Lämmastiku allikate, voogude ja transformatsiooni hindamine Metaandmebaas tööriist sisendite, andmeallikate, arvutuskäikude jm kaardistamiseks Arvo Ii
|
|
- Aino Raud
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Lämmastiku allikate, voogude ja transformatsiooni hindamine Metaandmebaas tööriist sisendite, andmeallikate, arvutuskäikude jm kaardistamiseks Arvo Iital Üldine eesmärk: N ringe kvantitatiivne kirjeldamine (ainevoo analüüs) Sh. looduslik N ringe 5 peamist protsessi: 1. bioloogiline N sidumine (bakterid) 2. N (NH 3 või NH 4+ ) omastamine taimede poolt 3. mineralisatsioon 4. nitrifikatsioon 5. denitrifikatsioon , Pärnu 1 2 Ka N 2 fikseerimine välgulahenduse kaudu Inimtegevuse mõju N ringele 1. Põllumajandus ja N väetised 2. Tööstus 3. Transport 4. Energia tootmine 5. Jäätmete tootmine 6. Reovesi 7. Vesiviljelus, sh. kalandus 8. Asulad Erinevad N ühendid atmosfääri, hüdrosfääri, pedosfääri 3 Seniste N vooge kirjeldavate tööde ja tulemuste üldistamine (sh. juhendmaterjalid) Statistikaamet: materjali- ja ainevoogude andmed N emissioonid keskkonda (sektorite kaupa) Põllumajanduse N bilanss (kuni 2012 a.) jm Partnerasutuste ja teiste teadustöö tulemused Kasvuhoonegaaside emissiooni aruanded Ärakande koefitsiendid (põllumajanduskoormus, looduskoormus jm) N sisaldus toodetes (toit jm) Ekspertarvamus OECD, Eurostat-i ja ÜRO juhendmaterjalid ja ainevoo inventuurid 4 Eurostat, Nutrient Budgets Methodology and Handbook. Version Eurostat and OECD, Luxembourg, 112 p. Põllumajanduse N bilansi arvutamise metodoloogia. UN, Guidance document on national nitrogen budgets. Economic Commission for Europe. Executive Body for the Convention on Long-range Transboundary Air Pollution, 12 p. Juhendamterjal NOx and NH 3 emissioonide hindamiseks inim- ja looduslikest allikatest. EPNB, Detailed annexes Guidance document on national nitrogen budgets" ( r/eb/ece_eb.air_119_eng.pdf) Sektori ja allikapõhine riigi tasandil N bilansi arvutamise juhendmaterjal 5 EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook Technical guidance to prepare national emission inventories. EEA Report No 21/2016 ( Sektori põhine juhendmaterjal NOx and NH 3 emissioonide määratlemine (energia, tööstus, toodete kasutamine, põllumajandus, jäätmed, looduslikud allikad jm) IPCC 2006, 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories ( Juhendmaterjal inimtekkelise N 2 O ja lämmastiktrifluoriidi (NF 3 ) emissioonide hindamiseks. N. Pelletier and A. Leip, Quantifying anthropogenic mobilization, flows (in product systems) and emissions of fixed nitrogen in process-based environmental life cycle assessment: rationale, methods and application to a life cycle inventory. The International Journal of Life Cycle Assessment, Vol. 19, Issue 1, pp
2 Töö sisu Meile sobiva metoodika rakendamine N bilansi koostamiseks Nii kogu riigi (Eesti ja Läti) tasandil kui ka Liivi lahe valglale (Pärnu jõe valgla) Millised N allikad ja vood on olulised? Milline periood N bilansi arvutamiseks? Andmeallikad, kättesaadavus, kvaliteet ja määramatus? Tulemuste teisaldamine valgla tasandile? N bilanss Sisaldab ainult nn reaktiivset lämmastikku: (Nr) bioloogiliselt kättesaadav (biokeemiliste protsesside tulemusena): Ammoniaak, ammoonium, (NH 3; NH 4+ ), lämmastikoksiidid (NOx), dilämmastikoksiid (N 2 O), nitraaat (NO 3 ) Taimedesse, loomadesse, inimestesse ja mulda seotud orgaaniline N (uurea, amiinid, proteiinid) jt; Mitteaktiivne lämmastik (inertne) - N 2 ja muud täielikult mittereaktiivsed N vormid (N mineraalõlides, plastik materjalides jne) NB! Denitrifikatsioonil ja põletamisel tekkiv N 2 ning N 2 sisend transpordi sektorile tuleks arvestada 7 Kõik N vormid transformeeritakse üldlämmastikuks (N üld ) ja summeeritakse 8 Arvestatakse kõiki olulisi Nr sisend- ja väljundvooge sektorite ja keskkondade kaupa (pools) Määratletud geograafilistes piirides (Läti, Eesti, valitud valglad) Piiriülesed vood Defineeritud ajaühikus (kalendriaasta) Andmebaas sisaldab andmeid paljude aastate kohta. Kõik vood tonnides (kt) aastas N bilanss Nii riigi kui ka iga sektori (pool) puhul peab kehtima võrrand: Σ inflow +Σ =Σ +Σ +Σ h Inflow and outflow: sisse ja välja uuritavast süsteemis (riik, valgla) Source: sektor Ideaalsel juhul: N output + N stock_change - N input = 0 Praktikas võimatu - arvestamata N vood, vead, Nt. Põllumajandussektori N bilansid üldiselt N ülejäägiga akumuleerumine mullas, atmosfääri, põhjavette? Sisend Väljund Andmed: Statistikaamet 10. Seega vaja arvestada: 1.Millisest allikast N pärit? 2.Kuhu liigub? 3.Kuidas transformeerub? 4. Vajadusel ka täiendav teave: N vood hüdrosfääri pinnavete või põhjavete kaudu Kõiki N allikaid ja vooge võimatu hinnata Seetõttu pakutud N voogude piirväärtused (minimaalne detailsuse tase), millest suuremat N voogu tuleb kindlasti hindama 100 g N elaniku kohta aastas = 100 t miljoni elaniku kohta aastas (EPNB, 2016) Väiksemad vood võib summeerida Või arvestamata jätta Oluliselt suuremate voogude korral (piirväärtusest 10 korda suurem) tuleks kaaluda nende detailsemat kirjeldamist (jaotust allvoogude vahel) 1 kg N elaniku kohta aastas (1000 t miljoni elaniku kohta aastas) Tulemuste esitamise täpsus: kaks numbrimärki lisaks 0-le (nt. 12, 120, 1200 tonni) kui võimalik
3 12 olulisemat N voogude plokki (Hutchings et al., 2014) 1. Põllumajandus (loomakasvatus ja taimekasvatus) 2. Loodus- ja pool-looduslikud maastikud, metsamajandus 3. Tööstus 4. Toiduainete ja loomasööda tootmine 5. Energia tootmine 6. Vesiviljelus, sh kalakasvatus 7. Linnalised asulad ja tarbimine 8. Jäätmekäitlus 9. Reoveekäitlus 10. Transport 11. Hüdrosfäär Sarnane taluvärava bilansiga Sisaldab: kohalikku PM toodete töötlemist (meierei, tapamaja, õlle tootmine jm.) Eraldi hinnang loomakasvatuse ja taimekasvatuse osas Atmosfäär Industrial production N sisaldus mullas? Võimalus käsitleda musta kastina. Waste Settlements Maakasutus CORINE maakatte andmed antud juhul hästi ei sobi. Vaja teada tegelikku maakasutust. Km 2 Põllumajandusmaa 9748 Looduslik rohumaa 1976 Metsamaa+muu looduslik Tehisalad 2790 Pinnaveekogud 2520 Muu maa 5605 Kokku N sisend põllumajandussektorisse N (kilotonni) Manure Mineral fertilizers Nitrogen deposition Nitrogen fixcation Sewage sludge Urine N sõnnik (kilotonni) Milk cattle Broilers Beef cattle Pigs 15 Other 16 N väljund põllukultuuride saagiga ja N söödataimedes (ei arvestata väljundina) aastal Andmed: Statistikaamet ning Claesson and Steineck, 1996 (N sisaldus põllukultuuride saagis) Tons, year Agricultural products PM sektorist välja: tonni N Kogu N põllukultuuride saagis: tonni N 17 Piim: Loomakasvatustoodete väljund (näide) Keskmiselt a. Eestis lüpsilehma. Piima toodang 8112 kg/lehm/aastas. Piima kogutoodang tonni. Proteiini sisaldus piimas 3,51% ja arvutustegur N sisalduse leidmiseks on 6,38. Seega tonni Nr aastas. Osa sellest eksporditi. Munad: Keskmine toodang 199,4 miljonit muna (152 muna inimese kohta aastas). Keskmine muna kaal 70 grammi ja aasta kogutoodang tonni. Nr sisaldus munades kokku 265 tonni tonni (85%) läks müügiks inimestele ja (225 tonni N). Ülejäänud 40 tonni lämmastikku: toiduainete tööstustele. Munakoor ja praakmunad taasringlusse. 18 3
4 Loomaliha N voog (N sisaldus lihas 2,9%) Elusloomade eksport/import Loom Tapamajja, tk Eluskaal Nr (tonni) Lihakarkassi kaal, Nr (tonni), Erinevus: Jäätmed Nr (tonnni) Toidutööstus Veised Lambad Kitsed Sead Hobused Broiler Kokku Eksport, tonni Eksport, Nr, tonni Import, Nr tonni Veised ,6 4 Sead Lambad 187 5,4 0 Kokku Noorloomad? Ka N vood kalakasvandustes ja merekala kasutamine Settlements Industry Marine fish Waste Fisheries Ei arvestata erakorralisi vooge (nt metsapõlengu tõttu) Industry Fisheries Kõik tööstuslikud protsessid, mis kasutavad Nr sisaldavaid sisendeid
5 Transport ry Sisendid: N voog kütuste kasutamisega N 2 atmosfäärist Väljundid: NOx, N 2 O, NH 3 emissioonid Inimeste toodetud N Industrial production Nr (g/in/d) Nr Nr Waste (kg/in/aastas) (tonni/aastas) Uriin 11 4, Fishery Fekaalid 1 0,4 525 Hall vesi 1,5 0,5 656 Kokku 13,5 4, N vood ainete ja toodete tarbimise kaudu (toit, väetised aianduses, N materjalides ja toodetes) Ei sisalda energia tootmist (elekter ja küte) Määramatus suur vähe usaldusväärseid andmeid nt. tarbimine Fishery Waste water treatment Industry Industry treatment
6 Transport Industrial production Waste Settlements semi-natural Üldjuhul arvesse ainult Nr vood Võimalik, et sisendina vaja arvestada ka välgulahendusega 31 tekkiv NOx (EMEP/EE guidebook pakub metoodikat) N emissioonid atmosfääri allikate kaupa a. NOx; NH3; N2O; Total Nr(tonne Nr(tonne Nr(tonne (tonnes),forestry, ,093 1,402 10,950 fishery supply ,066 Transportation ,050 Food ,411 Water and WWTP Constuction Others ,123 Total 22,880 8,938 1,737 33,555 Riikide esitatavad inventuuri aruanded sisaldavad võimaliku määramatuse hinnanguid (EEA, 2015). Nt. NOx ja NH 3 emissioonide osas see tavaliselt ±20% ja ±30%, (Pouliot et al., 2015). N 2 O emissioonide / denitrifikatsiooniga seotud emissioonide32 hinnangu määramatus eriti suur (Antikainen et al., 2005) N emissioon atmosfääri a. N koormus atmosfäärist* Sadestumine, tonni Põllumajandusmaa Loodus-metsamaa Looduslik rohumaa 988 Tehisalad Veekogude pinnale Muu maa Kokku km * Eeldusel, et sadestub 5 kg N/ha/a täpsustamisel (Reet Ulmi magistritöö) 34 Industrial production Fishery Settlements Kuidas hinnata N voogusid: vaja eristada põhjavett, pinnavett ja rannikumerd ning N voogusid nende vahel. N leostumine põhjavette keeruline hinnata N välja ka vee tarbimisega ning püütud kalade ja teiste ressurssidega tööstustele ja otseseks tarbimiseks. Isepuhastus veesüsteemides 35 Taani N bilanss 2010 (Hutchings et al., 2014) 36 6
7 Soome Toidu- ja söödatootmise lämmastiku bilanss (Antikainen et al., 2005) Valgla Nr bilanss Suur määramatus: palju algandmeid, erineva kvaliteediga, erinevad andme allikad. Riigi tasandi N voogude andmete kasutamine valgla tasandil? Quantities in grazed biomass estimated by estimation tool (by using coefficients suggested by Eurostat s experts) and statistical data. (Economy wide material flow account, Estonia, 2010) Järeldusi Taani bilansi kohta (Hutchings et al., 2014) Usalduspiirid sõltuvalt andmeallikast (Antikainen et al., 2005) Mitmel juhul ei osutunud võimalikuks saavutada rahuldavat sisendi-väljundi tasakaalu andmete puudulikkus, vasturääkivad algandmed. Sellegipoolest hinnati tulemusi piisavalt usaldusväärseks et kirjeldada olulisemaid N voogusid. Milline on N bilansi aktsepteeritav määramatus/viga? Olemas metoodikad selle hindamiseks N voogude usalduspiirid Arvutatakse keskmise voo jagamise ja korrutamisega määramatuse teguriga (1..4) (Hedbrandt and Sörme, 2001). Näide (Antikainen et al., 2005): Kui riigi statistika andmetel 1000 lehma, siis määramatuse tegur 1,1. Määramatuse vahemik siis: 1000/1,1 = 909 ja 1000*1,1 = 1100 lehma ( lehma). Kui lehma kaal 400 kg/1.2 ja lehma N sisaldus 3% /1.33. siis lehmade keskmine N sisaldus 1000*400 kg *0.03 = kg. Määramatuse tegur: 1+[(1,1 1) 2 +(1,2 1) 2 +(1,33 1) 2 ] 0,5 =1,4 Edasine töö Metaandmebaas andmeallikad, koefitsiendid, arvutusvalemid, N vood Harmoniseerimine: Eesti-Läti, metoodika piiriülene N voog, emissioonid, ärakande koefitsiendid, andmete kvaliteet, tegevus puuduvate andmete korral Tõenäoline N sisaldus lehmades vahemikus: kg
8 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5, Tallinn, Tel.:
Project meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemPowerPoint Presentation
Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemNo Slide Title
MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemMajandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud
RohkemTuuleenergeetika võimalikkusest Eestis
Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemMicrosoft PowerPoint - GM_ettekanne
MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
Rohkemrp_ IS_3
Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee
RohkemH.Moora ettekanne
Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemPowerPoint Presentation
MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse
RohkemFolie 1
Mäletsejalised: pole probleem. Küsimus on pigem selles, kas ratsioonis on suure proteiinisisaldusega söötasid (nagu sojakook) üldse vaja kasutada. Lindude söötmine on keerulisem kui sigade söötmine. Lindude
RohkemEesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev
Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise
RohkemMicrosoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI
Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemPowerPoint Presentation
Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemMicrosoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc
Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,
RohkemMicrosoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS
VÄLISÕHU ABIKALKULAATORITE KASUTAMINE INFOSÜSTEEMIS KOTKAS Õhusaaste abikalkulaator on vahend deklaratsioonide ja õhusaaste aastaaruande täitmise lihtsustamiseks. Kalkulaator võimaldab välja arvutada saasteainete
RohkemPõllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2018
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 218 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 218 Maaeluministeerium 219 Sisukord Sissejuhatus... 4 Kokkuvõte... 5 Üldine olukord...
RohkemBiometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV
Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Tartu 14.11.2013 Mis on mis? Biogaas - anaeroobsel
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemLISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental
LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental Research Centre Llc 1. Akrediteerimisulatus on: Accreditation
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemDias nummer 1
TEHNOLOOGIATE JA TARKVARA KASUTAMINE TÄPPISVILJELUSES Kristjan Ruusamäe, Haakeseadmete tootejuht, Baltic Agro Machinery OÜ TÄPPISVILJELUS 100 AASTAT TAGASI VS. TÄNAPÄEV PÕLLUMAJANDUSE ARENGUETAPID PÕLLUMAJANDUS
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemImatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü
Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemSaastetasud
Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt
RohkemPowerPointi esitlus
Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Helis Soe MULLA LÄMMASTIKUSISALDUSE MÕJU METSADE
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Helis Soe MULLA LÄMMASTIKUSISALDUSE MÕJU METSADE SÜSINIKUBILANSILE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Pille
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemMicrosoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt
SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemSlide 1
EUROOPA ENERGIA BAASINFO BACKGROUND ON ENERGY IN EUROPE Information prepared for the European Council, 4 February 2011 Sisukord 1 1. Euroopa energeetika põhiandmed 2. Euroopa energeetika eesmärgid ja eelistused
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 93 final 2012/0042 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 12.3.2012 COM(2012) 93 final 2012/0042 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
RohkemHinnainfo mai 2015
HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare
RohkemEestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest
Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest OÜ Uuringu teostaja: Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemEesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga
Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga võrreldes üpris stabiilsel tasemel, vaatamata asjaolule,
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemMicrosoft Word - EVS_EN_ISO_8968_1;2002_et
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: november 2012 Jõustunud Eesti standardina: juuni 2001 PIIM Lämmastikusisalduse määramine Osa 1: Kjeldahli meetod Milk Determination of nitrogen content Part 1: Kjeldahl
RohkemMAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FO
MAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FOOD AGA 2 Toiduainete säilitamine MAPAX pakendamisega.
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
Rohkem3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded
3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemTAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES
230 TAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES ABSTRACT: Balance of plant nutrients in Estonian agriculture. Total and active of plant nutrients (on the average of 1996 2000) was calculated for Estonian
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: veebruar 2019 Jõustunud Eesti standardina: detsember 2013 EHITISTE JÄTKUSUUTLIKKUS Keskkonnadeklaratsioonid Ehitustoodete tootekategooria üldreeglid Sustainability
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
RohkemMEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak
Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
RohkemEPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete tootja- ja jea Eestis 4 Piima ja piimatoodete tootmisest Eestis 5 Eksport ja Import 6 Hinnad
RohkemMicrosoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]
Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemPowerPoint Presentation
Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille
RohkemMicrosoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et
TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
RohkemSlide 1
PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria
RohkemEELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar
EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn......2006 nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaarsete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks
RohkemPpt [Read-Only]
20 aastat jätkusuutliku arengu mõtestamist ja sisustamist Kaja Peterson Säästva arengu komisjoni esimees Säästva Eesti Instituudi programmijuht 2012 Green Economy / Sustainable Governance The Future We
Rohkem