MEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak

Väljavõte

1 Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Plastprügi merre jõudmisel transpordivad hoovused selle ookeanilistesse pööristesse. Kogum, mille pidala ületab Soomet kahekordselt. NORTH PACIFIC PATCH suurel hulgal plastprügi Ookeanides esinevad mereprügi kogumid on pindalalt suuremad kui Soome NORTH ATLANTIC PATCH PRÜGI KOGUM NORTH PACIFIC PATCH Palu oma kohalikul poepidajal vahetada puuviljade plastkotid biolagunevate vastu. Kasuta tekstiilist poekotti. Ära võta ühekordse kohvitopsiga kaasa plastkaant. Lase taasringlusse kogu plast mida ostad ja kasutad. 300 Mt TCH ASOUTH PACIFIC P SOUTH ATLANTIC PATCH INDIAN OCEAN PATCH Globaalne plasti tootmine Plasti tarbimine Euroopas 2015 Muu (nt koduelektroonika ja mööbel) 21,5 % 1 Mt = kg 200 Mt 100 Mt Allikas: Plastics Europe PEMRG (2011) Põllumajandus Elektroonika Ehitussektor Autotööstus 4,2 % 5,8 % 8,9 % 49 Mt 19,7 % Pakenditööstus 39,9 % Allikas: PlasticsEurope

2 Kui midagi ei võeta ette, siis on aastaks 2025 ookeanides 1 kilogramm plasti 3 kilogrammi kala kohta. Mereorganismid võivad mereprügisse takerduda ja neelatud prügi võib ummistada nende seedeelundkonda. Samuti võib plastprügi sisaldada ohtlikke aineid. Plastprügi satub merelindude ja mereimetajate seedekulglasse kas tahtmatult või toiduotsingul. Plastprügi jõuab mereloomadesse Loomade seest leitud esemed PLASTPRÜGI KANDUB ÜHEST ORGANISMIST TEISE Kõige sagedasemad surma põhjused: Suuremad plastesemed lagunevad väiksemateks tükkideks kuni mõõtmeteni, mida on võimelised tarbima väikesemõõtmelised planktilised organismid. 1. Plastesemed ummistavad seedekulgla. Loomad nälgivad surnuks või lämbuvad. 2. Loomad takerduvad prügisse, kaotavad seetõttu võime lennata või ujuda ning nälgivad surnuks või langevad saagiks. 3. Terav plastprügi vigastab seedekulglat. KUMMITUSVÕRGUD TAKERDUMINE Globaalselt põhjustab plastprügi igal aastal merelinnu ja mereimetaja surma. Hüljatud või merre visatud kalapüügivahendid võivad veel aastaid mereelustikku kahjustada. Allikas: SYKE

3 Randades olev plastprügi häirib inimesi peamiselt esteetiliselt, kuid meres muutub see loomadele tõeliseks probleemiks. Plastprügi laguneb väga aeglaselt ning see laguneb väiksemaks ja veelgi kahjulikumaks mikroplastikuks. Ära jäta oma prügi rannale. Ära jäta oma prügi juba täis prügikasti kõrvale. Väga sageli kannab tuul või kannavad linnud prügi merre. Helsingi rannad on prügistatud Enim esinevad rannaprügi liigid Soome lahe piirkonnas ( ) 1. Vahtplast (pakkimiseks ja soojustamiseks) 2. Plastkotid 570 prügieset 3. Pudeli korgid ja kaaned 4. Toidukarbid, kommipaberid 5. Klaaskiu fragmendid Rannaprügi uuring Prügi hulk 100 m pikkusel rannaribal aastal 2014 HELSING I TALLINN 40 prügieset...millest 65 % in plastik 160 prügieset KOTKA...millest 90 % on plastik...millest 80 % on plastik Allikas: Syke 2016 AJALEHT 6 nädalat 0 PLAST- KOTT Kui palju aega kulub prügi lagunemiseks meres? P L ASTMADRATS A L U M I I N IU M PU RK P L AST- PUDEL 400 aastat Allikas: SYKE, Plastic Oceans Foundation

4 Soomes kasutatakse igal aastal 300 miljonit plastkotti. Kõige sagedamini pärineb mereprügi maismaalt TUUL Kas oled kunagi mõelnud, et kui jätad plastist koti mujale kui prügikasti, siis võib see sageli jõuda merre? Tuul kannab prügi suurte vahemaade taha. Prügi kannavad merre ka jõed, kraavid ja sademevee äravoolud. Reoveepuhastusjaamades ei eemaldata puhastusprotsessi käigus kogu prügi. MAJAPIDAMISED INIMESTE POOLT ÄRA VISATUD PRÜGI MERETRANSPORT SADEMEVEE ÄRAVOOL Veendu, et sinu prügi jõuab ikka prügikasti. Ära viska prügi tualetipotti. Mereprügi allikad: Prügistamine üldiselt; täis prügikastid Prügi kanalisatsioonist KALAPÜÜK Kaotatud kalapüügivahendid Prügi meretranspordist Rannaprügi 80 % ST PÄRINEB MAISMAALT JA 20 % MERELT Allikas: SYKE

5 Tänapäeva ühiskonnas leidub plastikut kõikjal meie ümber. Mikroplastiku allikad ja levikuteed merre Mikroplastik satub merre tööstustest, majapidamistest, transpordist ja inimeste igapäevastest toimingutest. Teadlikult toodetud mikroplastik Erinevatest toodetest pärit mikroplastik Mikroplastik sisaldab ohtlikke aineid: neid, mis on erinevate plastide sees kui ka neid, mis adsorbeeruvadplastosakestele keskkonnast. Plastpelletid Mikroplastik kosmeetika- ja hügieenitoodetes Transport Tekstiil Plastesemed Juhuslik kadu (transport) ja töötlemiskadu Tolm autorehvidest ja teedemärgistuselt Riidekiud Lagunemine tükkideks REOVEEPUHASTUSJAAMAD VOOLUVEED REOVEESETE Peter J. Kershaw järgi (UNEP2016) MERI