radoon_SK.docx

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "radoon_SK.docx"

Väljavõte

1 Keskkonnaministri määruse Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohane määrus kehtestatakse kiirgusseaduse 97 lõike 3 alusel. Eelnõukohase määrusega võetakse Eesti õigusesse üle aasta 5. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom ( (edaspidi direktiiv), artiklid 4.82, 4.83, 7.3, 9.1, 35.2, 54 ja Liikmesriigid pidid jõustama direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid aasta 6. veebruariks. Direktiiviga kehtestatakse ühtsed põhilised ohutusnormid töötajate tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, muu hulgas ka siseruumide õhus leiduvast radoonist põhjustatud kiirituse eest. Kuna radoon tekib töökohtade siseruumidesse maapinnast ning radooni esinemine on töökohtades toimuvast inimtegevusest suuresti sõltumatu, tuleb seda küll pidada püsikiirituse olukorraks, kuid kuna teatud aladel ja teatud liiki töökohtades on selline kiiritus märkimisväärne, tuleb võtta kasutusele asjakohaseid radooni ja kiirituse vähendamise meetmeid. Direktiivi kohaselt kehtestab liikmesriik töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme, nõuab õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel ning teavitamist nendest töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riikliku viitetaseme. Samuti rõhutatakse, et ettevõtjale või tööandjale tuleb seada selge vastutus töötajate kaitse eest mis tahes kiirgusolukorras, seda ka nende töötajate kaitsmiseks, kes saavad töökohal radoonikiiritust. Seega on nõutav kiirgusdooside seire, teatud juhtudel tervisekontroll ning töötajate teavitamine. Teaduslikud uuringud viitavad, et 3 14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus sisalduvast radoonist. Kopsuvähi tekkepõhjuste pingereas on radoon suitsetamise järel teisel kohal. Ülemaailmselt põhjustab siseõhu radoon aastas hinnanguliselt uut kopsuvähki haigestumise juhtumit. Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeritakse Eestis aastas umbes esmast kopsuvähki haigestumist, neist umbes võib seostada radooniga. Kopsuvähi avaldumiseni võib kuluda aastaid ning otseseid kiireid sümptomeid, nagu hingeldus, köha, peavalu või palavik, radoon ei tekita. Radoonist põhjustatud kopsuvähi esinemine on tõenäosuslik. Seega kaugeltki mitte igaühel, kes on sisse hinganud suure radoonisisaldusega õhku, ei arene kopsuvähk. Samas, mida rohkem on kokkupuudet radooniga, seda suurem on tõenäosus kopsuvähki haigestumiseks. Ehk siis pikaajaline kokkupuude suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Riski suurusjärk sõltub radooni kontsentratsioonist ning sellest, kui pika aja jooksul selles hoones viibiti ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Tänaseni pole suudetud teaduslikult tõestada, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi. Riigi kohustuseks on määrata kindlaks alad, kus radoonisisaldus võib märkimisväärses arvus hoonetes eeldatavasti ületada riikliku viitetaseme a Eesti Geoloogiakeskuse (praeguse

2 nimega Geoloogiateenistus) koostatud uurimustööle tuginedes on võimalik jagada Eesti territoorium tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused. Seega on hetkel kaardistatud 2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele andmete tuginedes saab öelda, et 36 haldusüksust on kõrgendatud radooniriskiga alal ning 24 haldusüksust on madala või keskmise radooniriskiga alal. Täiendava uurimisvajadusega aladel (19) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail arvestusega, et aastas kaardistatakse ca 4 haldusüksust. Täpsemalt kirjeldatakse radoonikiiritusest tulenevate pikaajaliste riskide ohjamiseks kavandatavad tegevused koos ajakava ja rahaliste kohustustega kiirgusseaduse 26 lõike 1 alusel koostatavas kiirgusohutuse riiklikus arengukavas ning radooni tegevuskavas. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runnel (tel , reelika.runnel@envir.ee). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel , marko.lelov@envir.ee) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel , aili.sandre@envir.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Direktiiviga sätestatakse ühtsed suunised ja ohutusnormid töötajate tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Direktiivi kohaselt kehtestab liikmesriik töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme, nõuab õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel ning teavitamist nendest töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riikliku viitetaseme. Direktiiv sätestab ka selle, et kui riiklik viitetase ületatakse, tuleb kasutusele võtta asjakohaseid radoonikiirituse vähendamise meetmeid. Juhul kui need tasemed ületavad endiselt riikliku viitetaseme, ei tohiks töökohtades toimuvat inimtegevust siiski käsitada kiirgustegevusena, mille jaoks on vajalik kiirgustegevusloa olemasolu. Kehtivas õigussüsteemis on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega (RT I, , 9, Seaduse tasemel on töökeskkonna füüsikalise ohutegurina kajastatud ka ioniseeriv kiirgus, kuid kuna on vajadus valdkonna täpsema reguleerimise järele, kehtestatakse täpsemad nõuded keskkonnaministri määruse tasandil. Tööandjatele nõuete kehtestamine keskkonnaministri määrusega otsustati Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi läbirääkimiste käigus ning selleks, et tööandjad vastavad nõuded üles leiaks, lisati asjakohane viide ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse. Määruse eesmärk on tagada töötajate kaitse olukorras, kus looduslik kiirgusallikas radoon võib põhjustada töötajatele tavapärasest suuremat kiiritust. Eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse eelnõukohase määrusega tööruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase, nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates tööruumides ning teavitamist nendest tööruumidest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku viitetaset.

3 Eelnõukohane määrus koosneb 3 peatükist üldsätted, tööandja kohustused, õhu radoonisisalduse mõõtmine tööruumides, järelevalve ja rakendussätted. Eelnõu 1. peatükis Üldsätted käsitletakse määruse reguleerimisala, defineeritakse määruses kasutatavad mõisted, sätestatakse õhu radoonisisalduse viitetase ning viitetasemele vastavuse hindamine. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise ning viitetasemele vastavuse hindamise kord ning tööandja kohustused tööruumide õhus sisalduvast radoonist tingitud töötaja pikaajalise terviseriski vähendamiseks. Paragrahvis 2 defineeritakse määruses kasutatavad mõisted. Radoon on loodusliku radioaktiivse väärisgaasi radooni isotoop Rn-222, mis on ioniseeriva kiirguse allikas. Radooni aktiivsuskontsentratsioon, lihtsamalt öeldes õhu radoonisisaldus, on õhus sisalduva radooni aktiivsus ruumalaühiku kohta (Bq/m³). Nt aktiivsuskontsentratsioonil 1 Bq/m³ laguneb ühe sekundi jooksul õhu igas kuupmeetris üks radooniaatom. Õhu radoonisisalduse viitetase on õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema taseme korral võib osutuda vajalikuks võtta asjakohaseid meetmeid töötajate radoonist saadava kiirituse vähendamiseks. Kui radoonitase ületab viitetaset kõigest mõnikümmend bekerelli, siis pole ehituslike parandusmeetmete võtmine olukorra parandamiseks sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid arvestades otstarbekas ning radoonitaseme alandamiseks võib lihtsalt ruume sagedamini õhutada. Niisamuti pole otstarbekas võtta meetmeid, kui radoonitase ületab viitetaset küll mitmekordselt, kuid töötajad viibivad ruumis lühikest aega. Kui aga tegemist on tööruumiga, kus on kõrge radoonitase ning töötajad viibivad seal terve tööpäeva vältel, on radooni vähendamiseks meetmete kasutamine õigustatud ja vajalik, et vähendada töötajate kopsuvähki haigestumise riski. Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatakse õhu radoonisisalduse viitetasemeks tööruumides 300 Bq/m³. Viitetase kehtestatakse aasta keskväärtusele, mida saab kas mõõta või hinnata vähem kui aasta kestnud mõõtmise põhjal. Lõikes 2 täpsustatakse, et õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele vastavaks, kui aasta aega katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset või kui ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui 20% võrra. Hindamise metoodika vastab meile lähedase geograafilise paiknemisega riikide praktikale ja Eesti standardisüsteemi ülevõetud rahvusvahelistele standarditele. Meie kliimas on radoon probleemiks just talvisel ajal, kui maa on külmunud ning radooni vaba liikumine atmosfääri seetõttu takistatud. Siis hakkab radoon väljapääsu otsides kogunema hoonete all olevasse pinnasesse, sest seal pole maa külmunud, ning liigub sealt edasi hoone siseõhku. Lõikes 3 täpsustatakse, et kui töökohal kasutatakse tööaega järgiva töörežiimiga sundventilatsiooni, võib tööandja täiendavalt radoonisisalduse keskväärtuse väljaselgitamiseks töö ajal korraldada õhu radoonisisalduse ööpäevase muutumise pidevmõõtmise. Kuna õhu radoonisisalduse jälgimine ja vajaduse korral vähendusmeetmete kasutuselevõtmine on

4 vajalikud just inimese tervise seisukohalt, saab tööaega järgiva sundventilatsiooniga tööruumides hinnata radoonisisaldust sellel ajal, kui inimesed ruumis viibivad ning on töökeskkonnast mõjutatud. Pidevmõõtmise ajal radooni aktiivsuskontsentratsioon salvestatakse lühikeste intervallide jooksul ning tulemuseks saadakse andmed kontsentratsiooni muutusest ajas. Mõõtmine võiks kesta vähemalt nädala, et hõlmata nii tööpäevi kui ka nädalavahetust. Mõõta tuleb samuti ajavahemikus 1. novembrist 30. aprillini. Kui õhu radoonisisalduse keskväärtus töö ajal viitetaset ei ületa, loetakse õhu radoonisisaldus viitetasemele vastavaks ning piisav abinõu määruse nõuete täitmiseks on olemasoleva ventilatsiooni töötsükli jätkuv kasutamine. Eelnõu 2. peatükis Tööandja kohustused käsitletakse tööandja kohustusi nendel töökohtadel, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga aladel. Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt korraldab tööandja õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Kõrgendatud radooniriskiga ala on kohaliku omavalitsuse territoorium, millel paiknevatel töökohtadel on tõenäoline õhu radoonisisalduse viitetaseme ületamine. Kõrgendatud radooniriskiga alad on määratud a Eesti Geoloogiakeskuse koostatud uurimustööle tuginedes ning on loetletud haldusüksustena. Eesti Geoloogiakeskuse töö ning haldusüksuste esialgne riskialade määramine tehti kuni kehtinud haldusjaotuse alusel. Haldusreformi järel liideti piirkonnad ning riskialad ei muutunud. Kõrgendatud radooniriskiga alade määramisel lähtuti sellest, et mõõtmised on tehtud rohkem kui viies uuringupunktis, millest vähemalt 10% on radooni aktiivsuskontsentratsioon pinnaseõhus > 75 kbq/m3. Kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused on esitatud eelnõu lisas ning need on: Alutaguse vald, Haljala vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Jõgeva vald, Jõhvi vald, Kadrina vald, Kastre vald, Kiili vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Kuusalu vald, Luunja vald, Lüganuse vald, Maardu linn, Narva linn, Narva-Jõesuu vald, Peipsiääre vald, Põhja-Sakala vald, Põltsamaa vald, Põlva vald, Rae vald, Rakvere linn, Rakvere vald, Saarde vald, Sillamäe linn, Tallinn, Tapa vald, Tartu linn, Tartu vald, Toila vald, Türi vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Viru-Nigula vald, Väike-Maarja vald. Lõikes 2 sätestatakse, et kui õhu radoonisisaldus vastab viitetasemele, tuleb mõõtmist korrata iga kümne aasta tagant, ning lõikes 3, et nendes tööruumides, kus õhu radoonisisaldus ületab viitetaset, tuleb mõõtmist korrata vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Hoone amortisatsiooni tagajärjel võivad aja jooksul tekkida nt vundamenti praod, mille kaudu radoon hoone siseõhku pääseb ja seetõttu on oluline mõõtmisi teatud aja tagant korrata. Viitetaseme ületamisel on sagedasema ehk iga viie aasta järel mõõtmiste kordamise eesmärgiks veenduda, et töötajatele, kes nendes ruumides viibivad, arvestatakse kiirgusdoose õigesti, ning vähendada olukorra halvenemisest tingitud suuremate kiirgusdooside saamise võimalust. Samas pole ka välistatud olukord, kus aja jooksul siseõhu radoonisisaldus hoopis väheneb ning koos sellega ka töötajate saadavad kiirgusdoosid. Lõikega 4 täpsustatakse, et kui tööruumis on pärast radoonimõõtmist tehtud olulisi ehituslikke muudatusi, korraldab tööandja õhu radoonisisalduse kontrollmõõtmise töökohal ka pärast muudatuste tegemist. Radoonisisalduse mõõtmine pärast ehituslikke muudatusi on oluline, sest need võivad mõjutada ka radoonitaset. Näiteks võib uute õhukindlate akende paigaldamine avaldada positiivset mõju energiatõhususele, kuid kuna õhuvahetus ruumis on halvenenud ja

5 radoon ei pääse enam akende kaudu välja, võib selle tase ruumides olla remondieelsest tasemest oluliselt kõrgem. Ventilatsioonisüsteemide uuendamise või vundamendi tihendamise järel on aga suure tõenäosusega radoonitase varem mõõdetust oluliselt madalam. Paragrahvis 5 sätestatakse meetmete rakendamine töötajate terviseriski vähendamiseks. Lõikes 1 sätestatakse, et kui õhu radoonisisalduse mõõtmise tulemusel selgub, et õhu radoonisisaldus tööruumis ületab viitetaset, rakendab tööandja töötaja terviseriski vähendamiseks vajaduse korral ehituslikke parandusmeetmeid või tööaja piirangut. Lõikes 2 täpsustatakse, et tööandja rakendab ehituslikke parandusmeetmeid radooni pinnasest siseruumide õhku pääsemise takistamiseks või ruumides õhuvahetuse parandamiseks, juhindudes standardist EVS 840. Lõikes 3 esitatakse valem töökohal aastas lubatud töötundide arvu leidmiseks, mis saadakse suuruse ja töökohal mõõdetud radoonisisalduse (Bq/m 3 ) jagatisena. Juhul kui tööandja rakendab töötajate terviseriski vähendamiseks tööaja piirangut, tuleb töötaja töökohal viibimise aja üle arvestust pidada. Rahvusvaheliselt kasutatakse radooni käsitletavates soovitustes, nt Rahvusvahelise Kiirguskaitse-komisjoni (ICRP) soovituses nr 115 Lung Cancer Risk from Radon and Progeny and Statement on Radon, aasta töötundide arvu Ühe tüvenumbriga arve (2000, 300) kasutatakse viitamaks, et arvude täpsus ei ole selline, et täiendavatel tüvenumbritel mõtet oleks. Tüüpiline saavutatav radoonimõõtmise täpsus kontsentratsioonidel ~300 Bq/m 3 on 10 15% ehk kõigi hinnangute ja arvutuste täpsus ei ole nii või teisiti parem. Valemis olev number tuleb viitetaseme 300 valikust, andes jagamisel lubatud tundide arvuks 2000 tundi aastas. Näiteks, kui töökohal on mõõdetud õhu radoonisisalduseks 450 Bq/m 3, siis on töökohal aastas lubatavaks töötundide arvuks /450=1333, mis omakorda annab lubatavaks töötundide arvuks 111 tundi kuus ning 26 tundi nädalas. Tööaja piiramiseks on tööandjal mitu võimalust, näiteks leppida töötajaga kokku osaline tööaeg või muuta töötaja töökorraldust viisil, et töötaja ei tööta kõiki oma töötunde kõrgendatud radooniriskiga alal jms. Lõikes 4 sätestatakse, et pärast ehituslike parandusmeetmete rakendamist korraldab tööandja töökoha õhu radoonisisalduse kontrollmõõtmise, mis on vajalik võetud meetmete efektiivsuse hindamiseks. Paragrahvis 6 käsitletakse tööandja teavituskohustust, sätestades, et tööandja teavitab Keskkonnaametit töökohtadest, kus vaatamata võetud ehituslikele parandusmeetmetele ületab tööruumi õhu radoonisisaldus tööajal jätkuvalt viitetaset. Keskkonnaametile tuleb esitada radooni mõõtmiste protokollid ja rakendatud ehituslike parandusmeetmete loetelu. Teavitamise eesmärgiks on saada ülevaade töötajate kiirgusohutuse tagamiseks võetud meetmetest, et Keskkonnaametil oleks võimalik hinnata nende tõhusust ning vajaduse korral nõustada tööandjat, milliseid täiendavaid meetmeid kasutusele võtta. Direktiiv 2013/59/Euratom sätestab, et nende töökohtade puhul, kus vaatamata võetud meetmetele ületab õhu radoonisisaldus endiselt riikliku viitetaseme, s.t 300 Bq/m 3, ei tohiks töökohtades toimuvat inimtegevust käsitada kiirgustegevusena. Siiski peab tagama, et tööandja teavitab nendest töökohtadest kiirgusohutuse valdkonna pädevat asutust ning kui töötajate kiirituse aastane efektiivdoos võib ületada 6 msv, ohjatakse kiiritust kui kavandatud

6 kiiritusolukorda. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kindlaks määrama, milliseid kaitsenõudeid tuleb kohaldada. Eelnõu -s 7 on nimetatud selliste kaitsenõuetena töötajate kiirgusdooside seire ja tervisekontrolli korraldamine ning -s 8 töötajate teavitamine. Paragrahvis 7 käsitletakse töötaja efektiivdoosi seire ja tervisekontrolli nõudeid. Lõikes 1 sätestatakse, et tööandja korraldab töötaja efektiivdoosi seire töökohal, kus õhu radoonisisaldus tööajal ületab pärast ehituslike parandusmeetmete rakendamist jätkuvalt viitetaset. Lõikes 2 esitatakse valem töötaja poolt aasta jooksul saadud efektiivdoosi arvutamiseks. Valem on võetud Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni väljaandest ICRP ref Summary of ICRP Recommendations on Radon January 26, Kui tööruumis on õhu radoonisisalduseks mõõdetud 467 Bq/m 3 ja töötaja on töötanud aasta aega täistööajaga, s.t. 48 nädalat x 40 tundi = 1920 tundi, siis on tema efektiivdoos 6,7 x 467 x 1920 / = 6,007 msv ning töötajale tuleb korraldada tervisekontroll kord aastas. Kui mõõdetud radoonisisaldus on 1555 Bq/ m 3, on efektiivdoos 6,7 x 1555 x 1920 / = 20,004 msv, mis tähendab, et aastane efektiivdoosi piirmäär on ületatud. See on ühtlasi olukord, mille tekkimine on lubamatu, ja kui õhu radoonisisaldust täiendavate meetmetega vähendada ei õnnestu, tuleb töötaja töö ümber korraldada selliselt, et piirmäära ei ületata. Lõikes 3 sätestatakse, et kui töötaja aasta jooksul saadav kiirgusdoos ületab 6 msv, korraldab tööandja töötaja tervisekontrolli kord aastas, mis toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras. Tervisekontrolli saadetava töötaja kohta esitab tööandja andmed töötajat mõjutava ohuteguriga (radoon) kokkupuute kohta. Need andmed esitatakse sotsiaalministri määruse nr 74 Töötajate tervisekontrolli kord lisas 2 esitatud tervisekontrolli saadetud töötajate nimekirjas. Lõikes 4 sätestatakse, et töötaja doosi piirmäär on 20 msv aastas. See on analoogne kiirgustöötaja ühe aasta jooksul kiirgustegevusest saadud efektiivdoosi piirmääraga ning tuleb arvestada, et piirmäär kehtib aasta jooksul töötaja poolt kõigist lubatud kiirgustegevustest saadud kutsekiirituse ja radoonikiirituse summa suhtes. 20 msv-le vastab täistööaja korral õhu radoonisisaldus 1500 Bq/m 3. Sellise radoonitaseme esinemine on Eesti olusid arvestades siiski üsna ebatõenäoline ning Keskkonnaametile teadaolevalt on selline radoonitase mõõdetud Eestis vaid ühes töökohas. Kuid ka sellises olukorras on tööandjal töötaja doosi täissaamiseni aasta aega, et lahendus leida. Kindlasti ei saa olla tööandja suutmatus tagada tervisekaitse nõuetele vastavat töökeskkonda aluseks töötajaga töösuhte lõpetamisele. Doosipiirangud kiirguskaitses kehtestatakse aastadoosidele (välja arvatud üksikud avariioperatsioonid, kus võidakse saada suur doos korraga). Veelgi väiksemat ajavahemikku ei kasutata, kuna ka aastadoosi puhul on mõju ilmnemine tõenäosuslik ja doosi väiksuse tõttu allpool otsese avastatavuse piiri. (NB! Doosipiirang ei tähenda piiri ohu ja ohutuse vahel. See tähendab nominaalset aktsepteeritavat riski. Näit 20 msv doosile vastab 0,1% risk eluaja jooksul vähki haigestuda.) Ka radooni puhul ei ole võimalik öelda, et see mõjutab konkreetse inimese tervist. Maailmas tehtud uuringute tulemusena saab ainult hinnata, milline on antud aastase keskmise radoonikontsentratsiooni mõju all olnud töötaja kopsuvähi risk juhul, kui ta sellise mõju all on olnud aastakümneid. Seetõttu ei ole ka töötaja tööaja lühiajalistel piirangutel ratsionaalset sisu. Paragrahvis 8 sätestatakse tööandja kohustus teavitada kõrgendatud radooniriskiga töökohal töötavat töötajat radooni pikaajalise mõjuga seonduvast terviseriskist, milleks on suurem tõenäosus haigestuda kopsuvähki. Samuti tuleb teavitada radoonisisalduse mõõtmiste

7 tulemustest ning töökohal rakendatavatest abinõudest, mille eesmärk on vähendada töötaja kokkupuudet radooniga. Töötajate informeerimiseks on tööandjal võimalik kasutada näiteks Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi koostatud infomaterjale, mis on kättesaadavad nende asutuste kodulehtedel aadressidel ja Eelnõu 3. peatükis Õhu radoonisisalduse mõõtmine käsitletakse õhu radoonisisalduse mõõtmise korda, täpsustatakse Tööinspektsiooni ja Keskkonnainspektsiooni ülesandeid järelevalve tegemisel ja radoonimõõtmise ajalist korraldamist. Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatakse, et õhu radoonisisaldust mõõdab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses ning mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduses sätestatud korras. Mõõteseaduse (RT I, , 13 kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Eestis tegeleb nii akrediteerimise kui ka mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamisega Eesti Akrediteerimiskeskus. Seega peab tööandja õhu radoonisisalduse mõõtmist tellides jälgima, et teenust pakuks pädev mõõtja. Sama tuleb jälgida ka vahendusfirmade puhul, s.t vahendaja peab tõendama, et mõõtmised on teinud pädev mõõtja. Radooni mõõtmiseks kasutatakse pidev- ja integreeritud mõõtemeetodeid. Pidevmõõtmise puhul kasutatakse elektroonilist mõõteseadet (radoonimonitori), mis kuvab tulemuse kindla aja tagant seadme tabloole. Integreeritud mõõtmistel kasutatakse enim plastdetektoreid. Sel juhul eksponeeritakse lühema või pikema aja jooksul radoonitundlikku materjali mõõdetava ruumi õhus ja mõõtmistulemus saadakse hiljem mõõtelaboris. Seega on pädevuse nõue suunatud just mõõtjale/mõõtelaborile, mitte isikule, kes detektori paigaldab. Kui mõõtja ei paigalda või ei eemalda detektorit ise, tuleb seda teha täpselt mõõtja/mõõtelabori antud juhiste järgi. Lõikes 2 sätestatakse, et õhu radoonisisalduse aasta keskväärtuse määratlemiseks kasutatava mõõtemeetodika valikul on soovitatav lähtuda standarditest EVS-ISO (Radoon-222 mõõtemeetod keskmise aktiivsuskontsentratsiooni määramiseks passiivse proovivõtu ja hilisema analüüsi kasutamisega) ja EVS-ISO (Radoon-222 esialgsete ja täiendavate uuringute metoodika hoonetes). Lõikes 3 esitatakse soovitus lähtuda õhu radoonisisalduse ööpäevase muutumise pidevmõõtmise meetodi valikul standardist EVS-ISO (Aktiivsuskontsentratsiooni pidevmõõtmise meetod), kui 3 lõikes 3 kirjeldatud tööaega järgiva töörežiimiga sundventilatsiooni olemasolul tehakse tööruumides täiendav mõõtmine. Paragrahvis 10 sätestatakse, et määruse nõuete täitmist kontrollib Tööinspektsioon, välja arvatud töötaja efektiivdoosi seire ja tervisekontrolli nõuded, mille üle teeb järelevalvet Keskkonnainspektsioon. Infovahetuse paremaks korraldamiseks sõlmivad Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ja Tööinspektsioon asutustevahelise koostöökokkuleppe. Tööinspektsioon kontrollib tööandjate rutiinse järelevalve käigus muude füüsikaliste ohutegurite kõrval ka seda, kas radooni mõõtmised on tehtud (küsib mõõtetulemuste protokolli), kui tööruum asub määruse lisas loetletud radooniohtlikuks alaks tunnistatud kohaliku omavalitsuse territooriumil maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Kui mõõtmised on tehtud ja mõõtetulemuste protokollist selgub, et viitetase 300 Bq/m 3 ei ole ületatud, siis mingeid edasisi tegevusi ei järgne

8 ning tööandjal on vaja korraldada kordusmõõtmine 10 aasta pärast või pärast olulisi ehituslikke muudatusi. Kui protokollist ilmneb, et õhu radoonisisaldus on üle 300 Bq/m 3, siis kontrollib Tööinspektsioon, kas selle vähendamiseks on võetud või kavatsetakse võtta mingeid meetmeid ning küsib tööandjalt ehituslike meetmete rakendamise järel tehtud kordusmõõtmiste protokolli. Kui kordusmõõtmine näitab, et meetmed olid edukad ja näit alla 300 Bq/m 3, siis edasisi tegevusi ei järgne. Tööinspektsioonil on õigus tööandjat nõuete täitmata jätmise eest trahvida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 27¹ alusel, mis käsitleb tervisekahjustuse ohu tekitamist. Trahvi suuruseks on juriidiliste isikute puhul kuni 2600 eurot. Üldjuhul tehakse ettekirjutus, mille täitmiseks määratakse tööandjale mõistlik tähtaeg. Olukordades, kus radooni viitetase on ka pärast ehituslike parandusmeetmete võtmist korraldatud mõõtmiste andmetel ületatud, on tööandja kohustatud teavitama Keskkonnaametit, kes oskab tööandjale oma pädevuse piires nõu anda, milliseid meetmeid on töötajate kiirgusohutuse tagamiseks vaja täiendavalt võtta. Keskkonnaametile tuleb esitada radoonimõõtmiste protokollid ja rakendatud ehituslike parandusmeetmete loetelu. Tekkinud olukordi käsitletakse kui kavandatavat kiiritusolukorda ehk olukorda, kus töötajate saadav kiirgus on kindel ja tõendatud ja selle üle teeb järelevalvet kiirgusseaduse 112 kohaselt Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon hakkab Keskkonnaametilt saadud teabe põhjal kontrollima, kas töötajatele arvutatakse aastadoose ning kas üle 6 msv kiirgusdoosi saavatele töötajatele korraldatakse iga-aastast tervisekontrolli või kellegi doos ületab 20 msv. Rikkumistele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades kiirgusseaduses sätestatud erisusi. Kui tööandja nõudeid ei täida, teeb Keskkonnainspektsioon ettekirjutuse, mille täitmata jätmisel on kiirgusseaduse 115 kohaselt asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär eurot. Paragrahviga 11 sätestatakse, et õhu radoonisisalduse mõõtmine tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub, peab olema tehtud hiljemalt 2023 aasta 1. juuliks. Kuna radoonimõõtmised on pikaajalised ning peavad kestma katkematult vähemalt kaks kuud kütteperioodil, tööandjaid, kellele nõue rakendub on palju ning mõningatel juhtudel võib vajalikuks osutuda ehituslike parandusmeetmete rakendamine, on mõistlik anda tööandjatele selleks piisavalt aega. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase määrusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/EURATOM, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom, artiklid 4.82, 4.83, 7.3, 9.1, 35.2, 54 ja Määruse mõju Määrusega reguleeritakse kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate töökohtade õhu radoonisisalduse mõõtmist ja hindamist ning töötajate kaitse eesmärgil meetmete rakendamise kohustusi. Avalduv mõju: tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme mõõtmise korra ja kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel tööandja kohustuste kehtestamine ei avalda mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. Mõju majandusele avaldub üldise ettevõtluskeskkonna,

9 ettevõtete tegevuse ning nende halduskoormuse kaudu, samuti ettevõtete konkurentsi kaudu. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele avaldub Keskkonnaameti ja Tööinspektsiooni töökoormuse suurenemises. Sotsiaalne mõju avaldub töötajate informeerimisel radooniriskist ning kiirgusdooside seiretulemustest, mis omakorda avaldab mõju töötervishoiu ja tööohutuse paranemisele ning töötajate tervisele. Sihtgrupid: tööandjad, kui töökoht asub kõrgendatud radooniriskiga alal hoone maa-alusel või esimesel korrusel, ning nimetatud töökohtade töötajad, radooniteemalisi konsultatsioone ja radoonimõõtmist pakkuvad ettevõtted ja asutused, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Tööinspektsioon, kohalikud omavalitsused. Avalduv mõju: kui töökoht asub kõrgendatud radooniriskiga alal hoone maa-alusel või esimesel korrusel, peab tööandja korraldama viitetasemele vastavuse kindlakstegemiseks õhu radoonisisalduse mõõtmise. Töökohtadel radooni mõõtmise kohustus hakkab puudutama tööandjaid 38 Eesti omavalitsuses (sh Tallinnas ja Tartus). Täpset arvu, mitut tööandjat radooni mõõtmise kohustus puudutab, välja tuua ei saa, sest see hakkab olenema tööruumide asukohast korruste lõikes. Kuna radoon on raske gaas, siis ei levi ta maapinnast kuigi kõrgele ning seda mõõdetakse keldrites asuvatel töökohtadel või esimesel korrusel, kui keldrikorrus puudub. Mõõtmise täpne maksumus sõltub mõõtepunktide arvust, kuid tavaliselt jääb see 60 euro piirimaile. Mõõtetulemustest lähtuvalt saab tööandja öelda, kas töökeskkonna õhu radoonisisaldus vastab kehtestatud viitetasemele (300 Bq/m 3 ) ning risk töötajate tervisele puudub, või on vaja võtta meetmeid õhu radoonisisalduse vähendamiseks ning töötajate tervise kaitseks. Meetmete valik radooniriski vähendamiseks sõltub konkreetsest töökohast ja mõõtetulemustest. Määrusega sätestatakse selged radooniriski vähendamise meetmed, esitatakse viited standarditele ning Keskkonnaministeeriumil on kavas koostada ka spetsiaalsed juhendmaterjalid tööandjatele. Tööandja peab teavitama Keskkonnaametit töökohtadest, kus vaatamata võetud meetmetele töötajate pikaajalise terviseriski vähendamiseks ületab tööruumi õhu radoonisisaldus jätkuvalt viitetaset. Teavitamine on ühekordne ning ettevõtete halduskoormuse kasv ei ole suur. Siiski võib tekkida tööandjal vajadus kas Keskkonnaameti või asjakohast konsultatsiooni pakkuva ettevõtte teenuse kasutamiseks. Keskkonnaamet tegeleb radooniga seotud üldise teavitustööga, s.t saab konsulteerida, kuidas mõõtmisi teha, millised võiksid olla meetmed õhu radoonisisalduse ja töötajate terviseriski vähendamiseks, ning pakub tasulise teenusena ka radooni mõõtmist. Hetkel on turul neli radoonimõõtmist ja konsultatsiooni pakkuvat ettevõtet. Tööandjatele võib tekkida täiendavaid kulutusi, kui on vaja korraldada mõõtmisi või küsida nõu asjatundjatelt. Täpsed kohustused sõltuvad konkreetsest töökohast ning valitud meetmetest. Kuna hetkel puudub ülevaade töökohtade õhu radoonisisaldusest ning nendest töökohtadest, kus õhu radoonisisaldus töö ajal ületab viitetaset, on mõju ulatust raske prognoosida. Keskkonnaametile lisandub koormus seoses tööandjate ja töötajate konsulteerimisega ning teavitustega. Samuti mõõtmiste tegemisega. Hetkel on Eestis radooni pikaajalise mõõtmise akrediteering Keskkonnaametil ning ülejäänud teenusepakkujad kasutavad välismaa laborite teenust. Praegu on raske ennustada, kui palju lisatulu mõõtmistest nimetatud asutustele laekub, sest esiteks ei ole teada mõõtmisteenust vajavate lisanduvate klientide arv ning teiseks pakuvad mõõtmisteenust ka eraettevõtted. Tööinspektsiooni töökoormus suureneb, lisanduvad õhu radoonisisalduse sätete kontrolli ja infovahetusega seotud tööprotseduurid ja toiminguid. Järelevalvesüsteemi korraldamisel lähtutakse olemasolevast õigussüsteemist, ei muudeta üldiseid järelevalve põhimõtteid, kontrollide sagedust ega kontrollitavate objektide arvu. Tööinspektsioon hakkab plaanipäraste

10 kontrollide käigus muu hulgas tööandjatelt küsima ka tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtetulemusi, kui töökoht asub kõrgendatud radooniriskiga alal hoone maa-alusel või esimesel korrusel. Kõrgendatud radooniriskiga alad on määratud a Eesti Geoloogiakeskuse koostatud uurimustööle tuginedes ning on loetletud haldusüksustena. Eesti Geoloogiakeskuse töö ning haldusüksuste esialgne riskialade määramine tehti kuni kehtinud haldusjaotuse alusel. Haldusreformi järel liideti piirkonnad ning riskialad ei muutunud. Mõõtetulemuste hindamisel on tööinspektorite rolliks vaadata tulemuste vastavust viitetasemele ning veenduda selles, et mõõtmised on teinud pädev mõõtja ehk vaadata, kas mõõtja omab akrediteerimis- või erialast pädevust tõendavat tunnistust. Mõõteseaduse tähenduses pädeva mõõtja tehtud mõõtmised on eeldatavasti tehtud nõuetekohaselt ja usaldusväärsed. Siinjuures on oluline roll tööandjate teavitamisel, et mõõtmised tellitaks pädevalt mõõtjalt. Kui mõõtetulemustest selgub, et viitetase 300 Bq/m 3 on ületatud, peab tööandja Tööinspektsioonile esitama andmed töötajate kaitseks võetud või kavandatavate meetmete kohta õhu radoonisisalduse vähendamiseks ning korraldama pärast ehituslike meetmete rakendamist töökohtadel õhu radoonisisalduse kordusmõõtmise. Territoriaalselt on kõrgendatud radooniriskiga alaks küll 1/3 Eestist, kuid kuna suurem osa tööandjatest on koondunud Harjumaale ja Tartumaale, on mõjutatud suur osa tööandjaid. Seega on mõju ulatus suur, mõju sagedus keskmine ning ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei kaasne. Keskkonnainspektsioonile lisandub kohustus teha järelevalvet töökohtade üle, kus vaatamata võetud meetmetele töötajate pikaajalise terviseriski vähendamiseks ületab tööruumi õhu radoonisisaldus viitetaset ning sellest on teavitatud Keskkonnaametit. Keskkonnaamet hindab seniste meetmete edukust ja otsustab, kas midagi saab olukorra parandamiseks veel ette võtta. Kui vastus on ei, käsitletakse tekkinud olukorda kavandatava kiiritusolukorrana ehk olukorrana, kus normaalne tööolukord põhjustab või võib põhjustada inimeste kiiritamist. Kavandatavate kiiritusolukordade üle on kiirgusseaduse alusel järelevalvepädevus Keskkonnainspektsioonil, kes hakkab kontrollima, kas töötajatele on sellistes olukordades tagatud piisav kiirguskaitse. Selleks on tööandjal vaja järgida mõningaid kiirgusseadusest tulenevaid nõudeid, mida rakendatakse tavapäraselt kiirgustegevusloa alusel toimuva tegevuse käigus kiirgustöötajate kaitsmiseks töötajate kiirgusdooside jälgimine ning regulaarne tervisekontroll. Keskkonnainspektsioon hakkab kontrollima, kas töötajatele arvutatakse töökohal aasta jooksul radoonist saadavaid doose, rakendatakse vajaduse korral tööaja piiranguid ning kas üle 6 msv kiirgusdoosi saavatele töötajatele korraldatakse iga-aastast tervisekontrolli või kellegi doos ületab efektiivdoosi aastast piirmäära (20 msv) ning kas seni tarvitusele võetud meetmed on olnud piisavad. Kuigi olukorda käsitletakse kavandatava kiiritusolukorrana, siis töökoha õhus oleva suure radoonisisalduse tõttu tööandja kiirgustegevusluba taotlema siiski ei pea ning eespool nimetatud kiirgusseadusest tulenevaid nõudeid rakendatakse vaid töötajate tervise kaitsmiseks. Kuna hetkel puudub ülevaade töökohtade õhu radoonisisaldusest ning nendest töökohtadest, kus õhu radoonisisaldus töö ajal ületab viitetaset, on teavitamisega seotud mõju ulatust raske prognoosida. Järelevalvega kaasneva mõju sagedus on keskmine ja ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei kaasne. Seoses radooniteemaliste konsultatsioonide ning radoonimõõtmiste nõudluse suurenemisega on ette näha nimetatud valdkonna arenemist, teenusepakkujate töömahu ning selle kaudu ka käibe tõusu. Määrusega kehtestatakse nõuded mõõtmise tegemise ning mõõtja pädevuse kohta, mõjutades sel viisil teenusepakkujaid. Ühtsed nõuded kõigile turul tegutsevatele mõõtjatele aitavad tagada kvaliteeti ning kaitsta selle kaudu töötajate tervist. On tõenäoline, et nõudluse

11 kasvades suureneb ka teenusepakkujate arv. Kõik see avaldub mõju valdkonna arengule ja äritegevuse kaudu ka majandusele. Kohalikel omavalitsustel otsest nõustamiskohustust ei ole, kuid nende töökoormuse suurenemine võib olla seotud haldusterritooriumil tegutsevate ettevõtete ja töötajate päringutega ja infovahetusega. Samuti kaasnevad riigile rahalised kohustused seoses teabematerjalide koostamisega ning tööandjate ja inspektorite koolitamisega. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on suur, mõju sagedus keskmine ning ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei kaasne. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Riigile kaasnevad kulutused seoses vajadusega kaardistada kõrgendatud radooniriskiga alad ning luua võimalused seal paiknevates töökohtades kehtestatud nõuetega seotud teavitustööks ja järelevalveks. Direktiivi kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldatavasti riikliku viitetaseme a Eesti Geoloogiakeskuse koostatud uurimustööle tuginedes on võimalik jagada Eesti territoorium tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksuseid. Eesti Geoloogiakeskuse töö ning haldusüksuste jagamine tehti kuni kehtinud haldusjaotuse alusel. Uue haldusjaotuse alusel liideti piirkonnad ning riskialad ei muutunud (endise 65 uuringuvajadusega haldusüksuse asemel on nüüd 19 uuringuvajadusega haldusüksust). Täiendava uurimisvajadusega aladel ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava uurimisvajadusega haldusüksusteks on Anija vald, Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Järva vald, Kanepi vald, Keila linn, Kihnu vald, Mulgi vald, Paide linn, Ruhnu vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Vinni vald, Võru linn, Võru vald aastal riigieelarvele täiendavat kulu ei lisandu, sest Keskkonnaministeerium tegeleb kaardistamise ettevalmistamisega. Alates aastast kuni aastani 2024 lisandub aga igal aastal täiendav kulu eurot, millega tagatakse igal aastal u nelja haldusüksuse kaardistamine. Täpsemalt kirjeldatakse radoonikiiritusest tulenevate pikaajaliste riskide ohjamiseks kavandatavad tegevused koos ajakava ja rahaliste kohustustega kiirgusseaduse 26 lõike 1 alusel koostatavas kiirgusohutuse riiklikus arengukavas ning radooni tegevuskavas. Samuti kaasnevad riigile rahalised kohustused seoses teabematerjalide koostamisega, tööandjate ning inspektorite koolitamisega. Kuna valdkonna sisuline pädevus on Keskkonnaametil, jääb nende ülesandeks ka inspektorite koolitamine ning panustamine teabematerjalide koostamisse. Seega olulist rahalist ressurssi koolitused ei nõuaks. Samas on radooniteemaliste teabepäevade korraldamiseks raha planeeritud ka Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Riigile kui tööandjale kaasnevad kulutused ka tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmisega riigiasutustes, kohalikele omavalitsustele kuuluvates hoonetes ning riigi hallatavatel objektidel, samuti vajadusel parandusmeetmete rakendamisega. Täpseid kulutusi on praegu raske hinnata, sest avaliku sektori töökohtade ja riigi hallatavate hoonete arv on omalitsuste lõikes väga erinev. Suureneva töökoormuse tõttu on ette näha lisatöökoht Keskkonnaametisse iga-aastase

12 täiendava kuluga eurot aastal tegeletakse töökoha ettevalmistamisega ning täiendav ressurss tuleb leida alates aastast. Suureneb radoonisisalduse mõõtmise vajadus. Seda teenust pakub muu hulgas ka riigi haldusalas asuv Keskkonnaamet. Keskkonnaameti pakutava ühekordse siseõhu radoonisisalduse mõõtmise maksumus on orienteerivalt 60 eurot. Praegu on raske ennustada, kui palju lisatulu mõõtmistest Keskkonnaametile laekub, sest esiteks ei ole teada mõõtmisteenust vajavate lisanduvate klientide arv ning teiseks pakuvad mõõtmisteenust ka eraettevõtted. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisse on kaasatud Eesti Tööandjate Keskliit ning radoonimõõtmistega tegelevad ettevõtted. Eelnõu on kommenteerimiseks saadetud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Personalijuhtimise Ühingule. Eelnõu sihtrühmadele korraldati aasta septembris Keskkonnaministeeriumis kaasamisüritus, kus tutvustati uusi nõudeid. Läbirääkimised ning kohtumised on toimunud nii Sotsiaalministeeriumi kui Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega. Samuti on kaasatud allasutused, nagu Tööinspektsioon, Keskkonnainspektsioon, Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Terviseamet ja Eesti Geoloogiateenistus. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale ning Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile.

Radooni mõõtmine siseruumides miks, kus ja kuidas? Alar Polt Keskkonnaamet kiirgusseire büroo peaspetsialist Tallinn, 03.12

Radooni mõõtmine siseruumides miks, kus ja kuidas? Alar Polt Keskkonnaamet kiirgusseire büroo peaspetsialist Tallinn, 03.12 Radooni mõõtmine siseruumides miks, kus ja kuidas? Alar Polt alar.polt@keskkonnaamet.ee Keskkonnaamet kiirgusseire büroo peaspetsialist Tallinn, 03.12.2018 Mis on radoon? Radoon on lõhna-, värvi- ja maitseta,

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööoh

EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööoh EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Keskkonnaministeerium KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIKU ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI ARUANNE Tallinn 2014

Keskkonnaministeerium KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIKU ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI ARUANNE Tallinn 2014 Keskkonnaministeerium KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIKU ARENGUKAVA 2008-2017 RAKENDUSPLAANI 2012-2013 ARUANNE Tallinn 2014 Sisukord Sisukord... 2 1. Kokkuvõte ja olulisemad järeldused... 3 2. Aruande koostamise

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.1.2018 COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Teine aruanne, milles käsitletakse nõukogu direktiivi

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Tervise- ja tööministri määruse Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

KINNITATUD kiirgusosakonna juhataja korraldusega nr 1-3/17/1119 KESKKONNA IONISEERIVA KIIRGUSE SEIRE AASTA TULEMUSED EESSÕNA Keskkonn

KINNITATUD kiirgusosakonna juhataja korraldusega nr 1-3/17/1119 KESKKONNA IONISEERIVA KIIRGUSE SEIRE AASTA TULEMUSED EESSÕNA Keskkonn KINNITATUD kiirgusosakonna juhataja 27.04.2017 korraldusega nr 1-3/17/1119 KESKKONNA IONISEERIVA KIIRGUSE SEIRE 2016. AASTA TULEMUSED EESSÕNA Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire (edaspidi kiirgusseire)

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.10.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides Tallinn 2005 Lepingu nr: K-13-2-2005/28 Tööde algus: 01.01.2005 Tööde lõpp: 31.12.2005 Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Juhatuse liige Erik Teinemaa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.02.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.07.2004 Avaldamismärge: RTL 2004, 16, 257 Valitsusasutuste

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem