Nr.10 (143) OKTOOBER Täiskasvanud õppija nädal 11. oktoobril toimus TÕN-i raames klaasikoolitus Paadermal. Hubases külamajas ootas õpihuvilisi käsitöö

Väljavõte

1 Nr.10 (143) OKTOOBER Täiskasvanud õppija nädal 11. oktoobril toimus TÕN-i raames klaasikoolitus Paadermal. Hubases külamajas ootas õpihuvilisi käsitöötoa perenaine Margit, kes pakkus koduleiba ja kaeraküpsiseid. Juhendajad Luule Aomere, Milvi Heinluht ja Eve Tõnsing Kihlepa klaasikojast näitasid esmalt valikut oma töödest. Seejärel asusid õppurid usinasti klaasi lõikama ja pilte-vaagnaid kujundama. Kes maalis klaasipurust pingviini, kes seadis lilli aknakaunistusele, kes sättis lihtsalt pudeleid ritta. Õpetajate nõuandeid ja abistavat kätt jagus kõigile 12-le osalejale. Kuidas taiesed välja kukkusid, saab teada mõne päeva pärast. 12.oktoobril õppisid Varbla naised sõlmbatikat. Huvilisi tuli kokku 9. Igaüks sai riidetüki kätte ja võis seda soovi kohaselt sõlmida, siduda või lausa õmmelda, spikriteks juhendaja Urve Selbergi tehtud tööproovid. Kuni kangatükid potis värvivees keesid, pakkis Eva lahti kingituse käsitööringile 12 kruusi. Uutest kruusidest Airi toodud teed juues ja Tiiu kasvatatud melonit süües möödus ooteaeg õdusalt. Kõige põnevam osa õhtust oli proovitööde lahti harutamine. Tulemus sai päris huvitav. Aitäh osalejatele! Urve Selberg Saulepi Seltsimajas tegeleti TÕN-i nädalal päikese jooga elujõu tõstmise harjutustega, keraamika ja kaltsuvaipade kudumisega. 2011

2 2 Varbla Valla Infoleht Nr.10 (143) VOLIKOGU PROTOKOLL Varbla 28. september a nr 12 Osa võtsid volikogu liikmed: Marika Sabiin; Raimond Lobjakas; Taavi Ojala; Margit Merila; Ilme Lootsmann; Meelis Holter; Signe Tetsmann. Puudusid volikogu liikmed: Ants Nurk, Heino Sabiin. Toimus päevakorra arutelu ja Marika Sabiin tegi ettepaneku lisada päevakorda punkt 3. ühisveevärgi arengukava koostamisest ja rahastamisest. Ühehäälselt kinnitati järgnev: PÄEVAKORD: 1.Varbla valla 2011.a eelarve 8 kuu täitmise analüüs HINNAPÄRING Varbla Vallavalitsus soovib hinnapakkumisi köögivilja ostmiseks Varbla Hooldekodule ja Varbla Põhikoolile Ostetav kaup: Köögiviljade ostmine Varbla Hooldekodule ja Varbla Põhikoolile. Lepingu lühikirjeldus: Erinevad köögiviljad (kartul, kapsas, porgand, kaalikas, sibul, peet) ja nende transport Varbla Põhikooli ja Varbla Hooldekodusse. Kauba tarnimine toimub kord kuus. Hinnapakkumisi võib esitada igale ostetavale kaubale eraldi. Lepingu kogused võivad muutuda 20 % ulatuses. Leping sõlmitakse 6 (kuueks) kuuks. Ostetava kauba üldkogus Kartulit 3700 kg (kuue kuu kogus) Porgand 340 kg (kuue kuu kogus) Kapsas 150 kg (kuue kuu kogus) Sibul kuus 225 kg (kuue kuu kogus) Kaalikas 190 kg (kuue kuu kogus) Peet 190 kg (kuue kuu kogus) Pakkujate või taotlejate individuaalne seisund, sealhulgas kutse- või ettevõtlusregistrisse kuulumisega seotud nõuded 4.1. Pakkuja peab olema registreeritud oma asukohamaa äriregistris. Hinnapakkumise esitamise nõuded: Hinnapakkumine tuleb esitada etteantud vormil nr 1. Vorm on kättesaadav kohapeal Varbla Vallavalitsuses (aadressil Varbla küla Varbla vald Pärnumaa), taotledes vormi e-postilt vallavalitsus@varbla.ee ning Varbla valla koduleheküljel Hinnapakkumine tuleb edastada kinnises ümbrikus, millel on märge KÖÖGIVILJA HINNAPAKKUMINE. Hinnapakkumised saata posti teel või tuua Varbla Vallavalitsusse, aadressil Varbla küla Varbla vald Pärnumaa Hinnapakkumiste esitamise tähtaeg on 31. oktoober a. kell HINNAPÄRING Varbla Vallavalitsus soovib hinnapakkumisi toorpiima ostmiseks Varbla Hooldekodule. Ostetav kaup: Toorpiima ostmine Varbla Hooldekodule. Lepingu lühikirjeldus: Toorpiima ostmine koos transpordiga Varbla Hooldekodusse iga päev. Lepingu kogused võivad muutuda 20 % ulatuses. Leping sõlmitakse 6 (kuueks) kuuks. Ostetava kauba üldkogus Toorpiim 2000 liitrit (kuue kuu kogus). Pakkujate või taotlejate individuaalne seisund, sealhulgas kutse- või ettevõtlusregistrisse kuulumisega seotud nõuded Eelarve kulude pool on täitunud 74% ulatuses, tulud on täitunud 77% ulatuses. 2. Erateede avalikku kasutusse võtmise kord Erateede avalikku kasutusse võtmise kord on vajalik, kuna meil puudub vastav seadusandlus, mis antud teemat reguleeriks ja seoses majanduslikult raske olukorraga teedehoolduses vajab erateede avalikku kasutusse võtmine konkreetsete tingimuste sätestamist. Otsustati kinnitada erateede avalikku kasutusse võtmise kord. 3.Ühisveevärgi arengukava koostamisest ja rahastamisest Ühisveevärgi arengukava koostamine on kohustuslik, seega peab vald leidma rahalised vahendid arengukava koostamiseks. Otsustati toetada ühisveevärgi arengukava koostamist, summa täpsustatakse järgmisel volikogu koosolekul. 4. Vaba mikrofon. 4.1 MTÜ-te ümarlaud Volikogu liige Margit Merila tegi ettepaneku korraldada MTÜ-te ümarlaud. Vallavanem Sivar Tõnisson vastas, et enne tuleks arengukava koosolekud ära pidada ning arengukavast ettekujutus saada, pärast seda oleks mõistlik MTÜ-te ümarlaud korraldada. Marika Sabiin Varbla vallavolikogu esimees 4.1. Pakkuja peab olema registreeritud oma asukohamaa äriregistris Pakkujal peab olema Veterinaar- ja Toiduameti tõend toorpiima müügiks. Hinnapakkumise esitamise nõuded: Hinnapakkumine tuleb esitada etteantud vormil nr 1. Vorm on kättesaadav kohapeal Varbla Vallavalitsuses (aadressil Varbla küla Varbla vald Pärnumaa), taotledes vormi e-postilt vallavalitsus@varbla.ee ning Varbla valla koduleheküljel Hinnapakkumine tuleb edastada kinnises ümbrikus, millel on märge TOORPIIMA HINNAPAKKUMINE. Hinnapakkumised saata postiga või tuua Varbla Vallavalitsusse, aadressil Varbla küla Varbla vald Pärnumaa Hinnapakkumiste esitamise tähtaeg on 31. oktoober a. kell HINNAPÄRING Varbla Vallavalitsus soovib hinnapakkumisi küttepuude ostmiseks Varbla Hooldekodule, Saulepi Raamatukogule, Saulepi Seltsimajale ja Paadrema Külakeskusele sügiseks 2012.a. Ostetavale kaubale esitatavad tingimused: Märjad, saetud ja lõhutud lehtküttepuud (valge lepa sisaldus kuni 50 %) pikkusega 50 cm, puuhalu läbimõõt alates 5 cm. Lepingu lühikirjeldus: Küttepuude ostmine koos transpordiga ja mahalaadimisega Varbla Hooldekodusse, Saulepi Raamatukogusse, Saulepi Seltsimajja ja Paadrema Külakeskusesse. Kauba tarnimine ajavahemikul 16.aprill 2012.a kuni 01.mai a. Hinnapakkumisi võib esitada igale asutusele eraldi. Ostetava kauba üldkogus: Varbla Hooldekodu 35 rm Saulepi Raamatukogu 10 rm Saulepi Seltsimaja 25 rm Paadrema Külakeskus 20 rm Pakkujate või taotlejate individuaalne seisund, sealhulgas kutsevõi ettevõtlusregistrisse kuulumisega seotud nõuded: 4.1 Pakkuja peab olema registreeritud oma asukohamaa äriregistris. Hinnapakkumise esitamise nõuded: Hinnapakkumine tuleb esitada etteantud vormil nr 1. Vorm on kättesaadav kohapeal Varbla Vallavalitsuses (aadressil Varbla küla Varbla vald Pärnumaa), taotledes vormi e-postilt vallavalitsus@varbla.ee ning Varbla valla koduleheküljel Hinnapakkumine tuleb edastada kinnises ümbrikus, millel on märge KÜTTEPUUDE HINNAPAKKUMINE. Hinnapakkumised saata postiga või tuua Varbla Vallavalitsusse, aadressil Varbla küla Varbla vald Pärnumaa Hinnapakkumiste esitamise tähtaeg on 5. detsember a. kell

3 Nr.10 (143) Varbla Valla Infoleht 3 EESTI LIPU PÄEVADEST Sinimustvalge lipu heiskamisega muudame olulised sündmused ja tähtpäevad pidulikumaks. Näiteks heiskame Eesti lipu sünnipäevadel, kooli lõpetamise, abiellumise ja miks mitte ka pensionile jäämise puhul. Kuid peale perekondlike oluliste sündmuste on olemas ka meile kõigile ühiselt olulised rahvuslikud tähtpäevad, mil heiskame Eesti lipud. Inimesi seob kokku ühine minevikukogemus ja ühised väärtused. Selle ühtsustunde üheks väljendamisvormiks on lipu heiskamine neil ühiselt oluliseks peetavail päevadel. Riiklikud lipupäevad Riigikogu on kehtestanud 18 lipupäeva. Oma sisult võib need jagada kolme rühma: omariikluse, pereväärtuste ning kultuuriga seotud sündmused ja tähtpäevad. Kõige enam on meil omariiklusega seotud lipupäevi: Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, Tartu rahu aastapäev, iseseisvuspäev, Euroopa päev, võidupüha, taasiseseisvumispäev, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise päev ning rahvahääletuse toimumise päev. Pereväärtusi kätkevaid lipupäevi on neli: emade-, leina-, teadmiste- ja isadepäev. Meile ainuomase kultuuriga seotud lipupäevi on samuti neli: emakeelepäev, Eesti lipu, jaani- ja hõimupäev. Uus lipupäev Käesoleval aastal lisandus üks lipupäev hõimupäev. Seda tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päev. Hõimupäeva eesmärgiks on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning sellega väärtustatakse ühist pärandit aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930-ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas. Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus- ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril aastal. Heiskamine südame sunnil Riigikogu kehtestatud lipupäeval ei ole lipu heiskamine kohustuslik. Samas ootab riik ja kaaskodanikud, et vähemalt kolmel päeval aastas iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval oleksid lipud heisatud kõikidele äri-, elu- ja büroohoonetele. Soovituslikult heiskame Eesti lipud ka kõikidel teistel riiklikel lipupäevadel. Lippude heiskamisega anname märku isiklikest rõõmu- ja kurbusepäevadest ning väljendame ka ühiseid väärtuseid ja ideaale. Isiklikel tähtpäevadel heiska Eesti lipp oma koduõues, meile kõigile olulistel tähtpäevadel katame aga kogu Eestimaa sinimustvalgete lippudega! Gert Uiboaed Riigikantselei sümboolikanõunik 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. 24. veebruar Eesti iseseisvuspäev Eesti iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev. Iseseisvuspäev märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist. 24. veebruaril a avaldas Päästekomitee Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, milles kuulutati välja Eesti Vabariik. 14. märts emakeelepäev Eesti keelde on talletatud meile ainuomane kultuuri- ja minevikukogemus. Emakeelepäev meenutab, et eesti keel vajab tähelepanu ning et eesti keele puhtus ja püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist. 9. mai Euroopa päev II maailmasõja lõpu viienda aastapäeva puhul pidas Prantsuse välisminister Robert Schuman kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule. Maikuu teine pühapäev emadepäev Emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev. 4. juuni Eesti lipu päev Eesti lipp on eestluse kandja. Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aasta-päeval. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet. 14. juuni leinapäev Leinapäeval meenutatakse okupatsioonivõimude poolt represseeritud ja okupatsioonivõimude tegevuse läbi hukkunud isikuid. Leinapäeval ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi. 23. juuni võidupüha Võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust. 23. juunil a oli Vabadussõja üks murdepunkte: sel päeval võideti tagasi Võnnu. Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu. 24. juuni jaanipäev Jaanipäev on ürgne eestlaste pidupäev. Jaanipäev on kultuuriline side põhjala ja muinas-eestlusega. Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud võidu külma ja pimeduse üle. 20. august taasiseseisvumispäev Taasiseseisvumispäeval lõppes okupatsioon Eesti Vabariigis. 20. augustil tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu koostöös Eesti Komitee esindajatega otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus. 1. september teadmistepäev 1. septembril algab traditsiooniliselt koolides õppetöö. Teadmistepäeval osutatakse erilist tähelepanu kooliteed alustajatele, kuid üldisemalt ka haridustöötajatele. Oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäev Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päev. Sellega väärtustame ühist pärandit ning avaldame toetust soome-ugri rahvaste kultuurilistele püüdlustele. Novembrikuu teine pühapäev isadepäev Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli laste kasvatamisel. Isadepäev on kõigi isade ja perede ühine tähtpäev. Valimiste ja rahvahääletuse toimumise päev Valimised ja rahvahääletus on kõige otsesem demokraatia väljendus. Rahvas kui kõrgeima võimu kandja sekkub siis otsustusprotsessi.

4 4 Varbla Valla Infoleht Nr. 10 (143) 7 töösuhete alast nõuannet 1) Kirjutasin tööandja survel lahkumis -avalduse, olen töötu aga miks ma ei saa Töötukassalt toetust? Töötukassast toetuse saamise eelduseks on sunnitud, mitte vabatahtlik töötus. Sunnitud töötus tekib tööandja algatusel, olgu selleks siis töö ümberkorraldamisest või töö lõppemisest tingitud koondamine, ettevõtte pankrot või töölepingu erakorraline ülesütlemine mõnel muul põhjusel. Silmas tuleb pidada seda, et kui töötaja lahkub pahandusega, näiteks usalduse kaotuse või varguse tõttu, siis ei ole Töötukassast midagi loota. 2) Pärast euro tulekut makstakse vähem palka, kas nii võib? Euro käibeletulek ei muuda töölepingut, ega saa olla ettekäändeks töölepingu (töö tasustamise aluste) muutmiseks. Töölepingus kokku lepitud kroonipalka tuleb edasi maksta, ainult valuuta on vahepeal muutunud - nüüd makstakse seda eurodes. Veelgi enam - seni, kuni kroonipalk on eurodesse ümber arvestatud kursiga 15,6466, ei ole vaja isegi töölepingut muuta ega sinna europalka sisse kirjutada. Juhul, kui eurole üleminekuga on tehtud ümberarvestamise tagajärjel ümardamisi, peaks selle kohta tehtama töölepingu muudatus, mida saab loomulikult teha ainult poolte kokkuleppel. 3) Firma omanikud ja nimi muutus, kas minuga sõlmitakse nüüd uus tööleping? Vastavalt Töölepingu seadusele omanike vahetus, ettevõtte üleminek või jagunemine ei muuda kehtivat töölepingut. Uus omanik võtab kehtivad lepingud muutmata kujul üle. Uuel omanikul võib küll olla soov teha ümberkorraldusi, kuid midagi ei muutu enne, kui töötaja millelegi alla kirjutab (nõustub). Ka siis, kui töötaja on olude sunnil valmis kehvemate töötingimustega uue omaniku juures, tuleks nõuda olemasoleva lepingu muudatust, mitte nõustuda uue lepingu sõlmimisega, sest võimaliku koondamise korral tulevikus sõltub Töötukassast saadava koondamishüvitise suurus tööstaažist tööandja juures. Uue töölepingu sõlmimise korral hakkab tööstaaž nullist lugema ja vana lepingu alusel varem töötatud aastaid koondamishüvitise määramise juures ei arvestata. 4) Kas puhkusetasu makstakse ette? See on tõesti tööandja poolne seadusejärgne õigus. Puhkus, mille pikkus on üld -juhul 28 kalendripäeva, antakse jooksva kalendriaasta eest. Kui seda ei anta just aasta viimasel kuul, siis paratamatult osa puhkusest on töötaja saanud avansina ette. Töölt ära minnes tuleb aga võlg tagastada, ehk siis ettepuhatud osa tööandjale tagasi maksta. Toome näiteks, et töötaja puhkas maikuus 28 päeva ja soovib 30. juunil töölt ära minna. Sellisel juhul peab tööandja töötaja lõpparvest II poolaasta ettepuhatud 14 päeva tasu kinni. Et asi võrdne oleks, on tööandjal samamoodi kohustus lahkuvale töötajale hüvitada väljateenitud, kuid veel kasutamata puhkus. 5) Firma kolib tehase linnast välja, kas pean seal tööl hakkama käima? Siinkohal aitab töölepingu lugemine, kus peab olema kirjas töö tegemise koht. Tavaliselt on see määratletud kohaliku omavalitsuse täpsusega ja kui uus asukoht jääb samasse piirkonda, siis tuleb töötajal töölepingut täita. Praktikas on vaidluste korral siiski arvestatud, kas asukohavahetus põhjustab töötajale ebaproportsionaalselt liiga suuri logistilisi ebamugavusi. Näiteks võib tuua olukorra, kus tööpäev teises linna servas algab varem, kui avatakse lasteaed, kuhu töötaja peab oma lapse viima. Teisalt on mul siiralt kahju tööandjast, kes kirjutab töölepingusse töö tegemise koha sisse aadressi täpsusega ja otsustab siis kõrvaltänavasse kolida. 6) Ületundide eest soovin saada lisatasu, sellel eest antakse hoopis puhkepäevi, kas nii võib? Tegelikult käitub tööandja igati seaduskuulekalt. Meie töölepingu seadus on oma mõttelt Eesti tänasest elatustasemest natukene ees. Nimelt eeldab seadus Euroliidu heaoluühiskonna vaimus, et inimese vaba aeg on rahast tähtsam ja seetõttu on tööandjal kohustus ületunnid eelkõige vaba ajaga hüvitada. Kui see võimalik ei ole ja töötaja nõustub, siis võib ületunnid 1,5-kordselt hüvitada. Paraku on meie elatustase veel selline, et enamasti vajame raha rohkem, kui vaba aega. 7) Töötasin 2 kuud, kirjalikku töölepingut ei ole, raha ei ole seni saanud, mida teha? Kuni kahenädalase töösuhtega ei ole kirjalik tööleping nõutav, samas kirjaliku lepingu korral on lihtsam töösuhet tõendada ning see annab kindlustunde kokkulepitud tasu ja töötingimuste suhtes. Juhul, kui kahest nädalast pikema töötamise korral puudub kirjalik tööleping, ei tee selle vorminõude rikkumine töölepingut olematuks. Kui tööandja hakkab töösuhet eitama, võib töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni, kuid enne peab ta koguma ja esitama tõendeid oma töötamise kohta tööandja juures. Selleks võivad olla tunnistajate ütlused, meilivahetus tööandja meiliaadressilt, töökäsud, sõidulehed, tööajagraafikud jne. Kui töösuhe on tõestatud, tekib töötasu maksmise küsimus, sest ka see võib vajada tõestamist. Samas tuleb siin jällegi appi Töölepingu seadus, mis määrab, et töötasu tõendamata jätmise korral arvestatakse töötasuks summa, mis harilikult selle töö eest selles piirkonnas makstakse. Soovime kõigile võit-võit lahendusi töösuhetes. Kokkuvõte on koostatud nõuandekeskuses tööõiguse küsimuse -vastuse alusel. Sealt saab lugeda arvukalt teisi tööõigusalaseid nõuandeid ning keeruliste probleemide korral tasub uurida kodulehel pakutavaid võimalusi. Uute kohtumisteni! Autorid: Merike Mihkelson, Tiit Kruusalu Personaliteenused, tööõigusabi Eelmise kuu Varbla Valla infolehes tutvustati Pärnumaa Kutsehariduskeskuses toimuvaid aianduse ja palkmajaehituse kutseõppe projekte. Nendes osalemise tingimused on täpsustunud. Õppima võivad asuda 16-29aastased noored, kes ei tööta ja on ainult põhiharidusega või katkestanud põhihariduse omandamise 2010/2011. õppeaastal või varem. Eesti Töötukassas arvelolek ei ole nõutav. Rohkem infot aadressilt Varbla Vallavalitsus kutsub Teid piirkondade külakoosolekutele, kus tutvustatakse Varbla valla arengukava ja arengukava küsitlusuuringu tulemusi. Koosolekud toimuvad: 14.okt, reede, kell Paatsalu Puhkekeskus 18.okt, teisipäev, kell Paadrema Külakeskus 19.okt, kolmapäev, kell Varbla Rahvamaja 28.okt, reede, kell Saulepi Seltsimaja

5 Nr.10 (143) Kohalikud vaatamisväärsused Pöörake seene juurest alla, nii juhatavad Mereäärse küla elanikud oma külalisi, kes pole siinkandis varem käinud. Samas on Nõmme bussipeatus, kuid selle nimi on autoaknast halvasti nähtav ja seepärast enamasti orientiiriks ei võeta. Selle seenekujulise varjualusega, mis on juuresoleval pildil, ollakse niivõrd harjunud, et arvatakse seal seisvat juba iidsetest aegadest. Tegelikult selle püstitamise aega ei mäleta enam keegi, kuid arvatakse, et võis olla ligi 60 aastat tagasi. Ehitajateks oli perekond Brand, kes kasutas selleks oma isiklikke materjale. Siina Brand mäletab, et oli vaja saada ka teemeistri ja metsaülema luba. Aastate jooksul on seent parandanud Brandid ise ja ka teised Mereäärse ja Nõmme küla mehed. Praegune posti pidi olema tammepuust ja peaks vastu pidama veel sada aastat. Vanemad inimesed nimetasid seda kohta Parika teeotsaks. Arvatavasti selle pärast, et enne sõda oli Parika talu üks küla tähtsamaid, sest seal asus piirivalve kordon ja sinna oli ehitatud ka telefoniliin. Samas lähedal, umbes 200 meetrit Paatsalu poole, on metsa sees ligi 2,5 meetri kõrgune rändrahn, mis on riikliku kaitse all. Kaitse all olemist näitab vastav Varbla Valla Infoleht tahvel, mis aga maanteele ei paista. Kui pöörata vanale maanteele, mis viib Nõmme külla, siis on kivi nähtav. Sealt mitte kaugel metsas oleva liivakünka sees on tähistamata haud, kuhu aasta sügisel maeti kaks eesti soost meest, kes kandsid saksa mundrit. Mehed olid Kruusiaugu talu õues, kui Paatsalu poolt tulnud punaarmeelsed neid märkasid ja järgnes muidugi mahalaskmine. Nõmme küla inimesed matsid surnukehad maha ja püüdsid pärast nende omastele 5 teatada, kuid ühendust saada ei õnnestunud. Palju aastaid hooldas keegi seda hauda, istudes lilli ja puhastades ümbrust, kuid nüüdseks ei ole enam jäänud ühti Nõmme küla põliselanikku ja ka haud on juba aastaid mahajäetud. Kord helistasin niisugusele organisatsioonile nagu Sõjahaudade Hoolde Liit, et mida selle matusepaigaga ette võtta, aga sealt öeldi, et kui oldi saksa sõjaväelased, siis peab nendega tegelema Saksa riik. Endel Raudkivi kutsekooli, kus on sama või sarnane eriala. Või soovid hoopis omandada uut elukutset omaealiste, elukogenud inimeste grupis? Ka siin on sulle abiks programm KUTSE! Sinu hariduse omandamine jäi aastate taha ning on minetanud oma funktsiooni, kuid nüüd oled motiveeritud leidma uut rakendust läbi uue kvalifikatsiooni omandamise, aga Sa ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Õppimine omaealiste, elukogenud inimestega, ühes grupis oleks meelepärasem? Antud programm pakub Sulle sellise võimaluse. Programm KUTSE on teinud läbi uuenduskuuri ning lisaks Programmi alusel õppimisele ei ole eelduseks varasem sarnane katkestanutele on programmi raames võimalik õppida ka haridus, töötamine antud erialal või töötu staatus. Oluline on täiskasvanutel eraldi õpperühmades. vaid tahe õppimiseks. Kui sa oled kunagi katkestanud õpingud kutseõppeasutuses ning tahaksid need nüüd lõpetada, siis on programm KUTSE just sinule! Kas ka Sinuga juhtus nii, et majandusõitsengu ajal tundus töötamine mõistlikum kui õppimine ning praktikalt tagasi kooli Sa enam ei jõudnud? Nüüd aga on olukord tööturul hoopis teine. Äkki kuluks lõputunnistus siiski ära? See programm on suunatud Sulle, kui oled õppinud kutsekoolis ja ajavahemikus selle pooleli jätnud. Katkestamise põhjused pole olulised. Huvi korral pöördu kutsekooli, kus õppisid enne või teise Kui asud õppima programmi KUTSE alusel, siis on Sul võimalik taotleda õppijatele ettenähtud õppetoetust, sõidusoodustust ja koolilõuna toetust. Õpe on TASUTA! Kooli kontaktandmed leiad aadressilt Uuri oma võimalusi kohe! Lisainformatsiooni saad ka telefonil ja e-posti teel aivi.virma@hm.ee või jatkukutse@hm.ee Aivi Virma Programmi KUTSE juht

6 6 Varbla Valla Infoleht Nr.10 (143) SAULEPI RAAMATUKOGU UUED RAAMATUD Teatmekirjandus: Vendla,J. Ants Lepson, laevakapten ja maalikunstnik Palusalu,R. Taluaia taimed Tšuvašid Õigusega vabadusele Kasak,R 50 aastat saatana embuses Jaanipäev Remmel,O. Meditsiinist Pärnus läbi sajandite Aavik,E. Must ronk Lastekirjandus: Maripuu,A. Miks rähnipojad alailma karjuvad? Taadi tare Kivimaa,E. Kratitüdruk Krata Jõgi,P. Lehm Lonni Euroopa-reis Reppo,E. Sabaotsakesed Ilukirjandus: Vilep,H. Saatuse mängud Vaino,E. Santlaagrid Jõeveer,T. Minu Haiti. Ellujääja Sabolotny,M. Peaaegu inimene Soonik,M. Tühipüks Ojanurme,V. Kõrvaline maanurk Pino,N. Seal, kus rukkiväli Kurmiste,K. Tuulekülv Roberts, N. Hetk, mida nautida Roberts,N. Igikestev õnn Highsmith,P. Hädavares Cornick,N. Skandaalisahin Sholes,L. Viimane saladus Willett,M. Andestus Akunin,B. Azazel Mallery,S. Ei keegi muu kui sina Roberts,N. Otsing Merrill,C. Süütuse hind Brussolo,S. Talvehirmud McLeod,S. Vere magus lõhn Gruen,S. Vesi elevantidele Brown,S. Võidujoovastus Lovelace,M. Ajaratsurid: Kaitsja Camp,C. Ootamatused Macomber,D. Pelican Court 311 Macomber,D. Cranberry Point 44 Riera,C. Pool hingest Francis,D. Katsetus Mc Cabe,A. Kes tihkaks suudelda krahvi Cookson,C. Klaasneitsi Banner,G. Kuninga silmad Cooper,J. Polo Howard,L. Teemandilaht Kirk,C. Tundmatusse armunud Soomra Enduuro Krossikoolitus Kutsume osalema Krossikoolitusele Audru, Häädemeeste, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Saarde, Sauga, Tahkuranna, Tõstamaa, Varbla valla noori, kes on on tehnikaspordist huvitatud kuid ei ole seni suuremal määral sellega tegeleda saanud. Koolitus on sobilik 15 kuni 25 aastastele noortele. Osaleda võivad nii poisid kui tüdrukud. Kuna koolitus toimub leader-meetme raames antava projektitoetuse alusel, siis sellel koolitusel osalemine on tasuta. Koolitusel osaleda sooviv isik peab ennast eelregistreerima telefoni teel kella kuni ni. Registreerimine kestab kuni AEG, KOHT, MASINAKLASSID Koolituse aeg kuni 12 november 2011 a. (koolitused reedest kuni pühapäevani) Koolituse koht Soomra küla, Audru Vald, Pärnumaa Masinaklassid 125cc, 450cc (masinad, mis on koolitusel kasutatavad) KOOLITUSE KORRALDUS Korraldaja: MTÜ Soomra Enduuro, mob saab proovile panna praktiliste harjutuste käigus. TERE TULEMAST! Romet Puuram MTÜ Soomra Enduuro KOOLITUSE AJAKAVA Koolitus 1 21 okt Koolitus 2 22 okt Koolitus 3 23 okt Koolitus 4 28 okt Koolitus 5 29 okt Koolitus 6 30 okt Koolitus 7 4 non Koolitus 8 5 nov Koolitus 9 6 nov Koolitus nov Kuidas viiakse koolitus läbi? Koolitus toimub nii, et registreerinud osavõtjad jagatakse gruppidesse ja iga grupp saab endale sobiva nädalapäevad, millal tulla koolitusele. Koolitusele tulles tuleb arvestada, et kogu tegevus toimub välitingimustes ja selleks tuleb vastavalt riietuda. Kõigile registreerunutele viiakse läbi tutvustav osa ja räägitakse ohutustehnikast. Koolituspäevade käigus läbitakse teoreetiline ja praktiline koolitus. Koolituse käigus omandatud oskused TÄHELEPANU MÄLUMÄNGUHUVILISED! VARBLA MÄLUMÄNGUSARI Palume mängust huvitatud kuni 5-liikmelistel võistkondadel registreeruda 24.oktoobriks k.a. Esimene mäng toimub reedel, 28.oktoobril kell Varbla rahvamajas Kontaktid: Anneli Lobjakas tel , e-post: anneli varbla.ee

7 Nr.10 (143) Varbla Valla Infoleht 7 Eesti rahva enda tehtud mängufilm Täitsa lõpp jõuab novembris Varbla Rahvamaja kinoekraanile Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm Täitsa Lõpp on ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, ogarate inimestega toime tulekust ja armastuse leidmisest. Aasta algul kirjutati internetipõhiselt-interaktiivselt filmi stsenaarium. Aprillis ja mais valiti Kanal 2 telesaatest Kinotehas filmi peaosatäitjad Mihkel (Märt Koik) ja Brenda (Ester Korkiasaari). Juunis ja juulis valiti rahva osalusel võttepaigad ja kõrvalosatäitjad ning augustis toimusid filmivõtted 15 maakonnas. Septembris ja oktoobris monteeriti kõik kokku ning filmi esilinastus toimub maagilisel kuupäeval ! Filmiseanss Varbla Rahvamajas algab 11. novembril kell 20:11. Piletid müügil Piletilevis või kohapeal. Täispilet 3, sooduspilet 2.

8 Nr.10 (143) Varbla Valla Infoleht 8 ÕNNITLEME OKTOOBRIKUU SÜNNIPÄEVALAPSI! ALMA RANNAPÕLD 101 AINO SOOSALU 84 ALIINE LILLESALU 83 LAINE LIIV 83 ÜLO BERGMANN 80 MATI SAAR 70 LAINE VEEVÄLI 70 ÕNNITLEME JUULIKUU SÜNNIPÄEVALAST! ANNE VALLIMÄE - 55 ÕNNE PERELISALE! SÜNDISID MARTIN OJALA HERMAN LUMERA MÄLESTAME! ARVO LUBERG VARBLA KIRIK ANNAB TEADA: Jumalateenistus kell teenib õp.lembit Tammsalu Armulaud JUMALATEENISTUS KELL teenib õp. Lembit Tammsalu Armulaud ESIMENE ADVENT KELL teenib õp. Lembit Tammsalu Armulaud SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK VARBLA VALLAMAJAS 2. november a st Nägemisteravuse kontroll maksab Prillitellijale on kontroll TASUTA. INFO ja eelregistreerimine telefonil DOONORIPÄEV Varbla Rahvamajas Kell Doonoritele abipakk!