Microsoft Word _1391 kehtestamine.doc

Väljavõte

1 TALLINNA LINNAVALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn jaanuar 2007 nr Päevakorrapunkt nr Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas O t s u s t a t i: Esitada Tallinna Linnavolikogule otsuse eelnõu Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas. Jüri Ratas Linnapea Toomas Sepp Linnasekretär

2 TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS Tallinn jaanuar 2007 nr Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 33, Planeerimisseaduse 23 lg 6 ja 24 lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse 19 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 5 alusel ning ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutustega: - Tallinna üldplaneeringuga on planeeritav maa-ala määratud miljööväärtuslikuks elamualaks, mis on terviklikult säilinud miljööga piirkond, kus hoonete ehitus peab järgima hoonestusstruktuuri. Planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks on määratud korruselamute ala, s.o põhiliselt kaheja enamkorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Planeeritava sotsiaalobjekti näol on tegemist elurajooni teenindava asutusega, mis leevendab piirkonna sotsiaalseid probleeme ning seega vastab käesolev detailplaneering Tallinna üldplaneeringule. - Preesi tn 5/7 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on sotsiaalmaa ning käesoleva detailplaneeringuga kavandatud uue hoone funktsioon vastab nimetatud maakasutuse sihtotstarbele. - Sotsiaalehitise planeerimisel on lähtutud Pelgulinnale omasest kahekümnendatelkolmekümnendatel aastatel väljakujunenud planeerimisprintsiibist, kus nimetatud hoonetüüp moodustas piirkonnale iseloomuliku dominandi. - Hoone mahulisel planeerimisel on arvestatud tema siduva rolliga olemasolevas keskkonnas, mis ühendaks nn sotsiaalse telje haigla ja kiriku vahel. Hoolekandeasutuse kavandamisel olemasolevate sotsiaalehitiste ja aedlinliku miljöö vahel tagatakse dominandile omane mastaap, mis aktsepteerib naaberkinnistute elamuid koos õuealaga, kuid on mahuliselt eristatav piirnevatest elamutest. - Detailplaneeringuga kavandatud hoolekandeasutuse valmimisel lõpetatakse kiriku kasutamine hoolekandeasutusena ning kirik keskendub oma ajaloolistele funktsioonidele. Kaitsealune kirikuhoone taastatakse vastavalt arhitektuur-ajaloolistest tingimustest lähtuvalt. - Detailplaneeringuga nähakse ette säilitada Preesi tn 5/7 kinnistule juurdepääsud Preesi tänavalt. Tallinna Linnavolikogu O t s u s t a b: 1. Kehtestada Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneering, Osaühing SCHULTS JA PARTNERID töö nr , millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuvale 0,4 ha

3 2 suurusele sotsiaalmaa sihtotstarbega Preesi tn 5/7 kinnistule ehitusõigus kuni 3-korruselise hoolekandeasutuse ehitamiseks, lisaks antakse detailplaneeringuga haljastuse rajamise ning heakorrastuse põhimõtete lahendused. 2. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. 3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Toomas Vitsut Tallinna Linnavolikogu esimees Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus Eelnõu koostaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

4 3 Tallinna Linnavolikogu 2007 otsuse nr LISA Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas juurde Esitada Tallinna Linnavolikogule kehtestamiseks Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneering, millega nähakse ette Põhja-Tallinnas asuvale 0,4 ha suurusele sotsiaalmaa sihtotstarbega Preesi tn 5/7 kinnistule ehitusõigus kuni 3-korruselise hoolekandeasutuse ehitamiseks, lisaks antakse detailplaneeringuga haljastuse rajamise ning heakorrastuse põhimõtete lahendused. Haldusakti põhjendused Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas Preesi, Härjapea, Vaniku ja Sõle tänavatega piiratud kvartalis. Tallinna üldplaneeringuga on planeeritav maa-ala määratud miljööväärtuslikuks elamualaks, mis on terviklikult säilinud miljööga (eeslinna) piirkond, kus hoonete ehitus peab järgima hoonestusstruktuuri. Planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooniks on määratud korruselamute ala, s.o põhiliselt kahe- ja enamkorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Planeeritav kinnistu külgneb lääne suunas korruselamute alaga, mille vastas üle Sõle tänava asub haiglahoone. Sotsiaalmaa sihtotstarbega Preesi tn 5/7 kinnistu idapoolses osas paikneb Peeteli 18 meetri kõrgune kirikuhoone (kõrgusele lisandub torniosa koos kiivriga). Krundi edelapoolne osa on asfalteeritud ja kasutusel parklana, kus ka ümberkaudsed elanikud pargivad oma autosid. Kinnistul asub alajaam ja riikliku kaitse all asuv reeper (RP769). Kõrghaljastust on krundi Preesi tänava poolses osas, vahetult põhjapoolse piiri ääres kasvavad hobukastanid ja tamm ning kiriku ees üks harilik vaher. Lisaks paikneb kõrghaljastust ka Aarde tänava pikendusel. Parklana kasutusel olevat kinnistuosa piirab kolmest küljest viirpuuhekk. Kinnistu lõunapiiril asub koguduse rajatud lastemänguplats koos liivakasti ja ronimisvahenditega. EELK Tallinna Peeteli Kogudus soovib rajab sakraalhoone tagusele sotsiaalmaale elanikkonda teenindava sotsiaalobjekti: Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse hoolekandeasutuse. See võimaldaks edaspidi kasutada kirikuhoonet eesmärgipäraselt - vaimuliku elu keskusena. Sotsiaalfunktsioonid kanduvad kirikuhoonest MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse hoolekandeasutusse. Peale uue hoolekandeasutuse valmimist lõpetatakse kiriku kasutamine hoolekandeasutusena ning kirik keskendub oma ajaloolistele funktsioonidele. Rajatav hoone on kavandatud kolmekorruselisena, millele lisandub soklikorrus. Hoone kolmandale korrusele on kavandatud büroo-, abi- ja tehnilised ruumid, mida ei kasuta hoolekandeasutuse kliendid, kuid on logistiliselt seotud kogu hoonega. Kavandatava hoone mahuline lahendus peab lähtuma ümbritsevast keskkonnast, jälgides miljööväärtusliku ala tänavastruktuuri ning hoonestust.

5 4 Kaitsealune kirikuhoone taastatakse vastavalt arhitektuur-ajaloolistest tingimustest (koostanud Sulev Mäeväli 1996.a.) lähtuvalt ja antakse terves ulatuses EELK Peeteli Koguduse kasutusse. Planeeritava hoone asukohaks kinnistul on ette nähtud kiriku gabariitidest lähtuv ala, mis määratleb uue hoone põhjakülje. Hoone lõunakülje võimalik asukoht lähtub kiriku tornist ning jätab mängu ja puhkealaks vähemalt 10 meetri laiuse ala. Kaugus olemasoleva kiriku lääneküljest on planeeritud minimaalselt 18 meetrit, mis on kirikusaali katuseharja tipp ja ühtlasi ka kogu kinnistu hoonestamise selgroog. Nimetatud vahemaa kiriku ja planeeritava hoone vahel tagab mälestise vaadeldavuse ja võimaldab päikesekiirtel valgustada altari vitraaži, mis peaks tulevikus kirikufassaadi ja interjööri kaunistama. Hoolekandeasutuse gabariitide määramisel on lähtutud parameetritest, kus hoone pikkus peaks olema naabruses olevate paariselamute kahekordne korrutis ja kõrguseks kolm korrust (kõrgus maapinnast 12,0 meetrit). Viimane ületab korrusega põhja-lõuna küljel olevaid hooneid, millega rõhutab kirikust lähtuvat ruumilist käsitlust. Peale uue sotsiaalhoone valmimist tekib kinnistule jõuline, aedlinna aktsepteeriv dominant, mille positiivne mõjujõud peaks hästi mõjuma kogu Põhja-Tallinna linnaosale. Olemasoleva kiriku ja planeeritava hoone vahel paikneb spordi- ja mänguväljak. Olemasolev kuurihoone ja alajaam on ettenähtud lammutada. Planeeritavast hoonest põhjapoole jääv ala on kavandatud majandusõuena kasutatavaks, kus hakkavad paiknema ka enamus parkimiskohti. Majandusõuest (ca 1 meeter ümbritsevast maapinnast madalamal) on kavandatud pääsud hoone soklikorrusele ja välistreppide kaudu maja ees olevale alale. Majandushoovi ala on ühendatud ülejäänud krundi tasapinnaga treppide ning kaldteede kaudu. Krundi loodenurka on planeeritud pesukuivatusplats ja prügikonteinerid. Majandusõue külgnemisel naaberkinnistutega on ettenähtud betoonist tugimüürid, millede peale rajatakse keevisvõrgust piire. Lõunapoolne territoorium on ettenähtud puhkealana, kus asub ka peasissepääs koos juurdepääsuteega. Olemasoleva kiriku ja planeeritava hoone vaheline ala koos lõunapoolse õuega on planeeritud haljastatud alaks, kus paiknevad mitmesugused väikevormid (nt pingid, lipumastid, jalgrattastatiiv, korvpallistatiiv, liivakast, ronimisatraktsioonid, prügikastid jne). Territoorium on kogu perimeetris (välja arvatud piki Preesi tänavat) ümbritsetud 1,5 meetri kõrguse metallist piirdega. Territooriumi valgustamiseks on planeeritud postvalgustid kombineerituna seinapealsete ja süvistatud valgustitega. Krundi lõuna ja lääne osasse planeeritava madalhaljastuse ja laste mänguväljakute liigiline ning objektiline kooslus lahendatakse järgnevates projekteerimisstaadiumites. Detailplaneeringus on tehtud ettepanek kasutada madalhaljastust, et tagada laste mänguväljakute avarus ja jälgitavus. Keelatud on kasutada haljastuses mürgiste lehtede, õite või viljadega põõsaid ja taimi ning haljastus ei tohi takistada ruumide valgustatust. Detailplaneeringuga nähakse ette säilitada Preesi tn 5/7 kinnistule juurdepääsud Preesi tänavalt. Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 15. oktoobri 2003 korraldusega nr 2309-k. Detailplaneeringu eesmärk oli Preesi tn 5/7 kinnistu ehitusõiguse täpsustamine, et rajada nimetatud kinnistu koosseisus olevale parkla-alale uus sotsiaalhoone; planeeritava ala ehitus- ja kasutamistingimuste täpsustamine ning hoonete arhitektuurinõuete määramine; planeeritavale alale jäävate kruntide piiride täpsustamine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeritava maa-ala suuruseks määrati 0,4 ha. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2004 korraldusega nr 2728-k. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 17. jaanuarist kuni 28. jaanuarini Avaliku väljapaneku ajal esitati detailplaneeringu kohta kolm vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldavat pöördumist. E-posti teel vastuväite esitanud Epp Vihterpalile edastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad e-posti teel. A. Ontonile ja Külli Ontonile edastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad tähitud kirjadega 11. veebruaril märtsil 2005 kirjaga nr LV-1/951 esitas Tallinna Linnavalitsus Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu Harju maavanemale järelevalve teostamiseks.

6 5 Harju maavanema 10. märtsi 2005 kirjaga nr /1361 tagastati Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneering menetluses tehtud vigade likvideerimiseks ja uue avaliku väljapaneku korraldamiseks. Detailplaneering oli täiendaval avalikul väljapanekul 1. aprillist kuni 17. aprillini Täiendava avaliku väljapaneku ajal esitati detailplaneeringu kohta neli vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldavat pöördumist. Vastuväite esitajatele Anne Külmetile, A. Ontonile, Ruth Hirsile ja Külli Ontonile edastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad tähitud kirjadega. Detailplaneeringu avalike väljapanekute ajal esitatud vastuväited on kaalumise tulemusel osaliselt rahuldatud. Esimese avaliku väljapaneku (17. jaanuar kuni 28. jaanuar 2005) kestel esitatud vastuväidete esitajate, Külli Ontoni, A. Ontoni ja Epp Vihterpali, seisukohad Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osas olid järgmised: A. Onton märkis, et Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneering on vastuolus linna üldplaneeringuga, mille kohaselt võivad käsitletaval alal paikneda vaid elurajooni teenindavad asutused. A. Onton leidis, et kavandatud hoone ei väärtusta miljööväärtuslikku elamuala, vaid kahjustab seda nii oma üldgabariitide kui ka krundi üldise hoonestustihedusega, mis moodustab ca 45% kinnistu üldpinnast ja ületab lähteülesande lisaks olnud taotluse 200 m 2 võrra, ühtlasi paikneb hoone suures osas ajaloomälestise - kiriku kaitsetsoonis. Ka Külli Onton väitis, et valitud asukoht sotsiaalasutusele ei ole mõistlik, kuna ehitise asukoht on valitud arhitektuurimälestise vahetusse naabrusesse ning tihedalt elamutega ümbritsetud miljööväärtuslikku piirkonda. Külli Onton oli seisukohal, et detailplaneering on vastuolus ka Muinsuskaitseseaduse 24 lg-ga 3 ja 25 lg-ga 3. Külli Onton ei nõustunud lahendusega, mille kohaselt kiriku kõrvale kavatsetakse ehitada hoone, mille poolt hõivatav pindala on suurem kiriku enda all oleva maa pindalast, et hoone pikimõõt ületab ümbritsevate elamute pikkuse, et hoone katuse kõrgus (12 meetrit) ja kalle (0...7 ) ei haaku samasuunaliste naaberhoonetega, väites et nimetatud tingimused on vastuolus Muinsuskaitseseadusega ja detailplaneeringu lähteülesandega. Samuti väitis Külli Onton, et miljööväärtusliku piirkonna arhitektuuriline väljanägemine halveneb märgatavalt, vaade kirikuhoone kunagisele kaunile edelaküljele suletakse jäädavalt ja kindlasti langeb ka ümbruskonnas paikneva kinnisvara väärtus. Tallinna Linnavalitsuse seisukohad loetletud probleemide osas on järgmised: Tallinna üldplaneeringuga on planeeritav maa-ala määratud miljööväärtuslikuks elamualaks, mis on terviklikult säilinud miljööga (eeslinna) piirkond, kus hoonete ehitus peab järgima hoonestusstruktuuri. Planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks on määratud korruselamute ala, s.o põhiliselt kahe- ja enamkorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Planeeritava sotsiaalobjekti näol ongi tegemist elurajooni teenindava asutusega, mis leevendab piirkonna sotsiaalseid probleeme ning seega ei saa väita, et Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneering oleks vastuolus Tallinna üldplaneeringuga. Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteülesandes on üheks kooskõlastajaks määratud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, kes kooskõlastas detailplaneeringu lähteülesande märkusega, mille kohaselt planeeritav maa-ala asub riikliku kaitse all oleva arhitektuurimälestise nr 1195 Tallinna Peeteli kirik kaitsevööndis, mistõttu ei tohi uushoone korruselisus ületada 3 korrust ja maksimaalne hoonestuskõrgus 12 meetrit. Ka detailplaneeringu koos mahulise eskiisiga on Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 13. mai 2004 kirjaga nr 5-8/179 kooskõlastanud. Muinsuskaitseseaduse 44 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet Muinsuskaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmise üle Muinsuskaitseamet. Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu on Muinsuskaitseamet kooskõlastanud. Seega on märkused detailplaneeringu mittevastavusest Muinsuskaitseseadusele põhjendamatud. Lähteülesande koostamine on ettevalmistav tegevus, kuid ei ole planeeringu läbiviijale kohustuslik. Detailplaneeringu koostamine on protsess, mille käigus taotletud eesmärk ja tingimused täpsustuvad ning seega ei ole detailplaneeringu algstaadiumis võimalik ette näha planeeringu täpset resultaati. Krundile on

7 6 planeeritud rajada Peeteli kiriku hoolekandeasutus. Hoone on ettenähtud kolmekorruselisena, millele lisandub soklikorrus. Sotsiaalehitise planeerimisel antud maa-alale on lähtutud Pelgulinnale omasest kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel väljakujunenud planeerimisprintsiibist, kus nimetatud hoonetüüp (haiglad, koolimaja, kirik jne) moodustas piirkonnale iseloomuliku dominandi. Uue hoone mahulisel planeerimisel on arvestatud tema siduva rolliga olemasolevas keskkonnas, mis ühendaks nn sotsiaalse telje haigla ja kiriku vahel. Hoolekandeasutuse kavandamisel olemasolevate sotsiaalehitiste ja aedlinliku miljöö vahel tuleb tagada dominandile omane mastaap, mis aktsepteerib naaberkinnistute elamuid koos õuealaga, kuid peab olema mahuliselt eristatav piirnevatest elamutest. Lähtudes eelnevast, on planeeritava hoone asukohaks kinnistul ettenähtud kiriku gabariitidest (põhjakülje pikendus) lähtuv ala, mis jääb pikisuunas keset maa-ala ning tagab naaberelamuteni (kaugus ca 27 meetrit) puhvertsooni. Kaugus olemasolevast kirikust on arvestatud 18 meetrit, mis on saaliosa harja kõrgus ja ühtlasi kinnistu kui ka hoonestuse nn selgroog. Uue hoone gabariitide määramisel on lähtutud parameetritest, kus pikkus peaks olema naabruses oleva paariselamu kahekordne korrutis ja kõrguseks kolm korrust, mis on korruse võrra enam, kui ümbritsevatel hoonetel. Sellise mahuga uus maht astub dialoogi sotsiaalteljel varem olnutega ning aktsepteerib oma mastaabiga ümbritsevat aedlinna. Ehitusjoone minimaalne kaugus naaberkruntide piirist on vastavalt 3, 7 ja 10 meetrit. Mahuline lahendus lähtub ümbritsevast keskkonnast, jälgides miljööväärtusliku ala tänavastruktuuri koos hoonestusega. Hoone on lahendatud lihtsa ja pretensioonitu risttahukana, mis distantseerub kaitsealusest kirikuhoonest (ca 18 meetrit) ja astub dialoogi ümbritsevaga. Lõunasse avatud peafassaad koos rõdudega loob õhulise kolmedimensioonilise pinna, mida rõhutab eenduv räästakarniis ümber perimeetri. Liigendatud fassaadikäsitlus koos õuealaga kaotab kindlad piirjooned ning loob orgaanilise keskkonna tekke eeldused. Vastukaaluks lõunafassaadile on teised fassaadid planeeritud minimalistlikena, et haakuda valutult naaberõuealadega ja mõjuda kui vana olija. Külli Onton väitis, et läbimurre Vaniku tänava väikeste eramajade vahelt on vastuolus Muinsuskaitseseaduse 24 lg 4 ning on ebaotstarbekas, kuna kõnealusele krundile on praegugi juba 2 juurdepääsuteed. Ka Epp Vihterpal väitis, et detailplaneeringust nähtub, et kavas on rajada Aarde tänava pikendus sissesõiduteeks planeeritava ehitise juurde ning see on vastuolus Tallinna Pelgulinna ehitusmääruse eelnõu 4 lg-tega 1 ja 3, mille kohaselt tuleb säilitada olemasolev tänavavõrk ja olemasolev kruntide süsteem. Samuti leidis Epp Vihterpal, et Aarde tänava pikendus muudaks oluliselt väljakujunenud tänavavõrku ja tõstaks liikluskoormust Aarde-Vaniku-Preesi tänavatel ning kuna Vaniku tänav on tupik tänav suundub kogu liiklus Aarde-Preesi tänavatele. Epp Vihterpal tõstatas küsimuse, kas uuele hoonele on ikka vaja kolmandat juurdepääsuteed. Tallinna Linnavalitsus märkis vastuses vastuväidete esitajatele, et Muinsuskaitseseaduse 24 lg 1 p 4, mida protesti esitaja Külli Onton ilmselt silmas pidas, sätestab, et muinsuskaitseameti ning valla- või linnavalitsuse loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitse alal keelatud ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoonise ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ning kruntimine. Käesoleva detailplaneeringu on aga Muinsuskaitseamet kooskõlastanud märkusteta. Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus esitatud materjalide kohaselt tänavavõrku ei muudeta ning ligipääs krundile Vaniku tänavalt on varasemalt ettenähtud kinnistu moodustamisel. Aarde tänava pikendus on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu osa, mida käesoleval ajal kasutavad naaberkinnistute omanikud enda huvides. Lähtudes eelnevast, on loogiline, et olemasolevalt teelt kavandatakse juurdepääs kinnistule. Olemasolevad juurdepääsud Preesi tänavalt jäävad toimima tänasel kujul ka peale uue hoone valmimist. Kolmas juurdepääs Vaniku tänavalt oli esialgu kavandatud ilma jalgväravata ning oleks pidanud toimima varupääsuna, mida igapäevaselt ei kasutata. Järelevalve teostamise käigus tegi Harju maavanema ettepaneku Vaniku tänavalt juurdepääsu Preesi tn 5/7 kinnistule mitte ette näha. Tallinna Linnavalitsus on esitatud ettepanekuga nõustunud ning juurdepääsu Vaniku tänavalt detailplaneeringus näidatud ei ole. Tallinna Pelgulinna ehitusmääruse eelnõu III peatüki -s 20 käsitleti üksikasjalikult Vaniku, Preesi, Aarde ja Maisi tänavate kaitse-, kasutus- ja ehitustingimusi, kuid need näitajad kehtivad

8 7 elamumaa sihtotstarbega kruntidele. Antud juhul on tegemist aga krundiga, mille sihtotstarbeks on määratud sotsiaalmaa ning vastavad sätted ei ole asjakohased. Pelgulinna ehitusmäärus kinnitati Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 38 Epp Vihterpal väitis, et kavandatav kolmekorruseline hoone kõrgusega 12 meetrit, on vastuolus Tallinna Pelgulinna ehitusmääruse eelnõuga, mille 20 käsitletakse Vaniku, Preesi, Aarde ja Maisi tänavate planeerimise põhiprintsiipe. Tallinna Linnavalitsus peab vajalikuks märkida, et Pelgulinna ehitusmääruse eelnõu II peatüki 4 lg 18 (kehtivas Pelgulinna ehitusmääruses vastavalt II peatükk 8 lg 5) sätestas, et olemasolevate ja kavandatavate riigikaitsemaa ja sotsiaalmaa sihtotstarbega kruntide näitajad: krundi koormusindeks, krundi täisehituse protsendi, krundi ehitusõigus ning hoonestustingimused määratakse detailplaneeringuga, A. Onton väitis, et ei saa nõustuda soklikorrusele kavandatud 24-kohalise autoparklaga, mis asetseb vahetult elu-, olme- ja õpperuumide all. Samuti leidis A. Onton, et uue sotsiaalhoone rajamine põhjustab täiendavaid probleeme liikluse ja parkimise osas Pelgulinna kitsastel tänavatel. Ka Külli Onton märkis, et parkimisplatsi likvideerimisega kerkib päevakorrale parkimisprobleem ümbruskonnas, kuna valvega parklakohtade arv ei vasta piirkonna vajadustele ning tänavatel seisvad sõiduvahendid saavad olema ahvatlusobjektiks ja kergeks saagiks muuhulgas ka kiriku ümber tiirlevatele asotsiaalsete kalduvustega inimestele. Tallinna Linnavalitsusele saadetud kirjas ei ole A. Ontoni toonud põhjendusi, miks ta ei saa nõustuda parkimiskohtade asetusega elu-, olme- ja õpperuumide all. Tallinna Linnavalitus on selgituses vastuväite esitajale märkinud, et parkimiskohtade viimine hoone soklikorrusele võimaldab kavandada hooviala ökonoomsemalt ning suurendada seeläbi haljastuse osakaalu. Ka on planeeringu koostamisel järgitud parkimisnormatiive lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2003 p 10.2, mis näeb ette parkimise tagamise omal krundil. Ka parkimisplats, mis likvideeritakse, asub krundil, mis kuulub EELK Tallinna Peeteli Kogudusele. Vastavalt Põhiseadusele on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Teise eraisiku maal saab parkimist lahendada ainult vastastikkusel kokkuleppel. Käesoleval juhul kuulub maa eraõiguslikule juriidilisele isikule EELK Tallinna Peeteli Kogudusele. A. Onton märkis, et hoone funktsioon tuleks määrata üheselt ning turva- või lastekodu loomine elurajooni keskele surutuna enklaavina ja tihehoonestusega kitsal alal on enam kui problemaatiline ning tundub meelevaldsena. A. Onton oli seisukohal, et kahe üksteise suhtes antipaatse kogukonna - püsielanike ja turvakodu asukate kontaktalal tekib järjepidev konfliktolukord, mis võib viia kohati raskete ekstsessideni. Samuti leidis A. Onton, et uue sotsiaalhoone rajamine põhjustab lähialade elanike ja tundlike sotisaalobjektide nagu Pelgulinna polikliinik-haigla ja sünnitusmaja osas turvalisuse vähenemist. Ka väitis A. Onton, et olukorda komplitseerib Peeteli koguduse prevaleeriv ja kallutatud suhtumine, kus kirikukoguduse põhiülesanne hingerahu jagamine, suhtlemine koguduse liikmete ja lähielanikega, liikmeskonna suurendamine, kiriku ennistamine jms - on jäetud tahaplaanile, millele vastukaaluks toimub ambitsioonikas, juhtpersoonide poolt forsseeritav, hoolekandetegevuse eelisarendamine, mille tulemina lähialade elanikkond tõrjutakse üha eemale kirikuelust. Ka Külli Onton väitis, et esile võib kerkida oht, et turvakodu-lapsi hakatakse teadlikult ja poolvägisi kasvatama religioosses vaimus. Samuti väljendati pahameelt selle üle, et detailplaneeringu lähteülesandes nõutavates kooskõlastustes pole vajalikuks peetud mõne sotsiaal- ja haridusvaldkonnaga tegeleva ameti nõusolekut taotleda. Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatakse planeeritavale maa-alale hoolekandeasutuse rajamist ning Tallinna Linnavalitsusel ei ole põhjust kahelda selles, et tellija ja projekteerija kavatsevad rajada hoolekandeasutuse nime all sinna mingi muu funktsiooniga asutust. Kavandatava hoolekandeasutuse rajamisega püütaksegi aidata leida noortel muud tegevust, et hoida neid kuritegelikule teele sattumise eest. Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskirja punkt 4.9 kirjeldab kuritegevuse ennetamiseks kasutusele võetavaid meetmeid hoolakendeasutuse hoone saab statsionaarse valve, laste ja noortega hakkavad tegelema juhendajad ja järelevalvet teostavad isikud. Korrastatud ja valvatav territoorium tagab

9 8 naabruskonna turvalisuse kasvu ja peremehetunne parandab heakorda. Linnaelanike turvalisust aitab suurendada ka see, kui koolikohustust mittetäitvate laste arv on viidud miinimumini. Peeteli koguduse poolne lahenduste pakkumine nimetatud küsimuses aitab kaasa olukorra paranemisele, mis omakorda avaldab mõju ühiskonna turvalisuse tõstmisel. Viimase nelja aasta jooksul on Peeteli kirikus alaliselt elanud last. Lastekodusse elama pääsemise eeltingimuseks on olnud igapäevane koolikohustuse täitmine. Keskuses on ööpäevaringne valve. Kirikus elavad lapsed on omandanud hea eesti keele oskuse ja see on olnud neile suureks abiks integreerumisel Eesti ühiskonda. Uues hoolekandeasutuses on laste igakülgseks arenemiseks loodud väga mitmeid võimalusi. Keskuse mängu-, spordi-, käsitööruumide kasutamist on kavas võimaldada kasutada ka ümbruskonna lastel. Kristlased on aastasadade vältel tegelenud hoolekande-ja sotsiaaltööga üle kogu maailma. Põhjamaades on paljud kristlikud organisatsioonid kohalikele omavalitsustele koostööpartneriteks sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja negatiivsete tagajärgede likvideerimisel. Abivajajal on võimalus valida, kas ta soovib saada pakutavaid teenuseid kohaliku omavalitsuse või kristlikus hoolekandeasutuses. MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus on alates aastast osalenud Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Politseiprefektuuri ja riskilastega tegelevate asutuste ja mittetulundusühingute partnerlusprogrammis Riskilaps. Sotsiaaltöö arendamiseks on EELK Tallinna Peeteli kogudus asutanud MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse, mille üks põhiülesandeid on inimestele abi osutamine. Kaasasutajaks on ka EELK Kriminaaltöö (erisotsiaaltöö) Keskus, kes on läbi viinud kümneid projekte Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi lepingulise partnerina. Keskuses elavad lapsed osalevad treeningutel ja käivad huviringides ka väljaspool keskuse territooriumi. Koolivaheaegadel on enamus keskuses elavaid lapsi olnud ajutiselt perekonnas hooldamisel või erinevates laagrites kodu- ja välismaal. Enamus juhtudel on lapsed viibinud koolivaheaegadel eesti keelt kõnelevates peredes. Peredepoolne tagasiside lubab loota konfliktideta toimetulekut ka tulevikus. EELK põhikirja 3 kohaselt on EELK ülesanne muuhulgas ka haridusliku ja kasvatusliku töö tegemine, kuhu alla saab paigutada ka hoolekandeasutuse rajamise. Hoolekandeasutuse visiooniks on eetiline, terve ja turvaline ühiskond, kus kirikul on selge sotsiaalne orientatsioon, väärtus ja tähendus. Sellest tulenevalt on sotsiaalkeskuse asutajate missiooniks arendada sotsiaalkiriku mudelit ennetades ja lahendades konflikte ühiskonnas, osutades abi kriisiseisundis inimestele ja vanemliku hoolitsuseta lastele ja kasvatades nendest eluga toimetulevaid ja ühiskonnale vajalikud kodanikud (väljavõte Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse põhikirja punktist 2.2). EELK Tallinna Peeteli Kogudusele kuuluva Preesi tn 5/7 krundi maakasutuse sihtotstarve on sotsiaalmaa ja käesoleva detailplaneeringuga kavandatud uue hoone funktsioon vastab nimetatud maakasutuse sihtotstarbele. Ka võimaldab Preesi tn 5/7 kinnistu 3938 m 2 suurune pindala lahendada kõik hoolekandeasutuse toimimiseks vajalikud linnaruumilised küsimused ning sellest tulenevalt ei ole vajalik suurema kinnistu leidmine. Vastuväites asus Külli Onton seisukohale, et hoovi-alale jääv mänguruum pole piisav ja lapsed hakkavad hulkuma mööda ümberkaudseid tänavaid, aedu ja hooneid. Külli Onton leidis, et nähtus on aktuaalne juba ka tänasel päeval ning kindlasti võimendub see proportsionaalselt laste arvu kasvamisega. Tallinna Linnavalitsus, tuginedes detailplaneeringu materjalidele, märgib, et kavandatavas hoolekandeasutuses on lisaks hoovi-alal olevale mänguruumile laste igakülgseks arenemiseks loodud veel väga mitmeid teisi võimalusi nt mängu-, spordi-, käsitööruumid jne. A. Onton märkis, et kui käsitletava laste-ja turvakodu loomine kavandatult, kolooniale lähenevates mõõtmetes ja tasemel on akuutselt vajalik, finantseeritud ja aktsepteeritud, siis peaks see paiknema looduslähedasemas ja avaramas paigas, näiteks lähedal asuval samas Põhja-Tallinnas kirikulähedases Sõle tänava ja Stroomi ranna vahelisel hoonestamata alal. Tallinna Linnvalitsus on täpsustanud vastuväidete esitajatele, et A. Ontoni poolt pakutud alternatiivsel alal on Tallinna Linnavolikogu 28. oktoobri 2004 otsusega nr 223 kehtestatud Pelgulinna puhkeala- Merimetsa piirkonna detailplaneering Kolde pst 65, 67a, 69 kinnistute ja lähiala osas. Antud planeeringuga ei ole sarnase sotisaalobjekti rajamist piirkonda ette nähtud. Ka

10 9 ei kuulu nimetatud territoorium Sõle tänava ja Stroomi ranna vahelisel alal EELK Tallinna Peeteli kogudusele. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelul vastaspoolte seisukohad ei muutunud ning nad jäid oma väidete ja seisukohtade juurde. Maavanema poolt tagastatud ja uuele avalikule väljapanekule suunatud Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu täiendav avalik väljapanek toimus 1. aprillist aprillini Avaliku väljapaneku kestel esitati neli vastuväidet. Vastuväidete esitajate Külli Ontoni, A. Ontoni, Ruth Hirsi ja Anne Külmeti seisukohad olid järgmised: Külli Onton väitis, et hoolimata muinsuskaitsega tegelevate instantside kooskõlastustest on detailplaneering vastuolus Muinsuskaitseseadusega 24-ga ja 25-ga. Kuna detailplaneeringu kaustas ei leidu Muinsuskaitseameti poolt väljastatavat kaitsekohustise teatist ( 24 lg 3), mis lubaks teatud leevendusi seaduse vastavate paragrahvide suhtes, siis seab Külli Onton tõsise kahtluse alla vastava ameti pädevuse ja äraostmatuse. Samuti märkis Külli Onton, et tellijale, kes on juba aastate vältel seadusi eiranud (lisaks Muinsuskaitseseadusele ka Arhitektuurimälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste uurimise, konserveerimise ja remondi dokumentatsiooni kooskõlastamise kord ja vormistamise nõuded), saab sellele vaatamata loa uue hoone rajamiseks. Külli Onton väitis, et eelnevate perioodide vältel tehtud dokumentatsiooni ja kooskõlastuste puudumisele viitab lähteülesande punkt 4.14, mis märgib, et aastast on hoone sellisena säilinud tänapäevani. Külli Onton oli seisukohal, et kuna see nii ei ole, siis järelikult ei ole ka detailplaneeringu lähteülesanne vormistatud korrektselt. Külli Onton ei pea vajalikuks Vaniku tänava poolset läbimurret ning viitas vastuolule Muinsuskaitseseaduse 24 p-ga 4. Külli Onton väitis, et kuna reaalses elus pole sellist läbimurret Vaniku tänavalt kunagi olnud, on seega vastuolu Muinsuskaitseseadusega endiselt olemas. Ka A. Onton väitis, et käsitletav ala on eelkõige kirikla ning kirik on oma väärtuselt hinnatud nii ajaloo- kui ka kultuurimälestiseks, mis kuulub renoveerimisele algsel kujul. A. Onton oli seisukohal, et detailplaneering seda ei toeta. A. Onton esitas vastuväites küsimuse - miks ei ole nõutud tellijapoolseid samme, renoveerimistööde alustamist, osalist teostamist, seadusevastaselt viimastel aastatel tehtud ümberehituste likvideerimist jms. Vastates esitatud vastuväidetele, märkis Tallinna Linnavalitsus järgmist: Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalide kooseisus on Sulev Mäeväli poolt koostatud arhitektuuriajaloolised eritingimused Peeteli kiriku korrastamiseks. Tööga esitatakse arhitektuur-ajaloolised eritingimused kirikuhoone remondiks, kirikulöövi ehitusaegse ilme ennistamiseks ja sakraalehitisele sobiva sisekujunduse loomiseks. Nimetatud eritingimustele on andnud oma heakskiidu Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Muinsuskaitseamet. Varasemas kirjavahetuses vastuväidete esitajatega on Tallinna Linnavalitsus märkinud, et Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kooskõlastas detailplaneeringu lähteülesande märkusega, millega on planeeringu koostamisel arvestatud. Samuti on varasemalt toodud välja asjaolu, et Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu on kooskõlastanud ka Muinsuskaitseamet. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse -le 7, on muinsuskaitseameti põhiülesandeks muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle ning kultuurimälestiste riikliku registripidamine. Tallinna linna ehitusmääruse 16 lg 1 p 3 kohaselt kooskõlastatakse detailplaneering Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga kui planeeritav maa-alale jääb miljööväärtusega ala. Tallinna linna ehitusmääruse 16 lõige 2 sätestab, et kooskõlastused peavad olema formuleeritud ja põhjendatud ulatuses, mis võimaldab otsustada detailplaneeringu vastuvõtmise. Kui ametiasutus ei viita kooskõlastamisel vastuolule seaduse või seadusealusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks, vaatamata detailplaneeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu on kooskõlastanud kõik nõutud ametiasutused. Nimetatud asjaolust on lähtunud ka Tallinna Linnavalitsus Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmisel. Külli Onton avaldas rahulolematust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11. veebruari 2005 protesti vastuskirja üle, mille kohaselt on lähtutud Pelgulinnale omasest kahekümnendate-

11 10 kolmekümnendatel aastatel väljakujunenud planeerimisprintsiibist ja uus hoone ühendaks nn sotsiaalse telje haigla ja kiriku vahel. Külli Onton jäi seisukohale, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on kohustatud tegelema oma valdkonnaga komplektselt ning sotsiaalselt niivõrd sensitiivse objektiga, nagu kõnealune objekt on, peaks olema vältimatu kooskõlastus ka Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt. A. Onton väitis, et detailplaneeringu materjalidest ei nähtu üldse kavandatud ja sisumõisteliselt laialivalguva mõistega keskuse tegelik otstarve ja funktsioon: on see lastekodu, hoolduskodu, päevakodu või veel midagi muud. A. Onton möönab, et veidi selgust tõi 22. jaanuari 2005 Eesti Päevalehes antud teave, et keskus on ettenähtud kogu Tallinna ja miks mitte ka kogu Eesti tarbeks, ja mitte üksi lastele-noortele, vaid ka kodututele. Sellepeale on A. Onton tõstatanud küsimuses, et kuidas seostub see Pelgulinna elurajooni teenindusega. Ruth Hirs väitis, et ümbruskonna elanikkond ei vaja enese teenindamiseks ettenähtud sotsiaalmaale probleemsete laste ööpäevaringset hooldekeskust ning asukoha valik, sellisele asutusele on täiesti põhjendamatu. Ruth Hirs viitas vastuväites ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 18. veebruari 2005 kirjale nr 1-19/210, mis annab detailplaneeringuga kavandatavale negatiivse hinnangu. Ka vastuväite esitanud Anne Külmet märkis, et Preesi tn 5/7 territooriumile kavandatav nn laste- ja noortekeskus ei ole tegelikult mitte heategevuslik, vaid äriprojekt. Anne Külmet väitis, et selle projekti ärilise külje varjamiseks püütakse ära kasutada piisava vanemliku hoolitsuseta lapsi. Anne Külmet leidis, et reaalne elu on näidanud, et laste kasvatamise ja järelevalvega pole rahuldavalt toime tuldud - lapsed seltsivad krundil paikneva kirik-supiköögi ümber tiirlevate asotsiaalsete kalduvustega inimestega, noorukid hulguvad ümberkaudsetel tänavatel ning aedades, samuti on ette tulnud sissemurdmisi eramajadesse, kohalike laste kiusamist ning provotseerivat käitumist ümbruskonna püsielanike suhtes. Anne Külmet leidis, et taolise keskuse rajamine aadressil Preesi tn 5/7 on vastuvõetamatu ning täielikus vastuolus ümbruskonna püsielanike huvidega. Tallinna Linnavalitsus asus esitatud väidete osas järgmistele seisukohtadele: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet esitas 28. aprillil 2005 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kirjaga nr 1-9/516 seisukoha detailplaneeringuga kavandatu kohta. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kirja kohaselt toimusid aasta lõpus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis sotsiaalse rehabilitatsiooni töörühma raames arutelud, mille käigus Peeteli Kiriku esindajad avaldasid soovi teha Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga koostööd toetades lastega peresid ja teostades sotsiaalset rehabilitatsiooni. 10. mail 2004 sõlmis Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Peeteli Kirikuga Tallinna linna eelarvest mittetulundustegevuseks saadud toetuse kasutamise lepingu laste ja noortekeskuse detailplaneeringu ja projekteerimistööde kulude osaliseks katmiseks krooni ulatuses. Kiriku taotluses rõhutati vajadust hetkel kirikus elavate laste elamistingimuste vastavusse viimiseks kehtivate nõuetega, laiendada kiriku poolt pakutava teenuse mahtu ja parandad kvaliteeti. Sel hetkel ostis Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet kirikult lastekodu teenust 14 lapsele, kes elasid kiriku teisel korrusel ja kelle osas kiriku esindajad andsid lubaduse, et sinna nad ka jäävad (st ei koli uude hoonesse). Keldris paiknes laste päevakeskus ja varjupaik. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ei ole kunagi aktsepteerinud kiriku poolt varjupaiga pidamist, sest linnal on piisavalt varjupaiga kohti. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet sai septembris 2004 tutvumiseks Peeteli Kiriku poolt kavandatava laste- ja noortekeskuse eskiisi. Eskiisilt nähtus, et uude hoonesse kavandatakse lisaks kiriku tegevusele ja lastepäevakeskusele siiski ruumid laste ööpäevaringseks hooldamiseks (12 noorele teisel korrusel ja 32 lapsele teisel ja kolmandal korrusel). Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet alustas läbirääkimisi kiriku esindajatega. 19. novembril 2004 allkirjastati kiriku ja ameti esindajate poolt nõupidamise protokoll, millele vastavalt ei toeta Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet kiriku soovi avada uues hoones lastekodu. Noortekodu rajamine saab olla võimalik ainult täiskasvanud noortele. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet toetab laste päevakeskuse teenuse osutamist uues hoones ja soovitab lastekoduks kavandatavates ruumides pakkuda ööpäevaringset hooldust riskiperedele. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tegi ettepaneku jätta hoone üks korrus (kolmas korrus, kuhu on planeeritud ainult lastekodu ruumid) ehitamata. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti seisukohast ei saa välja lugeda, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on kategooriliselt vastu Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatavale. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on avaldanud oma kirjas toetust päevakeskuse teenuse osutamisele kavandatavas hoones, sellest tulenevalt tuleb jõuda

12 11 Peeteli Kirikul ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil kokkuleppele, millist konkreetset teenust kavandatavas hoones hakatakse osutama. Külli Onton vaidlustas kavandatava hoone mahu ning märkis, et temale jääb arusaamatuks, miks peaks turvakodu vms olema dominant aedlinliku miljöö vahel. Külli Ontoni arvates peaks dominandina siiski säilima arhitektuuri- ja ajaloomälestis Peeteli kirik, mida ei tohiks varjata miljöösse sobimatu kaasaegse karp-arhitektuuriga ehitisega. Külli Onton märkis, et ümbritsevate hoonete teine korrus on viilkatuse-alune korrus ning keldrikorrust ei saa soklikorrusega antud juhul otseselt võrrelda. Kuigi uut hoonet kirjeldatakse kolmekorruselisena, millele lisandub soklikorrus, leidis Külli Onton et kui arvestada ühe korruse ehituslikuks kõrguseks 3 meetrit, siis 12 meetri kõrgune hoone on sisuliselt kahe korruse jagu kõrgem, kui olemasolevad. Endiselt jäi Külli Onton seisukohale, et lamekatus on selles asukohas täiesti sobimatu. Külli Onton väitis, et kavandatavasse keskusesse majutatavatel lastel ei jää piisavalt õueruumi ning nad hakkavad veelgi enam hulkuma ümbruskonnas, kui käesoleval ajal. Samuti tõstatas Külli Onton küsimuse, kas Eestis sellekohaseid normdokumente ei kehti, mis määravad lasteaedade, koolide, hooldekodude jt sotsiaalasutuste õuemaa jt miinimumnormid. Ka leidis Külli Onton, et mitmed detailplaneeringu näitajad ei ole vastavuses sotsiaalministri määrusega nr 4 Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded ( 5 lg 2; 6; 7; 8; 9; 11; 7 lg 1). Ka A. Onton tõstatas küsimuse, et milline on kavandatud ehitise vajalikkus laste sotsiaalkaitse seisukohalt. A. Onton väitis, et kuna tegemist on vägagi suurte summadega annetajate ja maksumaksjate rahadega, on küsimus õigustatud. A. Onton on seisukohal, et esialgsetel andmetel ei ole ehitus üldse õigustatud. A. Onton väitis, et uute perekodude, SOS-lastekülade kohtade arv Tallinnas on piisav ja ka teatava varuga. Ka märgib A. Onton seda, et planeering on vastuolus sotsiaalministri määrusega nr 4 Laste hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded. Nimetatud määruse 5 sätestab, et lastekodul, koolkodul, noortekodul peab olema omaette maa-ala ning see ala peab olema haljastatud vähemalt 40% ulatuses; lisaks esitab sama määruse 7 lg 1 ettekirjutuse, et hoolekande asutuse hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselistena. Tallinna Linnavalitsus märkis, et tuginedes Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 28. aprilli 2005 kirjale nr 1-9/516 toetab Tallinna Sotisaal- ja Tervishoiuamet laste päevakeskuse teenuse osutamist uues hoones ja soovitab lastekoduks kavandatavates ruumides pakkuda ööpäevaringset hooldust riskiperedele. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tegi ettepaneku jätta hoone üks korrus (kolmas korrus, kuhu on planeeritud ainult lastekodu ruumid) ehitamata. Külli Onton avaldas vastuseisu probleemsete kodanike teadliku Pelgulinna koondumise vastu. Leides endiselt, et probleemsete kodanike kontsentratsioon on Pelgulinnas juba niigi ebanormaalselt suur ja see on tekitatud kunstlikult nad ei ole Pelgulinna elanikud, nad on sinna meelitatud palju kaugemalt supiköökide, humanitaarabi jagamise jt peibutistega. Vastuväite esitaja Ruth Hirs väitis, et hetkel ei tule kirik toime sinna majutatud 15 lapse ja nende teiste piirkondadest saabunud külaliste ohjeldamisega ning tulenevalt sellest on see 40 ja enama lapse puhul täiesti välistatud. Ruth Hirsi arvates ei ole piisavateks abinõudeks ka uue hoone statsionaarne valve ega ka 1,5 meetri kõrgune keevisvõrkpiire. Samuti on Ruth Hirs märkinud seda, et kõnealuse krundi kõrval asub tuntud probleemne Sõle tänava pommiühiselamu ning selline turvariskide teadlik kontsentreerimine on lubamatu. Ka Anne Külmet väitis, et kuna otse kõnealuse krundi kõrval asub ka korduvate pommiplahvatustega tuntuks saanud ühiselamu, siis turvariskide edasine suurendamine piirkonnas on täiesti lubamatu. Anne Külmet leidis, et detailplaneeringus välja pakutud turvameetmed on naeruväärselt ebapiisavad, ega taga ümbruskonna elanikele vähimatki ohutus- ja kindlustunnet edaspidiseks. Tallinna Linnavalitsus märkis, et kuritegevuse ennetamist käsitleb detailplaneeringu seletuskirja punkt 4.9. Muuhulgas on öeldud, et hoone saab statsionaarse valve ning laste ja noortega hakkavad tegelema juhendajad ja järelvalvet teostavad isikud. Korrastatud ja valvatav territoorium tagab naabruskonna turvalisuse kasvu ja peremehetunne parendab heakorda. Kogu linnaosas suureneb linnakodanike turvalisus, kuna kavandatav keskus on ettenähtud nn riskilastele, kes täna liiguvad sihitult tänavatel ja tegelevad paljuski kuritegevusega. Linnavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et riskilastele erineva tegevuse, nii füüsilise kui vaimse, pakkumine on üks preventiivne moodus,

13 12 kuidas hoida neid tänavatelt eemal ja õpetada neile elus hakkamasaamist ilma kuritegelikule teele minemata. A. Onton väitis, et Tallinna üldplaneeringus on ühemõtteliselt öeldud, et käsitletaval alal võivad paikneda vaid elurajooni teenindavad asutused, mida kavandatud uusehitus Pelgulinna kui lähiasumi osas funktsionaalselt ei ole. A. Onton märkis, et näitena ja selgitusena on üldplaneeringus toodud kauplused, garaažid jt s.t asutused, mida elanikud külastavad pea igapäevaselt. Tallinna Linnavalitsus märgib, et Tallinna üldplaneeringuga on antud ala juhtfunktsiooniks väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandusteenindusettevõtteid. Vastavalt Tallinna üldplaneeringu seletuskirja punktile 4.1 on hoonestusalade maakasutuse määramisel eesmärgiks seatud funktsionaalne paindlikkus, mis tähendab, et üldjuhul on lubatav põhifunktsioonile lisada ka teisi, konkreetsesse piirkonda sobivaid kaasfunktsioone. Kirik koos kavandatava teenindava sotsiaalfunktsiooniga haakub hästi üldplaneeringu eesmärgiga. A. Onton väitis, et detailplaneering on mittevastavuses lisaks Tallinna üldplaneeringule ka avalikustamise ajal menetluses olnud Pelgulinna ehitusmäärusega, mis kehtib kogu alale omandivormist sõltumata. Vastuolu ilmneb A. Ontoni arvates järgmistes lõikudes: haljastatud osa: nõue vähemalt 40% krundi suurusest ( 4 p 20); maksimaalne täisehitus 25 %, katuseharja kõrgus 10,5 m ( 20 p 5 ja 6); terviklik miljöö kuulub säilitamisele ka avaliku arvamuse ja huvi tõttu ( 3 p 31); kruntide kasutusotstarve: eramud, bürood, haridusasutused ja ühiskondlikud hooned, s.t üldkasutatavad, üldsusele kättesaadavad hooned kultuuriliselt, olmeliselt ja muude vajaduste tarbeks ( 20 p 3; 3 p 12); Aarde, Preesi, Vaniku tänavate lõigus erandhoonete rajamist ei ole ehitusmääruses kavandatud. Tallinna Linnavalitsus jääb endiselt seisukohale, et Tallinna Pelgulinna ehitusmääruses on tõesti käsitletud üksikasjalikult Vaniku, Preesi, Aarde ja Maisi tänavate kaitse-, kasutus- ja ehitustingimusi, kuid neid näitajaid oleks tulnud kohaldada elamumaa sihtotstarbega kruntidel. Antud juhul on tegemist krundiga, mille sihtotstarbeks on määratud sotsiaalmaa ning vastavad sätted ei ole siin asjakohased. Anne Külmet taotles, et tema poolt käesoleva aasta 24. jaanuaril 2005 ehk eelmise avaliku arutelu perioodil edastatud ca 80 allkirjaga pöördumist käsitletakse vastuväitena kõnealusele detailplaneeringule. Vastavalt Planeerimisseaduse 20 on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväideteks ja ettepanekuteks 20 tähenduses loetakse neid kirju, mis on saabunud avaliku väljapaneku kestel. Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse Anne Külmeti poolt nimetatud kiri ei ole avaliku väljapaneku kestel Tallinna Linnaplaneerimise Ametile jõudnud. Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi antud kirja suhtes vastava järelpärimise ka Põhja-Tallinna Valitsusele. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vähendas 26. aprilli 2005 projektide läbivaatamise komisjoni otsusega planeeritava hoone kõrgust 12 meetrilt ca 10 meetrini tulenevalt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti nõudest kavandada planeeritav hoone 2-korruselisena. 7. juuli 2005 kirjaga nr 1-9/756 kooskõlastas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu tingimusel, mis lepiti kokku MTÜ Peeteli Sotsiaalkeskuse esindajatega 19. novembril 2004 ja on vormistatud protokollina. Seega taganes Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet nõudest lubada hoolekandeasutuse hoone kõrguseks maksimaalselt 2 korrust (vastavalt Sotsiaalministri 9. jaanuari 2001 määrusele nr 4 Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded ). Kuna Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet nimetatud nõudest taganes, kadus sellega ka planeeritava hoone kõrguse vähendamise alus. Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond on 15. septembri 2004 otsusega nr 6-1/2284 kooskõlastanud Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ilma täiendavate lisatingimusteta s.t on nõustunud hoolekandeasutuse hoone kõrguse osas 12 meetriga.

14 13 Tallinna Linnavalitsus esitas Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneering 18. augusti 2005 kirjaga nr LV-1/3426 Harju maavanemale Planeerimisseaduse 23 lg 1 p 2 ja lg 3 p 3 ning Tallinna linna ehitusmääruse 18 lg 13 kohaselt järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Harju Maavanem tagastas 19. oktoobril 2005 kirjaga nr /1361 Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu heakskiitu andmata. Vastuskirjas märkis Harju maavanem, et saab detailplaneeringule Planeerimisseaduse 23 lg 6 kohaselt heakskiidu andmise otsustada pärast nimetatud kirjas esitatud märkuste täitmist. Järelevalve teostaja tegi kohalikule omavalitsusele ettepaneku mitte ette näha planeeritavale hoone juurdepääsu Vaniku tänavalt. Harju maavanem on juhtinud tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringus ei ole käsitletud seda, kas pärast uue hoone valmimist lõpetatakse Peeteli kirikuhoone kasutamine hoolekandeasutuse hoonena. Sotisaalministri 9. jaanuari 2001 määrusega nr 4 kinnitatud Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded sätestatust lähtudes on Harju maavanem seisukohal, et Preesi tn 5/7 kinnistule kavandatud laste hoolekandeteenust pakkuv hoone ei tohi olla kõrgem kui 2 korrust ning sellest tulenevalt teeb maavanem kohalikule omavalitsusele ettepaneku vähendada hoolekandeasutuse korruselisust ning vaadata üle krundi ehitusõiguse ja sotsiaalhoolekande teenuste mahu muutmise vajadus. Tallinna Linnavalitsus esitas 14. juuni 2006 kirjaga nr LV-1/05/3426 Harju maavanema märkustele järgmised selgitused: Maavanemale esitatud korrigeeritud Preesi tn 5/7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahenduses juurdepääsu kavandatavale hoonele Vaniku tänavalt ette nähtud ei ole. EELK Tallinna Peeteli Kogudus soovib rajada sakraalhoone tagusele sotsiaalmaale elanikkonda teenindava sotsiaalobjekti: Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse hoolekandeasutuse, mis võimaldaks edaspidi kasutada kirikuhoonet eesmärgipäraselt, vaimuliku elu keskusena. Sotsiaalfunktsioonid kanduvad kirikuhoonest, MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse hoolekandeasutusse. Peale uue MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse hoolekandeasutuse valmimist lõpetatakse kiriku kasutamine hoolekandeasutusena ning kirik keskendub oma ajaloolistele funktsioonidele. Sotsiaalministri 9. jaanuari 2001 määrusega nr 4 kinnitatud Laste hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuete 5 lg 1 kohaselt peab lastekodul, koolkodul, noortekodul ja tugikodul olema omaette maa-ala. Sama määruse 5 lg 6 järgi peab maa-ala olema haljastatud vähemalt 40% ulatuses. Planeeringus on arvestatud määruse -s 5 esitatud nõuetega hoolekandeasutuste maa-ala olemasolu ja haljastuse osatähtsuse kohta. Detailplaneeringuga ette nähtav hoone korruselisus ei ole kooskõlas sotsiaalministri 9. jaanuari 2001 määrusega nr 4 kinnitatud Laste hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded 7 lg 1 esitatud nõudega hoolekandeasutuse lubatud korruselisuse kohta. Määruse 7 lg 1 kohaselt projekteeritakse laste hoolekandeasutuse hooned 1- või 2- korruselisena olenevalt laste erivajadustest. Detailplaneeringu kohaselt nähakse Preesi tn 5/7 kinnistule ette ehitusõigus 3-korruselise (lisaks soklikorrus) 12 meetri kõrguse hoolekandeasutuse ehitamiseks. Detailplaneeringu esitatud ruumiprogramm on koostatud EELK Tallinna Peeteli Koguduse poolt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Rajatav hoone võimaldaks rajada keskuse vastavalt valminud ehitusprojektile ja pakkuda keskuses lastele ja noortele nende arenguks vajalikke teenuseid suuremas mahus ja paremas kvaliteedis. Hoolekandeasutuse ruumid on kavandatud hoone esimesele ja teisele korrusele. Sotsiaalministri määrusega vastuolus olevale kolmandale korrusele on kavandatud EELK Tallinna Peeteli Koguduse ametiruumid, seega mitte hoolekandeasutuse ruumid. Sellest tulenevalt on täidetud sotsiaalministri määrusega sätestatud nõude põhiolemus, et hoolekandeasutus on kuni 2-korruseline. Tallinna Linnavalitsus on palunud 5. detsembril 2005 kirjaga nr LV-1/5283 sotsiaalministrilt seisukohta, kas kohaliku omavalitsuse tõlgendus sotsiaalministri 9. jaanuari 2001 määrusega nr 4 kinnitatud Laste hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuetele vastab antud määruse koostamisel püstitatud eesmärgile.