Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, rakendamistulemuste analüüs, VII taotlusvoor

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, rakendamistulemuste analüüs, VII taotlusvoor"

Väljavõte

1 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendamistulemuste analüüs VII taotlusvooru alusel Teostaja: Eesti maaelu arengukava , 3. ja 4. telje püsihindaja Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Maaülikool Tartu 2014

2 SISUKORD Sissejuhatus... 3 Metoodika Alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoorude koondülevaade Toetuse taotlemine ja määramine Meetme sihttasemete täitumise prognoos Kordustaotlemine Meetme 1.2 toetuse saajate kattuvus teiste meetmetega Ettevõtjate haridustase Maakonnapõhine analüüs Toetuse taotlejate ja saajate üldiseloomustus ja hindamistulemused Ettevõtluskogemus Toetuse saajate hindamistulemused VII taotlusvooru hindamistulemused Erialane ettevalmistus Äriplaani realistlikkus Töökogemus Ettevõtjate juriidiline vorm Toetuse saajate müügitulu Toetuse saajate vanus VII Taotlusvooru ülevaade tegevusalade alusel Kokkuvõte Lisad Lisa 1. Meetme 1.2 taotlejate ja taotluste jagunemine taotlusvoorude lõikes Lisa 2. Toetuse taotlejate ja saajate jagunemine maakondade ja taotlusvoorude lõikes Lisa 3. Seitsme taotlusvooru ettevõtjate jagunemine ettevõtluskogemuse alusel Lisa 4. Seitsme taotlusvooru toetuse taotlejate jagunemine ettevõtluskogemuse ja juriidilise vormi lõikes Lisa 5. Seitsme taotlusvooru toetuse saajate jagunemine ettevõtluskogemuse ja juriidilise vormi lõikes Lisa 7. Toetust saanud ettevõtete omanike ja juhatuse liikmete keskmine vanus tegevusala ja taotlusvoorude lõikes Lisa 8. Toetust saanud ettevõtete omanike ja juhatuse liikmete keskmine vanus ettevõtluskogemuse ja taotlusvoorude lõikes Lisa 9. Toetuse taotlejate ja toetuse saajate jagunemine taotlusvoorude ja tegevusalade lõikes

3 SISSEJUHATUS Eesti maaelu arengukava (edaspidi MAK) 1. telje Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus meetme (edaspidi meede 1.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi püsihindaja). Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK raames Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari a määrusega nr 3 Eesti maaelu arengukava seire ja hindamise kord. Käesolev rakendusanalüüs on aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. MAK 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. on ellukutsutud vajadusest suurendada alla 40-aastaste põllumajandustootjate osatähtsust Eesti põllumajandustootjate hulgas. Üldeesmärgiks on hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning põlvkondade vahetusele kaasa aitamist. Meetme 1.2 taotlusvoorud olid rakendusanalüüsi teostamise hetke seisuga avatud seitse korda: 1) 18. veebruarist 10. märtsini 2008; 2) 15. septembrist 06. oktoobrini 2008; 3) 21. septembrist 12. oktoobrini 2009; 4) 17. augustist 30. augustini 2010; 5) 9. augustist 29. augustini 2011; 6) 23. juulist 6. augustini 2012; 7) 29. juulist 12. augustini Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II, III, IV, V, VI ja VII taotlusvoor. VII taotlusvooru rakendusanalüüs on kaheksas meetme 1.2 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse VII taotlusvooru alusel toetuse taotlemisele ning toetuse määramise tulemuste hindamisele. Ühtlasi antakse ülevaade ka eelnevatest taotlusvoorudest. Püsihindaja poolt eelnevalt teostatud rakendusanalüüsid ning uuringud aastate lõikes on: Aasta Pealkiri Detailsem sisu Eesti maaelu arengukava Meetme 1.2 tulemuste hindamine I ja II meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega taotlusvooru taotlejate ja toetuse saajate alustava noore ettevõtja toetus erialase ettevalmistustaseme, rakendustulemuste ja ettevõtjate tegutsemisaja, olemasolevate ressursside 2009 majandusliku struktuuri analüüs ning tegevusalade lõikes. Eesti maaelu arengukava , 3. ja Dokumendis esitati meetme telje püsihindamise aasta aruanne kokkuvõte aasta lõpu seisuga. Eesti maaelu arengukava Analüüsi käigus uuriti III taotlusvoorus 2010 meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega kordustaotluste arvu, toetuse taotlejate 3

4 alustava noore ettevõtja toetus rakendustulemuste analüüs III taotlusvooru alusel Eesti maaelu arengukava , 3. ja 4. telje püsihindamise aasta aruanne Eesti maaelu arengukava meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendustulemuste analüüs IV taotlusvooru alusel Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse majandussotsioloogiline uuring Eesti maaelu arengukava meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendustulemuste analüüs V taotlusvooru alusel Eesti maaelu arengukava , 3. ja 4. telje püsihindamise aasta aruanne Eesti maaelu arengukava meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendustulemuste analüüs VI taotlusvooru alusel põllumajanduslikku ettevalmistust, hinnati olemasolevat hindamissüsteemi ja meetme eesmärkide täitumist. Dokumendis esitati meetme 1.2 kokkuvõte aasta lõpu seisuga. Analüüsi käigus uuriti meetme sihttasemete eeldatavat täitumist, IV taotlusvooru kordustaotluste arvu ja iseloomu ning analüüsiti olemasolevat hindamissüsteemi. Uuringus keskenduti noorte ettevõtjate konkurentsivõime hindamisele, tekkinud või tekkivatele probleemidele ning nende lahendamise võimalustele. Analüüsi käigus uuriti meetme sihttasemete eeldatavat täitumist, V taotlusvooru kordustaotluste arvu ja iseloomu ning analüüsiti olemasolevat hindamissüsteemi. Dokumendis esitati meetme 1.2 kokkuvõte aasta lõpu seisuga. Analüüsi käigus uuriti meetme sihttasemete eeldatavat täitumist, VI taotlusvooru kordustaotluste arvu ja iseloomu ning analüüsiti olemasolevat hindamissüsteemi. Käesoleva VII taotlusvooru rakendusanalüüsi eesmärgid on: 1) analüüsida meetme sihttasemete eeldatavat täitumist; 2) hinnata esma- ja korduvtaotlejate hulka; 3) anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatest tegevusaladest, olemasolevatest kogemustest (sh omandatud haridusest peale toetuse määramist) ja ressurssidest; 4) uurida olemasoleva hindamissüsteemi toimimist; 5) analüüsida valmisolekut arenguks, sh muude toetusvõimaluste kasutamine ning investeerimise jätkamine. Meetme VII taotlusvooru rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Jaana Prants. 4

5 METOODIKA Rakendusanalüüsi koostamisel kasutati andmeid seisuga 31. detsember Analüüsitavad andmed koosnesid PRIA poolt esitatud meetme 1.2 seirekoondtabelis kokkulepitud Euroopa Komisjoni poolt püstitatud kohustuslikest väljundnäitajatest ja püsihindaja poolt kogutud siseriiklikest väljund- ja tulemusnäitajatest. Püsihindaja poolt kogutud näitajad pärinesid toetust taotlenud ettevõtjate taotlustest ja äriplaanidest, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti veebilehelt ning äriregistri andmebaasist. Oluline osa ettevõtjate struktuuri iseloomustavatest analüüsidest on teostatud taotleja poolt esitatud andmetele tuginedes, mis ühtlasi sisaldavad prognoositavaid näitajaid. Ettevõtjate majanduslikke prognoose kahtluse alla ei seatud, kuna toetuste menetlemine ja administreerimine PRIA poolt, hindamiskomisjoni poolne hinnang ettevõtte äriplaanile ning ettevõtjate kinnitused peavad tagama piisava usaldatavuse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahendite kasutamisel. Iga arenguga kaasnevad riskid, mille minimeerimine sõltub juba ettevõtja praktilisest tegevusest. Järelevalvet toetuse saajate osas teostatakse PRIA poolt. Analüüs viidi läbi kabinetuuringuna, kuna täiendavat küsitlust ettevõtjate seas ei teostatud. Lisaks eelpool nimetatule koguti püsihindaja poolt eraldi andmeid ( seisuga) meetme 1.2 toetuse saajate poolt omandatava hariduse kohta 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast. Andmed koguti PRIAs kohapeal MAIT andmebaasist (meetme 1.2 investeeringu kontroll-lehelt) ja paberkandjal olevast taotlustoimikust. Analüüsil kasutatavad spetsiifilised jaotused, sh loendamine, koondamine ja üldistamine, on täpsemalt selgitatud iga analüüsitava teema kirjelduses. Põhiliselt kasutatakse järgmisi grupeerimisi: a) jaotamine taotlusvoorude järgi; b) jaotamine esitatud taotlusteks, heakskiidetud taotlusteks ehk toetuse saajateks ja mittesaanuteks. Esitatud taotlused hõlmavad nii heakskiidetud kui ka heakskiitmata taotlusi; c) jaotamine ettevõtluskogemuse järgi; d) jaotamine planeeritavate tegevusalade alusel. 5

6 1. ALUSTAVA NOORE ETTEVÕTJA TOETUSE TAOTLUSVOORUDE KOONDÜLEVAADE 1.1. Toetuse taotlemine ja määramine Toetust on seitsme toimunud taotlusvooru jooksul taotletud kokku summas 56,7 mln eurot, millest määratud toetuse summa moodustas 42,7% ehk 24,2 mln eurot. Kõige enam määrati toetust V taotlusvoorus (4,5 mln eurot) ning kõige vähem III taotlusvoorus (1,8 mln eurot). Keskmisest (38,6 tuhat eurot) kõrgeim määratud toetuse summa toetuse saaja kohta oli VII taotlusvoorus ja madalaim III taotlusvoorus. Mediaan määratud toetus oli kõigi toimunud taotlusvoorude lõikes 40,0 tuhat eurot. (Tabel 1) Meetme 1.2 eelarve MAK-i alusel seisuga oli 24,5 mln eurot, mis võrreldes eelmise rakendusanalüüsiga (VI taotlusvooru seisuga) oli mõnevõrra suurenenud. Seitsme toimunud taotlusvooru määratud toetuse summa moodustas 98,9% meetme eelarvest. (Tabel 1) Tabel 1. Toetuse saajate arvu ja määratud toetuse summa ning MAK-i eelarve kumulatiivse kasutuse jagunemine taotlusvoorude lõikes Toetuse Määratud Keskmine Eelarve Määramisotsuse Taotlusvoor saajate toetuse määratud kumulatiivne kuupäev arv summa, eurot toetus, eurot kasutamine, % I , II , III , IV , V , VI , VII , Kokku ,9 x Võrreldes eelneva rakendusanalüüsi tulemustega, oli III ja IV taotlusvoorus lisandunud üks toetuse saaja ning VI taotlusvoorus kaks toetuse saajat. Toetuse määramise otsused nende toetuse saajate osas tehti aastal. Taotlusvoorude lõikes vaadelduna oli toetuse saajate osakaal toetuse taotlejatest järgmised: I taotlusvoorus 37,5%, II taotlusvoorus 57,1%, III taotlusvoorus 21,6%, IV taotlusvoorus 38,4%, V taotlusvoorus 57,7% ja VI taotlusvoorus 44,6% ning VII taotlusvoorus 45,0%. Kõige väiksem oli toetuse saamise osatähtsus III taotlusvoorus, kus oli ühtlasi ka kõige väiksem eelarve (1,6 mln eurot). Toetuse saamise konkurentsi oli mõjutanud eelarve suurus, mis oli taotlusvoore võrreldes kuni 2,7 korda erinev. Toetust antakse ühe taotleja kohta kuni 40,0 tuhat eurot üks kord arengukava programmperioodil. Seega vaadeldakse toetuse saajate jagunemist vastavalt määratud toetuse summa suurusgruppide lõikes 1. Toetust määrati seitsme toimunud taotlusvooru jooksul kokku 1 Määratud toetuse summa suurusgruppide leidmisel rakendati statistilise rühmitamise valemit: r=1+3,32*log n Suurusgrupid, kuhu kuulus vähem kui seitse toetuse saajat ja mis asusid kõrvuti, liideti kuni saavutati vähemalt seitsme toetuse saajaga suurusgrupp. 6

7 627 noorele talunikule ning keskmine määratud toetuse summa oli 38,6 tuhat eurot. Määratud toetuse summa suurusgruppide lõikes vaadelduna, kuulus suurem osa (568 toetuse saajat ehk 90,6% kogu toetuse saajatest) toetuse saajaid suurusgruppi kuni eurot. Keskmine toetuse summa nimetatud suurusgrupi osas oli 39,9 tuhat eurot. (Joonis 1) Nimetatud suurusgruppi kuuluvatest toetuse saajatest 462-le toetuse saajale määrati toetust maksimaalse toetuse summa (40,0 tuhat eurot) ulatuses. Toetuse saajate arv Keskmine määratud toetuse summa, eurot Keskmine määratud toetuse summa, eurot Toetuse saajate arv Joonis 1. Toetuse saajate arv ja keskmine toetuse summa määratud toetuse summa suurusgruppide lõikes Seega taotlesid enamus toetuse saajaid toetust maksimaalse toetuse piirmäära või sellele ligilähedase summa ulatuses. Selline toetuse saajate arvu jagunemise struktuur suurusgruppide lõikes ei olnud oluliselt muutunud ka võrreldes eelmiste rakendusanalüüside tulemustega Meetme sihttasemete täitumise prognoos Meetme eesmärgipärase rakendumise hindamise üheks meetodiks on meetme sihttasemete täitumise analüüsimine. Meetme sihttasemed jagunevad kolmeks indikaatori tüübiks. Indikaatorid ja seatud eesmärgid on toodud tabelis 2. Tabel 2. Meetme 1.2 indikaatorid ja sihttasemed Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk Väljundnäitaja Tulemusnäitaja Mõjunäitaja Toetatud noorte ettevõtjate arv 631 Investeeringute kogumaht (eurot) Toetatud ettevõtete põllumajandusliku lisandväärtuse kasv (eurot) Netolisandväärtuse osatähtsus väljendatuna ostujõustandardis (PPS) (% EL-25 keskmisest) 65 Lisandväärtuse muutus (kasv) aasta tööühiku kohta (%) 10 15% 7

8 Käesolev rakendusanalüüs puudutab vaid väljundnäitajate analüüsi, sest tulemusnäitajaid hinnatakse aasta püsihindamise aastaaruandes. Perioodil oli sihttaset noorte ettevõtjate arvu osas mitu korda korrigeeritud. Meetme rakendamise esimestel aastatel oli eesmärgiks noort ettevõtjat. VI taotlusvooru rakendusanalüüsi koostamisel oli oodatavaks tulemuseks seatud 560 ning käesoleva rakendusanalüüsi (VII taotlusvoor) koostamisel oli oodatavaks toetatud noorte ettevõtjate arvuks 631. Seitsme toimunud taotlusvooru jooksul oli kokku toetatud 627 noort ettevõtjat, moodustades sihttasemest 99,4%. Samas võib täidetud sihttase toetatud ettevõtjate arvu osas muutuda ja seda järgmistel põhjustel: a) toetusvahendite mittesihipärane kasutamine ja meetme nõuete mittetäitmine ehk tagasinõuded; b) kuludokumentide esitamisel pikenduse saanud ei täideta siiski ka uueks tähtajaks ettekirjutusi ja pikendamine pöördub ümber tagasinõudeks. Seisuga esitati tagasinõude otsuseid I taotlusvoorus kahele, II taotlusvoorus kaheksale, III taotlusvoorus ühele, IV taotlusvoorus seitsmele ja V taotlusvoorus ühele toetuse saajale. Kokku oli viies taotlusvoorus 19 tagasinõuet (3,0% toetuse saajatest) summas 615,5 tuhat eurot. Tagasinõude otsuse peamisteks põhjusteks olid: a) äritegevuse lõpetamine enne järelevalve perioodi lõppu; b) investeeringu elluviimist tõendavate dokumentide mitteesitamine (11 toetuse saajat); c) teostatud investeeringu mitteabikõlbulikkus antud meetme raames; d) investeeringu objekti mittesihipärane kasutamine järelvalve perioodil; e) investeeringu tegemata jätmine; f) äriplaani muutmine, mille tulemusena taotleja ise pakkus maksta osa saadud toetusest tagasi; g) osaühingu uue osaniku mittevastavus meetme määruses sätestatud nõuetele. Investeeringute kogumahuks oli seatud 24,2 mln eurot, mis on võrreldes eelmise taotlusvooru rakendusanalüüsiga suurenenud (VI taotlusvooru rakendusanalüüsi seisuga oli investeeringute kogumahuks seatud 22,6 mln eurot). Määratud toetuse summa alusel moodustas investeeringute kogumaht seisuga sihttasemest 98,9% Kordustaotlemine Seitsme taotlusvooru jooksul esitati kokku taotlust ja toetust taotles seitsme taotlusvooru jooksul kokku erinevat ettevõtjat, kellest toetust said kokku 627 ettevõtjat ehk 54,5% taotlejatest. Korduvalt taotlenud isikute arv oli seitsme taotlusvooru jooksul kokku 261, kellest toetust said 138 erinevat isikut. Korduvalt taotlenud isikute arv oli seitsme toimunud taotlusvooru jooksul erinenud 31 kuni 87 taotlejani. Kõige enam oli korduvalt taotlejaid olnud peale I taotlusvooru ehk II taotlusvoorus 8

9 ning kõige vähem III taotlusvoorus. (Joonis 2, Lisa 1). Korduvalt taotlenud toetuse saajatest 112 toetuse saajat olid sellised, kes esitasid korduvalt taotluse kahte taotlusvooru, kaks ettevõtjat esitasid kolme taotlusvooru, neli ettevõtjat nelja taotlusvooru ja üks ettevõtja viide taotlusvooru. Seega kasutas 22,6% 2 toetuse taotlejatest võimalust toetuse mittemääramisel esitada taotlus järgmisesse taotlusvooru ning mitte alustada enne põllumajandusliku tootmisega. Arv I II III IV V VI VII Taotlusvoor Esmataotlejate arv Kordustaotlejate arv Heakskiidetud taotluste arv Heakskiidetud kordustaotluse arv Heakskiidetud taotluste osakaal esitatud taotluste arvust, % Heakskiidetud kordustaotluste osakaal kogu heakskiidetud taotluste arvust, % Osakaal, % Joonis 2. Meetme 1.2 taotlejate ja taotluste jagunemine taotlusvoorude lõikes Juurde oli lisandunud uusi taotlejaid kõige enam III taotlusvoorus (86,0%) ning kõige vähem II taotlusvoorus (46,6%). Ülejäänud taotlusvoorude lõikes jäi juurde lisandunud ettevõtjate osakaal vahemikku 62,1 80,3%. Selline juurdelisandunud uute toetuse taotlejate hulk näitab üsna head infoliikumist toetuse taotlemisvõimaluste osas. Taotlejad ja toetuse saajaid jaotati ettevõtluskogemuse alusel kolme gruppi: alustajad; tegutsejad; ülevõtjad. Alustajateks loeti püsihindaja metoodika alusel VII taotlusvoorus ettevõtjaid, kes olid registreeritud äriregistris aastal või peale seda ning ei omanud taotluse esitamisele vahetult eelneval majandusaastal (2012) müügitulu. Tegutsejateks loeti neid, kes omasid aastal müügitulu ja/või olid asutatud enne aastat ning ei olnud ülevõtjad. Ülevõtjateks olid ettevõtjad, kes võtsid üle vanemale või vanavanemale kuulunud põllumajandusega tegeleva põllumajandusettevõtte või asusid omanikuks. Sama metoodika kehtis ka teiste taotlusvoorude ettevõtjate jaotamisel ettevõtluskogemuse alusel, kuid siis oli aluseks võetud taotluse esitamisele vahetult eelnenud vastav majandusaasta. Analüüsides VII taotlusvooru korduvalt taotlemist ettevõtluskogemuse alusel selgus, et 229 toetuse taotlejast 30 korduvtaotlejat olid alustajad, 15 ettevõtjat tegutsejad ning 5 ettevõtjat 2 Kordustaotlejate arv 261 jagatud seitsme taotlusvooru taotlejate arvuga

10 ülevõtjad. VII taotlusvooru korduvtaotlejatest toetuse saajaid oli alustajate seas 13 (43,3% korduvtaotlejate hulgast), ülevõtjate seas viis ning tegutsejate seas neli Meetme 1.2 toetuse saajate kattuvus teiste meetmetega Meetme 1.2 raames on seitsme taotlusvooru jooksul määratud toetust 627 erinevale noorele talunikule, kes on omakorda toetust saanud ka MAK-i teistest meetmetest. Lisaks meetme 1.2 toetuse saamisele, oli kõrge taotlemise aktiivsus ka meetmete ja raames toetuse saajate arv nimetatud meetmete osas olid vastavalt 410 ja 310. Ülejäänud meetmete raames jäi toetuse saajate arv alla 50ne. Vähem atraktiivsemad meetmed 1.2 toetuse saajatele olid 1.6, 1.7.1, 1.8 ja ning nende meetmete raames jäi toetuse saajate arv alla kümne. Ettevõtluskogemuse alusel moodustasid seitsme taotlusvooru meetme 1.2 toetuse saajate osas alustajad 50,2% (315 toetuse saajat), tegutsejad 19,0% (119 toetuse saajat) ja ülevõtjad 30,8% (193 toetuse saajat). Analüüsides toetuse saajate arvu jagunemist MAK-i teiste meetmete lõikes ettevõtluskogemuse alusel, oli alustajate osakaal kõige suurem meetme osas, moodustades 53,3% meetme raames meetme 1.2 toetuse saajatest. Tegutsejate osakaal oli kõige suurem meetme raames (50,0% meetme raames meetme 1.2 toetuse saajatest) ning ülevõtjad domineerisid kõige enam meetmete 1.6 ja raames. (Joonis 3) 100% 90% Toetuse saajate osakaal ettevõtluskogemuse alusel 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Leadermeede Alustaja Tegutseja Ülevõtja Joonis 3. Meetme 1.2 toetuse saajate kattuvus teiste MAK-i meetmetega ettevõtluskogemuse alusel, % Määratud toetuse summa jagunes meetme 1.2 toetuse saajate osas nende ettevõtluskogemuse alusel järgmiselt: alustajad 12,2 mln eurot, tegutsejad 4,5 mln eurot ja ülevõtjad 7,5 mln eurot. Meetme 1.2 toetuse saajatele oli seisuga veel toetust määratud teiste MAK-i meetmete raames kokku 39,5 mln eurot. 10

11 Enim määrati toetust meetme 1.2 toetuse saajatele meetme raames 23,3 mln eurot. Küllaltki suur osa määrati toetust meetme 1.2 toetuse saajatele veel lisaks ka meetmete (8,8 mln eurot), 3.1 (3,2 mln eurot) ja (2,2 mln eurot) raames. Analüüsides määratud toetuse summa jagunemist MAK-i teiste meetmete lõikes ettevõtluskogemuse alusel, oli alustajatele määratud summa kõige suurem meetme osas (10,9 mln eurot). Tegutsejad ja ülevõtjad domineerisid määratud toetuse summa alusel meetme raames vastavalt 4,6 mln eurot ja 7,8 mln eurot. (Joonis 4) Määratud toetuse summa, mln eurot Leadermeede Alustaja Tegutseja Ülevõtja Joonis 4. Meetme 1.2 toetuse saajatele määratud toetuse summa teiste MAK-i meetmete raames ettevõtluskogemuse alusel, % Seega noortalunike huvi investeeringumeetmete ja nõuandetoetuse vastu oli küllaltki suur. Kõige aktiivsemad teiste MAK-i meetmete raames toetusvõimaluste kasutajad olid ülevõtjad Ettevõtjate haridustase Toetust saanud noorte talunike nõutava haridustaseme enne toetuse taotlemist olid omandanud 76,6% kogu toetuse saajatest. Hariduse omandanud toetuse saajate osakaal kogu toetuse saajate arvust oli kõige suurem I taotlusvoorus (94,7%) ning kõige madalam VI taotlusvoorus (60,6%). Kõige enam oli seitsme taotlusvooru jooksul kõrgharidusega ettevõtjaid (201 ettevõtjat), moodustades põllumajandusliku haridusega toetuse saajate arvust 41,9%. Küllaltki suurel osal toetuse saajatel (23,4% kogu toetuse saajatest) puudus nõutav põllumajanduslik haridus ning nende osakaal oli taotlusvoorude lõikes suurenenud 47,6%. Kõrgeim oli toetuse saajate arv, kellel põllumajanduslik haridus puudus, VI taotlusvoorus (41 toetuse saajat). (Tabel 3) Analüüsides omandatud haridustaseme liikide ja taotlusvoorude lõikes toetuse saajate arvu muutust, tuli enim juurde toetuse saajaid, kes olid omistanud põllumajandusliku kutsekvalifikatsiooni ning vähemaks jäi kõrg- ja keskeriharidusega toetuse 11

12 saajaid. Kõrg-, keskerihariduse ja kutsekvalifikatsiooniga toetuse saajate arv oli taotlusvoorude lõikes muutunud vastavalt -9,4%, -15,8% ja 43,1%. Tabel 3. Toetuse saajate põllumajanduslik haridustase kutse- või keskeriharidus Haridustase 12 Toetuse saajate arv, kellel on olemas põllumajanduslik haridus Hariduse omandanud toetuse saajate osakaal kogu toetuse saajate arvust, % kõrgharidukvalifikatsioon Kutse- Taotlusvoor puudub I ,7 II ,7 III ,2 IV ,7 V ,5 VI ,6 VII ,0 Kokku ,6 Toetuse mittesaajatest olid põllumajandusliku hariduse enne toetuse taotlemist omandanud 387 ettevõtjat ehk 45,4% mittesaanud toetusesaajatest. Kõige enam oli toetuse mittesaajate hulgas ettevõtjaid, kes olid omistanud keskerihariduse (192 ettevõtjat), moodustades 49,6% põllumajandusliku haridusega toetuse mittesaajate arvust. Kutsekvalifikatsiooni olid toetuse taotlemise hetkeks omistanud 19,4% ehk 75 toetust mittesaanud ettevõtjat. (Tabel 4) Tabel 4. Toetuse mittesaajate põllumajanduslik haridustase kutse- või keskeriharidus Haridustase Hariduse omandanud toetuse mittesaajate osakaal kogu toetuse mittesaajate arvust, % Toetuse mittesaajate arv, kellel on olemas põllumajanduslik haridus kõrgharidukvalifikatsioon Kutse- Taotlusvoor puudub I ,7 II ,0 III ,2 IV ,0 V ,5 VI ,0 VII ,7 Kokku ,5 Arvestades asjaolu, et hariduse või kutse puudumise korral peab toetuse saaja omandama selle 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast, vaadeldi eraldi ka neid toetuse saajaid, kellel seisuga peaks hariduse omandatud olema. Vaatluse alla võeti I VI taotlusvooru toetuse saajad (112 toetuse saajat, kellel puudus põllumajanduslik haridus) ning hariduse omistamise nõue peaks täidetud olema I, II, III ja IV taotlusvooru toetuse saajatel. Hariduse oli omistanud 112-st toetuse saajast 44 toetuse saajat, moodustades 39,3% puuduva põllumajandusliku haridusega toetuse saajate arvust. Kõige enam omistati peale toetuse määramist haridustaseme poolest kutsekvalifikatsioon. Võrreldes tabelis 3 toodud puuduva haridustasemega toetuse saajate arvuga, oli kõige suurema osakaaluga omistatud haridusega toetuse saajate arv I taotlusvoorus (80,0%) (Tabel 3, Tabel 5). Kuigi määrus näeb ette, et haridus

13 peaks omistatud olema peale määramist 36 kuu jooksul, oli ühel toetuse saajal see siiski puudu. Nimetatud toetuse saajale oli tehtud ka ettekirjutus hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamiseks hiljemalt aasta teiseks pooleks. Võrreldes puuduva haridusega ja peale määramist omistatud haridusega toetuse saajate arvuga, pole ühegi taotlusvooru lõikes omandatud haridus 100%-liselt toetuse saajate arvu osas realiseerunud (Tabel 3, Tabel 5). Kuna V ja VI taotlusvooru haridusnõude täitmise lõpptähtaeg pole veel kätte jõudnud, oli nimetatud taotlusvoorude toetuse saajate hariduse omistamise aktiivsus ka mõnevõrra madalam võrreldes eelmiste taotlusvoorudega. Tabel 5. Toetuse saajate arv peale toetuse määramist omistatud haridustaseme ja selle omistamise aastate lõikes Haridustase kõrgharidus kutse- või keskeriharidus kutsekvalifikatsioon Taotlusvoor I II III IV V VI Kokku Põhjused, miks suurel osal puuduva haridustasemega toetuse saajatel seni nõutav haridustase omistamata, oli mitmeid. Peamiselt pikendati haridusnõude tähtaega (nt seoses eraelus toimunud muudatustega) või siis pikendati ettekirjutuse tähtaega. Kolm toetuse saajat ei jõudnud vajaliku haridusnõuet täita, sest enne jõuti teha nende suhtes toetuse tagasinõudeotsus, mis oli seotud ettevõtluse lõpetamisega järelvalveperioodil või investeeringuobjekti mittesihipärane kasutamisega Maakonnapõhine analüüs Maakonnapõhise taotlemisaktiivsuse analüüsil selgus, et kõige aktiivsemad noore taluniku toetuse taotlejad asusid Tartumaal (esitatud taotluste arv 216 ja taotlejate arv 163), Viljandimaal (esitatud taotluste arv 169 ja taotlejate arv 122) ja Põlvamaal (esitatud taotluste arv 162 ja taotlejate arv 120). Ka toetuse saajate arv on olnud seitsme toimunud taotlusvooru jooksul suurim nimetatud maakondades vastavalt eelpool nimetatud maakondadele 163, 122 ja 120 toetuse saajate. (joonis 5, Lisa 2) Kõige vähem oli taotlejaid seitsme taotlusvooru jooksul Hiiumaal (esitatud taotluste arv 18 ja taotlejate arv 12) ja Ida-Virumaal (esitatud taotluste arv 23 ja taotlejate arv 21). Nimetatud maakondades oli seisuga kõige väiksem toetusõigusliku pind (vastavalt 15,5 tuhat ja 32,4 tuhat ha). (Joonis 5, Lisa 2) Vaadeldes toetusõigusliku pinna suurust ning taotlejate arvu maakondade lõikes, siis keskmise tugevusega seos nimetatud näitajate osas oli olemas (r=0,6). 13

14 Joonis 5. Toetuse taotlejate ja saajate ning toetusõigusliku maa jagunemine maakondade lõikes Taotlusvoorude lõikes oli kõige enam taotlemise aktiivsus suurenenud Saaremaal (8,9%) ja Järvamaal (8,4%). Küllaltki muutumatuna on püsinud taotlemise aktiivsus Läänemaal. Taotlemise aktiivsuse vähenemine oli kõige suurem Raplamaal (11,4%), Põlvamaal (9,7%) ja Hiiumaal (vähenemine 19,1 jättes välja viimase taotlusvooru, kuna taotlejad puudusid). (Joonis 6) Joonis 6. Toetuse taotlejate jagunemine taotlusvoorude ja toetusõigusliku maa jagunemine maakondade lõikes 14

15 2. TOETUSE TAOTLEJATE JA SAAJATE ÜLDISELOOMUSTUS JA HINDAMISTULEMUSED 2.1. Ettevõtluskogemus Seitsmes taotlusvoorus kokku oli kõige rohkem nii taotlejate kui ka toetuse saajate hulgas alustajaid vastavalt 935 (63,3% kogu taotlejate hulgast) ja 315 (50,2% kogu toetuse saajate hulgast). Alustajate osakaal taotlejate ja toetuse saajate alusel oli taotlusvoorude lõikes kõrgeim VI taotlusvoorus, moodustades vastavalt 83,3% ja 82,7% kogu VI taotlusvooru taotlejate hulgast. Seevastu toimunud seitsme taotlusvooru jooksul moodustas alustajatest toetuse saajate osakaal alustajatest toetuse taotlejatest 33,7%. (Joonis 7, Lisa 3) Alustajate arv toetuse taotlejate ja saajate alusel seitsme taotlusvooru jooksul pole oluliselt muutunud (muutused vastavalt -1,0% ja 0,0%). 300 Ettevõtjate arv Taotlejad Toetuse saajad Taotlejad Toetuse saajad Taotlejad Toetuse saajad Taotlejad Toetuse saajad Taotlejad Toetuse saajad Taotlejad Toetuse saajad Taotlejad Toetuse saajad I II III IV V VI VII Taotlusvoor Alustajad Tegutsejad Ülevõtjad Joonis 7. Seitsme taotlusvooru ettevõtjate jagunemine ettevõtluskogemuse alusel (seisuga Tegutsejate arv toetuse taotlejate osas moodustas 22,1% kogu taotlejate arvust ning toetuse saajate osas 19,0% kogu toetuse saajate arvust. Taotlusvoorude lõikes oli tegutsejatest toetuse taotlejaid ja saajaid kõige enam I taotlusvoorus, moodustades vastavalt 31,6% ja 38,9% I taotlusvooru ettevõtjate arvust. Tegutsejate arv toetuse taotlejate ja saajate alusel seitsme taotlusvooru jooksul oli vähenenud vastavalt 12,1% ja 17,1%. (Joonis 7) Väikseima osa seitsme taotlusvooru jooksul ettevõtluskogemuse alusel toetuse taotlejatena moodustasid ülevõtjad (14,7% toetuse taotlejatest). Samas toetuse saajate arvu alusel moodustas ettevõtjate arv 30,8% kogu seitsme vooru toetuse saajate arvust. Taotlusvoorude lõikes oli ülevõtjatest toetuse taotlejaid enim V taotlusvoorus (26,4% V taotlusvooru toetuse taotlejatest) ja toetuse saajaid enim III taotlusvoorus (58,3% III taotlusvooru toetuse saajatest). (Joonis 7) 15

16 Ülevõtjatest toetuse taotlejate ja saajate arv oli seitsme taotlusvooru lõikes suurenenud vastavalt 14,7% ja 22,4% Toetuse saajate hindamistulemused Seitsme toimunud taotlusvooru jooksul oli toetuse saajate minimaalne koondhindepunktide summa 25, mediaan 37 ja maksimaalne 56 hindepunkti. Taotlusvooruti kujunes toetuse saajate minimaalse koondhindepunktide summa küllaltki erinevaks. Minimaalne koondhindepunktide summa jäi taotlusvooruti vahemikku Kõige madalam koondhindepunktide tase toetuse saajate osas oli II taotlusvoorus, mil nii minimaalne punktide summa kui ka alumise kvartiili (Q1) tase oli 25 hindepunkti (ehk 25% hindepunktidest jäid samale tasemele minimaalse koondhindepunktide summaga ning 75% hindepunktidest olid kõrgemad kui 25 hindepunkti), mediaan 30 ja maksimaalne punktide arv 45 (Joonis 8). Hindepunktide summa I II III IV V VI VII Taotlusvoor Toetuse saajate arv Alumine kvartiil (Q1) Mediaan Ülemine kvartiil (Q3) Toetuse saajate arv Joonis 8. Toetuse saajate hindepunktide jagunemine kvartiilide ja hindepunktide lõikes Kõrgeima koondpunktide arvuga toetuse saajad olid VI taotlusvoorus, mil minimaalne koondhindepunktide summa oli küll mõnevõrra väiksem võrreldes III ja IV taotlusvooru näitajaga, kuid alumise kvartiili tase (Q1) oli 35 hindepunkti, mediaan 41 hindepunkti ja maksimaalne punktide arv 56. Kvartiilhaare (Q1 ja Q3 vahe) oli kõige suurem II ja V taotlusvoorus, mis tähendab, et hindepunktide erinevus nimetatud voorudes oli suurem. (Joonis 8) Kuna minimaalne koondhindepunktide summa erines taotlusvooruti kuni 10ne hindepunkti võrra, toimiks edaspidi taotluste rahuldamiseks määrusega kehtestatava minimaalse nõutava hindepunktide arvu osas dünaamiline lävend, mis tähendab, et toetuse saamine sõltub konkreetse taotlusvooru maksimaalsest või keskmisest tulemusest. 16

17 2.3. VII taotlusvooru hindamistulemused Taotluste hindamisel VII taotlusvoorus oli paremusjärjestuse moodustamiseks kasutusel kuus hindamiskriteeriumit: 1) taotleja haridus (edaspidi pädevus); 2) taotleja varasem töökogemus (edaspidi töökogemus); 3) äriplaani jätkusuutlikkus ja äriidee vastavus meetme eesmärkidele, mis omakorda koosnes viiest alakriteeriumist. Alakriteeriumid keskendusid eraldi äriideele, ressurssidele, finantsvõimekusele, turuosale ja üldisele jätkusuutlikkusele (edaspidi äriplaani realistlikkus); 4) tegevuskoht; 5) põlvkondade vahetuse soodustamine (edaspidi ülevõtmine); 6) piimakarjakasvatuse soodustamine (edaspidi piimakari). Kõige suurem saadud punktisumma oli 53,30 ja kõige väiksem 12,10. Viimase toetuse saaja punktisumma oli 29,23 ja esimene toetuse mittesaaja punktisumma oli 45,77. Sellised viimase toetuse saaja punktisummast (29,23) suurema punktisummaga toetuse mittesaajaid oli kokku seitse. Nende taotlejatele jäi tõenäoliselt toetus määramata muudel põhjustel. Kui välja jätta need seitse taotlejat, võiks esimese toetuse mittesaaja punktisummaks lugeda 29,00. Hindepunktide ülevaatest selgus, et kõige enam punkte saadi äriplaani realistlikkuse (taotlejate ja toetuse saajate hindepunktide osakaal vastavalt 34,0% ja 31,4%) ja tegevuskoha eest (taotlejate hindepunktide osakaal 32,8%, toetuse saajatel 27,9%). (Tabel 6) Tabel 6. VII taotlusvooru toetuse taotlejate ning saajate hindepunktid hindamiskriteeriumite lõikes Hindamiskriteeriumid pädevus äriplaani töökogemus koht mine kari tegevus- ülevõt- piima- Kokku realistlikkus Taotlejate arv kokku, kes on saanud punkte vastava kriteeriumi eest Taotlejate punktid kokku Osatähtsus koondpunktidest, % Keskmiselt ühe taotluse kohta Toetuse saajate arv, kes on vastava kriteeriumi osas punkte saanud Toetuse saajate punktid kokku Osatähtsus toetuse saajate koondpunktidest, % Keskmiselt ühe toetuse saaja kohta Maksimaalne võimalik punktide arv hindamiskriteeriumi eest Nimetatud kriteeriumitele järgnes erialase ettevalmistuse ehk pädevuse hindepunktide osakaal, mis taotlejatel ja toetuse saajatel oli vastavalt 12,4% ja 13,3% ning ülevõtmise hindepunktide osakaal oli vastavalt 10,4% ja 18,5%. (Tabel 6) 17

18 Hindamiskriteeriumitest avaldasid suurimat mõju need punktid, mille osatähtsus koondpunktide osas olid toetuse saajatel suuremad taotlejate vastavast näitajast. Analüüsist tulenevalt avaldas kõige enam mõju hindamistulemusele ülevõtmise kriteerium. Taotlejatel moodustas nimetatud hindamiskriteerium koondpunktide summast 18,5% ning toetuse saajatel 10,4%. Kõige vähem mõjutasid toetuse saamist kriteeriumid, mille osatähtsus toetuse saajatel olid väiksemad. Nendeks olid VII taotlusvoorus tegevuskoht, äriplaani realistlikkus ja töökogemus. (Tabel 9) Erialane ettevalmistus Erialase ettevalmistuse hindamiskriteerium koosnes kahest alakriteeriumist, millest olulisema punktisumma andis põllumajanduslik haridus (7 punkti) ja väiksema osa majanduslik või juhtimisalane haridus (3 punkti). VII taotlusvooru toetuse taotlejatel moodustas põllumajanduslik haridus koos põllumajandusliku kutsekvalifikatsiooniga kogu pädevuse eest saadud hindepunktidest 77,2% ning toetuse saajatel vastav näitaja 81,2%. Seega oli suurema mõjuga hindepunkt põllumajandusliku kõrg-, keskeri- ja kutsehariduse eest. (Tabel 7) Tabel 7. VII taotlusvooru pädevuse hindepunktide detailsem ülevaade põllumajanduslik kõrg-, keskeri- ja kutseharidus 18 Pädevus põllumajanduslik kutsekvalifikatsioon majanduslik- või juhtimisalane haridus Kokku Taotlejate arv kokku, kes on saanud punkte vastava kriteeriumi eest Taotlejate punktid kokku Osatähtsus koondpunktidest, % Keskmiselt ühe taotluse kohta 4,4 0,2 1,4 4,2 Toetuse saajate arv, kes on vastava kriteeriumi osas punkte saanud Toetuse saajate punktid kokku Osatähtsus toetuse saajate koondpunktidest, % Keskmiselt ühe toetuse saaja kohta 4,8 0,2 1,3 5,0 Maksimaalne võimalik punktide arv hindamiskriteeriumi eest Analüüsides seost põllumajandusliku hariduse ja majandus- ning juhtimisalase hariduse vahel, oli 21 toetuse taotlejal puudu nii põllumajanduslik kui ka majanduse- ja juhtimisalane haridus. Hindpunktidele tuginedes omas (või alles omandamisel) suurem osa ehk 202 toetuse taotlejat kas põllumajanduslikku või majandus- ja juhtimisalast haridust. (Tabel 8) Vähene seos on tuvastatav põllumajandusliku ja majandus- ning juhtimisalase hariduse vahel. Seos avaldub ettevõtjatel, kellel on hea või väga hea põllumajanduslik haridus. Nende ettevõtjate hulgas on rohkem ettevõtjaid, kellel puudub või on vähene majanduse- ja juhtimisalane haridus

19 (punktisumma vahemik 0 kuni 2). Seega ettevõtjad, kes on hea või väga hea põllumajandusliku haridusega, on üldjuhul halvemini ettevalmistatud majanduse- ja juhtimisalase haridusega. Tabel 8. VII taotlusvooru põllumajandusliku ja majandus-ning juhtimisalase haridusega taotlejate arv Põllumajandusliku Majandus- ja juhtimisalase hariduse eest antud hindepunktid kokku hariduse eest antud hindepunktid kokku 0 0,33 kuni 1,0 1,01 kuni 2,0 2,01 kuni 3,0 3,01 kuni 4,0 4,01 kuni ,33 kuni 1, ,01 kuni 2, ,01 kuni 3, ,01 kuni 4, ,01 kuni Taotlusvooruti oli majandusliku- või juhtimisalase hariduse eest saadava hindepunktide osakaal kogu hariduse eest saadavast hindepunktidest nii toetuse taotlejatel kui ka toetuse saajatel alates V taotlusvoorust suurenenud (eelnevad taotlusvoorud jäeti ülevaatest välja, kuna hariduse selline liigitus varasemates taotlusvoorude rakendusanalüüsides puudus), jäädes toetuse taotlejatel vahemikku 18% kuni 3%ja toetuse saajatel vahemikku 16% kuni 22%. Kuigi majanduslik- või juhtimisalane haridus andis vähem hindepunkte (võrreldes põllumajandusliku haridusega), omasid küllaltki suur arv nii toetuse taotlejaid kui ka toetuse saajaid nimetatud haridust. V taotlusvooru toetuse taotlejad ja saajad, kes said punkte majandusliku- või juhtimisalase hariduse eest, moodustasid kogu taotlejatest ja toetuse saajatest (kes haridust omasid) mõlemal juhul 72%. Ka VII taotlusvoorus jäi näitaja nii toetuse taotlejatel kui ka toetuse saajatel samasse suurusjärku vastavalt 70% ja 71%. VI taotlusvoorus omasid kõik toetuse taotlejad kui ka toetuse saajad lisaks põllumajanduslikule haridusele ka majanduslikku- või juhtimisalast haridust. Seega hindepunktide summa osas oli majandusliku- või juhtimisalase hariduse mõju väike, kuid samas andis suurele osale ettevõtjatele nimetatud hindamiskriteerium hindepunkte juurde. Kuna toetuse saajate majandusliku- või juhtimisalase hariduse eest saadud hindepunktide osakaal kogu hindepunktidest oli madalam võrreldes toetuse taotlejate näitajaga, võib nimetatud kriteeriumi mõju lugeda väikseks Äriplaani realistlikkus Äriplaani realistlikkuse hindamine oli jagatud VII taotlusvoorus viieks alakriteeriumiks ja kokku oli võimalik saada 15 punkti. Eraldi hinnati äriideed, toodangu ja ressursside kavandamist, finantsvõimekust, turuosa olemasolu ja üldist jätkusuutlikkust. Suurem saadud punktisumma äriplaani realistlikkuse eest oli toetuse mittesaajatel 14,0 ja väikseim 5,2 punkti. Mediaan punktide arv toetuse mittesaajatel oli 9,5. Toetuse saajatel oli suurim saadud punktide arv 15,0 punkti ja väikseim punktide arv äriplaani realistlikkuse eest 4,1 ning mediaan punktide arv oli 11,4. Järgnevalt analüüsiti toetuse saajate ja mittesaajate äriplaani realistlikkuse hindamistulemuse seotust ettevõtluskogemusega. Analüüsi osaks VII taotlusvooru esitatud taotlused. Toetuse saajatest eelnevalt tegutsevate või alustanud ettevõtjate keskmine punktide arv äriplaani 19

20 realistlikkuse eest oli suurem võrreldes ülevõtjatega. Sarnane erinevus esineb ka toetuse mittesaajate osas. Ülevõtjatel oli keskmine punktide arv nii toetuse saajate kui ka toetuse mittesaajate osas madalaim. (Tabel 9) Tabel 9. Äriplaani realistlikkus toetuse saajate ja mittesaajate ettevõtluskogemuse alusel Toetuse saajad Toetuse mittesaajad Ettevõtluskogemus Taotluste arv Punktide arv kokku Keskmine punktide arv alustaja ,5 tegutseja ,4 12,5 ülevõtja ,6 10,5 alustaja ,6 9,4 tegutseja ,9 9,6 ülevõtja 3 21,6 7,2 Võrreldes VI taotlusvooru samade näitajatega, olid VII taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate äriplaani realistlikkus mõnevõrra madalam nii alustajate, kui ka ülevõtjate osas. Samas tegutsejate äriplaani realistlikkus oli samal tasemel või isegi veidi paranenud Töökogemus Töökogemuse hindamiskriteerium koosnes kahest alakriteeriumist, millest suurema punktisumma andis põllumajanduslikust ettevõttest saadud töökogemus (3,5 punkti) ja väiksema osa mittepõllumajanduslikust ettevõttest saadud töökogemus (1,5 punkti). Töökogemus toetuse taotlemisel oli olemas 225 ettevõtjal (98,2% taotlejatest), seega puudus töökogemus neljal toetust taotlenud noorel talunikul. Töökogemusega toetuse taotlejatest 216 ettevõtjat olid põllumajandusliku töökogemusega (96,0% töökogemusega taotlejatest). Toetuse saajate osas olid kõik ettevõtjad põllumajandusliku töökogemusega ning lisaks omasid 81 ettevõtjat ka muu valdkonna töökogemusi. (Tabel 10) Töökogemusega seotud hindepunkte võrreldes oli toetuse saajate keskmine hindepunktide summa põllumajandusliku töökogemuse osas mõnevõrra kõrgem (2,3 punkti) võrreldes taotlejate sama näitajaga. (Tabel 10) Tabel 10. VII taotlusvooru töökogemuse hindepunktide detailsem ülevaade 20 Põllumajanduslik töökogemus Muu valdkonna töökogemus Kokku Taotlejate arv kokku, kes on saanud punkte vastava kriteeriumi eest Taotlejate punktid kokku Osatähtsus koondpunktidest, % Keskmiselt ühe taotluse kohta 1,9 0,8 2,5 Toetuse saajate arv, kes on vastava kriteeriumi osas punkte saanud Toetuse saajate punktid kokku Osatähtsus toetuse saajate koondpunktidest, % Keskmiselt ühe toetuse saaja kohta 2,3 0,7 2,9 Maksimaalne võimalik punktide arv hindamiskriteeriumi eest 3,5 1,5 5,0

21 Maksimaalsed hindepunktid põllumajandusliku töökogemuse eest said seitse toetuse saajat ning muu valdkonna töökogemuse eest kuus toetuse saajat. Vaadeldes toetuse taotlejate ja toetuse saajate põllumajandusliku töökogemuse ja muu valdkonna töökogemuse vahelist seost, oli nimetatud näitajate vaheline nõrk seos olemas vastavalt r=(-0,27) ja r=(-0,18) ehk suurema põllumajandusliku töökogemuse korral oli ettevõtjatel väiksem muu valdkonna töökogemus Ettevõtjate juriidiline vorm Seitsme taotlusvooru jooksul esitas kokku ettevõtjat taotlust st toetuse taotlejast kuulusid 386 (33,5%) toetuse taotlejat füüsilisest isikust ettevõtjate gruppi ja 765 (66,5%) toetuse taotlejat osaühingu all tegutsevate ettevõtjate gruppi. Taotlusvoorude lõikes oli kõige suurema osakaalu moodustanud taotlejad, kes kuulusid gruppi alustajad OÜ v.a I taotlusvoor, kus domineerisid alustajad FIEd. Kõige väiksema osakaaluga taotlusvoorude lõikes moodustasid ülevõtjad FIEd v.a V ja VI taotlusvoor, kus veidi enam oli tegutsejatest FIEsid. (Joonis 9, Lisa 4) Ettevõtjate arv I II III IV V VI VII Taotlusvoor Alustajad FIE Alustajad OÜ Tegutsejad FIE Tegutsejad OÜ Ülevõtjad FIE Ülevõtjad OÜ Joonis 9. Seitsme taotlusvooru toetuse taotlejad ettevõtluskogemuse ja juriidilise vormi lõikes Seitsme toimunud taotlusvooru jooksul suurenes enim taotlejate arv ülevõtjatest osaühingute osas (muutus 21,2%) ja kõige enam vähenes alustajatest FIEsid (muutus -20,3%). Väikseim oli muutus ülevõtjatest FIEde osas (muutus 3,1%). Toetuse saajaid oli kokku 627, kellest FIEd moodustasid 33,0% (207 ettevõtjat) ja osaühingud 67,0% (420 ettevõtjat). Kui taotlejate seas taotlusvoorude lõikes domineerisid väga selgelt alustajad, siis toetuse saajate struktuur ettevõtluskogemuse alusel taotlusvoorude lõikes oli teistsugune. Kõige vähem oli taotlusvoorude lõikes tegutsejatest FIEsid v.a I taotlusvoorus. (Joonis 10, Lisa 5) 21

22 Ettevõtjate arv I II III IV V VI VII Taotlusvoor Alustajad FIE Alustajad OÜ Tegutsejad FIE Tegutsejad OÜ Ülevõtjad FIE Ülevõtjad OÜ Joonis 10. Seitsme taotlusvooru toetuse saajate jagunemine ettevõtluskogemuse ja juriidilise vormi lõikes Kõige enam suurenes seitsme taotlusvooru jooksul toetuse saajate arv ülevõtjatest osaühingute osas (muutus 30,8%) ja kõige enam vähenes tegutsejatest FIEsid (muutus -26,8%). Väikseim oli muutus alustajatest osaühingute osas (muutus 7,0%) Toetuse saajate müügitulu Seoses äriplaani realistlikkuse hindamisega, oli määruses sätestatud nõue toetuse saajale, mis kohustas tagama, et müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist on taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks suurem kui eurot. Seoses määruse punktiga, võrreldi viie esimese taotlusvooru toetuse saajate taotlemisele järgneva aasta müügitulu 3 Taotlemise aastale järgneva aasta müügitulu analüüsimisel olid andmed kättesaadavad 278 toetuse saaja osas (44,3% toetuse saajatest), kellest 10,4% (29 ettevõtjat) olid FIEd ja 89,6% (249 ettevõtjat) osaühingud. Järgneval joonisel on kajastatud taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate taotlemisele järgneva aasta keskmine müügitulu. Viie taotlusvooru toetuse saajate keskmine müügitulu oli 60,2 tuhat eurot ning keskmisest kõrgem müügitulu oli osaühingutel (64,7 tuhat eurot) ning madalam FIEdel (21,1 tuhat eurot). Mediaan müügitulu viie taotlusvooru osas oli 19,2 tuhat eurot. I taotlusvoorus olev osaühingute kõrge keskmine müügitulu tulenes ühe ettevõtja väga kõrgest müügitulu näitajast, mis oli keskmisest müügitulu näitajast kümneid kordi kõrgem. Keskmisest kõrgema taotlemisele järgneva aasta müügituluga toetuse saajad olid IV taotlusvoorus ning keskmisest madalaima 3 Äriregistrist päringut tehes polnud võimalik müügitulust põllumajandussaaduste müügitulu eristada, küll aga eeldati, et suurem osa toetust saanud ettevõtjate kogu müügitulust moodustas põllumajandussaaduste müügist saadud tulu. 22

23 näitajaga olid II taotlusvooru toetuse saajad. (Joonis 11) Keskmine müügitulu viie taotlusvooru jooksul oli FIEdel vähenenud 4,4% ja osaühingutel 18,1%. Keskmine müügitulu, eurot I II III IV V Keskmine FIE OÜ Joonis 11. Toetuse saajate keskmine taotlemisele järgneva aasta müügitulu taotlusvoorude ja juriidilise vormi lõikes Seega ei olnud toetuse saajatel suuri takistusi määruses sätestatud nõude täitmiseks, kuna keskmine müügitulu FIEde osas ületas määruses sätestatud euro suurust müügitulu nõuet ligi üheksa korda ning osaühingute puhul 27 korda. Samas taotlusvooruti lisandus (said toetust) järjest väiksema toetuse taotlemisele järgneva aasta müügituluga ettevõtjaid Toetuse saajate vanus Meetme 1.2 üldeesmärgiks oli noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses. Meetme abil püüti soodustada noorema põlvkonna osalemist põllumajanduses, kuna noorte osakaal põllumajandusettevõtetes oli väga madal. Meetme sihtrühmaks olid alla 40ne aastased ettevõtjad. Tulenevalt ka määrusest, pidi toetuse taotleja olema noorem, kui 40 aastat või pidid tema osanikud ja juhatuse liikmed olema nooremad kui 40 aastat. Seitsme taotlusvooru jooksul oli omanike ja juhatuse liikmete keskmine vanus 4 tegevusalade lõikes jäänud vahemikku 23 kuni 39 aastat. Mõnevõrra kõrgema vanusega ettevõtjate tegutsemisala oli seotud seakasvatusega (FIEde, osanike ja juhatuseliikmete keskmine vanus 34 aastat) ning noorema vanusega ettevõtjad põllukultuuride ja piimatootmisega (FIEde, osanike ja juhatuseliikmete keskmine vanus 29 aastat). (Tabel 11, Lisa 7) Vaadeldes ettevõtjate vanuselise struktuuri muutust seitsme taotlusvooru jooksul, oli taotlusvoorude lõikes lisandunud järjest nooremaid ettevõtjaid taotlusvoorude lõikes oli keskmine vanuse muutus oli -1,5%. 4 Füüsilisest isikust ettevõtja, osaniku ja juhatuse liikme vanuse leidmisel võeti aluseks toetuse taotlemise aasta. 23

24 Tabel 11. Toetust saanud ettevõtjate keskmine vanus tegevusalade lõikes Taotlusvoor Tegevusala I II III IV V VI VII Aiandus Lamba- ja kitsekasvatus Linnukasvatus Loomakasvatus Mesindus Piimatootmine Põllukultuurid Püsikultuurid Seakasvatus Segatootmine Kokku Tegevusalade lõikes oli kõige enam seitsme taotlusvooru jooksul juurde lisandunud järjest nooremaid linnukasvatuse tegevusalal seitsme taotlusvooru toetuse saajate vanuseline muutus oli -3,6%. Samas mesinduse tegevusalal lisandus kuue taotlusvooru jooksul (I taotlusvoorus mesinduse tegevusalal toetuse saajad puudusid) järjest vanemaid kuue taotlusvooru toetuse saajate vanuseline muutus oli 6,8%. Samas leidus ka toetuse saajaid, põhiliselt osanikke ja juhatuse liikmeid ning üksikuid FIEsid, kes olid vanemad kui 40 ning põhiliselt oli tegemist I ja II taotlusvooru toetuse saajatega. Vaadeldes toetuse saajate vanuselist muutust ettevõtluskogemuse alusel taotlusvoorude lõikes, oli aasta aastalt kõige enam järjest nooremaid ettevõtjaid juurde lisandunud tegutsejate seas keskmine vanuse muutus taotlusvoorude lõikes oli -1,5%. Samas keskmiselt nooremad ettevõtjad olid ülevõtjad (keskmine vanus 29 aastat) ja keskmisest vanemad tegutsejad (keskmine vanus 32 aastat). (Tabel 12, Lisa 8) Tabel 12. Toetust saanud ettevõtjate keskmine vanus ettevõtluskogemuse lõikes Taotlusvoor Ettevõtluskogemus I II III IV V VI VII Alustaja Tegutseja Ülevõtja kokku Seega taotlusvoorude lõikes keskmine ettevõtja vanus vähenes ehk taotlusvooruti oli lisanud järjest nooremaid ettevõtjaid. Keskmisest nooremad olid ülevõtjad ning vanemad vanuse poolest tegutsejad. Kuna meetme põhieesmärgiks oli hulgaliselt noori põllumajandusse kaasata (nende tulemuslikkus oli teisejärguline), siis selles osas oli meede rakendunud edukalt ning täitis MAKis seatud eesmärki. 24

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava meetme 1.2 Põllumajandusliku tegev

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava meetme 1.2 Põllumajandusliku tegev Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendamistulemuste

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

S_2016_noored

S_2016_noored S E L E T U S K I R I Maaeluministri määruse Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

Rohkem

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Meetme 1.3 uuring_2010

Meetme 1.3 uuring_2010 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Nõuandeteenuste mõju põllumajandus- ja metsandussektorile Uuring Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.3 Nõuandesüsteemi

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

SELETUSKIRI

SELETUSKIRI SELETUSKIRI põllumajandusministri määruse Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord eelnõu juurde Sissejuhatus

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda Meetmeleht 2019 Meede 2 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 2 - Ettevõtluse arendamine 2. Strateegia me

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda Meetmeleht 2019 Meede 2 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 2 - Ettevõtluse arendamine 2. Strateegia me MTÜ Ida-Harju Koostöökoda Meetmeleht 2019 Meede 2 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 2 - Ettevõtluse arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Piirkonna turismipotentsiaali

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

LHKK juhatuse ekoosoleku protokoll

LHKK juhatuse ekoosoleku protokoll Juhatuse elektroonse koosoleku protokoll..07 nr Lääne-Harju Koostöökogu taotlusvoor toimus 0. oktoober 09. oktoober 07 kell 7.00. Taotlemiseks olid avatud alameedet, mille eelarve maht oli kokku 4 756

Rohkem

ABIKS TAOTLEJALE Bioenergia tootmise investeeringutoetus Eesti maaelu arengukava meede

ABIKS TAOTLEJALE Bioenergia tootmise investeeringutoetus Eesti maaelu arengukava meede ABIKS TAOTLEJALE Bioenergia tootmise investeeringutoetus Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meede 1.4.3 2012 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 I PEATÜKK. TOETUS, TAOTLEJA, TAOTLEMINE... 4 MILLEGA ARVESTADA ENNE

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx 1. Sissejuhatus SELETUSKIRI Maaeluministri määruse Mesilaspere toetus eelnõu juurde Maaeluministri määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 18 lõike 1 ja 20 2 lõike 1 alusel.

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Microsoft Word AT 2011

Microsoft Word AT 2011 ABIKS TAOTLEJALE Bioenergia tootmise investeeringutoetus Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meede 1.4.3 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 I PEATÜKK. TOETUS, TAOTLEJA, TAOTLEMINE... 4 MILLEGA ARVESTADA ENNE

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Selgitused Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlemise kohta e-pria-s. Taotlusi saab e

Selgitused Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlemise kohta e-pria-s. Taotlusi saab e Selgitused Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlemise kohta e-pria-s. Taotlusi saab eeltäita vahemikus 22.05 28.05.2019 Taotlusi võetakse

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

MAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne

MAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne MAK 214-22 4. ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne 218. aasta kohta Foto: Ere Ploomipuu M A K 2 1 4-2 2 4. j a

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalit

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalit KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalitsustele ettepaneku esitada taotlus konkursile Isikukeskse

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

Maaeluministeeriumi sihtasutuste valitsemise üldaruanne a kohta

Maaeluministeeriumi sihtasutuste valitsemise üldaruanne a kohta Maaeluministeeriumi sihtasutuste valitsemise üldaruanne 2018. a kohta Sisukord 1 Riigi sihtasutuste nimekiri... 1 1.1 Maaelu Edendamise Sihtasutuse asutamine... 1 1.2 Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Ettevõtjate võrkudega liitumise programm eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Vabariigi valits

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Ettevõtjate võrkudega liitumise programm eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Vabariigi valits Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Ettevõtjate võrkudega liitumise programm eelnõu seletuskiri 29.05.2017 1. Sissejuhatus Vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2016 2019 seab eesmärgiks töötada

Rohkem

Microsoft Word - Eesti maaelu arengukava Leader meetme raames jagatud toetuste ülavaade MTÜ Ida-Harju Koostöökoja tegevuspiirkonnas.docx

Microsoft Word - Eesti maaelu arengukava Leader meetme raames jagatud toetuste ülavaade MTÜ Ida-Harju Koostöökoja tegevuspiirkonnas.docx Eesti maaelu arengukava 2010-2014 Leader meetme raames jagatud toetuste ülavaade MTÜ Ida- Harju Koostöökoja tegevuspiirkonnas 2015 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Perioodil 2010-2014 ellu viidud projektide

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem