Laeva jõe alamjooksu seisund suurselgrootute järgi a. Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/ raames läbiviidud uuringute aruanne Henn Tim

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Laeva jõe alamjooksu seisund suurselgrootute järgi a. Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/ raames läbiviidud uuringute aruanne Henn Tim"

Väljavõte

1 Laeva jõe alamjooksu seisund suurselgrootute järgi a. Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/ raames läbiviidud uuringute aruanne Henn Timm Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskus

2 Laeva jõe alamjooksu seisund suurselgrootute järgi a. Henn Timm (Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskus) 1. Sissejuhatus Euroopa Veepoliitika Raamdirektiivi (2002) järgi on suurselgrootute (ingl. macroinvertebrates ) taksonoomiline koosseis ja arvukus vooluvete seisundi hindamiseks hädavajalikud. Suurselgrootute nime all mõistetakse palja silmaga nähtavaid loomi, läbimõõduga enamasti üle 0,5 mm. Nende hulka kuuluvad peamiselt põhjaelulised olendid: putukad, ämblikulaadsed, vähid, limused, ümarloomad, lame- ja rõngussid, käsnad ning sammalloomad. Hõljumiloomadega võrreldes on nende eelisteks lai levik, suur liigiline ja toitumistüüpide mitmekesisus; kaladega võrreldes vähene liikuvus, pisikutega võrreldes pikk eluiga. Taimedest erinevalt leidub suurselgrootuid ka pimedas (võrade varjus või sildade all). Neid on kerge koguda ja lihtne määrata. Erinevalt hüdrokeemilistest mõõtmistest on suurselgrootute seisundihinnangud tagasiulatuva mõjuga. Tundlike taksonite (liikide või suuremate süstemaatiliste rühmade) leidmine näitab, et mitte ainult kogumishetkel, vaid vähemalt nende senise eluaja jooksul pole veekogus olulisi kahjustusi toimunud. Suurselgrootud esinevad igal aastaajal ning reageerivad inimtegevusele tugevalt ja sageli ennustatavalt. Nad võimaldavad jälgida nii punkt- kui haja-, nii lühi- kui pikaajalist reostust. Paljude taksonite vastused eri stressitüüpidele on teada ning selle alusel on välja töötatud usaldusväärselt toimivaid indekseid. Praeguse töö eesmärgiks oli hinnata suurselgrootute olukorda Laeva jõe ajaloolisel kinnikasvanud alamjooksul, mida kavatsetakse toimiva vooluveelõiguna taastada ( mise_kmh_programm). Sama tööd korrati juba a. sügisel ning see peaks jätkuma pärast taastamistöid.

3 2. Uurimisala iseloomustus Uuritud kohad paiknesid Laeva jõe alamjooksul, nii vanas kinnikasvanud kui uues kanalikujulises osas. Laeva jõeks e. Laeva kanaliks (nr. 6 ja 7 joonisel 1) nimetatakse praeguses töös just kanaliseeritud osa, kus vesi tänapäeval tegelikult voolab. Karisto ojaks (nr. 4, 5 ja 8) nimetatakse jõe ajaloolist alamjooksu, mis praegu koosneb soostunud seisuvete jadast. Viimane suubus varem Emajõe (praeguses töös I kaevandi nimelisse) vanajõkke (nr. 1, 2 ja 3), mis sel ajal moodustas Laeva jõe äärmise alamjooksu. Proovikohtade paiknemine on joonisel 1. Joonis 1. Proovikohad Maa-ameti geoportaali järgi ( Numbrid on samad, mis tabelites ja lisas 1

4 Tabel 1 Üldandmeid uuritud vooluveelõikude kohta. Valgala hinnati kauguse järgi lähtmest (Eesti NSV..., 1986 ja Maa-ameti geoportaali abil), voolukiirus (kiire või aeglane) põhja iseloomu (kivine-kruusane või liivane-mudane) järgi Nr. Jõelõik Kaugus Valgala Vool lähtmest (km 2 ) (km) 1 Emajõe I kaevand, suue aeglane 2 Emajõe I kaevand, keskel aeglane (seisev) 3 Emajõe I kaevand, ots aeglane (seisev) 4 Karisto (alumine) aeglane (seisev) 5 Karisto (keskmine) aeglane (seisev) 6 Laeva (ülemine) aeglane 7 Laeva (alumine) kiire 8 Karisto (ülemine) aeglane (seisev) Kohti nr. 1-7 uuriti samamoodi a. sügisel a. lisandus koht nr. 8. Sellega seoses muutusid natuke kohtade nimed: a. oli Karisto (nr. 5) nimeks ülemine, nüüd nimetati teda keskmine ja ülemiseks muutus nr Materjal ja meetodid Välitööd tehti Proovid koguti vastavalt Rootsi ja Euroopa standardile EN Suurselgrootuid püüti veekogude põhjast nelinurkse standardkahvaga (raami serva pikkus 25 cm, sõelaava läbimõõt 0,5 mm, varre pikkus 1 m) jalaproovide või kahvatõmmete abil (European, 1994). Jalaproov seisneb jalaga põhjasette segamises, vastuvoolu püsti asetatud kahva ees. Kui sügava vee ja/või pehme põhja tõttu polnud võimalik jõepõhjas seista, siis kasutati kahvatõmbeid kas piki põhja või vastu vertikaalset kaldaserva, püüdes katta samasugust pindala nagu jalaproovide puhulgi. 5 juhuslikult paigutatud proovi võeti ühelaadilise põhjaga jõelõigu (prooviala) alumisest osast (proovikohast), mis oli ca 10 m pikk (joonis 2). Iga proov kattis ligikaudu 1 m pikkuse osa (0,25 m 2 ) jõepõhjast. Kuuendaks osaprooviks oli kvalitatiivne liigiotsing, mis hõlmas kõik tähtsamad proovialal esinevad põhjatüübid ning elupaigad. Proovikohtade kirjeldused on lisas

5 1. Geograafilised koordinaadid määrati GPS 315 Magellan abil. Loomad ning kahva sattunud muu tahke materjal fikseeriti kohapeal 96% piirituses; loomad sorditi, loendati ja määrati laboris. Vooluvete seisundit hinnati sarnaselt ühele Rootsis omaksvõetud viisile (Johnson, 1999; Medin et al., 2001). Viie sarnase proovi alusel hinnati isendite ja taksonite keskmist arvu pinnaühikul ning taksonierisust; muude tunnuste puhul arvestati ka kvalitatiivset proovi. Joonis 2. Prooviala ja proovikoha üldistatud skeem Seisundi iseloomustamiseks arvutati taksonirikkus (T), Shannoni erisusindeks H (Johnson 1999), ASPT indeks (Armitage et al., 1983; lisa 3), Taani vooluvete fauna indeks DSFI (Skriver et al., 2000; lisa 3) ning EPT indeks ehk Ephemeroptera, Plecoptera ja Trichoptera taksonite arv proovis (Lenat, 1988). Kõik nimetatud tunnused on seisundiga võrdelised. Taksonirikkus tähendab taksonite üldarvu kõigis kuues osaproovis kokku. Shannoni erisus sõltub nii taksonite üldarvust kui nende omavahelisest domineerimisastmest. ASPT (Average Score per Taxon) näitab taksoni keskmist tundlikkust. DSFI (Danish Stream Fauna Index) on mõeldud orgaanilise reostuse hindamiseks. EPT indeks on tundlikesse rühmadesse (Ephemeroptera, Plecoptera ja Trichoptera) kuuluvate taksonite arv. Mitme indeksi üheaegsel kasutamisel on üheainsa ees eeliseid, sest indeksid väljendavad seisundi erinevaid külgi (Barbour et al. 2000, AQEM..., 2002).

6 Proovivõtumeetod loeti kõigi nimetatud indeksite arvutamiseks sobivaks, ehkki algkujul on proovi suurus DSFI puhul praegu kasutatust veidi väiksem (Skriver et al. 2000). Seisundi hindamisnormid eri jõetüüpides pole samad, seepärast on tarvis teada, millistesse tüüpidesse uuritavad jõelõigud kuuluvad. Suurselgrootute jaoks on olulised tegurid valgala, voolukiirus ning vee karedus (tabel 2). Peale seisundindeksite hinnati ka keskmine isendite arv ruutmeetril (asustustihedus) ning suurselgrootutel tuginev voolukiirust ja põhja iseloomustav indeks MESH - Macroinvertebrates in Estonia: Score of Hydromorphology (Timm et al. 2011). Viimane on mõeldud hüdromorfoloogilise seisundi hindamiseks, kuid tema tarvis pole veel kehtestatud seisunditasemeid. Mida kõrgem on MESH väärtus, seda kiirem vool ja ühtlasi kõvem põhi. Valgala hinnati jõe ligikaudse pikkuse abil proovikohas (kaugus lähtmest kilomeetrites) Eesti NSV (1986) järgi. Näiteks 100 km 2 valgalale (naturaallogaritm 4,6) vastab ligikaudu jõe pikkus 25 km (naturaallogaritm 3,2) ja 1000 km 2 valgalale 74 km (joonis 3, tabel 1). Kõik uuritud paigad kuulusid km 2 valgalavahemikku. Laeva jõe sisulist pikkust oli võimalik hinnata ainult tegelikult voolavate lõikude tarvis, kuid on ilmne, et praegused vooluta osad (Karisto oja ja I kaevand) oleksid neile valgala suurusklassi mõttes lähedased. Et voolukiirus aastaajati tugevalt erineb, sellest sõltuv põhja iseloom aga mitte, loeti kiirevoolulisteks kivised ja kruusased proovikohad, ning aeglasevoolulisteks liivase- või mudasepõhjalised proovikohad. Praegu seisuveeliste Karisto oja ning Emajõe I kaevandi seisundi hindamisel lähtuti sellest, nagu nad oleksid Laeva jõe aeglasevoolulise alamjooksu osad. Kõik kohad loeti seisundi hindamise mõttes liivakivi-aluskivimiga alal asuvateks. Tabelis 2 esitatakse viie vaadeldud indeksi etalonväärtused ja klassipiirid, mis tuginevad Eesti vooluvetest a. kogutud proovidele (Pinnaveekogumite ). Väga heas seisundis olevateks on selles töös mõistetud kohti, kus inimmõju suurselgrootute kooslustele võis lugeda ebaoluliseks.

7 Tabel 2 Suurselgrootute etalontingimused ja klassipiirid Eesti vooluvetele. R - etalontase, H - väga hea (sinine), G - hea (roheline), M - kesine (kollane), P - halb (oranž) ja B - väga halb (punane) seisund. n - proovide arv Tunnus Valgala, voolukiirus ja R H G M aluskivim Taksonirikkus <100 km 2, kiire 29 > <17 Taksonirikkus <100 km 2, aeglane 18 > <11 Taksonirikkus km 2, kiire 35 > <21 Taksonirikkus km 2, aeglane 29 > <17 Taksonirikkus >1000 km 2 33,5 > <20 EPT <100 km 2, kiire 13 > <8 EPT <100 km 2, aeglane 9 > <5 EPT >100 km 2 16,5 > <10 EPT Emajõgi allpool Võrtsjärve, kiire 7 > <4 Shannoni erisus <100 km 2, lubjakivi 2,4 >2,1 1,9-2,1 <1,9-1,4 <1,4 Shannoni erisus <100 km 2, liivakivi ning >100 km 2 3 >2,7 2,4-2,7 <2,4-1,8 <1,8 ASPT <100 km 2, aeglane 6,1 >5,5 4,9-5,5 <4,9-3,7 <3,7 ASPT <100 km 2, kiire 6,6 >5,9 5,3-5,9 <5,3-4 <4 ASPT >100 km 2 6,9 >6,2 5,5-6,2 <5,5-4,1 <4,1 DSFI DSFI <10000 km 2, v.a. Emajõgi allpool Võrtsjärve <4 P või B

8 Joonis 3. Valgala ja jõe pikkuse seos Eesti NSV (1986) andmete põhjal. Jooniselt on eemaldatud negatiivsed väärtused Seisundi koondhinnang anti järgmiselt. Igale indeksile omistati saadud seisundiväärtusele vastav punktide arv: 5 (väga hea), 4 (hea), 2 (keskpärane) ja 0 (halb või väga halb). Halb ja väga halb seisund üksiku indeksi tasemel võrdsustati, sest nende eristamiseks polnud nagunii piisavalt andmeid. Seejärel iga proovikoha viie indeksi punktid summeeriti. Summa tähistas kokkuvõttes väga head, head, kesist, 6-9 halba ja <6 väga halba seisundit. Protsentides väljendatav Environmental Quality Ratio ehk EQR on viie indeksi põhjal saadud seisundi suhe vastavasse etalonväärtusse (25). Proovivõtu ja seisundi hindamise täpsem kirjeldus on vastavas juhendis (Timm & Vilbaste 2010). 3. Tulemused Kaheksast kohast neljas valdasid tiigipäevikute (Cloeon dipterum) vastsed. Ülejäänud kohtades oli igas isesugune dominant. Võrreldes aastaga, oli dominant jäänud samaks ainult kahes Emajõe kaevandi kohas (tabel 3, lisa 2). Ohustatud ja/või haruldasi liike proovides ei leidunud a. üldse, kuid a. tabati neid mitu ning mitmes paigas. Emajõe kaevandi a. taastatud kohas, mis muidu tundus olevat kaevetöödest ikka veel väga häiritud seisus (tabel 4), leiti Eestis väga haruldase kiililise, ida-vesihobu (Gomphus flavipes) vastseid. Neid ongi Eestis seni tabatud ainult Emajõest, Kärevere ja Vorbuse lähedalt. Võimalik, et tegu on osalt pioneerliigiga, kes asustabki meelsasti värskelt tekkinud jõepõhja. Looduslikult on sama efektiga arvatavasti kuivade kallaste kiire üleujutamine, mis on Emajõele väga iseloomulik. Emajõe kaevandis ning Karisto ojas tabati kolmes kohas kaitsealuseid Natura rabakiililiike, igas kohas erinevat (tabel 3). Laeva jõe praegu tegelikult voolavas osas (Laeva kanalis) haruldasi liike polnud. Küll oli mõlemas lõigus ootamatult arvukas Peipsi ja Emajõe kaudu leviv tulnukliik, rändvähk (Gmelinoides fasciatus). Ülemises proovikohas moodustas ta isegi 12% kõigist isenditest (lisa 2).

9 Tabel 3 Domineerivad taksonid, ohustatud ja haruldased liigid (OHL) uuritud paikades Nr. Jõgi ja jõelõik Dominant Dominant OHL OHL Emajõe kaevand, suue Emajõe kaevand, keskel Emajõe kaevand, ots 4 Karisto (alumine) 5 Karisto (keskmine) 6 Laeva (ülemine) Chironomidae Chironomidae Gomphus flavipes Cloeon dipterum Cloeon dipterum Cloeon dipterum Asellus Asellus aquaticus Asellus aquaticus Oligochaeta aquaticus Cloeon dipterum Cloeon dipterum Hydropsyche angustipennis 7 Laeva (alumine) Chironomidae Pisidium sp. Leucorrhinia albifrons Leucorrhinia pectoralis 8 Karisto (ülemine) - Cloeon dipterum Leucorrhina caudalis Tabelis 4 on esitatud uuritud kohtade seisund Eestis praegu kehtivate normide kohaselt.

10 Tabel 4 Seisund suurselgrootute järgi. Aeg: aasta, kuu, päev. N - asustustihedus (isendeid m 2 ), T - taksonirikkus (koos kvalitatiivse prooviga), H - Shannoni erisus. Seisundi üldhinnang (MMQ) - pallides 5 indeksi põhjal. EQR - Environmental Quality Ratio (üldhinnang jagatud etalonväärtusega). Seisunditasemed on värvitud tabeli 2 järgi Nr. Jõgi ja jõelõik Aeg N T H ASPT DSFI EPT MMQ EQR MESH 1 Emajõe kaevand, suue 2 Emajõe kaevand, keskel 3 Emajõe kaevand, ots 4 Karisto (alumine) 5 Karisto (keskmine) 6 Laeva (ülemine) 7 Laeva (alumine) 8 Karisto (ülemine) ,22 3, , ,25 4, ,4 0, ,69 4, ,48 1, ,49 4, ,52 0, ,45 4, ,52 0, ,9 5, , ,96 5, ,88 2, , ,56 0, Emajõe I kaevand, suue Selles paigas oli muudest kohtadest erinevalt tehtud süvendustöid, mis väljendus ka põhja iseloomus. Veetaimestikku oli vähe, põhi kleepuvmudane ja savine. Seisund eri indeksite järgi oli halb, mis tulenes tõenäoliselt peamiselt kaevetöödest (nii otseselt kui kaudselt, paiga kaladele ligipääsetavaks muutumise kaudu). Natuke mõjutas seda kohta positiivses mõttes Emajõe enda vool, mis väljendus MESH-indeksi suhteliselt kõrges väärtuses, võrreldes teiste seisuveeliste kohtadega (kaevandi Emajõest kaugemad osad ja Karisto oja) Emajõe I kaevand, keskosa Kallas oli loodusliku taimestikuga (peamiselt tarnad). Põhi oli vertikaalne, üsna kõva, savine ja detriidine. Veevoolu ei olnud, sest siia suubunud Laeva jõgi on ammu mujale juhitud. Taksonite arv oli kõrge, kuid need kuulusid seisuveeliikide hulka. Muud seisundiindeksid olid nii madalad, et vooluvete kriteeriumide järgi hinnates oli see koht kokkuvõttes kesises seisundis. Selle

11 peamiseks põhjuseks oli tõenäoliselt voolu puudumine, mida näitas ka MESH madal väärtus (<1) Emajõe I kaevand, ots See koht asus vanajõe umbses mudases sopis, kus põhi oli mudane ning puudusid selgelt väljakujunenud kaldad. Inimmõju mõttes oli see koht eelmisega sarnane, kuid looduslikelt eeldustelt halvem, sest tegu oli vedela muda ladestumise alaga, mis paljudele liikidele ei sobi. Seisund oli siin kaevandi keskosaga võrreldes enam-vähem samasugune (kokkuvõttes kesine) Karisto oja alumine osa Tegu on endise jõelaiendiga. Selle kallas sarnanes I kaevandi keskosaga (püstloodne, tarnastikuga, suhteliselt kõva). Sarnased olid ka liigiline koosseis ning seisundiindeksite väärtused. Taksonite üldarv oli väga heal tasemel, Shannoni erisus heal, kuid muud indeksid ei lubanud kokku üle kesise seisundi. Peamiseks põhjuseks tõenäoliselt voolu puudumine Karisto oja keskmine osa Selles kohas oli endisest jõest säilinud mõne meetri laiune madal säng. Kallas sarnanes eelmise koha omaga. Ka seisundiindeksid olid väga sarnased ning koondseisund samuti kesine Karisto oja ülemine osa Elupaik oli väga sarnane kahele eelmisele Karisto oja kohale. Ka koondseisund oli samasugune. Paremat koondseisundit ei lubanud taksoni madal keskmine tundlikkus ning vähene tundlike rühmade (EPT) arv. Tähelepanu äratas ülikõrge taksonite arv (53). See suurenes väga selgelt madalamalt kõrgemale: Emajõe kaevandi suudmest kuni Karisto oja ülemise kohani (joonis 4).

12 Joonis 4. Taksonite arv Emajõe kaevandis ja Karisto ojas. Vasakul on madalaim, paremal kõrgeim koht Kui kaevandi suudmes võisid suurselgrootute mitmekesisust vähendada kaevetööd ning kogu kaevandis selgrootutest toituvate kalade mõju, siis taksonite arvu suurenemine piki Karisto oja ülesvoolu võib näidata, kuhuni kalastiku mõju tegelikult ulatus. Suurvee ajal pääsevad kalad peaaegu kõigisse jõejäänukitesse, kuid mida kõrgemal need asuvad, seda väiksem on tõenäosus sinna pääseda. Kõrge veeseisuga a. sellist seaduspära ei täheldatud (tabel 5), kuid siis kõige kõrgemal asuvat paika (nr. 8) ka ei uuritudki Laeva kanal (ülemine osa) Selles kohas oli aeglane vool ning liivane-detriidine põhi. Kolm indeksit näitas väga head, kaks head taset; kokku väga hea seisund. MESH (2) näitas oluliselt kiiremat voolu ja kõvemat põhja, kui Emajõe kaevandis või Karisto ojas, kus see oli enamasti < Laeva kanal (alumine osa) Vool oli kiire ja põhi kivine. Kaks indeksit näitasid väga head, kolm indeksit head seisundit. Koonseisund seega peaaegu väga hea. MESH (>2) näitas oluliselt kiiremat voolu ja kõvemat põhja, kui kuskil mujal, mis langes tegeliku olukorraga hästi kokku.

13 3.9. Aastatevaheline võrdlus aastaga võrreldes oli a. sügisel oluliselt madalam veetase. Sageli aitab madalam vesi kaldaäärsetele suurselgrootutele paremini ligi pääseda ja nende tõenäolisi elupaiku tegelikult näha, mitte ainult huupi vee all kahvaga tõmmata. Seitsme mõlemal aastal uuritud proovikoha võrdlus kahel aastal on tabelis 5. Tabel 5 Suurselgrootuid iseloomustavad indeksid ja a. Indeksite tähised samad, mis tabelis 4 Nr. Jõgi ja jõelõik Aeg N T H ASPT DSFI EPT MMQ EQR MESH 1 Emajõe I kaevand, suue 2 Emajõe I kaevand, keskel 3 Emajõe I kaevand, ots ,73 5, ,16 1, ,22 3, , ,27 4, ,52 1, ,25 4, ,4 0, ,83 4, ,32 0, ,69 4, ,48 1,05 4 Karisto (alumine) ,28 4, ,44 0, ,49 4, ,52 0,72 5 Karisto (keskmine) ,89 4, ,44 0, ,45 4, ,52 0,71 6 Laeva (ülemine) ,62 5, ,72 2, ,9 5, , Laeva (alumine) ,4 6, ,88 1, ,96 5, ,88 2,34 Tabelist nähtub, et suurselgrootute isendite arv proovides oli madala veeseisuga a. isegi väiksem kui kõrge veeseisuga a. seisuveelistes Emajõe kaevandis ning Karisto ojas, aga mitte voolavas Laeva kanalis. Taksonite arv oli seisuveelistes osades mõnikord väiksem,

14 mõnikord suurem. Vooluveelistes osades oli taksoneid madalama veeseisuga aastal eeldatavalt rohkem, ehkki neid oli väga hea seisundi tarvis piisavalt ka a. Välja arvatud üks koht Emajõe kaevandis, oli Shannoni erisus a. igal pool kõrgem kui a. Taksoni keskmine tundlikkus oli kahe aasta lõikes enam-vähem sama, ainult Emajõe kaevandi suudmes väiksem a. (halb) kui a. (kesine). Taani indeks seisuveelistes osades ei muutunud, kuid nende hindamiseks ta ka seisuveeliste liikide tõttu õieti ei sobi. Indeks arvutati selleks, et teda võimalusel võrrelda samades kohtades pärast seda, kui need on uuesti vooluveelisteks muudetud. Emajõe kaevandi suudmes ei olnud a. ühtki selle indeksi indikaatorit ja niisiis seda seal kasutada ei saanudki. Vooluveelistes Laeva kanali lõikudes näitas Taani indeks head või väga head seisundit. Tundlikke taksoneid oli seisuveelistes kohtades kesisel tasemel just seisuveelisuse tõttu. Laeva kanali kohtades oli neid a. kas kesisel või väga heal, a. mõlemas kohas heal tasemel. Viie indeksi kokkuvõttes oli seisuveelised kohad eelduste kohaselt kesises või halvas, vooluveelised heas või väga heas seisundis. Ülalpool käsitletud tunnused on mõeldud peamiselt veereostuse kajastamiseks. Hüdromorfoloogilisi mõjusid, millega praegusel juhul oli tegemist, võivad nad kaudselt siiski peegeldada, nagu seda ka tabelitest 4-5 näha oli. MESH ei kuulu küll ametlike seisundi hindamise näitajate hulka, kuid on loodud just hüdromorfoloogilise stressi hindamiseks. MESH näitas, et praegu seisuveelised endised jõelõigud (Karisto oja ja Emajõe kaevand) olid suurselgrootute järgi tõepoolest seisuveelised ning pehme põhjaga (indeksi väärtus 1 ja vähem). Selgelt vooluveeline ja kõvapõhjaline Laeva kanal oli seda ka MESH järgi (väärtus reeglina vähemalt 2). Emajõe kaevandi suue, mis paikneb Emajõe enda voolu lähedal, oli vahepealse väärtusega (1,5).

15 4. Kokkuvõte Kasutades vooluvete suurselgrootute liigistikul põhinevaid indekseid, uuriti Laeva jõe endise ja praeguse alamjooksu seisundit. Peamiseks inimmõjuks endisel alamjooksul oli veevoolu katkemine ning sellest tulenev põhja mudastumine. Varem jõe alamjooksu moodustanud Emajõe vanajõe suudmeosa oli mõni aasta tagasi osalt süvendatud, mis omakorda avaldas sellele paigale negatiivset mõju. Suurselgrootutele ei muutunud voolutingimused paremaks, kuid pärast otseühenduse taastamist Emajõega pääses sinna tõenäoliselt palju rohkem neist toituvaid kalu. Kõik endise alamjooksu kohad olid suurselgrootute järgi kesises või halvas seisundis. Laeva jõe praegune alamjooks (Laeva kanal) on stabiilse veevooluga, kuid õgvendatud sängiga, kuhu kohati siiski koguneb muda ja detriiti. Sellele vaatamata osutusid mõlemad uuritud jõeosad olevat a. sügisel suurselgrootute järgi heas seisundis. Hüdromorfoloogilise stressi hindamise indeks MESH kinnitas, et uuritud elupaikade fauna oli neis valitsevatele oludele vastav. Kõrge veeseisuga ning madala veeseisuga a. võrdlusel väga olulisi erinevusi ei ilmnenud. Huvipakkuv oli mõnede haruldaste kiililiikide leidumine Karisto ojas ja Emajõe kaevandis a. Samuti oli tähelepanuväärne suurselgrootute väga kõrge liigirikkus Karisto oja kõige ülemises uuritud lõigus. Tehtud töö võimaldab võrrelda suurselgrootute olukorda Laeva jõe ajaloolisel alamjooksul (Karisto ojas ja Emajõe kaevandis, mis praegu on praktiliselt seisuveelised) selle olukorraga, mis sellel alal võib tekkida pärast Laeva jõe voolu planeeritavat suunamist endisesse jõesängi praeguse Laeva kanali asemel. Tänuavaldused Tänan Eesti Loodushoiu Keskuse spetsialiste Einar Kärgenbergi ning Mart Thalfeldti abi eest välitöödel. Kirjandus AQEM Consortium (2002). Manual for the application of the AQEM system. A comprehensive method to assess European streams using benthic macroinvertebrates, developed for the purpose of the Water Framework Directive. Version 1.0, February 2002.

16 Armitage P.D., Moss D., Wright J.F., Furse M.T., The performance of a new biological water quality score system based on a wide range of unpolluted running-water sites. Water Research 17: Barbour M.T., Yoder C.O., The multimetric approach to bioassessment, as used in the United States of America. - Assessing the biological quality of fresh waters: RIVPACS and other techniques. Ed. by J.F. Wright, D.W. Sutcliffe and M.T. Furse. Freshwater Biological Association, Ambleside, Cumbria, UK, Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik, Valgus, Tallinn, 72 lk. European Committee for Standardization, Water quality Methods for biological sampling Guidance on handnet sampling of aquatic benthic macro-invertebrates. EN European Committee for Standardization, Brussels, Belgium. _KMH_programm. Johnson R.K., Benthic macroinvertebrates. In: Bedömningsgrunder för miljökvalitet. Sjöar och vattendrag. Bakgrundsrapport 2. Biologiska parametrar (Ed. by Torgny Wiederholm). Naturvårdsverket Förlag, Lenat D.R., Water quality assessment of streams using a qualitative collection method for benthic macroinvertebrates. Journal of North American Benthological Society 7: Maa-ameti geoportaal ( Medin M., Ericsson U., Nilsson C., Sundberg I., Nilsson P.-A., Bedömningsgrunder för bottenfaunaundersökningar. Medins Sjö- och Åbiologi AB. Mölnlycke, 12 pp. Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord, Keskkonnaministri 28. juuli a. määrus nr 44 (RTL, , 64, 941) Skriver J., Friberg N., Kirkegaard J., Biological assessment of watercourse quality in Denmark: Introduction of the Danish Stream Fauna Index (DSFI) as the official biomonitoring method. Verh. Internat. Verein. Limnol. 27:

17 Timm H., Käiro K., Möls T., Virro T., An index to assess hydromorphological quality of Estonian surface waters based on macroinvertebrate taxonomic composition. Limnologica 41: Timm H. & Vilbaste S., Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamise metoodika bioloogiliste kvaliteedielementide alusel. Bentiliste ränivetikate kooslus jões. Suurselgrootute põhjaloomade kooslus jões ja järves. Aruanne EV keskkonnaministeeriumile. Veepoliitika raamdirektiiv, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ. Keskkonnaministeerium, 63 lk.

18 Lisa 1 Proovikohad. Kaldatüüp ja varjutatus. Katvus: 0 - puudub, 1-1%-5%, 2-6%-50%, 3 - >50%. Vesi. Veetase: 1 - madal, 2 - keskmine, 3 - kõrge; Voolukiirus 0 (0), 1 (<0,2), 2 (0,2-0,7) või 3 (>0,7 m/s); Värvus ja läbipaistvus: 0 - täiesti läbipaistev, 1 - kergelt värvunud/hägune, 2 - tugevalt, 3 - väga palju. Põhi ja taimestik. Katvus: 0 - puudub, 1-1-5%, %, 3 - >50%. Nr. Veekogu Kuupäev Leg. Det. Laiuskraad N Pikkuskraad E 1 Emajõe I kaevand, H. Timm H. Timm 58,410 26,462 suue 2 Emajõe I kaevand, H. Timm H. Timm 58,413 26,458 keskel 3 Emajõe I kaevand, H. Timm H. Timm 58,411 26,453 ots 4 Karisto (alumine) H. Timm H. Timm 58,413 26,445 5 Karisto (keskmine) H. Timm H. Timm 58,416 26,438 6 Laeva (ülemine) H. Timm H. Timm 58,430 26,497 7 Laeva (alumine) H. Timm H. Timm 58,430 26,428 8 Karisto (ülemine) H. Timm H. Timm 58, ,425 Kaldatüüp ja varjutatus Nr. Okasmets Segamets Lehtmets Raiesmik Põõsastik Niit Põld Soo Asula Muu Varjutatus Vesi Nr. Jõe laius (m) Veetase Voolukiirus Vee värvus Proovi sügavus (m) Temp C , , , , , , , , Läbipaistvus

19 Põhi Nr. Muda Detriit Kamar Savi Liiv Kruus Väikesed Suured Väikesed Suured Sile kivid kivid rahnud rahnud kivipõhi Taimestik Nr. Kaldataimed Ujulehtedega Rosetjad Veealused Veealused laialehised kitsalehised Vesisammal Muud samblad Rohelised Muud niitvetikad vetikad

20 Lisa 2 Taksonid Jõgi: Emajõe kaevand Koht: suue Aeg: Det.: H. Timm Takson Isendite arv proovides Summa Keskmine % Leidumine kvalit. proovis OLIGOCHAETA Gen ,8 39,8 * sp. BIVALVIA Anodonta anatina 3 3 0,6 0,6 Pisidium sp ,2 2,2 * GASTROPODA Gyraulus albus * Radix balthica * ODONATA Gomphus flavipes ,6 0,6 * HETEROPTERA Micronecta sp ,2 0,2 * DIPTERA Chironomidae Gen. sp ,6 56,6 * 100,0

21 Jõgi: Emajõe kaevand Koht: keskmine Aeg: Det.: H. Timm Takson Isendite arv proovides Summa Keskmine % Leidumine kvalit. proovis NEMATODA Mermithidae Gen. Sp ,2 0,3 BRYOZOA Cristatella mucedo OLIGOCHAETA Gen. sp ,2 12,9 HIRUDINEA Helobdella stagnalis ,6 0,8 BIVALVIA Pisidium sp ,4 0,5 * Sphaerium corneum 1 1 0,2 0,3 GASTROPODA Bithynia tentaculata 1 1 0,2 0,3 Gyraulus albus 1 1 0,2 0,3 Radix balthica * CRUSTACEA Asellus aquaticus ,6 5,8 * ARACHNIDA Hydrachnidia Gen. sp. * EPHEMEROPTERA Caenis robusta 1 1 0,2 0,3 Cloeon dipterum ,4 42,4 * ODONATA Coenagrion hastulatum/sp ,2 0,3 Cordulia aenea * Erythromma najas 1 1 0,2 0,3 * Libellula quadrimaculata 1 1 0,2 0,3 * Somatochlora 1 1 0,2 0,3

22 flavomaculata HETEROPTERA Ranatra linearis ,4 0,5 COLEOPTERA Hygrotus versicolor 1 1 0,2 0,3 Porhydrus lineatus 6 6 1,2 1,5 TRICHOPTERA Cyrnus flavidus ,3 * Phryganea grandis ,4 0,5 * DIPTERA Chaoborus flavicans 1 1 0,2 0,3 Chironomidae Gen. sp ,4 31,0 * 100,0 Jõgi: Emajõe kaevand Koht: ots Aeg: Det.: H. Timm Takson Isendite arv proovides Summa Keskmine % Leidumine kvalit. proovis PORIFERA Spongilla lacustris ,4 0,4 * BRYOZOA Cristatella mucedo 1 1 0,2 0,2 OLIGOCHAETA Gen ,8 10,4 sp. HIRUDINEA Erpobdella octoculata ,1 Glossiphoniidae Gen. Sp ,2 0,2 Helobdella stagnalis ,8 0,9 * Hemiclepsis marginata 1 1 0,2 0,2 * BIVALVIA Pisidium sp ,4 2,6 * Sphaerium corneum ,8 0,9 *

23 GASTROPODA Bithynia tentaculata ,4 0,4 CRUSTACEA Asellus aquaticus ,6 39,0 * ARACHNIDA Hydrachnidia Gen. sp ,2 1,3 * EPHEMEROPTERA Cloeon dipterum ,6 17,7 * ODONATA Coenagrion 1 1 0,2 0,2 hastulatum/sp. Cordulia aenea 1 1 0,2 0,2 Erythromma najas 2 2 0,4 0,4 Leucorrhinia albifrons * Somatochlora 1 1 0,2 0,2 flavomaculata HETEROPTERA Sigara sp ,2 0,2 COLEOPTERA Porhydrus lineatus ,4 3,6 TRICHOPTERA Agrypnia obsoleta ,8 0,9 Agrypnia pagetana 2 2 0,4 0,4 DIPTERA Ceratopogonidae Gen ,4 0,4 Sp. Chironomidae Gen. sp ,1 * 100,0 Jõgi: Karisto oja Koht: alumine Aeg: Det.: H. Timm Takson Isendite arv proovides Summa Keskmine % Leidumine

24 kvalit. proovis OLIGOCHAETA Gen ,2 0,2 sp. HIRUDINEA Erpobdella octoculata/sp ,6 1,6 * Glossiphonia ,4 0,4 complanata/sp. BIVALVIA Sphaerium corneum ,2 1,2 * GASTROPODA Bithynia tentaculata ,4 1,4 Lymnaea stagnalis 1 1 0,2 0,2 * Planorbarius corneus * Viviparus contectus 1 1 0,2 0,2 CRUSTACEA Asellus aquaticus ,6 31,9 * ARACHNIDA Hydrachnidia Gen. sp ,4 0,4 EPHEMEROPTERA Cloeon dipterum ,2 42,5 * ODONATA Aeshna grandis ,0 Coenagrion ,6 3,6 * hastulatum/sp. Cordulia aenea ,2 1,2 Libellula quadrimaculata 1 1 0,2 0,2 Somatochlora 1 1 0,2 0,2 flavomaculata HETEROPTERA Hesperocorixa sp. * Notonecta glauca 1 1 0,2 0,2 Notonecta sp ,4 0,4 COLEOPTERA Acilius canaliculatus ,0 *

25 Colymbetes striatus 1 1 0,2 0,2 Hyphydrus ovatus 1 1 0,2 0,2 Porhydrus lineatus ,2 3,2 TRICHOPTERA Holocentropus dubius/sp ,6 0,6 Limnephilus sp ,2 0,2 Nemotaulius 1 1 0,2 0,2 punctatolineatus DIPTERA Ceratopogonidae Gen ,2 0,2 Sp. Chaoborus obscuripes ,4 0,4 Chironomidae Gen. sp ,8 6,9 * 100,0 Jõgi: Karisto oja Koht: keskmine Aeg: Det.: H. Timm Takson Isendite arv proovides Summa Keskmine % Leidumine kvalit. proovis PORIFRA Spongilla lacustris * TURBELLARIA Tricladida Gen. sp ,2 0,2 OLIGOCHAETA Gen ,6 0,6 sp. HIRUDINEA Erpobdella octoculata ,4 2,2 * Helobdella stagnalis 2 2 0,4 0,4 * BIVALVIA Pisidium sp. * Sphaerium corneum 2 2 0,4 0,4 GASTROPODA

26 Acroloxus lacustris ,6 0,6 Anisus vortex ,9 * Bathyomphalus contortus 1 1 0,2 0,2 * Lymnaea stagnalis 1 1 0,2 0,2 Physa fontinalis * Planorbarius corneus 1 1 0,2 0,2 Planorbis carinatus 1 1 0,2 0,2 * CRUSTACEA Asellus aquaticus ,8 12,8 * ARACHNIDA Argyroneta aquatica 1 1 0,2 0,2 Hydrachnidia Gen. sp ,2 2,0 EPHEMEROPTERA Cloeon dipterum ,8 52,9 * ODONATA Aeshna grandis 2 2 0,4 0,4 Coenagrion armatum 1 1 0,2 0,2 Coenagrion ,9 * hastulatum/sp. Cordulia aenea 1 1 0,2 0,2 Leucorrhinia pectoralis ,4 0,4 * Somatochlora 1 1 0,2 0,2 flavomaculata NEUROPTERA Sisyra sp. * HETEROPTERA Notonecta sp ,4 0,4 COLEOPTERA Dytiscus dimidiatus ,4 0,4 Ilybius sp ,2 0,2 Noterus crassicornis 1 1 0,2 0,2 Porhydrus lineatus ,2 2,0 TRICHOPTERA Limnephilus sp ,4 0,4 LEPIDOPTERA Cataclysta lemnata ,9

27 DIPTERA Chaoborus flavicans ,4 1,3 Chaoborus obscuripes * Chironomidae Gen. sp ,4 17,1 * 100,0 Jõgi: Karisto oja Koht: ülemine Aeg: Det.: H. Timm Takson Isendite arv proovides Summa Keskmine % Leidumine kvalit. proovis TURBELLARIA Tricladida Gen. sp ,2 0,1 * OLIGOCHAETA Gen ,4 0,3 sp. HIRUDINEA Erpobdella octoculata ,4 0,9 * Glossiphonia ,2 0,8 complanata/sp. BIVALVIA Pisidium sp ,4 0,3 Sphaerium corneum ,4 4,3 * GASTROPODA Acroloxus lacustris ,8 0,5 Anisus vortex ,2 7,5 * Bathyomphalus contortus ,6 3,1 * Bithynia leachii ,7 Bithynia tentaculata ,7 Gyraulus albus 3 3 0,6 0,4 Hippeutis complanatus 1 1 0,2 0,1 Lymnaea stagnalis ,6 1,1 * Physa fontinalis ,7 Planorbarius corneus ,8 0,5 *

28 Planorbis carinatus ,2 0,8 * Radix balthica ,7 * Valvata cristata * Viviparus contectus ,4 0,3 CRUSTACEA Asellus aquaticus ,8 7,9 * ARACHNIDA Argyroneta aquatica ,6 0,4 * Hydrachnidia Gen. sp ,6 3,8 * EPHEMEROPTERA Caenis sp ,2 0,1 Cloeon dipterum ,8 * ODONATA Aeshna grandis 2 2 0,4 0,3 * Coenagrion armatum ,6 3,8 Coenagrion hastulatum ,7 * Coenagrion 1 1 0,2 0,1 puella/pulchellum Cordulia aenea ,2 0,8 * Leucorrhina caudalis ,7 Leucorrhinia sp ,8 0,5 Somatochlora ,4 0,3 flavomaculata HETEROPTERA Aquarius najas * Cymatia coleoptrata ,6 0,4 Microvelia sp ,2 0,1 Notonecta glauca * Notonecta sp ,2 0,1 * Plea leachi ,2 2,8 * Ranatra linearis 1 1 0,2 0,1 * COLEOPTERA Acilius canaliculatus 1 1 0,2 0,1 * Acilius sulcatus * Haliplus sp ,2 0,1 Ilybius sp ,2 0,1

29 Porhydrus lineatus ,7 Scirtes sp ,2 0,1 TRICHOPTERA Holocentropus dubius ,4 0,3 * Limnephilus sp ,4 0,3 LEPIDOPTERA Cataclysta lemnata ,6 0,4 * DIPTERA Ceratopogonidae Gen. Sp ,2 0,1 Chaoborus obscuripes ,6 1,1 * Chironomidae Gen. sp ,6 2,4 * Dixidae Gen. Sp ,7 * Gnophomyia sp. 100,0 * Jõgi: Laeva Koht: sild metsas (ülemine) Aeg: Det.: H. Timm Takson Isendite arv proovides Summa Keskmine % Leidumine kvalit. proovis OLIGOCHAETA Gen ,2 0,4 sp. HIRUDINEA Erpobdella octoculata ,0 2,2 * Erpobdella testacea * Glossiphonia complanata 2 2 0,4 0,9 * Helobdella stagnalis * BIVALVIA Sphaerium corneum ,8 1,7 * Unio tumidus * GASTROPODA

30 Bithynia tentaculata ,8 1,7 Gyraulus albus 1 1 0,2 0,4 Radix balthica 1 1 0,2 0,4 CRUSTACEA Asellus aquaticus ,6 14,3 * Gammarus pulex 1 1 0,2 0,4 * Gmelinoides fasciatus ,6 12,2 * ARACHNIDA Hydrachnidia Gen. sp ,2 4,8 EPHEMEROPTERA Baetis sp ,2 0,4 * Caenis horaria ,4 0,9 Ephemera vulgata ,4 13,9 * Kageronia fuscogrisea ,0 4,3 ODONATA Aeshna cyanea * Calopteryx splendens ,2 2,6 * Somatochlora metallica 1 1 0,2 0,4 COLEOPTERA Hydraena sp ,0 2,2 Oulimnius tuberculatus 1 1 0,2 0,4 * TRICHOPTERA Ceraclea annulicornis ,6 1,3 Goera pilosa 1 1 0,2 0,4 Hydropsyche ,0 15,2 * angustipennis Hydroptilidae Gen. Sp ,2 0,4 Limnephilus sp ,2 0,4 Limnephilus sp ,2 0,4 Lype phaeopa ,6 1,3 * Mystacides sp ,2 0,4 Polycentropus 1 1 0,2 0,4 flavomaculatus Polycentropus irroratus ,8 3,9 * Notidobia ciliaris 1 1 0,2 0,4 DIPTERA

31 Chironomidae Gen. sp ,4 9,6 Tabanidae Gen. Sp ,2 0,4 Tipulidae Gen. Sp ,2 0,4 100,0 Jõgi: Laeva Koht: allpool Tallinna mnt. (alumine) Aeg: Det.: H. Timm Takson Isendite arv proovides Summa Keskmine % Leidumine kvalit. proovis TURBELLARIA Tricladida Gen. sp ,2 0,2 OLIGOCHAETA Gen ,4 1,1 sp. HIRUDINEA Erpobdella octoculata ,6 1,2 * Glossiphonia complanata 1 1 0,2 0,2 Helobdella stagnalis * BIVALVIA Anodonta sp ,2 0,2 Pisidium sp ,8 45,9 * GASTROPODA Bithynia tentaculata ,0 0,8 Radix auricularia 1 1 0,2 0,2 Radix balthica 2 2 0,4 0,3 CRUSTACEA Asellus aquaticus ,8 1,4 Gammarus pulex 2 2 0,4 0,3 Gmelinoides fasciatus ,8 2,9 * ARACHNIDA Hydrachnidia Gen. sp ,6 0,5

32 EPHEMEROPTERA Baetis sp ,0 0,8 * Caenis sp ,6 0,5 * Ephemera vulgata ,0 0,8 * Heptagenia sulphurea 1 1 0,2 0,2 Paraleptophlebia * submarginata/sp. ODONATA Calopteryx splendens ,8 0,6 * COLEOPTERA Brychius elevatus 2 2 0,4 0,3 * Hydraena sp ,2 0,2 Orectochilus villosus ,4 0,3 Oulimnius tuberculatus 1 1 0,2 0,2 * Platambus maculatus * TRICHOPTERA Brachycentrus subnubilus ,6 2,7 * Ceraclea annulicornis ,6 4,2 * Hydropsyche pellucidula ,2 11,5 * Lepidostoma hirtum ,2 0,9 * Limnephilus sp ,2 0,2 Lype phaeopa 1 1 0,2 0,2 * Mystacides sp. * Polycentropus ,2 2,4 * flavomaculatus DIPTERA Ceratopogonidae Gen. sp ,2 0,2 Chironomidae Gen. sp ,8 15,0 * Muscidae Gen. Sp ,6 0,5 * Simuliidae Gen. sp ,0 3,0 * Tabanidae Gen. Sp ,2 0,2 Tipulidae Gen. Sp ,0 0,8 100,0

33 Lisa 3 ASPT arvutamine Briti loomarühmade tolerantsusväärtused (t) (Armitage et al., 1983 järgi) 10 - Siphlonuridae, Heptageniidae, Leptophlebiidae, Ephemerellidae, Potamanthidae, Ephemeridae, Taeniopterygidae, Leuctridae, Capniidae, Perlodidae, Perlidae, Chloroperlidae, Aphelocheiridae, Phryganeidae, Molannidae, Beraeidae, Odontoceridae, Leptoceridae, Goeridae, Lepidostomatidae, Brachycentridae, Sericostomatidae 8 - Astacidae, Lestidae, Calopterygidae, Gomphidae, Cordulegasteridae, Aeshnidae, Corduliidae, Libellulidae, Psychomyiidae ja/või Ecnomidae, Philopotamidae 7 - Caenidae, Nemouridae, Rhyacophilidae ja/või Glossosomatidae, Polycentropodidae, Limnephilidae 6 - Neritidae, Viviparidae, Ancylidae ja/või Acroloxidae, Hydroptilidae, Unionidae, Corophiidae, Gammaridae, Platycnemidae, Coenagriidae 5 - Mesoveliidae, Hydrometridae, Gerridae, Nepidae, Naucoridae, Notonectidae, Pleidae, Corixidae, Haliplidae, Hygrobiidae, Dytiscidae ja/või Noteridae, Gyrinidae, Hydrophilidae, Clambidae, Scirtidae, Dryopidae, Elmidae, Chrysomelidae, Curculionidae, Hydropsychidae Tipulidae, Simuliidae, Planariidae, Dendrocoelidae 4 - Baetidae, Sialidae, Piscicolidae 3 - Valvatidae, Bithyniidae, Lymnaeidae, Physidae, Planorbidae, Sphaeriidae ja/või Pisidiidae, Glossiphoniidae, Hirudinidae, Erpobdellidae, Asellidae 2 - Chironomidae 1 - Oligochaeta ASPT = Σ (t)/ n, kus n t omavate loomarühmade arv proovis.

34 Taani vooluvete fauna indeksi (DSFI) arvutamine (Skriver et al., 2000) järgi (P - N) < (-1) (-1) > 9 Klassid ja võtmerühmad Esineb: Indeksi väärtused Klass 1. Brachyptera, Capnia, Leuctra, Isogenus, Isoperla, Isoptena, Perlodes, Protonemura, Siphonoperla; Ephemeridae, Limnius, Glossosomatidae, Sericostomatidae. 2 võtmerühma ainult 1 võtmerühm Klass 2. Amphinemura, Taeniopteryx, Ametropodidae, Ephemerellidae, Heptageniidae, Leptophlebiidae, Siphlonuridae; Elmis, Elodes, Rhyacophilidae, Goeridae, Ancylus. Kui Asellus 5 isendit, => klass 3; kui Chironomus 5 isendit => klass 4. Klass 3. Gammarus 10 isendit. Caenidae; Trichoptera sugukonnad (v.a. klassides 1 ja 2 nimetatud) 5 isendit. Kui Chironomus > 5 isendit, => Klass Klass 4. Gammarus 10 isendit. Asellus, Caenidae, Sialis või Trichoptera sugukonnad (v.a. klassides 1 ja 2 nimetatud). 2 võtmerühma ainult 1 võtmerühm Klass 5. Gammarus < 10 isendit. Baetidae; või Simuliidae 25 isendit. Kui Oligochaeta > 100 isendit, => klass 5, 1 võtmerühm. Kui Eristalinae 2 isendit, => klass 6. 2 võtmerühma ainult 1 võtmerühm Klass 6. Tubificidae, Psychodidae, Chironomidae, Eristalini P (positiivsed grupid): Tricladida, Gammarus, kõik Plecoptera perekonnad, kõik Ephemeroptera sugukonnad, Elmis, Limnius, Elodes, Rhyacophila; kõik kaasaskantava majaga Trichoptera sugukonnad; Ancylus fluviatilis. N (negatiivsed grupid): Oligochaeta, Helobdella, Erpobdella, Asellus, Sialis, Psychodidae, Chironomus, Eristalinae, Sphaerium, Lymnaea (=Radix). Indeksi arvutamisel leitakse esmalt õige klass, seejärel õige veerg, liites kokku P ja N arvestusega, et iga P annab 1 pluss- ja iga N ühe miinuspunkti

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

1

1 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ala iseloomustus... 5 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid... 9 1.4. Kaitsekord... 10 1.5. Uuritus...

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode]

Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode] Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest CLARK: fast and accurate classification of metagenomic and genomic sequences using discriminative k-mers(2015) Rachid Ounit, Steve Wanamaker, Timothy J. Close

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental

LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental Research Centre Llc 1. Akrediteerimisulatus on: Accreditation

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Eesti suurimate järvede ja pikimate jõgede seisund ning

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret?

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: veebruar 2019 Jõustunud Eesti standardina: september 2008 VEE KVALITEET Juhend kõva põhja koosluste merebioloogilisteks uuringuteks Water quality Guidance on marine

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Projekti LIFE Springday LIFE12 NAT/EE/ raames aastatel Kõrvemaa ja Kiigumõisa maastikukaitsealade Kiigumõisa allikatel läbiviidud uuri

Projekti LIFE Springday LIFE12 NAT/EE/ raames aastatel Kõrvemaa ja Kiigumõisa maastikukaitsealade Kiigumõisa allikatel läbiviidud uuri Projekti LIFE Springday LIFE12 NAT/EE/000860 raames aastatel 2014 2017 Kõrvemaa ja Kiigumõisa maastikukaitsealade Kiigumõisa allikatel läbiviidud uuringute aruanne Eesti Loodushoiu Keskus 2018 Sisukord

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn (12)

Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn (12) Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn 2016 1 (12) Töö nimetus: Projekt Jälgimisnimekirja ainete uuringu korraldamine Töö autorid: Mailis Laht Greta Nurk Katri Vooro Töö tellija: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

OÜ Thymallus Laeva jõe alamjooksu suurtaimestiku kooslused aastal Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/ raames EL LIFE finantsinstrumend

OÜ Thymallus Laeva jõe alamjooksu suurtaimestiku kooslused aastal Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/ raames EL LIFE finantsinstrumend OÜ Thymallus Laeva jõe alamjooksu suurtaimestiku kooslused 2018. aastal Projekti Life Happyriver LIFE12 NAT/EE/000871 raames EL LIFE finantsinstrumendi toel läbiviidud uuringu aruanne Peeter Pall, Kai

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

VEEMAJANDUSLIKULT OLULISED MÄRGALAD EESTIS Esimene valik

VEEMAJANDUSLIKULT OLULISED MÄRGALAD EESTIS Esimene valik VEEMAJANDUSELE OLULISED MÄRGALAD EESTIS JA NENDE SEISUND MÄRGALAD ON KÕIK PINNAVEEKOGUD NING VEEGA KÜLLASTUNUD ALAD (nii nt LODUD, SOOD), NII LOODUSLIKUD KUI KA INIMTEKKELISED, NII SEISU- KUI KA VOOLUVEELISED,

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

VL1_praks2_2009s

VL1_praks2_2009s Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

DE_loeng5

DE_loeng5 Digitaalelektroonika V loeng loogikalülitused KMOP transistoridega meeldetuletus loogikalülitused TTL baasil baaslülitus inverteri tunnusjooned ja hilistumine LS lülitus kolme olekuga TTL ja avatud kollektoriga

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons

I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Konstruktorile antakse andmed, mis iseloomustavad mingit

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

(Microsoft Word - Emaj\365e Linnaujula suplusvee profiil 2012.doc)

(Microsoft Word - Emaj\365e Linnaujula suplusvee profiil 2012.doc) EMAJÕE UJULA SUPLUSVEE PROFIIL Tartu Koostatud: 24. märts 2011. a Ülevaadatud: 18. aprill 2012. a Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4

Rohkem

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut

Rohkem

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_14899;2006_et.doc

Microsoft Word - EVS_EN_14899;2006_et.doc EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2009 Jõustunud Eesti standardina: märts 2006 JÄÄTMETE ISELOOMUSTUS Jäätmematerjalidest proovide võtmine Proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik Characterization

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...

Rohkem

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc 5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem