Majandus- ja taristuministri käskkirja nr 1.1-1/ Alternatiivkütuste taristu tegevuskava programmi kinnitamine Lisa Alternatiivkütuste

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Majandus- ja taristuministri käskkirja nr 1.1-1/ Alternatiivkütuste taristu tegevuskava programmi kinnitamine Lisa Alternatiivkütuste"

Väljavõte

1 Majandus- ja taristuministri käskkirja nr 1.1-1/ Alternatiivkütuste taristu tegevuskava programmi kinnitamine Lisa Alternatiivkütuste taristu tegevuskava 1. Mõisted Käesolevas tegevuskavas kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) alternatiivkütus kütus või energiaallikas, mida kasutatakse vähemalt osaliselt sõidukis fossiilse naftaallika asemel ja mille potentsiaali aidata kaasa transpordi süsinikdioksiidi heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnatoime parandamisele. Need on järgmised: elekter; vesinik; biokütus transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist; maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas); veeldatud naftagaas. 2) elektrisõiduk sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, millel on vähemalt üks energiamuunduriga mitteperifeerne elektriseade koos elektrilise laetava energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida; 3) laadimispunkt liides, millega on võimalik korraga laadida ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku; 4) tavalaadimispunkt laadimispunkt, mis võimaldab edastada elektrisõidukile elektrit võimsusega kuni 22 kilovatti, välja arvatud seade, mille toitevõimsus on 3,7 kilovatti või väiksem, mis on paigaldatud eramajapidamisse või mille peamine ülesanne ei ole elektrisõiduki laadimine ja mis ei ole üldkasutatav; 5) kiirlaadimispunkt laadimispunkt, mis võimaldab edastada elektrisõidukile elektrit võimsusega üle 22 kilovati; 6) kaldaäärne elektritoide kai ääres asuva merelaeva varustamine maismaalt saadava elektriga standardliidese abil; 7) üldkasutatav laadimispunkt või tankla alternatiivkütust pakkuv laadimispunkt või tankla, millele on ligipääs kõigile soovijatele ja millele ligipääs võib hõlmata erinevaid autentimis-, kasutus- ja maksetingimusi; 8) tankla ning veeldatud maagaasi tankla rajatis, kus toimub kütusega varustamine statsionaarse või liikuva seadme, merel asuva seadme või muu süsteemi abil. 2. Sissejuhatus Alternatiivkütuste tegevuskava eesmärk on alternatiivkütuste osakaalu suurendamine Eesti transpordisüsteemis ning see keskendub eelkõige erinevate alternatiivkütuste laadimistaristute väljaarendamisele. Alternatiivkütuste laiaulatuslikum kasutus sõltub suuresti laadimistaristu olemasolust ning sellesse tehtavate investeeringute rahastamisest. Lisaefekti annab üleeuroopaline samadele standarditele vastav laadimisvõrk, mille loomisega on algust tehtud. Euroopa Parlament ja nõukogu on välja andnud direktiivi nr 2014/94/EL, 22. oktoober 2014, 1

2 mis kehtestab tehnilised nõuded laadimistaristule ning alternatiivkütuste märgistamisele (ELT L 307, , lk 1 20). Alternatiivkütuste tegevuskava on tarvis ka energiajulgeoleku aspektist lähtudes aasta mais esitatud komisjoni energiajulgeoleku strateegias näidati, kuidas Euroopa Liit on jätkuvalt haavatav väliste energiavarustuse häirete suhtes, ning sellest tulenevalt kutsuti liikmesriike üles välja selgitama valikuid, mis on seotud meie sõltuvuse vähendamisega teatavatest kütuseliikidest, energiatarnijatest ja tarneteedest. 3. Euroopa Liidu poliitikasuunis Komisjoni 28. märtsi aasta valges raamatus Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas kutsutakse üles vähendama transpordi sõltuvust naftast. See tuleb saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas säästva alternatiivkütuste strateegia ning asjakohase taristu väljaarendamise kaudu. Samuti tehakse Komisjoni valges raamatus ettepanek vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet aastaks aasta tasemetega võrreldes 60% võrra. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/28/EÜ seatakse eesmärgiks saavutada transpordikütuste puhul taastuvate energiaallikate 10% suurune turuosa (ELT L 140, , lk 16 62). Kõigi transpordiliikide pikaajalise energiavajaduse arvestamiseks on vaja koordineeritud lähenemist. Alternatiivkütuste kasutamise poliitika peaks eelkõige põhinema alternatiivkütuste kasutamisel, keskendudes iga transpordiliigi konkreetsetele vajadustele. Liikmesriikide riiklike poliitikaraamistike väljatöötamisel tuleks arvesse võtta asjaomase liikmesriigi territooriumil olevate eri transpordiliikide vajadusi, kaasa arvatud nende transpordiliikide vajadusi, mille jaoks fossiilkütuste alternatiivid on piiratud kättesaadavusega. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2014/94/EL kehtestatakse ühine meetmete raamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks Euroopa Liidus, et vähendada transpordisüsteemi sõltuvust naftast ja leevendada transpordi keskkonnamõju. Nimetatud direktiivis on sätestatud alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ning maagaasi- (veeldatud ja surumaagaas) ja vesinikutanklate rajamise miinimumnõuded, mida tuleb rakendada liikmesriikide riiklike poliitikaraamistike selliste laadimispunktide ja tanklate ühiste tehniliste kirjelduste ning kasutaja teavitamise nõuete kaudu. Üleeuroopalise transpordivõrgu (edaspidi TEN-T) suunistes tuuakse välja, et alternatiivkütustega saab vähemalt osaliselt asendada fossiilseid naftaallikaid transpordi energiaga varustamisel ning aidata kaasa transpordi süsinikdioksiidi heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnatoime parandamisele. TEN-T suunistes nõutakse uute tehnoloogiate ja innovatsiooni suhtes, et TEN-T peab võimaldama vähendada kõigi transpordiliikide süsinikdioksiidi heidet, soodustades energiatõhusust ning alternatiivsete jõuseadmete kasutamist ning asjakohase taristu rajamist. TEN-T suunistes nõutakse samuti, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 (7) rajatud põhivõrgu ( TEN-T põhivõrk ) sisevee- ja meresadamad, lennujaamad ja maanteed pakuksid võimalust kasutada alternatiivkütuseid. TEN-T rahastamisvahendi Euroopa ühendamise fondis on kõnealuste uute tehnoloogiate ja innovatsiooni, sealhulgas puhaste alternatiivkütuste taristu põhivõrgus kasutuselevõttu käsitatud toetuskõlblikuna. Lisaks antakse puhaste alternatiivkütuste kasutuselevõtu puhul laiemas üldises võrgus Euroopa ühendamise fondist finantsabi hangete ja rahastamisvahendite kaudu, näiteks projektivõlakirjade vormis. 2

3 Liikmesriigid peaksid tagama, et loodaks üldkasutatav taristu mootorsõidukite varustamiseks elektriga, gaasilises olekus surumaagaasiga või suru biometaaniga. Selleks et määrata oma riiklikes poliitikaraamistikes kindlaks üldkasutatavate laadimispunktide vajalik arv, peaks liikmesriikidel olema võimalik arvesse võtta nende territooriumil juba olemasolevaid üldkasutatavaid laadimispunkte ja nende tehnilisi kirjeldusi ning teha otsus keskendumiseks tava- või kiirlaadimispunktide kasutuselevõtule. Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatavate laadimispunktide käitajad võivad vabalt valida, milliselt liidu elektritarnijalt tema nõusolekul elektrit osta. Laadimispunktide käitajatel lubatakse lepingu alusel osutada klientidele elektrisõidukite laadimise teenust, sealhulgas muude teenuseosutajate nimel ja huvides, ning käitajate nõutavad hinnad on mõistlikud, lihtsalt ja selgelt võrreldavad, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Kõik üldkasutatavad laadimispunktid võimaldavad elektrisõidukite kasutajatele ka ühekordset laadimisvõimalust ilma asjaomase elektritarnija või käitajaga lepingut sõlmimata. Liikmesriigid tagavad, et jaotusvõrguettevõtjad teevad mittediskrimineerivat koostööd kõigi isikutega, kes paigaldavad või käitavad üldkasutatavaid laadimispunkte, ning õigusraamistik lubab sõlmida lepingu laadimispunktile elektri tarnimiseks muu tarnijaga kui tarnija, kes tarnib laadimispunkti asukohas elektrit majapidamistele või hoonetele. 4. Hetkeolukorra kirjeldus Transpordi energiavarustuse pidev kasv fossiilsete kütuste näol rikub loodusliku süsinikuringe tasakaalu. Lisaks kasvab transpordisektoris autotranspordi eelisarendamise tulemusena pidevalt õhu saastatus ja kasvuhoonegaaside heide. Alternatiivkütuste kasutamine transpordivahendite mootorites on Eestis algstaadiumis erinevatel põhjustel sõidukite kõrgem hind, probleemid mootori toite- ja õlitussüsteemides, madalam kütteväärtus, kõrgemad tootmiskulud, oskuste ja kogemuste nappus. Alternatiivkütuste kasutuselevõtt laevanduses on viimasel ajal tublisti hoogustunud, mida on suuresti tinginud kolm juba jõustunud või lähiajal jõustuvat regulatsiooni. Nendeks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2012/33/EL ja 2016/80/EL ning rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL) VI lisa. Nende tulemusel hakkasid kehtima Läänemere piirkonnas rangemad keskkonnanõuded laevaliiklusele. Täpsemalt seati piirangud laevakütuste väävlisisaldusele, mis omakorda limiteerib laevadelt pärinevat vääveldioksiidi heidet. Kehtestatud nõuete kohaselt on senise lubatud 1%-lise väävlisisalduse asemel uus maksimaalne lubatud väävlisisaldus laevakütuses kuni 0,1%. Kõigi kolme regulatsiooni nõuetele on raske vastata kasutades konventsionaalseid laevamootoreid senise raskekütuse kasutamiseks, peab laevadele paigaldama täiendavaid tehnoloogiaid, et erinevaid heiteid vähendada. Kuna kõnealused tehnoloogiad on kallid, on sobivaks asenduseks alternatiivkütused. 4.1 Elekter Elektri kasutamine maanteetranspordis Elektri kasutamine maanteedel kasutatavates transpordivahendites on endiselt üsna tagasihoidlik, kuigi koos gaasiga on mõlema alternatiivkütuse kasutamine viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Hetkel Eestis ostetavatest uutest masinatest on ligikaudu 1,4% kas 3

4 elektrit tarbivad või hübriidid ning küsitlusest tulenevalt oleks kolmandik eestlasi huvitatud elektriautode soetamisest. Elektri kasutamine on keskkonnasõbralik ning elektriauto ülalpidamiskulu on märkimisväärselt väiksem kui sisepõlemismootoriga auto kulu, kuid elektrikasutamise kiirele levikule on takistuseks elektrit kütuseks kasutavate sõidukite märgatavalt kallim hind võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega ning hetkel puudub Eestis põhimõtteliselt elektrit kütuseks kasutavate sõidukite järelturg. Kallimaks teeb selle kõrgtehnoloogiliste akude kasutamine, kuid tehnoloogia arenedes võib prognoosida hindade võrdsustumist lähimatel aastatel aasta märtsis sõlmis Eesti valitsus lepingu Mitsubishi korporatsiooniga saastekvootide (AAU) müügiks, et algatada Eestis elektrimobiilsuse programm (ELMO). Programmi eesmärk on keskkonnasäästlike elektriautode ja laetavate hübriidide kasutuselevõtu toetamine ning propageerimine. Programm jagunes neljaks osaks: 1) sotsiaaltöötajatele hangiti kasutamiseks 507 Mitsubishi imievi; 2) arendati välja kogu riiki kattev elektrilaadijate taristu. Hetkel on paigaldatud 165 CHAdeMO kiirlaadimisjaama ning 3 jaama on ostetud reservi. 108 jaama on 63-amprilise voolutugevusega, 28 jaama on 80-amprilise voolutugevusega, 1 jaam on 100-amprilise voolutugevusega ning 26 jaama on 125-amprilise voolutugevusega. 125-amprilised jaamad on kohtades, kus kõrvuti on kaks laadijat. Keskmine distants kahe laadija vahel on km; 3) elektrisõiduki soetajatele võimaldati taotluse alusel riigipoolset dotatsiooni kuni 50% sõiduki hinnast, aga mitte rohkem kui eurot. See osutus populaarseks ning tingituna vahendite lõppemisest aasta lõpuks ostutoetuste vastuvõtmine lõpetati; 4) elektrisõidukite kasutuskogemuse saamiseks käivitati elektriautode jagamise teenus Tallinnas ja Tartus Elektri kasutamine meretranspordis Üksnes elektril töötavate laevade osas olulisi arenguid viimastel aastatel toimunud ei ole, kuid innovaatiliste lahendustena vaadatakse hübriidmootorite poole, kuna ainult elektril põhinevatel laevadel on elektri salvestamisega liialt suuri probleeme (akude hulk ja suurus suurtel laevadel ei ole olemasoleva tehnoloogiaga mõistlik). Elektri kasutamine merenduses on eelkõige asjakohane sadamate vaates levinud on laevade ühendamine kaldavooluga, et laeva seisuajal sadamas ei toodetaks elektrit abimasinatelt või generaatoritelt, mis tekitaks lokaalset reostust. Senised väljakutsed kaldaelektri kasutamise propageerimisel on olnud ühtsete elektriühenduste standardite väljatöötamisel, mille osas päris lõpuni pole veel jõutud. AS Tallinna Sadam koostöös paari teise Läänemere-äärse sadamaga on välja töötanud koostöömemorandumi, mille kohaselt rakendatakse nendes sadamates ühtset süsteemi. Eesti TEN-T-sadamad on hetkel varustatud kaldaäärse elektritoitega, ning juhul, kui on tekkinud nõudlus ja kulud on kasuga, sealhulgas keskkonnakasuga võrreldes proportsionaalsed, kaalub Eesti riik kaldaäärse elektritoite rajamist teistesse sadamatesse aastaks Elektri kasutamine raudteetranspordis 132 km raudtee infrastruktuuri Eestis on elektrifitseeritud. Elektrifitseeritud raudtee hõlmab kogu Harjumaad ning Tallinna Narva suunda kuni Aegviiduni Elektri kasutamine lennunduses 4

5 Lennunduses on Eestis hetkel juba tagatud rahvusvahelisi lende teenindavates lennujaamades seisvate lennukite elektritoide. 4.2 Gaas Gaasi kasutamine maanteetranspordis Transpordikütusena kasutatakse hetkel Eestis kahte erinevat gaasi. Üheks neist on LPG, mis on mõõdukal rõhul veeldatud looduses leiduv naftagaas. LPG on maailmas populaarseim alternatiivkütuse liik ning ka Eestis on see järjest populaarsemaks muutumas. Teiseks kasutatavaks gaasiks on survestatud maagaas (edaspidi CNG). Liiklusregistris on hetkel registreeritud suurusjärgus 2000 sõidukit, mis kasutavad kütuseks CNGd või on paigaldanud lisaseadme, mis võimaldab seda kasutada, ning suurusjärgus 3000 sõidukit, mis kasutavad kütuseks LPGd või on paigaldanud lisaseadme selle kasutamiseks. LPG-tanklaid on Eestis hetkel üle poolesaja ning see arv kasvab kiiresti. CNG-tanklaid on hetkel vaid 6 ning see on üks põhjuseid, mille tõttu CNG-sõidukite kasutamine pole laialt levinud. Tervikliku tanklavõrgustiku rajamise soodustamine on kuni aastani 2020 antud valdkonna peamine väljakutse, mis aitaks turule tuua taastuva transpordikütusena biometaani Gaasi kasutamine meretranspordis Eelkõige nähakse laevanduses tulevikku veeldatud maagaasil (edaspidi LNG). LNG kasutamisel väävliheiteid ei teki ning oluliselt on vähenenud ka lämmastikuheidete hulk. Samuti väheneb süsinikdioksiidi heide. Veeldatud maagaas on laevadele atraktiivne alternatiivkütus, sest väävliheite kontrolli piirkondades (SO x Emission Control Areas) tuleb vähendada laevakütuste väävlisisaldust ja see puudutab pooli Euroopa lähimereveolaevu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/33/EL (ELT L 327, , lk 1 13). Olenemata keskkonnaalastest võitudest määrab LNG kasutamise perspektiivikust suuresti veel ka gaasi hind võrreldes tavapäraste raskekütustega. LNG kasutamine on hetkel perspektiivikam eelkõige lähisõitude (short-sea-shipping) puhul, kus vahemaad sadamate vahel (ja seega võimalike punkerdamisaegade vahel) on lühikesed ja punkerdamise võimalused paremad punkerdamisvõimaluste arenedes võib LNG kasutamine muutuda võimalikuks ja otstarbekaks ka ookeanilaevade puhul. Hetkel on Eestil üks LNGd kütuseks kasutav laev, mis hetkel veel punkerdab Soomes, kuna meie taristu on veel valmimisjärgus. 4.3 Vesinik Vesiniku kasutamine maanteetranspordis Vesinik on suure kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise potentsiaaliga alternatiivkütus, mille kasutusvõimalusi uuritakse järjest rohkem erinevatel elualadel. Hetkel Eestis maanteetranspordis vesinikul toimivad sõidukid puuduvad ning esimesed laadimistaristu osad on alles planeerimisel. 5

6 4.3.2 Vesiniku kasutamine meretranspordis Vesiniku kasutamine laevadel ei ole maailmas kasutust leidnud, kuigi tehnoloogiaid vesiniku kasutamiseks jätkuvalt uuritakse. Probleem on selles, et rõhu all olev vesinik on äärmiselt madala energiasisaldusega, vajades ca 6 korda suuremat mahutit, kui tavalise raskekütuse kasutamisel sama energia saamiseks külmutatud vesiniku hoidmine alla ca 250 C juures on ka tehniliselt keeruline ja kallis. Seega hetkel Eestis laevanduse osas vesiniku kasutamiseks võimekus puudub. 5. Eesmärgid Üldine eesmärgi kirjeldus Arvestades, et kõige suurem negatiivne keskkonnamõju on transpordisektoris maanteetranspordil, keskendub Eesti alternatiivkütuste osakaalu suurendamisel just sellele sektorile. See on ka sektor, mida Eesti on võimeline suuremal määral mõjutama, arvestades tehnoloogia arengut ning asjaolu, et nii laevandus, lennundus kui ka raudteetransport on rahvusvahelised ärid, mille arengusuunad pannakse paika eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide tasemel. Samas teeb Eesti rahvusvahelisel tasemel koostööd, et soodustada alternatiivkütuste kasutuselevõttu ka nendes sektorites. Eesti eesmärgiks on suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist maanteetranspordis 10%-ni kulutatavast kütusest aastaks See eesmärk saavutatakse peamiselt kolme kütuseliigi abil vedelad biokütused, sh biodiisel, biometaan ja elekter. Vedelad biokütused moodustavad eesmärgi täitmisest tõenäoliselt suurima osa, millele järgneb biometaan (u 20% 30% eesmärgist) ja elekter, mille maksimaalne panus eesmärgi täitmisesse on umbes 0,5%. Taastuvenergia osakaalu transpordisektoris arvutab ning avaldab Eurostat. Mõõdik 1. Taastuvenergia osakaal transpordisektori energia lõpptarbimises Taastuvenergia osakaal 0,2% > 10,0% vahetaseme hoidmine 5.1 Elekter Elektri kasutamine maanteetranspordis Eestis on hetkel toimiv elektrit kasutavate sõidukite kiirlaadimistaristu, mis katab kogu riiki. Lähitulevikus on plaan taristut korrigeerida vastavalt kasutusvajadustele ning täiendada, lisades Combo 2 pistikupesad täiendavalt olemasolevatele CHAdeMO pistikutele. Tingituna asjaolust, et elektritransport on kiiresti arenev valdkond, tuleb pikemas perspektiivis arvesse võtta ka tuleviku liidesetehnoloogiaid, näiteks juhtmeta laadimise ning akude vahetamise tehnoloogiat. Eesti aitab kaasa oma õigusaktide tehnoloogilise innovatsiooni hõlbustamise tagamise kaudu. Kui see on tehniliselt ja rahaliselt põhjendatud, peaks elektrisõidukite laadimispunktides laadimisel kasutama arukaid arvestisüsteeme, et suurendada elektrisüsteemi stabiilsust, laadides akusid võrgust ajal, mil üldine elektrinõudlus on väike, ning võimaldades turvalist ja paindlikku andmekäitlust. Pikas perspektiivis võib see samuti võimaldada elektrisõidukitel kanda akudest elektrit võrku tagasi ajal, mil üldine elektrinõudlus on suur. 6

7 Mõõdik 2. Avalikuks kasutamiseks mõeldud kiirlaadijate arv on vähemalt 100 Laadijate arv > 100 > 100 > Elektri kasutamine meretranspordis Tingituna asjaolust, et laevadel elektri kasutamisel kütusena lähiaastatel suuri innovaatilisi uuendusi näha ei ole, laiendatakse ja parendatakse kaldaäärse elektritoite kättesaadavust olenevalt nõudluse kasvust. Eesti Läti piiriülese koostöö programmi raames luuakse aastaks 2019 väikesadamate võrgustik, mille käigus rekonstrueeritakse või rajatakse 10 sadamat, mis tagavad valmides kaldaäärse elektritoite kättesaadavuse. Mõõdik 3. Lisanduvad sadamad, mis pakuvad kaldaäärset elektritoidet Sadamate arv > 1 > 11 > Elektri kasutamine raudteetranspordis Infrastruktuuri laienemist lähimatel aastatel näha ei ole, kuid võimalusel suurendatakse olemasoleva infrastruktuuri läbilaskevõimet. 5.2 Gaas Gaasilised kütused (välja arvatud LPG) on keskmises perspektiivis kulutõhusaimad kasvuhoonegaaside heidete vähendamise potentsiaaliga alternatiivsed kütused. Seetõttu on tegevuskava kõige olulisemad tegevused seotud gaasitranspordi edendamisega. Tegevuskava peamiseks eesmärgiks on edendada metaanipõhiste kütuste kasutuselevõttu maanteetranspordis, luues samal ajal võimalused nende kasutuselevõtuks meretranspordis ning analüüsides nende kasutuselevõtmise võimalusi raudteetranspordis. Rõhk metaankütustele on valitud, kuna selle tehnoloogia puhul on võimalik seadmetes muudatusi tegemata kasutusele võtta taastuvatest allikatest toodetud biometaan. Biometaani kasutuselevõtt on kasulik nii keskkonna kui ka energiajulgeoleku aspektist Gaasi kasutamine maanteetranspordis Gaasi kasutamise edendamiseks maanteetranspordis on välja töötatud tegevused Energiamajanduse arengukava aastani 2030 meetme 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis raames. Nende tegevuste peamine rõhk on kogu Eestit katva laadimistaristu rajamisel ja biometaani tootmise soodustamisel. Maanteetranspordis on hetkel Eestis olemas 6 CNG-tanklat, mis katavad TEN-T põhivõrku vähemalt 150 km vahedega. Tanklate arvu suurendamiseks on välja töötatud eelnimetatud meetme raames toetusskeem Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused. Toetust antakse tegevustele, mille raames rajatakse võimekus biometaani tarnimiseks ja tankimisvõimaluse pakkumiseks avalikus lahus- või võrgutanklas ning võetakse avaliku liiniveo korraldamisel kasutusele biometaani tarbivad gaasibussid. Gaasibusside kasutuselevõtt on otseseks motivaatoriks gaasitanklate rajamisel, nagu on näidanud projektid Tartus ja Võrus. Mõõdik 4. Õliekvivalendi (ktoe) väärtuses biometaani aastane tarbimine Näitaja/Aasta Algtase Sihttase

8 Biometaani tarbimine 0. Vähemalt 4000 tonni Mõõdik 5. Biometaani tarnimis- ja tankimisvõimekusega tanklate arv Näitaja/Aasta Algtase Sihttase 2020 Tanklate arv 0. > 10 Mõõdik 6. Näitaja/Aasta Algtase Vahetase 2020 Sihttase 2030 Metaankütuste osakaal maanteesõidukite energiatarbimises 0 5% 10% Gaasi kasutamine meretranspordis Iga aasta kasvab LNG-d kasutavate laevade hulk ning võib eeldada nimetatud trendi jätkumist kiirendatud tempos lähima 5 10 aasta jooksul. LNG-laevade arv võib kasvada hüppeliselt, kui sadamates valmivad korralikud LNG punkerdamise taristud. Eestis hakkas esimene LNG-laev sõitma aastal Tallinna Helsingi liini. Juhul kui tegu on kasumliku projektiga, võib eeldada ka teiste laevade järkjärgulist LNG-le üleminekut lähimal kümnendil aastal kinnitas riigile kuuluva AS-i Tallinna Sadama nõukogu LNG-terminali, sh LNG punkerdamise terminali rajamise Muuga sadamasse, mille valmimise tähtaeg on a. esimene poolaasta. Terminali valmimise tulemusel on tagatud LNG varustatus Eesti TEN-T põhivõrgusadamas. Koos terminaliga arendatakse ka jaotussüsteemi ning veeldatud maagaasi vedavate paakautode laadimise rajatisi. Pärast esimese terminali valmimist saab selgemaks reaalne huvi ja vajadus tanklate rajamiseks väljaspool TEN-T-sadamate põhivõrku. Mõõdik 7. LNG-terminalide arv TEN-T-sadamates Terminalide arv 0 > 1 Tulenevalt nõudlusest Gaasi kasutamine raudteetranspordis Raudteetranspordis hetkel gaasi ei kasutata. Riigile kuuluval vedajal AS EVR Cargol on plaanis LNG baasil töötavat vedurit katsetada. Pärast seda on võimalik otsustada LNGvedurite kasutamise mõistlikkuse üle. 5.3 Vesinik Vesiniku kasutamine maanteetranspordis Vesinik on pikemas perspektiivis potentsiaalselt väga oluline energiakandja transpordisektoris, eeldusel et vesinikkütuseelemendiga sõidukite hind olulisel määral väheneb. Eestil puuduvad hoovad, et vesinikusõidukite hinda mõjutada, küll saab riik soodustada vesinikutanklate rajamist, kui on näha, et selle järele on tekkimas nõudlus. Esimese pilootprojektina on Tartu Ülikooli ja erasektori koostöös planeeritud lähiajal rajada vesinikutankla ja tootmisjaam TEN-T põhivõrgu trassil Pärnus, millele rajamisele on riik oma toetust avaldanud. Selle projekti raames planeeritakse soetada ka esimesed vesinikubussid avaliku liiniveo teenindamiseks, pärast mida on võimalik vesiniku kasutamise potentsiaali 8

9 täpsemalt hinnata. Mõõdik 8. Vesinikutanklate arv Laadijate arv 0 > 1 Otsustatakse pärast pilootprojekti valmimist Vesiniku kasutamine meretranspordis Vesiniku kasutamine meretranspordis võib kõne alla tulla mehitamata laevade laialdasema leviku korral (sarnaselt elektrilaevadega), mil laevade ohutusnõudeid oleks võimalik langetada ja seega vabamalt uute kütuste kasutamisega eksperimenteerida. Mehitamata laevade arendusega tegeletakse üsna jõudsalt, kuid usutavasti enne 5 10 aastat põhjapanevaid muutusi näha ei ole. 5.4 Biodiisel ja bioetanool Biokütuse kasutamine soodustamine transpordisektoris on mõistlik lühikeses perspektiivis, kuni teiste alternatiivkütuste kasutamine pole saavutanud fossiilsete kütuste võrreldavat konkurentsipositsiooni. Seetõttu näeb Eesti energiapoliitika ette biokütuse lisamise kohustuse müüdavatesse bensiini- ja diislikütustesse järgmises ulatuses: 1) alates a 1. maist vähemalt 3,1% igas tarbimisse lubatud kütuse liitris; 2) alates a 1. maist vähemalt 6,4 % igas tarbimisse lubatud kütuse liitris; 3) alates a 1. maist 10% igas tarbimisse lubatud kütuse liitris. 9

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV

Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Tartu 14.11.2013 Mis on mis? Biogaas - anaeroobsel

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 501 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 501 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.7.2016 COM(2016) 501 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa vähese heitega liikuvuse

Rohkem

AM_Com_NonLegReport

AM_Com_NonLegReport EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon 1.10.2012 2012/2103(INI) MUUDATUSTEPANEKUD 249 524 Raporti projekt Niki Tzavela (PE491.249v01-00) Energia tegevuskava aastani

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

PR_COD_1amCom

PR_COD_1amCom Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument A8-0321/2018 15.10.2018 ***I RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 transport ja energia Tartu-Tallinn 11.-12.12.2013 Horisont 2020 struktuur Tipptasemel teadus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad Marie Skladowska-Curie nimelised

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Mõjude analüüs Euroopa Komisjoni ettepanekule keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise direktiivi muutmise kohta Aruanne 30.0

Mõjude analüüs Euroopa Komisjoni ettepanekule keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise direktiivi muutmise kohta Aruanne 30.0 Mõjude analüüs Euroopa Komisjoni ettepanekule keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise direktiivi muutmise kohta Aruanne 30.01.2019 Sisukord Sisukord... 2 1. Kokkuvõte... 2 2.

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks 5.6.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 140/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ)

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Energia valdkonna tööprogrammi ettevalmistamine aastateks

Energia valdkonna  tööprogrammi ettevalmistamine aastateks Energia valdkonna rahastamine 2018-2020 tööprogrammis Mari Habicht Eesti Teadusagentuur 21. ja 24.11.2017 Horisont 2020 struktuur Tipptasemel teadus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Tulevased ja kujunemisjärgus

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 6.10.2014 COM(2014) 617 final 2014/0286 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt bensiini ja diislikütuse kvaliteeti

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

PEALKIRI. Versioon 1

PEALKIRI. Versioon 1 Eesti Energia hetkeseis ja arengusuunad Hando Sutter, juhatuse esimees 16. mai 2018 Oleme Baltikumi kõige mitmekesisema tootmisportfelliga energiaettevõte TOODAME ENERGIAT: põlevkivist põlevkivigaasist

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud]) Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni

Rohkem

Microsoft Word - EAS_metaankytused_9_Lyhike_oja_ doc

Microsoft Word - EAS_metaankytused_9_Lyhike_oja_ doc EAS Energiatehnoloogia programm Töörühm - Metaankütuste kasutamise edendamine transpordis Metaankütuste kasutamine Eesti transpordis Ettepanekud valdkonna arendamiseks Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Ahto

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 3

Keskkonnaministri määruse lisa 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,

Rohkem

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_ Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

RE_art103

RE_art103 EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/ EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Teema

Teema Veopakendi standardiseerimine ja keskkond 26.10.2018 Hannes Falten Teemad Veopakend ja veopakendi standardiseerimine Eestis ja meie lähimate kaubanduspartnerite juures Miks seda vaja on? Kuidas me seda

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. juuni 2017 (OR. en) 9967/17 TRANS 247 CLIMA 168 COMPET 475 ENV 576 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. juuni 2017 (OR. en) 9967/17 TRANS 247 CLIMA 168 COMPET 475 ENV 576 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. juuni 2017 (OR. en) 9967/17 TRANS 247 CLIMA 168 COMPET 475 ENV 576 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär,

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem