Rahvastikupoliitika põhialused 2035

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Rahvastikupoliitika põhialused 2035"

Väljavõte

1 RAHVASTIKUPOLIITIKA PÕHIALUSED 2035

2 1. Vajadus rahvastikupoliitika järele Rahvastikupoliitika eesmärk Rahvastikupoliitika põhimõtted Sündimus Perede heaolu tagamine Töö- ja pereelu tasakaal Mõlema vanema pereelus osalemine Noorte iseseisvumine Vanemluse toetamine ja ettevalmistus pereeluks Tervis Tervisliku eluviisi edendamine Riskikäitumise vähendamine Tervishoiusüsteemi arendamine Vananev ühiskond Aktiivsus ja panustamine Aineline toimetulek Hoolduskorraldus Suhtumine vananemisse ja vanemaealistesse Ränne, hargmaisus ja lõimumine Väljarände vähendamine Hargmaisuspoliitika arendamine Tagasirände soodustamine Kõrgelt kvalifitseeritud ja lõimumisvalmis sisserändajate eelistamine Ühiskonna sidususe suurendamine Lühiajalise töörände regulatsiooni ajakohastamine Võimestamine ja elukvaliteet Eestikeelse teadmus- ja kultuuriruumi arendamine Ühiskonna andekuse ressursi täielikum kasutamine Kaasava hariduse ja õppiva eluviisi väärtustamine Kodanikuosaluse ja kogukondade toetamine Regionaalselt tasakaalustatud elukeskkonna arendamine Heaolu ja õnnelikud inimesed Rahvastikupoliitika rakendamine, seire ja aruandlus Lisa. Rahvastikuarenguline taust ja prognoos aastani

3 Sissejuhatus Rahvastikupoliitika põhialuste dokument määratleb Eesti rahvastikupoliitika üldise eesmärgi ja põhimõtted ning sõnastab alaeesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades kuni aastani, teadvustades riigi vajadust osutada suuremat tähelepanu Eesti ühiskonna kestlikkuse ja arengu kindlustamisele. Võrreldes aastatel kehtinud rahvastikupoliitika alustega iseloomustab praegust dokumenti pikem toimeperiood ja laiem valdkondlik ulatus. Käsitletud teemadest on olulisemad sündimuse, perede ning rändega seonduv, millel on otsene ja tugev mõju Eesti rahvaarvule ja rahvastiku koostisele. Lisaks on käsitletud rahvastiku tervist, ühiskonna vananemist, hargmaisust, lõimumist ning inimeste võimestamist ja heaolu. Need kuuluvad rahvastikupoliitika tavapäraste teemade hulka või puudutavad rahvastikuarengu laiemat ühiskondlikku konteksti. Rahvastikupoliitika põhialuste ettevalmistamine tõi esile ebaühtluse hõlmatud valdkondade vahel. Osade meetmete poolest kuulub Eesti rahvusvaheliste pingeridade tippu ja veel mitmete osas ollakse arenenud riikide keskmise lähedal. Kuid leidub ka selliseid, mille puhul tuleb tõdeda mahajäämust. Põhialuste rakendamisel täpsustatakse konkreetsed meetmed valdkondlikes arengu- ja tegevuskavades ning luuakse toimiv töökorraldus. Kuna vahendid uute meetmete kasutuselevõtuks on piiratud, nõuab see valikute tegemist ja prioriteetide seadmist. Rahvastikupoliitika põhialuste ellurakendamise komistuskiviks võib saada vahendite nappus. Seda riski on võimalik maandada ühelt poolt majanduse tootlikkuse kasvu ja teisalt ühiskondliku kokkuleppega rahvastikupoliitika meetmete rahastamisel. Tarvis on analüüsida ka sotsiaalkulude suurendamise võimalusi, mille suhe sisemajanduse kogutoodangusse on Eestis ligi kaks korda madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Lisaks on sissetulekute ebavõrdsus Eestis üks Euroopa Liidu liikmesriikide suurimaid. Rahvastikupoliitika oluliseks põhimõtteks on aga inimeste väärtustamine ja kõigile lastele turvalise ning nende võimete avaldumist soodustava kasvukeskkonna loomine. 3

4 1. Vajadus rahvastikupoliitika järele Omariikluse taastamisele järgnenud aeg on olnud Eesti jaoks täidetud mitmekülgsete ja hoogsate muutustega. Demokraatliku riigi ja ühiskonna ülesehitamisega samal ajal on oluliselt paranenud eestimaalaste heaolu. Tervist, haridust ja jõukust mõõtva inimarengu indeksi järgi kuulub Eesti kõrge arengutasemega riikide hulka. Saavutatu taustal ei ole aga rahvastiku arengusuundumused Eestile tuleviku suhtes kindlustunnet pakkunud. Kuigi iseseisvuse taastamine kõrvaldas annektsioonist tuleneva ohuteguri, mis oleks eestlased praeguseks ajaks omal maal vähemuseks muutnud, tõi ühiskonna ümberkujunemine kaasa uued probleemid. Nende ilminguna on sündimus püsinud madalana ning negatiivse iibe ja väljarände koosmõjul on Eesti rahvaarv alates aastast vähenenud veerand miljoni inimese võrra. Kui praegused demograafilised suundumused peaksid kinnistuma ja võimenduma mitme põlvkonna jooksul, siis on Eestil oht sattuda demograafilisse kahanemisspiraali, mille peatamine ja tagasipööramine on keeruline. Sellist arenguvarianti on põhjust nimetada rahvastikukriisiks. Erinevalt majanduskriisist, mis puudutab inimesi kiiresti ja vahetult, ei pruugi rahvastiku kahanemisspiraal tähendada kellegi elujärje või turvatunde järsku halvenemist. Ühiskond suudab üldjuhul oma majanduselu aeglaselt kulgevate rahvastikumuutustega kohandada, mida tõendab ka Eesti sotsiaal-majanduslik areng alates taasiseseisvumisest. Kahanemisspiraali vältimise vajadus põhineb eelkõige kultuurilisel argumendil. Eesti kestmine sõltub eesti kultuuri arenemisvõimest, mida pole aga võimalik lahutada kultuuri kandjaks oleva rahva demograafilisest dünaamikast. Väikese rahva puhul võib kahanemine jõuda mõne inimpõlve jooksul piirini, kust edasi läheb raskeks hoida alal piisavalt mitmekesist haridust, teadust ja kultuuri. Ilma nendeta on keeruline enda iseolemisele tähendust anda. Juba praegu on see probleem teravalt tunnetatav ülikoolides, kus paljus õppijate arvu vähenemise tõttu koondatakse õppekavasid. Sellel on aga otsene mõju eesti kultuuri arenguvõimele. Eesti ühiskonna ja riigi ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõulisus sõltub lisaks rahvaarvule inimeste haritusest, võimalusest oma andeid maksimaalselt välja arendada ja rakendada, ning kaasatusest otsuste langetamisse. See on oluline tänases põimunud ja konkurentsitihedas maailmas, kus väikestel rahvastel on raske suurematega sammu pidada. Eduka toimetuleku eelduseks on võimestav elukeskkond, mis aitab kaasa võimalikult paljude annete arengule ja rakendumisele ning võimaldab ka väikesel rahval püsida. Samuti on tarvis väärtustada kõigi Eestiga seotud inimeste panust ja hoida tihedamat sidet välismaal elavate eestlastega. 2. Rahvastikupoliitika eesmärk Eesti rahvastikupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku kestlikkus ja areng, lähtudes selles põhiseaduslikust ülesandest tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti rahvastikupoliitika eesmärki ja selle saavutamise viise konkretiseerivad käesoleva dokumendi järgmistes jaotistes sõnastatud alaeesmärgid ja tegevussuunad. Osas tegevussuundades on olemas väljakujunenud ja toimiv rakendusstruktuur, teised alles vajavad täpsemat mõtestamist ning tegevustega täitmist. Rahvastikupoliitika suundadest tuleb kõige olulisemaks pidada peredele kindlustunde loomist, et sünniksid lapsed ja neil oleks võimalik üles kasvada ja oma andeid arendada turvalises ja toetavas keskkonnas. 4

5 Rahvastiku arengut mõjutavate tegurite mitmekesisuse tõttu ei tohiks rahvastikupoliitikas teha panust väikese arvu üksikmeetmete arendamisele. Eesti rahvastikupoliitika täiustamise põhisuund poliitikaaluste kehtivusperioodil peaks seisnema eelduste loomines sündimuse kasvuks järgmisel perioodil, aidates kavakindlalt järele süsteemi nõrgemaid osi järeleaitamises ja lisades tervikusse puuduvaid elemente. Rahvastikuarengu inertsi tõttu ei ole realistlik oodata rahvastiku kasvu praeguse dokumendi toimeperioodil. Poliitikameetmete abil on aga võimalik rahvastiku vähenemise mõju leevendada ja luua eeldused rahvaarvu stabiliseerumiseks või mõõdukaks suurenemiseks pikemas tulevikuvaates. 3. Rahvastikupoliitika põhimõtted Järjepidevus ja ajakohastamine Rahvastikuprotsessidele on omane aeglane, põlvkondade vaheldumisega mõõdetav samm. Rahvastikupoliitika jaoks tähendab see vajadust seada eesmärke ja rakendada nende saavutamiseks vahendeid pikema, valimistsükli kestust mitmekordselt ületava aja vältel. Eesmärkide püsivus ei tähenda ühesugust poliitikat, vaid eeldab rakendatavate meetmete järjepidevuse kõrval ka meetmete pidevat ajakohastamist ja täiustamist. Konsensuslikkus Rahvastikupoliitika järjepidevus eeldab erakondadeülest eesmärgipüstitust ning poliitilist kokkulepet panustatavate ressursside ulatuse kohta. Konsensuse poole püüdlemine ei tähenda debati vaigistamist, vaid suunitlust parimate teaduspõhiste rahvastikupoliitiliste lahenduste leidmisele. Valikuvabadus, võrdõiguslikkus ja võimestamine Eesti rahvastikupoliitika lähtub arusaamast, et iga inimene on väärtus. Rahvastikupoliitika tugineb inimeste, perede ja kogukondade võrdõiguslikkusele ja võimestamisele ning selliste valikute toetamisele, mis aitavad kaasa püstitatud rahvastikupoliitiliste sihtide saavutamisele. Rahvastikupoliitika austab samas iga isiku õigust teha valikud peresuhete, laste arvu, nende sünniaja, elukoha ja elustiili asjus ilma riigipoolse surveta. Igaühe annete arengule tingimuste loomine toetab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkust ning uuenemisvõimet. Lõimitus erinevate valdkondlike poliitikatega Otseselt rahvastikuprotsessidele suunatud poliitikate kõrval avaldab rahvastikutaastele mõju laiem ja mitmekesisem tegurite kogum. See hõlmab haridust, tööturgu, eluaset, pensionisüsteemi ja muid valdkondi, samuti ühiskonnas valitsevaid väärtusi. Rahvastikupoliitika kujundamisel võetakse arvesse valdkondade koostoimet ja püüeldakse selle poole, et võimalikult paljud valdkondlikud poliitikad toetaksid rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamist. Solidaarsus Eesti keele, kultuuri ja rahvuse püsimise ning tuleviku jõukuse aluseks on ühiskonna solidaarsus. Rahvastikupoliitika tarbeks eraldatud vahendeid käsitletakse sotsiaalse investeeringuna. Ühiskonnas püüeldakse tasakaalu poole nõnda, et laste kasvatamisega seotud kulude katmine ei jääks üksnes laste vanemate kanda. Elukaarepõhisus Rahvastikupoliitika lähtub arusaamast, et inimese elu, sünnist surmani, moodustab seostatud terviku, kus varasematel etappidel saadud mõjustused ja tehtud valikud vormivad võimalusi 5

6 hilisematel etappidel. Sellest tulenevalt on ennetus ja varane sekkumine üldjuhul tõhusam kui tagajärgede leevendamine. Elukaarepõhine vaade väärtustab iga eluetappi ning aitab hoiduda erinevate põlvkondade üksteisele vastandamisest. Teaduspõhisus Rahvastikuprotsesside ja neid kujundavate tegurite vahelised seosed on keerukad ning poliitikameetmete mõju võib ajas, ühiskondades ja rahvastikurühmades varieeruda. Seetõttu on rahvastikupoliitika teaduspõhine ning toetub alus- ja rakendusuuringutele. Olulisi muudatusi rahvastikupoliitikas ei võeta ette ilma põhjaliku analüüsita. 6

