Wildlife atlas_EST_ indd

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Wildlife atlas_EST_ indd"

Väljavõte

1 Originaali tiitel: Wildlife Atlas: a complete guide to animals and their habitats John Farndon A New Burlington Book Marshall Editions The Old Brewery 6 Blundell Street London N7 9BH, UK Sisukord 4 SISSEJUHATUS Revised edition copyright 2010 Marshall Editions Text copyright Barnsbury Books Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN (ingl k) ISBN (eesti k) Tõlge eesti keelde. Olav Renno, 2012 Tõlke toimetanud Anu Sillaots Imetajate nimetusi konsulteerinud Mati Kaal 6 TROOPILISED ROHTLAD 8 Lõuna-Ameerika troopilised rohtlad 10 Elulemine rohtlates 12 Aafrika rohtlad 14 Rohusööjad ja oksasööjad 16 Austraalia rohtlad 18 Kukkurloomad Kirjastus Varrak Tallinn, TROOPILISED VIHMAMETSAD 22 Australaasia ja Aasia vihmametsad 24 Elulemine džunglis 26 Lõuna-Ameerika vihmametsad 28 Elu puude otsas 30 Aafrika vihmametsad 32 Puudel kulgemine 34 KÕRBED 36 Aafrika kõrbed 38 Elulemine kõrbes 40 Aasia kõrbed 42 Laiuvad avarused 44 Ameerika kõrbed 46 Kõrvetav päike

2 48 PARASVÖÖTME METSAD 50 Euraasia parasvöötme metsad 52 Metsaelu 54 Põhja-Ameerika parasvöötme metsad 56 Aastaring metsas 58 Aasia parasvöötme metsad 60 Kadunud metsad 62 Austraalia ja Uus-Meremaa 64 Ohutu elu maapinnal 86 MÄRGALAD 88 Põhja-Ameerika märgalad 90 Elu märgaladel 92 Euroopa märgalad 94 Elu niisketes paikades 96 Aafrika märgalad 98 Jõehobude maailm 66 PARASVÖÖTME ROHTLAD 68 Põhja-Ameerika parasvöötme rohtlad 70 Elulemine preerias 72 Euraasia parasvöötme rohtlad 74 Elu rohu varjus 100 MÄESTIKUD JA POLAARALAD 102 Mäestikud 104 Polaaralad 106 LOOMASÜSTEMAATIKA 108 LOOMADE TUTVUSTUS 108 Imetajad 124 Roomajad 129 Kahepaiksed 132 Linnud 145 Selgrootud 76 TAIGA JA TUNDRA 78 Euraasia taiga ja tundra 80 Elu okasmetsas 82 Põhja-Ameerika taiga ja tundra 84 Kopra kodu 156 SÕNASELETUSI 157 LOOMANIMEDE REGISTER 160 TÄNUSÕNAD 160 KASUTATUD LÜHENDID

3 Sissejuhatus Võib-olla ainsana universumis kihab meie planeet elust. Sedavõrd, kuidas inimese uurimiskäigud küünivad Maa senitundmata soppidesse, leitakse elu igas pilus ja nurgataguses, igas ükskõik kui ekstreemses paigas. Kummalised kalad peituvad sügavaimagi ookeani pilkases pimeduses. Linde leitakse pesitsemas maailma kõrgeimate mäestike harjadelgi. Ent kõige hämmastavam on eluavalduste mitmekesisus ujutakse hiigelookeanides, lennatakse õhus, siueldakse, roomatakse ja joostakse maapinnal. Seniajani on kirjeldatud rohkem kui 1,5 miljonit loomaliiki ja enamus zoolooge arvab, et neid on mitu korda enam, kui seni on avastatud. Tuntakse üle 5675 liigi imetajaid, 8200 liigi roomajaid, 6250 liigi kahepaikseid, ligi liiki linde, üle liigi kalu, kaugelt üle miljoni liigi putukaid ning küllap liiki muid selgrootuid, sealhulgas liiki ämblikulaadseid. Elu sellisele mitmekesisusele oleme tänuvõlglased sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsioonile, selle tohutu aja jooksul põlvkonnast põlvkonda toimunud peentele muutustele, milles mõned olendid jõudsid oma erisuse järglastele edasi anda ja teised surid oma erisuse tõttu välja. Muidugi jäid ellu need olendid, kes olid keskkonnaga paremini kohastunud, kuna kehvemini kohastunud hävisid ja vajusid unustuse hõlma. Tingimused muutuvad ja muidugi on palju oleseid leidnud end samast seisust nagu dinosaurused alul oma keskkonnaga hästi kohastunud, ent siis võimetuina üle elama muutusi neid ümbritsevas maailmas. Kuid tingimused ei muutu mitte ainult aja kestel, vaid teisenevad ka planeedi ilme muutudes. Igas Maa piirkonnas on oma ainulaadsed tingimused ja pikas arenguloos on igas eraldi paikkonnas kujunenud just seal kohastunud ainulaadsed loomakooslused. Tunnuste muutumise lõputu jada on loonud tohutu hulga erinevaid loomaliike, kes asustavad Maad tänapäeval igaüks kohastunud elutsema oma erilaadses paigas ja igaüks hõivanud keskkonnas oma orva. Igal liigil on oma kodupaik ja igal paigal on oma liigid. Nii pakuvad Kirde-Ameerika lehtmetsad elupaika pesukarudele ja baribalidele ning Aafrika avarad savannid elevantidele, paavianidele ja lõvidele. Kliima, taimestik, maastik, toidu- ja varjevõimalused ning paljud muud tegurid on igale piirkonnale kujundanud oma kindla olendite koosluse. See raamat annab ülevaate, kus loomad maailmas elutsevad ja miks nad just seal elavad. Selles raamatus 4

4 reisime elupaikhaaval mööda maailma, lopsakatest troopikarohtlatest kuni Arktika ja Antarktika jäätunud puustusmaadeni. Iga peatükk on pühendatud eri elupaigale ja tutvustab mandrite kaupa olendeid, kes on võtnud mingi paigase oma koduks, esitledes röövloomi, rohusööjaid, linde, putukaid, roomajaid ja paljusid teisi. Igas peatükis olevad pildiveerud selgitavad elupaiga loodust ja kõigi seal elavate loomade vahel toimivat suhtevõrgustikku. Kummatigi on kurb tõsiasi, et ajal, mil te loete seda raamatut, võib mõnigi selles esitatud liik või elupaik olla igaveseks hääbunud. Tänapäeval oleme sunnitud olema tunnistajaiks, et toimumas on suuremaid loomaliikide hävimisi, kuna üha enam liike langeb laastava inimtegevuse ohvriks. Praegu on teada üle 5000 liigi, kes on väljasuremise äärel, veelgi enam on ohualteid. Asjatundjad ennustavad, et viiendik maailma loomaliikidest võib kaduda lähema 20 aasta vältel. Selles ähvardavas tragöödias on süüdi palju tegureid, näiteks elupaikade kadumine, kui põlluharijad ja metsaraidurid raadavad metsi; linnade pidurdamatu laienemine; maapinna ja vee mürgistamine reo- ja mürkainetega; ohjeldamatu jahitegevus. Mida enam me teame ja mõistame selle tapatalgu põhjusi, seda paremini võime neid vältida nõnda leiab selles raamatus elupaikade käsitluses mõne ohus oleva võtmeliigi ja põhjused, mis on pannud nende olemasolu kaalule. Siiski on maailm veel õnnistatud loomaelu hämmastava rikkusega ja see ongi, miks Loomaelu atlas püüab väärtustada käesolevas ülevaates meie planeedi loomaja taimeriiki. JOHN FARNDON Loomade kodukohad On hulk viise, kuidas maailma looduspiirkondadeks jaotada. Zooloogid jaotavad ta viieks regiooniks. Klimatoloogid jaotavad ilmastiku järgi, botaanikud taimkattetüüpide järgi. Kliima ja taimestikuvööndite vahel on tihe seos Toitumisahel rohtlas ning mõlemal on määrav osa, kus mingi loomaliik elutseb. Nii ongi selles raamatus maailm jaotatud elupaikadeks aladeks, kus kliima ja taimkate on kujundanud loomade jaoks eriomase keskkonna, näiteks troopilised vihmametsad ja kõrbed. Sumatra vihmamets Loomarühmad Loomariik jaotub selgroogu evivateks loomadeks, keda nimetatakse selgroogseteks, ja nendeks, kel seda pole selgrootuteks. Selgrootud on enamjaolt väikesed loomad (näiteks putukad ja limused), kuigi hiidkalmaarid kasvavad kuni 18 m pikkuseks. Selgroogsete põhiüksused on kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Selles raamatus rühmitatakse linde ja imetajaid vastavalt sellele, kus nad veedavad enamuse ajast (näiteks õhuvalla-linnud ja maapinna-linnud) või kuidas nad hangivad toitu (röövlinnud, kiskjad, oksasööjad, tuhnijad ja rohusööjad imetajad). Need rühmad erinevad ka elupaigati. Osa käsitletud loomi on haruldased või juba kadunud, osa aga on hoopis tavalised. 5

5 Troopilised rohtlad Enam kui kolmandiku maailma maismaapinnast hõlmavad rohtlad. Suur hulk rohumaid on kujundatud põlluharijate poolt, kes raadasid metsi oma kariloomade tarbeks. Ent on säilinud veel suur hulk täiesti looduslikke rohtlaid. Troopilised rohtlad on levinud seal, kus vihma sajab vaid poolel aastal ja ülejäänud aeg on puude kasvamiseks liiga kuiv. Arvestamata väheseid akaatsiaid ja palmipuid, laiub siin rohi avara taeva all nii kaugele, kui silm võtab. Vihmaperioodil on rohi roheline ja lopsakas, kuivaperioodil on aga maapind kuivanud ja rohi kolletunud. Isegi sellistena on troopilised rohtlad uskumatult tootlikud. Kuigi rohurinne on hõre, kasvatab Aafrika rohtla ruutmeetri kohta 2,25 kg taimemassi aastas (männimetsal kuluks selleks pool aastat) ja suudab toita tohutut hulka loomi, olles nii maailma kõige huvipakkuvamate olendite kodupaik.

6 Kus leidub troopilisi rohtlaid? Vähi pöörijoon Ekvaator Kaljukitse pöörijoon Lõuna- Ameerika rohtlad Troopiliste rohtlate võrdlus Aafrika rohtlad Austraalia rohtlad Aasia rohtlad Troopilise rohtla keskkond Troopilistes rohtlates valitseb soojus päevaajal ulatub õhutemperatuur tavaliselt keskmiselt üle 27 C. Kuivaperioodil võib temperatuur kerkida kuni 54 C. Vihma sajab enamasti mm aastas, kuid enamjaolt tuleb see 5 8 kuud kestva vihmaperioodi jooksul. Ülejäänud aeg on peaaegu purukuiv. Kuna õhk on soe, aurub isegi märjal ajal vesi kiiresti. ºC Temperatuur Sademed mm Troopilised rohtlad 5 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Üle 160 liigi rohttaimi, sh sale preeriarohi ja väriheinad Eukalüptid Palm (karnauubapalm) Lõuna-Ameerika Lõuna-Ameerika rohtlad on sageli pargilaadsed, neis kasvab salguti puid ja Kõrge keeritshein Valge kilpseemnik (Aspidosperma quebrachoblanco) põõsaid, sekka ka kõrgeid palme. Siin-seal on piirkonnale eriomaseid metsi (espinale), millele on tunnuslikud ogade ja asteldega põõsad ning madalad puud. Lõuna- Ameerika rohtlates kasvab peaaegu igal pool kilpseemnikuid ja kebratšopuid, moodustades kohati tihnikuid, mis kõrguvad keset rohumerd nagu saared. Rohttaimi leidub üle 160 liigi, osa neist on nii kõrged, et ulatuvad ratsanikul üle pea. Madal punahein Akaatsiad Elevandirohi (purpur-hiidhirss), kuni 3 m kõrgune Puukujulised piimalilled, sh kütuspiimalill Baobab ehk ahvileivapuu; jäme tüvi talitleb veemahutina Aafrika Aafrika troopiline rohtla (savann) hõlmab enamuse Kesk-Aafrikast, eriti selle idapoolse osa. Savanni ilme oleneb kuivaperioodi kestusest. Piki Sahara kõrbe lõunaserva sirutuv hiiglaslik Sahel on valdavalt poolkõrb ja kohati kuiv savann (nn astelsavann), kus kasvab hajusalt peenetüvelisi puid ja kasinalt rohttaimi. Kuiv astelsavann katab suurt ala ka Lõuna- Aafrikas Kalahari kõrbe naabruses. Siiski on see suhteliselt niiske paikkond, kus leidub väikesi metsi ja üsna tihedalt suurelehiseid puid, sh puukujulisi piimalilli. Austraalia Austraalias katab põõsasrohtla oma troopiliste rohttaimedega hiigelkaarena mandri põhjaosa idast läände. Kirdes, Queenslandis, eristub kuiv Mitchelli rohtla. Niiskematel aladel kasvavad kõrged keeritsheinad ja madalad punaheinad. Suurem osa Austraalia rohtlate puudest on igihaljad (nt eukalüptid, akaatsiad ja sämplehikud). Nende lehti katab vahakirme, see vähendab veekadu ja aitab puudel taluda kuivaperioodi. Loodes on kõige tavalisemad puud ahvileivapuud (baobabid). Päike ja vihm Graafik näitab Aafrikas Nairobi ümbruse savanni igakuiseid sademeid ja keskmisi õhutemperatuure. Niiskem on novembrist maini. Kuivaperiood algab juunis ja kestab viis kuud, kuni novembris jälle vihmad algavad. Äikesetormid Kui troopilises rohtlas vihma sajab, tuleb seda kui oavarrest. Hommikukuumuses hakkavad moodustuma tohutud hallid äikesepilved ja tavaliselt algab pärast keskpäeva torm. Sageli tabavad pikselöögid üksikult seisvaid puid ja süütavad kuiva rohu. Uus rohi Kuumal kuivaperioodil rohi kuivab ja võib sageli savannipõlengutes süttida. Kõik näib olevat hukkunud, ent kuigi rohtaimed on põlenud, säilivad pinnases nende juured ja seemned ning vihmaperioodi saabudes ajavad välja uued idud.

7 Lõuna-Ameerika troopilised rohtlad Lõuna-Ameerika troopilised rohtlad erinevad Aafrika omadest oluliselt. Aafrika savannid on tohutud rohulagendikud, kus uitavad hiiglaslikud rohusööjate karjad. Kuid Lõuna-Ameerika rohtlad pampad on hulga mitmekesisemad, paljudes paikades soode ja tihnikutega. Suurte mäletsejate asemel elutsevad siin suured närilised nagu kapibaarad ja aguutid, ning sellised eripärased loomad nagu taapirid ja pekaarid. Ka linde on palju. Maapinnal elavad linnud Puude nappus tingib, et paljud linnuliigid Lõuna-Ameerika rohtlais elutsevad maapinnal. Peale nandude liiguvad rohus ringi tinamud (sh triip- ja pampatinamu), vutid ja teised. Mitmesugused vintlased toituvad seemnetest. Nandu Nandu on suur lennuvõimetu lind, kes aga jookseb väga väledasti. Ehkki nandude arvukus on küttimise ja põlluharimise tõttu tugevasti kahanenud, võib neid siiani näha kuni 30-isendiliste salkadena. Pesitsusajal paaritub isalind mitme emasega. Seejärel kraabib ta maapinnale madala pesalohu ja haub kõigi oma kaasade mune. V a i k n e o o k e a n A m a z o n a s A n d i d Gran Chaco on hiiglaslik kuiv tasandik, mis hõlmab Lõuna-Ameerika keskosas Andide ning Paraguay ja Paranà jõgede vahel km² suuruse maa-ala Kapibaara Kapibaara on nüüdisajal elavatest närilistest suurim, ta kasvab kuni 1,25 m pikkuseks, kaaludes üle 55 kg. Kapibaarad on üsna peidulised ja elavad salguti jõepervedel. Nad sukelduvad kähku, kui ilmub kiskja (nt jaaguar). Kapibaarad söövad peamiselt lehti, kuid põllumajanduspiirkonnis võivad võimaluse korral näpata meloneid ja teravilja. Roomajad ja kahepaiksed Sood ja jõed pakuvad küllaseid elupaiku paljudele roomajatele ja kahepaiksetele. Peale madude (nt boade ja lõgismadude) on seal teisigi roomajaid, nt kaimaneid, lamekilpkonlasi, iguaane ja teisi sisalikulisi (nt tejusid). Sageli on siin näha mürgiseid lehe- ja puukonni ning kärnkonni, nt ruuge-kärnkonna (Bufo rufus). Närilised Rohtlasood on suurnärilistele turvaline elupaik. Peale kapibaarade ja aguutide toimetavad roostikes mitmed merisea- ja tukoliigid. Palju on pisinärilisi, nt põldhamstrikuid ja mitmeid teisi hiirlasi. Peale näriliste leidub siin ka kiskjalisi ninakarusid ehk koaatisid ja hiidsaarmaid, kes on palju suuremad kui euroopa saarmad. Kuningboa Boalased on suur mürgita madude sugukond, kes surmavad oma saagi kägistades. Nad kugistavad oma ohvri tervelt, seejärel veedavad päevi seda seedides. Lõualuude eriline ehitus võimaldab neil suu väga laialt ammuli ajada. Suurt pala (nt kapibaarat) võib näha tombuna järkjärgult mööda mao keret edasi nihkumas, kuni ta on seedunud. 8 Kuningkondor Kuningkondori tiibade siruulatus on ligi 1,8 m. Ta toitub peamiselt raipeist (korjustest) neist loomadest, kes on juba surnud. Kuningkondor on visa lendaja, ta veedab tunde kõrgel õhus hõljudes, otsides maapinnal lebavaid korjuseid. Kondoritel on terased silmad ja hea haistmismeel, viimane omadus on lindude juures ebatavaline. Röövlinnud Väiksemad linnud ja Lõuna-Ameerika teised pisemad loomad on rikkalikuks toiduvalikuks sellistele röövlindudele nagu tuttkotkad, preeriaviud, karakaarad, pistrikud, tšatšalaka-hokod, hõbehaukad ja videvikusorrid. Ronkkondorid ja kuningkondorid laskuvad aga korjustele.

8 Ljaano on hiiglaslik madala rohu ja soodega ala, mis hõlmab Venezuelas ja Colombias km² suuruse ala. P a r a n a Kalad Lõuna-Ameerika rohtlajõgedes ja -soodes elab enam kalaliike kui üheski teises elupaigas. Leidub haratsiine ja kääbussuid, ogasägasid, aplaid lihatoidulisi piraajasid ja nende ohutuid sugulasi ketassalmlereid. Harilik piraaja Harilikud piraajad on napilt 38 cm pikkused, ent nad ujuvad nii suurte parvedena, et suudavad oma nugateravate hammastega süüa suure looma luudeni paljaks kõigest mõne minutiga. Tavaliselt peibutab neid saagi juurde verelõhn. Putukad Lõuna-Ameerika rohtlad on tohutu hulga putukate, sh paljude kärbeste ja mardikate ning kaunite pääsusabaliblikate kodupaik. Siiski on valdavad liigid termiidid ja sipelgad, eriti tuli- ja rändsipelgad. Gran Sabana on kaljujärsakutega piiratud, rohu ja põõsastega kõrge lavamaa. Tema ligipääsmatus muudab ta paljude haruldaste liikide väärtuslikuks pelgupaigaks. A t l a n d i o o k e a n Cerrado on rohu ja põõsastega maa-ala lõuna pool Amasoonia vihmametsi ning hõlmab veerandi Brasiiliast. Ta on pindalalt sama suur kui Lääne-Euroopa ning on 5 protsendi kõigi maailma loomaliikide kodupaik. Rohusööjad Rohtlad pakuvad eluaset vähestele suurtele rohusööjatele, peale guanaakode ja pampahirvede elavad siin veel puna- ja hallmasaamad. Nende loomade karjad on nüüdseks veisefarmide laienemise tõttu üsna kokku kuivanud. Tava-pampahirv See väike hirvlane rändles millalgi mööda Argentina puudeta pampatasandikke. Nüüdseks on põlluharimine ja küttimine ta enamjaolt välja tõrjunud ning ta elutseb vaid Cerrado ja Gran Chaco pampas. Puuma Puuma (tuntud ka mägilõvi ja cougar i nime all) on sihvakas kaslane, kes on levinud mõlemas Ameerikas. Vanaloomad on kuni 3 m pikkused, kaaludes kuni 100 kg. Puuma häälitseb nagu kodukass, ainult valjemini. Kütib hirvlasi ja guanakosid. Kiskjalised Rohtlais uitab neli suurt kaslast jaaguar, jaguarundi, otselot ja puuma, lisaks veel väiksemad kassid, nagu pampakass ja soolakass. Siin leidub ka kaht liiki koerlasi: haruldane lakkhunt ja hoopis harv võsakoer. Punasaba-läiklind See värvikas lind istub oksal ja kõigutab putukaid seirates pead. Kui ta mõnda märkab, sööstab toda napsama ja lendab siis oma oksale tagasi. Mõnikord lööb ta putuka enne ärasöömist oksa vastu surnuks. Läiklinnud munevad kaks kuni neli muna pinnaseurgu, mille kaevab emalind. Linnud õhuvallas Pampa kohal nähtavatest lindudest on paljud läbirändajad (nt piiritajad, turpialid ja tikatid). Omamaiste lindude hulgas on madukaelad, rähnid, papagoid, hüatsint- ja teised siniaarad, tuvid ja kärbsenäpid. Putuktoiduliste seas on ahjulinde, puhvlinde, koolibreid ja tangaraid. Troopilised rohtlad: Lõuna-Ameerika Rändsipelgad Lõuna-Ameerika troopikaosas elutseb üle 150 liigi rändsipelgaid. Nad on saanud oma nime sellest, et läbivad saagi otsimisel kolonnidena suuri vahemaid. Nad ei raja pesa nagu teised sipelgad, vaid elavad üheskoos n-ö rändlaagrina, mille seinad moodustuvad üksteise külge klammerdunud sipelgatest. Eripärased imetajad Lõuna-Ameerikas on eripäraseid imetajaid, nende seas sõralised pekaarid ehk nabasead ja hobuse sugulased taapirid. Sipelgaid ja termiite on nii arvukalt, et söönuks saavad nii suur-sipelgaõgija, hiidvöölane kui ka üheksavöölane. Näriliste hulka kuuluvad okaslased toituvad taimevõrsetest ja puuviljadest. 9 Hiidvöölane Hiidvöölane on suure kerega lühijalgne loom, kes kasvab kuni 1 m pikkuseks. Rohtlalooma kohta on ta tavatult aeglane, kuid teda kaitseb sarvplaatidest turvis. Ründe puhul sibab ta oma urgu või tõmbub lihtsalt kerra. Toitub peamiselt termiitidest, kaevudes nende pessa tugevate kõverate küüniste varal.

9 Elulemine rohtlates Lõuna-Ameerika rohtlaloomade elu on pidev võitlus ellujäämise eest. Kuivaperioodi pikad kuud tähendavad, et toidu ja vee leidmiseks peavad kõik loomad pingutama. Samuti napib puudealuseid varjepaiku ja see teeb lagedal elamise kogu aasta ohtlikuks. Taimtoidulised loomad elatuvad rohust või juurtest ja kiduratel puudel kasvavatest tillukestest puuviljadest. Taimesööjad on omakorda toiduks hulgale kiskjatele, nagu jaaguaridele, puumadele ja lakkhuntidele. Kes mida sööb Nagu igas keskkonnas, sõltuvad ka Lõuna- Ameerika rohtlaloomad üksteisest. Taimesööjad saavad endale vajaliku toidu ümbritsevast taimestikust. Ülejäänud loomad aga peavad elus püsimiseks sööma teisi loomi. Jaaguarid söövad peamiselt nandusid ja hirvlasi, lakkhundid vöölasi, vöölased omakorda termiite. Kõik rohtlaloomad on üksteisega toitumisahelaid pidi seotud, ahelad moodustavad peenelt tasakaalustatud ja vastamisi põimunud ökoloogilise kompleksi toitumisvõrgustiku. Isegi mingi pisikese lüli muutus selles võrgus võib-olla inimese sekkumisest võib kogu tasakaalu uppi lüüa. Aguutid on liialt väikesed, et tulla toime kõrges rohustikus, mistõttu nad elutsevad madala rohuga paikades, kus korjavad varisenud puuvilju. Nende kuulmine on nii terav, et leiavad viljad üles heli järgi, kui need vaikse mütsuga maha kukuvad. Hiidvöölane on visa loom, tema keha katavad soomusplaadid ja ta küünised on uskumatult tugevad. Nendega kaevab ta lahti termiidipesi, et pääseda termiitideni, keda sööb. Termiidid toituvad kõdupuidust ja juurtest, võimaldades nii ainete tagasijõudmist mulda. Termiit Vihmaussidel on oluline osa mullatootmisel ja pinnase viljakamaks muutmisel. Nad neelavad kõdupinnast, omastades sealt toitaineid, väljutatud jääk rikastab pinnast. Karakaarad toituvad varahommikuti sageli raipest. Nad ründavad aga ka väikelinde, nt ahjulinde ja puhvlinde. Kärbestel on oluline osa rohtlate ökosüsteemis. Nad levitavad õietolmu, kui toituvad taimedel, ja vähendavad jätteid, kui toituvad sõnnikul ja lõpnud loomadel. Lõuna-Ameerika pimelik on urus elav pime, siugkonnaliste seltsi kuuluv kahepaikne. Ta tegutseb mullas ja toitub vihmaussidest. Kohastumus rohtlaeluks: pikad jalad Kui kuhugi pole peitu pugeda, sõltub paljudel loomadel kiskjate käest pääsemine põgenemiskiirusest. Paljud rohtlaloomad ongi maailma kiireimaid jooksjaid, näiteks saavutab Aafrikas thomsoni gasell ehk tommi kiiruseks 80 km/h ja nandu sugulane jaanalind 65 km/h. Et sellise kiiruseni jõuda, peavad rohtla rohusööjatel (näiteks hallmasaamal ja nandul) olema pikad sihvakad jalad. Mõned kiskjad, nagu gepardid Aafrikas, suudavad saaki püüdes joosta niisama kiiresti. Jalalihased paiknevad kõrgel ja on jala pöiaosaga ühenduses vaid kõõluste kaudu, mis tagab jala alumisele osale kerguse. Hallmasaama Pahkluu pöördeulatus on suur ja tagab jõulise äratõuke. Jalaluud on väga pikad. Masaamadel on kaks varvast ja nad toetuvad joostes varbaotstele, mis lisab kiirust. Nandu Pöia- ja kannaluud on kokku kasvanud hästi pikaks jooksmeluuks. Nandu ülipikad varbad võimaldavad saavutada suurt kiirust. 10

10 Puhvlinnud istuvad oksal ja sööstavad suuri lendavaid putukaid püüdma. Mõnikord laskuvad nad maapinnale sipelgaid nokkima. Lakkhundid peavad jahti vöölastele ja aguutidele, samuti merisigadele, küülikutele ja viskatšadele (villakhiirlastele). Nad söövad ka putukaid ja linde, samuti puuvilju ja suhkruroogu. Ahjulinnud on väikesed värvulised, kes toituvad maapinnal, noppides rohukõrte vahelt ja põõsaste alt sipelgaid, termiite ja ämblikke. Hallmasaamad on väikesed hirvlased, kes elavad ainult kõrges rohustikus, kuhu nad saavad peituda. Nad söövad kõrte ladvaosi ning selliste puude nagu tsesalpiinide ja kreektürnide vilju. Nandud elutsevad kõrges rohustikus ja toituvad kõrrepähikutest, nad on sageli koos hirvekarjadega. Nandud söövad ka puuvilju ja putukaid. Loomad on ohus! Lakkhunt aastate keskel oli ellu jäänud vähem kui 2200 lakkhunti. Lakkhunt muutus haruldaseks peamiselt sellepärast, et rohtlaid hariti sojaoapõldudeks. Mõnel pool aga lakkhunte lausa hävitati. Tänu looduskaitselistele meetmetele loendati Lõuna- Ameerikas aastal aga juba lakkhunti. Troopilised rohtlad: Lõuna-Ameerika Jaaguarid kütivad suuremaid rohtlaloomi masaamasid, nandusid ja kapibaarasid. Ründavad ka pekaarisid, kuid need suudavad enamasti jaaguari tagasi tõrjuda. Kapibaarad toituvad madalast vee-äärsest rohust ja väldivad nõnda konkurentsi hirvlaste ja ka talunike kariloomadega. Guanaako Guanaako on Lõuna-Ameerika suurim maismaaimetaja, kuid tema asurkond kahanes vahepeal drastiliselt. Kui 19. sajandi lõpus elas rohkem kui 8 miljonit guanaakot, siis 20. sajandi teisel poolel oli alles ainult u isendit, kuna rantšoomanikud tarastasid karjamaadeks suuri alasid ja lambad sõid rohu ära. Nüüdseks on guanaakode arv kaitse tulemusena kasvanud miljoni ligi. Jaaguar Jaaguaril on kogukas keha, kuid nagu paljud kiskjad, on ta rohustikus liikudes väga nobe ja sire. Ta suudab lühimaal arendada suurt kiirust, ronida puude otsa ja koguni hästi ujuda. Oma saagile ligineb jaaguar märkamatult, lebab vaikselt ja ründab sobival hetkel. Kui ta saaki rabab, võivad ta tugevad lõuad purustada tolle kolju. Inimtegur Kariloomade tarbeks tarastatakse tohutuid rohtlaalasid (eriti Brasiilia Cerrados), sj pööratakse metsloomade olukorrale vähe tähelepanu. Veiste ja lammaste karjatamine ning tarade püstitamine tundub ohutumana kui vihmametsade raadamine, tegelikult on aga karjakasvatuse mõju ulukitele lausa hukatuslik. 11

Tallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m

Tallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, mullad, taimkate, loomastik, veestik, pinnamood- vastastikused seosed.

Rohkem

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas, ülevaate põhi- ja vahekliimavöötmetest ning

Rohkem

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Geograafia 8

Geograafia  8 Geograafia VIII klass, 70 tundi Õpitulemused 1) teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat; 2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Geograafia Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Geograafia Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Rakendumine: 1.sept. 2011, täiendatud 1.sept. 2015 Koostamise alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4;

Rohkem

ARE KOOLI geograafia ainekava Õpetajad Leelo Lusik GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide m

ARE KOOLI geograafia ainekava Õpetajad Leelo Lusik GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide m GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus. Arvutikaardid. Mõõtkava ja vahemaade mõõtmine. Suunad looduses ja kaardil. Asukoha määramine.

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

Microsoft Word - Geograafia_8kl.doc

Microsoft Word - Geograafia_8kl.doc Geograafia ainekava 8. klass Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Mälumäng Vol 3.

Mälumäng  Vol 3. Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on teadus? Uurimismeetodid. Mis on elu ja kuidas see avaldu erinevatel organismirühmadel? Miks ja kuidas

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

(Microsoft Word - 8klass_ing_sport_\374ld.doc)

(Microsoft Word - 8klass_ing_sport_\374ld.doc) VIII klass 70 tundi Õppe- ja kasvatuseesmärgid õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna

Rohkem

Microsoft Word - Õppeprotsess_8_klass.doc

Microsoft Word - Õppeprotsess_8_klass.doc 8. KLASS (70 tundi) KLIIMA (15 tundi) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

Kool _________________________

Kool _________________________ 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret?

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad

Rohkem

Kivid ja horoskoop.

Kivid ja horoskoop. Milline kivi sobib horoskoobiga JÄÄR Jäära isikupärale ja tugevale tahtejõule vastab teemant. See on number üks nagu jäär, ikka esimesena kohal. Punased kivid rubiin ja granaat iseloomustavad hoogsust

Rohkem

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: Geograafia Klass: 7. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppesisu: KAARDIÕPETUS Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus j

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: Geograafia Klass: 7. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppesisu: KAARDIÕPETUS Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus j Õppeaine: Geograafia Klass: 7. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppesisu: KAARDIÕPETUS Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja otstarve. Üldgeograafilised ja temaatilised kaardid, sh maailma ja Euroopa

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

GEOGRAAFIA AINEKAVA KLASSILE Nädalatunde klassiti Õppeaine 7. kl 8. kl 9. kl Kokku Geograafia Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geog

GEOGRAAFIA AINEKAVA KLASSILE Nädalatunde klassiti Õppeaine 7. kl 8. kl 9. kl Kokku Geograafia Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geog GEOGRAAFIA AINEKAVA 7.- 9. KLASSILE Nädalatunde klassiti Õppeaine 7. kl 8. kl 9. kl Kokku Geograafia 2 1 2 5 Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

BIOLOOGIA

BIOLOOGIA BIOLOOGIA (1) Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised elutähtsad pädevused, omandatakse

Rohkem

View PDF

View PDF Galaxy XCover 4 purunematu nutitelefon neile, kellel midagi juba katki läinud 26. märts 2017-19:25 Autor: AM Kestvustelefonidega on tavaliselt see lugu, et nende poole hakatakse vaatama siis, kui oled

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Miks me armastame

Miks me armastame Helen Fisher, PhD < Miks me armastame? Romantilise armastuse olemus ja keemia Originaali tiitel: Why We Love: The Nature and Chemistry of Romantic Love Copyright 2004 by Helen E. Fisher. All rights reserved.

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Põhikooli riiklik õppekava

Põhikooli riiklik õppekava 1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust

Rohkem

Kahepaiksete seire Elin Soomets 8.april 2019 Tallinn 15. april 2019 Tartu Foto: Ü. Soomets

Kahepaiksete seire Elin Soomets 8.april 2019 Tallinn 15. april 2019 Tartu Foto: Ü. Soomets Kahepaiksete seire Elin Soomets elin.soomets@ut.ee 8.april 2019 Tallinn 15. april 2019 Tartu Foto: Ü. Soomets Millest tuleb juttu. Kes on kahepaiksed ja nende levik Eesti kahepaiksete eristamine Kahepaiksete

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 7. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega KAARDIÕPETUS

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal 17.Jaanuar 2012.a. Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Projekti: Keskkonnahariduslikud õppepäevad aktiivõppemeetoditest Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade õpetajatele avaseminar Vahendid: papptaldrik, niit

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna

Rohkem

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Bioloogia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Bioloogia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Bioloogia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 7. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega BIOLOOGIA

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1 Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1. klass Juhendaja: Astrid Külaots Konguta 2015 Sissejuhatus

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Microsoft Word - Ott Kangur_Tavaliste taimeliikide olulisus ja kadumise eripärad_2012.doc

Microsoft Word - Ott Kangur_Tavaliste taimeliikide olulisus ja kadumise eripärad_2012.doc Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Botaanika osakond Ott Kangur TAVALISTE TAIMELIIKIDE OHUSTATUS JA KADUMISE ERIPÄRAD Bakalaureusetöö Juhendaja: MSc Krista

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

LOODUSAINED

LOODUSAINED LOODUSAINED Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Document number:

Document number: WNR Kiirpaigaldusjuhend Lisateavet, juhised ja uuendused saab leida internetist aadressil http://www.a-link.com Kiirpaigaldusjuhend Komplekt sisaldab: - WNR repiiter - Paigaldusjuhend Ühendused / Ports:

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

MEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak

MEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

Rohkem

Ajalugu

Ajalugu Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus

Rohkem