Mahepõllumajanduslik LIHAVEISEKASVATUS

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Mahepõllumajanduslik LIHAVEISEKASVATUS"

Väljavõte

1 Mahepõllumajanduslik LIHAVEISEKASVATUS

2 Sisukord Sissejuhatus... 3 Mahe- ja tavalihaveisekasvatus Eestis... 3 Üleminek maheveisekasvatusele... 4 Pidamine... 6 Tervis... 9 Söötmine...11 Loomade toomine ettevõttesse Sõnnikumajandus Töötlemine ja turustamine Õigusaktid Loe lisaks Kontaktid Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahelihaveisekasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade mahelihaveisekasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest. NB! Nõuded võivad muutuda. Kehtivad nõuded leiate mahepõllumajanduse õigusaktidest Põllumajandusministeeriumi ja Taimetoodangu Inspektsiooni koduleheküljelt. Parandatud ja täiendatud teine trükk. Koostanud Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus Koostajad Airi Külvet, Leino Vessart, Airi Vetemaa, Merit Mikk Fotod Merit Mikk, Airi Vetemaa, Olavy Sülla, Jaan Kiider, Sirje Allik Kujundanud Hele Hanson-Penu / Ecoprint Trükitud AS Folger Art Välja andnud EV Põllumajandusministeerium 2009 Toetab Euroopa Liit ISBN (trükis)

3 Sissejuhatus Mahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult loomuomaselt käituda ja süüa neile sobivat sööta. Vajaminev sööt kasvatatakse peamiselt ettevõttes kohapeal, mis tähendab, et loomade arv peab olema kooskõlas põllumajandusmaa suurusega. Looma- ja taimekasvatus on mahepõllumajandusettevõttes ühe ja sama tootmistsükli osad. Taimekasvatus toodab loomadele sööta, mille loomakasvatus väärindab orgaaniliseks väetiseks põldudele, suurendades mulla viljakust ja parandades mulla struktuuri. Külvikorras aga aitavad rohumaad umbrohtumust kontrolli all hoida. Taimekasvatuse edukusest sõltuvad otseselt loomade tervis, juurdekasv ja toodang. Mahe- ja tavalihaveisekasvatus Eestis Viimasel ajal on lihaveisekasvatus kogu Eestis märgatavalt hoogustunud a lõpus oli PRIA-s lihaveiseid arvel üle , aasta sügisel juba üle Ka mahepõllumajanduslikult peetavate lihaveiste arv suureneb kiiresti: aasta lõpus oli neid 8351, s.h ammlehmi 2826, aasta lõpus vastavalt ja Levinumad lihaveise tõud on hereford, limusiin ja aberdiin angus. Kasvatatakse ka selliseid tõuge, nagu šoti mägiveis, akviteeni hele, simmental, pimontes, šarolee, gallovei ja belgia sinine. Mahelihaveisekasvatajaid oli a 281. Suurim ammlehmade kari on 130 pead (2 farmi). Lisaks sellele, et lihaveiselt saadakse kvaliteetset liha, on lihaveiste karjatamine hea võimalus söötis põlde ja pool-looduslikke kooslusi hooldada. Rohkem kasvatatakse lihaveiseid Lääne-Eestis ja saartel, kus lihaveiste karjatamine on oluline väärtuslike pärandmaastike säilitamisel. Lihaveisekarju on põhiliselt kahte tüüpi tõukarjad ja tootmiskarjad. Puhtatõulistest karjadest müüakse tõupulle ja tõumullikaid teiste karjade täienduseks. Tõukarja soetaja peab arvestama loomade Eestis on levinuim lihaveisetõug hereford. soetamisel kõrgema hinnaga (sõltuvalt tõust on mullika hind krooni) aga samas ka võimalusega nii pullikuid kui lehmikuid hiljem kallimalt müüa. Arvestada tuleb ka suurema ajakuluga, sest korraliku tõukarjaga käib kaasas näitustel ja messidel osalemine ning kindlasti jõudluskontroll (kaalumine 205 ja 365 päeva vanuselt, mis on hädavajalik, et saada korrektseid jõudlusandmeid). Normaalne oleks, et loomade populatsioonist on tõupuhtaid karju 15 25%, siis oleks saadaval ka piisav kogus valitud puhtatõulisi pulle tootmiskarjadele. Tootmiskarjades võib kasutada tõugudevahelist ristamist, sest heteroosist tulenevalt on ristandammedel suurem piimakus, nad püsivad karjas kauem, vasikate suremus on väiksem jne. Tuleb aga meeles pidada, et ristamine peab olema teadlik ja plaanipärane, mitte juhuslik. Pull peab olema alati puhtatõuline. Enamik Eestis olemasolevad lihaveisetõuge sobib üldiselt ka mahepõllumajandusse. Tõugu valides peab eelkõige lähtuma rohumaade kvaliteedist ja tööjõu olemasolust. Rohumaade puhul tuleb arvestada, kas tegu on looduslike rohumaadega, kas on sellist maad, kus on võimalik rajada kultuurrohumaad jne. Kehvemapoolsete looduslike rohumaade puhul tuleks valida ekstensiivne tõug, nagu aberdiin angus, hereford, šoti mägiveis, gallovei või nende ristandid. Kindlasti ei sobi šarolee ja akviteeni hele ning eriti belgia sinine. Kui looduslikud rohumaad on viljakamad (nt jõeluhad) või saab karjatamiseks kasutada ka kultuurohumaid, saab valida suuremaid tõugusid, nagu šarolee, simmental, limusiin. Akviteeni hele ja pimontes 3

4 Limusiini tõugu loomadele on vaja häid kultuurrohumaid. sobivad paremini tavapõllumajandusse, sest nad on sööda suhtes nõudlikumad, näiteks Šveitsis nimetatakse neid maisilehmadeks. Herefordide lehmi on edukalt ristatud simmentali pullidega, mis suurendab tulevaste ammede piimakust ja massi, kuid samas on loomadel herefordile omane hea söödakasutusvõime ja vastupidavus. Arvestada tuleb ka tööjõuvajadust. Mõnede tõugude sünnimass ja poegimisraskused eeldavad poegimisperioodil rohkem tähelepanu ja juuresviibimist. Et ammlehma ainus toodang on vasikas, siis on väga tähtis, et ta saabuks siia ilma elusalt ja tervelt. Väga kergelt poegib šoti mägiveis (99,3% poegimisi abi ei vaja), samuti aberdiin angus. Herefordi tõugu loomad vajavad poegimisperioodil siiski tähelepanu, eriti esmapoegijad. Sama kehtib kõikide suuremate tõugude esmapoegijate kohta. Mullikaid ei ole soovitatav ristata suuremat ja/või topeltlihastega tõugu pullidega, nagu belgia sinine, akviteeni hele, limusiin. Šarolee ja simmetal ei sobi pulliks esmapoegijatele, sest vasikate sünnimass on keskmiselt üle 40 kg. Täiskasvanud, normaalselt arenenud ammedele ükski eelmainitud tõugudest poegimisraskusi ei põhjusta. Tootmiskarjad saavad turustada loomi lihakombinaati, nuumafarmidele aga ka teistele lihaveisekarjadele täienduseks. Kui lehmikud on topeltlihastega suurte tõugude järglased (akviteeni hele ja belgia sinine), ei sobi nad põhikarja, vaid tuleb realiseerida lihaks. Üleminek maheveisekasvatusele Mahetootmise alustamiseks tuleb esitada tunnustamise taotlus Taimetoodangu Inspektsiooni kohalikule büroole. Algab üleminekuaeg, mil tuleb täita mahepõllumajanduse nõudeid, kuid oma toodangut mahedana veel müüa ei saa. Küll aga võib juba taotleda mahepõllumajandusliku tootmise toetust. Mahepõllumajandusliku veisekasvatusega alustamise eeltingimus on mahepõllumajandusliku taimekasvatuse viljelemine või sellega samaaegne alustamine. Kui maheveisekasvatust alustatakse samaaegselt taimekasvatusega, siis tuleb tunnustamise taotlus esitada 10. märtsist 10. aprillini. Kui taimekasvatus on juba mahe, saab taotluse esitada aasta läbi. 4

5 Tabel 1. Meil peetavate lihaveisetõugude geneetiliste tunnuste võrdlus. Tõug AB HF HC GA LI SI CH PI BA BB Ammed Suurus K K V V K S S V S K Piimakus Emaomadused Efektiivsus minimaalsel majandamisel Küpsusvanus Vasikas Sünnimass Vastupidavus Kasvukiirus Optimaalne elusmass realiseerimisel 520 kg 520 kg 410 kg 490 kg 520 kg 615 kg 590 kg 480 kg 560 kg 520 kg Rümp Väljatulek Marmorsus Tõu sobivus ristamisskeemis Parandab ammeomadusi x x x x x Lõpp-pulliks x x x x x x Suurused: K keskmise suurusega tõug, S suur, V väike. Numbrilised näitajad: 1 on kõrgeim ehk soovituim tunnus, 5 madalaim ehk vähim soovitud tunnus. Näiteks on küpsusvanus 1 varaküps, 3 keskmise küpsusvanusega ja 5 hilja küpsev tõug. Tõugude lühendid: AB aberdiin angus, HF hereford, HC šoti mägiveis, GA gallovei, LI limusiin, SI simmental, CH šarolee, PI pimontes, BA akviteeni hele, BB belgia sinine. Allikas: Beef Cattle Science,

6 Tabel 2. Loomakasvatushoonete ja jalutusalade miinimumpindalad lihaveisekasvatuses. Sisepindala (loomade kasutuses olev netopindala) Välispindala (jalutusala, v.a karjamaad) Minimaalne eluskaal (kg) m 2 looma kohta m 2 looma kohta Aretus- ja nuumveised kuni 100 1,5 1,1 kuni 200 2,5 1,9 kuni 350 4,0 3 üle m 2, minimaalselt 1 m kg kohta 3,7 m 2, minimaalselt 0,75 m kg kohta Allikas: (EÜ) nr 889/2008 Silmas tuleb pidada ka seda, et kui mahepõllumajanduslikult hakatakse pidama lihakarja, tuleb mahepõllumajanduslikult pidama hakata kõiki veiseid, k.a piimakarja. Kui ettevõttes alustatakse mahepõllumajanduslikku veisekasvatust koos mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, siis saab liha mahesaadusena müüa kahe aasta pärast. Kui üleminekut mahelihatootmisele alustatakse ettevõttes, kus taimekasvatus on üleminekuaja mahepõllumajandusele läbinud, tuleb selleks, et liha saaks mahesaadusena müüa, loomi pidada mahepõllumajanduse nõuete kohaselt vähemalt 12 kuud, kuid mitte vähem kui 3/4 nende elueast. Lihaveiste puhul pole mahepõllumajandusele üleminek raske, sest tavameetodid mahepõllumajanduslikest meetoditest väga palju ei erine. Näiteks erinevalt piimakarjast on lihaveised vabapidamisel ka tavapõllumajanduses. Peamine erinevus on vajadus toota ise kvaliteetset mahesööta, sest tavasööta loomadele anda ei või ning mahesööta on kulukas sisse osta. Pidamine Lihaveiste kokkuajamine Soomes. Pidamistingimused peavad vastama loomade füsioloogilistele ja käitumisvajadustele. Suvel peetakse lihaveiseid karjamaal. Enamasti kestab karjatamisperiood kuus kuni seitse kuud, soodsa ilmastiku korral ka kauem. Karjamaal, kus loomi peetakse hilissügiseni, peaks loomadel olema võimalus halva ilma korral varjuda (metsatukk, varjualune). Lihaveiseid on põhimõtteliselt võimalik ka talvel väljas pidada, eelduseks on siiski varjualuse olemasolu. Eriti tähtis on kuiv ase ammlehmadele, vastasel korral ohustavad neid udarahaigused. Laudas, kus loomi peetakse, peab olema piisavalt päevavalgust ja hea loomulik ventilatsioon. Lihaveiste puhul tuleb rohkem karta liiga sooja ja niisket kui külma lauta. 6

7 Laudas vajavad loomad nii palju ruumi, et nad saaksid vabalt liikuda, lamama heita, ennast puhastada jne. Ruumipuudus põhjustab stressi ja agressiivsust. Sageli jääb mahenõuetega kehtestatud miinimumpindalast looma kohta (tabel 2) isegi väheseks. Lauda põrand peab olema sile, kuid ei tohi olla libe. Vähemalt pool põranda üldpinnast peab olema jäik, mitte võrk- ega restpõrand. Puhkeasemed peavad olema puhtad ja kuivad ning allapanu piisavalt. Parim allapanu on põhk, kasutada võib ka muud looduslikku materjali. Laudad, sulud, seadmed ja riistad peavad olema puhastatud ja desinfitseeritud, et vältida nakkuste levikut ning haigusekandjate tekkimist. Kasutada võib üksnes määruse (EÜ) nr 889/2008 VII lisas loetletud tooteid. Putukate ja muude kahjurite hävitamiseks võib kasutada sama määruse II lisas loetletud tooteid ning rodentitsiide võib kasutada ainult lõksudes. Mahepõllumajanduses on üldiselt lubamatu loomi lõastada ja nende liikumisvabadust liigselt piirata. Erand kehtib enne ehitatud lautadele aasta lõpuni, kui loomad saavad regulaarselt liikuda ning täidetakse nende heaolu nõudeid. Tootja peab TTI-le esitama taotluse loomade lõaspidamise loa saamiseks. Kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda võimaldavad, peab loomadel olema võimalus pääseda vabaõhualadele. Vaid juhul, kui veised pääsevad karjamaale karjatamisajal ning kui talvine laudasüsteem võimaldab neile piisavalt liikumisvabadust, võib talvekuudel sellest kohustusest loobuda (välja arvatud üle üheaastaste pullide puhul). Loomade heaolu ja tervise mõttes on aga siiski soovitav loomi lasta vabaõhualadele ka talvel. Sobivad loomapidamisruumid ja välikarjatamine rahuldavad looma liikumisvajaduse ja loom püsib terve. Lõppnuuma ajal on lubatud lihaveiseid ainult laudas pidada, kuid see aeg ei tohi ületada 1/5 nende elueast ega olla pikem kui kolm kuud. Laudast jalutusalale võiks loomadel olla ööpäevaringne vaba pääs. Kuiva ilmaga viibivad nad ka talvel meelsasti õues. Jalutusala nõutud minimaalset suurust vt tabel 2. Jalutusalad võivad olla nii loodusliku kui ka tehispinnasega. Taimkattega jalutusala puhul võiks selle aastasele kasutusele järgneda vähemalt ühe aasta pikkune taimestiku taastumist ja parasiitidest puhastumist võimaldav puhkeaeg. Näseby Gardi laut Soomes. Puidust latripiirded on metallosadega tugevdatud. Latriridade vahel on näha vasikatele mõeldud ruum. 7

8 Veiseid võib talvel ka väljas pidada. Lihaveiste jootmine. Looduslikud veekogud, eriti voolav vesi on lihaveistele parim variant. Väikesed tiigid ja madalamad lohukesed karjamaadel kipuvad kesksuvel kuivama ning veised reostavad neid suve jooksul sedavõrd, et need muutuvad karja tervisele tõsiseks ohuallikaks. Kui looduslikku voolavat vett pole, peab arvestama vajadusega hankida veemahutid ning vedada regulaarselt vett või paigaldada veetorud. Lihaveise ammed vajavad küll mõnevõrra vähem vett kui lüpsilehmad, aga palju sõltub õhutemperatuurist. Kuuma ilmaga tahavad ka väikesed vasikad vett juua, seda peab arvestama veenõude või jootjate kõrguse valikul. Talviseks ajaks on ideaalne valik soojustatud jootjad. 15 looma kohta arvestatakse üks jootja. Suvel, kui loomad peavad näiteks jootjateni pika maa kõndima, ei ole hea, kui korraga pääseb jooma vaid paar looma. Tekib võitlus ja karja alamad liikmed jäävadki sageli joomata. Puhast joogivett peab olema piisavalt, muidu hakkavad loomad kogunema jootmiskoha juurde mäletsema ja lamama ning söövad vähem. Sellega seoses tekib ka joogikoha ümber rohkelt sõnnikut, loomad lamavad selle sees ning tekib udarapõletike ja sõrahaiguste oht. Soovitatav jootmiskoha maksimaalne kaugus karjamaalt karjatamisperioodil (suvel): - kuppelmaastik m, - lauged mäed m, - tasane maastik m. Tabel 3. Joogivee vajadus. Lihaveised Kinnised ammed ja lehmikud Keskmiselt joogivett l/p loomale Lüpsvad ammed Sugupullid Noorloomad Eluskaal 200 kg 280 kg 380 kg Allikas: Grass-Fed Cattle,

9 Lihaveistele sobivad looduslikud rohumaad. Mahepõllumajanduses on eelistatud loomulik viljastamine. Igas karjas võiks olla oma suguloom või suguloomad. Vajadusel on lubatud ka kunstlik seemendamine. Muud meetodid, näiteks embrüosiirdamine, on keelatud. Inna kunstlik esilekutsumine ja sünkroonimine hormoonpreparaatide või muude samalaadsete ainetega on samuti keelatud. Poegimiseks eraldatakse laudas varjuline koht, spetsiaalne latter, kus lehm saab vasikaga esimesed päevad koos veeta. Seejärel lastakse poeginud lehmad ja vasikad teistega kokku. Lihaveisekasvatuses imevad vasikad ise emalt (ammlehm) piima kuni 6 8 kuu vanuseks saamiseni. Ammlehmadeks sobivad hästi suuretoodangulised lehmad, kes võivad samal ajal oma vasikaga vajadusel imetada ka teist. Võõrutatakse päevapealt, lehm ei vaja spetsiaalset udara hooldust. Suurematoodangulistel ammedel tuleb udara olukorda jälgida. Parem oleks võõrutamine planeerida sügis- või talveperioodi, vajadusel tuleb ammlehmi pidada kuiva heina või põhu dieedil, et vältida piimapaisu ja udarapõletikku. Tervis Loomade tervishoid põhineb ennetusel õige pidamise ja söötmisega. Veterinaarravimid ei ole haiguste ennetamiseks lubatud. Põhjendatud vajadusel on lubatud vaktsineerimine, mida tehakse loomatauditõrje seaduses sätestatud alusel ja korras. Õige pidamise ja söötmise korral haigestuvad lihaveised harva. Kui mõni loom tõsiselt haigestub, siis on õigem ta karjast välja viia, sest ravi on kallis. Ega ilmaasjata öelda, et lihaveise kõige odavam ravim on nuga. Haigestunud looma vaevuste ärahoidmiseks tohib ka mahetootmises kasutada tavapäraseid keemiliselt sünteesitud veterinaarravimeid või antibiootikume. Sel juhul aga rakendub ravimile ettenähtud keeluaeg kahekordselt. Kui keeluaega pole määratud, siis on see 48 tundi. Lihaveiste terviseprobleemid on ka meie veterinaaridele suhteliselt uus ala, sest terviseprobleemid on suhteliselt erinevad piimakarjast. Seniste kogemuste põhjal on kõige õrnemaks loomaks karjas 9

10 Lihaveised jalutusalal. sugupull. Kogemuse vähesuse tõttu pannakse ühele pullile karja liiga palju ammesid see kurnab looma ära ning tagajärjeks on erinevad tervisehädad. Noorpullil (15 kuud) ei tohiks esimesel paaritusperioodil olla ammesid rohkem kui 10 15, täiskasvanud pullil mitte üle Eriti õrnad on suuremad, topeltlihastega tõud, nagu belgia sinine ja akviteeni hele, keda ei soovitata paaritama lasta enne 2. eluaastat. Varasem karjapanek kindlustab küll tiined loomad, aga väga lühikese eluea pullile. On olnud rohkem kui paar juhust, kus noored pullid haigestuvad südasuvel kopsupõletikku. Pullidel esineb sageli ka sõraprobleeme, just esijalgadel, sest koormus on hüppamise tõttu suur. Väga oluline on vähemalt korra aastas sugupulli sõrgu värkida. Eraldi tuleb tähelepanu pöörata poegimisele. Lihaveistel on poegimisprobleeme harvem kui lüpsilehmadel, kuid seda vaid juhul, kui omanik on olnud pulli valikul teadlik tema järglaste suurusest. Seetõttu ongi väga oluline kasutada karjades puhtatõulisi, kontrollitud põlvnemisega pulle. Eestis üles kasvanud sugupullidel aretusväärtust veel ei hinnata, kuid sisseostetud pullidel on olemas andmed pärandatavate tunnuste kohta, nagu vasika sünnimass, poegimiskergus jms. Mullikate ristamisel on ohtlik kasutada suuremat tõugu pulle, näiteks belgia sinist ja akviteeni heledat. Ka puhtatõulistes karjades on võimalik valida pulle järglaste sünnimassi järgi ja esmapoegijaid paaritada järglastele väiksemat sünnimassi andvate pullidega. Täiskasvanud lehmadel esineb poegimisprobleeme harvem ja enamasti on need tingitud mittesobivast söötmisest (liiga proteiinirikas silo tiinuse lõppfaasis või nt riknenud, hallitanud sööt). Ka kokkuhoid loomadele vajalike mineraalide ja soola pealt lõpeb tavaliselt tiinestumisprobleemide või nõrkade ja elujõuetute vasikatega. Et lihaveised on vabapidamisel ja loomad poegivad sageli ka karjatamisperioodil, on abi andmine keeruline. Poegiv loom on stressialtim ega lase talitajat lähedale. Seetõttu on mõistlik mullikate poegimine planeerida laudaperioodile või tuua nad poegimisaja lähenedes ette valmistatud poegimiskoplisse või aedikusse. Loomade ja inimeste ohutuse huvides võib TTI loal loomi ka nudistada, eriti kui loomi ei ole võimalik agressiivsuse ja suuruse järgi grupeerida. Kastreerida võib mahepõllumajanduses ainult liha kvaliteedi hu- 10

11 vides ja kirurgiliselt, mitte kasutades kummirõngaid. Ükskõik, kas terviseprobleem on raskem või on tegemist rutiinse kontrolliga (näiteks tiinuse kontroll või sõrgade värkimine), ei saa keskmises ja suuremas karjas hakkama ilma veiste fikseerimise puuri ja kokkuajamisaedadeta. See investeering peaks olema igal lihaveisekasvatajal tehtud või planeeritud. Söötmine Sööt ja vesi peavad olema loomadele kergesti kättesaadavad. Loomi peab söötma mahesöödaga. 30% ratsioonist võib koosneda üleminekuaja söödast, kui see sööt pärineb oma ettevõttest, siis kuni 60%. Selle koguse hulgas võib olla ka esimesel üleminekuaastal toodetud sööta, kuid sellise sööda osakaal ei tohi ületada 20% üleminekuaja sööda kogusest ratsioonis. Vähemalt 50% söödast peab pärinema samast tootmisüksusest või juhul, kui see pole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajandusettevõtetega peamiselt samas piirkonnas. Sööda kogused arvestatakse kuivaines (tabel 4). Juhul, kui üleminekut mahetootmisele alustatakse üheaegselt taime- ja loomakasvatuses, tuleb loomi sööta põhiliselt oma ettevõttest pärit söödaga ning sellisel juhul üleminekuaja ja mahesööda protsente ei arvutata. Äärmiselt tähtis on, et noored loomad saaksid naturaalset piima, eelistatult emapiima. Lubatud on ka amme kasutada. Naturaalset täispiima peavad vasikad saama 3 kuud. Keelatud on geneetiliselt muundatud organismide, nagu ka antibiootikumide, koktsidiostaatikumide, kasvustimulaatorite, hormoonpreparaatide jms sisaldus söödas. Loomadele võib anda mineraalsöötasid, söödalisandeid jm loomasöötadena kasutatavaid aineid, mis on loetletud määruse 889/2008 lisades V ja VI. Sööta sisse ostes tuleb kindlasti küsida täpset koostisainete nimekirja, et mahepõllumajanduse nõuete vastu mitte eksida. Sööda tootmiseks läheb enamasti vaja rohkem maad kui tavaettevõttes. Soovitatavalt kasvatatakse söödad ettevõttes kohapeal, sisse ostetakse vaid mineraalsööta. Lihaveiste tähtsaim sööt on karjamaasööt. Karjatamiseks sobivad lihaveistele peale kultuurkarjamaade hästi looduslikud rohumaad, nt rannakarjamaad, kus karjatamisel on lisaväärtuseks maastikuhoolduslik ja bioloogilist mitmekesisust säilitav roll. Karjamaal peavad alati olema sool ja mineraalid. Vajalik on ka pidev juurdepääs värskele veele. Laudas antakse rohusööta loomadele vabalt ette. Rohusööta on soovitatav lasta analüüsida, et selgitada, milliseid söödalisandeid ja kui palju vaja läheb. Talvel sobib igasugune koresööt. Sobivad nii silo, hein kui ka põhk. Jällegi ei tohi unustada soola ja mineraale. Silmas tuleb pidada seda, et silolisanditena võib kasutada ensüüme, pärme ja baktereid. Üksnes juhul, kui ilmastikutingimused ei võimalda saavutada silo vajalikku käärimist, võib kasutada ka äädik-, sipelg-, piim- või propioonhapet. Ammlehmade söötmine võiks olla normeeritud. Vabalt süües söövad neist mõned ennast liiga rammusaks ja neil võivad tekkida poegimisraskused. Normeerimine sõltub tõust, kehamassist, gestatsioonijärgust, piimakusest ning keskkonnatingimustest. Eestis pole veel välja töötatud lihaveiste söötmisnorme. Suurem osa meie karjadest koosneb esimese ja teise põlvkonna ristanditest (st üleminek lihaveisekasvatusele on toimunud piimalehmi lihaveisega ristates) ning kindlaid norme on raske määratleda. See töö seisab meie söötmisspetsialistidel veel ees. Samuti on keeruline väikeses ja keskmises karjas loomi grupeerida. Ammede ja lehmikute grupeerimine tuleb kõne alla karjades, kus on 100 ja rohkem looma. Seega toimub söötmine enamikes meie lihaveisekarjades isu järgi. Alljärgnevates normides pole arvesse võetud pidamis- ja ilmastikutingimusi (tuule kiirust, pori jne). Külm ilm ja rasked tingimused tähendavad loomadele täiendavat energiakulu ja selleks on välja töötatud vastavad koefitsiendid, millega energianorme korrutatakse. Vasikate lisasöötmine. Alates 2. elukuust hakkavad vasikad võimalusel sööma jõusööta, tavaliselt muljutud kaera ja otra. Seda saab karjamaal või jalutusalal neile võimaldada vasikate söögimajaga. Eriti oluline on vasikate lisasöötmine puhtatõulistes karjades, kus ammedel on piima vähe. Vasikad tarbivad jõusööta g päevas. Kui vasikas sööb 2 kg jõusööta päevas, on ta küps võõrutamiseks, enamasti toimub see 6 8 kuu vanuselt. Vasikate lisasöötmine on oluline ka tootmiskarjades, eriti juhul, kui mingil põhjusel on ammede söödabaas kehvem. Olgu see siis vähemväärtuslik silo talvisel perioodil 11

12 Tabel 4. Põhiliste söötade kuivaine sisaldus. Lühendid: KR karjatamisring, LA loomise alguses, täisõites, loomise lõpul, Ä ädal ÕA õitsemise alguses, ÕPMA õiepungade moodustamise alguses Söödaliik Kasvufaas Kuivaine % Söödaliik Kasvufaas Kuivaine % Karjamaasööt (kõrrelisterohke) Haljassööt (kultuurniidult) Haljassööt (ristikurohke, 75% ristik) Haljassööt (ristiku-kõrreliste segu, 50% ristik) Haljassööt (segatis ja segavili, 50% kaunvili) Haljassööt (segatis ja segavili, 25% kaunvili) Haljassööt (söödahernes) Haljassööt (kaer) 1. KR 2. KR 3. KR 4. KR LA Ä LA Ä LA Ä LA LA , , ,5 26, Haljassööt (punane istik) Haljassööt (timut) Haljassööt (kõrrelisterohke, 25% ristik) Silo (kultuurniidult) Silo (ristiku-kõrreliste segu, 50% ristik) Silo (kõrrelisterohke, 25% ristik) ÕPMA ÕA Ä LA Ä LA Ä LA Ä LA Ä ÕA 16 Silo (timut) LA Silo (segatis ja segavili) , ,5 19, Söödaliik Kuivaine % Söödaliik Kuivaine % Söödaliik Kuivaine % Hein 83 Kartul Piim 12,5 Teraviljajahud (oder, kaer, nisu, rukis, mais, hernes) 86 Poolsuhkrupeet pealsed juurikad Lõss 8,5 Teraviljapõhk 83 Söödapeet pealsed juurikad Lõssipulber 92 Kliid (oder, nisu, rukis) 86 Rapsiseemned 88 Vadak 5 Päevalillekook 90 Rapsikook 90 Kalajahu 90 Allikad: Oll, Ü Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega. Sikk, V Söödad. 12

13 Tabel 5. Ammlehmade söötmisnormide näide Ameerika Ühendriikidest. Amme keskmine mass 553 kg Vasika sünnimass 40 kg Poegimisvanus 60 kuud Vasika võõrutusvanus 3 kuud Kuid poegimisest Poegimisvahemik 12 kuud Tõug aberdiin angus Metaboliseeruv energia (ME), MJ Metaboliseeruv proteiin (MP), g/p Kaltsium (Ca), g Fosfor (P), g Keskmine juurdekasv päevas (ADG), kg/p 0 0 0,02 0,03 0,05 0,08 0,12 0,19 0,28 0,40 0,57 0,77 Piima, kg/p 6,7 8,0 7,2 5,8 4,3 3, Söödaratsiooni näide anguse tõugu ammedele, 1. kuul pärast poegimist: Silo (Kuivaine sisaldus 47%, ME 8,9 MJ, MP 76,1 g) 17 kg. Hein (Kuivaine sisaldus 83%, ME 9,2 MJ, MP 77 g) 1,2 kg. Odrapõhk (Kuivaine sisaldus 83%, ME 6,9 MJ, MP 56 g) 2,5 kg. 533 kg eluskaaluga ammlehm sööb umbes 11 kg kuivainet. Allikas: Nutrient Requirements of Beef Cattle, update 2000 või viletsam karjamaa suvel põua tõttu, mis neil piima vähesust põhjustab. Alati on odavam sööta vasikaid kui ammesid. Karjades, kus on kasutusel vasikate söödamajad, on vasikad ühtlasemad. Söögimaja tuleks paigutada kohta, kus kogu kari pikemat aega viibib, näiteks jootmiskohta või soola ja mineraalide künade lähedusse. Söödaseguks sobib teraviljadest muljutuna oder ja kaer, proteiinilisaks kas rapsi- või linakook. Söödasegus peaks olema metaboliseeruvat energiat 10,5 10,6 MJ ja toorproteiini 14 15%. Tähtis on silmas pidada, et kui vasikate lisasöötmisega on kord juba alustatud, peab jõusöödasegu olema saadaval pidevalt. Vastasel juhul söövad vasikad seda liiga palju ja see võib põhjustada seedehäireid ja kõhulahtisust. Vasikatel, kes on õppinud sööma jõusööta, on ka võõrutusprotsess lihtsam. Pärast võõrutamist vaadatakse pullid-mullikad üle ja otsustatakse, kes läheb tõuloomaks, kes nuumale, kes müüki. Vastavalt sellele kujundatakse edaspidine söötmine. Noorloomadele, kellest peavad saama ammlehmad, tuleb koostada selline söödaratsioon, mis tagaks keskmise juurdekasvu g/ööpäevas, mitte rohkem. Sellise juurdekasvu puhul areneb noorloom kõige paremini korralikuks ammlehmaks. Nuumloomade söötmine. Kvaliteetse veiseliha saamiseks on nuum vajalik. Teravili annab lihale õrnuse ja mahlakuse, mis tuleneb lihasisesest rasvast. Nuumale võiksid noorpullid minna 7 9 kuu vanuselt. Keskmiselt kestab nuumaperiood 9 10 kuud. Ideaalne on teha lõppnuuma grupisulgudes, kus on looma, kes jäävad ühte gruppi kogu perioodiks. Ideaalne oleks, kui saaks nuuma korraldada väga hea silo ja odraga. 13

14 Lihaveised Kasari jõe luhal. Tabel 6. Tarbenormid tiinetele mullikatele, näide Ameerika Ühendriikidest. Mass täiskasvanuna 533 kg Vasika sünnimass 40 kg Tiinestamise iga 15 kuud Tõug angus Kuid tiinestamisest Metaboliseeruv energia (ME), MJ Metaboliseeruv proteiin (MP), g/p Kaltsium (Ca), g Fosfor (P), g Keskmine juurdekasv päevas (ADG), kg/p 0,42 0,44 0,47 0,51 0,58 0,68 0,79 0,96 1,16 Kehamass, kg Söödaratsiooni näide anguse tõugu mullikatele 5. tiinusekuul: Silo (Kuivaine sisaldus 39%, ME 9,6 MJ, MP 83,7 g) 13 kg. Põhk (Kuivaine sisaldus 83%, ME 6,9 MJ, MP 56 g) 5 kg. Umbes 400 kg elusmassiga loomad söövad 9,2 kg kuivainet. Allikas: Nutrient Requirements of Beef Cattle, update

15 Müügiks minevate loomade jaoks ehitatud hoone Soome lihaveisekasvatuses. Looma massi juures kg on proteiinivajadus 14 12% ratsiooni kuivainest kg langeb see 11 9 %-le. Energiavajadus 1,5 kg juurdekasvuks on 10,7 MJ/kg. Üldreeglina tuleks anda teraviljasööta 1 kg teravilja (parim on oder) 100 kg eluskaalu kohta päevas või täiesti vabalt. Mahepullidele antav silo peab olema väga hea kvaliteediga. Lõppnuuma näide: Silo (kuivainet 30%, ME 9,7 MJ/kg, TP 11%) 13 kg. Oder (kuivainet 86% ME 12,5 MJ/kg, TP 11,2%) 3,4 kg. Proteiini jääb sellises ratsioonis küll puudu, aga mitte liiga palju. Puuduva korvaks ristikurohkem silo. Mahenuuma võimalikkuse määrabki eelkõige silo kvaliteet. Kui on tegemist väärtusliku siloga, mille metaboliseeruv energia on üle 9,5 MJ ja toorproteiin üle 11%, siis pole vajadust proteiinirikaste lisasöötade ostmiseks. Kõige paremini söövad pullid mikserdatud sööta. Kuivaine söömust saab tõsta eluspärmi lisamisega ratsiooni. Loomade toomine ettevõttesse Kui vähegi võimalik, tuleks eelistada oma ettevõttes üles kasvatatud loomi. Uute loomade sissetoomisega lõhutakse karja senist hierarhiat ning on oht kaasa saada haigusi, eriti kui loomi ostetakse mitmest kohast. Kui siiski on vaja loomi sisse osta, tuleks neid alguses ülejäänud karjast eraldi hoida. Tõupulli tuleks vahetada iga paari aasta tagant, et ei tekiks suguluspaaritust. Mahetallu tuleb sisse osta maheloomi. Kui maheveiseid ei ole saada, võib karja uuendamiseks maheettevõttesse tuua loomi ka mittemahepõllumajanduslikest karjadest: - täiskasvanud isasloomi; - esmapoegimata emasloomi kuni 10% senisest täiskasvanud veiste arvust aastas, kui ettevõttes peetakse kuni 10 veist, siis ühe looma aastas; - ettevõtte olulisel laiendamisel, tõu vahetamisel või uue loomakasvatusharu kavandamisel esmapoegimata emasloomi kuni 40% ettevõtte senisest veiste arvust aastas (vajalik on TTI luba). 15

16 Vajadusel võib pulli karja tuua ka tavatootmisest. Sõnnikumajandus Veeseaduse järgi peab laudal, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis mahutaks vähemalt 8 kuu sõnniku- ja virtsa. Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad ning olema ehitatud nii, et sademed ja pinnaning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse. Ammoniaagi lendumise vähendamiseks peab vedelsõnniku- ja virtsahoidla olema kaetud. Aunas tohib hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Maapind, millel sõnnikuaun paikneb, peab olema tasane ja suurvee eest kaitstud. Et toitaineid ei lenduks, tuleb sõnnikuaun katta vettpidava materjali või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, saepuru- või puitlaastukihiga. Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta ning see võib mahutada ainult ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskoguse. Sõnnikuaun ei tohi olla veekogule, allikale või karstilehtrile lähemal kui 100 m. Sõnniku tootmine ilma sõnnikuhoidlata tuleb kõne alla vaid vabapidamislautades sügavallapanul peetavate loomade puhul. Selline laut peab mahutama aastase sõnnikukoguse. Töötlemine ja turustamine Väga oluline on mahedalt kasvatatud looma jõudmine tapamajja võimalikult stressivabalt. Teekond tapamajja on paratamatu, sest veise tapmine karjamaal pole lubatud. Parim lahendus on see, kui tapamaja ei asu rohkem kui 3 tunni tee kaugusel. Mingil juhul ei tohi vedu võtta üle 8 tunni. Laadimine peab toimuma rahulikult ja vaikselt. Kasutada ei tohi elektrilisi stimulaatoreid ega allopaatilisi rahusteid. Samuti on lubamatud karjumine, plaksutamine 16

17 Märjamaa Lihatööstuse toodang. ja metallikolksude kasutamine. Loomi vedav auto peab olema mittelibeda põranda ja hea ventilatsiooniga ning seda ei tohi üle laadida. Kogu teekond peab kulgema ettevaatliku sõidumaneeriga, järsud pidurdamised ja kurvid rikuvad liha kvaliteeti. Et liha oleks hea kvaliteediga ja õrn, ei tohi loomi tappa kohe pärast mahalaadimist. Teekonnast saadud esmase stressi kadumiseks kulub umbes tund. Loomad peaksid saama rahuneda eelbaasis, kus neil on võimalik lamada ja juua. Stressi tagajärjel muutub liha kuivaks ja tuimaks. Samuti pole hea viia loomi tapale näiteks suvisel põuaperioodil. Kehvemas toitumuses loomade liha on tuim, sitke ja kuiv. Tapale ei viia liiga noori loomi (alla 9 kuu), kellel pole veel lihasisest rasva tekkinud. Eesti turul on maheliha müügil veel vähe, kuid nõudlus selle järele on juba tekkinud. Lihaveise kvaliteet annab mahepõllumajanduslikule lihatootele turustamisel lisaväärtuse aasta suvel tunnustati mahenõuetele vastavaks esimene lihatöötleja AS Saaremaa Liha- ja Piimatööstus. Paraku pakub see ettevõte vaid tapateenust ning ise tooteid turule ei vii. Saaremaa maheliha saab maitsta suvehooajal restoranis Saaremaa Maheköök. Maheliha töötlemise ja turustamise korraldamiseks loodi aastal TÜ Eesti Maheliha (praegu nimega TÜ Eesti Mahe). Eesti Mahe omab enamusosalust Märjamaa Lihatööstuses, mille tapatsehh tunnustati mahedaks aastal ning lihalõikus ja pakendamine aasta suvel. Märjamaalt pärit maheliha saab osta eelkõige Tallinna ja Tartu ökopoodidest ning Tallinna Kaubamajast. Varustatakse ka paari Tallinna restorani. 17

18 Õigusaktid Mahepõllumajandust reguleerivad alates 1. jaanuarist 2009 nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta ja komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga. Lisaks Euroopa Liidu määrustele kehtib Eestis mahepõllumajanduse seadus ja sellega seonduvad määrused. Siseriiklikult on reguleeritud eelkõige järelevalve ja märgistamisega seonduv. Euroopa Liidu määrused ja Eesti õigusaktid leiab Põllumajandusministeeriumi veebilehelt (Põhivaldkonnad > Taimetervis > Mahepõllumajandus > Õigusaktid) ja Taimetoodangu Inspektsiooni veebilehelt (Valdkonnad > Mahepõllumajandus > Seadusandlus). Loe lisaks Aktuaalset mahepõllumajandusest. Väljaandja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus 2008, 56 lk. Mahepõllumajanduse alused. Väljaandja Põllumajandusministeerium 2008, 174 lk. Mahepõllumajanduse leht. Väljaandja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Alates aastast. 18

19 Kontaktid Põllumajandusministeerium Mahepõllumajanduse büroo Tel: , e-post: Taimetoodangu Inspektsioon (TTI) Mahepõllumajanduse osakond Tel: e-post: Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) Jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo Tel: e-post: Jõudluskontrolli Keskus (JKK) Tel: , e-post: Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tel: e-post: Lihaveisekasvatajate Selts Tel: e-post: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Tel: , e-post: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus Tel: e-post: MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus Tel: e-post:

20

Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus Sisukord Sissejuhatus... 3 Mahe- ja tavalihaveisekasvatus Eestis... 3 Peamised lihaveisetõud Eestis... 4 Üleminek mahelihaveisekasvatusele... 12 Pidamine... 13 Tervis...

Rohkem

Lihaveisekasvatus aastal 2011

Lihaveisekasvatus aastal 2011 Lihaveiste käitlemine Targo Pikkmets OÜ Talu ja tulu juhatuse liige 16. - 30. märts 2017 OÜ Talu ja tulu mahetootja, maad kasutuses 125 ha, sellest omandis 97 ha, kõik püsirohumaad heinaküün 300 m 2, kiletunnel

Rohkem

Folie 1

Folie 1 Mäletsejalised: pole probleem. Küsimus on pigem selles, kas ratsioonis on suure proteiinisisaldusega söötasid (nagu sojakook) üldse vaja kasutada. Lindude söötmine on keerulisem kui sigade söötmine. Lindude

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

OTK_lyhi_2007

OTK_lyhi_2007 Indikaatorite Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa ja Ettevõtjatulu analüüs 2006. a andmetel, aruande lühikokkuvõte 2007. Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus Töö teostaja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate

Rohkem

Riikliku programmi “Põllumajanduslikud

Riikliku programmi “Põllumajanduslikud Riikliku programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009 2014 lisa 4 Eesti Maaülikool Põllumajandusloomade aretusmeetmete ja kohalike ohustatud tõugude säilitusmeetmete täiustamine

Rohkem

(Microsoft Word - Ots Meelis, ROBOT, l\365pparuanne.doc)

(Microsoft Word - Ots Meelis, ROBOT, l\365pparuanne.doc) Riikliku programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009 2014 Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Lehmade söötmise korraldamine erinevate tehnoloogiliste

Rohkem

3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded

3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded 3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi

Rohkem

SÖÖDARATSIOONI MUUTUSE MÕJU EESTI MAATÕUGU LEHMADE

SÖÖDARATSIOONI MUUTUSE MÕJU EESTI MAATÕUGU LEHMADE SÖÖDARATSIOONI MUUTUSE MÕJU EESTI MAATÕUGU LEHMADE PIIMAJÕUDLUSELE K. Kalamees, O. Saveli, T. Kaart Eesti maatõugu lehma omanik teab selle tõu eeliseid ja puudusi, kuid laiem veisekasvatajate ring tunneb

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Microsoft Word - XTOP026.doc

Microsoft Word - XTOP026.doc XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED

Rohkem

KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-4/75 kooli nõukogu kooskõlastus OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL PÕLLUMAJANDUSTÖÖTA

KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-4/75 kooli nõukogu kooskõlastus OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL PÕLLUMAJANDUSTÖÖTA KINNITATUD direktori 31.05.2014 käskkirjaga nr 1-4/75 kooli nõukogu kooskõlastus 27.05.2014 OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJA (veisekasvataja) ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr Kompleksloa number KKL/ Käitaja nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise nimi aktsiaselts Adavere Agro

Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr Kompleksloa number KKL/ Käitaja nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise nimi aktsiaselts Adavere Agro Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr 1063311 Kompleksloa number KKL/318681 Käitaja nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise tegevuskoha aadress Adavere alevik, Põltsamaa

Rohkem

MergedFile

MergedFile Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-11:05 Aadress Asukoha täp

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-11:05 Aadress Asukoha täp Käitise kontrolli aruanne Nr. 1072238 Kontrolli läbiviimise aeg 11.05.2017 10:00-11:05 Aadress Asukoha täpsustus Eesti, Valga maakond, Hummuli vald, Hummuli alevik Kompleksloa number Käitaja nimi Käitise

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Sisukord

Sisukord TSELLOBAKTERIINI MÕJUST VEISTE PRODUKTIIVSUSELE H. Kaldmäe, M. Vadi Probiootikud kujutavad endast reeglina piimhappebakterite või streptokokkide ja teiste seedetrakti mikroorganismide eluskultuure (Wren,

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr OKP Nr Kontrolli koostamise aeg :00-12:30 HOONE Aadress Ehitusregistri tunnus Asukoh

Objekti kontrollimise protokoll Nr OKP Nr Kontrolli koostamise aeg :00-12:30 HOONE Aadress Ehitusregistri tunnus Asukoh OKP Nr. 1003906 Kontrolli koostamise aeg 08.04.2010 11:00-12:30 HOONE Aadress Ehitusregistri tunnus Asukoha täpsustus / marsruut X=6459491, Y=595690 KOORDINAADID Punkt Ala Viljandi maakond, Paistu vald,

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Lleyn_aretusprogramm_ELKL_2018

Lleyn_aretusprogramm_ELKL_2018 LLEYNI LAMBATÕU ARETUSPROGRAMM Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit 2018 Sisukord Lühiajalugu... 3 Lleyni lamba populatsioon Eestis... 3 Üldiseloomustus... 4 Tõutunnused... 4 Lleyni tõustandardid... 5

Rohkem

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,

Rohkem

Kasutatava põllumajandusmaa klassifikaator

Kasutatava põllumajandusmaa klassifikaator ÕLLUMAJANDUSULTUURIDE LOETELU õllumajanduskultuur Maakasutustüübid Märkus Otstarve* Teravili talinisu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks talinisu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

LELY JUNO Automaatne sööda sättija 24/7 värske koresööt väiksemate tööjõukuludega innovators in agriculture

LELY JUNO Automaatne sööda sättija 24/7 värske koresööt väiksemate tööjõukuludega   innovators in agriculture LELY JUNO Automaatne sööda sättija 24/7 värske koresööt väiksemate tööjõukuludega www.lely.com innovators in agriculture 2 Lely Juno sööda sättija ööpäevaringne ligipääs värskele koresöödale väiksema töökuluga

Rohkem

Bovela, BVDV-1 and BVDV-2

Bovela, BVDV-1 and BVDV-2 I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS Bovela süstesuspensiooni lüofilisaat ja lahusti veistele 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Iga doos (2 ml) sisaldab: Lüofilisaat:

Rohkem

Mahetoitlustamine

Mahetoitlustamine Mahetooraine kättesaadavus Mahetooraine kasutamine: soovitused ja näited mujalt Mahetoitlustamise ökomärk 13.12.217, Tallinn Mahetoitlustamise infopäev Merit Mikk meritoko@gmail.com MAHETOORAINE KÄTTESAADAVUS

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Geograafilise tähise Estonian vodka tehniline toimik ( ) 1. Nimetus ja tüüp a. Registreeritav(ad) nimetus(ed) Estonian vodka b. Kategooria 15

Geograafilise tähise Estonian vodka tehniline toimik ( ) 1. Nimetus ja tüüp a. Registreeritav(ad) nimetus(ed) Estonian vodka b. Kategooria 15 Geograafilise tähise Estonian vodka tehniline toimik (12.04.2017) 1. Nimetus ja tüüp a. Registreeritav(ad) nimetus(ed) Estonian vodka b. Kategooria 15. Viin c. Taotleja riik/riigid d. Taotluse keel: eesti

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-12:35 Aadress Asukoha täp

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-12:35 Aadress Asukoha täp Käitise kontrolli aruanne Nr. 1078733 Kontrolli läbiviimise aeg 20.03.2018 10:00-12:35 Aadress Asukoha täpsustus Eesti, Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kõldu küla Kompleksloa number KKL/317159 Käitaja

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Solmprobleeme lehmade sootmisel

Solmprobleeme lehmade sootmisel Sõlmprobleeme lehmade söötmisel Olav Kärt Jäneda 04.03.2011 Millest juttu? 1) Rusikareeglid lehmade söötmisel. 2) Söötmisstrateegilised võtted lehmade söötmisel üleminekuperioodil. 3) Mida arvestada tänases

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Microsoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS

Microsoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS VÄLISÕHU ABIKALKULAATORITE KASUTAMINE INFOSÜSTEEMIS KOTKAS Õhusaaste abikalkulaator on vahend deklaratsioonide ja õhusaaste aastaaruande täitmise lihtsustamiseks. Kalkulaator võimaldab välja arvutada saasteainete

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS Parofor, 140 mg/ml lahus joogivees, piimas või piimaasendajas manustamiseks sigadele ja vatsaseede eelsel perioodil vasikatele 2. KVALITATIIVNE JA

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Animäe farm 2013.xls

Animäe farm 2013.xls Eeltöö käitise korrapäraseks kontrolliks Lisa 2 osa a Eeltöö käitise korrapäraseks kontrollimiseks Eeltöö tulemused Märkused ja selgitused 1. Käitise andmed KKL/300663 Osaühing Saimre, põhitegevus piimakarjakasvatus.

Rohkem

Mesila bioohutus ja selle hindamine.

Mesila bioohutus ja selle hindamine. Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesila bioohutus ja selle hindamine. Arvi Raie 24.03.2019, Rakveres Eesti mesinike teabepäev 1 Mesilaste haigus aprillis

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise

Rohkem

Dorper_aretusprogramm_ELKL_2018

Dorper_aretusprogramm_ELKL_2018 DORPERI LAMBATÕU ARETUSPROGRAMM Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit 2018 SISUKORD LÜHIAJALUGU... 3 DORPERI LAMBA POPULATSIOON EESTIS... 4 ÜLDISELOOMUSTUS... 5 TÕUTUNNUSED... 5 DORPERI JA VALGE DORPERI

Rohkem

j2007_2.cdr

j2007_2.cdr RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA ELMATAR 007 Väljaandja: Jõudluskontrolli Keskus Issued by Kirjastaja: Kirjastus ELMATAR (www.elmatar.ee) Publisher Esikaane foto: Kaivo Ilves Cover photo Küljendus:

Rohkem

0619.vp

0619.vp 15 2/2012 EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Eesti holsteini ja eesti punase tõu vissikonkurss Ülenurmel 8. juunil 2012 Eesti holsteini Viss 2012 Monita Tartu

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Miniviljelusvõistlus Indrek Harlamov, Reivo Nugis, Martin Sumla Tartu 2018 Sissejuhatus Mulla liigiks - näivleetunud muld (LP); mulla ph 6,0; mulla Hu sisaldus 2,37 %; fosfori väetustarve väike P-4; kaaliumi

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mart2.ppt

Microsoft PowerPoint - Mart2.ppt Üldindeksi järjestuse tutvustamine ja põhjendamine Mart Uba Biomeetria sektor mart.uba@jkkeskus.ee Üldindeksi arvutamine Sobivaks üldindeksi mudeliks kõrge elupäevatoodanguga lehmade eluajatoodangu suurendamiseks

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

86753_Joudluskontrolli_aastaraamat_2018_SISU.indd

86753_Joudluskontrolli_aastaraamat_2018_SISU.indd RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA Väljaandja: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Issued by Esikaane foto: Toomas Remmel Cover photo ISSN 1406 734X 2019, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli

Rohkem

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade Põllumajandussektori 2018. aasta I poolaasta ülevaade Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, urve.valdmaa@agri.ee Kaanefoto Urve Valdmaa Tallinn, 10. september 2018 Sisukord 1 2018. aasta II kvartali ilmastik

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem