Kannatanu esmane ja teisene ülevaatus

Väljavõte

1 Traumahaige esmane käsitlus Lauri Kõrgvee TÜK AIK arst-õppejõud KVÜÕA arst-lektor Tartu Kiirabi arst

2 Ettekandes käsitletavad teemad Traumade mõisted ja liigitus Traumad Eestis ATLS Advanced Trauma Life Support ATCN Advanced Trauma Care for Nurses Traumahaige esmase käsitluse põhimõtted MIST Õppevideo Küsimused

3 Trauma on juhtiv surmapõhjus kuni 40-aastaste inimeste seas kogu maailmas. Rasked traumad põhjustavad 12% globaalsest letaalsusest, seejuures on kõige tõsisema prognoosiga kehatüve ja peaaju vigastused. Murray CJ, Lopez AD. Global mortality, disability, and the contribution of risk factors: global burden of disease study. Lancet 1997; 349:

4 Trauma klassifikatsioon Võimalik klassifitseerida erinevate parameetrite alusel Vanuse järgi täiskasvanud, lapsed, vanurid Trauma liik liiklus-, töö-, spordi-, olme-,vägivaldne-, suitsiid Trauma tekkemehhanismi järgi kukkumine kõrgusest läbiv vigatus otsene löök termilne kahjustus keemilne kahjustus kiirituskahjustus jne Erinevate keharegioonide vigastused Kahjustuse ulatuse järgi mitme keharegiooni või organsüsteemi kahjustus (liittrauma, polütrauma) Polütraumaga patsient on multivigastustega isik, kellel on kaks või rohkem rasket vigastust, milledest vähemalt üks ohustab tema elu (Patel et al 1993) Erinevatest kahjustavatest faktoritest tingitud trauma Rakusastmete järgi -kerge, raske, üliraske

5 Traumast põhjustatud surmad Kohesed nt. aordivigastus, hingamisteede ruptuur, raske ajuvigastus, pingeline õhkrind Varajased hüpoksia, aneemia Hilised sepsis, hulgiorgan puudulikkus

6 Demograafia ja vigastuse iseloom

7 Vigastuste mehhanism

8 % of all traumas Estonian Total Severe Trauma, ISS>15 by Months:

9 % of all Severe Traumas Estonian Total Severe Trauma ISS>15, by weekdays Monday Tuesday Wednesday Thursday Friday Saturday Sunday

10 ATLS Advanced Trauma Life Support 1976 James K. Styner, lennuõnnetus Nebraskas Charlene suri kohapeal Richard, Randy ja Kim rasked vigastused Chris kerge vigastus Viis ise läbi triaazi Hääletas ennast haiglasse, haigla suletud ja ravi ebaadekvaatne Kui mina suudan põllul anda paremat abi piiratud vahenditega kui meditsiinisüsteem siis tuleb midagi muuta 1978 esimene kursus ja 1980 ACS poolt kasutusele

11 ATCN- Advanced Trauma Care for Nurses Society of Trauma Nurses Jagatakse ATLS- iga loenguid Situatsoonülesanded ehk mulaazid Tuleb Eestisse 4 inimest koolituse läbinud 2 minemas instrukotrite kursusele

12 Mida teha? Mis on prioriteet? ATLS A- Airways hingamisteed B- Breathing hingamine C- Circulation vereringe ning verejooksud D- Disability neuroloogiline leid E- Exposure with environmental control BATLS <C>- katastroofilise verejooksu sulgemine A-hingamisteed B-hingamine C-vereringe D-neuroloogiline staatus E- väline hindamine

13 Kannatanu esmane ülevaatus Eesmärgiks leida ja lahendada eluohtlikud seisundid (<C>) Katastroofiline väline verejooks Verejooksu sulgemine (A) Hingamisteede sulgus Hingamisteede avamine (B) Hingamine e hingamismehhaanika häired - ventiilpingeline ja lahtine õhkrind nõeldekompressioon lahtise õhkrinna sulgemine (C) Vereringe vereringe hindamine ning vajadusel tilkinfusioon (D) Neuroloogiline staatus AVPU

14 Haiglaeelne käsitlus Elutähtsate funktsioonide säilitamine Hingamisteede avatuse ja hingamise tagamine Kaelalülide ja vajadusel kogu selgroo immobilisatsioon Tagada adekvaatne vereringe Kiire verejooksu kontroll Kiire transport traumakeskusesse

15 Kuna algab patsiendi traumakäsitlus? Enne haiglasse saabumist Prehospitaalne faas ( õnnetuspaigal) koordineeritud tegevus, adekvaatse hingamistee tagamine, välise verejooksu peatamine, haige immobiliseerimine Trauma aeg, vigastuse mehhanism, seotud sündmused, patsiend med. ajalugu, dokumentatsioon Ära raiska aega Informeeri haiglat

16 Esmane ülevaatus Horisontaalne ülevaatus Teostakse 1 või 2 meediku poolt A siis B siis C, jne. Vertikaalne ülevaatus Teostatakse kui 3 või rohkem meedikut A ja B ja C, jne.

17 Time A B C D E B C D E Vertical Survey Horizontal Survey

18 A - hingamisteed Kui patsient vastab küsimustele adekvaatselt ning pikkade täislausetega, suudab ühe hingetõmbega häälekalt lugeda 10-ni, pole tsüanootiline, pole rahutu, puudub lõrin, striidor vms häälekas hingamine on hingamisteed avatud ning kopsufunktsioon normis

19 A - hingamisteed Hingamisteede käsitlus Üldpõhimõte: keep it simple Vaata, kuula, tunneta Hingamisteede avamise juures lähtu printsiibist: lihtsamalt keerulisema meetodi juurde Esita endale küsimused: Kas on vaja avada? Mis meetod on kõige sobilikum antud olukorras? Millist meetodit ma oskan kasutada?

20 A - hingamisteed Stabiilne külgasend Nina-neelu toru S-toru Kõritoru Kõrimask Krikotoomia Vaja otsustusjulgust Intubatsioon Ravimid Oskused

21

22

23 Kaelakrae kasutamine Kas on vaja, kas on võimalik? Vigastuse mehhanism? Läbistava kaelavigastuse korral pole vaja Korrektne asetamine Kui võimalik, siis kahekesi Korrektne krae kõrguse hindamine Igaks juhuks kaelakraed ei asetata!!!

24 NEXUS Kui kannatanu teadvusel (GCS 15) ja kui kannatanul puudub neuroloogiline defitsiit ja kui kannatanu pole joobes ning talle pole manustatud eelnevalt narkootilisi valuvaigisteid ja kui kannatanul puudub palpatoorne valulikkus kaela piirkonnas ja kui kannatnul puuduvad teised suured vigastused pole kaelakraed vaja

25 Läbistavad kaelavigastused Kui kannatanul on läbistav kaelavigastus ning ta on elus, siis pole tal väga suure tõenäosusega lülisamba kaelaosa vigastust Sellisel juhul võib kaelakrae kasutamisest loobuda

26 B - hingamine Hingamisfunktsiooni hindamine Vaata, kuula, tunneta Kas esineb väliseid vigastusi? Hingamise sümmeetria ning rindkere liikuvus Stetoskoobi kasutamine väliolukorras raskendatud Normaalne hingamissagedus x

27 B - hingamine Hingamisfunktsiooni hindamisel kontrollida kiirelt ka kaela T Trachea (trahhea asend) W Wounds (välised haavad) E Emphysema (nahaalune õhkemfüseem) L Laryngeal injury (kõri vigastus) V Veins distended (kaelaveenide täituvus) E Everytime (ALATI!!!) BATLS 2008

28 B - hingamine Ventiilpingeline õhkrind Õhk pääseb pleuraõõnde kuid mitte sealt välja Välised vigastused verevalumid jne. Hingamissageduse tõus e. tahhüpnoe Rindkere liikuvus vigastatud poolel väiksem Hemodünaamika häirumine Kaelaveenid täitunud NB!!! Suure verekaotuse puhul ei pruugi esineda Teadvushäire Trahhea deviatsioon e. ühele poole nihkumine

29

30 mon/pages/aben/im_tutor/pages/steps/step8.htm

31 B - hingamine Tegevus ventiilpingelise õhkrinna korral Nõeldekompressioon kas spetsiaalse nõela või kõige suurema kanüüliga 2 3 roidevahemikus medioklavikulaarjoonel e. rinnanibuga samalt joonelt Kanüüli ummistumisel paigaldada uus kanüül eelmisest VÄLJAPOOLE e. lateraalsemalt Kui kannatanul siiski ei olnud ventiilpingelist õhkrinda, ei halvenda korrektselt teostatud punktsioon tema seisundit

32 B - hingamine Lahtine õhkrind Õhk liigub vabalt pleuraõõne ning väliskeskkonna vahel Ühe kopsu kokkuvajumine ning sellest tulenev hingamismehhaanika häire Põhjuseks tavaliselt läbistav rindkerevigastus Tegevus lahtise õhkrinna korral Aschermanni klapp Haava katmine sidemetampoonidega NB! Ventiilpingelise õhkrinna tekke oht

33

34

35

36 C circulation vereringe Kiireks hindamiseks katsutakse pulssi A. radialisel, RRs >80 mmhg A. femoralisel, RRs >70 mmhg A. carotisel, RRs >60 mmhg Šoki põhjused traumahaigel: Äge verekaotus Neurogeenne šokk seljaaju vigastuse korral Obstruktiivne šokk pingelise pneumotooraksi või südame tamponaadi korral Kardiogeenne šokk südame tamponaadist

37

38 C circulation vereringe Mõtle südametamponaadile Südame tamponaadile on iseloomulik Beck i triaad: arteriaalne hüpotensioon, täitunud kaelaveenid (tsentraalse veenirõhu tõus) tasased südametoonid

39

40

41 C - Vereringe Jäsemeverejooks: komprimeerimine, rõhkside või žgutt, jäse tõsta Sisemine verejooks: kiire transport haiglasse! Vaagnavigastus: vaagnaringi mahu vähendamiseks vaagnalahas või fiksatsioon linaga. Suurte toruluude murd: lahastamine

42 <C> katastroofiline väline verejooks Verejooksu esmaseks sulgemiseks CAT žgutt Sobib nii arteriaalse kui venoosse verejooksu korral Asetada vigastusest 3-7 cm ülespoole Vajadusel asetada uus žgutt eelmisest (eelmine žgutt jääb paika!!!) ca 1,5 cm kõrgemale Asetamise kellaaeg!!!

43 CAT

44 Laskevigastus

45 Hemostaatilised pulbrid ning käsnad QuikClot Toimeaineks zeoliit Toimemehhanism Trombotsüütide agregatsiooni soodustamine Hüübivuskaskaadi aktivatsioon Suur Ca ++ sisaldus Puudused: Kuumeneb verega kokku puutudes kuni 56 C Ei toimi hepariniseeritud vere korral Hilisem haava puhastus keeruline HemCon ja Celox Toimeaineks vähiliste kestadest toodetav polüsahhariid chitosan Toimemehhanism Verega kokku puutudes moodustub ioonsete vastasmõjude toimel geel mis sulgeb verejooksu Eelised: Kasutamisel ei vabane soojust Toimib ka hepariniseeritud vere korral Ei mõjuta otseselt hüübivuskaskaadi Organism suudab ainet metaboliseerida

46 JWP Clinical Guidelines for Operations

47 C - Vereringe Infusioonravi vajaduse hindamine ning teostamine Võimalikult suure läbimõõduga veenikanüül Võimalusel 2 kanüüli Kui veeni kanüleerimine on ebaõnnestunud kahelkolmel korral, kasutada luukanüüli Infusioonravi alustatakse randmepulsi puudumisel Infusioonraviks kasutatakse 0,9% NaCl Infusioonravi teostatakse 250 ml kaupa kuni randmepulsi taastumiseni

48 C - Vereringe Haiglaeelse infusiooni piiramine on näidustatud läbiva rindkeretrauma korral, eriti kui torkevigastusega kannatanu on teadvusel ja palpeeritava pulsiga, ja kui transport haiglasse ei võta üle 10 minuti. Infusiooni piiramine ei sobi tömbi kehatüvetraumaga patsientidel, kel verekaotusele lisandub ulatuslik vedelikukaotus kolmandasse vedelikuruumi, samuti vanemaealistel ning kaasuva ajutraumaga patsientidel, kellel aju perfusioonirõhu säilitamine on kriitilise tähtsusega.

49

50 Voolu kiirus

51 C - vereringe Liigse infusiooni probleemid Rõhu liigsel tõstmisel eelnevalt peetunud verejooksude taasteke Hüübimisfaktorite (juba niigi väheste) lahjendamine Hüübivushäirete teke ja/või süvenemine Vere liigne lahjendamine NaCl 0,9% ei kanna hapnikku kudedesse!

52 D neuroloogiline staatus Teadvushäire põhjused Traumaatiline ajukahjustus Hemorraagiline šokk Hüpoksia e. hapnikuvaegus Ravimite üledoos

53 D neuroloogiline staatus Neuroloogilise staatuse objektiivne hindamine AVPU A Alert V Voice responsive P Pain responsive U - Unresponsive Glasgow kooma skaala e. GCS Välitingimustes mõnikord keeruline kasutada Pupillidiferentsi hindamine

54 E - keskkond Vigastuste leidmine ilma kannatanut lahtiriietamata sageli keeruline Kannatanu lahtiriietamisel hüpotermia oht Pärast ülevaatust ei tohi unustada kannatanu soojalt katmist

55 Transport Eesmärgiks õige haige õigel ajal õigesse haiglasse Vajadusel kutsu reanimobiilibrigaad vastu Helista ja küsi nõu TÜK, PERH ja Tallinna Lastehaigla

56 MIST RAPORT M MECHANISM OF INJURY (MIKE) - VIGASTUSE MEHHANISM I - INJURIES (INDIA) VIGASTUS(ED) S - SIGNS (SIERRA) ELULISED NÄITAJAD HINGAMISTEED AVATUD/SULETUD HINGAMISSAGEDUS VERERINGE e. PULSISAGEDUS JA KUS PALPEERITAV TEADVUSSEISUND (AVPU) T - TREATMENT (TANGO) TEOSTATUD RAVI CAT HINGAMISTEEDE AVAMINE KANÜÜLID JA INFUSIOON RAVIMID

57 KÜSIMUSED?