Microsoft Word - Riik.doc
|
|
- Vello Arula
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EUROOPA LIIDUGA ÜHINEMISE MÕJU EESTI PIIMATOODETE HINDADELE Heili Riik Tartu Ülikool Sissejuhatus Põllumajandus on Euroopa Liidu (EL) reguleerituim ja kulukaim poliitika valdkond, mille finantseerimine moodustab ligikaudu 44,5% liidu eelarvest. EL komplitseeritud põllumajanduspoliitilise süsteemi üks peamisi eesmärke on põllumajandustoodete hinnataseme stabiilsuse säilitamine. Seetõttu on oluline uurida, millised muutused toimuvad seoses antud CAP-i eesmärgi ülevõtmisega Eesti põllumajandustoodete hinnatasemes. EL rakendab hindade stabiliseerimiseks ehk taotlushinna saavutamiseks erinevaid meetmeid: 1) impordipiiranguid ja eksporditoetusi, 2) interventsioonimehhanismi, 3) otsetoetusi ja struktuurifondidest tulevaid abirahasid ning 4) tootmiskvoodisüsteemi. Nende meetmete rakendamise tulemuseks on suhteliselt ühtlane hinnatase EL siseturul. Uute liikmesriikide vastuvõtmine on farmeritele makstavate toetuste tõttu lisakoormus EL eelarvele, mis muudab läbirääkimised põllumajanduse küsimustes eriti keerukaks. Samas pole ühinemisega seotud problemaatika üksnes EL-i poolne: kandidaatriikide hinnatase on alates transformatsiooni protsessi algusest peale tõusnud, kuid jääb siiski Euroopa Liidust märgatavalt allapoole. Hinnataseme hüppeline tõus eelpool nimetatud meetmete rakendamise tõttu võib viia sotsiaalsete probleemideni, kuna madalama sissetulekuga inimesed kulutavad ligikaudu 60% sissetulekust toidule. Seega on hinnataseme võimalike muutuste uurimine oluline. Käesoleva artikli eesmärgiks ongi hinnata, kui suur on Eesti ja Euroopa Liidu hinnatasemete erinevus olulisimate piimatoodete osas, milliste EL põllumajanduspoliitiliste vahenditega on võimalik seda muuta ja millised oleks muutmise tagajärjed. Piima tootja- ja jaehinna konvergents Eesti piima kokkuostuhind on olnud märkimisväärselt madalam kui Euroopa Liidu liikmesriikides, kuid hinnaerinevus on aastatega kahanenud: 1992 a. moodustas Eesti hind 19% EL tootjahinnast ja 2000 a. vastavalt 61% (vt joonis 1) aastal oli piima kokkuostuhind Eestis 3,2 EEK/l ja EL taotlushind 4,9 EEK/l ehk Eesti tootjahind moodustas 66% EL taotlushinnast. Euroopa Liidu liikmesriikide tootjahinna kõrvalekaldumine taotlushinnast on märgatavalt väiksem: vaatlusaluste EL liikmesriikide piima hind erines ±13% taotlushinnast perioodil , seega liikmesriikide hind moodustas taotlushinnast %, Eesti tootjahind (2001. a) üksnes 66%. 414
2 Eesti Soome Rootsi Austria Taani Saksamaa Iirimaa Portugal EL taotlushind Joonis 1. Piima tootjahind Eestis ja mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides (EEK/kg). (Agriculture 2000, Agricultural 2001, Agricultural 2000, Eesti 2001, Hinnainfo ) 1 Piima jaehind kauplustes on erinevalt tootjahinnast Euroopa Liidule lähedasem (vt joonis 2). Eesti tootjahind moodustas 2000 a. 69% Saksamaa tootjahinnast, kaupluste jaehind aga 84% Saksamaa jaehinnast (Saksamaal arvestatud 3,5%-list piima, Eestil 2,5%-list). Eestis müüdava 3,5%-lise piima hind on lähedane Saksamaa hinnale, nii et jaehind ongi juba sisuliselt konvergeerunud. Võrdlus Soomega annab sarnase tulemuse: Eesti tootjahind moodustas 2000 a. 57% Soome tootjahinnast, jaehind kauplustes aga 80% Soome jaehinnast Eesti (EKI - kauplustes (2,5%)) Eesti (EKI - turgudel) Eesti (ESA) Soome Austria (3,5%) Rootsi (3%) Saksamaa (1.5%) Saksamaa (3,5%) Joonis 2. Piima jaehind Eestis ja mõnedes Euroopa Liidu riikides (EEK/kg). (Eesti 2001, Finland 2001, Leibkonnauuring , Hinnainfo , Maailmaturu , Statistical 2001, Statistisches 2000) Piima hind Eesti turgudel moodustas vaid 52% Saksamaa jaehinnast (joonis 2). Tähelepanuväärne on asjaolu, et piima jaehind on alates aastast kauplustes 1 Eestis 3,5%-lise piima kokkuostuhind, EL liikmesriikides 3,7%-lise piima kokkuostuhind 415
3 tõusnud, kuid inimeste poolt tegelikult makstav hind, mida väljendavad Eesti Statistikaameti poolt tehtavad leibkonnauuringu tulemused (valimisse kaasatud isikud annavad andmeid selle kohta, kui palju nad piima on ostnud ja millise hinnaga), on jäänud peaaegu aasta tasemele. Seega keskmine Eesti leibkonna liige maksab piima eest Eestis siiski ligi poole vähem, kui ta maksaks Soomes, Saksamaal või Austrias. Eesti kaupluste jaehinnad on seevastu lähenenud küllalt kiiresti EL tasemele. Seda on kindlasti põhjustanud Eesti töötlejate kiire investeerimisvajadus, mis kaeti osalt laenudega, osalt tootjale makstava suhteliselt madala piimahinna arvelt ja osalt väljamüüdava piima hinnatõusu arvelt. Eestis saavad tootjad üksnes 35% piima lõpphinnast, Taanis seevastu 42% (joonis 3). Eesti töötlejad saavad märgatavalt suurema osa lõpphinnast kui Taani töötlejad. Eesti 3,5%-lise piima kaubanduse juurdehindlus (15%) on mõnevõrra kõrgem kui Taanis (13%). Eesti 2,5%-lise piima kaubanduse juurdehindlus on aga 21%, milles jaekaubanduse juurdehindlus on 14% ja hulgikaubanduse 7%. Taani jaekaubanduse juurdehindlus moodustab jaehinnast 7%. Seega Taanis on levinuima piimasordi jaekaubanduse juurdehindlus 2 korda madalam kui Eestis. Teiste riikide kohta nii täpsed andmed puuduvad, kuid eelnenud tootja- ja jaehinna võrdluse põhjal võib väita, et Eesti tootja saab ahelas tootja-töötleja-kaubandus-tarbija võrrelduna EL riikidega märgatavalt madalamat hinda, kui teised ahela lülid. Taani 42% 25% 13% 20% Eesti 35% 34% 15% 15% 0% 20% 40% 60% 80% 100% tootja tehase väljamüügihind Jae käibemaks Joonis 3. 3,5%-lise piima jaehinna detailsed komponendid Taanis 03/2001 ja Eestis 12/2001 (%-na jaehinnast) Piima puhul rakendab EL tootjate hinnataseme stabiliseerimise meetmetena pms. kolme vahendit: otsetoetusi, struktuurifondide abirahasid ja tootmiskvooti. Piimakvoodi rakendamise tulemused Eestis sõltuksid kvoodi suurusest. Kui tootmiskvoot on madalam, kui praegune tootmismaht, siis selle rakendamine viib kokkuostuhinna kasvuni (töötlejate vaheline konkurents tooraine kokkuostmisel kasvab). Otsetoetuste ja struktuurifondide abirahade rakendamise tulemusena langeb piimahind nendes piirkondades, kus see muidu oleks suhteliselt kõrgem. Näiteks Austria tootjahind langes pärast EL-i astumist märgatavalt (vt joonis 1). Eesti puhul on olukord vastupidine. Tootjahind on suhteliselt madal võrrelduna EL riikidega ja seega pole selle alandamine otsetoetuste abil vajalik. Samas oleksid ulatuslikud otsetoetused ja struktuurifondide abirahad siiski Eesti piimatootjatele olulised, kuna üksnes piima müügist saadavad tulud on madalate kokkuostuhindade tõttu liiga väiksed, et teha kõiki fütosanitaarnõute täitmiseks vajalikke investeeringuid. 416
4 Tootjahinna tõusule aitaks kaasa EL tootmiskvoot, kui pikemas perspektiivis pärsiks piima tootmiskoguste limiteerimine siiski piimanduse arengut Eestis. Olulisemate piimatoodete tootja- ja jaehindade konvergents Või hinna puhul ilmneb piimaga analoogne situatsioon. Eesti töötleja või väljamüügihind on stabiilselt olnud tunduvalt alla vaadeldavate EL liikmesriikide taseme (vt joonis 4) aastal moodustas Eesti töötleja või väljamüügihind u. 52% vaadeldud EL riikide hinnatasemest. Nii töötleja- kui jaehinnad pole vaadeldaval perioodil konvergeerunud aastal oli väljamüügihind aasta tasemel (vt joonis 4 ja 5) Eesti Soome Rootsi Taani Saksamaa EL interventsioonihind Joonis 4. Või töötleja väljamüügihind Eestis ja valitud EL riikides (EEK/kg). (Agriculture 2000, Agricultural 2001, Agricultural 2000, Eesti 2001, Hinnainfo ) Samuti on Eesti jaehind madalam kui Soome, Rootsi, Austria või Saksamaa jaehind (vt joonis 5). Kui võrrelda näiteks Eesti ja Soome töötleja väljamüügihindu ning jaehindu aastal, siis tulemus on järgmine: Eesti töötlejahind moodustas 63% Soome tootjahinnast, kaupluste jaehind 58% Soome jaehinnast ja Eesti turuhind oli 50% Soome jaehinnast. Jooniselt 5 on näha järsku langust Rootsi või jaehinnas pärast aastat ehk Rootsi ühinemist Euroopa Liiduga (uue liikmesriigi hind ühtlustus Euroopa Liidu keskmise võihinnaga). Hinna stabiliseerimismeetmena kasutab EL või puhul interventsioonihinda, mis on ,35 EEK/kg. Kui EL rakendaks Eesti suhtes samuti interventsioonimehhanismi, siis peaks EL Eesti või hinnaga 51 EEK/kg kokku ostma, mille tulemusena tõuseksid või töötleja ja jaehind EL tasemele. See tooks endaga kaasa ligikaudu 40%-lise või jaehinna tõusu. 417
5 Eesti (EKI - kauplustes) Eesti (ESA ) Austria Saksamaa Eesti (EKI - turgudel) Soome Rootsi Joonis 5. Või jaehind Eestis ja valitud EL riikides (Eesti 2001, Finland 2001, Hinnainfo ; Leibkonnauuring , Maailmaturu , Statistical 2001, Statistisches 2000) Juustu puhul on töötleja väljamüügi hind Eestis viimase kolme aastaga märkimisväärselt kasvanud, ulatudes aastal samale tasemele, mis Saksamaa ja Hollandi levinuim juustusort Couda: 1999 a. oli Eesti töötleja väljamüügihind 71% Hollandi Couda hinnast ja 2001 a. 98% (Hinnainfo , Agriculture 2000, Agricultural 2001). Saksamaa Couda jaehind on samuti suhteliselt lähedane Eesti naturaaljuustu jaehinnale: Eesti jaehind oli 1999 a. 81% Saksamaa Couda jaehinnast ja 2001 a. 92% (Maailmaturu 2001, Hinnainfo 2001). Soome, Rootsi ja Austria jaehindadega võrdlemisel on olukord erinev: Eesti jaehind kauplustes on 61% Austria Couda jaehinnast, 55% Rootsi Ost jaehinnast ning 47% Soome jaehinnast. Kuna juustu suhtes ei rakenda EL ei interventsioonihinda ega toetusi, on loomulik, et liikmesriikides on hinnad erinevad. Piimapulbri kohta puuduvad täpsed andmed Euroopa Liidu liikmesriikide tootjahindade osas. Samas on teada interventsioonihind, s.o. 31 EEK/kg (Agricultural 2000) ja Eesti töötleja väljamüügihind, s.o. 34 EEK/kg (Eesti 2001). Interventsiooni mehhanismi rakendamine ei too seega piimapulbri osas kaasa suuremat hinnakonvergentsi ja hindade tõusu. Eesti ja Euroopa Liidu hindade erinevus on seega kõige suurem või osas. Eesti hinnatase ongi Eestis just nende põhitoidukaupade osas tunduvalt madalam, kus EL rakendab interventsioonimehhanismi s.o. või, loomaliha ja suhkur (piimapulber on erandiks). Kui interventsioonimehhanism rakenduks ka Eestis, tooks see kaasa nimetatud kaupade olulise kallinemise. See võib omakorda põhjustada sotsiaalseid probleeme, kuna väiksema sissetulekuga inimeste kulutustest moodustavad toidukulutused ligikaudu 60% (Varblane, 2001). EL võib siiski olukorra lahendada nii Eesti tarbijate kui liidu liikmesriikide tootjate kasuks, otsustades, et interventsioonimehhanism kandidaatriikides ei rakendu. Siiani on Euroopa Liit oma seisukoha avalikustanud üksnes tootmiskvoodi, otsetoetuste ja struktuurifondide 418
6 abirahade küsimuses (Enlargement, 2002). EL pakutav piima tootmiskvoot on väiksem kui Eesti piimatoodangu maht 2001 a., ehk selle rakendamine Eestis tooks kaasa piimahinna tõusu. EL interventsioonimehhanismi rakendamine Eestis on veel otsustamata, kuid Eesti tarbijate seisukohalt oleks kasulik, kui see ei rakendukski. Kokkuvõte Kõige suuremad on erinevused: 1) piima tootjahindades ning 2) või tootja- ja jaehindades. Piima jaehinnad on seejuures peaaegu konvergeerunud. Piima kiirest jaehinna tõusust on saanud kasu peamiselt töötleja ja jaekaubandus. Või puhul on nii jae- kui tootjahind Eestis märgatavalt madalam kui Euroopa Liidus. Kuigi ka või osas on jaehind rohkem konvergeerunud kui tootjahind, mis viitab jällegi tulude ümberjagamisele kaubanduse kasuks. Juustu töötleja- ja jaehind on suhteliselt lähedased nt. Saksamaa ja Hollandi hinnatasemele, kuid erinevad Soome ja Rootsi omast. Piima tootjahind on suhteliselt madal võrrelduna EL riikidega ja seega poleks otsetoetustest hinna stabiliseerijana abi. Otsetoetused on siiski Eesti piimatootjatele vajalikud, kuna üksnes piima müügist saadavad tulud on madalate kokkuostuhindade tõttu liiga väiksed, et teha kõiki fütosanitaarnõuete täitmiseks vajalikke investeeringuid. Tootjahinna tõusu tooks kaasa EL pakutava piima tootmiskvoodi rakendamine, kuna kvoot on väiksem kui Eesti toodangumaht aastal. Interventsioonimehhanismi rakendamine võile põhjustaks ligikaudu 40%-list või jaehinna tõusu, mis oleks kasulik tootjatele, kuid ebasoodne tarbijate seisukohast. Kasutatud kirjandus 1. Agricultural prices and amounts of Community aid (beginning of marketing year) Agriculture in the European Union, [ 04/02/ Agricultural Statistics - Quaterly bulletin 3/2001, European Communities [ 02/11/ Agriculture, Statistical Yearbook 2000, European Communities [ 02/11/ Eesti Põllumajandusministeeriumi andmed. Päring, Enlargement and agriculture: An integration strategy for the EU's new member states. Brussels, [ RAPID&lg=EN&display=]. 04/02/ Finland in Figures - Selected mean prices (FIM). [ 20/11/ Hinnainfo. Eesti Konjuktuuriinstituut , nr 1(35)-8(76). 8. Leibkonnauuring. Eesti Statistika kuukirjad, nr. (1,4,7,10) Maailmaturu konjuktuur. Eesti Konjuktuuriinstituut , nr 8(44), 3(39), 6(32), 7(33), 3(29), 1(27), (23), (20), (17), (14), (11). 419
7 10. Model of Payment of Milk delivered to Danish dairies. Danish Dairy Board, April 2001, 8 pp. 11. Statistical Yearbook of Sweden [ 20/11/ Statistisches Jahrbuch 2000 Österreichs. [ 20/11/ Varblane, U., Toming, K. Convergence of Estonian and European Union Producer Prices in Agriculture: Options and Problems. In: Agriculture in Globalizing World, EAA, No. 14, Tartu 2001, pp Zusammenfassung AUSWIRKUNGEN EINES EU BEITRITTES AUF DIE MILCHMARKT PREISE IN ESTLAND Heili Riik Universität Tartu In dem vorliegenden Artikel wurde die bisherige Preiskonfergenz in Erzeuger- und Einzelhandelpreisen der Milchprodukte zwischen der Europäischen Union und Estland analüsiert. Auf Grund der Ergebnisse der Analüse wurde eingeschätz, wie die Einführung der agrarpolitischen Massnahmen der EU das Preisniveau der Milchprodukte Estlands beeinflüssen würde. Die Ergebnisse der Analüse der Preiskonvergenz waren als folgend. Estland hat das Preisniveau der EU erreicht in: 1) Milch Einzelhandelpreisen, 2) Käse Erzeuger- und Einzelhandelpreisen, 3) Milchpulver Erzeugerpreisen. Realtiv grosse Preisdifferenzen sind vorhanden in: 1) Milch Erzeugerpreisen der Erzeugerpreis Estlands erreicht 66% von dem EU Niveau (während der Einzelhandelpreis der Milch schon nachgeholt hat), 2) Butter Erezeuger- und Einzelhandelpreisen der Erzeugerpreis Estlands ist 52% von dem EU Erzeugerpreis und Einzelhandelpreis ca. 58%-70%. Falls die Europäische Union die Massnahmen, die für ein stabiles Preisniveau sorgen, auch in Estland einführen würde, wären die Ergebnisse als folgend. Interventionsystem beim Butter Estlands Preisniveau würde sich bei Erzeugerpriesen um 40% erhöhen und die Erhöhung widerspiegelt sich auch in Einzelhandelpreisen, die etwas weniger steigen, weil sie schon jetzt 60-70% von EU Preisen ausmachen. (Die Preise würden auch bei anderen Produkten steigen, bei denen die EU das Interventionsystem benutzt i.e. Kalbfleisch und Zucker). Direktbezahlungen an Milcherzeuger das Zweck dieses Mittels ist Erzeugerpreise zu erniedrigen, was im Fall von Estland nicht nötig ist. Jedoch wären die Direktbezahlungen für die Erzeuger wichtig um die förderliche Investitionen durchzufüren. Die investitionen sind im Moment schwer machbar, weil Milcherzeugerpreise zu niedrig sind. 420
8 Produktionsquote für Milcherzeuger EU bietet Estland eine Milchquote an, die niedriger ist als die estnische Milchproduktion in Die Einführung dieser Quote würde Milchpreise erhöhen. Bezüglich Direktbezahlungen und Produktionsquoten hat die EU schon Stellung genommen. Ob die Europäische Union das Interventionsystem in Kandidatländer anwenden wird, ist bisher noch nicht bekannt. Falls doch, werden die Hersteller davon profitieren und die Verbraucher wegen erhöhten Preisen verlieren. Jedoch ist die Anwendung des Interventionsmechanismus wenig wahrscheinlich, da es eine große Belastung für das EU Budget darstellen würde. 421
EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete tootja- ja jea Eestis 4 Piima ja piimatoodete tootmisest Eestis 5 Eksport ja Import 6 Hinnad
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemHinnainfo mai 2015
HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemEN
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 8.12.2010 KOM(2010) 727 lõplik EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemEesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade
Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Vaatamata turuolukorda tugevasti muutnud sündmustele on suurematel piimaturgudel täheldatav olnud elavnemine impordi osas ja positiivsed
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemSwedbanki suvine majandusprognoos
Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemMicrosoft Word - PM aruanne aprill 2009.doc
. Hindade konvergents Euroopa Liidus ning selle eeldatav mõju Eesti toidusektorile. Lõpparuanne 2006-2008 Tellija: Eesti Põllumajandusministeerium Tartu 2009 EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 1 SISUKORD
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemMicrosoft Word - EVS_EN_ISO_8968_1;2002_et
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: november 2012 Jõustunud Eesti standardina: juuni 2001 PIIM Lämmastikusisalduse määramine Osa 1: Kjeldahli meetod Milk Determination of nitrogen content Part 1: Kjeldahl
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemMicrosoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et
TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE
RohkemMicrosoft Word - RAAMAT2011.doc
EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Majanduspoliitika teooria ja praktika Artiklid (CD-ROM) * Kokkuvõtted * Kroonika ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK Theorie und Praxis der Wirtschaftspolitik
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemPowerPoint Presentation
Mida tarbija tegelikult tahab, täna, aga homme? Margus Amor Koostöö konverents: Koostöö või võimuvõitlus? 31.10.2014 Maailm peopesal: 20/2020: Eile ja täna: Mäng või elu? Online ostud: Kasvavad ootused:
RohkemAruanne_ _
ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemTARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Maanus Vinni Struktuuripoliitika elluviimine Euroopa Liidus ühise põllumajanduspo
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Maanus Vinni Struktuuripoliitika elluviimine Euroopa Liidus ühise põllumajanduspoliitika näitel Bakalaureusetöö Juhendaja: Ardi Priks,
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade
Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
RohkemHip Green1 Template
Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemMicrosoft Word - EVS_EN_14899;2006_et.doc
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuni 2009 Jõustunud Eesti standardina: märts 2006 JÄÄTMETE ISELOOMUSTUS Jäätmematerjalidest proovide võtmine Proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik Characterization
RohkemLisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012
Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemMicrosoft Word - Otsus 39-L Neste kohta.doc
PEADIREKTOR Ärakiri Ärisaladused on välja jäetud Otsus Tallinn 27.07.2005.a nr 39-L Mootorikütuste jae- ja hulgimüügi kaubaturu konkurentsiolukorra analüüsi lõpetamine ja ettekirjutuse tegemata jätmine
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemEesti toidukaupade positsioon siseturul (mai 2005)
EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6, 19080 Tallinn, tel. (0) 681 4650, faks (0) 667 8399, e-post eki@ki.ee EESTI TOIDUKAUPADE POSITSIOON SISETURUL (kodumaiste ja
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
RohkemImatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü
Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemMicrosoft PowerPoint - EK TEUK ppt
Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemMicrosoft Word - EVS-EN _ pdfMachine from Broadgun Software, a great PDF writer utility!
EESTI STANDARD MÜÜRIKIVIDE KATSEMEETODID Osa 16: Mõõtmete määramine Methods of test for masonry units Part 16: Determination of dimensions EESTI STANDARDIKESKUS EESSÕNA Käesolev Eesti standard on Euroopa
RohkemTala dimensioonimine vildakpaindel
Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.
RohkemEESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Arengud Euroopa Liidu riikides Artiklid (CD-ROM) * Kokkuvõtted * Kroonika ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOL
EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Arengud Euroopa Liidu riikides Artiklid (CD-ROM) * Kokkuvõtted * Kroonika ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK Neueste Entwicklungen in den EU-Mitgliedstaaten
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemSlide 1
Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemVäljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting
Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemEbaausatest kaubandustavadest toiduainete tarneahelas
Ebaausatest kaubandustavadest toiduainete tarneahelas Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Kauplemise hea tava Hea kauplemise tava Üks väljapääs on see, et Eestis tuleb vastu võtta
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemMicrosoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II
Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
RohkemTARTU ÜLIKOOL UNIVERSITÄT TARTU UNIVERSITY OF TARTU Majanduspoliitika õppetool Lehrstuhl filr Wirtschaftspolitik Chair of Economic Policy TALLINNA TEH
TARTU ÜLIKOOL UNIVERSITÄT TARTU UNIVERSITY OF TARTU Majanduspoliitika õppetool Lehrstuhl filr Wirtschaftspolitik Chair of Economic Policy TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Haldusjuhtimise Õppetool TECHNISCHE UNIVERSITÄT
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemMascus - Jatiina esitlus 2017
Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemPõllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade
Põllumajandussektori 2018. aasta I poolaasta ülevaade Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, urve.valdmaa@agri.ee Kaanefoto Urve Valdmaa Tallinn, 10. september 2018 Sisukord 1 2018. aasta II kvartali ilmastik
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemkaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim]
Kaubamärkide kaitsmine Eestis ja välisriikides. Ekke-Kristian Erilaid kaubamärgiekspert 26.04.2012 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemMicrosoft Word - n doc
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud
Rohkem