7 4. Sündimus Eesti rahvastikupoliitika eesmärk sündimuse vallas on vähendada soovitud ja tegeliku laste arvu vahet ning jõuda olukorrani, kus laste põlvkonnad on vähemalt sama suured kui nende vanemate põlvkonnad. Ühiskonnas väärtustatakse lapsi. See tähendab, et ei tähtsustata mitte ainult laste sündi, vaid pere loomist ning laste kasvatamist ja arengut toetavat keskkonda. Eesti eesmärgiks on jõuda selles valdkonnas parimate hulka. Laste olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi. Nii suurendatakse lapsevanemate kindlustunnet ja toetatakse seda, et perede soovid laste arvu osas võiksid täielikumalt teostuda. Soovitud ja tegeliku laste arvu vahelist erinevust põhjustavate tegurite kogum on mitmekesine ning lõhe vähendamisele suunatud meetmete valik peab sellele vastama. Poliitikameetmete kavandamisel arvestatakse perede vajaduste ja eelistuste mitmekesisust kogu laste kasvatamise perioodi jooksul, samuti kooskõla laste huvidega. Eraldi tähelepanu pööratakse rahvastikurühmadele, kellel soovitud ja tegeliku laste arvu lahknevus on keskmisest suurem või kes on sattunud laste kasvatamisel raskustesse. Tegevussuunad 4.1. Perede heaolu tagamine Heaolu toetamine aitab peredel tagada lastele parem kasvukeskkond, sealhulgas kanda laste sünni ja kasvatamisega seotud kulusid. Regulaarselt analüüsitakse lastega perede heaolu ja turvatunnet toetavate meetmete mõju ning edasise täiustamise võimalusi. Perede heaolu edendamisel püüeldakse tasakaalu poole kõigile lastega peredele suunatud universaalsete meetmete ning täiendavat abi vajavate perede (vähekindlustatud pered, lasterikkad pered, puudega lapsi kasvatavad pered, üksikvanemaga pered) toetamise vahel. Universaalsete toetuste ja teenustega kaetakse osa lastega seotud kuludest solidaarselt, et vähendada laste arvust tulenevat leibkondade elatustaseme erinevust. Vajaduspõhiste meetmete arendamisel on sihiks lastega perede vaesuse senisest tõhusam leevendamine, pöörates erilist tähelepanu absoluutses vaesuses olevatele lastele. Tagatakse peretoetuste reaalväärtuse regulaarne ajakohastamine elukalliduse muutumisel ning välditakse vajaduspõhiste toetuste negatiivset mõju töötamise stiimulitele, halduskoormuse liigset suurendamist, toetussüsteemi killustamist ja toetuste sildistavat iseloomu Töö- ja pereelu tasakaal Töö- ja pereelu tasakaalu toetamine ühiskonnas aitab vanematel töötamist ja laste eest hoolitsemist ühitada ning vältida olukordi, kus ollakse sundvaliku ees ühe või teise kasuks. Suurendatakse vanemapuhkuste ja -hüvitiste paindlikkust, et vanemad saaksid teha oma eelistustele vastavaid otsuseid. Valikuvõimaluste mitmekesistamisel arvestatakse nii vanematega, kes soovivad tööle naasta kohe pärast tasustatud vanemapuhkuse lõppu, kui ka nendega, kes tahaksid olla lapsega kodus pikemalt või töötada osakoormusega. Arendatakse teenuseid, sealhulgas tööturu- ja lastehoiuteenuseid, et vanemate tööellu naasmine sujuks tõrgeteta. Samuti täiendatakse meetmeid vanematele, kelle töövõimalused on erivajadustega lapse või vanemate hooldamise tõttu piiratud. Töö- ja pereelu tasakaalu huvides soodustatakse paindlike töövormide kasutuselevõttu ning edendatakse peresõbralikku töökorraldust ja organisatsioonikultuuri. Analüüsitakse võimalusi, kuidas laste kasvatamisele pühendatud aastaid pensionide arvestamisel väärilisemalt hinnata. 7

8 4.3. Mõlema vanema pereelus osalemine Aktiivne pereelus osalemine loob tugevama lapse ja vanema vahelise sideme ning parandab peresuhteid, seetõttu edendatakse poliitikameetmete toel mõlema vanema aktiivset panust lapse kasvatamisse. Muutuste toetamiseks panustatakse vanemlike oskuste arendamisse pereloomeeas olevates põlvkondades. Analüüsitakse asjaolusid, mis takistavad isade suuremat osalemist laste kasvatamisel, ja otsitakse teid nende mõju leevendamiseks. Isade aktiivsemat pereellu panustamist soodustatakse muu hulgas soolise palgalõhe vähendamisele suunatud tegevustega, mis edu korral võimaldavad jaotada töökoormust mõlema vanema vahel ühtlasemalt ilma pere ainelist heaolu kahjustamata. Arendatakse edasi meetmeid lahus elavate vanemate osaluse suurendamiseks laste kasvatamisel ja ainelisel toetamisel. Viiakse lõpuni riigipoolse elatisabi süsteemi väljaarendamine, mis tagab üksikvanemate ainelise heaolu säilimise pärast pere lagunemist Noorte iseseisvumine Sündimust toetava poliitika arendamisel pööratakse tähelepanu sellele, et noorte iseseisvumine kulgeks sujuvalt ega lükkuks liiga hilisesse vanusesse. Mida hilisem on esimese lapse sünd, seda väiksem on ajaline aken järgnevate laste sünniks perede elus. Analüüsitakse, mil määral on sobiva eluaseme kättesaamatus takistuseks noorte iseseisvumisel ja laste sünnil ning arendatakse kodu loomist toetavat eluasemepoliitikat. Toetatakse õpiraskustega ja erivajadustega lapsi, et vältida nende haridustee katkemist enne kesk- või kutsehariduse omandamist. Otsitakse viise soolise lõhe vähendamiseks haridussüsteemi kõrgematel astmetel ning rakendatakse meetmeid, mis toetavad kõrgkooliõpingute õigeaegset lõpetamist ja hariduse kvaliteeti. Täiustatakse tööturupoliitika meetmeid, mis hõlbustavad noorte tööturule sisenemist, aitavad karjääri planeerida ja vähendavad noorte haavatavust tööelus Vanemluse toetamine ja ettevalmistus pereeluks Poliitikameetmete arendamisel panustatakse senisest rohkem teenustesse, mille osatähtsus lastele ja peredele suunatud sotsiaalse kaitse kuludes on Eestis seni väga väike. Vanemlust toetavatest meetmetest kujundatakse terviklik süsteem, mis hõlmab vanemaharidust ning nõustamis- ja teraapiateenuseid. Et viia teadmised tõhusalt kõigi noorteni, arendatakse edasi perekonna- ja inimeseõpetuse metoodikat ning õppematerjale ja täiustatakse õpetajate oskusi. Panustatakse paari- ja peresuhteid toetavate teenuste arendamisse ja nende kättesaadavuse parandamisse. Edendatakse vanemate teadlikkust sellest, et paarisuhte lõppemine ei tähenda lapsevanema õiguste ja kohustuste lõppemist. Alushariduse ja lapsehoiusüsteemi arendamisel suunatakse tähelepanu teenuse kättesaadavusele ja taskukohasusele lisaks selle kvaliteedi parandamisele ja paindlikkuse suurendamisele. Erivajadusega laste hoius osalemise toetamiseks arendatakse tugiteenuseid ja luuakse senisest paremad võimalused lastele, kes vajavad ööpäevaringset hoolt. Tagatakse lasterikaste ja vähekindlustatud peredele teenuste soodustingimustel kasutamise võimalus. Täiustatakse hoiukohtade jaotamise süsteemi ühitamaks parimal moel vanemate soovid kohalike omavalitsuste võimalustega. Jätkatakse peredele kättesaadava ja nüüdisaegse viljatusravi tagamisega. 8

9 5. Tervis Eesti rahvastikupoliitika eesmärk tervise valdkonnas on tervena elatud aastate arvu suurendamine. Selleks on vajalik vähendada haigestumist ja enneaegset suremust. Tervis mõjutab märkimisväärselt inimeste võimet igapäevaelus toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust, osalemist ühiskonnaelus ning elukvaliteeti. Igaühel, sõltumata vanusest ja sotsiaalsest taustast, peab olema võimalus teha tervist edendavaid eluvalikuid, kasutada haiguse korral kättesaadavat ja kvaliteetset tervishoiuteenust ning elada tervist toetavas keskkonnas. Õigus tervise kaitsele kuulub isikute põhiõiguste hulka, seetõttu tuleb kõigile ühiskonnaliikmetele luua tingimused parima võimaliku vaimse ja kehalise terviseseisundi saavutamiseks. Samas tähendab see ka inimeste ja kogukondade vastutust oma tervisekäitumise ja elukeskkonna kujundamise eest. Meetmete arendamisel pööratakse eraldi tähelepanu neile rahvastikurühmadele, kelle terviseriskid on keskmisest suuremad. Tegevussuunad 5.1. Tervisliku eluviisi edendamine Tervisliku eluviisi edendamisel keskendutakse tasakaalustamata toitumise vähendamisele ja kehalise aktiivsuse suurendamisele. Tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus on olulised riskitegurid paljude krooniliste haiguste tekkel. Toitumisharjumuste parandamiseks ja kehalise aktiivsuse suurendamiseks tegeldakse terviseteadlikkuse tõstmise, tervist toetavate ühiskondlike normide ja väärtushinnangute kujundamise ning tervislikke valikuid soodustava keskkonna arendamisega. Parandatakse tervisliku toidu kättesaadavust ning arendatakse jalgsikäimise ja jalgrattasõidu võimalusi. Erilist tähelepanu pööratakse laste ja noorte tervisekäitumise parandamisele, sest lapse- ja noorukieas pannakse alus terviseteadlikkusele kogu eluks. Tervise säilitamisele suunatud meetmete arendamisel peetakse silmas vajadust vähendada krooniliste haiguste, tegevuspiirangute ja vaimse tervise probleemide levimust vanemaealiste hulgas, mis on Eestis võrreldes enamiku Euroopa Liidu riikidega märgatavalt kõrgem Riskikäitumise vähendamine Ehkki vigastuste ja vigastussurmade koguarv on Eestis järjekindlalt vähenenud, on see endiselt liiga kõrge. Seetõttu on riskikäitumisest põhjustatud tervisekao ja enneaegse suremuse vähendamine tervisepoliitika oluline prioriteet. Riskikäitumise vähendamiseks edendatakse vastutustundlikku liiklus-, alkoholi- ja seksuaalkäitumist, parandatakse liiklus-, töö- ja tuleohutust ning panustatakse üldise ujumisoskuse saavutamisse. Rakendatakse lisameetmeid alkoholi, narkootikumide ja tubaka atraktiivsuse ning kättesaadavuse piiramiseks. Oluliselt parandatakse nõustamis-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust erinevate sõltuvuste (alkoholism, narkomaania, hasartmängusõltuvus) all kannatajatele, samuti arendatakse sõltlaste lähedastele mõeldud tugiteenuseid ning kahjude vähendamise teenuseid. Riskikäitumise vähendamisele suunatud meetmete arendamisel pööratakse erilist tähelepanu lastele ja noortele Tervishoiusüsteemi arendamine Tervishoiusüsteemi arendamisel püüeldakse teenuste parema kvaliteedi, kättesaadavuse ja patsiendikesksuse poole, võttes arvesse suurenevat vajadust teenuste järele, mida põhjustab eakate osatähtsuse tõus elanikkonnas, sellega kaasnev krooniliste haiguste levimuse kasv ning uudse, kuid kalli meditsiinitehnoloogia rakendamine. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks 9

10 ja ravijärjekordade lühendamiseks tagatakse tervishoiu kestlik rahastamine ja analüüsitakse viise, kuidas vähendada ravikindlustuseta isikute arvu. Akuutravi arendamise kõrval pööratakse kõrgendatud tähelepanu ennetusele (sealhulgas sõeluuringud, vaktsineerimine), järel- ja hooldusravile ning arstiabi esmatasandi tugevdamisele. Täiustatakse meetmeid vaimse tervise probleemide ennetamiseks, raviks ja rehabilitatsiooniks. Süsteemi arendamisel jälgitakse, et patsientide omaosaluse määr ei kujuneks takistuseks tervishoiuteenuste (sealhulgas hambaraviteenuste) kasutamisel ning ravimite eest tasumisel. Töötatakse välja lahendused tervise ja sotsiaalhoolekande valdkondadevaheliseks infovahetuseks ning teenuste integreerimiseks. 10

11 6. Vananev ühiskond Vananemispoliitika eesmärk on toetada tervena, aktiivsena ja väärikana vananemist kui inimese elukäigu ja ühiskonna arengu loomulikku osa. Vananemispoliitika edendab ühiskonna, kogukondade, perekondade ja üksikisikute aktiivset kohanemist eluea pikenemisest ja vanemaealiste osatähtsuse suurenemisest tulenevate muutustega. Edukas kohanemine vananemisega nõuab mitmekülgseid ettevaatavaid tegevusi nii riigilt kui ka inimestelt endilt, et täisväärtuslik elu ühiskonna, kogukonna ja perekonna liikmena oleks võimalik igas vanuses. Vananemispoliitika lähtekohaks on arusaam, mille kohaselt aktiivsust ja heaolu vanemas eas vormivad ühelt poolt eelmiste eluetappide mõju ning teisalt vananemisega kaasnevad muutused ja keskkond. Tegevussuunad 6.1. Aktiivsus ja panustamine Vananemisega kohanemiseks edendatakse aktiivsuse säilitamist kõrge eani. Võimetekohane ja mõtestatud aktiivsus palgatöö, ettevõtluse või muus vormis aitab alal hoida sotsiaalseid sidemeid, füüsilist ja vaimset tervist ning käia kaasas ühiskonna muutumisega. Vanemaealiste tööhõive toetamiseks tegeldakse töökohtade ja -vormide ning töökeskkonna kohandamisega, et tööd oleks võimalik jätkata ka kahaneva töövõime korral. Vähendamaks enneaegset tööst loobumist, tagatakse täienduskoolituse ja ümberõppe kättesaadavus sõltumata vanusest ning panustatakse vanemaealiste üldoskuste (sealhulgas digioskused) arendamisse. Samuti toetatakse senisest suuremal määral vanemaealiste võimete rakendamist kogukondlikus ja vabatahtlikus tegevuses Aineline toimetulek Pensionisüsteemi adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse huvides hakatakse riiklikus pensionikindlustuses rakendama demograafilisi kohandumismehhanisme ning otsitakse viise pensionisüsteemi täiustamiseks. Nende meetmete abil hoitakse riikliku pensioni teoreetiline asendusmäär praeguse taseme läheduses. Parema ainelise toimetuleku tagamiseks vanemas eas teadvustatakse vanaduspõlveks valmistumise ja erinevates vormides säästmise vajadust. Kuna väiksema sissetulekuga rühmadel puudub võimalus märkimisväärsete säästude kogumiseks, otsitakse lisavõimalusi vaesusriskis olevate vanemaealiste toetamiseks. Vanemaealiste toimetuleku parandamiseks vähendatakse enneaegset töötamise lõpetamist, nii et tegelik töötamise lõpetamise vanus suureneks sünkroonselt pensioniea tõusuga Hoolduskorraldus Hooldusvajaduse katmata osa vähendamiseks panustatakse senisest oluliselt rohkem hooldussüsteemi arendamisse ning omastehooldajate toetamisse, mis on Eestis enamiku arenenud riikidega võrreldes tagasihoidlik. Hooldusteenuste arendamisel tagatakse paindlike teenuste ühtlane kättesaadavus ja kvaliteet, pidades silmas teenuste vastavust abivajadusele. Eelisarendatakse neid teenuseid, mis pakuvad tuge kõige suuremate tegevuspiirangutega ja kõige intensiivsema hooldusvajadusega inimestele. Hooldusteenuste kasutajatele tagatakse võimalus olla jätkuvalt oma elu juhtija ja kogukonna liige, säilitades oma võimetele vastava aktiivsuse. Arendatakse senisest rohkem ka teenuseid, mis aitavad hapramas seisundis vanemaealistel elada iseseisvalt kodus või kodulaadses keskkonnas. Hooldusvajaduse kasvu pidurdamiseks panustatakse tervisepoliitika meetmetesse, mis aitavad ennetada terviseprobleemide muutumist püsivateks ja tõsisteks tegevuspiiranguteks. 11

12 6.4. Suhtumine vananemisse ja vanemaealistesse Nüüdisaegse vanadus- ja vananemiskäsitluse edendamiseks parandatakse ühiskonna informeeritust normaalsest vananemisest kui loomulikust muutusest, millega isikud, pered, kogukonnad ja ühiskond tervikuna suudavad edukalt kohaneda, samuti vananemisega kaasnevatest muutustest ning tervise, aktiivsuse ja iseseisvuse säilitamise võimalustest. Väärtustatakse senisest rohkem põlvkondadevahelist koostööd ja vanavanemate rolli, rakendatakse meetmeid iganenud vanuseliste stereotüüpide ületamiseks ja vanuselise diskrimineerimise vältimiseks. 12

13 7. Ränne, hargmaisus ja lõimumine Eesti rahvastikupoliitika eesmärk rände, hargmaisuse ja lõimumise valdkonnas on aidata kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja majanduse arengule. Selle saavutamiseks vähendatakse majanduslikest põhjustest tingitud väljarännet, soodustatakse tagasirännet ja toetatakse tagasirännanute kohanemist Eestis. Sisserändes eelistatakse kõrgelt kvalifitseeritud oskustöötajaid ja õppureid ning panustatakse varasemast rohkem sisserännanute lõimimisse. Riigi väiksuse tõttu on rahvastiku piiriülese liikuvuse mõju Eestis tugevam kui suurtes riikides, mis on tekitanud vajaduse senisest terviklikuma hargmaisuspoliitika järele. Kuna rände, hargmaisuse ja lõimumise protsesse mõjutavad mitmekesised tegurid, pööratakse süstemaatilist tähelepanu erinevates valdkondade (majandus, regionaalala, haridus, kultuur, kodakondsus, sotsiaalvaldkond jt) koostoimele. Tegevussuunad 7.1. Väljarände vähendamine Väljarände vähendamiseks viiakse erinevate poliitikate toel Eesti palgataset ja heaolu lähemale rände sihtmaade omale ning vähendatakse rahvastikurühmade ja maakondade vahelist majanduslikku ebavõrdsust Eestis. Majandus-, maksu- ja regionaalpoliitika abil toetatakse ettevõtluse arengut, tootlikkuse suurenemist, madalapalgalise töö osatähtsuse vähenemist ja nüüdisaegsete töökohtade teket kõikides Eesti maakondades. Majandusliku ebavõrdsuse vähendamisel pannakse põhirõhk inimeste võimestamisele tööalaste oskuste arendamisele hariduse ning täiend- ja ümberõppe kaudu, aga kasutatakse ka maksusüsteemi võimalusi. Toetatakse era- ja avaliku sektori koostööd neis valdkondades ning maakondade arenguvõimaluste nutikat kasutamist. Pööratakse rohkem tähelepanu töötingimuste, - korralduse ja -keskkonna parandamisele, millega kaasneb töötajate rahuolu suurenemine Hargmaisuspoliitika arendamine Väljarände tulemusena on tekkinud eesti kogukonnad välismaal, lisaks on suurenenud ajutiselt teises riigis õppijate või töötajate arv. Nende inimeste tihedamaks Eestiga sidumiseks ja tagasirände soodustamiseks arendatakse eestikeelne ja Eestiga seoseid toetav teabe- ja suhtlusväli senisest mitmekesisemaks ning sisustatakse rohkemate praktiliste tegevustega. E- riigi, sotsiaalmeedia ja teiste kanalite kaudu tugevdatakse sidet Eestist lahkunud inimeste ja Eesti sõpradega kogu maailmas, et kõik soovijad saaksid osaleda Eesti teadmus- ja kultuuriruumi arendamises ka välisriigis viibides. Selle tuumikuks kujundatakse terviklik veebirakendus, mis sisaldab ajakohast teavet Eesti kohta, sealhulgas eksperdivõrgustikele ja ettevõtjatele mõeldud teavet, samuti digiteeritud Eesti kultuuripärandit ning muid materjale. Soodustatakse kõrge lisaväärtuspotentsiaaliga valdkondades Eesti-kogemusega asjatundjate senisest ulatuslikumat osalemist eksperdivõrgustikes. Riikidevaheliste kokkulepetega laiendatakse sotsiaalsete tagatiste ülekandmise võimalusi Eesti ja teiste riikide vahel Tagasirände soodustamine Kõige rohkem soodustavad tagasirännet Eesti elatustaseme ja elukvaliteedi tõstmisele suunatud tegevused. Välismaal tegutsevate eesti koolide toetamise, õpilasvahetuse ja suvelaagrite korraldamise ning õppevahendite (sealhulgas e-õppevahendite) arendamisega toetatakse väljaspool Eestit kasvavate eesti laste emakeele oskuse säilitamist ja eesti kultuurist osasaamist. Tagasipöördujaid aidatakse vajadusel individuaalselt töö- ja elukoha leidmisel ning Eesti eluga kohanemisel. Tagasituleku hõlbustamiseks töötatakse lahendused lastega peredele, sealhulgas laste abistamine Eesti õppekorraldusega kohanemisel arvestades varasemat õpikogemust, keeletugi koolis, noorsootöösse kaasamine jne. Tagasipöördujatele luuakse ja tehakse kättesaadavaks piisavad ja ajakohased teabematerjalid. 13

14 7.4. Kõrgelt kvalifitseeritud ja lõimumisvalmis sisserändajate eelistamine Sisserände reguleerimisel arvestatakse tööturu lühi- ja pikaajalist arengut, Eesti suutlikkust sisserännanuid lõimida, sisserändajate lõimumisvõimekust ning julgeoleku kaalutlusi. Eesti ei eesmärgista asendusrännet, mis eeldaks rahvastikumuutusest johtuva töötajate arvu vähenemise kompenseerimist samas mahus välistööjõu värbamise abil. Rändepoliitika võimaldab kõrgelt kvalifitseeritud töötajate sisserännet ühiskonna vajadustele vastaval määral, rakendades samal ajal keskmise ja madala kvalifikatsiooniga töötajate sisserändele lisatingimusi. Kokkulepitud tasemest (nt pooleteistkordsest riigi keskmisest) madalama palgaga töötajatele rakendatakse täiendavaid kriteeriume, näiteks lõimumisvõimekuse ja valmiduse osas. Nende rakendamine aitab tugevdada eesti keele positsiooni ühiskonnas. Arvestades noorte kõrgharidusega sisserändajate keskmisest suuremat lõimumisvõimekust, panustatakse Eestile vajaliku kvalifitseeritud välistööjõu värbamisel senisest rohkem Eestis hariduse omandanutele, täiustades selleksvälisõppurite lõimumist toetavaid tugiteenusi. Arendatakse edasi Eesti kui uuendusliku ja kõrgesti kvalifitseeritud oskustöötajatele atraktiivse riigi mainet. Tõhustatakse meetmeid illegaalse sisserände tõkestamiseks Ühiskonna sidususe suurendamine Ühiskonna sidususe tagamiseks aidatakse senisest rohkem kaasa sisserännanute ja nende Eestis sündinud järeltulijate lõimimisele, kaasates sellesse tegevusse rohkem osapooli ettevõtjad, haridus- ja sotsiaalasutused ning kohalikud omavalitsused. Keelepõhiste paralleelühiskondade kaotamiseks reformitakse eesti ja vene õppekeele alusel segregeeritud haridussüsteem ühtseks Eesti kooliks, mis arvestab õpilaste keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Parandatakse koolide valmisolekut tööks erineva taustaga uussisserändajate lastega. Selleks eraldatakse koolidele lisavahendeid, panustatakse õpetajakoolitusse ning õppemetoodika ja tugiteenuste arendamisse. Täiustatakse täiskasvanud uussisserändajatele mõeldud keeleõppe- ja kohanemisprogramme ja parandatakse nende kättesaadavust. Seatakse eesmärgiks, et enamik uussisserändajatest osaleb programmides ja omandab selle kaudu eesti keele vähemalt suhtluseks vajalikul tasemel. Tihendatakse koostööd välisõppureid vastuvõtvate õppeasutuste, välistöötajaid värbavate tööandjate, kohalike omavalitsuste ning lõimumisprogramme koordineerivate ja korraldavate asutuste vahel. Kodakondsuspoliitika abil toetatakse teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta püsielanike laste Eesti kodanikeks saamist ja nende Eestiidentiteedi tugevnemist Lühiajalise töörände regulatsiooni ajakohastamine Ajakohastatakse lühemaajalist töörännet käsitlevad regulatsioonid, võttes arvesse ühiskonna üldisi, pikaajalisi huvisid. Lühemaajaline tööränne on mõeldud paindlikuks reageerimiseks majanduskonjunktuurile, pidades silmas, et lühiajaline ränne ei tohi põliselanike seisundit tööturul halvendada. Lühiajalised töötajad lahkuvad Eestist pärast tööviisa lõppemist ega muutu Eesti püsirahvastiku osaks. Lühiajalise rände puhul ei seata eesmärgiks saabujate kohustuslikku lõimumist. Lühiajaliste töötajate riiki lubamise tingimused (väljaantavate tööviisade arv, kestus, palganõude rakendamine jms) seostakse majandustsükliga. 14

15 8. Võimestamine ja elukvaliteet Eesti ühiskonna ja riigi ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõulisus sõltub ka inimeste võimestatusest, elukvaliteedist, haritusest, võimalusest oma andeid välja arendada ja rakendada ning kaasatusest otsuste langetamisse. Võimestamine aitab kaasa Eesti jätkusuutlikkusele ning uuenemisvõimele üleilmastunud ja konkurentsitihedas maailmas, kus väikestel rahvastel tuleb suurematega võistelda. Eestikeelset teadmus- ja kultuuriruumi aitab tugevdada võimalikult paljude Eestiga seotud inimeste panuse kasutamine, elukohariigist sõltumata. Võimestava riikluse kaudu kaasatakse rahvas demokraatia, valitsemise ja kodanikeühiskonna arengusse. See aitab kujundada Eestist parimate hulka kuuluva elukeskkonna, kus soovitakse elada, peret luua, lapsi kasvatada ja kuhu tahetakse välismaalt tagasi tulla Eestikeelse teadmus- ja kultuuriruumi arendamine Kvaliteetse eestikeelse õppe kaudu kõigil haridusastmetel tagatakse Eesti teadmus- ja kultuuriruumi säilimine ning kõrgtasemel uuenemisvõime. Toetatakse teaduse mitmekesisust ja eestikeelset akadeemilist mõttevahetust, kaasates sellesse ülikoolid, instituudid, muuseumid ja muud teadus asutused. Teadmus- ja kultuuriruumi arendamisels pööratakse erilist tähelepanu omariikluse, ühiskondliku mõtte, eesti keele ja rahvuskultuuri valdkondadele, mille viljelemist toetatakse kõigis juhtivates ülikoolides. Väärtustatakse eestikeelse terminoloogia loomist ja täiendamist ning teadustöö tulemuste eesti keeles publitseerimist. Ühiskonna refleksiivsusvõime ja sidususe toetamiseks tagatakse eestikeelse kvaliteetmeedia toimimine Ühiskonna andekuse ressursi täielikum kasutamine Aidates igaühel avastada oma andeid ja arendada loovust, suurendatakse inimeste rahulolu ja parandatakse elukvaliteeti kogu elukaare ulatuses. Toetatakse osalemist elukestva õppe erinevates vormides: kunsti-, teaduse ja spordialases huvihariduses, noorsootöös, täiend- ja ümberõppes. Soodustatakse annete ja oskuste rakendamist uuenduslike lahenduste leidmiseks tööhõives (uued ärimudelid, ametid, töövormid, töökorraldus jne.). Kujundatakse andekust ja loovust väärtustavaid hoiakuid. Arendatakse ettevõtete võimekust luua suuremat lisandväärtust loovaid töökohti. See loob võimalusi kõrgesti kvalifitseeritud oskustöötajate pädevuste täielikumaks rakendamiseks, vältides ajude äravoolu Kaasava hariduse ja õppiva eluviisi väärtustamine Eestis juurutatakse lapsekeskset ja kaasavat lasteaeda ning kooli, kus väärtustatakse loomingulisust, võimaldatakse kogeda erinevaid õppetöö vorme, toetatakse laste terviklikku arengut, enesejuhtimise oskusi, huvitegevuste ja liikumise ühildamist õppetegevusega. Haridusasutustes panustatakse sidusa ühiskonna ning eesti keele ja kultuuri arengu eesmärkide saavutamisse. Selleks tagatakse piisavalt võimalusi - asjatundlikke õpetajaid, ainelisi vahendeid, hästi toimivaid tugiteenuseid ning juhendmaterjale sellise õpikeskkonna kujundamiseks. Õpetajaametit väärtustatakse ning panustatakse õpetajate haridusse ja täiendõppesse Kodanikuosaluse ja kogukondade toetamine Inimeste võimestamiseks kodanikena kaasatakse nad Eesti demokraatlikku riigi- ja omavalitsuse korraldusse. Valmidust kodanikurolli kanda toetatakse piisava kodanikuharidusega. Tagatakse sisukad kanalid kodanike vajaduste ja huvide väljaselgitamiseks, avalikuks aruteluks, kodanikuühiskonna tegevustes ja riigi otsustes osalemiseks. Toetatakse kogukondade omaalgatust, ettevõtlikkust ja ühistegevust, pakkudes eeskujusid, tegevusmalle, näiteid headest kogemustest ning rahalisi vahendeid. 15

16 8.5. Regionaalselt tasakaalustatud elukeskkonna arendamine Aidatakse kaasa kvaliteetse elukeskkonna loomisele ja inimeste võimestatusele kõikjal Eestis. Selleks analüüsitakse võimalusi piirkondliku arengu soodustamiseks erinevate maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitiliste meetmete abil, et võimaldada ettevõtete jätkusuutlikku arengut ning uute, nüüdisaegsete töökohtade ja tegevusvõimaluste loomist kõikides Eesti maakondades. Elukeskkonna arendamisel panustatakse esmatasandi teenuste kättesaadavusse ning ladusasse ühistranspordi korraldusse. Ligipääsetavuse tagamiseks rakendatakse universaalse disaini põhimõtet, mis loob võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, sõltumata erivajadustest, piirangutest või vanusest. Avalike teenuste, sealhulgas e-teenuste, kujundamisel arvestatakse rahvastiku vananemisest tulenevaid nõudeid ning tagatakse nende ligipääsetavus Heaolu ja õnnelikud inimesed Eesmärgistatakse Eesti asukoha paranemist rahvusvahelistes heaolu ja õnnelikkuse pingeridades. Selleks toetatakse inimarengut, sotsiaalset võimekust, koostöövõimet, võrdõiguslikkust, sh soolist võrdõiguslikkust, terveid töösuhteid ja positiivseid peresuhteid ning suurendatakse teadlikkust suhete vallas. Väärtuskultuuri arendatakse positiivsete elumallide edendamisega, demokraatliku avalikkuse ja tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamisega, samuti sallimatuse ja tõrjutuse vähendamisega. Luuakse head võimalused saada abi ja nõustamist halva kohtlemise korral. Arendatakse ühiskonna võimet mitmekesisust positiivses võtmes siduda, taunitakse konflikte õhutavaid avalikke väljaütlemisi ja vaenukõnet. 16

17 9. Rahvastikupoliitika rakendamine, seire ja aruandlus Vabariigi Valitsus korraldab, koordineerib rahvastikupoliitika elluviimist ja seiret. Tegevuste igapäevaseks koordineerimiseks ja parimate praktikate Eestis kasutuselevõtuks luuakse rahvastikubüroo. Arvestades rahvastikupoliitika iseloomu, kaasatakse selle rakendamisse ja seiresse laialdaselt akadeemilist kompetentsi ja sidusrühmi. Rahvastikupoliitika teaduspõhisuse tagamiseks käivitatakse rahvastikupoliitika arendamist ja teostamist toetav alus- ja rakendusuuringute programm. Samuti täiendatakse riiklike statistikatööde kava kindlustamaks seireks vajalike andmete olemasolu. Rahvastikupoliitika põhialuseid rakendatakse valdkondlike arengukavade ja teiste konkreetseid tegevusi täpsustavate dokumentide kaudu. Rahvastikupoliitika rakendamise aruandlus toimub Riigikogus kord aastas olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluna. 17

18 Lisa. Rahvastikuarenguline taust ja prognoos aastani 2035 Rahvastikuprobleemide leevendamise eelduseks on demograafilise olukorra ja asetleidvate muutuste mõistmine. Eesti rahvaarv on alates aastatest ulatuslikult vähenenud kahe demograafilise protsessi, sündimuse ja rände koosmõjul. Sündimus on olnud Eestis taastetasemest (tänapäeval 2,1 last naise kohta) valdavalt allpool juba üheksa aastakümmet aastate keskpaigast tänaseni on sündimus ulatunud taastetasemeni vaid viiendikul aastatest. Sündimuse viimane suur vähenemine leidis aset aastatel, olles ühiskondliku süsteemivahetuse üks osa. Pärast aastat sündimus Eestis mõnevõrra suurenes, tõustes lühiajaliselt ( ) 1,7 lapseni naise kohta. Käesoleval kümnendil on sündimus olnud mõnevõrra madalamal tasemel aastal oli summaarne sündimuskordaja 1,6 last naise kohta, mis on lähedane Euroopa Liidu keskmisele. Sündimuse praegustele tasemenäitajatele avaldab mõju laste saamise hilisemasse vanusesse nihkumine. Eestis on sünnitusea tõus tinginud viie aastakäigu ehk umbes lapse sündimata jäämise aastate algusest praeguseni. Sünnitusea tõusu lõplik mõju sõltub sellest, kas nende laste saamisest ollakse jäädavalt loobunud või jagunevad nende sünnid pikemale ajavahemikule. Andmed toetavad pigem teist võimalust. Neis põlvkondades, kelle täiskasvanuelu on kulgenud peamiselt iseseisvuse taastanud Eestis ja kes on tänaseks jõudnud 40. eluaastatesse, on naistel keskmiselt 1,8 last (eestlastel 1,9). Rände mõju rahvastiku arengule on olnud Eestis alates Teisest maailmasõjast suurem kui sündimuse mõju. Ulatuslik sisseränne kestis kuni okupatsioonist vabanemiseni aastatel lahkus umbes veerand Eestis asunud välispäritolu rahvastikust. Selle rändelaine arvele langeb üle poole Eesti iseseisvuse taastamise järgsest rahvastikukaost. 21. sajandil on ränne hoogustunud mõlemal suunal. Väljarände suurenemisele on kaasa aidanud riikidevahelise liikumise hõlbustumine ja palgaerinevus Eesti ning jõukamate Euroopa riikide vahel, samuti kõrge- ja madalapalgaliste vahel Eestis. Viimastel aastatel ( ) on riiki saabujate arv ületanud lahkujate oma. Asetleidnud pöörde peamiseks kandjaks on Eestiga võrreldes madalama heaolutasemega riikidest lähtuva sisserände suurenemine. Ehkki hoogustunud on ka tagasiränne, püsib Eesti kodanike ja eestlaste rändesaldo jätkuvalt miinuspoolel. Suremus, kolmas rahvaarvu muutev demograafiline alusprotsess, on näidanud olulisi positiivse muutuse märke. Keskmine eeldatav eluiga on võrreldes aastate algusega pikenenud rohkem kui seitsme aasta võrra, ulatudes aastal meestel 73,2 ja naistel 81,9 aastani. Euroopa Liidu idapoolsetest liikmesmaadest on naiste eluiga Eesti naiste elueast pikem üksnes Sloveenias, mahajäämus Põhja- ja Lääne-Euroopa keskmisest on kahanenud kahele aastale. Meeste puhul on mahajäämus suurem, mis osutab meeste suremuse vähendamisele kui Eesti elueanäitajate parandamise põhireservile. Sündimuse vähenemise, sõjajärgsete rändelainetega saabunute pensioniikka jõudmise ja keskmise eluea pikenemise koostoimel on 65-aastaste ja vanemate eestimaalaste osatähtsus alates aastate algusest suurenenud Eestis rohkem kui poole võrra, 12%-lt 19%-ni. Eakate suhtarvu poolest on Eesti lähedane Euroopa Liidu keskmisele. Riikidevahelistes võrdlustes paistab Eesti silma sisserände tulemusena kujunenud välispäritolu rahvastiku kõrge osatähtsusega (33% tööealistest), olles selle näitaja poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas teisel kohal. Siserände põhisuundumuseks on rahvastiku jätkuv koondumine Harjumaale, kus ainsa maakonnana on elanike arv 21. sajandil suurenenud. 18

19 Rahvastikumuutuste prognoos aastani 2035 Rahvastikupoliitika põhialuste toimeperiood hõlmab demograafilisel skaalal suhteliselt lühikest ajavahemikku. Selle tõttu on aastate keskpaigani toimuvaid rahvastikumuutusi võimalik küllalt hästi ette näha. Rahvastikuprognoosi stsenaariumides eeldatakse aastapõhise sündimuskordaja suurenemist Eestis aastateks keskmiselt 1,8 lapseni naise kohta. Selle muutuse peamiseks kandjaks on sünnitusea tõusu pidurdumine. Sündimuskordaja suurenemisest siiski ei piisa sündide arvu vähenemise peatamiseks, mis tuleneb praegu pereloomeeas olevate aastakäikude asendumisest väiksematega. Sündide arv väheneb prognooside kohaselt aastate keskpaigaks ni aastas või sellest veidi allapoole aastate keskpaigaks prognoositakse suremuse vähenemist ja keskmise eluea pikenemist aastani meestel ja aastani naistel. Iga-aastane surmade arv siiski ei kahane, sest vanemaealiste koguarv suureneb. Arvestades sündide arvu samaaegset vähenemist, viib see rahvastiku loomuliku iibe praegusega võrreldes sügavamale miinuspoolele aastatel ületab urmade arv sündide oma eeldatavalt kuni inimese võrra aastas. 2016/2017. aasta Eesti inimarengu aruande rahvastikuprognoosi kohaselt (eeldades sündimuskordaja eespool mainitud suurenemist ja eluea pikenemist) väheneks Eesti rahvaarv sisse- ja väljarände tasakaalu korral aastaks umbes inimese võrra. Kui sisseränne ületaks väljarännet igal aastal 2000 inimese võrra, jääks rahvaarvu kahanemine piiresse. Tööealiste osatähtsus rahvastikus sõltub prognoosi kohaselt sisserändest suhteliselt vähe sisserände mainitud ülekaalu korral oleks see 0,5% võrra suurem kui rändevoogude tasakaalu puhul. Eestlaste osa elanikkonnas väheneks sisserände ülekaalu puhul, eeldades mõõdukat tagasirännet, aastaks umbes 2% võrra. Väiksemaarvuliste tööikka jõudvate põlvkondade tõttu ei ole tööealiste arvu vähenemise peatumine rahvastiku põhialuste toimeperioodil tõenäoline. See eeldaks rändesaldo suurendamist aastaid meenutavasse suurusjärku, mis pole ilmselt otstarbekas ega aeglustaks ka oluliselt ühiskonna vananemist. Seetõttu saab rahvastikukao peatamist eesmärgistada pikemas tulevikuvaates, mitte lähiaastatel. Selle saavutamiseks tuleb vähendada vahet soovitud ja tegelikult saadud laste arvu vahel. Viimastel andmetel ulatus keskmine soovitud laste arv Eestis aastal 2,3-ni. 19

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Ida-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni

Ida-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri SHARE uuring, eesmärgid ja mõned tulemused Luule Sakkeus SHARE EESTI teaduskooridnaator www.share-estonia.ee SHARE taust Rahvastikuvananemine on 21.sajandi üks suuremaid väljakutseid. Vähe informatsiooni

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu 28.03.2013 otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

73190-Eesti Noorsootöö Keskus-KAAS.cdr

73190-Eesti Noorsootöö Keskus-KAAS.cdr NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2014-2020 Väljaandja: Eesti Noorsootöö Keskus Kõik õigused kaitstud Väljaandmist toetas: Haridus-ja Teadusministeerium Teostaja: Mprint NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2014-2020 SISUKORD

Rohkem

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem