VÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU Infoleht Nr 4 (108) märts 2016.a VTL-i juhatuse esimees Ivar Rosenberg: mobiil VTL-i tegevjuht M

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "VÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU Infoleht Nr 4 (108) märts 2016.a VTL-i juhatuse esimees Ivar Rosenberg: mobiil VTL-i tegevjuht M"

Väljavõte

1 VÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU Infoleht Nr 4 (108) märts 2016.a VTL-i juhatuse esimees Ivar Rosenberg: mobiil VTL-i tegevjuht Marika Parv: mobiil Raamatupidamine: tel , mobiil Finantskonsulent: tel , mobiil Taimekasvatuskonsulent (mahepõllumajandus): mobiil Taimekasvatuskonsulent: mobiil VML Metsanduskonsulent: mobiil Lambakasvatuskonsulendid: mobiil LEHE VÄLJAANDMIST TOETAB MAK MEEDE 1.1 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse AUSTATUD TALULIIDU LIIGE! Võrumaa Talupidajate Liidu üldkoosolek toimub kolmapäeval, 6. aprillil kell Võrus, kultuurimajas KANNEL, sinises saalis Koosoleku päevakava: 9.30 Registreerimine, tervituskohv Avamine, Külaliste tervitused Juhatuse esimehe tegevusaruanne; küsimused VTL majandusaasta aruanne, Revisjonikomisjoni aruanne; küsimused Aruannete kinnitamine Muudatused taluliidu tegevuses, liikmemaksu tõstmine, tegevjuhi ülevaade Külaliste sõnavõtud Kokkuvõtted, koosoleku lõpetamine Palun anna oma osalusest teada telefonil või / Marika/ hiljemalt 4. aprilliks. Kui sa ei saa ise tulla, siis palun volita kedagi ennast esindama. Kõigi liikmete osavõtt on väga oluline! 10. märtsil kohtusid Võrumaa Talupidajate Liidus Eestimaa Talupidajate Keskliidu kui ka Eesti Põllumeeste Keskliidu ja kohaliku taluliidu kui ka Võrumaa Tootjate Liidu esindajad. Teemaks oli koostöö ja valitsuses tugevam põllumeeste esindamine. Võrumaa Talupidajate Liitu esindasid Ivar Rosenberg, Janek Mustmaa, Andres Jaaska ja Marika Parv, Võrumaa Tootjate Liidust olid kohal Kalmer Kongo ja Meelis Mõttus. ETKL-I esindas juhatuse liige Leho Verk ja Põllumeeste Keskliitu Vahur Tõnissoo. Natura toetust erametsamaale saab taotleda aprillini Tänavu võtab Erametsakeskus Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusi vastu aprillini. Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal. Toetustaotluse saab kõige kiiremini ja mugavamalt esitada e-pria portaalis (epria.pria.ee/ epria). Nii on ka kindel, et esitatud saab õige taotluse vorm ja õige metsaala kaart. E-PRIAsse sisenemiseks on vajalikud ID-kaart, ID-kaardi lugeja ja PIN-koodid või mobiil-id. Täpsema juhendi leiate erametsaportaalist toetused/e-teenused Toetuse taotlemiseks on vaja kindlasti esitada uus taotluse vorm, mis võrreldes eelmise aastaga on natuke muutunud. Täpsema info Natura toetuse kohta ja uue taotluse vormi leiate erametsaportaalist eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/naturametsa-toetus/ E-PRIA taotlusi aitavad täita ja esitada metsakonsulendid metsaühistutes üle Eesti, ühistute kontaktid leiate erametsaportaalist eramets.ee/uhiselt-tegutsedes/maakonniti/ Lisainfo: telefonidel , ja postiaadressil Mustamäe tee 50, Tallinn.

2 2 MÄRTS 2016 Väikeste põllumajandustootjate arendamise toetusest 2016.a aprillil võtab PRIA vastu väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetustaotlusi see on kolmas taotlusvoor. Kuna toetustaotluste esitamine toimub ainult elektroonselt uue e-pria kaudu, siis on võimalik tutvuda taotlusega uues e-teenuste keskkonnas juba alates 28. märtsist. 28. märtsist kuni 3.aprillini saab uues e-prias väikeste põllumajandusettevõtete toetustaotlusi eeltäita, aga esitamine muutub võimalikuks alates 4. aprillist. Toetust võib taotleda: FIE või äriühing, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus eurot ja taotlemise aastale vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt eurot ning see moodustas kahel taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaastal üle 50% tema kogu müügitulust Hobusekasvatusega tegelev FIE või äriühing: kes on müünud hobuseid või osutanud hobusekasvatusega seonduvaid teenuseid vähemalt kahel taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaastal; kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu moodustas kahel taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaastal enam kui 30% kogu müügitulust ning koos hobusekasvatusega seonduvate teenuste müügituluga enam kui 50% kogu müügitulust; tema omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete ning hobusekasvatusega seonduvate teenuste müügitulu kokku oli taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus eurot ja taotlemisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt eurot. Toetatavad tegevused: Toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud põllumajandustoodete tootmise või nende töötlemise arendamise alaseks tegevuseks, kusjuures vähemalt 50 protsenti äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest kasutatakse investeeringuks ehk materiaalse vara ostuks. Ülejäänud osa võib olla käibevara ( ehk muud tegevused). Investeeringuks loetakse vara, mida saab kasutada põllumajandustoodete tootmiseks ja töötlemiseks otseselt ning korduvalt. Nimetatud vara peab olema kasutatav kuni kahe aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Vara korduvaks kasutamiseks loetakse, kui objekt on ette nähtud samal otstarbel mitmekordselt kasutatav. Vara otseseks põllumajanduslike toodete tootmises ja töötlemises kasutamiseks loetakse, kui objekt on ette nähtud kasutamiseks taotleja tootmisprotsessi lahutamatu osana. Investeeringuks loetakse põllumajanduslikus tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, hooned ja rajatised, inventar ning bioloogiline vara. Vara, mida ei loeta investeeringuks, on näiteks loomasööt, väetis, taimekaitsevahendid, ravimid, vitamiinid ja kütus, jmt. Ehitusmaterjali ostu ei loeta investeeringu osaks, kui peale tegevuste elluviimist ei ole PRIAl võimalik kindlaks teha antud materjali taotleja taotluses toodud eesmärgipärast kasutamist. Tellitud ehitusteenuse raames ostetud ehitusmaterjal loetakse investeeringu osaks. Toetuse suurus Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on eurot arengukava programmiperioodil ( ). Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui eurot programmiperioodil kokku. Taotluse hindamise kriteeriumid PRIA hindab nõuetele vastavaid taotlusi lisas toodud hindamiskriteeriumite alusel (määruse lisa). Kui hindepunkte antakse eelistatud valdkondadele arvestatakse taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aastal sellel tegevusalal tegutsemist ehk millest on taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal saadud suurima osa oma müügitulust. Taotleja peab: 1) Viima ellu äriplaanis kavandatud tegevused ja esitama PRIAle tehtud kulutuste aruande ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kahes osas ühe taotluse kohta ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest, sealjuures: * tegevuste esimene osa peab olema ellu viidud ja tehtud kulutuste aruanne ning investeeringu tegemist tõendavad dokumendid esitatud kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest; * elluviidud tegevuste esimene osa peab moodustama vähemalt 75 protsenti äriplaanis nimetatud tegevuste kogumaksumusest (projekti kogumaksumus); * elluviidud tegevuste esimene osa peab sisaldama vähemalt 50% kulusid investeeringule kogu äriplaanis kavandatud projekti maksumusest. Liisingu korral arvestatakse investeeringut tõendavatesse kuludesse ainult ära makstud liisingu põhimaksed (intress, kindlustuskulud, jmt ei ole investeering). Samuti pole investeering näiteks põhivara arvel olev transpordikulu. Kulude tegemisel peab arvestama kulusid sõltuvalt sellest, kas taotleja on käibemaksukohuslane (kulud ilma käibemaksuta) või ei ole (kulud koos käibemaksuga). Abikõlblik kulu investeeringu jaoks pole ka masinate kasutusrent. 2) tagama, et tema müügitulu omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügist on taotluse esitamise aastale järgneval teisel majandusaastal vähemalt 10 protsenti suurem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal; 3) tagama, et tema müügitulu omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügist ületab taotluse esitamise aastale järgneval teisel majandusaastal 50 protsenti kogu müügitulust; 4) tagama, et äriplaanis kavandatud omaosaluse osakaal ei oleks pärast kavandatud tegevuste elluviimist väiksem kui äriplaanis kavandatud selle alusel saab taotleja taotluste hindamisel hindepunkte; 5) mitte tegutsema vähemalt 5 aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest seakasvatajana, kui ta on selle kohustuse võtnud toetuse taotlemisel ja saanud hindepunkte selle eest; 6) toetuse abil ostetud materiaalset vara säilitama ja sihtotstarbeliselt kasutama vähemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. MUUDATUSED alates Alates käesolevast aastast võetakse taotlusi vastu ainult e-pria-s. 2. Seoses eelnevaga teeb PRIA toetuse rahuldamise otsuse senise 70 asemel 50 tööpäeva jooksul 3. Hindamiskriteeriumites on valdkondlike eelistuste täiendamine lisandub eelistus taotlejatele, kes tegutsevad peamiselt viinamarja- või seakasvatajatena. Muudatuse kohaselt ei vaadelda enam seakasvatusega tegelejate puhul eelistuse andmisel vastava tegevusala müügitulu olemasolu. Edaspidi saavad seakasvatuse tegevusalal lõpetamisel hindepunkte taotlejad, kes on esitanud enne toetuse taotlemiseks taotluse esitamist PRIAle loomatauditõrje seaduse 196 lõike 1 punkti 1 kohaselt majandustegevuse teate sigade pidamisega tegelemise kohta. Lisaks peab taotleja olema taotluse esitamise aastal või taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aastal põllumajandusloomade registri andmetel seakasvatuse tegevusalal tegutsenud. Nimetatud tegevusalal tegutsemist tõendab sigade olemasolu vähemalt ühel nimetatud aastal PRIA põllumajandusloomade registris. Kuna toetuse saaja ei pea enam olema antud eelistuse saamiseks saanud enamikku oma müügitulust seakasvatuse tegevusalast, vaid piisab sigade omamisest, siis vastava eelistuse saamise võimalus laieneb senisest enamatele taotlejatele. Hindamiskriteeriumite alusel eelistuse saamiseks peab taotleja kinnitama, et ta ei tegele seakasvatuse tegevusalal vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Nimetatud kinnitus tuleb esitada toetuse taotluses. 4. Müüja (arve esitaja) ega ostja osanik, aktsionär, juhtorgani liige või tulundusühistu liige ei tohi omada osalust teise müüja ettevõttes, äriühingus ega kuuluda teise müüja ettevõtte juhatusse või nõukokku. Nimetatud piiranguga püütakse vältida taotleja ja müüja omavahelisest seotusest tingitud kokkuleppetehinguid ja sellest tulenevat ebatervet konkurentsikeskkonda. Muudatuse eesmärk on tagada toetusraha sihi-

3 NR 4 (108) 3 pärane ja mõistlik kasutus. 5. Alates 2017.a. rakendatav muudatus (ei puuduta veel sel aastal taotlemist): eesmärk on rakendada käibemaksukohustuslike FIE-de müügitulu vaatlemisel võimalikult samaseid tingimusi olenemata nende raamatupidamise arvestuse meetodist. Muudatus puudutab peamiselt raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidavaid FIE-sid, kes on käibemaksukohustuslased. Kui seni vaadeldi nimetatud ettevõtjate korral müügitulule seatud nõuete täitmist nende tuludeklaratsiooni vormil E olevate andmete alusel, siis edaspidi vaadeldakse antud nõuete täitmist käibedeklaratsioonide alusel. PRIA-l on võimalik vastav teave saada Maksu- ja Tolliametist. Raamatupidamise seaduse kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidavate FIE-de korral (koostavad kasumiaruande ja bilansi), kes on käibemaksukohustuslased, kasutatakse edaspidi samuti käibedeklaratsioonide andmeid, mis aga peaks ühtima nende poolt varem PRIAle esitatud kasumiaruande andmetega (andmed Maksu- ja Tolliametist peavad ühtima raamatupidamises kasumiaruande müügiga, v.a. mõned erandid). Veeseaduse muutmine mida toob see seadus põllumehele! Veeseaduse muudatus võeti vastu Eelkõige puudutavad muudatused sõnniku hoidmistingimusi ning väetiste laotamise aegu. Jaanuarist 2016 jõustuvad muudatused Määruses nr 288 täiendatakse taimede väetamisel antava maksimaalse lämmastikukoguse normidega. Määruses on sätestatud sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. Lisaks võib anda mineraalväetisi niipalju, kui taimede kasvuks on vaja. Täpsed kogused kehtestatakse valitsuse määrusega. Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. Täpsustatakse sõnnikuga antava fosfori kasutamise norme, mis uue regulatsiooniga muudetakse põllumehe jaoks märksa paindlikumaks. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antav fosfori kogus võib vajadusel suureneda või väheneda arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei tohi ületada 25 kg hektari kohta. Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi, välja arvatud loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõigetes 41 ja 48 sätestatud lämmastiku ja fosfori piirnorme. Oluliseks muudatuseks on kalletega aladele väetiste laotamine. Nähakse ette võimalused teatud juhtudel ka kalletel väetist kasutada. Samuti antakse juhised kallete määramiseks. Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest. Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5 10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. Erandina on kaldega alal pinnale väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 411 alusel sätestatud juhtudel. Samuti tuuakse välja põlluraamatusse kantavate täpsustatud andmete loetelu. Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: 1) nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood; 2) põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1 : , väiksemate kui 0,5 hektari suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1 : 5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal; 3) põllu number ja pindala; 4) põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis; 5) loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta; 6) väetiste, sealhulgas kasutatud tahe- ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku- ja fosforisisaldus, kasutamise aeg ning kasutatud meliorantide nimetus ja kogus; 7) sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil; 8) taimekaitseseaduse 78 lõikes 6 nimetatud andmed; 9) tehtud töö kuupäev. Nimetatud andmed kantakse põlluraamatusse iga põllu kohta. Põllu kasutaja võib põlluraamatusse kanda muud asjakohased põllumajandusliku tegevusega seotud andmed. Põlluraamatusse kantakse andmed tehtud tööde kohta kümne kalendripäeva jooksul töö tegemisest või lõpetamisest arvates. Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale tuleb põllumassiivi või selle osa andmeid sisaldav põlluraamatu osa üle anda uuele valdajale, kes jätkab selle põlluraamatu osa pidamist. Oluliseks muudatuseks on ka sõnniku ladustamine põlluaunas. Sõnniku põllul aunas hoidmisel peab silmas pidama, et sõnnikuaun oleks põllul enne laotamist võimalikult lühikest aega, et vähendada aunast lähtuvat reostusohtu. Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle viie loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused. Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis kaheksa kuu sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta 8 kuu sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla. Sõnnikuhoidlad, sõnniku- ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel. Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 10 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult. Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult. Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. ; Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist. Tahe- ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel pinnaveekogust, kaevust ja karstilehtrist. Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale. Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. ; Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe- ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega. ; Looduslik rohumaa käesoleva seaduse tähenduses on selline rohumaa, mida inimene ei ole mõjutanud väetamise, harimise, seemendamise ega muude võtetega. Looduslike rohumaade hulka kuuluvad looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud, sealhulgas aruniit, puisniit, rannaniit, looniit, lamminiit, sooniit ja puiskarjamaa. MUUDATUSED, MIS JÕUSTUVAD 2021 ja 2023 Kuna uute nõuetega vastavusse viimine nõuab investeeringuid, ja mitte eiti väikseid, siis osad muudatused hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2021 ja osad 1. jaanuaril jaanuaril 2021 muutub sõnniku pinnasesse viimise ajaline nõue. Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik viia mulda 24 tunni jooksul. Samuti tohib ületalve jäetavale taimikuga pinnale tahe- ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Teiseks tuleb peale 20. septembrit ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega aasta 1. jaanuarist peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse loomi alates viiest loomühikust. Vedelsõnniku ja mineraalsete lämmastikväetiste laotamine keelatakse 1. novembrist 20.märtsini.

4 4 MÄRTS 2016 FIE maksukalender 2016 Järgnevalt on toodud olulisemad tähtajad FIE-le aastal. NB! KOHUSTUSLIK KÕIKIDELE FIE-dele 15. MÄRTS FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine 31. MÄRTS Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vormi A) ja residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni (vormi E) esitamine 15. JUUNI FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine FIE tulumaksu avansilise makse tasumine * 15. SEPTEMBER FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine FIE tulumaksu avansilise makse tasumine* 3. OKTOOBER FIE aasta tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse tasumine 15. DETSEMBER FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine FIE tulumaksu avansilise makse tasumine* KOHUSTUSLIK JUHUL, KUI FIE on tööandja ja teeb väljamakseid teisele füüsilisele isikule FIE maksab sotsiaalmaksu abikaasa eest FIE on käibemaksukohustuslane FIE on käibemaksukohustuslane ja müüb kaupu või osutab teatud teenuseid Euroopa Liidu riikide käibemaksukohustuslastele Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsiooni (vormi TSD koos vastava lisaga) esitamine, deklareeritud maksude ja maksete ülekandmine maksu- ja tolliameti pangakontol FIE töötajate registreerimine töötamise registris Tähtpäev Väljamakse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäev Hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks aastal tehtud väljamaksete, kinnipidamiste 1. veebruar ning arvestatud sotsiaalmaksu tõendi vormi (TSM, TM MR) väljastamine isiku nõudmisel** Isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsiooni INF 14 esitamine** Tõendi töötaja eest täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summade kohta (vorm TPS) väljastamine isiku nõudmisel Abikaasa eest arvestatud sotsiaalmaksu deklareerimine (vormil ESD) Käibedeklaratsiooni (vormi KMD ja KMD INF) esitamine ning käibemaksu tasumine Ühendusesisese käibe aruande (vormi VD) esitamine 1. veebruar 1. detsember Maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäev Iga kuu 20. kuupäev Iga kuu 20. kuupäev...fie on pakendiettevõtja Pakendiaktsiisi tasumine 15. jaanuar 15. aprill 15. juuli 17. oktoober FIE on raskeveoki omanik Raskeveokimaksu tasumine 15. jaanuar 15. aprill 15. juuli 17. oktoober FIE on maaomanik Maamaksu tasumine 31. märts**** 3. oktoober Märkused: Kui makse tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse makse tähtpäevaks puhkepäevale järgnev tööpäev. * FIE ei pea tulumaksu avansilisi makseid tasuma: ettevõtluse esimesel aastal; kui ühe kvartali maksu suurus ei ületa 64 eurot; pärast seda, kui FIE on äriregistrist kustutatud; kui ettevõtlus on registreeritud ajutise või hooajalisena ning kui ettevõtlus on peatatud. ** Vastava tõendi annab FIE isiku nõudmisel juhul, kui ta on teinud isikule tuluja sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid. *** Esitab juhul, kui ta on tööandjana oma töötajatele välja maksnud hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest ettevõtluses. **** Kuni 64 euro suurune maamaks tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt poolt, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 3. oktoobriks (maamaksuseaduse 7 lg 1). Maksudeklaratsioonide esitamine Maksudeklaratsioonid esitatakse maksu- ja tolliametile elektrooniliselt e-maksuameti/e-tolli kaudu. Kuni viie väljamakse saaja korral võib maksudeklaratsiooni esitada ka pabervormil lähimasse maksu- ja tolliameti teenindusbüroosse. Deklaratsioonid leiab ka maksu- ja tolliameti kodulehelt üldinfo rubriigist Vormid, kust neid on võimalik vajadusel välja printida. Maksude tasumine Pangakontod Riiklikud maksud ja maksed tasutakse maksu- ja tolliameti pangakontodele. Pangakontode numbrid leiab maksu- ja tolliameti kodulehe rubriigist Pangakontod ja viitenumbrid. Viitenumber Igal maksukohustuslasel on kõigi maksude, maksete ning muude maksuseadusest tulenevalt rahaliste kohustuste tasumiseks oma personaalne viitenumber. Oma viitenumbri saab teada maksu- ja tolliameti teenindusbüroodest või kodulehelt rubriigist Pangakontod ja viitenumbrid. Tulumaksuseadus Seadusemuudatuste puhul on kirjeldatud ka muudatuste eesmärke, tagamaid ja vastastikuseid seoseid, mis peaksid aitama neid paremini mõista ning seeläbi ka rakendada. Kõige rohkem muudatusi jõustus tulumaksuseaduses (edaspidi TuMS) ning sellest mõjutatud isikute ringi arvestades on need eelduslikult ka teistest kaalukamad. Sellekohased seadusemuudatused tehti sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega. Alljärgnevalt kirjeldan muudatusi seaduse paragrahvide numeratsioonist lähtudes. Esmalt tuleb mainida TuMS-i 13 lõike 3 punktis 1 tehtud muudatust, mille tulemusena suurendati välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära varasemalt 32 eurolt 50 euroni. Sätte uuest redaktsioonist tulenevalt võib maksta kuni 50-eurost päevaraha maksuvabalt. Summa kehtib välislähetuse 15 esimese päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 15 päeva eest kalendrikuus. Ülejäänud välislähetuses viibitud päevade eest võib päevaraha maksuvabalt maksta käesoleva aastani kehtinud määras ehk kuni 32 eurot päeva eest. Muudatuse põhjusena on seaduseelnõu seletuskirjas välja toodud asjaolu, et erinevalt lähetusega seotud kuludest (eelkõige toidule tehtud kulutused) ei ole maksuvaba päevaraha piirmäär pikka aega tõusnud see on väiksemate muudatustega kehtinud vähemalt alates aastast Samal ajal on näiteks OECD riikides inflatsioon olnud 79,7% ning mitmed riigid (nt Soome) uuendavad päevaraha maksuvaba piirmäära igal aastal. Sama piirmäära püsimine on toonud kaasa olukorra, kus Eesti töötajad peavad päevaraha maksuvaba piirmäära ületavad kulud tasuma oma palgast või peab tööandja tasuma maksuvaba piirmäära ületavalt osalt tulu- ning sotsiaalmaksu.

5 NR 4 (108) 5 Antsla valla tegemisi Talulaat alustas Antsla kesklinnas sügisel, oktoobrikuus. Esialgselt oli plaanis kord kuus kutsuda ümberkaudsed talunikud ja kodutoidu tegijad oma kaupa pakkuma, kuid kuna huvi on, siis edaspidi korraldatakse 2 korda kuus talulaat. Nüüd märtsist, kaks korda kuus, Järgmine laat toimub 19. Marts. Aprillis 9. ja 23, mais 7. ja 21. Tule ostma või müüma! Võrumaa masinaühistul täitub tänavu 20 aastat tegevust Võrumaa masinaühistu asutati 19.märtsil 1996.a aastal. Ühistu asutamise initsiaatoriks saab pidada Võrumaa Talupidajate Liitu, kelle organiseerimisel kutsuti kokku grupp talupidajaid, et asutada ühistu, kes pakuks loomakasvatajatele, eelkõige piimakarjakasvatajatele sööda (silo) tootmise teenust. Ühistu ristiisaks ja vaimseks isaks saab pidada tolleaegset taimekasvatuskonsulenti Jaan Liiva. Toona tegid silo vähesed, karja põhitoiduseks oli hein, jahu ja sool. Täna loomulikuna tunduv silo tootmine oli 20 aastat tagasi uudne tegevus. Olin tol ajal Võrumaa Talupidajate Liidu esimees, mäletan hästi neid arutelusid, kus tuli talupidajatele selgeks teha, et silo söötes kasvab väljalüps, söödavarumine muutuks kiireks ja talupidajale mugavaks, sõltuvus kuivast ilmast väheneks. Talupidaja oli ja on reeglina väga konservatiivne ehk et alati üheksa korda mõõdab ja üks kord lõikab. Suureks takistuseks oli ka asjaolu, et nõukogude aegne ühistegevus kolhoosides-sovhoosides oli kõigil veel verivärskelt meeles ja sellest tulenevat umbusku andis kummutada. Ometi ja seda tänu headele konsulentidele, Jaan Liivale, Sirje Madissonile ja loomulikult talupidajatele, kes soostusid rahad kokku panema,asutatigi Võrumaa masinaühistu. Ühistu tehti klassikaliselt nii nagu ühte firmat asutama peab, investeeringu maksumus jaotati liikmete vahel ära kui igaühe panus ja soetati niiduk, ruloonpress ja kiletaja. Traktorid olid alguses renditud liikmetelt ja teistelt isikutelt. Ühistu esimeseks tegevjuhiks sai Andres Norre. Kui mu mälu ei peta, siis esimene koht kus silo tehti oli Kokkade pere Lasvas. Rõõm oli kõigil suur, kui niiduk 8-10 km/h mööda põldu vuhas. Kogu loomasööt sai tehtud ühe-kahe päevaga. Andres Norre ei olnud ühistu eesotsas kaua, tema asemele palgati Janek Mustmaa. Janekut võib pidada ühistu hingeks 10 aasta vältel, mil ta ettevõtet vedas kui tegevjuht. Ajal, mil arusaam õigest ühistulisest tegevusest oli suht õhuke, mängis tegevjuhi kiindumus ettevõtte tegevustesse elutähtsat rolli. Janek tegi oma tööd täie jõuga, pandi tööle kaks silokomplekti, hakati osutama masinate remonditeenust, käivitati kaupade müük, hiljem soetati kuivati, osteti-müüdi vilja. Ühistu rekordkäibed küündisid parimatel aastatel 14 miljoni Eesti krooni alla. Kaasati uusi liikmeid. Ühistus on aegade jooksul olnud liikmeid üle 90. Tagantjärele tuleb ühistu kõikide liikmete nimel teha Janekule kummardus ja öelda tänusõnad tema tehtud töö eest ühistu heaks. Pärast Janeku lahkumist asus ühistut tegevjuhina juhtima Jaak Kahro ja lühikest aega Andrus Albrecht. Jaagu perioodi ühistus saab nimeteda tule hoidmiseks, ehk et midagi uut ühistu tegevusse ei toodud, pigem püüti hoida seda, mis oli saavutatud. Jaagu ajal ehitati välja paremad olmeruumid töötajatele. Aastate arenedes hakkas tasapisi muutuma põllumajandustootmise struktuur maal. Üha enam väiksemaid karjakasvatajaid lõpetas, need kes suutsid juurde soetada varasid, nende mahud kasvasid. Kaupade ja teenuste tarbimine hakkas vähehaaval vähenema, sest talupidajad soetasid ise omale silokomplektid, kaupu hakati tellima otse. Ühistu jätkas ühe silokomplektiga silo tegemist. Ühistule saabusid rasked ajad. Raskete aegade tekitajaks saab tagantjärele mõeldes pidada seda, et siiski ei oldud äri ajamisel nii kogenud, et oleks suudetud ohjata emotsioone, ning liikmete kapsaaeda saab visata kivi selles osas, et ei osatud õigel ajal ühistu tegevustes muudatusi teha. Ühel aastal oli hea teraviljaaasta, ühistul läks kõik väga hästi, müüdi rekordkogused väetisi, osteti-müüdi vilja. Selle emotsiooni baasil sisuliselt anti väetisi järgmisel aastal vilja kasvatamiseks sõlmimata vettpidavaid lepinguid tagamaks õiguslikult seljatagust puhuks, kui kõik poleks läinud nii nagu arvati. Ja nii läkski. Järgmine aasta oli äärmiselt vilets viljaaasta, saak jäi kesiseks, ühistu oli sõlminud vilja ostjaga lepingu, lepingut ei suudetud täita ning väetisekogustelt, mis olid välja jagatud jäi raha tulemata. Ühistu sai vilja ostjalt nõude, mis andis hävitava hoobi. Peaaegu viis aastat elati selle nõudega, üritati teha mis teha annab aga tulemuseta a. vahetus juhatus, probleem lahendati sedamoodi, et seitse ühistu liiget võtsid võlakoorma enda kanda, ning ühistu sai jätkata a. märtsis asus ühistut juhtima uus juhatus, Arvo Klooren, Tarmo Kokk, Sulev Kraam, Martin Aim ja Rainis Ruusamäe. Ühistus oli arengud jõudnud olukorda, kus vanadele liikmetele polnud ühistu enam vajalik, ning uusi tegevusi ei osatud välja mõelda. Hakkasime otsima uut teed, mida mööda minna. Palkasime konsultatsioonifirma, kes viis läbi mõttetalgud liikmete seas, kujundati ettevõttele uus arengu visioon ja strateegia. Selle kohaselt hakkaks ühistu tegelema elusloomade ostu-müügiga ja liha väikekäitlusega. Rõhuasetus saaks olema lammastel. Vanadest tegevustest jätkaks siloteenuse tegemisega ning teravilja kuivatamise ning ostu-müügiga, plaan on rajada vilja hoiustamise süsteem. Jätkub ka kaupade ost-müük, keskendume valdavalt lambakasvatuse sisenditele. Ühistus hakkab tööle veterinaarzootehnik, kes aitab liikmete karjade kvaliteeti hoida, parendada. Ühistu nimi läheb muutmisele ning meie tegevuspiirkond laieneb maakonna piirest välja. Ootame liituma karjakasvatajaid, kes tegelevad lammaste pidamisega. Loodame nende tegevustega jätkata ja ühistu muuta taas kasutoovaks liikmetele. Lõpetuseks tahan ühistu nimel tänada kõiki liikmeid, partnereid, toetajaid, tegevjuhte, erinevaid juhatuse liikmeid, kõiki kes vähemal või suuremal määral on andnud oma panuse Võrumaa masinaühistu 20 aastasesse tegevusse. Eriliselt aga tuleb tänada töötajaid, Heiki Pärna, Ruta Klausi, Arvi Virksi, Jaanus Jaaskat ja raamatupidajat Endla Saarepuud. Aitäh Teile! PALJU ÕNNE! Rainis Ruusamäe Võrumaa masinaühistu juhatuse esimees

6 6 MÄRTS 2016 Loomadega seotud sündmused tuleb PRIA-s õigeaegselt registreerida Juba aasta 1. jaanuarist rakendus Eestis nõuetele vastavuse reeglistiku see osa, mis hõlmab loomapidajate kohustust teatada 7 päeva jooksul PRIAle veiste, lammaste ja kitsedega seotud sündmustest. Selle nõude täitmata jätmine võib kaasa tuua toetuste vähendamise. Nõuete rikkumine toob kaasa toetuste vähendamise. PRIA kontrollib nõuete täitmist administratiivselt ning kontrolli tulemused võetakse arvesse toetuste määramisel. Põllumajandusloomadega seotud sündmustest teatamise PRIA põllumajandusloomade registrile teeb loomapidajatele kohustuslikuks vabariigi valitsuse määrus põllumajandusloomade registri kohta. Registrisse kantud andmed on väga olulised siis, kui on vaja ennetada ja likvideerida loomade nakkushaigusi a sätestati nõue loomadega seotud sündmustest teatamise kohta ka nõuetele vastavuse nõudena. Nõuetele vastavuse (NV) nõuded on avaldatud PRIA ja Maaeluministeeriumi kodulehel. NV kehtib paljude pindalapõhiste ja ka loomatoetuste kohta. Loomapidamisega seotud nõuete rikkumised mõjutavad taotlejale makstavate pindalapõhiste toetuste summat. Kui ühel aastal tuvastatud NV reegli rikkumine ka järgmisel aastal kordub, on sanktsioon (toetuse vähendamine) juba suurem. Millest teatada ja kuidas? Infot loomade registriga seotud vajalike toimingute kohta ning teatiste vorme saab PRIA kodulehelt Registrid/Loomade_register/Taotlusvormid - vt Taotlus märgistamise registreerimiseks ja Taotlus liikumise registreerimiseks. Kodulehel on ka juhendid nende vormide täitmise kohta. Loomade kohta teatiste esitamisel tuleb järgida tähtaegu. Pärast looma sündi tuleb hankida Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli Aktsiaseltsist kõrvamärgid ning märgistada veised 20 päeva jooksul ja lambad ning kitsed 6 kuu jooksul sünnist. Pärast looma märgistamist tuleb 7 päeva jooksul saata märgistamise teatis PRIA-sse. Looma sisseveo kohta Eestisse kas Euroopa Liidu riikidest või väljastpoolt esitatakse samuti PRIA-le teatis märgistamise taotluse vormil. 7-päevase tähtaja jooksul tuleb registreerida ka järgmised loomade sündmused: esmakordne poegimine, kui järglast ei registreerita; karjast välja viimine, karja toomine; liikumine loomapidaja tegevuskohtade vahel; looma hukkumine; lihaks tapmine kohapeal või tapamajas; hädatapmine kohapeal või tapamajas; kontrolltapmine kohapeal või tapamajas; loomataudi leviku tõkestamiseks tapmine kohapeal või tapamajas; kadumine; riigist väljavedu; riiki sissevedu. Loomi saab registrisse kanda ning loomadega toimunud sündmustest teatada ka kliendiportaalis e-pria ( epria.pria.ee/epria/). e-pria kasutamiseks on kõigis PRIA maakondlikes teenindusbüroodes kliendiarvutid ning klienditeenindajatelt võib küsida abi e- PRIA tundmaõppimiseks. PRIA registrite osakond ja otsetoetuste osakonna kontrollibüroo juhivad tähelepanu, et nõuetele vastavuse nõuded, mis puudutavad loomade registri toiminguid, kehtivad aastaringselt ning nõuete rikkumised võivad kaasa tuua toetuste vähendamise. Kas Teil on kõik vajalikud teatised loomade kohta registrile aegsasti ära saadetud? Kui mitte, palun tehke seda kohe ja olge ka edaspidi hoolas! PRIA loomade registri infotelefon on , e-post ee Nõuetele vastavusest vt pria.ee/et/oluline-info/vaade/nouetele_ vastavus/nouetele_vastavus/ Uuendatud tarbijakaitseseadus suurendab trahve Jõustus uus tarbijakaitseseadus, mis toob muu hulgas kaasa ka rahatrahvide suurenemise. Oluliselt suureneb karistuse määr ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumise eest. Eksitava kauplemisvõtte või agressiivse kauplemisvõtte kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium BNS-ile. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni eurot. Praegune rahatrahvi ülempiir eurot ei ole piisavalt mõjus, et tagada kauplejate õiguskuulekas käitumine ja hoida ära tarbijate majandushuve kahjustavad tegevused. Rahatrahvi madal ülemmäär ei taga üldennetavat eesmärki ega järgi põhimõtet, et õigusrikkumise toimepanemine ei annaks võimalust tulu teenimiseks. Kauba realiseerimistähtaja, märgistuse, kasutusjuhendi või hinna avaldamise kohta kehtestatud nõuete, samuti teiste kauba müügile või teenuse osutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse uue seaduse kohaselt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut praeguse 100 trahviühiku asemel. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot praeguse 2000 euro asemel. Samamoodi suureneb rahatrahv tarbijale kauba müümisel või teenuse osutamisel alakaalumise, alamõõtmise või hinna vale arvutamise eest. Uus seadus näeb ette karistuse ka krediidi kulukuse määra ülempiiri ja tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude hüvitamise piirangute rakendamata jätmise eest. Trahvimäär juriidilisele isikule on kuni eurot. (Järgneb 8. lk) 25. märts SUUR REEDE Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne. Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidus ja üldse igasugune nõidus. Sarnaselt suure neljapäevaga püüti oma karjale piima, samuti võid juurde nõiduda, korjates võõra karja jälgi, hüüdes kõrgemalt kohalt piimatulu juurde või kasutades muid maagilise ülekande võtteid. Käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad, viimane tagas heade rõivaste saamise, seda sai kasutada kalapüüginõiduseks, mõjusa vahendina kohtus võitmiseks. Õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et õunasaaki suurendada. Suur reede oli mõjukamaid nõidumisaegu seegi päev sobis, sarnaselt suure neljapäevaga, kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva aastapoole mõjutamiseks. Maagiarohkus on seotud olulise kevadise pöördepunktiga, samuti kristliku õpetusega, mille kohaselt suurel nädalal tegutsevad kurjad jõud ja kurat. Näiteks laps, kes sündis reedel, eriti aga suurel reedel, oli õnnetu saatusega ja kurjategija või koguni nõid. Üldiselt oli tuntud ka uskumus, et kolmel suurel reedel rinda imenud lapsest saab nõid. Nõiduse kartuses, kuid ka suure püha tõttu oli keelatud külaskäimine. Mõnel pool on terariistaga maja või koguni põlde piiratud, et vältida kurja ligipääsu. Suur reede sobis ka armumaagiaks ehk selleks, et kedagi ennast armastama panna või hoopis teiste suhted sassi ajada. Tulu jaoks oli oluline töövahendite kas või korraks liigutamine ja imiteeriv parandamine või puhastamine, olid selleks siis kalavõrk, põllutööriistad või midagi muud. Suurem osa suure reede kombestikust on tänaseks hääbunud. Keelud Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda. Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. Lõuna-Eestis oli keelatud põrandate pühkimine soetab kirpe. Toidud Kestis paastuaeg. Toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet. Setude toidulaual oli kala, naereid, marju ja õunu. Kiriklik tähendus Kristuse kannatusnädal. Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma. Suurele reedele järgneb vaikne laupäev. Mida teised teevad Inglased istutavad aedvilju, panevad maha kartuleid ja ube, sest kurat ei saa kahjustada pühal päeval külvatut ja istutatut. Hoiduti pesu pesemisest, mis toovat kaasa õnnetusi või rikkuvat pesu vereplekkidega. Küll aga küpsetati kooki ja leiba. Reede Nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja nimest. Reedet peeti kõige halvemaks nädalapäevaks juba keskajal kogu Euroopas. Esiteks oli tegemist paaritu päevaga, teiseks oli see mitmete ususündmuste tõttu neetud ja halb päev: suur reede ehk Kristuse surma, kuradi taevast allaviskamise päev jm. Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks, kolimiseks, reisideks, pulmadeks, kosjadeks, ristseteks ega isegi matusteks. Keelatud oli karjalaskmine; lammaste niitmine, loomade tapmine. Reede sobis üksnes selliste tööde puhul, mille sihiks oli millegi kahjustamine, lõpetamine või kahandamine, nagu näiteks tüütute söödikute ja putukate tõrjumine (ehkki sedagi oli soodsam neljapäeviti, eriti vanakuu neljapäeviti alustada). Viie reedega kuud peeti õnnetuks. Reedet peetakse tänini õnnetuks päevaks ja mitmel pool seostatakse ikka veel õnnetusi, sh autoavariisid just halvaendelise reedega.

7 NR 4 (108) 7 KOOLITUSED, ÕPPEPÄEVAD Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale Esmaspäev, Põlvamaa, Räpina Aianduskool, Pargi 32, Räpina Räpina Aianduskool annab teada, et aprill kell toimub Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale Koolitus toimub Räpina Aianduskoolis, Pargi 32, Räpina Tasuline ööbimisvõimalus aianduskooli õpilaskodus ja koha broneerib soovija ise tel.: NB! Kursus on tasuline. Vajalik eelregistreerimine. Registreerimine koolitusele lõpetatakse õppegrupi täitumisel või 5 tööpäeva enne koolituse algust. Täpsem info ja registreerimine või tel.: ; Eesti Maaülikooli avatud ülikool korraldab koolituse EELTEADE! MESINDUS Sihtrühm: mesinduse huvilised. Eesmärk: anda teadmised mesilaste pidamisest ja oskused väikemesila hooldamisest.koolituse läbinule loob see eeldused õpingute jätkamiseks loomaja kalakasvatuse tasemeõppe õppekaval. Õppekava rühm: põllumajandus ja loomakasvatus Õpiväljundid: kursuse läbinu oskab valida mesilaspere, rajada mesilat võtta mett, teab mesilastõugudest, kevadistest töödest mesilas, perede paljundamisest. Maht: 6 akadeemilist tundi kontaktõpet. Toimumise aeg ja- koht: reede, , Eesti Maaülikooli metsamaja, Kreutzwaldi 5, ruum 1A29 Õppeteenustasu: 25 EUR Õppe sisu: mesila rajamine, tarutüübi valik; mesilasperede muretsemine, mesilastõugudest; kevadised tööd mesilas, perede paljundamine; suvi mesilas, sülemlemine, meevõtt; sügis mesilas, mesilaste talveks ettevalmistamine; talvitumine. Ajakava õppetöö Õppekeskkonna kirjeldus: loeng viiakse läbi Eesti Maaülikooli metsamaja õppeklassis, mis on varustatud tahvli, markerite, arvuti, WIFI ja dataprojektoriga. Õppematerjalid: lektori konspekt Õppejõud: Taimi Paal, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsabotaanika dotsent Koolituse läbimisel väljastatakse osalejatele tõend. VAJALIK EELREGISTREERIMINE maaülikooli avatud ülikooli tel , , või täites registreerumisvormi maaülikooli kodulehe aadressil Koolitust korraldab: Eesti Maaülikooli avatud ülikool Tel , , Mob Kreutzwaldi 56-III korrus, Tartu 2. maist 22. maini aitame Võrumaa Talupidajate Liidus kõikidel soovijatel põllumaid deklareerida! Parendusi saab teha 15. juunini (täpsed kuupäevad selguvad lähiajal). Et asi paremini sujuks võta kohe kaasa ID-kaart ja pin-koodid! Palume etteregistreeruda telefonil või Tasuta infopäev - Natura 2000 toetus erametsamaale saamise tingimused ja kohapealse kontrolli läbiviimine Esmaspäev, Võrumaa Toidukeskus, Koidula 7, Võru Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab Maaeluministeeriumi tellimusel tasuta infopäevad teemal Natura 2000 toetus erametsamaale saamise tingimused ja kohapealse kontrolli läbiviimine. Infopäev kestab 4 tundi ja algab kell 17:00. Infopäevad on suunatud metsa majandamisega tegelevatele isikutele sh erametsaomanikele ja metsaühistute eestvedajatele/tugiisikutele. Infopäevadel võivad osaleda ka konsulendid. Lektorid: SA Erametsakeskuse arendusnõunik Triin Suur ja kontrolliüksuse juht Gunnar Reinapu. Infopäeval osalemiseks palume kindlasti REGISTREERIDA EPKK kodulehel Eelregistreerimine lõpeb 2 päeva enne iga infopäeva toimumist ning on oluline lisapaberite (vajadusel) vormistamiseks. Lisainfo saamiseks ja küsimuste korral palume ühendust info[a]epkk. ee või tel (juhiabi Maire Vimb). Koolitus Toiduhügieen Tartumaa, Eesti Maaülikool, Kreutzwaldi 56/1, Tartu Eesti Maaülikooli avatud ülikool korraldab koolituse Sihtgrupp: toidukäitlejad ning toidukäitlemisettevõtete töötajad (kokad, kokaabid, muu köögipersonal, ettekandjad, jms). Vastavalt toiduseaduse ja toiduhügieeni üldeeskirjale on toiduhügieeni koolitus kohustuslik läbida kõikidel toidu käitlemisega kokku puutuvatel töötajatel. Koolitus on toidukäitlejatele ette nähtud Toiduseadusega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr. 852/2004. Eesmärk: anda teadmisi toiduhügieeni põhimõtetest ja toidu käitlemisega seotud kohustustest ja vastustusest. Õppekava rühm: veterinaaria Õpiväljundid: koolitusel osalenu teab toiduhügieeni põhimõtteid, toitu käsitlevaid õigusakte, toitainete kaudu levivaid haigusi, toidu säilitamise viise, enesekontrolli põhimõtteid, toitu käsitleva töötaja kohustusi ja vastutust. Koolituse läbinule loob see eeldused õpingute jätkamiseks veterinaarmeditsiini tasemeõppe õppekaval. Toimumisaeg ja -koht: (R), Tartus Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 56/1, III korrus, ruum A303 Maht: 6 akadeemilist tundi auditoorset tööd (üks koolituspäev) Õppeteenustasu: 25 EUR Õppe sisu: - toitu käsitlevad õigusaktid; - toiduhügieeni põhimõtted; - mikroorganismid ja nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid; - toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja -infektsioonid; - toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ja selle vältimine; - toidu säilitamise viisid ja tingimused ning temperatuuri kontroll; - puhastamine, desinfitseerimine; - isiklik hügieen; - enesekontrolli põhimõtted; - toitu käsitleva töötaja kohustused ja vastutus. Õppejõud: Katrin Laikoja, mag (tehn), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna lektor Ajakava õppetöö Õppekeskkonna kirjeldus: loeng viiakse läbi avatud ülikooli õppeklassis, mis on varustatud pabertahvli, markerite, arvuti, WIFI, dataprojektori või TVga. Õppematerjalid: lektori konspekt. Koolitus lõpeb teadmiste kontrolliga, mille läbinule väljastatakse tunnistus. Vajalik eelregistreerimine tel , , või täites registreerumisvormi maaülikooli kodulehe aadressilhttp://avatudylikool.emu.ee/ taiendope/registreeru-kursusele/

8 8 MÄRTS 2016 Uuendatud tarbijakaitseseadus suurendab trahve (Algus 6. lk) Seadusesse lisandub ka karistus vaidluse kohtuvälise lahendamise üksuse ja internetipõhise vaidluste kohtuvälise lahendamise platvormi kohta teabe esitamata jätmise eest - karistus rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Uus tarbijakaitseseaduse (TKS) redaktsioon jõustub 1. märtsist. Tegemist on tarbijakaitsevaldkonda reguleeriva seaduse terviktekstiga, milles säilitatakse täna kehtiva seaduse praktikas hästi toimivad põhimõtted ja kaasajastatakse norme, mis on ajale jalgu jäänud. Samuti võetakse Eesti õigusesse üle tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv ning viiakse täna tegutseva tarbijakaebuste komisjoni regulatsioon vastavusse direktiivi sätetega nimetades komisjoni edaspidi kohasemalt tarbijavaidluste komisjoniks. Uus seadus järgib praegu kehtiva tarbijakaitseseaduse struktuuri, kuid lisatud on uus peatükk, milles sätestatakse nõuded tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusele ja menetlust läbiviivatele üksustele ning nähakse ette nende üksuste nõuetele vastavuse hindamise ja tunnustamise kord. Uues seaduses on muudetud sõnastust ja täpsemalt selgitatud terminite tarbija ja kaupleja tähendust. Kehtiva seaduse kohaselt on tarbijaks füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Füüsilisi isikuid, kellele kaupleja pakub teatud esemete müümise võimalust, ei saaks lugeda tarbijateks kehtiva tarbijakaitseseaduse tähenduses. Küll aga on nad tarbijad võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses, kuna selle kohaselt on tarbijaks füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, kusjuures tehingu sisu ei ole piiritletud. Lisaks kehtestatakse uues seaduses kauplejale kohustus esitada tarbijale arve, mis on kaupleja poolt tarbijale esitatav dokument kauba või teenuse maksumuse, tasumise tähtaja ja tingimuste kohta. Selleks, et tarbija üleüldse saaks oma lepingulise kohustuse täita, tuleb talle tema kohustuse suurus alati teatavaks teha. Tarbija teavitamine tema kohustuse suurusest võib toimuda mitmel viisil. Arve kirjalik esitamine on vajalik juhul, kui kaupleja ei täida oma kohustust vahetult pärast lepingu sõlmimist või kui tarbijal võimaldatakse tasuda mingil hilisemal ajal pärast lepingu sõlmimist, mis tähendab, et vahetut suhtlust kaupleja ja tarbija vahel pärast lepingu sõlmimist enam ei toimu. Arve esitatakse tarbijaga kokkulepitud viisil. Arve esitamine tähendab arve saatmist konkreetsele tarbijale tema posti- või e-posti aadressile, tarbija valib sobiva viisi. Kaupleja võib jätta arve eelnimetatud viisil esitamata vaid juhul, kui tarbija on sõnaselgelt nõustunud sellega, et arve on kättesaadav kaupleja elektroonilise klienditeeninduskeskkonna, internetipanga või muu sellise keskkonna või andmekandja kaudu. Tarbijalt nõusoleku saamist tõendab vaidluse korral kaupleja. Seadusesse lisati ka uus lõige, mille kohaselt kauba müügil annab kaupleja tarbijale kasutusjuhendi ja selle eestikeelse tõlke paberil või muul püsival andmekandjal või tarbija nõusolekul teeb kasutusjuhendi kättesaadavaks muul viisil. Seega ei või kaupleja pakkuda ja müüa tarbijale toodet, mille kasutusjuhend ei ole eesti keeles, välja arvatud juhul, kui tarbija on nõustunud saama juhendi KÜSITLUS, Sulle, Talupidajate Liidu liige! PALUN TÄIDA KÜSIMUSTIK ÄRA, LÕIKA LEHEST VÄLJA JA TOO ÜLDKOOSOLEKULE VÕI TALUPIDAJATE LIIDU KONTORISSE, LII- VA 11. Küsitlus on vajalik oma liikmete tegevustest ülevaate saamiseks! Küsimustik on konfidentsiaalne ja teistele ei väljastata! Üldkoosolekule toonute vahel loositakse välja auhindu! TALU nimi reg.kood Talu peremehe nimi Isikukood e-posti aadress tel.nr Millega talu tegeleb Palju maad on talu kasutuses ha; metsa ha Palju on loomi talus Mitu töötajat on talus Milliseid tegevusi ootad taluliidult Ettepanekud taluliidu paremaks toimimiseks Suured tänud ankeeti täitmast! muus keeles. Vaidluse korral peab kaupleja tarbija nõustumist tõendama Võimaldamaks tarbija huvide igakülgset kaitset, hõlmati kauplemisvõtete regulatsiooniga ka ettevõtja poolsed pakkumised ja tehingud, mille sisuks on eseme ostmine tarbijalt. Kehtiv seadus kohaldub tehingutele ja kaupleja tegevusele, mis on seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale. Senises seaduses ei ole otseselt hõlmatud kaupleja selline tegevus, mille eesmärk on tarbijale kuuluva mille eesmärk on tarbijale kuuluva eseme omandamine tasu eest, näiteks tarbijalt kuld- või antiikesemete ostmine. Seaduses täpsustati, et tarbija ja kaupleja vaheliste lepinguliste kohustustega seonduvate vaidluste lahendamine ei ole tarbijakaitseameti ülesanne, kuid amet osaleb tarbijavaidluste komisjoni tegevuses, täites komisjoni sekretariaadi rolli ja vahendades tarbija ning kaupleja vahelist suhtlust vaidluse menetlemisel. Tavaelus on tarbijate seas levinud arusaam, et tarbijakaitseameti ülesandeks on lahendada ka konkreetse lepinguga seotud vaidlust tarbija ja kaupleja vahel, rakendades seejuures haldusmeetmeid ning sundides kauplejat tarbija nõuet rahuldama. Tarbijakaitseametil on küll õigus rakendada kaupleja suhtes sanktsioone ja teha ettekirjutusi, kuid seda vaid kaupleja õigusrikkumise või tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks. Tarbijakaitseametil ei ole võimalik haldusmenetluse korras jõustada tarbija tsiviilõiguslikku nõuet kaupleja suhtes. Samuti kehtestati kauplejaile kohustus teavitada tarbijaid vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalusest. Kauplejail ei ole otsest kohustust osaleda tarbijavaidluse kohtuvälise lahendamise menetluses, kuid neil on kohustus tarbijaid teavitada vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalusest. Eeldatakse, et kui kaupleja teavitab vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusest, kus on võimalik temaga tekkivaid vaidlusi kohtuväliselt lahendada, siis kaupleja ka osaleb tema poolt teavitatud üksuse läbiviidavas menetluses. Eestis on tarbijavaidluse kohtuvälise lahendamise võimalus tagatud näiteks tarbijavaidluste komisjoni tegevusega. Tarbijal on õigus pöörduda tarbijavaidluste komisjoni ja kaupleja mitteosalemine komisjoni läbiviidavas menetluses ei takista komisjonil tarbijavaidluse lahendamist. Kaupleja peab tegema tarbijale kättesaadavaks kontaktandmed, mille kaudu tarbija saab kauplejaga kaebuse lahendamise eesmärgil suhelda. Kaupleja võib avaldada need andmed oma veebilehel, tarbijale väljastataval arvel või muul asjakohasel viisil. Piiriüleste vaidluste korral abistab tarbijaid tarbijakaitseameti juures tegutsev Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus. Kui Eestis elaval tarbijal tekib probleem seoses lepinguga, mis on sõlmitud teises liikmesriigis asuva kauplejaga, võib tarbija pöörduda Eesti EL tarbija nõustamiskeskuse poole abi saamiseks kas kaebuse esitamiseks kauplejale või pöördumiseks teises liikmesriigis asuva vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse poole. Parema selguse huvides nimetatakse seni kehtiva seaduse alusel tarbijakaitseameti juures tegutsenud tarbijakaebuste komisjon tarbijavaidluste komisjoniks. Vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis toimub nii tarbijale kui ettevõtjale tasuta ja otsus vaidluse lahendamiseks tehakse üldjuhul 90 päeva jooksul tarbija avalduse menetlusse võtmisest arvates. Tarbijavaidluste komisjoni pädevusse ei kuulu vaidluste lahendamine, mis on seotud mittemajanduslike üldhuviteenuste osutamisega. Lepinguline suhe mittemajanduslike üldhuviteenuste osutamisel väljendub selles, et üks lepingupool kohustub mingi soorituse tegemiseks ilma tarbijapoolse vastusoorituseta. Uue TKS-i kohaselt ei esita tarbija komisjonile mitte kaebust, vaid vormikohase avalduse, milles peab kindlasti sisalduma ka tarbija kinnitus, et vaidlust ei menetle teine kohtuväline üksus või kohus, et tarbija on eelnevalt pöördunud kaupleja poole ning kõige olulisema detailina tarbija tahteavaldus vaidluse suulise arutamise soovi kohta. Uues seaduses on selgesõnaliselt sätestatud ka kohustus avaldada tarbijakaitseameti veebilehel nende kauplejate niinimetatud must nimekiri, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid või samas asjas maakohtusse pöördunud ega tähtaegselt kirjalikult ametit teavitanud vastavalt otsuse järgimisest või kohtusse pöördumisest. Kaupleja kustutatakse nimekirjast, kui ta kas on otsustanud ikkagi järgida otsust pärast nimekirja kandmist või kui nimekirja kandmisest on möödunud üle 12 kuu.

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Mõned mõtted maksudest

Mõned mõtted maksudest Edukas ettevõtja on aus ettevõtja Tallinna Ettevõtluspäev 2012 Jaan Krinal Näide palgast Millest räägime Miks me makse maksame Mida me saame maksude eest Tulumaks ja tuludeklaratsioon. Sotsiaalmaks. Ettevõtlusest,

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

SAF 6.0

SAF 6.0 SAF 6.9 SEMINAR veebruar, 2015 AS Sysdec sysdec@sysdec.ee Peeter Maipuu Madis Lukk 1 PÄEVAKAVA 09:30 kogunemine, kohvi 10:00 loeng 11:30 kohvipaus 11:45 loeng 12:30 küsimused vastused 13:00 lõpp 2 1. Maksumäärade

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

S_2016_noored

S_2016_noored S E L E T U S K I R I Maaeluministri määruse Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx 1. Sissejuhatus SELETUSKIRI Maaeluministri määruse Mesilaspere toetus eelnõu juurde Maaeluministri määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 18 lõike 1 ja 20 2 lõike 1 alusel.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015 TSD lisa 2 täitmise juhend I osa Mitteresidendile tehtud väljamaksete ja maksukohustuste deklareerimine täitmine 1. Vormi TSD lisa 2 I osas deklareeritakse mitteresidendist juriidilistele isikutele kalendrikuul

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Microsoft Word - utt_kits_abiks.rtf

Microsoft Word - utt_kits_abiks.rtf Ute ja kitse kasvatamise toetus Toetust on õigus taotleda äriühingutel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ja põllumajandusministri poolt nimetatud põllumajanduslikku haridust andvatel õppeasutustel, kellel

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

TSD lisa 7 täitmise kord alates Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasum

TSD lisa 7 täitmise kord alates Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasum TSD lisa 7 täitmise kord alates 01.01.2019 Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasumieraldised, välismaiste kontrollitavate äriühingute

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

ABIKS TAOTLEJALE Bioenergia tootmise investeeringutoetus Eesti maaelu arengukava meede

ABIKS TAOTLEJALE Bioenergia tootmise investeeringutoetus Eesti maaelu arengukava meede ABIKS TAOTLEJALE Bioenergia tootmise investeeringutoetus Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meede 1.4.3 2012 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 I PEATÜKK. TOETUS, TAOTLEJA, TAOTLEMINE... 4 MILLEGA ARVESTADA ENNE

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

LEPING, UUS

LEPING, UUS PÜSIKLIENDI KREDIIDILEPING NR -PM Tallinnas, kuupäev AS PUUMARKET, registrikoodiga 10363212, aadressiga Väike-Männiku 11, Tallinn 11216, juhatuse liige (isikukood ) isikus, kes tegutseb põhikirja alusel

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Microsoft Word AT 2011

Microsoft Word AT 2011 ABIKS TAOTLEJALE Bioenergia tootmise investeeringutoetus Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meede 1.4.3 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 I PEATÜKK. TOETUS, TAOTLEJA, TAOTLEMINE... 4 MILLEGA ARVESTADA ENNE

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

SELETUSKIRI

SELETUSKIRI SELETUSKIRI põllumajandusministri määruse Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord eelnõu juurde Sissejuhatus

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Selgitused Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlemise kohta e-pria-s. Taotlusi saab e

Selgitused Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlemise kohta e-pria-s. Taotlusi saab e Selgitused Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlemise kohta e-pria-s. Taotlusi saab eeltäita vahemikus 22.05 28.05.2019 Taotlusi võetakse

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded

3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded 3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Hip Green1 Template

Hip Green1 Template Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avil

MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avil MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avilet OÜ (registrikood 12998127, edaspidi ka Müüja) vahel

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem