja Nikolai Preobrazenski rünnakule järgmise jaotuse: kiirrünnak (3-5 s); varajane rünnak (8-10 s); positsiooniline rünnak (13-18 s). Jälgides maailma tugevamate meeskondade tegevust, võib öelda, et optimaalne aeg kiirrünnaku organiseerimiseks on 3-5 sekundit, varajaseks rünnakuks 8-10 sekundit ja positsiooniliseks rünnakuks sekundit. Nendes eelpool mainitud ajalistes intervallides täheldatakse kõrget pealevisete resultatiivsust mängus (Kataulin, 2002:5-16). Nagu eelnevast näeme, on siin erinevaid lähenemisviise. Kindlasti on üheks mõjutavaks faktoriks siin aeg. S.Pesic, kes on tänapäeval Euroopas ja kogu maailmas väga hinnatud treener ja koolitaja, jaotab ründemängu kolme faasi: kiirrünnak (8 sek); positsiooniline rünnak (8 sek); rünnaku lõpetamine (8 sek) ( Ta võrdleb seda ööpäevase 24 tunniga, kus on hommikune kiirustamine tööle-kooli, tööl-koolis õppimine-töötamine ning uneaeg Kiirrünnak Kiirrünnak tähendab, et pall tuuakse ründealasse võimalikult kiiresti ja seda enne kui kaitsemängijad suudavad üles seada organiseeritud kaitsemängu. Kiirrünnak algab kaitselauapalli hankimisest, vaheltlõikest, pallikaotusest. Kiirrünnak tähendab, et ründealas on rohkem ründemängijaid kui kaitsjaid. See saab olla kas 1:0 situatsioon (üks ründaja põrgatab korvile ja kus ei ole kaitsemängijaid tal ees). Samuti 2:1 situatsioon (kaks ründajat ühe kaitsemängija vastu), 3:1; 3:2; 4:1; 4;2; 4:3; 5:1 jne (Hatchell, 2006:120). 21

22 Claudio Papini (2005) arvates saab enamus kiirrünnakutest alguse vastase möödaläinud visetest. On vaja vaimset valmisolekut ja füüsilisi võimeid, et saada kaitselauast pall ja sooritada hea sööt ette. Niipea kui kaitse saab kaitselauast palli, kasutab ta kiiret avasöötu või põrgatust kiirrünnaku alustamiseks. Alati on sööt esimene võimalus tekitada kiirrünnak ja põrgatus teisejärguline. Joostakse maksimaalse kiirusega kogu väljaku laiuselt. Tsamourtzis jt (2005) uurisid kiirrünnakuid ja selle efektiivsust mängus. Uurijad leidsid, et kiirrünnak on oluline tegur võidu saavutamiseks. Uurimuse tulemused näitasid, et kiirrünnak 3:2 vastu oli kõige sagedasem variant. Tulemused kinnitavad, et kiirrünnakud on oluline tegur, et saavutada vastasvõistkonna ees edu ning rõhutab kiirrünnakute harjutamise tähtsust treeningute planeerimisel. D. Smith (2006) väidab oma raamatus, et kiirrünnak ei ole ainult vaatemänguline pealtvaatajatele, vaid sellel on mängus väga suur tähendus, kuna sellel on kõrge tabavusprotsent. Tsamourtzis jt (2005) uurimustöös uuriti kiirrünnakute tabavust ja tuldi järeldusele, et mida pikemalt kiirrünnak kestab, seda väiksem tabavusprotsent on. Samuti järeldati, et kõige suurem efektiivsus kiirrünnakutel oli, kui tehti vaheltlõige või hangiti kaitselauast pall. Nende metoodikast selgus, et nad kasutasid kiirrünnakuks ajavahemikku 0-8 sek. Madejonil (2002) oli kiirrünnaku kriteeriumiks 1-7 sekundit, aga Carballol ja Dopicol (2005) 1-8 sekundit. Naiste kiirrünnaku keskmine aeg oli 4,42 sek a. olümpiamängudel Pekingis. Näiteks Gomez (2007) sai keskmiseks ajaks naistel 5,44 sek. play offi mängudes (Refoyo, Romaris, Sampedro, 2009). Ortega (2007) kirjutab oma uurimustöös, et kõrgem kiirrünnakute protsent fikseeriti nendel võistkondadel, kes kasutasid agressiivset kaitsemängu, kes olid aktiivsed 1:1 mängu situatsioonides. Kiirrünnaku puhul on tähtis selle organiseeritus, kus meeskonnal tuleb joosta kogu väljaku ulatuses, mis on jaotatud koridorideks. Pikad mängijad 4 ja 5 jooksevad alati mööda keskmist koridori. Tagamängijad 2 ja 3 mööda äärekoridori. Palliga mängija valib, kas liigub Joonis 1. Kiirrünnaku koridorid mööda keskmist koridori või söödab palli piki äärekoridori 22

23 (joonis 1). Ortega (2007) teeb järelduse, et naiste kõige edukamad kiirrünnakud sisaldasid keskmiselt 1,22 söötu ja kasutati 2,13 mängijat kiirrünnakusse jooksmisel. Efektiivne ja mõtestatult läbiviidud kiirrünnak avaldab olulist mõju ka kogu vastasvõistkonna mängumaneerile: halvab kaitsetegevuse, toob kaasa pealiskaudse tagalauavõitluse, muudab plaanitud mängutempot ning nõuab treenerilt kaitsesüsteemi vahetust (Cousy 1975:101). Kiirrünnak on vajalik mitmel põhjusel. 1. Kaitsel on selle vastu raskem mängida, kuna see pole kindlaksmääratud liikumine ega positsioonile rünnak 2. Õigesti joostuna võimaldab see kergeid ja vabadelt positsioonidelt viskeid. 3. Kiirünnakutel on tabavusprotsent palju kõrgem kui positsioonirünnakul. 4. Kasutada tuleb kogu meeskonda. Kiirrünnakut saab alustada: 1. peale kaitselauapalli, kui on visatud mööda kas mängusituatsioonist või vabaviskest; 2. peale kaitsemängija vaheltlõiget või ründemängija pallikaotust; 3. alati peale vastaste tabavat viset. Kiirrünnakut saab rakendada: 1. kaitses survestades ründemängijaid; 2. kaitselauapalli hankimisel; 3. joostes rünnakule kindlaksmääratud koridoris; 4. palli söötes; 5. visates kiireid ja resultatiivseid viskeid. Kiirrünnaku peamised eesmärgid: 1. resultatiivsed visked korvi lähedalt; 2. hea 1:1 situatsioon kolmesekundi alast; 3. kaitset viie mängijaga survestades; 4. neljandal veerandil annab see eelise, kui võistkonna füüsiline vorm on parem ( 23

24 A.Gomelski kirjutab oma raamatus (1997): Kiirrünnakut saab alustada järgmistes situatsioonides: vaheltlõikest; peale kaitselauast hangitud palli; peale vastaste visatud vabaviskeid; peale hüppepalli (tänapäeva korvpallis toimub hüppepall ainult mängu alguses); peale vastaste visatud korvi. Transition rünnak tähendab kiiret üleminekut rünnakult kaitsesse (Defensive Transition) või vastupidi - kaitsest rünnakule (Offensive Transition). ( Varajane rünnak (Early Offense) Varajast rünnakusüsteemi iseloomustab: 1. kõikide ründemängijate kiire üleminek vastase väljakupoolele olenemata mängulistest funktsioonidest. 2. operatiivne, ilma pausideta ja spetsiaalsete kohtade sissevõtmiseta. Tüüpiline kahe või kolme mängija koostöö eesmärgiga vabastada koht lõigeteks või läbimurreteks korvile. 3. rünnak korvile pärast lihtsaid koostöövorme väljaku nõrgemal poolel arvestades kujunenud mängusituatsiooni (Kataulin, 2002: 5-16). Miks varajane rünnak on hea? Tuleb saavutada olukord, kus võistkondliku kaitsemängu ei ole veel suudetud üles ehitada ehk kaitsjad peaksid pigem reageerima kui tegutsema distsiplineeritult. See tähendab, et pall tuleb toimetada kiiresti ründealasse ja rünnata korvi enne, kui kaitsemäng suudetakse paika saada. Varajane rünnak loob olukordi kiirele viskele ja väljasöödule peale korvi ründamist. Kostas Missase, Kreeka naiskonna ja U20 Kreeka meeste peatreeneri sõnul on uuritud, et kui ründajad liiguvad ründealasse kõndides, siis seda võistkonda on palju kergem kaitsta sellepärast, et kaitsjad suudavad oma kaitsemängu üles ehitada käsi vahel (deny), lõksudega (traps) jne. ( Eeldused efektiivseks varajaseks rünnakuks (K.Missas 2013)- tuleb mängida agressiivset kaitset; nõuda koridoride kiiresti täitmist, joosta laialt ja palli näha; alati ei suudeta sammudelt (lay up) visata; tuleb olla vastasvõistkonnast paremas füüsilises vormis; 24

25 eelistada põrgatamisele söötmist; kui tagamängija, viskav tagamängija või väike äär saavad lauapalli, siis tuleb püsida endiselt keskel (keskmängija - center, jõuline äär - power forward) kontrollimaks palli; kui keskmängija (center) või jõuline äär (power forward) hangivad lauapalli, tuleb koheselt sööta tagamängijale (point guard); esimene pikem mängija (first trailer) jookseb palli pool; teine pikem mängija (second trailer) jääb vabaviskejoone ümbrusesse (high post) ( Positsiooniline rünnak (set offense). Positsiooniline rünnak on eriline mängijate ja palli liikumise jada, kuni luuakse võimalus kõrgeprotsendiliseks viskeks (Hatchell, 2006:102). Selleks peab võistkond sisse võtma algasetuse ning kasutama põhioskusi palliga ja pallita viskevõimaluste loomiseks. Millist algasetust kasutada, see sõltub treenerist, mängijate pikkusest, jõust, kiirusest, taktikalisest ettevalmistusest jne. Iga mängija saab panustada resultatiivsesse rünnakusse. Positsioonirünnaku eeliseks on võimalus seda kohandada endale sobivaks ning samas pakub ta võimalust erinevate oskustega erinevaid mängijaid kasutada erinevates mänguolukordades (Wootten 1992: 96). Igal treeneril on oma nägemus ründemängust, aga kõige enam kasutatav ründemängu formatsioon mees-mees kaitse vastu on 3-2, 1-2-2, mille keskel mängib mängujuht, äärtes on viskav tagamängija ja väike äär ning kaks eesliini mängijat (suur äär ja keskmängija). Sellise formatsiooni taktikaks on söödumäng, katete tegemine, lõikamine ja viskamine kõigi viie mängija poolt. Sellise formatsiooni asetuse eelduseks on mängu laiali tõmbamine. Mängijatel on võimalik vahetada kohti ja liikuda ründealas ülevalt alla ja alt ülesse olenemata mängijate pikkusest (Oliver 2004: 110). J. Sampaio jt (2004) võrdlesid erinevates vanustes võistkondade mängude statistikat ja leidsid, et täiskasvanute meeskondadel on väiksem arv vaheltlõikeid ja suurem arv resultatiivseid sööte võrreldes alla 18aasta vanuste meeskonnaga. Portugali 1998/99. hooaja U16 ja U22 võitjavõistkondi iseloomustas resultatiivsete kahepunktivisete, ründeja kaitselauapallide suurem arv (Almeida, 1999). 25

26 Rünnak meesmehe kaitse vastu (man-to-man offense). Enamus võistkondi mängivad noorteklassis mees-mehe kaitset, sellepärast harjutatakse treeningutel ka kõige enam mees-mehe rünnakut. Kõige lihtsam pooleväljaku rünnaku variant on sööda ja mine (Give and-go). Seda kasutatakse kõige enam noorteklassis. See põhineb sööda ja lõika printsiibil, rünnak on sobiv nii mees-mehe kui maa-ala kaitse vastu (Hatchell, 2006:105). 5-väljas (5-out) algajatele mängijatele ja väikesekasvulisele võistkonnale on kõige parem korvi saamiseks 5-väljas mäng (Joonis 2), sest see annab parema võimaluse välja tuua 1:1 mängu eelised. Kõikidel mängijatel on palju võimalusi mängida nägu korvi poole. Mängijad saavad piisavalt ruumi, et mängida 1:1 korvile, samuti lõigata korvile (basket cut) Kasutades seda mudelit, on mängijatel võimalus kasutada erinevaid tehnilisi ja Joonis 2. 5-väljas taktikalisi oskusi: mängida 1:1 palliga ja pallita, lõikeid korvile ja pallile, kasutada katteid jne (Drvaric, FIBA koolitus, 2013). Tänapäeva noortekorvpalli alustala on Read and React Offense, mille võttis kasutusele Rick Torbett. See süsteem võimaldab lastel vabalt mängida ja neid ei treenita robotiteks. Mängijad on selles süsteemis reageerijateks ja otsuste vastuvõtjateks Rick Torbett (2014). Seda rünnakut saab tänapäeval kasutada kõigi kaitseformatsioonide vastu: mees-mehe, maa-ala, kombineeritud kaitses. See põhineb söötmise puhul peaaegu samadel ülesannetel nagu 5-väljas. NBA mängija Chris Mullin on öelnud: Võimalik, et ta ei oskaks praegusel hetkel liikuda väljakul kui ta ei oleks seda rünnakut õppinud. 26

27 Katted palliga (Pick n Roll) ja pallita mängijale. Peale lõike on ilma pallita ründaja tegutsemise tähtsaks elemendiks kate. See on parim viis aidata kaaslast vabaks mängida. Katte tegemisel kasutab üks ründaja oma keha kui ajutist takistust või seina teise ründaja kaitsja liikumise takistamiseks (Koik, Brock, 2006:52). Katteid liigitatakse selle järgi, kas kate tehakse kaitsjale eest, tagant või küljelt: - eestkate (front screen), - tagantkate (rear screen), - külgmine kate (side screen). Treeneritel on teinekord erinevad põhimõtted, kuhu katte peaks tegema. Osa treenereid on seda meelt, et katte peaks tegema teatud punkti või kohta väljakul (n-ö positsiooniline kate), teised soovitavad aga teha katte kaitsjale, liikuda kaitsja juurde ja jääda tema oletatavale teele ette seisma (n-ö mängija kate). Kate kaitsjale on efektiivsem oma kaasmängija vabastamisel, kuid võib samas kaasa tuua rohkem isiklikke vigu rünnakul. Katte tüübid (Types of Screens) Katteid võib jagada kahte põhitüüpi: (1) kate palliga mängijale või kate palli poole (On the Ball Screen); (2) kate pallita mängijale või kate pallist eemale (Off the Ball Screen) (Koik, Brock, 2006:52). Katted palliga mängijale (on-ball-screens) Palliga mängijale katte tegemine tähendab palliga mängija kaitsja oletatava liikumistee blokeerimist kattega, et aidata palliga mängijal katte abil läbi murda või viskele minna. Kate-kattest mängus on efektiivse katte puhul alati kaks võimalust korvi tegemiseks: (1) palliga ründaja jääb vabaks kui ründajad ei vaheta; (2) kui kaitsjad vahetuvad, jääb katte tegija korvile pöörde järel vabaks. (H.Koik, C.Brock, Korvpall,2006:53). 27

28 Pick n Roll Kate-kattest mäng on üks peamisi kahe mängija koostöid tänapäeva korvpallis. Ilma pallita ründaja teeb katte palliga ründaja kaitsemängijale. Pick-and-Roll ehk kate palliga mängijale (joonis 3) koosneb viiest tehnilisest elemendist: põrgatus; kate; Joonis 3. Pick n Roll vise; pööre või rullumine; sööt (Drvariz.Group Tactics: Pick n Pop Tänapäeva korvpallis on Pick n Pop (joonis 4) saanud sama populaarseks kui on Pick n Roll. See on samade põhimõtetega nagu Pick n Roll aga rullimise (rolling) asemel korvile astub/hüppab katte tegija peale katet üles Pop Out saamaks viskeks palli (Joonis 4). See on väga populaarne Euroopa pikkadele mängijatele, kes armastavad Joonis 4 Pick n Pop visata 3-punkti viskeid. Samuti on seda raskem kaitsta, kuna pikk mängija hüppab kattest välja ( 28

29 Pick n Slip Üheks üllatavamaks momendiks katekatte puhul on Pick n Slip ehk pettekate ehk sisselibisemine (joonis 5). Pettekate tähendab, et katte tegija ei teegi katet, ehkki ta on sellest märku andnud, vaid lõikab vahetult enne katte tegemist korvile. Joonis 5 Pick n Slip Katted pallita mängijale (off-ball-screens) Pallita mängijale katte tegemine tähendab pallita mängija kaitsja oletatava liikumistee blokeerimist kattega, et aidata pallita mängijal end kattest mahalõikel vabaks mängida ja söötu saada. Katted pallita mängijale tähendab kolme mängija koostööd: katte tegijat, kattest väljujat ja söötjat (Koik, Brock, 2006:54). Katte tegija on sama tähtis kui katte kasutaja Lõikaja, kes palli ei saa, on sama tähtis, kui on lõikaja, kes palli saab ning söötja on sama tähtis kui skooritegija, sest nad kõik töötavad ühise eesmärgi nimel (Wooden, 1987:90). Hatchell (2006) kirjutab oma raamatus, et kui mängija ei kasuta katet, mis talle on võistkonnakaaslane teinud, siis ta kaotab võimaluse saada söötu, põrgatada korvile või visata. Katteid liigitatakse selle järgi, millisest kohast ja kuhu väljakul kate tehakse: a) Kate alt üles (Back Screen or popout cut) - kui korvist lähemal olev ründaja teeb korvile kaugemal olevale ründaja kaitsjale katte (joonisel 6 liikumine a). b) Kate ülevalt alla (Down Screen) - kui korvist kaugemal olev ründaja teeb korvile lähemal olevale ründaja kaitsjale katte (joonisel 6 liikumine b). 29

30 Joonis 6 Katted pallita mängijale c) Kate väljakuga risti ehk ristikate (Cross Screen) - kui üks ründaja teeb teise ründaja kaitsjale katte, liikudes risti kas üle kolme sekundi ala või väljakuga risti (Joonisel 6 liikumine c). Lõige katte taha pallist eemale (Fade cut) Kui kaitsja (Joonis 7) on asetunud rohkem üles ehk palli poole, käsi vahel kaitse (deny). Katte tegija teeb katte palli poole ja võimaldab katte saajal liikuda pallist eemale, et saada sööt ning võimaldada mängida nurgast 1:1 või visata korvile Head viskajad soovivad endale sellist katet, kuna see võimaldab neil vabalt visata kaugviset (Hatchell, 2006:71). Joonis 7 Fade cut 30

31 Lõige ümber katte pallile (Curl Cut) Kui kaitsja järgneb ründajale varjuna (shadow), siis ründaja jookseb teravalt ümber katte korvile (Joonis 8). Sellest kattest õige väljumine (curl cut) viib tavaliselt kergele korvile kuna kaitsja jääb ründaja selja taha ega jõua teda enam takistada (Hatchell, 2006:71). Joonis 8 Curl cut Eriolukorrad (Special situation) Eriolukordadeks mängus on audi sissevisked nii külje- kui otsajoonelt, vabavisked, viimaste sekundite situatsioonid korvi saavutamiseks ja vähesel määral hüppepalli situatsioon (Krause, Meyer, Meyer, FIBA koolitus 2004) Igas mängus on selliseid olukordi, kus kohtunik peatab mängu ja võistkonnal on õigus pall mängu panna, olgu see küljeaudist, otsaaudist või saab mängija õiguse vabaviseteks (Hatchell, 2006:125). Igal meeskonnal peab olema omad kindlad liikumised audi sissevisete puhul. Kõige tähtsam on, et meeskond suudaks sooritada audi sissevisked turvaliselt või kindla peale iga kaitse vastu (Krause, Meyer, Meyer, 2008:225). Eriolukorrad (audid) annavad mängijatele situatsiooni üle kontrolli ja kui kasutada seda õigesti, siis võistkonnal ei õnnestu mitte ainult sööta oma mängijale, vaid lõpetada eriolukord korviga. Põhimõte on, et mängijatel peab olema soov mitte ainult välja sööta vaid lõpetada see korviga (A.Radu,2010:103). Küljeaut (sideline plays) Küljeaudis peaks söötjaks minema väike äär, kes on pikem ja see mängija on üldjuhul hea söötja. Samas on kõige tähtsam, et audi väljaviskaja oleks tark söötja kaitse pressingu puhul (Hatchell, 2006:125). 31

32 Otsaaut (Baseline plays) Juhul, kui toimub otsaaut kaitsja võistkonna korvi taga, siis on see väga hea võimalus saavutada kõrgeprotsendiline tabav vise (Hatchell, 2006: 127). Vabavisked Vabavisete puhul peab mängijate asetus olema hoolikalt planeeritud. Kaks kõige paremat lauapallide võitlejat on esimesed, kes lähevad lauda, üldjuhul kõige pikemad mängijad. Mängijate asetus vabaviske ajal - jõuline äär ja keskmängija asuvad ründelaua vabaviske teisel joonel ja kas vaba mängijat omakorda kolme punkti joone taga. Kui saadakse ründelaud, siis peavad avanema koheselt perimeetri taga oleva mängijad, et lauapalli võtjal oleks kellele sööta (Krause, Meyer, Meyer, 2008:225). Viimaste sekundite mäng (Last Second Plays) Viimaste sekundite mäng (last-second plays) algab siis, kui rünnakuaja lõpuni on 8 sekundit, mida võib kasutada ka kontrollitud rünnaku mängimiseks (Krause, Meyer, Meyer, treenerite koolitus 2004, Meeskondlik rünnak). Siin ei ole enam aega sööta palli ringiratast ja oodata kaitsjate eksimust (Hatchell, 2006: 134). Pole vahet, millist liikumist kasutatakse viimaste sekundite rünnakul, tähtis on see, kui hästi mängijad oskavad olukordi lahendada (Krause, Meyer, Meyer, 2008:225). 32

33 2. TÖÖ TEOSTAMISE METOODIKA 2.1. Uurimuse objekt ja andmed Magistritöös oli vaatluse all 2014 aasta suvel Tallinnas toimunud tütarlaste Euroopa U16 meistrivõistluste finaalturniiril osalenud Eesti noortekoondise 8 mängu, mis toimusid ajavahemikus Kokku oli Eesti naiskonnal nendes mängudes 704 pallivaldamist. Tabel 1 Analüüsitud mängud ja nende tulemused Euroopa Meistrivõistlused Mäng Tulemus Eesti-Sloveenia 28: Leedu-Eesti 57: Eesti-Saksamaa 54: Austria-Eesti 39: Šveits-Eesti 53: Eesti-Iisrael 53: Austria-Eesti 47: Eesti-Luksemburg 54:47 Henrik Dettmann jt., kelle uurimistöö on käesoleva töö metoodiliseks aluseks, on Soome korvpallikoondise juht ja noortetöö koordinaator. Varasemalt on ta olnud (1) Saksamaa koondise peatreener aastatel ; (2) maailmameistrivõistluste pronks Saksamaa koondisega 2002; (3) Bundesliigas Braunschweigi ja Mitteldeutscheria võistkondade peatreener; (4) Soome koondise peatreener aastatel ning uuesti alates aastast 2004; (5) aastal Saksamaa Aasta Korvpallitreener ja Soome Aasta Treener. Tema kolleeg, Soome Korvpalliliidu noortekoondiste peatreener aastast 2007 Ari Tammivaara on samuti olnud Soome koondise peatreener (aastatel ), pidanud peatreeneri ametit Saksamaa liigades (kaasa arvatud Bundesliigas), ning olnud Soome Meistriliiga võistkonna Lahti Namika peatreener. Video vaatluse põhjal ülesmärgitud võistkondliku rünnaku variandid ja nende selgitused on toodud alljärgnevas tabelis 2 33

34 Tabel 2 Analüüsitud ründemängu liigid ja nende seletused Ründemängu Ründemängu liigi seletus liik Kiirrünnak rünnak organiseerimata kaitse vastu, ründajad rohkem kui kaitsemängijaid. Transition rünnak organiseerimata kaitse vastu, ründajad võrdselt kaitsemängijatega Küljeaut audist saadud võimaluste korviga lõppenud rünnak Otsaaut audist saadud võimaluste korviga lõppenud rünnak Ründelaud lauast saadud palli korviga lõppenud rünnak Lõputegevus Lõputegevus rünnakul enne viset, viga, pallikaotust rünnakul Paint 3-sekundi alast sooritatud tegevus outside Väljapoolt 3-sekundi ala sooritatud tegevus Pick n roll Kate palliga mängijale, mis viis viskele screening Kate pallita mängijale, mis viis viskele Penetrate and Põrgatus sisse ja sööt välja kick Visete tüübid Visete tüübid Lay up Põrgatus korvile ja sammudelt vise Jump shot Hüppelt vise Pull up Peale põrgatust sooritatud vise kas 1-takti või 2-takti peatusega Panic offense Ründeaja lõppedes kiirustatud pealevise Mängija Mängija, kes on teinud pealeviske, vea, pallikaotuse positsioon Guard Tagamängija, mängujuht Forward Mängija, kes mängib nii 3. sekundi alas kui perimeetril Post Mängija, kes enamasti tegutseb 3. sekundi alas Väljakult vise Väljakult sooritatud viske koht Lähivise 3.sekundi alast sooritatud vise Keskpositsioon Keskpositsiooni vise, väljastpoolt 3.sekundi ala Kaugvise Kaugvise, mis on sooritatud 3.punkti joone tagant Efektiivsus Ründemängu efektiivsus Edukad Tabatud vise/viga ründajate vastu Mitteedukad Mitte tabatud vise/pallikaotus Käesolevas töös kasutatakse valdavalt inglise keelseid termineid kuna eesti keeles ei ole senini täpseid tõlkeid kõikide tehnikaelementide osas fikseeritud Andmetöötlus Mängude vaatamiseks ja analüüsiks kasutati Kinovea programmi. Andmed sisestati Microsoft Excel 2013 programmi ja analüüsimiseks kasutati Pivot-Table ehk 34

35 liigendtabelit. Seoste uurimiseks kasutati korrelatsiooni programmi. Mängude videod, mille põhjal analüüs teostati, on saadud Eesti korvpalliliidult. Andmeid töödeldi statistiliselt, et selgitada välja, kas resultatiivsete (1-3 punkti) ja mitteresultatiivsete (0 punkti) tehnilis-taktikaliste rünnakute, võitude ja kaotuste vahel on erinevusi. Resultatiivseteks loeti kõik rünnakud, kus saavutati vähemalt 1 punkt. Mitteresultatiivsete rünnakute tulemus võrdus 0. Mängude analüüsimisel grupeeriti andmed järgnevalt: kõik Eesti koondise mängud, resultatiivsed ja mitteresultatiivsed rünnakud. Selgitati välja ründetsooni pallivaldamiste aeg. Nende põhjal arvutati miinimum, maksimum, keskmine, ulatus ja standardhälve (±SD). Andmete omavahelist erinevust kontrolliti F-testi ja T-testiga (olulisuse nivoo p<0.05). Rünnakud jaotati vastavalt tulemustele: resultatiivseteks ja mitteresultatiivseteks. Korrelatsioonanalüüsi peatükis keskendub töö autor seoste otsimisele erinevate mängusid iseloomustavate karakteristikute vahel üle kõikide mängude, mille kohta on kogutud andmeid. Töösse võetakse sisse järgmised mõisted ja tähised: RL ründelaud kui ründava võistkonna mängija, saab peale viset lauapalli enda valdusesse sündmuste loendus VH visete hulk. Palju sooritati viskeid mängus PR Pick n Roll - palliga mängijale kate. Loendatakse, kui palju tehti iga rünnaku jooksul palliga mängijale katteid M Eesti U16 neidude koondise skoor N Vastasvõistkondade lõppskoor PK pallita mängijale katete arvu loendus PP_G Tagamängija. Vaadeldi antud positsioonimängija tabamisi PP_F Ääremängija. Vaadeldi antud positsioonimängija tabamisi PP_P Keskmängija. Vaadeldi antud positsioonimängija tabamisi MPO Eesti U16 koondise neidude punktide osakaal M/(M+N) vastas võistkondade punktiarvu suhtes. Täpsemalt keskendub autor U16 Eesti koondise naiskonna punktide osakaalu MPO korrelatsioonile teiste tunnustega nagu VH, PR, PK, PP_G, PP_F ja PP_P. 35

36 3.UURIMISTÖÖ TULEMUSED 3.1 Ründemängu üldiseloomustus Vaadeldud mängudes tegi Eesti U16 koondise naiskond keskmiselt ühes mängus 88 rünnakut, mis viisid kas viskeni, vabaviskeni, pallikaotuseni või veani. Kõige suurem rünnakute arv oli meie koondisel Austria vastu, kus tehti 108 rünnakut (tabel 3). See viitab Eesti võistkonna kõrgemale mängutempole kui vastasvõistkonnal. Samuti saadi selles mängus lihtsamini viskele kui teistes mängudes. Keskmiselt 33% Eesti rünnakud olid edukad (kas saadi korv või tehti viga meie ründaja vastu). Kõige parem mäng oli Austria vastu, kus Eesti naiskonna rünnakute edukus oli 44% ja kõige tagasihoidlikum mäng Saksamaa ja Leeduga, vastav näit 20%. Tabel 3 Edukate rünnakute % mängudes Edukad Kokku % Austria-Eesti (39:79) Austria-Eesti 2.mäng (47:53) Eesti-Saksamaa (21:54) Eesti-Iisrael (53:68) Leedu-Eesti (57:27) Eesti-Luksemburg (54:47) Eesti-Sloveenia (28:62) Šveits-Eesti (53:46) Kokku Keskmiselt ühes mängus Eesti rünnakud toimusid kõige enam ründemängu teises faasis, mis moodustus umbes pool rünnakutest 47%. Pealevisete tabavuse osas olid kõik ründemängufaasid üldjoontes sama protsendiga. Kolmandas faasis (last second plays), kus reeglina tulevad esile mängijate individuaalsed oskused, tehti kõige vähem rünnakuid kuigi tabavusprotsnt oli sama, mis teistes faasides (tabel 4). 36

37 Tabel 4 Rünnaku aeg rünnakuaeg Nr R% T% 0-8 sek % 25% 9-16 sek % 26% sek % 27% Nr rünnaku number R% - protsent kogu rünnakute arvust T% - tabavusprotsent Söötude arv on välja toodud tabelis 5. Suurt erinevust ei olnud märgata rünnakute vahel, kus kasutati 1 või 2 söötu. Küll aga oli erinevus nende tabavusprotsendis. Nimelt, olid kahe sööduga rünnakud efektiivsemad. Rünnakud, kus kasutati nelja söötu, olid kõige väikseima efektiivsusega. Rünnakud, kus sööte ei kasutatud, moodustasid üldarvust 13% ja need olid kõige resultatiivsemad. Tegemist on siis kas kaitselauast, ründelauast või vaheltlõikest saadud palliga. Tabel 5 Söötude arv rünnakul Söötude arv Nr R% T% ja enam NULL Resultatiivsed ja mitteresultatiivsed rünnakud ning võrdlusanalüüs T-testi abil selgitati, kas resultatiivsete ja mitteresultatiivsete rünnakute keskmiste näitajate vahel on märkimisväärseid erinevusi rünnakuajaga ründetsoonis. Töö autor kontrollis (tabel 6) pallivaldamise aja keskmiste erinevust edukate ja mitteedukate rünnakute vahel. 37

38 Tabel 6 Resultatiivsete ja mitteresultatiivsete rünnakute näitajad Statistiline arvnäitaja Edukad Mitteedukad Keskmine 11,43 11,67 Standardhälve 6,07 5,84 Miinimum 1 1 Maksimum Ulatus Erinevus keskmiste kui hajuvusnäitajate vahel on statistiliselt juhuslik. t-testi tulemused t=-0,47 p=0,64 usalduspiirid: -1,26 kuni 0,78 T-test tehti usaldusnivool 95%, kus sisukaks hüpoteesiks oli, et palli valdamise keskmised ajad on oluliselt erinevad edukate ja mitteedukate rünnakuaegade vahel. Vaadates alternatiivhüpoteesi kehtimise tõenäosust (0,64) võib tagasi lükata sisuka hüpoteesi ning kehtima jääb alternatiivhüpotees: keskmised ei ole statistiliselt olulised (usaldusnivool 95%). Kui alternatiivhüpoteesi kehtimise tõenäosus p väiksem või võrdne 0,05, siis võiksime sisuka hüpoteesi vastu võtta (usaldusnivool 95%). Hajuvuse olulisuse kontrolliks tehti F-test, millest järeldub, et rünnaku edukusel või mitteedukusel dispersioonide erinevus pole statistiliselt oluline. Järgnevas F-testi tulemused: F-testi tulemused F=1,08 p=0, Kiirrünnak ja Transition Kiirrünnakuid ja Transition rünnakuid sooritati vaatluse all olnud mängudes keskmiselt 7% rünnakutest, kokku 55. korral. Väike arv (7%) näitab suhteliselt aeglast mängutempot, 38

39 kus selge ülekaal on organiseeritud positsioonilisel rünnakul. 31% sooritatud kiirrünnakutest olid edukad. Analüüsitud mängudes sooritas meie naiskond kiirrünnakuid kõige enam Austria ja kõige vähem Sloveenia vastu. Kõige edukamalt sooritati kiir-, ja transition rünnakuid Iisraeli vastu - 67% efektiivsusega. Vastavad andmed esitatud tabelis 7. Tabel 7 Kiir- ja Transition rünnakud Kiirrünnak+transition Nr R% T% EST_AUT 15 14% 33% EST_AUT2 9 11% 22% EST_GER 2 2% 50% EST_ISR 3 3% 67% EST_LTU 5 6% 0% EST_LUX 7 7% 43% EST_SLO 1 1% 0% EST_SVI 10 13% 20% Kokku 52 7% 29% Nr rünnaku number R% - protsent kogu rünnakute arvust T% - tabavusprotsent 3.4 Eriolukorrad Eriolukorrad (küljeaut, otsaaut ja võidetud ründelaud) rakendamine on esitatud tabelis 8 on näha, et kõikidest rünnakute üldarvust alustati palli mängu panekut 8,5% küljeaudist, 6% otsaaudist, ründelauast hangitud palliga alustati uut rünnakut 12,6%. Kõige tulemuslikum eriolukordade lahendus oli otsaaudist mängu pandud pall (50%). Toodud arvud peegeldavad tõsiasja, et Eesti naiskond oli liiga vähe keskendunud küljeaudi resultatiivsetele lahendamistele. 39

40 Tabel 8 Eriolukorrad Küljeaut Otsaaut Ründelaud R% T % R% T% R% T% Austria-Eesti (39:79) 6,48 42,86 9,26 60,00 16,67 16,67 Austria-Eesti 2.mäng (47:53) 9,88 25,00 3,70 66,67 6,48 14,29 Eesti-Saksamaa (21:54) 15,29 0,00 10, ,11 8,33 Eesti-Iisrael (53:68) 12,50 36,36 4, ,04 38,46 Leedu-Eesti (57:27) 6,02 0,00 1, ,48 42,86 Eesti-Luksemburg (54:47) 9,00 22,22 8,00 62,50 15,74 29,41 Eesti-Sloveenia (28:62) 3,57 0,00 2,38 0 5,56 16,67 Šveits-Eesti (53:46) 5,33 0,00 4,00 33,33 8,33 44,44 Keskmiselt ühes mängus 8,52 15,81 5,68 49,69 12,6 26, Visete liigid Eesti koondise mängijad jõudsid kõikides mängudes kokku viskele 447 korral, mis teeb 63% kogu rünnakute arvust. Tabel 9 näitab, et enim tegid viskeid ääremängijad (Forward) korral. Teisena pikad mängijad (post) 137. Kõige vähem sooritasid viskeid tagamängijad 106. Tabavuses suuri erinevusi ei täheldatud. Kõige enam sooritasid pealeviskeid ääremängijad, ümardatult 46% visete koguarvust, kõige vähem tagamängijad ümardatult 24%. Tabavusprotsendi osas suuri erinevusi kokkuvõttes ei olnud. 40

41 Tabel 9 Visete liigid forward guard post Kokku Kokku Reasildid Visked Tabatud Visked Tabatud Visked Tabatud Visked Tabatud Kokku % EST_AUT % jump shot % lay up % pull up % EST_AUT % jump shot % lay up % pull up % EST_GER % jump shot % lay up % pull up % EST_ISR % jump shot % lay up % pull up % EST_LTU % jump shot % lay up % pull up % EST_LUX % jump shot % lay up % pull up % EST_SLO % jump shot % lay up % pull up % EST_SVI % jump shot % lay up % pull up % Üldkokkuvõte % Eesti koondis kasutas vähe sammudelt viskeid (lay up), see tehniline element moodustas kõikidest pealevisetest 27% ja tabavus oli 44%. Kõige vähem kasutati peale põrgatust sooritatud viset (pull up) - keskmiselt ligi 14% ja nende tabavus oli ümmardatult 29%. Enim sooritatud element oli hüppeltvise (jump shot), mida kasutati ~59% kogu visete arvust ja nende tabavus oli 36% (joonis 11). 41

42 Visete liigid Lay up T Jump shot T Pull up T Joonis 9 Visete liigid 3.6. Visete soorituskohad. Paanika visked Eesti võistkond sooritas vaatluse all olnud mängudes kolmepunktiviskeid 14%, kahepunktiviskeid 23% ja 3-sekundi alast 63%. Kogu rünnakute üldarvust tehti kas pallikaotus või viga (ründajale või kaitsjale) 11%. 3-sekundi alast lõpetati rünnak kas Lay Up (43%) või Jump Shot (49%) viskega (tabel 10). Minimaalselt sooritati sellest alast Pull Up viskeid (8%), mis oli Eesti koondises üldse vähe kasutatud tehniline element. Visete tabavuse osas olid suured erinevused teistega võrreldes Pull Up visetel 3-sekundi alast. Väiksem erinevus oli hüppelt ja sammudelt sooritatud visetel. Kolmest sooritatud viskeliigist tehti kõige vähem peale põrgatust tehtavaid viskeid (Pull Up). 42

43 sekundi ala (Paint) jump shot Tabatud lay up Tabatud pull up Tabatud Joonis 10 Lähivisked 3-sek alast (Paint) Keskpositsioonilt sooritasid Eesti noortekoondisemängijad kõige enam hüppelt viskeid (Jump Shot) viskeid 66 korral, mis teeb visete üldarvust 65%. Pull up ja jump shot tabavuste vahel suuri erinevusi ei olnud märgata (joonis 11). Kokkuvõtvalt oli tabavusprotsent keskpositsioonilt madal 21% Keskpositsioonivisked jump shot Tabatud lay up Tabatud pull up Tabatud Joonis 11. Keskpositsioonivisked Joonisel 12 on näha, et kaugvisetest sooritati jump shot ja pull up viskeid. Märkimisväärne oli hüppelt viskeliigi erinevus teise suhtes. 43

44 3-punkti visked jump shot Tabatud pull up Tabatud Joonis 12 3-punkti visked Keskmiselt 5% rünnakutest olid niinimetatud paanika rünnakud (rünnakuaeg hakkas täis saama ja oli vaja visata (Tabel 10). Ligikaudu iga neljas oli nendest edukas rünnak. Kõige rohkem oli sunnitud kasutama paanika viskeid Eesti võistkond mängus Saksamaa vastu, 11% kõikidest rünnakute arvust. Tabel 10. Paanika visked % koguarvust T% EST_AUT 5% 20% EST_AUT2 4% 0% EST_GER 11% 22% EST_ISR 3% 67% EST_LTU 5% 25% EST_LUX 6% 50% EST_SLO 2% 0% EST_SVI 1% 0% Keskmine 5% 27% 3.7. Katted palliga (Pick n Roll) ja pallita mängijale Vaadeldud mängudes Eesti naiskonna mängijate poolt pallita mängijatele sooritatud katete arv oli väike - vaid 6% kogu rünnakute arvust ja nende realiseerimise tulemus oli keskmiselt 24%. Keskmiselt tehti palliga mängijale katet 32% rünnakutest, mis tõi edu 44

45 24%. Tabelis 11 on näha, et kõige enam mängiti kate kattest Sloveenia vastu, kus pooled rünnakud sisaldasid vähemalt ühte katet palliga mängijale. Rünnakuid, mis ei sisaldanud palliga mängijale katet, mängis Eesti noortekoondis keskmiselt 68% rünnakute koguarvust. Keskmisi erinevusi rünnakul ei esinenud tabavusprotsendi osas. Märkimisväärne erinevus selle näitaja osas oli võidetud ja kaotatud mängude võrdluses võidetud mängudes oli tabavus 31% ja kaotatud mängudes 22%. Tabelis 11 on näha, et rünnakud, kus kasutati Pick n Rolli ja mis sisaldasid ühte palliga mängijale katet, moodustasid enamuse. Kahte katet palliga mängijale (tabel 12) tehti keskmiselt 6% rünnakutest. Ükski kahe kattega rünnak Eesti noortevõistkonnale edu ei toonud. Tabel 11. Pick n Roll vs no Pick n Roll Pick n Rolli ei mängitud Pick n Roll Mäng Nr Rünnakuid% T% Nr Rünnakuid% T% EST_AUT EST_AUT EST_GER EST_ISR EST_LTU EST_LUX EST_SLO EST_SVI Kokku Tabel Pick n Roll vs 2 Pick n Rolli 1 Pick n Roll 2 Pick n Roll % T% % T% EST_AUT EST_AUT EST_GER EST_ISR EST_LTU EST_LUX EST_SLO EST_SVI

46 3.8. Korrelatsioonanalüüs Korrelatsioonanalüüsi võtab kokku alljärgnev tabel 13. Tabel 13 Seoste selgitamiseks viidi läbi korrelatsioonianalüüs. Lisaks kontrolliti korrelatsiooni statistilist olulisust usaldusnivool 95%, kus püstitati hüpoteesid: H0 (nullhüpotees): korrelatsioon kahe uuritava arvtunnuse vahel puudub H1 (sisukas hüpotees): korrelatsioon kahe arvtunnuse vahel on olemas Statistilise olulisuse kontroll teostati statistikapakettiga R ( kasutades Pearsoni korrelatsiooni. Arvnäitajatena toodi välja iga korrelatsiooni hüpoteeside kontrolli kohta arvtunnused (tabel 13): Korrelatsoon 46

TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Janeli Lilleallik Noorkorvpallurite eelistused tehniliste ja taktikaliste olukordade osas Pref

TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Janeli Lilleallik Noorkorvpallurite eelistused tehniliste ja taktikaliste olukordade osas Pref TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Janeli Lilleallik Noorkorvpallurite eelistused tehniliste ja taktikaliste olukordade osas Preferences among youth basketball players in technical

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Brett Nõmm Korvpalluritele esitatavad nõudmised vastavalt positsioonile väljakul Demands for b

TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Brett Nõmm Korvpalluritele esitatavad nõudmised vastavalt positsioonile väljakul Demands for b TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Brett Nõmm Korvpalluritele esitatavad nõudmised vastavalt positsioonile väljakul Demands for bastetball players according to positions on the court

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ

Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõste ja ristsammujooks. Jooks kurvis, tõkkejooks, ringteatejooks, täpsusjooks. Kaugushüpe-

Rohkem

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

sojateadlane_4.indd

sojateadlane_4.indd KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

Robomadin 2019 Sumo võistluse reeglid 1. Tutvustus Käesolev dokument sätestab reeglid Mini Sumo, LEGO Sumo ja mbot Sumo robotitele. Reeglid tulenevad

Robomadin 2019 Sumo võistluse reeglid 1. Tutvustus Käesolev dokument sätestab reeglid Mini Sumo, LEGO Sumo ja mbot Sumo robotitele. Reeglid tulenevad Robomadin 2019 Sumo võistluse reeglid 1. Tutvustus Käesolev dokument sätestab reeglid Mini Sumo, LEGO Sumo ja mbot Sumo robotitele. Reeglid tulenevad Robotexi reeglitest. 2. Robotite klassid Robomadin

Rohkem

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll 18.09.2018 Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp 13.30. Osalesid alakomitee juhatuse liikmed Kaupo Tammemäe, Avo Sambla, Margus

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Petangispordi ametlikud reeglid 2017

Petangispordi ametlikud reeglid 2017 Petangispordi ametlikud reeglid 2017 1. leht 8-st PETANGISPORDI AMETLIKUD REEGLID Kehtivad kõikidel FIPJP liikmeks olevate rahvuslike liitude territooriumidel. Reeglid on heaks kiidetud FIPJP Täitevkomitee

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode]

Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode] Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest CLARK: fast and accurate classification of metagenomic and genomic sequences using discriminative k-mers(2015) Rachid Ounit, Steve Wanamaker, Timothy J. Close

Rohkem

KAITSELIIDU AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulga

KAITSELIIDU AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulga KAITSELIIDU 2019. AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulgas. selgitada välja Kaitseliidu 2019. aasta meistrid

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Image segmentation

Image segmentation Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

SH_Rogaini_AjaO

SH_Rogaini_AjaO Rogaini A ja O Sissejuhatus Rogaini Mis on rogain? * Rogain on võistkondlik valikorienteerumine * Kontrollpunktid(edaspidi KP-d) paiknevad maastikul laiali * KP-d on märgitud paberkaardile ehk orienteerumiskaardile

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Microsoft Word - Loppukilpailu2015_16_tehtavat_viro_1

Microsoft Word - Loppukilpailu2015_16_tehtavat_viro_1 Põhikooli matemaatika võistlus Lõppvõistlus reedel 22.1.2016 OSA 1 Lahendamiseks aega 30 min Punkte 20 Selles osas kalkulaatorit ei kasutata. Lühikesed lahendused ja vajalikud joonised teha samale paberile.

Rohkem

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest 2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Tuustep

Tuustep TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend Programmi AnimatorDV Simple+ esmane kasutusjuhend Programm AnimatorDV Simple+ on mõeldud animatsioonide loomiseks. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mis töötab videoseadmetega (videokaamera, veebikaamera).

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

(Microsoft Word - M\344ngud)

(Microsoft Word - M\344ngud) Koolitus Aastaring looduses Lääne-Virumaa lasteaia- ja algklassiõpetajatele 25.-26.september 2013 Rakvere MÄNGUD TUNNE PUID See mäng sisaldab nii liikumist kui ka puude tundmist. Mängujuht ütleb ühe pargis

Rohkem