Indiverso.indd
|
|
- Riina Pajula
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 INDIVERSO Kaasavad lahendused kutseõppes Erivajadustega inimeste nõustamine ja toetamine kutsehariduse omandamisel Supervisioon Koostatud Erasmus+ rahvusvahelise koostööprojekti INDIVERSO raames. 1
2 Toimetaja: INDIVERSO projektimeeskond Projekti juhtimine: Josefsheim ggmbh Heinrich-Sommer-Straße Olsberg Saksamaa Koduleht: Projekti partnerid: Fundação AFID Diferença Rua Quinta do Paraiso, Alto do Moinho Amadora Portugal Koduleht: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27, Tallinn Eesti Koduleht: Berufsbildungswerk Waldwinkel Waldwinkler Straße Aschau am Inn Saksamaa Koduleht: Bundesverband der Angehörigen psychisch Kranker e. V. Oppelner Straße Bonn Saksamaa Koduleht: The Cedar Foundation 31 Ulsterville Avenue Belfast BT9 7AS Põhja-Iirimaa Koduleht: Centro Studi Opera Don Calabria Viale Don Calabria Ferrara Itaalia Koduleht: 2
3 FUNDACIÓN INTRAS Calle de Santa Lucia Valladolid Hispaania Koduleht: Stichting Werkenrode Arbeidsintegratie Kerkenbos GJ Nijmegen Holland Koduleht: / Tõenduspõhisuse tugi: Universität Kassel Institut für Sozialwesen Mönchebergstraße Kassel Saksamaa Koduleht: Projekti hindamine: Mariaberger Ausbildung und Service ggmbh Unterer Torackerweg Gammertingen Saksamaa Kontakt küsimuste korral projekti kohta: Martin Künemund Josefsheim ggmbh Heinrich-Sommer-Straße Olsberg Germany E-post: m.kuenemund@josefsheim-bigge.de Koduleht: Kuupäev: August
4 Käesolev töövahend on koostatud rahvusvahelise Erasmus+ koostööprojekti INDIVERSO raames. Projekti koduleht: Töövahendi Supervisioon on välja arendanud projektipartner Centro Studi Opera Don Calabria Itaalia Koostöös partneritega: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Eesti ja AFID Diferença Foundation Portugal Töövahend on üks osa kaasamist toetavast lähenemisest, mis koosneb 7 erinevast töövahendist Töövahend 1: Täiendavad sekkumised erivajadusega õppijatele Töövahend 2: Info ja koolitused pedagoogilisele personalile Moodul 1: Isikukeskne lähenemine tegevuskava koostamisel Moodul 2: Psühhomotoorne lähenemine - sotsiaalsete oskuste arendamine läbi liikumis- ja meeskonnamängude Moodul 3: Sotsiaalsete oskuste arendamine läbi loovtegevuste Moodul 4: Kogemusnõustamine Moodul 1: Erivajaduste alase teadlikkuse tõstmine Moodul 2: Praktiline töövahend õppija toimetuleku hindamiseks koos soovitustega tema toetamiseks õppetöös, praktikal ja tööelus Moodul 3: Personali enesehindamisoskuste arendamine Töövahend 3: Väljaõpe ja töölerakendumine läbi coachingu Töövahend 4: Supervisioon ja kovisioon Töövahend 5: Juhised kriisi ennetamiseks ja kriisiolukordades käitumiseks Töövahend 6: Koostöö tööandjatega Töövahend 7: Võrgustikutöö Metoodiline abimaterjal kutsealase ettevalmistuse korraldamiseks läbi coachingu Moodul 1: Supervisioon Moodul 2: Kovisioon - praktiline juhendmaterjal kolleegidevahelise nõustamise korraldamiseks Moodul 3: Kovisiooni moderaatorite koolitusmaterjal Moodul 1: Kriisi ennetamine Moodul 2: Kriisi märkamine Moodul 3: Kriisiga toimetuleku strateegiad Moodul 1: Tööandjate koolituspäeva korraldamine Moodul 2: Tööandjate nõustamine ja toetamine Juhised piirkondliku koostöövõrgustiku loomiseks erinevate asutuste ja osapoolte vahel Käesolev metoodiline materjal on mõeldud avalikuks kasutamiseks kõigile erivajadusega õppijatega tegelevatele organisatsioonidele. Seda on võimalik kasutada moodulite kaupa või erinevaid mooduleid omavahel kombineerides lähtudes oma eesmärkidest, huvidest ja vajadustest INDIVERSO projekti elluviimist kaasrahastas Euroopa Liidu programm Erasmus+. 4
5 Sihtrühm Koolide, rehabilitatsiooniasutuste ja teiste asutuste töötajad, kes suhtlevad igapäevaselt erivajadustega inimestega. Sissejuhatus Töö inimestega tähendab igapäevast keerukate olukordade lahendamist, mille juures on üheks oluliseks aspektiks suhe teenust pakkuva spetsialisti ja teenusekasutaja vahel. Hea suhte säilitamine keerulistes olukordades eeldab oskusi ning nii vaimse kui füüsilise energia olemasolu. Pidevas pingeolukorras töötamise tulemus võib olla stress ja motivatsiooni langus. Töös erivajadusega inimestega lasub spetsialistil vastutus abivajaja eest ning arvestada tuleb võimaliku survega pere, teiste asutuste, tööturu või avaliku arvamuse poolt üldiselt. Perekonna toimetulekul tervikuna on oluline roll inimese toimetulekus, seetõttu on erivajadustega inimestega töötades oluline suhelda ka perega ja teada, pere sotsiaalset ja majanduslikku tausta ( perekonna suurus, vanemate töötamine, majanduslik seis jms). Spetsialistid puutuvad igapäevaselt üha enam kokku erinevate kultuuriliste kontekstidega ning töötavad üheaegselt mitmeid probleeme omavate inimestega, kelle teadlikkus, planeerimisoskus ja otsustusvõime on erineval arengutasemel. Spetsialistid võivad sageli kogeda frustratsiooni ja rahutust, sest nad on kaotanud oma töö mõtte, kuna tööga seotud bürokraatia takistab inimesekeskse lähenemise kasutamist. Kõik see tingib vajaduse analüüsida, kuidas oma tööd eesmärgipäraselt teha. Läbipõlemisohu vähendamiseks vajavad erivajadustega inimestega töötavad spetsialistid konkreetset toetust ja gruppi kuulumise võimalust, et vältida olukorda, kus vaimsest ja füüsilisest pingest väsinud töötaja hakkab eemalduma oma klientidest/õppijatest. Selle tulemuseks on pealiskaudne ja rutiinne töö, mida tehakse seni, kuni algavad töölt puudumised ning mis päädib ametist lahkumisega. Seetõttu on töötajate tasakaal ja heaolu vajalikud ning on vaja mõelda, mis aitaks läbipõlemist vältida ning teenuste kvaliteeti tõsta. Üheks vahendiks võib siinkohal olla supervisioon, mida defineeritakse kui jagatud ja võrreldud mõtete ruumi, milles on võimalik analüüsida ja mõista vajadusi ning probleemi konteksti ning planeerida sobivaid sekkumisvahendeid. 5
6 Supervisiooni eesmärgid Põhieesmärgid: Analüüsida ja leida lahendusi keerukatele olukordadele töökeskkonnas (näiteks neile, mis kovisioonis lahenduseta on jäänud) 1 ; määratleda ja rakendada sekkumise strateegiad. Julgustada spetsialiste koos töötama, lahendusi leidma, üksteiselt õppima ja üksteist toetama. Tööga seotud stressi vältimine. Alaeesmärgid: - Algatada diskussioon, et saada jagu igapäevastest raskustest ja problemaatilisest käitumismallist - Vähendada ja mõista pingeid ning keerukaid psüühilisi olukordi - Tugevdada meeskondade oskusi - Soodustada eesmärkide saavutamist, funktsioonide täpsustamist, ülesannete ja strateegiate selgust aidates mõista oma rolli - Leida oma töö kadunud suunad jälle üles ja õigele rajale saada - Soodustada otsustusõiguse andmist töötajate ja meeskondade kätte - Aidata spetsialiste, et nad suudaksid teenuse kasutajaid ja nende peresid, vanemaid või usaldusisikuid paremini toetada, motiveerida ja nendega koos töötada - Tagada isiklik ja ametialane areng spetsialisti juhtimisel, kes aitab efektiivseid strateegiaid tuvastada ja välja valida - Toetada professionaalset arenguprotsessi, mille alustaladeks on eksperimenteerimine, pühendumine ja koostöö Supervisiooni mõiste Supervisiooni mõiste on küllaltki laiaulatuslik ja mitmetahuline. Iga autor rõhutab erinevaid aspekte, sõltuvalt sellest, mida ta oluliseks peab: järelevalve protsess, supervisiooniga seotud isikud, modaalsused, jne. Alljärgnevalt anname ülevaate erinevatest definitsioonidest ja aspektidest. Ühe definitsiooni kasutamine oleks liiga piirav ja lihtsustav. Supervisioon ja coachi koolitus on teatud laadi nõustamine, mille eesmärgiks on tagada ja arendada tööalases kontekstis kommunikatsiooni ja koostöö kvaliteeti (ANSE Euroopa Rahvuslike Supervisiooni Organisatsioonide Assotsiatsioon). Koht, kus on võimalik oma kogemust kasutada, et mõista takistusi, stereotüübid kõrvale jätta, 1 Supervisioon on töötajate nõustamise vorm. Seda juhib vastava kvalifikatsiooniga superviisor. Supervisiooni käigus õpivad üksikud isikud ja grupid oma ametialast käitumist kontrollima ja parandama. Selleks lepivad osalejad superviisoriga koos kokku eesmärgid. Sisu hõlmab praktilise töö, spetsialisti ja kliendi vahelise rollide ja suhete dünaamika, koostöö meeskonnas või ka kogu organisatsioonis teemasid. Supervisioon on mõeldud spetsialistidele, et nad oleksid võimelised kliente toetama, motiveerima ning nendega koos töötama nii, et kõikidel osapooltel oleks parem. Superviisor peab silmas pidama klientide, spetsialistide, meeskonna, ning kogu organisatsiooni arengut. Kovisioon on meetod, mille abil leitakse lahendusi spetsialistide küsimustele peamiselt meditsiini, psühholoogia, hariduse ja sotsiaaltöö vallas. Võtmefaktoriks on siin asjaolu, et spetsialistid pakuvad üksteisele vastastikku abi. Osalejad ei pea olema pärit samast osakonnast ega grupist. 6
7 tõlgendada keeldumist, mõista kirge ja unustada mure (Cellentani and Guidicini, 1989). Privilegeeritud mõtlemise koht, vastand tegemise sundusele, hetkeline suhtlus eksperdina tunnustatud professionaaliga ühe või enama töötajaga tööga seotud olukordadest (Fiorentino and Busnelli, 1992). Protsessile suunatud uurimistöö, mis käsitleb töötamise kogemust privilegeeritud objektina (Okely, 1992). Supervisioon on professionaalne nõu, kuidas tööalases kontekstis väljakutsetega toime tulla. Superviisor pakub tööalases tegevuses tuge, et saavutada efektiivsus ja edu. Supervisiooni eesmärgiks on lasta üksikisikutel, kollektiividel ja gruppidel võtta vastutus, et saada konstruktiivsel moel jagu olemasolevatest probleemidest ja väljakutsetest. Erineva mõttemalliga superviisor esitab küsimusi ja tutvustab erinevaid meetodeid, pakkudes seeläbi uusi vaatenurki, vastuseid ja lahendusi. Supervisioon pakub: Tajumise ja suhtlusoskuse edendamist Endassesüübimise, protsessi ja otsustamise oskuste edendamist Arengule ja muutustele orienteeritust ning nende protsesside toetamist Rollide, funktsioonide, ülesannete ja käskude selgitamine ja planeerimine Tuge rasketes või stressirohketes olukordades ning konfliktide korral tööl Enamuse õiguse vältimine Läbipõlemise vältimine (Supervisiooni & coachingu professionaalne assotsiatsioon BSC) Supervisioon (praktiline nõustamine) on suunatud üksikisikutele, meeskondadele või töögruppidele. Selle eesmärgiks on leida lahendused konkreetsetele teemadele, mis pärinevad osalejate igapäevastest professionaalsetest kogemustest ning küsimustest koostöö kohta inimeste vahel, kes töötavad erinevates ametites, erinevate ülesannetega, erinevates valdkondades ning kes on erinevatel hierarhilistel tasemetel. Supervisiooni eesmärgiks on parandada töökoha olukorda, keskkonda ja töökorraldust, samuti ka spetsiifiliste ametialaste oskuste korraldust. Seetõttu on supervisiooni eesmärk propageerida professionaalse praktika poolt pakutavat õppimisvõimalust ning parandada töö käigus toimuva koostöö kvaliteeti (Brönnimann, 1994). Supervisioon on professionaalse sekkumise analüüs aeg ja ruum seisatamiseks, kus välise eksperdi poolt analüüsitud tegevuse ja juhtimise abil leitakse uuesti tasakaalustatud olek. Analüüsitakse tundeselgusega professionaalse tegevuse nii emotsionaalset kui metodoloogilist mõõdet, seadmaks sekkumist kriitilise mõttemalli ja analüüsi abil jälle korrektsesse vormi (Allegri, 1997). 7
8 Isegi kui nad teevad seda pisut ebaharilikul moel, siis keskenduvad kõik väljapakutud määratlused kahele peamisele aspektile: kognitiivsele ja emotsionaalsele. Ühest küljest peaks supervisioon pakkuma ruumi mõtlemiseks, kus oleks võimalik igapäevasest tööelust tulenevaid probleeme lahendada. Teisalt peaks see olema vahend, mis sisaldab ja selgitab kõiki tööelust tulenevaid emotsionaalseid aspekte. Need kaks külge on omavahel lahutamatult seotud ning nende vahele ei ole võimalik tõmmata selget eraldusjoont. Juhtumitele mõeldes kerkivad üles emotsionaalsed aspektid, ning vastupidi. Kutseõppeasutuste töötajad on esmajoones inimesed. On vältimatu, et suhetes klientide, kolleegide ja tööandjatega on nad subjektiivsed. Seega peab supervisioon võimaldama käsitleda intersubjektiivsete suhete konfliktseid aspekte. Ilma sellise töövahendita riskib spetsialist vaimse ülekoormusega. Tulemuseks võib olla väsimus, niinimetatud läbipõlemine, mis omab negatiivset mõju spetsialisti tööst tulenevate igapäevaprobleemide lahendamisvõimele. Seega kujutab supervisioon endast ka ametliku ja isikliku arenguga seotud aega. See on töövahend aitamaks grupil ja üksikutel spetsialistel nende töö keerukate aspektidega igapäevaselt paremini toime tulla. Samuti pakub supervisioon välja uue hüpoteesi ja dünaamilise ajendi, mis mõjutavad harilikult staatilisi ja fikseeritud töö olukordi ja kontekste. Supervisiooni ei pea käsitlema hetkena, milles mõõdetakse iseenda professionaalset sobilikkust võrdluses eelnevalt määratletud mudelitega, vaid pigem kui aega hindamiseks, mõtlemiseks ning töötajate motiveerimiseks, et viimased mõistaks paremini seda valdkonda, milles nad töötavad. Tegemist on vahendiga, mille abil vähendada problemaatilisi aspekte (nii organisatsiooni kui suhete tasandil), tugevdades selleks oskusi töögruppides. Siinkohal on oluline järjepidevus, sest personali avatust diskussioonile ning pedagoogilise ja professionaalse mudeli kättesaadavust on võimalik suurendada ainult pideva pühendumise kaudu. Supervisiooni eesmärgiks pole mitte ainult konkreetse töötaja töövaldkond vaid ka asjaolu, et töötaja on osa organisatsioonist: kuuluvuse tunne, suhted kolleegide, klientide ja lähedastega, samuti ka välised mõjutegurid, kuna koostööd tuleb teha ka teiste asutustega. Supervisiooni protsess Supervisiooni tuleb käsitleda teatud laadi protsessina mida järgida, kui grupi koosolekutel tekib vajadus välise toe järele. On soovitatav, et superviisor on pärit väljastpoolt vastavat organisatsiooni ja omab allpoolnimetatud konkreetseid oskusi/kvalifikatsiooni. Grupi suurus ei tohiks ületada inimest, ning grupp võib olla nii homogeenne (hõlmates samal ametikohal töötavad inimesed) kui heterogeenne (kaasates ka erinevatel ametikohtadel töötavaid inimesi), sõltuvalt iga kutsehariduskeskuse sisemisest ülesehitusest. Iseenesestmõistetavalt peab grupp olema igapäevaselt koostööd tegev meeskond. Töömeetodite valik sõltub nii organisatsioonist (näiteks majanduslikest ressurssidest) kui töötajate motivatsioonist ja valmisolekust väljakutset vastu võtta. 8
9 Tegevuse etapid ja metodoloogia Allolev kirjeldus on paindlik ning seda saab vastavalt konkreetsetele oludele kohandada. - On selge, et kõiki supervisiooni protsessi elemente ei ole võimalik täpselt defineerida, sest ükski tegevuspaik ega standardne struktuur ei saa kõikides olukordades samamoodi rakenduda. Kuid mõned peamised punktid saab Sissejuhatavad etapid: Etapp Toimingud Kestvus Supervisiooni kirjeldus Supervisiooni soov Küsimuse mõistmine ja olukorra mõistmine Supervisiooni pakkumus Selgitada töötajatele, mis supervisioon on ning mil moel nad sellest kasu saaksid. Selgitada välja, kes vajaks supervisiooni kõige rohkem Kontakt asutuse kontaktisiku ja superviisori vahel, kellelt küsitakse üldisi küsimusi probleemi või teadvustatud vajaduse kohta Üks või rohkem kohtumisi superviisori ja asutuse kontaktisiku vahel supervisiooni soovi mõistmiseks. Täpsemalt keskendub superviisor järgnevate aspektide mõistmisele: - Konkreetsele asutusele iseloomulikud probleemid, vajadused, nõuded ja eesmärgid - Töötajate rollid ja ülesanded - Töötajate teadmised ja oskused - Asutusele sobivad ajad ja olemasolevad võimalused dialoogiks ja koostööks - Individuaalsed ja kollektiivsed füüsilised asukohad (kasulik teave toimumiskoha määramiseks) - Kliendigrupi (nt õppijad) iseloomustus, nende eesmärgid ja perekondlik taust - Spetsialiste ja kliendigrupi vaheline suhe, koolitatavate perekondlik taust - Organisatsiooni missioon ja arengusuunad Superviisor peaks eelinfo saamiseks saatma kõikidele osalejatele enne grupi kohtumist mõned küsimused Superviisor pakub välja: - Koha: ruumi valik, mis on välistest segajatest eraldatud ja kaitstud - Aja: ühekordse kohtumise kestvus ja grupi kohtumise sagedus Üks kohtumine Üks või rohkem kohtumisi 9
10 - Grupi liikmelisuse: see võib sõltuvalt supervisiooni palvest ja parameetritest erineda. Tõenäolisemalt on heterogeenne ja kõnetab kõiki ühe meeskonna liikmeid, kes täidavad sageli erinevaid ülesandeid. Grupi soovituslik maksimaalne suurus on inimest. - Meetodite selgituse: superviisor selgitab valitud metoodikaid, supervisiooni tähendust ning seda, kuidas ta kavatseb probleeme lahendada - Tasu Kui supervisiooni pakkumus võetakse vastu, saab tegelik protsess alata. Alljärgnevalt lühiülevaade ka selle kohta. Töö etapid ja nende ülesehitus: Etapp Toimingud Kestvus Grupi õppimine tundma Grupi tutvumine kasutades selleks dialoogi ja erinevaid superviisori poolt pakutud tehnikaid. Peamisteks teemadeks on: 1 kuni 2 kohtumist - Asukoha ning grupi reeglite kokkuleppimine - Arutelu ootustest supervisiooni suhtes (ja ka vastuväited) - Teadvustada ja mõista, millist tähendust iga grupi liige oma tööga seostab; liikmete ja meeskonna suhtumise iseloomustus - Organisatsiooni iga töötaja rolli mõistmine ja edendamine - Supervisiooni eesmärkide üldine määratlemine Protsessi ülesehitus ühine Superviisor kogub ja tunnustab grupi poolt tõstetud temaatikat ning julgustab osalejaid aruteludele. Kasutades supervisiooni meetodeid on võimalik: Kohtumiste arv kokkuleppel - Käsitleda iga juhtumi probleeme ja kavandada sekkumisi, stimuleerides seeläbi probleemide lahendamise oskusi - Jälgida tööalase tegevuse progressi, analüüsida kriitilisi aspekte ning määratleda eesmärke - Analüüsida tegevusvalikuid, rakendada mõtete selgitamisel põhinevaid õppimisprotsesse, jagada tõlgendusi ja arutada olukordade põhjuseid 10
11 - Emotsionaalsetele kogemustele tähelepanu pöörata ja neid mõista, sest need on professionaalse praktika osaks - Õppida tundma grupi dünaamikat, jagada oma tähelepanekuid ja nõuandeid ning julgustada efektiivset suhtlust ja vastastikust tuge - Soosida delegeerimist, tõstes esile kõikide töötajate isiklikud ressursid Hindamine - Järjepidev hindamine: seda võimaldab logi täitmine, kuhu salvestatakse kõikide kohtumiste kesksed teemad. Oleks kasulik jagada logi järgmise kohtumise ajal ka kõikidele osalejatele Kogu jooksul protsessi - Osalejate poolne tagasiside: hinnatakse tehtud töö efektiivsust. Kõikidel osalejatel palutakse kirjeldada: saavutatud tulemusi, tugevusi ja arenguruumi aspekte, mis puudutavad kohtumiste sisu ning suhet superviisori ja grupiga Protsessi lõpp ja võimaliku uue protsessi planeerimine Supervisioon on ringja ja dünaamilise protsessi osa, mis võib kas lõppeda või tekitada uue protsessi. Juhul, kui nii grupp kui superviisor arvavad, et murede lahendamiseks on vaja planeerida lisakohtumisi, võib supervisiooni esialgse soovi ümber sõnastada. Lõpus Samuti võib grupp vajadusel jätkata individuaalset tööd kolleegidevahelise nõustamise raames (kovisioon). Sellisel juhul on viimane staadium justkui iseseisev praktika: superviisor saab aidata eelnevalt paika panna reeglid ja protsessid, mille kaudu grupi autonoomiat parandada. Superviisor Superviisor peaks olema spetsialist, kellel on spetsiifilised erialased oskused, näiteks: - Kraad psühholoogias ja tegevuslitsents - Mitmeaastane koolitamise ja supervisiooni kogemus Hawkins ja Shohet (2006) kirjeldavad superviisorit oma C.L.E.A.R. (Contract - Listen - Explore - Action Plan Review (Kokkulepe - Kuulamine - Uurimine - Tegevusplaan - Ülevaade)) mudelis. Alljärgnevalt selgitame selle akronüümi lahti. Kokkulepe Tähelepanu keskpunktis on võime luua selge kokkulepe, määratleda oma isiklik eetiline ja epistemoloogiline raamistik, supervisiooni funktsioonid ja oma enda isiklik kindel roll. Supervisiooni koosviibimised algavad määratledes esmalt klientide poolt soovitud tulemused, mõistes, mis temaatika tuleb katta ning kuidas saab superviisor ja supervisiooni protsess abiks 11
12 olla. Samuti on oluline määrata kindlaks mistahes põhireeglid või rollid. Seda faasi nimetatakse kokkuleppeks, sest seda iseloomustavad erinevad läbirääkimised. Kuulamine Siin on rõhk võimel kuulata, empaatiliselt ja päriselt, pöörates tähelepanu sõnalistele ja mittesõnalistele aspektidele, et töötajaid ja gruppi paremini mõista. Selles etapis aitab superviisor juhendatavail mõista arenguid aspektides, mida muuta tahetakse. Samuti saab superviisor aidata juhendatavail iseennast paremini kuulama õppida, luues jagatud infos uusi seoseid või sõnastades kuuldut ümber. Uurimine Küsimuste esitamise kaudu, mõtiskledes ja uut teadlikust luues arendavad superviisorid välja erinevaid variante, kuidas üht või teist suhet või teemat käsitleda. Ühest küljest saab supervisiooni tõlgendada küsimuste esitamise kunstina, aidates ja toetades seeläbi töötajaid pideval vastuste leidmisel. Superviisori ülesandeks on aidata töötajail ise oma hüpoteesid ja selgitused määratleda. Sellest vaatenurgast on superviisori roll tekitada palju põhjendatud küsimusi. See tähendab, et küsimustel on epistemoloogiline sisu küsitakse midagi, mis on tundmatu. (Merlini ja Filippini, 2006). Tegevusplaan Superviisor rakendab oma teoreetilisele taustale toetudes erinevaid lähenemisi, katmaks grupi teatud omadusi ning teda värvanud organisatsiooni vajadusi. Olles tutvunud olukorra erinevate arengutega ja töötanud probleemide lahendamiseks välja erinevad lahendused valib superviisor viisi, kuidas jätkata, ning lepib kokku esmased sammud. Siinkohal on oluline teha kiire eelproov ja näidata, kuidas esimesed tulevased sammud välja peaks nägema. Ülevaade See tähendab kõikide kokku lepitud tegevuste hindamist. Superviisor peab suutma anda selget, ühetähenduslikku, tasakaalustatud ja õigeaegset tagasisidet. Sel moel saavad inimesed tegevusi mõista ja täiustada, tagades muutuse protsessi. Superviisor julgustab ka osalejaid ütlema, mis on nende jaoks supervisiooni protsessi puhul kasulik, mis keeruline, ning mis võiks tulevastel kohtumistel teistsugune olla. Protsessi lõpetab kokkulepe, kuidas planeeritud tegevuste täitmist tulevastel supervisiooni kohtumistel hinnatakse. Lisaks eelnevale määratlevad autorid ka mõned aspektid, mida tuleks täita, et muutuse tagamiseks efektiivset tagasisidet saada. - Selgesõnalisus: Mõelge läbi, mida te soovite öelda, ning väljenduge selgelt. Ebamäärasus ja toppama jäämine suurendab ärevust ning on võimalik, et teid ei mõisteta õigesti. - Võta vastutus: Teie poolt antav tagasiside on teie enda arusaam, mitte lõplik tõde. Seega ütleb tagasiside võrdselt palju nii teie kui inimese kohta, kellele tagasisidet annate. Tagasiside saaja aitamiseks tuleb seda tagasiside andmisel ka rõhutada (eelistades näiteks sõnastust Kui sa..., siis tunnen ma..., mitte Sa oled...). - Regulaarsus: Tagasiside on kasulikum, kui seda antakse regulaarselt. - Tasakaalustatud: Oleks hea negatiivset ja positiivset tagasisidet tasakaalus hoida. Kui leiate, et kellelegi antav tagasiside on alati kas positiivne või negatiivne, siis tähendab see ilmselt, et teie vaatenurk on mingil moel kaldu. See ei tähenda, et kriitilistele märkustele peab alati leiutama juurde midagi positiivset, vaid aja jooksul peaks siiski tekkima tasakaal. 12
13 - Üksikasjalik: Üldsõnalisest tagasisidest on väga raske õppida. Gilbert ja Evans (2000) annavad superviisori omadustest palju detailsema ülevaate, tuginedes osaliselt ka Leddicki ja Dye (1987) tööle. Ülevaade on üles ehitatud alljärgnevale kondikavale. - Paindlikkus: Orienteerumisvõime teoreetiliste mõistete vahel, paljude erinevate sekkumiste ja meetodite kasutamine. - Multi-perspektiivne vaade: Suuta näha sama olukorda paljudest erinevatest vaatenurkadest. - Valdkonna tundmine, milles nad superviisorid on. - Võime töötada kultuurideüleselt: iga inimene on põimitud teda ümbritsevasse kultuuri ja kui me töötame efektiivselt erinevatest kultuuridest pärit inimestega, peame tundma oma enda kultuuri ja selle eeldusi. Kui superviisor järgib sellist lähenemist, aitab see osalejatel olla vähem kaitsepositsioonil. Teatud hoiakud ja tunded pole enam õiged ega valed vaid hoopis huvitavad. See lähenemine aitab avada ruumi, kuhu päriselulised kogemused siseneda saavad ning kus neid väärtustatakse. - Võime enda ja osalejate ärevust hallata ja tagasi hoida. - Valmisolek osalejatelt ja uutest olukordadest õppida. - Osavõtlikkus laiemate kontekstuaalsete teemade suhtes, mis mõjutavad nii terapeutilist kui supervisiooni protsessi. - Kasutab võimu asjakohaselt ja mitterõhuval moel. - Huumor, alandlikkus ja kannatlikkus. Kestvus Puudub kindel soovituslik kestvus. Protsess on pidev. Iga sessioon peaks kestma 45 kuni 60 minutit ning sagedus sõltub grupi vajadustest. Ometi saab iga superviisor koos seotud asutuse või asutustega määrata tema poolt läbiviidava supervisiooni ajad ja kestvuse. Supervisiooni kasutuselevõtmise võimalused / eeltingimused Iga organisatsioon valib modaalsused, mille kaudu supervisiooni protsessi ellu rakendada. Üheks võimaluseks on rakendada see ühe organisatsiooni sees, töötajatele vajadustest lähtuvalt. Teisalt, spetsialiste supervisioonigrupp võib täita sarnaseid ülesandeid väga erinevate organisatsioonide jaoks. Tegelikult eristab kirjandus neid kaht võimalust selgelt, määratledes need meeskonna supervisiooni ja grupi supervisioonina (Hawkins ja Shohet, 2006). Meeskonna supervisioon on grupi supervisioonist erinev. Tegelikult tähendab see töötamist grupiga, mis pole kokku tulnud ainult ühise supervisiooni eesmärkidel, vaid mis omab lähedasi tööalaseid suhteid ka väljaspool kohtumisi. Seega on siinkohal võimalik, et supervisiooni grupid on heterogeensed, koosnedes erinevaid tööülesandeid täitvatest töötajatest. Kuid neil ülesannetel on spetsiifilise töökeskkonna tõttu mõned sarnased probleemid. Sellist laadi 13
14 supervisioon võiks soosida meeskonna motiveerimist, kalduvust teha koostööd ühiste ja sektoriüleste eesmärkide kallal, ning gruppi kuuluvuse tunnet, mis saab parandada üksikisikute ja kogu organisatsiooni heaolu. Teisel puhul on grupid homogeensed, koosnedes inimestest, kes teevad samalaadset tööd, kuid kelle töötingimused on erinevad, sõltudes organisatsiooni eripäradest, kus nad töötavad. Esiteks põhinevad selle valiku eelised võimalusel, et erinevad kogemused ja töölaad võib viia uue vaatenurgani, millest võib kasu lõigata terve grupp. Samuti aitab erinevate osalejate taust keskenduda lahendamist vajavatele probleemidele ja rakendamist vajavatele heale praktikatele, mis on kõik seotud ühiste probleemidega ning mis ei sõltu probleemi päritolu konkreetsest keskkonnast. See saab aidata keskenduda personalile ja üldistele teemadele, vältides liiga praktilisi aspekte, mis supervisiooni takistada võivad. See võimalus võib tunduda jätkusuutlikum ühe üksiku organisatsiooni majanduslikust ja ajahaldamise perspektiivist. Samas, erinevatest tingimustest pärit osalejail, kes ei tööta üksteisega igapäevaselt koos, võivad tekkida raskused oma probleemidest avalikult rääkimisel, sest nad on koos inimestega, keda nad ei tea. 14
15 Kasutatud kirjandus Raamatud ja artiklid Allegri E. (2000) Supervisione e lavoro sociale. Roma: Carocci. Belardi N. ja Wallnöfer G. (2007) La supervisione nelle professioni educative. Potenzialità e risorse. Gardolo (TN): Erickson. Brönnimann U. B. (1994) Professionalisierung der Supervision in der Schweiz, Forum Supervisione, vol. 4, p. 38. Publikatsioonis Belardi N. and Wallnöfer G. (2007) La supervisione nelle professioni educative. Potenzialità e risorse. Gardolo (TN): Erickson. Cellentani O. ja Giudicini P. (1989). Il servizio sociale tra identità e prassi quotidiana. Milano: FrancoAngeli. Fiorentino Busnelli E. (1992) Supervisione professionale nel servizio sociale. In Servizi Sociali, Centro Studi e Formazione Sociale Fondazione Emanuela Zancan, Anno XIX, n.1, pp Padova. Gilbert M. ja Evans K. (2000) Psychotherapy Supervision in Context: An Integrative Approach. Buckingham: Open University Press. Hawkins P. ja Shohet R. (2006). Supervision in the helping professions. Philadelphia: Open University Press. Leddick R. ja Dye H. A. (1987) Effective supervision as portrayed by trainee expectations and preferences. In: Counselor Education and Supervision, 27, Merlini F. ja Filippini S. (2006). La supervisione al servizio della valutazione. In: Prospettive Sociali e Sanitarie, n. 19/2006, pp Oggionni F. (2015). Pedagogical supervision. A professional strategy of lifelong learning for educators. Publikatsioonis: Warwick Lifelong Learning One Day Conference 2015 "Dimensions of Lifelong Learning: Past, Present and Future". Coventry (UK): The University of Warwick. Oggionni F. (2013). La supervisione pedagogica. Milano: FrancoAngeli. Oggionni F. (2009). La supervisione pedagogica nel tirocinio: modelli teorici e ipotesi concettuali. Publikatsioonis: Palmieri C., Pozzoli B., Rossetti S. A., Tognetti S. (a cura di), Pensare e fare tirocinio. Manuale di Tirocinio per l educatore professionale. Milano: FrancoAngeli. Okely O. (1992). Professione assistente sociale: soggetti, oggetti, metodi in supervisione. Publikatsioonis: Politiche sociale e servizi, n. 1. Vita e Pensiero: Milano. Zanchettin, A. (2009). La supervisione pedagogica nella formazione professionale. Ricerche di Pedagogia e Didattica, 4(2). Internetiallikad ANSE - Euroopa Rahvuslike Supervisiooni Organisatsioonide Assotsiatsioon: Berufsverband für Supervision & Coaching BSC (Supervisiooni ja coachingu kutseliit BSC): Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest. 15
Projekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemPäevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa,
Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Paadi 5, II korrus 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemEesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Tu
Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Turu 2, Tartu 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemOsaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav m
Osaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav moodul Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu põhiõiguste
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemMicrosoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]
HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI
TPM MEETING IN ESTONIA 2017-1LV01-KA219-035479_5 TUESDAY 29 th January 2019 28/01/2019-01/02/2019 9.50 Projekti partnerid: Leikskolinn Solborg (Island), Tallinn-Paide liinibuss Vaivaru pamatskola (Läti),
RohkemFRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND
FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemATAP4_töökava
Avalike teenuste arendamise programm Töökava 18.06.2019 Programmi finantseeritakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ja riigieelarvest omafinantseerimiseks ettenähtud vahenditest. Korralduslik info Koht ja
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemPRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT
PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemPowerPoint Presentation
TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemMicrosoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc
ITEM 5 SP/PS 23/24.11.2007 Représentant les avocats d Europe Representing Europe s CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemVaba aja sisustamise ümbermõtestamine?
Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemSlide 1
Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see
RohkemPEADIREKTOR
KINNITATUD august 2018 I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus Järelevalveosakond 1.2 Ametinimetus Nõunik (keskkonnatervis) 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Järelevalveosakonna juhataja 1.5
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
Rohkem