Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page B ETTI A LVER / / Oh ema, mu ema, ei leppida saa! Nagu tiiger ja lõvi on taevas ja maa! Nüüd

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page B ETTI A LVER / / Oh ema, mu ema, ei leppida saa! Nagu tiiger ja lõvi on taevas ja maa! Nüüd"

Väljavõte

1 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page B ETTI A LVER / / Oh ema, mu ema, ei leppida saa! Nagu tiiger ja lõvi on taevas ja maa! Nüüd uinu sa, õnnetu, kuula mu nõu ning unusta lõpuks tiiger ja lõu... Oh ema, mu ema, see koledik unub siis, kui otsas on igavik! 1984 Korallid Emajões, 1986

2 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page B ERNARD K ANGRO / / BERNARD KANGRO KOOLUHEINAD Künnisele veninud on varjukaared pikad, kuulen: väljas tuul on terav nagu vikat. Mädaluhta püstitasin oma kuhjavarda, samas nutsin sapiliseks oma meele harda. Kogusin siis vaevasaadu oma kooluheinad. Roobitsesin sara alla, muredest said seinad. Nüüd ma istun lõukakivil, mõtted täis on ehmi: Kust saab lauta rammusaid ja punakirja lehmi? Kes mul muidu, kes mul muidu söövad luhapäälsed, egas viimaks ometigi koolukarjad säälsed? Üksi istun, videvikku õhtu üles tõukab. Jahmatades ringi vaatan. Keegi seisab lõukal. Silmi ees lööb kirendama. Mustad nagu marjad kolde ümber sibisevad juba koolukarjad. (1936) Vanad majad, 1937 Kogutud luuletusi I, 1990 KALMUNEID Kuskil ikka käiakse veel, uksi paotub lahti. Aga sinu lautsi ees kui sõdur pean vahti.

3 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page B ERNARD K ANGRO / / Kas siis tõesti nõnda vara mind sa maha jätad? Jalge all veel mälestused nagu marjamättad Samas alles helkiv noorus meie omis kätes, nägin ise, pulbitses kui hõbevalge lättes. Suhu mõrkjat vedelikku aga siis ju valgus, kui me magususel oli alles päris algus. Varsti tulid hallatõved, lendva, koolu-ohud. Asjatuks jäid seitsmekordsed manad, nõiarohud. Nüüd ma seisan üksi siin, kust sina oled läinud. Kuid kas siiski surm ju varem minu rees ei käinud? Kas ma ise püüdes sind kui kallist aardeleidu, kas ma siis ei tõotand mõrsjaks tuua Kalmuneidu? Kas me kõik, et rõõmupeoks oder võrsuks, juba, kas me õnne ennast ära pimesi ei luba? (1936) Minu nägu, 1970 Kogutud luuletusi I, 1990 HEBO Hebo hellik neitsikene, memme meelimarjakene, isa oma ilusakene istus lillede keskele. Päike kuldas, kuu hõbetas nurmenukkude kiharaid, kurekellade kurinaid, Hebo heledat pääkest. Tuli lillele liblikas, kurekellale kullakene, nurmenukule noppija, tulnud ei Hebole külalist, liblikaski ei lennanud, mesilane marssis mööda, tuulgi ei silitand pääkest. Nii kasvas Hebo kadedaks. Kadedusest katkus lilled, mure pärast murdis õied, lehedki pillas laiali. Katkus endagi ehted, laotas nurmele laiali. Ise neitsike närvetas seltsis närbunud lillede. Tuul siis pääkest tal silitas, päike närtsinud õite lõhnu keetis keskpäeva leiliks Minu nägu, 1970 KADRIN Kasvas Kadrin kadala, metsa mustava varju all, soo ja sammalde seltsis. Emahunt teda imetas, metsakutsud meelitasid oma seltsi mängima. Kui ta sirgus suuremaks, karukollade kaaslaseks,

4 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page B ERNARD K ANGRO / / mürgimarjade maitsejaks, muutus ta imeilusaks, nagu oleks Jumal ise vaadanud talle silmi, nagu oleks Jumalaema temal paitanud põski. Siis kord sõbralik paimendaja puudutas Kadrina suukest, hukkus ja puu alla maeti. Siis üks tasane talupoeg paitas ta punaseid põski suri ja puu alla maeti. Varsti vapper sõdalane nägi ta sügavaid silmi uppus hoopiski neisse. Tuli vaga jumalamees, silitas patuse pääkest, muutus ise patusemaks. Kadrin aga kasvas, kasvas kasvamise enda pärast kuni kulm lõi kuusse kinni, pää päiksesse ulatus. Sirgus aina suuremaks, igihukkajaks ülenes, kõikide meeste mõrvajaks Minu nägu, 1970 UPPUNUD KELL Kaua kaunimas kirikus keset maameeste maad kajas kellade kumin. Kaks neid oli kõrges tornis, kaks vaskset vennakest kuulutamas rahupõlve maale ja maa lastele. Tuli sõda ja hädahüüded, kõndis katk ja sammus surm üle maisete rõõmude. Sõjariistade tärinas põlesid talud ja küladki, leegitsesid jumalakojad, põhjatute soode üle kajas kaarnate kisa. Võõras vägi võimust võttis, maagi muutis madalaks, kelli röövitud kirikust tahtis viia Venemaale suurtükkideks valada, tapriteradeks taguda. Äkki keset kemplemisi vajus suurem neist soosse, põgenes pärapõrgusse. Väiksem kuid viidi Venemaale, suurtükkideks valati tapriteradeks taoti. Kui siis saja aasta pärast suurtükid jälle põravad, valatud väiksema venna vasest, tõuseb suuremgi sambla alt, tõuseb ja suurte soode kohal, roostesegaste vete kohal kumiseb kaua ning kumedalt. Kaugelt kostavad hädahüüded, kõnnib katk ja sammub surm üle kõikide rõõmude. Kõrgemale kumisedes kerkib sohu uppunud kell, tõuseb taevatalusesse, taevasinasse hoopis kaob Minu nägu, 1970 HALLID HÄRJAD Paar vesihalle jutikseljalisi härgi maad mööda käivad ammudes, ja inimesed põgenevad surmaohus. Sest sääl, kus härjad läinud tammudes, sääl neile järgi järv varsti virvendamas lohus.

5 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page B ERNARD K ANGRO / / Kord tulin siia härgadega koos. Ja selles soos mu põhja juured ajas vesiroos, hall kõrkjas palistas mu soised kaldad. Kus kõhas pilliroog, sääl näki hukutavat laulu saatis voog. Kuid rinnakul, kus sinist suitsujahma on õhtuvidevikus õhku hajund, kaks härga seljast saadik maasse vajund. Nüüd ootan asjatult, et jälle minna saaks, kuid maaks on muutunud mu vesihallid vaimud. Neil silmadesse korjunud on tahma, neil sarved kasvanud on suurteks puudeks, maa alla viivad koopad on neil suudeks. (1938) Reheahi, 1939 Kogutud luuuletusi I, 1990 PÄRAST SURMA Matke mind sinna maha, kuhu altarituled paistavad kiriku taha. Matke mind sinna maha! Haud tehke tasaseks päält, kalmule ühtegi puud ärge mind varjama pange. Kuulen siis kellade häält kajamas üle hange, kuulen siis kellade häält läbi suvede kuuma. Lamades mulla all ikka mu süda ihkab tabada elu tuuma: pärast surmagi armub, pärast surmagi vihkab. Miljoneid hobusekapju trambib üle mu haua. Kummuli vastu mulda tuhandeid sõitjaid vajub. Vaatan neid kaua ja kaua, kuni võõradki näod hoopis omaseks saavad, kuni viimnegi raas nendest jäädavalt hajub. Eemal kuid kohiseb laas, kukuvad sinised käod, hirmunult kuulavad haavad. Reheahi, 1939 Kogutud luuuletusi I, 1990 PAHARETID Siku seljas läbi maa nii me käime, nii me käime. Keegi, keegi meid ei saa kinni püüda enne kukke. Seni meil on antud voli koldest pillutada tukke, pista peeruks seinaprakku, kandes kokku vana koli maha raputada takku... Sööme verist varsaliha, kuivand lehti, linaluid. Kuri silm ja küüneviha need on meie öised teod: põrsas kärvab kärnatõppe, vasikal on seljas veimed; öösel tühjaks jäävad seimed, pulstub karv ja venib piim. Siku seljas läbi maa, pikad raudsed hambad suus nii me käime, nii me käime. Poonuid kõlgub igas puus, sääl, kus meie pilgar käis, eksiläinuid järved täis. Vaevatud, ei need ei maga, kuulavad me kurja sammu seintel, katusel ja lael, kuni taeval juba ammu kahvatund on Põhjanael. Reheahi, 1939

6 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page B ERNARD K ANGRO / / KUTSED Alla kõvera, alla kõvera kuu! Kuula ainult seda, mis kutsub. Jälgi õhinal padrikus põiklevaid radu, mida nõelunud sisalik, roomanud madu, alla kõvera kuu. Alla kõvera kuu, alla kõvera kuu, selga soendi lummutav nahk! Kuula lautades määgivad rasvased lambad. Suhu kasvavad valged ning teravad hambad, alla kõvera kuu. Alla kõvera kuu, alla kõvera kuu, läbi metsade, üle soode tuulispasana keereldes viskuma, libahundina murdma ja kiskuma alla kõvera kuu. Alla kõvera kuu, alla kõvera kuu, jalge vahele luuavars, taha sädemeis praksuv tuline saba. Keha palakais uinub, hing piiritult vaba, alla kõvera kuu. Alla kõvera kuu, alla kõvera kuu mind tõmbab see ürgne hääl, läbi täitmata himude, lõputu nälja oma päevlikust elust päriselt välja, alla kõvera kuu. Reheahi, 1939 Kogutud luuuletusi I, 1990 HALLISÕITJA Päike lõõmab, valgeid pilvi taevakaartelt alla ripub. Aga mulla põhjast kipub igikülm ja igirõske. Suvetuul, mis riivab põske,

7 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page B ERNARD K ANGRO / / jahe nagu haualehk. Mis on see, mis veab mu silmist päisel päeval valguskiire? Ega viimaks, viimaks ehk Hall ei alga oma sõitu? Puges vahest jutikhiire kujul minu juurde sängi; haukus musta koera nahas minu pääle; lendas halli linnu seljas, pillas sule; moondas enda mustaks puruks kilekausis, taariastjas... Näe, nüüd kisub altpoolt südant, seljas tallab, murrab luudes, külma veega üle kallab; selga tõmbub kananahk. Ah, nüüd jälle vastne vahk haarab kätest, rebib jalust. Rappub ihu külmavalust. Nüüd ma tean, jah, nüüd küll tean: see on Hall, kes eile käis tahtmas valgeid kapukaid. Nõnda võõrast moodi näis. Küll ma tema järve vean, seitsmeid manasõnu tean! Saadan oma salasilmad tõvekandja jälgi mööda: Siin ta käinud, säält ta läinud, siin ta sõrm on puutund puud, siin ta kand on talland rohtu. Sääl ta nurmel sõtkund vilja, selles talus õhtul hilja maitsnud kahja kannusuust. Siin ta uinund kesköö ajal, pää all padjaks värske kääbas, puhteajal tema jälgi täis on hallakirmes aas. Hommikul ju langeb räitsak, tuisk ja tali viskleb maas... Laiad lumelagamikud, ühtki maja, ühti varju. Kuukild riivab hangeharju, ülal virmaliste vehk. Väiksed männikagarikud põgenemas ribureas. Äkki hõbesiivuline vurab valge tiivuline üle sirendava lume. Öö on vait ja mets on tume. Lenda, lenda, tõvehaldjas, küll ma saan su viimaks kätte! Tõukan sinu hangund keha männi najalt näoli maha. Katsu siis veel minna kuhu! Kõnged enda kukla taha. Praotund lauge vahelt poetub äkki tuhmuv silmatera: Kus on Hall? Kas sain ta pihku? Miks need tardund näod ei nihku kaugemale minu ümbert? Miks on kerjus lävepakul näo just tõstnud täiest nõust? Siis ma jahmun: olen ise vaenlast väärdes näoli kukkund. Laman kaugel Lapi-Põhjas. Hingeliblik tuisus hukkund. Reheahi, 1939 Kogutud luuletusi I, 1990 KATKU AJAL Kuule, kuule, nüüd ta tuleb! Kuu on kustund, soikund tuul. Kolmat õhtut koldesuul suitseb musta siku sarv. Kolmat õhtut kuralt poolt lendab mööda kaarnaparv. Kolmat õhtut kireb kikas. Nüüd ei tiksu toonetikas seinas enam nõnda harva:

8 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page B ERNARD K ANGRO / / eile nähti katkupoissi, õlal sõba sapi karva, maksa karva kübar pääs. Kuule, kuule, nüüd ta tuleb! Nüüd on sood ja järved jääs, nüüd on uinund kogu talu. Nüüd ta nurgast nurka luusib, silmadeta koera kujul magajate jälgi nuusib. Nüüd on külm ning kõle öö, kus roidab ringi tuhat ohtu. Kõik me õnnistus ja töökus ära libisemas sülest. Pole ristiväestki lohtu nüüd, kui tähed taevas kustund, nüüd, kui söedki koldes mustund, peerg on põlend pilakus. Nüüd on kesköö raske tund, nüüd ta tuleb. Pea vastu! Ära lase silma und! Paned selga surisärgi, siis teeb katk su külge märgi. Ammu teada tema aplus. Kuigi vähe aitaks taplus, ära lase nuga pihust! Ilusamad kõrred vihust kisub muidu katku käsi. Valva, valva, ära väsi! (1940) Põlenud puu, 1945 Kogutud luuletusi I,1990

9 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page A RNO V IHALEMM / / ARNO VIHALEMM HOMMIK TAEVA OOTERUUMIS Olin surnud. Mahamaetud. Paradiisi ihast aetud hing, kui küll ju eksireisind, jõudis pärale ja seisis pikas taeva koridoris. Pingid. Tukkujate norin. Naiste seelikud ja põlled. Seinal plakat: Saku õlled! Vaesem rahvas. Kolmas klass. Kirjutaja, tindisõrm, vaatas kas mul korras pass, vaatas kas mul makstud maksud, kas ma austand kiriksaksu, ja siis ütles: Oota, Sass! Konutasin kõval pingil. Juurde tuli uusi hingi, alandlikke, harilikke, igasugu imelikke, mõni ennast-täiski mats kellel prosta tundus plats... Koitis hommik, hall ja ähmas. Silmad veel täis unerähma läbis pika ruumi vaga ingel Miikael pasunaga. Varsti udus pasun huikas, äratuselugu luikas: Lõpetage magamine, algab maadejagamine! Kus siis tekkis kihin-kahin, naiste keskel päris lahing. Varsti, luuaga kui pühit, taeva esik oli tühi! Mina üksi, loll ja tobe, ruttama ei olnud nobe. Seisin nagu soolasammas, mahajäänud karjalammas, kuna iga teine pobul adra ees üks lendav hobu, vilistades hoosiannat juba muldas taevamannat. Nutupisar tuli silma: Jälle hilja, jälle ilma! Vaatasin veel nõutult ringi lootes leida kaunishingi, kaasatundvaid kaunishingi, keda nagu ime mingi poleks pannud plagama, kes mu saatust jagama oleks jäänud. Võta näpust! Täitsa üksi! Ihuüksi tühjas taeva ooteruumis hakkab igal hingel hirm. Tõstsin pilgud ülespoole,

10 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page A RNO V IHALEMM / / lakke silmad sihtisin: Olid nagu parred, õrred, hõbetõrred, kuldsed kõrred, valged hamed. Inglikoor! Seda tiiva-ilu nähes hõiskasin ma rõõmus siiras: Hoosianna! Olen siin! ja mind peagi ümber piiras inglikari rõõsk ja noor. Aga, käes veel suhkrukringlid, naersid kõik need süütud inglid, itsitasid, peeretasid, ja mu ALLA veeretasid. Jälle alla, maise ilma hädaorgu trügima, küünarnukke nügima. Aga miks siis, aga miks? Targaks järeleksamiks. Et teaks see kes laisavõitu, loomult pikatoimega: Ainult see kes ees, see mees on ka taevariigi sees! 1936 (1980) Viis on viis, 1986 pardid, haned praetud. Istu vatsa varju, söö ja joo ja harju, et enam see ei karju, kes on maha maetud. Nõnda rääkis. Naeru säras silmades ja kurgupäras. Habe juba halli täis, täitsa täis. Ja mind võitis tema headus ning kõik uus- ja vana-seadus hoopis ekslik näis. Kurat, võtaks maita, polegi nii laita! O o o o, oo o o o o oo, o-i o-i io io io io. Istun nüüd kui klambris põrgu saksakambris. Veni, vidi, vici... Enam ma ei viitsi. Consolationes, 1961 VENI, VIDI, VICI Tulin, nägin, võitsin ja siis põrgu sõitsin: Saatan, vannu alla! muidu lasen valla sinu pärgliparved ja sa kaotad sarved! Aga kurat vastu astus lahke moega: Kae ärakadund poega noh, tere siis ja trastu! Kuid mis sa sinder röögid lauda joogid, söögid sinu auks on kaetud, puskar ammu aetud, KAKSIKTALENT Ükskord ammu-ammu elas kaksikloomus kelle linnuhinge varjas kalasoomus. Kahtepidi mõtles, kahtepidi tundis, kahtepidi teda nagu needus sundis. Teenis kahte kunsti luuletas ja maalis. Purjuspäi ka pisut kahtepidi praalis. Nagu ikka juhtub sel kes teenib kahte

11 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page A RNO V IHALEMM / / tema elu luhtus, vajus varjulahte. Poeedile sai osaks sandivõitu saatus kadus usk ja lootus, jäi vaid isamaatus. Kunstnik käis ja kerjas, uste taga kloppis, seinaehteks pilte siia-sinna toppis. Viimaks, nagu naljaks, hullukeseks vaikseks muutus kaksikloomus, õndsalt isepaikseks. Ihu suri hiljem... Kahtepidi surres suri kaksikloomus siiski ÜHTE surma Viis on viis, 1986 VERIKÄPP Ei! Verikäpp ei ole loom, vaid laev! Neid Pärnus palju puidu järel käis. Meil, poistel, oli nuputada vaev, miks tema oma korstnal verist käppa kannab. Well, kelle käsi kõige enne jõvvab another riverbank, see kõik mu laevad pärib! nii ütleb Vana-Lord, üht mehist proovi nõvvab ta oma poegadelt jõe kõrgel kaldal seal. Kaks venda hüppavad nüüd nagu lutsud vette ja kraulivad... Üks jõuab teisest ette ning teine maha jääb see on ju tuntud tõik. Kuid viimsel minutil, kui juba kadund kõik, poiss haarab kirve püksivärvli vahelt ja raiub maha käe ning viskab üle jõe. Nii esimesena ta kallast katsu jõuab ja firmakorstnaile võib naelutada tõe: Kes püüab kõigest väest

12 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page A RNO V IHALEMM / / v õ i b ilma jääda käest, kui ainult asi nõuab ja värk on seda väärt! Tsoo-loogia ehk ingel lindudega, 1966 Lugemik, 1991 KÕNELUS KAPSAUSSIGA Larva pieris brassicae Mis ma leidsin aiastagi? Gustav Suits, Primitiivid Suisel ajal suvitasin. Maal mina muidugi elasin. Varasella kaste ella päikesetõusu jo aurates astsin aeda astumaie et saaks varbad villermaile paljad päkad peenarmaile kõrte keskele kõndima. Mis ma nägin vastu valget vahtisin vastu rohelist kapsapeenralla köötsakil? K a p s a u s s i silm seletas. Tema astus aegapidi tatsus targu tagurpidi katsus kapsalehte pidi oma varast sööma-aega suure suuga sisse võtta. Lamas lausa leivalaual ühtäkki süües ja seedides. Ütlesin ma ussi vastu: Ära õgi, õhvakene, jära järjest järgemööda varasella kaste ella. Varasella kaste ella ära nii aplasti ahmitse! Varasella kaste ella päikene tõuseb jo aurates,

13 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page A RNO V IHALEMM / / kuldab kõrge kuuse latva kardab juba kadakaidki, liblikse lendu lehvitab. Vaata ü l e s, vennikene ilusa imet imetle! Uss mulle sedasi seletas: Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa toodi ainult s i is, jah siis saab taeva minu hingeliblikas! Lõmpsas jälle lõuatäie, teisegi täie taritas, kui veel ütles üle õla, ise närida noogutes: Kui ma mitte ei oleks kapsauss, oleks väärt ainult kapsas olla.või siis, kuid ainult hädakorral, ka Johann W. von Goethe. Igatahes midagi igihaljast! Mõtlesin ja mõlgutasin endamisi vastu kostsin peenralt selga sirgu seades: Oh sind uhket ussikesta, parajalt paksu poisikest! kes sind tühja tünni tahaks? Mis sa tead ka sauerkraudist? Hapnemisest ei haisugi! (1964) Tsoo-loogia ehk ingel lindudega, 1966 KAELKOOK JA KAEVUKOOK Sa vea ka, las ma koogutan, ütles kaelkook kaevukoogule. Aga kaevukook, kellel oli suurem Silmaring, mõtles: Loll! kuid lahkesti vastu noogutas: No kooguta siis!

14 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page A RNO V IHALEMM / / Kukkus kaelkook kaevu. Ja sinna jäi. Ühes pangedega. Kaevukoogul hakkas nüüd hea põli kaelkooku polnud enam kaevule tulemas ja kaevukoogul polnud enam vaja koogutada. Ta ainult sirutas selga. Kuid varsti jäi ta kaelast kangeks, sai reuma, siis põletiku ja viimaks lükkas torm ta ümber. Õnnetumalt otsa said nad mõlemad. Nad olid lollid mõlemad, ütles pannkook ja määris endale moosi peale. Ühe keelega kannel, 1979 TUULEMÖLDER-LUULEMÖLDER Ma olin kuueaastane ja Mihkel kuuekümne, kui mina rõõmsalt kekslesin ta tuuleveski ümber. Ei ainult ümber sisse ka mul voli oli minna, ja vahel viljakoti peal sain üles sõita sinna. Seal ülal oli vaatamist ja meil ei olnud ruttu, sest Mihkel oli sõbramees ja ajas naljajuttu Ta ütles: Kere patune mul tulu tunneb tuulest, kuid õiget hingeülendust mu hing saab ainult luulest! Ei mõigand siis mu lapse-meel ta nalja tõe-tooni, sest eluteel mul puudus veel käik kirjanduse-looni. Ent teinekord ka juhtus nii, et tuulevaiksel tunnil all veskiaidas istudes, just nagu salasunnil ta tõmbas põuest vihiku mis üsna tuuletanud, ja ütles: Poiss, oh kuula nüüd mis olen luuletanud! Mul andis tõesti kuulata kuis korra Paradiisist üks Eeva Õun sõi Aadama ja samuti sest kriisist mis Põrguvürsti kiusatus ja patu-elu korra tõid kaela kogu ilmale ehk soodoma-komorra... Leht lehe järgi luges ta kesk jahutolmust aita. Seal oli mõnus jahe ka ja ma ei osand laita ei kiita ka ta lugemist, vaid noogutasin peaga. Ja uni kippus kallale mul viimaks iga reaga. Siis ohkas vaikselt vanapoiss ja pistis klade põue. Ning veskiaidast läksime me päikse kätte õue. Kolm korda ümber tuuliku seal vastupäeva traavi me lasime mis ladinal, kui hipodroomi traavlid. Ja mölder ähkis: Vilista, poiss, tuult nüüd nigu jaksad! Tuult ootvad terad kolu sees ja püüli pekrisaksad. Sest kuigi hinge ülendust me saame kaunist luulest, mu puhtaleiva kerele on rohkem tulu tuulest Viis on viis, 1986

15 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page E DUARD E EDA K OOK / / EDUARD EEDA KOOK KÕRKJA KAISSU Kuu see tõstis kurjalt sarve, taeva veriseks lõi loodes. Laine, püüdes palgiparve, vaibus väsinuna roodes. Rasked aurud tõusid luhast, öö, kus hääled mutta muljus. Kaameid pilvi keset puhast õhtutaeva hõõgust huljus. Noormees tuikus piki perve vastu punapõskset eha. Oli hulkund päeva terve, palavikust painat keha. Viimaks väsimuse raskus kaldale ta maha sundis. Kõigest pingest pääsu askust äkki igas närvis tundis. Naeratelles küsis: Milleks mõraneda mõtteis pahus? Pigem puhke vesililleks, luila laine valges vahus. Õnnis olla rohulaju, olla mardikas või kala. Kasvada kui kaldal paju, kes ei kahtle ega hala! Nõnda kohutavas kiirus käisid mõtted käidud radu. Igal sirgteel sööstis siirus, igal kurvil luuras kadu. Ah, mis mitmest kaunist tarmust oli süda põues põksund. Korra joobund aateist, armust siis ent üksindusse lõksund. Noorustarmu nagu rusu pettumusetormid viisid. Murdsid jumala ning usu kahtlemise kiskjakriisid. Ei siis enam leidnud pidet hingele, mis höörles tormis. Tahe asjatumalt sidet teiste hingedega vormis. Ikka kaugemale taandus tema tajumusest tõelus. Viirastusi meeltes maandus. hullund mõtteid aju sõelus... Rongi vile taamalt huikas. Noormees virgus mõttepainest. Tuhat sõbrasilma tuikas tähtedena öisest lainest. Kaame käega viimse lumma palavikus palgelt pühkis. ja siis kiirelt jõkke tumma nagu põgenedes rühkis. Jõgi vete vaiba alla kõrkja kaissu kandis mehe. Silmadele, mis jäid valla, lükkas laine kobrulehe (1937) Tuhkapäev, 1979

16 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / KERSTI MERILAAS RISTTEE Seal, kus vakatavad tuuled mustas männisalgus, kutsub maantee neliristi kummaline valgus. Ja kus metsa taga jäävad õhtuvaikseks talud, siia ennast välja nutma tulevad su valud. Kuula, kas seal põõsa varjus keegi sind ei pilka? Kes sult nõudis, kes sult nõudis kolme veretilka? Oli igapäeva koorem liiga raske kanda, lunastuseks oleks tahtnud kas või hinge anda. Nüüd näed kõikjal kummitamas maantee valget risti, ja su süda, ja su süda elust välja kisti. (1936) Kuukressid, 1969 Valitud teosed 1, 1986 VAENE JUUT Otsa sai mu elu hoogsus, tuhmus silm ja raagus habe, lapsed lõppend, naine jooksus õnn on petlik, õnn on rabe. Kuigi hoolsalt loen kõik palved, ikka sisaldavad salved vihajuurt ja pöörirohtu, nuttu, ulgumist ja ohtu. Kirju Kassi kõrtsi kõrval pean nüüd vanaraua poodi, elan siin kui kärbes tõrval; kitsas laud ja kõva voodi, suitsend lõukal tühjad potid, keldris krabistavad rotid, ja mu kavatsuste kõrgus lämbub hallis tolmuvõrgus. Võtmed, lukud, rummud, tangid, kastrulid ja vanad kahvlid, roostetavad rauakangid, kolisevad plekitahvlid. Äri pole äri moodi, Issand Jumal, miks mind loodi, kukrus kõlksub viimne seekel, mene, mene, tekel! Kuis küll nagu raske sadu oh, Jehoova, sinu viha,

17 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / toob mul hukatust ja kadu, kuivab luude pealt mu liha. Kuhu, süda, välja tüürid ahervared, nutumüürid. Kustub elu mustas norus hädaorus. (1937) Valitud teosed 1, 1986 KURI KIIGUTAJA Kui noorik läheb lõbutsema, tuleb kurat last kiigutama. Rahvasuust Lauba-õhtul, kui ju pere pestult põhku rühkis, noorik üksi leiges saunas roidund liikmeid nühkis. Ja kui veega vihalehist puhtaks uhtis ihu, tundis niudeist varvasteni kirvendavat kihu. Aknamulgust sisse hoovas täiskuu sapjat sära. Simman kaikus küla vahel, lõõtsakääks ja kära. Pillihääl nii peibutav, et meeletuks võib minna. (Laadale läks abikaas, jääb paariks päevaks sinna.) Noorik üle õuemuru tõttas jooksujalu, vaikne oli karjaaed ja tukkus kogu talu. Umbses kambris ahjukere leiva lõhna uhkas, kilgid laulsid hälli ees, kus lapsukene puhkas. Uinus nagu õieõile soputatud põhul, kurgul käed ja jalad keras siidipehmel kõhul. Huulilt nõrgund piimanire leotas roosat põske, väike keha niiskeis mähkmeis unehigist rõske. Noorik pilgu hälli heitis, vaiba peale laotas, siis tare tagaukse vargsi lahti vaotas. Viskus otse läbi vilja, üles kopli kingust, pilli kutsuv kudrutus see vedas nagu lingust. Kastehein lõi põlve ümber, pidurdades ruttu, oleks nagu järel helkund lapse unist nuttu. Sirelites tormilatern vabises ja kiikus, täiskuu paistel uljaid paare ratast-ringi liikus. Ilgub pill, et kas see noorik kepsutaks kui varem, raske naisetanu all ehk taldki tantsuks arem?

18 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / Oh neid hulle helinaid võib ogaraks see teha. (Perepoeg ei koju jõua enne hommist eha.) Kahju ennist kallimat küll oli teele saata... Arm on nõudlik paremgi, kui praegu pealt ei vaata. Naisukest nii nägusat ei pidada saa peidus, rohkem veel kui piigast peast tal täna tahtjaid leidus. Lõhkus lõõtsur, kiljus kaasa peiar ülemeelik, saapasäärtel laperdamas kastelige seelik. Ladisesid aidavööril vahutavad vaadid, tasapisi turgutasid seal end targad taadid. Tagurpidi tuigerdades, tiidakile tanu, noorik kappa kummutas. No see vast oli janu! Uude, aina kuumemasse keerutusse kippus, nagu takjas tantsitaja käsivarrel rippus. Hüppas nii, et tanu paelad tilbendasid suhu, üle nukra naise-põlve, vaevalise tuhu. Verevirn lõi pahkluu ümber, pidurdades ruttu: kuula, kuskilt kõrvu nagu kostaks lapse nuttu. Kas ta vaibast välja siples, pahurdab ja puksub, suhu topib rusikaid ja näljatusas luksub? Uinus nagu õieõile soputatud põhul, kurgul käed ja jalad keras siidipehmel kõhul. Huulilt nõrgund piimanire leotas roosat põske, väike keha niiskeis mähkmeis unehigist rõske. Kutsub pill veel keerutada kas või ainsa ringi, tuju säärast kitsi elu iga päev ei kingi. Alles siis, kui piimavalgu paisund põues tundis, vägisi end tantsutiirult minekule sundis. Meeltes uim ja kuivand keelel lääget pärmi maiku, komistades kodu poole vaarus kesköö paiku. Kes seal kiike kääksutab? Oh üürikene õndsus! Kambris kurjakuulutavalt hälli jalas põntsus. Kuuesiilud võdisemas vastu sääremarju, vahtis naine laiul silmil sängiveerset varju. Maimuke ei häälitse... Kas ongi enam hinges? Issameie noorikul läks segi meelte pinges. Hüüdis püharistikest ei võõras veelgi iitsa: äragi kuid tundis juba kübara ja piitsa. Kahvatuna kumas läbi koidueelse hägu koju jõudnud laadalise noor ja range nägu. (1939) Rannapääsuke, 1962 Valitud teosed 1, 1986

19 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / PUUK Külas nagu halli hunti Priidut salliti ja tunti, tumedat ja kõhna. Kuigi talu oli jõukas, keerles harva rehelõukas lihakeedu lõhna. Polnud puhkust Priidu talus, perel oli orjus jalus nagu raudne ahel. Ise Priidu vaevalt suikus, rähmassilmil ringi tuikus toa ja talli vahel. Priidu noorik pihast sirge, jalust kraps ja silmist virge, toimetustel ladus, nii et töö ja hoole sunnil ikka südaöisel tunnil soojast sängist kadus. Põsilt rõõsk ja rõõmumeelik, priskeid sääri näitas seelik, ülesseotud vööle. Oli tark ja mõistlik nõuga, kargas päris mehejõuga raskemale tööle. Kuigi aidas looja kingid pekipütid reas ning singid painutamas tala, hoides kördil kogu talu noorik ise püstijalu vaevalt maitses pala. Hingas rahu Priidu majal, aga külla samal ajal sigis öine võõras, nägematult lauta muukis, tõprad verest tühjaks puukis lakkamata jõõras. Leiti sõime eest või tarast lõppend loom, kuid verevarast ükski ling ei raband. Püssikuul läks tühja õhku polnud eal, et võigast tõhku keegi oleks taband. Suveöö, see vaevalt mustus, enne veel kui eha kustus koidik ergas idas, sirendasid tähed sarjas, Priidu aasal hooste karjas öitsikorda pidas. Istus vaikselt iseendas äkki öökull oksalt lendas pahinaga soole, hundi ulg käis üle niidu, mingi raske aimus Priidu kiskus kodu poole. Värav nagises ja kriuksus, põlve ümber peni niuksus, laudas punik inas. Kargas lammas üle teiste, vaikses hämaruses veiste sõõrjaid silmi sinas. Ja siis äkki murdus vaikus kukelaulu kirkalt kaikus uneärkvel talus. Priidu silmilt langes koorik siples latris enda noorik, lehmaköidik jalus. Varamu 1939, 10 EMA Ei ta saand end kuigi kaua hoida mehe sooja varju: heitis üle värske haua elu musti mürgimarju. Oh kui pikad olid kuud, ümber väiksed näljasuud virisesid: leiba, leiba ikka tühjemaks jäid nõud. Kuid kui viimse aiateiba küdevasse ahju heitis, tundis äkki, kuidas jõud kasvas südames ja sääris. Valge kodupõlle peitis kirstu pulmapesu alla,

20 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / värnitsaga sisse määris viltu vajund kinga talla, ning siis tööd kui lindu tabas vabrikus või turbarabas. Päevad läbi turbakäkke lükkas rullikuga mäkke, või siis jälle odratükk oli võetud mõisaväljal. Aina küürutus ja kükk, nõnda jalad alt lõi näljal. Iga kord, kui saabus õhtu, laotud viimne nabrarida, kasvas mõttes mureks, mida keeta kolme põnnis kõhtu. Käbisid ja kuiva hagu põlles supisööjaks tõi. Lippas nagu puurist lastu, taha kastesse jäi vagu, liikmeist ramp ja küürust kange, süda lõõtsutades lõi. Väravasse kargas vastu klaasiklirin, nutt ja röök: aken puru, põrsa söök jälle unustatud pange. Kesik näljast kiunus aias, aga liha peale maias on neist poistest igaüks. Siia tonks ja sinna müks. Ise peenralt maltsa kahmis, raius, kolistas ja rahmis. Vastu ööd veel pühkis, pühkis, särke saastas leotas, nühkis, ristluis lõikav valusööst. Kes veel kaebas, kes veel noris? Igal õhtul koridoris naabritega sõimles, rappis, aga lisa võttes ööst poiste parkund pükse lappis. Nõnda tunnist tundi orjas nii et pahupidi küüs, lisaks seeni, marju müüs, mis ta pühapäevil korjas. Lootes tulevikus kasu vaikselt püsis vaevasunnis, ei ta aimanud, et tasu peitus kuldses õhtutunnis, kui ta, tulles marjamaalt, taga laste rõkkav ahel, kahe raske korvi vahel kitsast jalarada astus. Krapikõla karjamaalt, laande huik ja kaja vastus. Vahtis lausa rõõmsast huvist ilma heledat ja suvist vastu päeva pihu varjust. Poistel aga punas marjust püksitagumik ja suu. Aastaid põimas kõver kuu, kerkis küür ja kasvas koorem. Juba jättis kõige noorem ema südame ja süle. Oleks vahel nagu lind losutanud pesa üle, ega uskundki, et juba noortele jäänd kitsaks tuba, et neid kiusas lennuind. Läbi leige silmavee minejaile järel vahtis, ise juhatada tahtis igaühe õnnetee. Tuli vanadus ja väsi, pulmakleidigi sõid koid, kindlalt ohje hoidev käsi oli äkki lõtv ja loid. Vajus katus, kurja vingu ajas ahi: mingu, mingu! Sügis. Lehelang ja määnd, pikaks venis õhtu vari. Kõik, mis oli järgi jäänd; seelikute lehk ja mustus, laual mugit leivalõik, kuni viimaks vaikselt kustus. Lõppes kõik. (1939) Rannapääsuke, 1962 Valitud teosed 1, 1986

21 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / VANAEMA JÕULUJUTUKE Tuisk lööb vastu aknaruutu, uksepilus uriseb. Emal kustund kolde ääres vokivärten vuriseb. See, kes tahab leiba süüa, usinasti tehku tööd, aga lapsel jõululugu olgu selge enne ööd. Kulda, viirukit ja mürri, targad tähe poole teel, taevas au ja maa peal rahu, inimestest hüva meel. Talul täis on viljavakad ei meil liuast lõpe rokk. Öö on ees ja veel ei väsi saunanaise vilgas vokk. Oh kui palju värsket leiba jahvatab üks väike suu, ja kui kitsilt kaalub jahu pererahva margapuu. Halleluuja laulsid inglid lapsukese sõime ees. Piilub alla parte vahelt habemega jõulumees. Paneb päitsi uued saapad, sest nii kalk on karges maa, aga kappi leivakaku, eal mis lõpule ei saa. Tõuse, Jesse roosikene keset ööd ja külma lund. Saunalapse kõht on tühi, silma tikub rasket und. Vaikse vokivurinaga segi sulab jõululaul. Leiba, leiba tasa, tasa, pole otsa taeva aul. (1939) Rannapääsuke, 1962 Valitud teosed 1, 1986 KANDLEMÄNGIJA MÜÜRIL Sel ajal, kui ordu ja piiskopi võim tõi Liivile orjust ja kadu, ja rüüsteretkedel ahistas ka Eestimaa õitsevaid radu, siis, haarates tapri tasuva käega, lõid maakonnad ühte ja suure väega nad ilmusid Beeverni alla. Kesk pidu kindluses viibijaid roosk rabas nii ootamata, et viin jäi karikas liisuma, härg pooleli keema patta, ja rutuga haaratud odade rägas üks karjus ja needis ja teine ägas: Oh halasta, Jumalaema! Kuid altaril hõbelampide reas Madonna, naeratust peites, nii sügavas helluses silmitses üht noormeest, kes põlvili heites täis usaldust puudutas võrede tina, pilk puhas ja kiirgav kui laotuse sina: see mees oli preester Johannes. Teist nädalat Beevernis, Liivimaal, ta viibis, kuid juba tüütas ta vagadus orduvendasid, ja lõputu palvus, mis süütas ta põsile usuvõitleja leegi, et poleks neist paganaist otsinud keegi siit Meemet, Valdeko poega. Veel mäletas ööd ta, mil koduõu lõi kaikuma hädakisast, ja rüütlit, kes mõõgaga lahutas ta kummuli kukkuvast isast. Ta mäletas pisaraid, mäletas vaevu, ja võõraid randu, ja võõraid laevu, mis viisid ta merede taha. Seal kloostri aias, kus rooside lõhn ja kellade helin ta meele nii hardaks tegid, siis juhatas hea paater ta ristiteele. Ei olnud seal eales nii tänulik õsu kui Meeme, see igatsev paganavõsu,

22 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / püha ristimist mööda Johannes. Kui õudselt ja tumedalt kohavad need Liivi ja Ugandi laaned, ja Sakala meestel, ta omastel, on palged kui kinnised kaaned. Siin viimsel kui orjalgi kiheleb pihu, et ordu ja pappide kahvatut ihu saaks mehiselt mõõgaga mõõta. Ja vaata, nüüd Purke ja Oovele teed kõik mustavad vaenlase salgust. Pea vallile vihisev noolte parv siin varjutab päikese valgust. Ju põrises hoopidest vaskine värav, kui preester Johannes, pilk kindel ja särav, komtuuri kõrvale astus. Vend Berthold, miks lõdised raudses rüüs, miks nõtrus su usku halvab? Küll Pühama Neitsi päästev arm ka Beeverni kantsi valvab: sest mitte meie, vaid Jumala nõuga, ja mitte mõõga, vaid Vaimu jõuga murtakse tigeda võimus. Miks pingule tõmmatud ammu nool Jäi peatuma vibu taha, ja viskele vinnatud oda ots kui rabatult langes maha? Ei ristirüütlite põlatud pale sealt ilmund, vaid müürile nähtavale üks preester kandlega tõusis. Kui vapsiku pesa vaenlase leer täis pilget ja vihakarmu, ja äärest ääreni rõkkas naer: Kas Berthold nüüd palub armu? Komtuur mind ei läkitand, hüüdis Johannes, vaid Kristus! ja käsi kandlele pannes ta alustas kiituselaulu. Siis imelist mängumeest vaatama rühm rühma järele rüsis, ja tühjaks jäid tormiredelid, palk väravas paigal püsis. Lind laskus tagasi poegade juurde, ja sisalik, jättes pimeda uurde, jälle päikeses sibas. Tund tunnile veeres, kuid ikka veel

23 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / kannel müüri peal kaikus, ja maleva ootas odade naal, nägudel mõtlik vaikus. Ja vaimustus täitis Johannese meeli: näe, taevast laskumas tulekeeli nagu apostlite ajal. Ju punavat päikest ümbritses loojangu kuldne võru... Kas kuulete? Kuulge! Eks kogu maa kapjade tüminast põru. Ja nagu äikene raudses rajus siis kohkund eestlaste peale vajus Võnnu vendade vägi. Siis Sakala vankus ja Vaigale seal peeti metsikut jahti, ja Ugandi tuikus kui une pealt, read segi ja pandlad lahti. Nii niideti maarahva paremad pojad, et tandrilt auravad vereojad voolasid Asti järve. Siis lõpuks higistelt õlgadelt võis võitja pantseri heita. Ole tervitet, Maarja nüüd Liivimaal sul ühtegi vaenlast ei leita! Kuid kuula, sealt kõrgelt vallilt kui kõue hääl kõmises alla kindluse õue: Ma vannun igavest vaenu! Ma vannun vaenu kui Valdeko poeg siin taevatähtede kumal. Suust välja su nime ma sülitan, teutoonide valelik jumal. Mu silmi kõrvetab reeturi häbi, kuid Toone vaiksetest voogudest läbi tee isade juurde ma leian! Ja kui ta nii rääkis, lõid tuulehoos ta hõlmad kui tiivad valla, ja kattes kätega kinni näo, ta paiskas end müürilt alla. Siis kustus ehagi udus märjas... Oh, Vabadus, sinu leekivas pärjas kõik õied on verises kastes! (1945) Rannapääsuke, 1962 Valitud teosed 1, 1986 VÄINA KALDAL Tinaraskelt voolab vesi Väina jõe laias sängis. Tinakarva sügispilved üle varemetes linna. Eile lahkus vaenuvägi laevadega Riia rannult: laintel, järel omadele ujub võõras sõjakiiver. Udu tõuseb vete kohal, katab suitsend linnamüürid. Mõte pöörab mineviku raskeid musti lehekülgi... Mööda vetelagamikku liuglemas näen mere poole kolme uhket Hansa laeva, parrasteni valges vahus. Liivimaal on talved karmid, aga karmim veel on rahvas. Sügiseti kaubahärrad purjetavad Breemenisse. Veel ei ole valmind kindlus uue tõe ja võimu kaitseks: künka tipul mahajäetult seisab ristilöödu kuju. Varjuliste puude peidus viibib auväärt Liivi vanem oma majaliste keskel, vaatab murelikult läände. Ja kui viimne laev on kadund kauge neemenuki taha, astub vanem üksi mäele sünge ristikuju ette. Kattes pihud linikuga haarab ristist mehejõuga: aegamisi tõuseb teivas maa-ema haljast ihust. Samas kokku pandud parvel, vaigulõhnalisel venel saadetakse võõras puuslik alla, järel omadele.

24 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / Aga rahvas astub jõkke, kastab silmi Väina veega, peseb ära ristimärgi, orjamärgi otsa eest. (1946) Rannapääsuke, 1962 Valitud teosed 1, 1986 EBAVERE NÕID Ju hahkjaid kaunu kannab uba, kui lennul läksid nädalad, ja pöetud heinamaadel juba on haljendamas ädalad. Jah, sügis, sügis jõuab kätte, päev läbi vihma kohistab, ja udu oma tihkjaid rätte alt laukast mäele lohistab. Nüüd avatud on niidud laiad, nüüd lagunevad piiriaiad, ei püsi väädis väravad, maas vedelevad mulgulatid, ja luhal, seljas ligund vatid, nüüd karjalapsed käravad. Kus kraavihallid jätnud sohu veel sooja tuleaseme, me sinna ümber järvelohu nüüd loomad kokku laseme. Seal lõkke ääres raba kingul käib nipsumäng ja naer ja nutt, ja kaua hoiab meeled pingul üks karjalastelt kuuldud jutt: Siis kui udu kerkib soost, järvel vaikib lõbus laine, tuleb metsa seenile Ebavere perenaine. Kehalt pikk ja kondine, silmad heledad ja hellad, kaelas kuldsed kudrused kõlisevad nagu kellad. Samblakarva kördiveer langeb laialt üle jalge, põll on taevassinine, rätik peas on lumivalge. Astub mööda halli laant, tuleb välja karjateeni, kogub korvi hoolikalt riisikaid ja kukeseeni. Karjalapsi lagedalt kutsub kuuse alla varju, lahkel häälel kõneleb, meelitab ja pakub marju. Aga sina, kullake, mesikeelset ära kuule! ta sind musta mäkke viib, surub märja mätta suule. Tal on laudad lambaid täis, valged nagu toometarjad, kivikütkes ammuvad sajapäised piimakarjad. Altmaa hõbeaasadel kasvab kõik, mis karjal vaja; liblikleht ja ristikhein aga puudub paimendaja. Ta sind, karjus, kaasa veab muru alla, mulla põue: sealt sa enam iialgi teed ei leia koduõue. Kord õhtu eel, kui sadu lakkas ja loomad rahulikult sõid, meil sihi vahel silma hakkas seesama Ebavere nõid. Jah tõesti, samad lahjad palged, seesama kasv ja kontis piht, põll sinine ja rätik valge, käes seenekorv ja kaseviht. Me lottu pajupõõsa taha täis hirmu viskusime maha, koer ainult haukus kähedalt, läks suuri pastlaid lohistades ta omaette nohistades meist mööda päris lähedalt. Ta puude küljest murdis taelu,

25 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / neid korvi seente pääle ladus, tükk aega sidus säärepaelu ja jälle tihnikusse kadus. Ma kükakile piki padu teed lugastikku rajasin, ja ammu enne päeva kadu ma karja koju ajasin. Looming 1946, 6 MIHKLI NUTULAUL Kurb on süda, hale on mu meel. Kas on ilmas armetumat veel? Ei mind peeta parmust paremaks, arvata ei sääsest suuremaks. Aegu läinud, teisi tulnudki minu aega pole olnudki. Nüüd on elupäevad mööda läind, jälgi jätmata siin olen käind. Ainult pastla jäljed mulla sees, jäljed mullas mure südames. Või mind varem peeti paremaks, arvati ehk ennist enamaks? Vallas teised asju ajasid, minu sõnad naeruks kajasid. Päh, va Mihkel, see kah peremees, setukas tal vaarub vankri ees! Sel ka mõni nurm või heinamaa konnal korraks üle hüpata. Selgroo küljes kinni kõhuke. Rahakott tal hoopis õhuke. Öeldi: moonakas see tunane, pealt küll hall, kuid sestpoolt punane. Kurb on süda, hale on mu meel. Kas on ilmas armetumat veel? Ei mind peeta parmust paremaks, arvata ei sääsest suuremaks. Aegu läinud, teisi tulnudki, minu aega pole olnudki. Nüüd on elupäevad mööda läind, jälgi jätmata siin olen käind. Ainult pastla jäljed mulla sees, jäljed mullas, mure südames. Ajakangal nüüd on teine lõim: eilne kehvik täna vallas võim. Minu elu kuid ei lahene, ikka jään ma, vaene, vahele. Lähen oma häda kaebama, kohe näen nad mind ei usalda. Ütlevad: sa vanast kinni pead. Mõtlevad: sa, vemmal, viltu vead. Teame, olid taluperemees, täkud korskasid sul troska ees. Istme all sul vedrud naksusid, rahakoti rauad raksusid. Sulased sul põllul rügasid, ise ainult kõhtu sügasid. Küllap tegid muudki ulakust, palju sul ei puudu kulakust. Kurb on süda, hale on mu meel. Kas on ilmas armetumat veel? Ei mind peeta parmust paremaks, arvata ei sääsest suuremaks. Aegu läinud, teisi tulnudki minu aega pole olnudki. Nüüd on elupäevad mööda läind, jälgi jätmata siin olen käind. Ainult pastla jäljed mulla sees, jäljed mullas, mure südames Valitud teosed 1, 1986

26 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / SULASLAPSE SUVI Ei ma kodunt niidukunstis õppust saand minu taadil-memmel polnud heinamaad. Peremees kord karjusele vikati lõunavahel pihku pistis, öeldes nii: Vaeserahva lapsi, mis sa lulli lööd, aegsasti pead harjutama talutööd, olgu selge heinaniit ja rehepeks kasvad suureks, hakkad mulle suiliseks. Peremehe sõnu võtsin naljana. Heinamaa mu ümber õõtsus haljana. Sama pehmeid kukerpalli paiku täis eluaaski lapsele siit eemalt näis. Taati-memme kümneküüsi orjavad, kooliraha tüdrukule korjavad: jäävad siin need niidud minust niitmata, moonakat hallparun minust küll ei saa. Sügisel kui põhjatuuled kähedad lõõtsuvad ja kureparved lähevad kruugutades sinna, kus Egiptimaa, ära lähen, kaasa lendan nendega. Tulid, läksid mitmed-setmed sügised, kangekaelselt kõmpisin ma kooliteed. Kuigi läbi häda, pooleks näljaga, väravale siiski jõudsin välja ma. Oma haljast oksakest siis otsides kaua käisin, käibetõde trotsides: kui sul pole varuks muud kui käed ja pea, rokka ära vali iga mold on hea. Õhulossid nelja tuulde hajusid, taati-memme hoopis küüru vajusid. Mida peremees kord karjalapsele elutargalt ennustas läks täide see: orje nõudis heinaniit ja rehepeks: suureks kasvand karjus sobis suiliseks. (1958) Rannapääsuke, 1962 Valitud teosed 1, 1986

27 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / KINDAKIRI Maa oli märg ja metsad udus, õde kambris kinnast kudus. Kudus kinnast kellele? Väiksemale vellele udukarva hallist lõngast, maakarva mustast lõngast, viie vilka vardaga, kümne kärme sõrmega. Kured läksid kurjad ilmad, sõsar vardale lõi silmad. Viimsed lehed kaotas laas. Haned läksid hallad maas. Õde oli nobe nukerdama, käbe kinnast kasvatama. Keras kolme pässu vill, helevalge ute vill. Kuuled igatsevat huiget juba lahkuvad meist luiged. Luiged läksid lumi teel. Vellekesel kärsik meel, vahib välja läbi ruudu: kinnastel veel pöidlad puudu. Veereb veel üks päevake, kulub kulla tunnike. Öösel kõva külma pidas, lõunaks paksult pilve vedas. Egas tali taeva jää: esimesed helbed, näe! Paljakäsi nüüd ei minda. Sõsaralt sai soojad kindad, kindad kätte väikemees, udukarva hallist lõngast, maakarva mustast lõngast, suured valged tätrad sees. (1962) Kevadised koplid, 1966 Valitud teosed 2, 1986

28 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / VANATAADI TORUPILLILUGU Kullakese-kalliga lusti sõitsin, kahe käega, kahe käega ohje hoidsin. Hobu oli erk ja hullas palju, naine oli noor ja naeris palju. Põrisesid, põrisesid põhjalauad, kõrisesid, kõrisesid küljelauad. Hakkas mu västrik veerema, linnukene libisema. Kukkus kullerkuppudesse, kadus kasteheina sisse. Jäi sinna muile mängitada, külapoiste kiigutada, teiste poiste tantsitada Kevadised koplid, 1966 Valitud teosed 2, 1986 MARIA AED MARIA See on lugu Mariast, ilusast õmblejannast ja tema tütrest, väikesest Mariannast. See on lugu Mariast, kes Petrogradist või Riiast oli tulnud, paar hilpu paunas, käekõrval laps, ja elas nüüd Pärtli saunas, ja kellest küla ja isegi va Pärtli-Paks arvas, et kui ühel naisel pühast vaimust on juba üks laps, miks, pagana pärast, olla ei võiks neid siis vähemalt kaks. See on lugu Mariast, kes siia oli sadanud maailmast laiast, ja tema määratust murest, ja tema väikesest aiast. PORGANDID Nurmel niidavad kaera Pärtli piigad ja sulased. Porgandid ajavad naerma, nad on nii pikad ja punased. Ja nii mõnus on rinnuli aial magusat porgandit järada. Las pealegi maailmal laial seal kusagil kärada. Siin juuakse odrakohvi ja võetakse kartuleid vagudest, ja kahvatu laps enam krohvi ei urgitse soemüüri pragudest. Maria singeri võrin toas lakkab kustuva ehaga; juba õuel on hõiskavad kõrid lõõtspilli ja puskarilehaga. Need on lustakad külakaagid, juhuotsijad kindlama kavata. Kes siis teadis, et ukse haagid ei nõtku ja akent ei avata. Ai, käharad porgandipeenrad säärsaapail segi nad tallavad, ja oma vihased veed nad lävekivile kaares kallavad. Mariannal kaelas on hõberist, pole asja tal küla laimuga, ja ta ei mõista, mis tegemist sellel kõigel on püha vaimuga. HERNESTE TAEVAS Kaunad on kõveras, varred on vaevas; alla on varisend herneste taevas. Vettis ja viltsis lõputa sajus, kuni vaestele peale vajus. Lõhkes kui ligane seenekott.

29 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / Maadligi litsutud väätides kõhistab siugleva sabaga ilge rott. Kaunad on kõveras, varred on vaevas, toeta jäänud on herneste taevas. Mööda õõtsuvaid udutreppe, kandes kaenla all hernekeppe, orgu laskub üks hämar mees. Tema see lapsegi unest hõikas, kuu nagu kaalika kaheks lõikas: üks pool jäi üles, teine ent hulbib linaleo lombis virvlevas vees. MARIANNA Oli uulits ja uulitsa nurgal purunend laternad kiikusid, ja vihased rahvahulgad seal liikusid, seisid ja liikusid, ja ikka kusagil ülal hääl kaikus ja silmad põlesid... Siin kummuli keeratud künal Marianna peab ägedaid kõnesid. Ja kapsapeadele pähe nägusid maalib ta tahmaga. Kuid väljaspool väravat vähe tal juttu on siinse rahvaga. Peagi endised kõlad meelest viib maailm täis lehtivaid imesid, ja püüdlikult eesti keeles laps kordab lindude nimesid. Nii päevake õhtusse ruttab sumina, sirina kajal. Aga ööseti ema nutab kummuli päitsi najal. KAPSAD Suur seiklus on seljataga, enam midagi tulla ei saa. Oma viimaseid vilju jagab hallakahune aiamaa. Ja kapsaid juurikaist valla robinal ropsib kiin. Siia tusase taeva alla sa tulid ja oled nüüd siin. Lapse naeratav nägu helendab aknaruudus: Ema, siin nälga ei olegi? Ei ole, on ainult puudus. Ühed siin otseti surutud, teistel on liigselt rasva. Aga see aastateks ununud esiemade kapsamaa jällegi kodumaaks kasvas. Ja koduks see madalalaeline osmik, kus leidis pelu üks väike, vaikne ja vaene elu. JÄRELLUGU Maria istutas õunapuu, Pärtli peremees ütles, ei saa su puu siin pikemalt püsida, sest maa on minu maa. Aga õunapuu ütles, kulla mees, ära tühja juttu sa aja, rohkem kui sinul on seda maad minu janustel juurtel vaja. Vana peremees suri, uus arvas nii, mu koormad siit läbi ei lähe, jääb teele ette see õunapuu, ma kärbin ta oksi vähe. Aga õunapuu ütles, ära puutu mind, kas sa ei näe, et ma õitsen, ja õunapuu nuttis, oh, kuidas küll oma oksi ja õisi ma kaitsen! Siis talu läks kolmanda kätesse, too mõtles, maa maksab raha, siit vaksa võrra veel juurde saan,

30 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / kui õunapuu raiun maha. Koli välja, ta kärkis Mariale, maa tänasest kuulub mulle, ma lammutan sauna ja õunapuu kõige täiega heidan tulle. Siis õunapuu hüüdis, sa, mees, oled hull või purjus veel laadapühist, see maa sind ei tunne ja midagi pole sul temaga ühist. Mina olen ta rüpes, mina olen ta sees, tema mulda ma hoian pihus, ta veri tuikab mu südames, mu sooned on tema ihus. Aga kui sa ei häbene päikest, siis kirves mu tüvve löö, kuid õigust sul selleks ei ole, ja see on kuritöö. (1978) Antud ja võetud, 1981 Valitud teosed 2, 1986 LUGU Kui uskmatud vallutasid linna, võtsime oma naised ja lapsed, pisut teemoona, ja põgenesime sisemaale, oaasidesse, kus teadsime veel valitsevat rahu. Sellepärast oli meie ehmatus suur, märgates endid ümber piiratavat tundmatuist, hambuni relvastatud habemikest. Kas olime eksinud teelt? Kas kaotasime õige sihi? Kas sattusime võõrastele aladele? Oli meil ju ometi kaart ja kompass ja teejuht, kes tundis Kirja. Aga ei! Nad naeratasid lahkelt ja tervitasid meid Muhamedi tervitusega. Ja kuigi nad keelemurdelt erinesid, ühendas meid ühine usk seega olid nad omad. Ja meidki tunnistasid nad omaks.

31 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page K ERSTI M ERILAAS / / Omaks? Nagu oma on kaamel kaameliajajale. Nagu oma on pühvel, keda talutatakse lõa otsas. Nagu ahhi omad on lambakarjad, keda karjatatakse mägedes koerte abil. Meie teejuhi, kes tundis Kirja ja Seadust, lõid nad maha ei, mitte mõõgaga, vaid raske pronksist uhmriga, milles tambitakse pipart. Mõned agaramad arupärijad (miks? milleks?) saatsid nad kõrbesse, tinakaevandustesse. Ja nüüd valitses siin tõesti täielik rahu. Sel ööl ei saanud ma und. Oli täiskuu aeg, ja ma nägin, kuidas põiki üle laagriplatsi lomberdas kolm halli itsitavat eite: kolme peale kokku oli neil üksainuke silm. (1979) Valitud teosed 2, 1986

32 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page A UGUST S ANG / / AUGUST SANG LIBAHUNT Ei saa mind sooja kolde jaoks, ma vahin metsa poole ja ootan aega, millal kaoks taas padriku või soole. Kuu palge näole lähendab, mets täis on meelitusi. Kas keegi teab, mis tähendab õnn olla libasusi? Täis hooned und ja äkki on, kui tuleks murda pitsat. Uuk metsas huikab, krooksub konn ja kambrid on nii kitsad. Loom laudaleitses väriseb, kütt valab hõbekuuli. Kuum linik liikmeilt käriseb, ma rüüpan kargeid tuuli. Öö oma kirjut kangast seab, kuu ketrab lõimelõngu, ja pime padrik sekka veab koeks hääli, helke, hõngu. See hirmuõndsust sisendab; maa hingab unehigi. Öö, iga kiud mus kisendab su sünge tuuma ligi. Kuid hommikul, kui lõppend lumm, näen enda söödis nõlvu ja ahastan, et taevakumm eal kõrgemalt ei võlvu. Kõik tinatuhmis paistes kaob, päev ööde teid ei tunne, ja ainult süda raskelt taob uut kihku uude unne. (1938) Laulud, 1977 GALILEI Eksiõpetusest kuulda saades eksimatu inkvisitsioon kogunes, et ristiusu maades vankuma ei lööks moraal ja troon. Sihile said õpetatud mehed, lõppes istung väsitav ja pikk. Homme teatavad kõik ajalehed: päike taas on ptolemaioslik. Platsile, kus kudrutavad tuvid, umbsest saalist astub vanamees. Kas on meeles tal veel pöidlakruvid? Mis ta mõtleb uhke hoone ees? Arvestab ta kõrge kohtu soove? Võtab õppust kriitikast? Oh ei! Oma tuntud eppur si muove habemesse lausus Galilei. Selle tõttu püsima jäi kahtlus,

33 Ballaadid fin sisuk 10/28/03 2:15 PM Page A UGUST S ANG / / vankuvaks jäi võimude prestiiï. Kangekaelse rauga pahatahtlus saatuslike muutusteni viis. Suust käis suhu kuuldus salamahti: kõik ei ole nõnda, nagu näib. Järjest valjemini jutt läks lahti: maa on see, mis ümber päikse käib. Kõik, kes seni kindlalt seisvat paistsid, kartsid äkki ümberkukkumist. Lõdisevad usuisad haistsid vana, hea maailma hukkumist. Kohkumine täitis kirjakoisid koledasti ringi käib neil pea. Aga rõõmsalt tüdrukud ja poisid käsi plaksutasid: Oh kui hea! Oh kui hea, et käes on uued ajad! Nagu karussell käib ringi maa! Kaelastikku koos on armastajad, toeta seista kuidagi ei saa. Kirikutes kellahelin lakkas, tuleriidad ümber lükati. Läbi paksu suitsuvingu hakkas selget taevast paistma tükati. Rahvas küsis: Kus on laulvad sfäärid? Ainult maa on tulvil muusikat! Kuulge, papid, naeru täis on skväärid! Öelge, papid, mis on pärispatt? Ainult see on patt, kui mänguruumi ole maa peal elu poegadel. Puista, päike, oma kiiri kuumi! Keerle, keerle, maine karussell! 1958 (1960) Võileib suudlusega, 1963

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Kool _________________________

Kool _________________________ 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

Akoolipaev.indd

Akoolipaev.indd Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Kus on Jumal algus.indd

Kus on Jumal algus.indd Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

hedgehogs

hedgehogs Siilipere seiklused I osa Siilipere seiklused algasid 1. septembril, siis kui viimane aeg endale talvevarusid otsida. Siilitüdrukud Eliise (4 a.) ja Marie (2 a.) koos vanematega võtsid suuna Hellenurme

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

omajuur sisu trykki.pdf

omajuur sisu trykki.pdf BETTI AlVER O M A J U U R Koostanud Kristi Metste Toimetanud Elo Rohult Kujundanud Angelika Schneider Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Käesolev valimik ja saatesõna Kristi Metste ja Tänapäev, 2017

Rohkem

Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat

Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhatus Koostasin regilaulu tutuvustava tunni lastele kes

Rohkem

EKSS-i 1 ühendverbide loetelu alla ajama alla andma alla heitma alla hindama alla jätma alla jääma alla keerama alla kirjutama alla kiskuma alla kriip

EKSS-i 1 ühendverbide loetelu alla ajama alla andma alla heitma alla hindama alla jätma alla jääma alla keerama alla kirjutama alla kiskuma alla kriip EKSS-i 1 ühendverbide loetelu alla ajama alla andma alla heitma alla hindama alla jätma alla jääma alla keerama alla kirjutama alla kiskuma alla kriipsutama alla käima alla laadima alla laskma alla lendama

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MUUD KIRJAD Veljo Kaptein HEEBREA KIRI JAAKOBUSE KIRI 1PEETRUSE KIRI 2PEETRUSE KIRI 1 JOHANNESE KIRI 2 JOHANNESE KIRI 3 JOHANNESE KIRI JUUDA KIRI MUUD KIRJAD HEEBREA KIRI OLUKORD: SUUNATUD HEEBREALASTELE

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed

Rohkem

2016 Loodu(s)hoiu nädala materjalid

2016 Loodu(s)hoiu nädala materjalid 2.-9. oktoober TERVE LOODU(S) Loodu(s)hoiu nädal Austus Looja ning loodu vastu: elu kui väärtus ja inimene harmoonias kõiksusega. Märksõnad: inimese suhted Jumalaga; austus inimelu, looduse, iseenda ja

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Tuustep

Tuustep TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Nõukogude Liidu pärand Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein 30.11.2012 Tallinna Nõukogude Liidu pärand Märtsi pommitamine 1944 Märtsi pommitamine 1944 Harju tänav peale

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

View PDF

View PDF 2. Kuidas tehakse IT-d. Teine töönädal 15. märts 2016-22:00 Autor: Siim Veskimees 2. Teine töönädal (jätkub) Sel ajal käis ta mu juures üldse tihti. Ausalt öeldes arvasin esimesel õhtul, et ta keerab vindi

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal 17.Jaanuar 2012.a. Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Projekti: Keskkonnahariduslikud õppepäevad aktiivõppemeetoditest Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade õpetajatele avaseminar Vahendid: papptaldrik, niit

Rohkem

Jookse, poiss, jookse Nicy Cruz ja Jamie Buckingham Run Baby Run The story of Nicky Cruz with Jamie Buckigham Nicky Cruz and Jamie Buckingham ISBN 998

Jookse, poiss, jookse Nicy Cruz ja Jamie Buckingham Run Baby Run The story of Nicky Cruz with Jamie Buckigham Nicky Cruz and Jamie Buckingham ISBN 998 Jookse, poiss, jookse Nicy Cruz ja Jamie Buckingham Run Baby Run The story of Nicky Cruz with Jamie Buckigham Nicky Cruz and Jamie Buckingham ISBN 9985-806-31-X a Gloria El corazon de su marido en ella

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1 Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1. klass Juhendaja: Astrid Külaots Konguta 2015 Sissejuhatus

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

3. klassida emakeele olümpiaad

3. klassida emakeele olümpiaad TLÜ Haapsalu Kolledž Läänemaa klassiõpetajate nõukogu Läänemaa 3. klasside emakeeleolümpiaad 13.03.2014 NIMI: KOOL: Punktide arv: Koht: Haapsalu JÕENEITSI PÄRANDUS 16 p Läti muinasjutt KUULAMISÜLESANNE

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste

Rohkem

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, või valikus kaks mustrit, Pakkumised kehtivad 6.06 12.06 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. VÄHEMA

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Kaja Pastarus * Merle Varik EESTI KEELE LUGEMIK TÖÖRAAMAT 3. KLASSILE 1. OSA

Kaja Pastarus * Merle Varik EESTI KEELE LUGEMIK TÖÖRAAMAT 3. KLASSILE 1. OSA Kaja Pastarus * Merle Varik EESTI KEELE LUGEMIK TÖÖRAAMAT 3. KLASSILE 1. OSA Kaja Pastarus * Merle Varik EESTI KEELE LUGEMIK TÖÖRAAMAT 3. KLASSILE 1. OSA Kaja Pastarus, Merle Varik Eesti keele lugemik-tööraamat

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

Pärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kass

Pärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kass Pärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel 19. 06. 2018 Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kassariik Jõelähtme Osavõtjaid: vaba arv paare Lähteasend:

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Valgus pimeduses Tunni kava: Tegevus: Pimepildi joonistamine Laul: Valgus võidab Palve Piiblitund: Pime Bartimeus Kuldsalm: Mt 11:28 Laul: Julge särad

Valgus pimeduses Tunni kava: Tegevus: Pimepildi joonistamine Laul: Valgus võidab Palve Piiblitund: Pime Bartimeus Kuldsalm: Mt 11:28 Laul: Julge särad Tunni kava: Tegevus: Pimepildi joonistamine Laul: Valgus võidab Palve Piiblitund: Pime Bartimeus Kuldsalm: Mt 11:28 Laul: Julge särada Mäng: Pimestatud Mäng: Arva ära kes? Misjoniteema: Paapua Uus-Guinea,

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

Kõige parem oli seda teha Metslangi väikeses J jas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid kee ri S u* sitama. Pakk-kastidele oli siin pandud nii

Kõige parem oli seda teha Metslangi väikeses J jas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid kee ri S u* sitama. Pakk-kastidele oli siin pandud nii Kõige parem oli seda teha Metslangi väikeses J jas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid kee ri S u* sitama. Pakk-kastidele oli siin pandud niinekoort madrats ja peaaluseks noppimata sulgedest padi

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Hr Hais trykki.pdf

Hr Hais trykki.pdf Härra Hais Mr Stink inspgs est.indd 1 06/02/18 15:10 Mr Stink inspgs est.indd 2 06/02/18 15:10 Mr Stink inspgs est.indd 3 06/02/18 15:10 Mr Stink inspgs est.indd 4 06/02/18 15:10 David Walliams Härra Hais

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Nora Roberts Megan s Mate 2015 Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja an

Nora Roberts Megan s Mate 2015 Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja an Nora Roberts Megan s Mate 2015 Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga. Kaanekujundus

Rohkem