Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AS INFRAGATE Eesti T

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AS INFRAGATE Eesti T"

Väljavõte

1 Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA Tallinn 2016

2 SISUKORD 1. Üldosa Töö nimetus Objekti asukoht Töö tellija Töö täitja Töö eesmärk ja sisu Lähteandmed Töö teostamine Asula ja selle sotsiaal-majanduslik areng Looduskeskkond Asula soojusenergiatarve ja selle muutused Soojustarbimisnäitajad Soojustarve asula kaugküttepiirkonnas Soojustarve väljaspool kaugküttepiirkonda Asula soojusvarustus ja kaugkütte võrgupiirkonna areng Soojusvarustuse praegune seisund ja näitajad Arengu alternatiiv Arengu alternatiiv Arengu alternatiiv Arengu alternatiiv Arengu alternatiivi valik Asula soojusmajanduse majandus- ja finantsanalüüs (MFA) Asula soojusmajanduse keskkonnamõju eelhinnang Asula soojusmajanduse varustuskindlus Asula soojusmajanduse arengu tegevuskava Kokkuvõte Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 2 / 32

3 1. ÜLDOSA 1.1. TÖÖ NIMETUS: Tabivere aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks OBJEKTI ASUKOHT: Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 1.3. TÖÖ TELLIJA: Tabivere Vallavalitsus Aadress: Tuuliku 11, Tabivere, Jõgevamaa Registrikood: Esindaja: Aivar Lääne, Abivallavanem, tel TÖÖ TÄITJA: AS Infragate Eesti Aadress: Kadaka tee 5, Tallinn Registrikood: Esindaja ja töö koostaja: Tarmo Mäeküla, tel Majandustegevuse registreeringud: EP Hoone ja selle juurde kuuluva küttesüsteemi, sh. katla- (v.a elektri- ja gaasivarustuse osa), ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi ehitusprojekti koostamine; kaugküttesüsteemi ehitusprojekti koostamine ( ) EK Hoone ja selle juurde kuuluva küttesüsteemi, sh. katlasüsteemi (v.a elektri- ja gaasivarustuse osa), ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi auditi ja ehitusprojekti ekspertiisi tegemine; kaugküttesüsteemi ehitusprojekti ekspertiisi ja auditi tegemine ( ) Kontrollija: Toomas Rähmonen, tel , Volitatud soojustehnika insener V (kutsetunnistus ) 1.5. TÖÖ EESMÄRK JA SISU Käesoleva töö eesmärgiks oli kohalikule omavalitsusele ja soojusettevõtjale Tabivere aleviku ja selle kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava koostamine 15 aastaseks perioodiks vastavalt Kaugkütteseadusele, mh. tehnilise ja majandusliku arendustegevuse ning investeeringute ja keskkonnamõju planeerimiseks LÄHTEANDMED Tabivere asula soojusmajanduse arengukava koostamise lähteandmed on Tellija antud arengukava koostamise lähteülesandes, taustakirjelduses ja kaugküttepiirkonna plaanil; samuti Vallavalitsusel olemasolevas Tabivere valla arengukavas aastateks (2014.a.) ja Tabivere valla üldplaneeringus (2015.a.) TÖÖ TEOSTAMINE Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 3 / 32

4 Käesoleva arengukava jaoks ülevaatused Tabivere soojusmajanduse objektidel kohapeal teostati 2015.a. novembris-detsembris ja 2016.a. jaanuaris, koos nähtukuuldu ülesmärkimisega ja ülespildistamisega. OÜ-st Tabivere Soojus saadi soojusmajanduse kohta andmeid, selgitusi ja muud abi Juhataja Rannar Raantse ja raamatupidaja Elle Kaljurand käest. Kogu saadud andmestu süstematiseeriti ja analüüsiti, mille tulemusena on arengukava koostatud. Kasutatud kirjandusallikatele on vajadusel viidatud nurksulgudes []. 2. ASULA JA SELLE SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ARENG Tabivere alevik on Tabivere valla üks keskusi, koos Maarja-Magdaleena külaga. Tabivere aleviku elanike arv oli 2014.a. 961 inimest ja see on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Tabiveres paikneb nii 3-korruselisi korterelamuid kui väikeelamuid, mõningad ühiskondlikud ja teenindusasutused sh. Vallavalitsus, põhikool, lasteaed, hooldekodu, vabaajakeskus, 2 kauplust, postkontor, muuseum jms. Tabivere (Voldi) mõisa endine valitsejamaja ja park kuuluvad arhitektuurimälestiste hulka. Tootmisettevõtetest paiknevad Tabiveres järgmised, ka Eesti mõõtmetes üsna arvestatava suurusega: - Same OÜ: põllu- ja metsamasinate tootmine ja masinaosade valmistamine, ca. 50 töötajat; - Mayeri Industries AS (Tabiveres alates 2005.a., teiselpool raudteed): keemiliste puhastus- ja pesuainete tootmine, ca. 50 töötajat; - Baltic Connexions AS (teiselpool raudteed): mööblikomponentide ja aiamajade tootmine. Tabivere asub Tartust ja Jõgevalt mõlemast ca. 30 km kaugusel, looduskaitselise Saadjärve (Tabivere järve) ääres. Asula paikneb Tartu Jõgeva Aravete tugimaanteel nr. 39 ja seda läbivad lisaks kohalikele liinidele Tartu Jõgeva Rakvere kaugbussiliinid. Tabiveres on raudteejaam Tartu Tapa raudteel ja rongiühendus kergendab ka igapäevast töölkäimist Tartus. Tabiverest möödub Tartu Rakvere maagaasitorustik DN 500 rõhul (MOP) 55 bar Saadjärve gaasijaotusjaamaga ja asula on Eesti Gaas poolt täielikult gasifitseeritud. Tabivere elektrijaotusvõrgul on Elektrilevi-l asulas 2 alajaama. Tabiveret varustab veega AS Emajõe Veevärk. Tabivere on üldiselt jätkusuutliku elu-, sotsiaalse- ja ka töökeskkonnaga alevik Tartu ja Jõgeva mõjusfääris, mis nähtavasti hoiab ära asula ääremaastumise. Jõgevamaal on keskm. brutopalk 800 EUR/kuus. Tabiveres näit. korterite hinnatase on arvestatava suurusega. Tabivere valla KOV võimekus oli 2013.a. 215 valla hulgas LOODUSKESKKOND Tabivere asula paikneb voorel avatud ja vähese puistuga alal. Geoloogiliselt koosneb pinnas ülaosas m paksusega kvaternaari moreenist (savidest, liivast), sügavamal on kruusa, veeriste ja munakatega liivsavi ja saviliiv, alates 70 m Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 4 / 32

5 sügavuselt on lubjakivi/dolomiit [Lõuna-Eesti Varahaldus Tabivere valla osaüldplaneering. Saadjärve I sihtala. KSH aruanne]. Meteoroloogiajaamad on nii Tartus kui Jõgeval (registreeritud külmemaid talvi Eestis). Tartu (sisemaa II) piirkonnas on tasakaalutemperatuuril +17 C normaalaastal olnud 4295 kraadpäeva [ET Eesti kraadpäevad], sh. Tartus kütteperioodil 4000 kraadpäeva. Kütteperiood on Jõgevamaal 221 päeva/aastas ja keskmine õhutemperatuur sellal 1,8 C [EVS 829:2003 Hoone soojuskoormuse määramine]. Pinnase suurim külmumissügavus Tartus kuni 1980.a. on olnud 10/50 aasta jooksul 110/134 cm [ET Eesti kliimateatmik ehitajatele]. 3. ASULA SOOJUSENERGIATARVE JA SELLE MUUTUSED Tabivere soojusmajanduse üldise korralduse kohustus lasub kohaliku omavalitsuse tasandil Tabivere Vallavalitsusel SOOJUSTARBIMISNÄITAJAD Olemasolevate hoonete soojustarbe suurust saab arvestada viimaste aastate tegeliku soojuse või gaasitarbimise järgi, taandades selle normaalaasta tarbimisele. Tarbevee soojendamiseks (365 d/a) võib arvestada kaugküttel elamutes ca. 20 % ja ühiskondlikes hoonetes ca. 10 % aastasest soojustarbest. Tartus (Ülenurmel) oli kraadpäevi 2013.a. 3920, 2014.a. 3887, 2015.a. 3600, so. perioodil a. keskm kraadpäeva. Perioodi a. jooksul on Tartu-Tõravere aasta keskm. õhutemp. tõusnud tasemelt 5,3 C kuni 5,7 C so. 0,4 C [Keskkonnaagentuur Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100] ja järgneva 15 a. jooksul tõuseb tõenäoliselt veel vähemalt 0,2 C. Normaalaasta soojustarbimine QN = (Qteg C) x SN / Steg + C, MWh/a; kus: Qteg - tegeliku aasta soojustarbimine, MWh/a; SN - normaalaasta kraadpäevade arv tasakaalutemperatuuril (+17 C); Steg - tegeliku aasta kraadpäevade arv samal tasakaalutemperatuuril; C - kraadpäevadest sõltumatu soojustarbimine sh. veesoojenduseks, MWh. Hoonete energiatarbimise energiatõhususarv on Eestis keskm kwh köetava pinna m 2 kohta aastas, sarnase kliimaga Soomes ja Rootsis aga alla 150 kwh/m 2 a. Tabivere rekonstrueerimata soojustusega (vaid akendega) elamute energiatõhususarvuks võib arvestuslikuks keskm. hinnata ca. 210 kwh/m 2 a või isegi rohkem so. klass E (korterelamul kwh/m 2 a), sh. kütteks ja ventilatsiooniks keskm. 140 kwh/m 2 a, veesoojenduseks (sh. elektriboileriga) keskm. 42 kwh/m 2 a ning valgustuseks ja elektriseadmete kasutamiseks keskm. 28 kwh/m 2 a [TTÜ Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga]. Sarnasele Tuuliku 1 korterelamule on näit. omistatud energiamärgise klass ainult F ( kwh/m 2 a). Hoonete sisekliima ning oluliselt rekonstrueeritavate ja uute hoonete energiatarbimine peab vastama õigusaktidele [sh. Majandus- ja Taristuministri määrus nr. 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded ja Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv 2010/31/EL], sh. olema liginullenergiatarbimise energiatõhususarvuga alates 2019.a. Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 5 / 32

6 avalikel hoonetel (120 kwh/m 2 a, kauplustel 130 kwh/m 2 a, lasteaedadel 100 kwh/m 2, koolidel 90 kwh/m 2 a) ja alates 2021.a. kõigil hoonetel (büroodel ja korterelamutel 100 kwh/m 2 a, väikeelamutel 50 kwh/m 2 a); energiatootmise vastavate kaalumisteguritega. Hoonete aastase soojustarbimise võib kogemuslikult arvestada kortermajadel kwh/m 3 a, koolidel ca. 30 kwh/m 3 a, lasteaedadel ca. 50 kwh/m 3 a. Vajaliku soojusvõimsuse kütteks ja veesoojenduseks võib ligikaudu arvestada koolidel, lasteaedadel ja büroodel 22 W/m 3, korruselamutel 25 W/m 3, väikeelamutel 30 W/m 3, kauplustel 20 W/m 3 ning tööstushoonetel (sisetemp. 15/20 C) / W hoone mahu m 3 kohta [EVS 829:2003 Hoone soojuskoormuse määramine (asendatud EVS-EN 12831:2003 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku küttekoormuse arvutusmeetodid)] SOOJUSTARVE ASULA KAUGKÜTTEPIIRKONNAS Kuna Tabiveres oli maagaasi võrguliitumine hõlpsalt ja suhteliselt odavalt teostatav, paigaldati asula elamutes ja muudes hoonetes a. massiliselt lokaalkütet gaasikateldega, mille jääkressurss on nüüdseks ammendumas. Praegu toimib Tabivere alevikus Vallavolikogu määrusega nr. 7 kehtestatud üks kaugkütte võrgupiirkond, vastavalt Lisa 1 plaanile. Tabivere kaugküttepiirkonnas on 2015.a. järgmised soojustarbijad: Jrk. nr. Soojustarbija Köetav pind, m 2 / korruseid Hoone seisund/ soojustus Soojuspaigaldis/ seisund Küttevõims., kw Soe vesi Soojuse tarbimine, MWh/aastas keskm norm.- aastal I Valla hooned Märkused I-1 Põhikool 5600/3 Sooj.-mata, aknad I-2 Lasteaed - Vallamaja -Sotsiaalkeskus -Raamatukogu -Perearst I-3 Vabaajakeskus (Tuuliku 10) 2200/2 Sooj.-mata, aknad osal. 1460/2 Sooj.-tud, aknad 2005.a Soojussõlm 2007.a Soojussõlm, küttesüst. uuendatud 2015.a Soojussõlm, küttesüst. uuendatud jah 692 Juures vana katlamaja hoone jah 493 jah 116 Gaas lahtiliidetud, 2 gaasikatelt üleliigsed II Korterelamud II-1 Tuuliku 1 (9 krt.) II-2 Tuuliku 2 (15 krt.) II-3 Tuuliku 5/5a (korteridbürood) 527/3 Sooj.-mata, aknad üld. 632/2 Sooj.-mata, aknad üld. 692/2 Sooj.-mata, aknad Soojussõlm Soojussõlm Soojussõlm, küttesüst. uuendamisel ei 67 Mh. kohtküte 68 m 2, ka pliidigaas ei 82 Mh. kohtküte 196 m 2 jah 62 Mh. kohtküte 231 m 2 Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 6 / 32

7 II-4 Tuuliku 7 (12 krt.) II-5 Tuuliku 9 (16 krt.) II-6 Tuuliku 13 (16 krt.) II-7 Tuuliku 15 (16 krt.) II-8 Pargi 6 (24 krt.) II-9 Pargi 8 (18 krt.) II-10 Pargi 10 (18 krt.) 647/2 Sooj.-mata, aknad üld. (1517)/2 Sooj.-mata, aknad üld., sokkel uus (1591)/2 Sooj.-mata, aknad üld. (1573)/2 Sooj.-mata, aknad üld. 1470/3 Sooj.-mata, aknad 1024/3 Sooj.-mata, aknad üld. (1427)/3 Sooj.-mata, aknad üld. Soojussõlm Soojussõlm Soojussõlm Soojussõlm, küttesüst. uuendatud Soojussõlm Soojussõlm Soojussõlm jah 91 Mh. kohtküte 194 m 2, gaasikatel varus jah 144 ei 123 ei 107 jah 185 Mh. kohtküte 72 m 2 ei 121 Varem ainus elamu kaugküttes 100 ei 107 Gaasikatel varus III Väikeelamud III-1 Pargi 7 183/2 Sooj.-tud, aknad Halupuukatel, soojussõlm 15 jah IV Ettevõtted IV-0 IV-1 Katlamaja/büroo omatarve Kauplus A&O -teenindus (Kalda 1) 159/1...2 Sooj.-tud, aknad 589/1 Sooj.-tud, aknad kaasaegsed Soojussõlm; elekter KOKKU ei (el.) 41 Katlamaja kulul Ka ventilats.- küte Märkused: 1) Hoone pind (m 2 sulgudes) on netopind, mitte köetav pind, mis näitaja polnud leitav. 2) Hoone soojustus: sooj.mata soojustamata; sooj.tud soojustatud. Tabivere koolihoone on ehitatud 1973.a. ja laiendatud 1982./86.a. ning seal töötab nüüd põhikool 117 õpilasega (varasema gümnaasiumi asemel); koolihoonele on 2017.a. planeeritud teostada remont. Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 7 / 32

8 Tabivere Lasteaed-vallamaja (üleval vasakul), Põhikool (üleval paremal), Vabaajakeskus (all vasakul) ja Kauplus A&O (all paremal) Tabivere vallavalitsuse hoone, kus paikneb lisaks lasteaed 70 lapsele, hooldekodu 30 inimesele ja raamatukogu, on ehitatud 1982.a. Tabivere vabaajakeskuse hoone on ehitatud 1978.a. ja täielikult renoveeritud 2005.a. Kauplus A&O-teenindushoone (Kalda 1) on ehitatud 2011.a. Korterelamud Tabiveres on peamiselt ehitatud aastatel , silikaattellis või (kerg)betoonplokk seintega, valdavalt krohvitud, lamekatustega. Elamud on enamasti rekonstrueerimata ja soojustamata aga ehituslikult üldiselt korras ja valdavalt on aknad kaasaegsete pakett-akende vastu. Enamikus korterelamutes on moodustatud korteriühistud. Korterelamute küttesüsteemid on uuendamata, nõukogudeaegsed 1-toru, 2-toru või kombineeritud nö. 1,5-toru süsteemis, erinevas tehnilises seisukorras; veesoojendus on paljudes korterites elektriboileritega. Korterite vesikütteradiaatorid on valdavalt projekteeritud max. temperatuurile ca. 70 C. Hoonete keldriruumis töötas enne kaugkütet enamasti gaasikatel ja nüüd paikneb soojussõlm; suurematel elamutel on kütteks + veesoojenduseks tüüpiline võimsus kw. Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 8 / 32

9 Tabivere korterelamud: Tuuliku 13, Pargi 6, Tuuliku 2, Tuuliku 1 Tabivere kaugküttepiirkonnas on järgmised perspektiivsed soojustarbijad: Jrk. nr. Soojustarbija Köetav pind, m 2 / korruseid Hoone seisund/ soojustus Soojuspaigaldis/ seisund Küttevõims., kw Soe vesi Soojuse tarbimine, MWh/aastas keskm norm.- aastal I Valla hooned Märkused I-4 Muuseum (Pargi 1) I-5 Tuulik (Tuuliku 1a) 472/2 (3224 m 3 ) I-6 Ait (169)/1 (1100 m 3 ) Põllukivist, viilkatus, sooj.-mata, aknad uued (213)/4 Põllukivist, (1104 m 3 sooj.-mata Põllukivist, viilkatus, sooj.-mata Elekter Gaasikatel Perspektiivne kaugküte, torud viidud; 1858.a Perspektiivne kaugküte, torud viidud Kooli juures, perspektiivne kaugküte, torud viidud II Korterelamud II-1 Tuuliku 1 (9 krt.) II-2 Tuuliku 2 (15 krt.) II-3 Tuuliku 5/5a (korteridbürood) 527/3 Sooj.-mata, aknad üld. 632/2 Sooj.-mata, aknad üld. 692/2 Sooj.-mata, aknad Soojussõlm Soojussõlm Soojussõlm, küttesüst. Ei +8 Kohtküte 68 m 2 persp. kaotada Ei +41 Kohtküte 196 m 2 persp. kaotada +120 Kohtküte 231 m 2 persp. kaotada Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 9 / 32

10 II-4 Tuuliku 7 (12 krt.) II-8 Pargi 6 (24 krt.) 647/2 Sooj.-mata, aknad üld. 1470/3 Sooj.-mata, aknad uuendamisel Soojussõlm Soojussõlm jah +46 Kohtküte 194 m 2 persp. kaotada, gaasikatel varus jah +8 Kohtküte 72 m 2 persp. kaotada II-11 Tuuliku 3 451/3 Gaasikatel (94) ei 91 Perspektiivne (9 krt.) (3764 m 3 ) +11 kaugküte, x85% torud viidud, = 82 lokaalküte 131 m 2 II-12 Tuuliku /3 Gaasikatel (94) jah 123 Perspektiivne (9 krt.) (3764 m 3 ) x85% kaugküte, = 98 torud viidud II-13 Tuuliku /3 Sooj.-mata, Gaasikatel 75 jah 130 Perspektiivne (9 krt.) (3764 m 3 ) aknad üld. x85% kaugküte, = 104 torud viidud, pliidigaas II-14 Pargi 4 (12 krt.) (1005)/3 (3479 m 3 ) Sooj.-mata, aknad Gaasikatel (87) 150 Perspektiivne kaugküte, torud viidud II-15 Põllu 1 (50) 60 Planeeringus, perspektiivne kaugküte II-16 Põllu 1a (75) 80 Planeeringus, perspektiivne kaugküte IV Ettevõtted (52) 70 IV-2 Kauplus Meie -teenindus (Tuuliku 8) (490)/2 (2084 m 3 ) Sooj.-mata, aknad vahet.-mata Gaasikatel (42) 50 Perspektiivne kaugküte, torud viidud Märkused: 1) Hoone pind (m 2 sulgudes) on netopind, mitte köetav pind, mis näitaja polnud leitav. 2) Hoone (m 3 sulgudes) on kubatuur, mille järgi on küttevõimsus (kw sulgudes) arvutatud. 3) Hoone soojustus: sooj.mata soojustamata; sooj.tud soojustatud. Tabivere kaugküttepiirkonnas on 4 perspektiivset kaugküttesoojuse tarbijat, kellel on küttetorud hoonesse viidud aga vajalik on soojussõlmega ühendamine või soojussolme uuendamine; samuti on mitmes korterelamus perspektiivne praeguste elektriküttel korterite üleviimine kaugküttele. Põllu 1 ja 1a korterelamud asuvad kaugküttepiirkonnas. Kauplus-teenindushoone Tuuliku 8 on ehitatud 1980.a. Tabivere kaugküttepiirkonna praegune soojustarbimine on keskm MWh/aastas ja perspektiivis võiks lisanduda ca MWh/a. Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 10 / 32

11 2.3. SOOJUSTARVE VÄLJASPOOL KAUGKÜTTEPIIRKONDA Tabiveres on kaugküttepiirkonnast väljaspool järgmised perspektiivsed soojustarbijad: Jrk. nr. II Soojustarbija Korterelamud (kõik on KÜ-d) II-17 Tuuliku 4 (12 krt.) II-18 Tuuliku 6 (12 krt.) Köetav pind, m 2 / korruseid (434)/2 (3357 m 3 ) (914)/2 (3388 m 3 ) Hoone seisund/ soojustus Soojuspaigaldis/ seisund Küttevõims., kw Soe vesi Soojuse tarbimine, MWh/aastas keskm. norm aastal (170) 200 Märkused Ahiküte (85) 100 Perspektiivne kaugküte Ahiküte (85) 100 Perspektiivne kaugküte III Väikeelamud III Pargi tn. 10 tk. Gaasikatel (15x10 = 150) IV Ettevõtted Perspektiivne kaugküte IV-4 Päästeamet Sooj.-tud, Gaasikatlad ( Perspektiivne (tuletõrjedepoo, (3125+ aknad 2 tk. 10) kaugküte Same tee) 735 m 3 ) IV-5 Same (metallitsehh) Laiendus ca m 3 Ümberehitatamisel Gaasikatel + gaasikalorifeerid x45 = Perspektiivne kaugküte Märkused: 1) Hoone pind (m 2 sulgudes) on netopind, mitte köetav pind, mis näitaja polnud leitav. 2) Hoone (m 3 sulgudes) on kubatuur, mille järgi on küttevõimsus (kw sulgudes) arvutatud. 3) Hoone soojustus: sooj.mata soojustamata; sooj.tud soojustatud. Same teel Same OÜ metallitööstuse tootmishooned on ehitatud erinevatel aegadel ja on gaasiküttel (katel ja kalorifeerid); hooned on ümberehitamisel tootmise laienduseks. Same teel on ka Päästeameti hoone koos tuletõrjedepooga ja autopesulaga, mis on samuti gaasiküttel. Tabivere aleviku muud hooned nagu korterelamud Pärna tänaval 6 tk. ja Kalda 23 ning väikeelamud Tuuliku tänaval jt. asuvad keskusest oluliselt kaugemal ja/või probleemselt teiselpool raudteed nagu Mayeri ja Baltic Connexions tootmishooned. Nende kaugküttele liitumist perspektiivsena arvestatud ei ole ja neid käesolevas arengukavas ei käsitleta. Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 11 / 32

12 Tabivere kaugküttevõrgu plaan (Mõõtkava 1:5000) Tingmärgid: Punane Katlamaja ja praegune kaugküttevõrk; Roheline Katlamaja II plokk, eelistatav kaugküttetorustik ja liitujad (Alternatiiv 4); Sinine Võimalik kaugküttetorustik ja täiendavad liitujad Päästeamet ja Same OÜ (Alternatiiv 3). 4. ASULA SOOJUSVARUSTUS JA KAUGKÜTTE VÕRGUPIIRKONNA ARENG Tabivere alevikus teostab kaugküttesoojuse tootmist, jaotamist ja müüki soojusettevõte Tabivere Soojus OÜ (Registrikood ), mis on selleks asutatud ja on 100 % eraomanduses. Tabivere Soojus majandusaasta kestus on 01.jaanuar kuni 31.detsember. Soojusettevõte käitab katlamaja ka Puurmanis ja varem haldas Tabiveres veemajandust. Ettevõttes on praegu tegevad 5 töötajat: juhataja, raamatupidaja, 2 lukkseppa, kopajuht. Ettevõtte omandusse kuulub Tabiveres katlamaja koos kontoriga ja kaugküttevõrk, mida ettevõte kasutab ja hooldab. Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 12 / 32

13 Kaugküttepiirkonnas on soojustarbimine Kaugkütteseaduse praegukehtivas redaktsioonis 5 määratletud järgmiselt, mida tuleb soojusmajanduses arvestada: (3) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. (4) Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. (4 1 ) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt SOOJUSVARUSTUSE PRAEGUNE SEISUND JA NÄITAJAD Tabivere aleviku kaugküttepiirkonna soojusvarustuse tehniline jm. seisukord ja näitajad 2015.a. on kirjeldatud järgnevalt Soojussõlmed Soojussõlmed valla hoonetes ja korterelamutes on enamikus a. paigaldatud ja/või täiustatud aga osa on nüüdseks omajagu amortiseerunud. Soojussõlmedes on enamasti paigaldatud järgmine sisseseade: plaatsoojusvahetid (SWEP) isolatsioonikastides, pumbad (Grundfos, osa sagedusmuunduriga; Wilo, Biral), kuulkraanid (Naval, Vexve), manomeetrid-termomeetrid, regulaatorventiilid (Sauter), seadeventiilid (Danfoss), automaatika (Siemens), soojusarvestid (Kamstrup); paisupaak; keevitatud terastorud paljuski isoleerimata või villakoorikud fooliumkattega, korrosioonijälgedega, ka komposiittorud. Soojussõlmed on praegu faktiliselt soojusettevõtte hooldamisel, millisest tegevusest on plaanis loobuda need korteriühistutele üleandes. Tabivere Lasteaed-vallamaja ja Põhikooli soojussõlmed Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 13 / 32

14 Tabivere korterelamute soojussõlmi; kaugküttetorustiku sisend ja kaev Kaugküttevõrk Tabivere kaugküttetorustiku uuendamist alustati 2004.a. ja see sai täielikult rekonstrueeritud 2012.a. Efipa poolt maksumusega EUR. Kaugküttetorustiku töötemperatuuriks on küttegraafiku alusel talvel 85/50 C ja suvel 65/50 C. Asula kaugküttevõrk koosneb järgnevast: Jrk. nr. Torustiku osa nimetus ja tööläbimõõt 1 Magistraaltorud 2x DN Tarnetorud 2x DN Pikkus Konstruktsioon Rajamisaeg Tehniline seisukord Märkused 1217 m Pinnases, eelisoleeritud 2012.a. Töökorras Sellest künades 35 m; soojuskaod ca W/m 883 m Pinnases, eelisoleeritud 2012.a. Töökorras Soojuskaod ca. 20 W/m 3 Siibri- ja harusõlmed 2x 14 tk. Betoonkaevudes 2012.a. Töökorras KOKKU 2100 m Soojuskaod ca. 54 kw Kaugküttevõrk on rajatud painduvatest eelisoleeritud torudest DN 100/ /77 PN6 polüetüleen töötorudega Lögstör Rör PEX soojustusklassiga 1, ettenähtud max. temp. kuni 95 C, ilma signaaltraatideta. Pinnasesse on paigaldatud kõrvuti 2 toru sügavusel ca. 1 m (kuni 2 m); sektsioneerimiseks kasutatakse sulgarmatuurina kuulkraane. Tabivere kaugküttetorustiku võimsustihedus on praegu ca. 1,0 kw/m, mida võib normaalseks lugeda. Samas tarbimistihedus on keskm. vaid 1,2 MWh/m, mis on Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 14 / 32

15 jätkusuutliku kaugkütte jaoks peetava 1,0 MWh/m piiril ja võiks olla oluliselt kõrgem (üle 2,0 MWh/m) [Arengufondi uuring Kaugkütte energiasääst]. Kaugküttetorustiku võrgukaod on praegu ca. 12 % väljastatavast soojusest ja see on optimaalse piirides. Tabivere kaugküttetorustiku jääkressurssi jätkub perioodiks kuni 2030.a. (ressurss nimitemperatuuridel arvestatakse eelisoleeritud terastorudel 30 aastat, plasttorudel 25 aastat) Katlamaja Tabivere katlamaja oli ehitatud 1975.a. kivisöeküttele, 1982.a. lisandus õliküte, rekonstrueeriti 1992.a. aga lammutati 2005.a. Katlamaja rekonstrueeriti uuesti täielikult 2012.a. Efipa poolt maksumusega EUR. Katlamaja paikneb asula keskel (Tuuliku 23; kinnistu 77301:002:0091), suurel aiaga piiratud ja heakorrastatud territooriumil, juurdesõiduteed ja väline hakkepuidu ladustusplats mahutavusega m 3 on asfalteeritud. Hoone on 1-korruseline kivikonstruktsioonis, laiendatud ja kõrgendatud, betoonpõrandaga, suurte tõsteustega ja akendega. Hoones paikneb katlaruum, kinnine hakkepuiduladu mahutavusega kuni 270 m 3 ja abiruumid; hoone on ühtsena koos garaažiga ja kontoriruumidega (2-korrust). Katlamaja tehniline seisukord sh. hoone ehitusosa on täiesti korras ja jääkressurssi jätkub perioodiks kuni 2030.a. Katlamajas on paigaldatud järgmised katelseadmed ja muu sisseseade: Jrk. nr. Kütus Võimsus Soojaveekatel (mark) Kasutus Paigaldusaeg Tehniline seisukord Märkused 1 Maagaas 1000 kw Vapor AKU 1000 Reservis 1994.a. Varemkasutatuna 2 Maagaas 400 kw ICI CALDAIE RED 350 Tipukoormusel 3 Maagaas 700 kw I.VAR. SUPERAC 695 Tipukoormusel 4 Hakkepuit 950 kw Kalvis K-950M-1 Baaskoormusel KOKKU 3050 kw 2003.a. Töökorras Algselt vaid Pargi 10 jaoks 2004.a. Töökorras Põletiga Bentone 2012.a. Töökorras Temp. 85/70 C; multitsüklon; ökonomaiser; käsitsi tuhaeemaldus - Gaasisõlm võrgurõhult 2,4 bar katlapõletite rõhule 0,1 bar. - Hakkepuidu etteandeseadmed laost hakkepuidukatlasse: põrandakraabid hüdroajamiga, tigutransportöörid koos vahepunkriga. - Kütteveetorustik ühe-kontuuriline, ilma soojusvahetiteta otse kaugküttevõrku; torude isolatsioon ilma katteta (vaid foolium); katelde omaringluspumbad ja võrgu ringluspumbad (pealevoolul) Kolmeks; väljastatava soojuse mõõtur Kamstrup; katlamajast väljub 3 torutrassi rõhul 2,5...6,0 bar + hoone omasoojusvarustus. - Veepehmendussüsteem. - Kokku 3 korstent. - Varu diiselgeneraator 24 kw, automaatkäivitusega; varuelektritoitest piisab hakkepuidukatla seiskamiseks ja gaasikatelde tööks. - Väljas lahtine tuha äraveokäru (3 rataskonteinerist kallamiseks). Katelde juhtimine on täisautomaatne, kontrolleriga läbi juhtarvuti. Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 15 / 32

16 Tabivere katlamaja: gaasikatlad ja hakkepuidukatelseadmed Vastavalt küttegraafikule on hakkepuidukatlale lisaks üldiselt vajalik kasutada gaasikatlaid tipukoormustel kui välisõhu temp. langeb alla 7 C; perioodil a. oli gaasiga vaid % katlamaja soojusetoodangust. Soojusettevõtja on Leedus toodetud Kalvis hakkepuidu katelseadmeid 3 aastat kasutatud ja nendega rahul. Katla kasutegur on tootjal deklareeritud 81 %; a. keskm. kasutegur oli 83 %; töötab normaalselt isegi alla 20 % nimivõimsusega. Praegu on katlamaja hakkepuidutarve ca. 800t/aastas ja maagaasitarve ca m 3 /aastas; välisõhu saasteloa järgi võib kasutada hakkepuitu kuni 1500 t/a. (ja maagaasi kuni m 3 /a. Soojusettevõte hangib katlamajale hakkepuitu jooksvate hangetega usaldusväärsetelt tarnijatelt soodsaima puiste-m 3 hinnaga (mitte soojuse MWh hinnaga), a. keskm. 13 EUR/p-m 3 (+ käibemaks); maagaasi AS-ilt Eesti Gaas a. keskm. hinnaga 0,49 EUR/m 3 (+ käibemaks). Hakkepuidu kütteväärtus sõltuvalt niiskusest % on kwh/kg, keskmiselt alumine kütteväärtus on 3 kwh/kg (niiskusesisaldusel 40 %), so. ca. 0,75 MWh/puiste-m 3. Võrdluseks, kütteväärtus on turbal ca. 3 kwh/kg (45 %); puukoorel ja saepurul ca. 2 kwh/kg (55 %). Eesti võrgu maagaasi alumine kütteväärtus on 9,3 kwh/m 3 ; Eesti Gaas poolt normitud ülemine kütteväärtus temperatuuril 20 C on 9,8 kwh/m 3. Soojusettevõtja on kaugkütte arendamiseks alustanud katlamajale laienduse projekteerimist II ploki kujul samasuguse hakkepuidukatlaga Kalvis 950 kw ning Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 16 / 32

17 lisa hakkepuiduplatsi ca. 350 m 3 ja kinnise hakkepuidulaoga ca. 150 m 3 ; uus hooneplokk ühendatakse katlamajaga galeriiga. II ploki ehitus on planeeritud 2016.a. ja soojusettevõtja teeb selleks ettevalmistusi. Laiendusega katlamajal on arvestatud baaskoormuseks 1,5 MW (ca. 80 % hakkepuidukatelde kogunimivõimsusest) ja tipukoormuseks 3,0 MW. Antud biokütusekatlad tarbivad hakkepuitu keskm. 10 p-m 3 /ööpäevas ja max. 30 p-m 3 /ööpäevas; mõlemad plokid kokku kaks korda rohkem. Üldiselt hakkepuidu katlamaja investeeringud arvestatuna sarnases tavalises seadmete komplektsuses, kasuteguriga keskm. 85 %, kasutuseaga 20 a. Hakkepuidukatlamaja elektrienergia kulu arvestatakse kwh/mwh [EstIVO]. Tabivere katlamaja soojuskoormuste jaotus normaalaastal on a. (kuukeskmiste) andmete järgi ja koos II plokiga järgmine: 3000 kw 2500 kw 2000 kw 1500 kw 1000 kw 500 kw 8760 tundi Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 17 / 32

18 Tabivere soojusmajanduse anlüüsitud alternatiivid on kirjeldatud järgnevalt ARENGU ALTERNATIIV 1 Tabivere soojusvarustuse Alternatiiv 1 (tingnimega ENDINE-FOSSIIL/TAASTUV) oleks jätkata praeguse soojustootmise ja jaotuse mudeliga aga katlamaja laiendades hakkepuidukateldega ja gaasikatelde kasutamisega; kaugküttevõrku mitte laiendades aga olemasolevate liitumistorustikega tarbijad ühendades; lokaalküttes ja kohtküttes arvestada olemasolevate või arendatavate gaasikatelde ja taastuvenergiaküttega. Alternatiiv 1 korral toimuks soojusvarustuse areng järgmiselt: Ühendada soojussõlmed paigaldades kaugküttesse muuseum, tuulik ja ait Ühendada soojussõlmed säilitades või vajadusel erainvesteeringutega uuendades kaugküttesse korterelamud Tuuliku 3, Tuuliku 17, Tuuliku 19 ja Pargi 4 ning teistes üksikud lokaalküttes korterid Arvestada erainvesteeringutega lokaalküte gaasikatlaga koos gaasi liitumistorustiku rajamisega perspektiivsetele korterelamutele Põllu 1 ja 1a ning Tuuliku 4 ja Arvestada eratarbimisega väikeelamutel Pargi tn. kaugküttel (1 hoone) ja gaasikatlaga (10 hoonet) Ühendada soojussõlm erainvesteeringuga paigaldades kaugküttesse kauplus Meie-teenindushoone Tuuliku Arvestada gaasikatla kasutamise säilimisega Päästeameti ja Same OÜ hoonetele Katlamajas jätkata hakkepuidukatla 950 kw kasutamist soojustarbimise baaskoormusel ning gaasikatlaid 700 kw ja 400 kw tipukoormusel ja varukateldena Katlamaja laiendada hakkepuidukatla II ploki 950 kw ja hakkepuidulao 500 m 3 juurdeehitusega. Investeeringud on arvestatud järgmises seadmete komplektsuses, tehniliste näitajatega ja maksumustega (ilma käibemaksuta), rahastatuna soojustarbijate enda poolt: Soojussõlm keldris (analoogiline olemasolevatega, plaatsoojusvahetitega, korralikult isoleeritud, täisautomaatne, kaugküttetorustikuga ühendatud; kasutusiga 15 a.): - väikeelamul kw (ca. 30 kg) 2000 EUR; kw (ca. 45 kg) 2500 EUR; - ca. 2x100 kw (ca. 60 kg) 3500 EUR. Gaasi liitumistorustik (madalsurve, plasttorudega PE, pinnases paigaldusega; kasutusiga 30 a.): < DN EUR/m. Gaasikatelpaigaldis (gaasisõlm ja gaasikatel kasuteguriga 85 % keldris, veeboiler/akupaak, torustik, pumbad, korsten, automaatjuhtimisseadmed jms.; kasutusiga 15 a.): - väikeelamul kw (ca. 200 kg) 3000 EUR; kw (ca. 400 kg) 7000 EUR; kw (ca. 800 kg) EUR; - suurema võimsusega, tööstuslik (kasutegur keskm. 92 %; kasutusiga 25 a.) EUR/MW. Gaasiküte on lokaalkasutajale mugav, vähese hooldusega ja küllalt töökindel aga fossiilkütusel ja ei vasta keskkonnasäästliku energiamajanduse arengusuundadele. Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 18 / 32

19 Kaugküttevõrku tarbijate sellisel lisandumisel tarbimistihedus suureneb üsna oluliselt, kuni 1,7 MWh/m, ning võrgukaod vähenevad arvestuslikult kuni ca. 8 %-ni väljastatavast soojusest. Katlamaja II plokis teise hakkepuidukatla paigaldamise asemel võimalusena elektri ja soojuse koostootmise (CHP) seadmete kasutamiseks, mille kogukasutegur on küttekatelde kasutegurist üldiselt mõnevõrra kõrgem (ca. 90 %), on järgmised kaalutlused. Vajatava lisasoojusvõimsuse ca. 800 kw saamiseks peaks koostootmispaigaldis olema planeeritust võimsam, näit. 800 kwsoojus/300 kwelekter. Koostootmise gaasimootorgeneraatorseadmed, mida tootjate poolt ka sarnase võimsusklassiga pakutakse, töötavad fossiilsel maagaasil ja ei vasta keskkonnasäästliku energiamajanduse arengusuundadele. Sarnase võimsusklassiga biokütusel (näit. hakkepuidul) töötavad koostootmisseadmed, näit. termaalõlikatlaga (Orgaanilise Rankine tsükliga, ORC) või puugaasigeneraatoriga seadmed pole Eestis eriti pakutavad ja on ka tavalistest katelseadmetest kallimad. Tabivere kaugkütte soojusetoodang jääb mitmekordselt alla teadaolevalt majanduslikult tasuva koostootmisjaama toodangule MWh/aastas [Arengufondi uuring Kaugkütte energiasääst] ARENGU ALTERNATIIV 2 Tabivere soojusvarustuse Alternatiiv 2 (tingnimega LOKAALKÜTE-TAASTUV) oleks jätkata olemasolevat kaugküttetootmist taastuvenergial aga katlamaja mitte laiendades; kaugküttevõrku mitte laiendades ning (lisanduvatele) tarbijatele lokaalküte või kohtküte säilitades ja nendel taastuvenergia arendamist soodustades. Alternatiiv 2 korral toimuks soojusvarustuse areng järgmiselt: Määratleda soojustada Põhikooli ja Lasteaed-vallamaja hooned, maksimaalne arv kortermaju (näit. kolmandik) ning kauplus Meie-teenindushoone, ilma ventilatsiooni uuendamiseta Paigaldada lokaalküte maasoojuspumpadaga muuseumile, tuulikule ja aidale Määratleda lokaalküte erainvesteeringutega biokütusekateldega või maasoojuspumpadega korterelamutele Tuuliku 3, Tuuliku 17, Tuuliku 19 ja Pargi 4 ning teistes ühendada üksikud lokaalküttes korterid Määratleda lokaalküte erainvesteeringutega biokütusekateldega või maasoojuspumpadega korterelamutele Põllu 1 ja 1a ning Tuuliku 4 ja Määratleda lokaalküte erainvesteeringutega biokütusekateldega väikeelamutele Pargi tn. (kuni 10 hoonet) Määratleda lokaalküte erainvesteeringuga biokütusekatlaga kauplusteenindushoonele Tuuliku Määratleda lokaalküte erainvesteeringutega biokütusekateldega Riigimetsa Majandamise Keskuse, Päästeameti ja Same OÜ hoonetele Katlamajas jätkata hakkepuidukatla 950 kw kasutamist soojustarbimise baaskoormusel ning gaasikatlaid 700 kw ja 400 kw tipukoormusel ja varukateldena. Elamute välisseinte ja katuse soojustamisega võib energiatõhususarvu täiendavaks paranemiseks (vähenemiseks) arvestada kuni 30 % ja investeeringu maksumuseks ca. 100 EUR köetava pinna m 2 kohta (suhteliselt odavamad kohalikud ehitushinnad; ca. 50 EUR välispiirde pinna m 2 kohta). Siis juhul, kui hoone aknad on juba ja uuendatakse ka hoone küttesüsteem aga ventilatsioonisüsteem pole soojustagastusega ning selliselt oluliselt Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 19 / 32

20 rekonstrueeritud hoone on klassiga D so. energiatõhususarvuga kwh/m 2 a (välisseinad U 0,22 W/m 2 K, katus U 0,15 W/m 2 K, aknad U 1,1 W/m 2 K; energiasääst kokku 40 %), saaks hoone uuendamiseks rakendada Kredex 25 % toetuspaketti + 75 % omafinantseering/laen. Arvestatud on, et elamu välisseinte ja katuse soojustuse projekte soovivad või on suutelised lähiaastatel teostama 1 /3 Tabivere korteriühistutest. Elamute soojustamine suurele maksumusele vaatamata igal juhul vähendab soojustarvet ja pikaajaliselt vähendab küttekulu. Elamutes vähendab märgatavalt soojustarvet ka püstikute ja korterite termostaatreguleerimine ja küttesüsteemi tasakaalustamine, millised paigaldised peaksid eeltoodud maksumusse mahtuma. Elamute ventilatsioonisüsteemi kaasaegseks uuendamine ületaks aga ilmselt elanike investeerimisvõime. Investeeringud on arvestatud järgmises seadmete komplektsuses, tehniliste näitajatega ja maksumustega (ilma käibemaksuta), rahastatuna soojustarbijate enda poolt: Biokütuskatelpaigaldis (katel keldris, kasuteguriga 80 %, kütusepunker õues (mahutavusega min. 2 nädalaks), transportöörid, tuhaeemaldus, veeboiler/akupaak, torustik, pumbad, korsten, automaatjuhtimisseadmed jms.; kasutusiga 15 a.): - väikeelamul puitpellet/halupuu kw (ca. 600 kg) 6000 EUR; - puitpellet kw (ca kg) EUR; - puitpellet 200 kw (ca kg) EUR. Soojuspumpmaaküte (kinnistul maaküttele suhteliselt soodsas vesises moreenis komplektsed energiakaevud näit. Ø 2,4 m h= 2 m spiraalis torust PE DN32 põhjad sügavusele ca. 4 m, kollektorkaevud ja magistraaltorustik, maasoojusvedelik (30 % piiritus), keldris soojuspump, ringluspump, paisupaak, boiler-akupaak, sisetorustik; kasutusiga soojuspumbal 15 a.): [Uponor 05/2012. Ground energy technical information] - valla hoone (muuseum, veski, ait) ca. 45 kw vajab ca. 30 energiakaevu paigutatud kogupindalale vähemalt 600 m 2, energiakaevud ühendustorustikuga ca EUR + soojuspumppaigaldis (ca. 700 kg) EUR; krt. korterelamu (Tabiveres perspektiivsed 8 hoonet; igaüks soojustarbega ca. 100 MWh/a) 80 kw vajab energiakaevu paigutatud kogupindalale vähemalt 1000 m 2 ( m 2 ), energiakaevud ühendustorustikuga ca EUR + soojuspumppaigaldis (ca kg) EUR. Lokaalseks maakütteks Tabivere perspektiivsetele korterelamutele ja ka teistele hoonetele tavaliste horisontaalkollektortorustike (näit. PE DN40 ca. 1,5 m sügavusel) koos sektsioneerivate kaevudega kasutamine ei osutu kindlasti võimalikuks kuna antud küttevõimsused kw vajavad selleks vaba pinda ca m 2 kuni 6000 m 2, mida juba olemasolevate kinnistute suurused ei võimalda. Ka peab torustik jääma majaseintest, asfaltkatenditest jm. konstruktsioonidest piisavalt mõne m kaugusele. Käsitletud energiakaevudest maakollektorid vajavad vähem pinda, mida kinnistutel hoonete ümber ja olemasolevate teede ja maa-aluste tehnovõrkude vahel on vaid osade kaupa, kõrghaljastuse säilitamise piirangul ja omanike maakütte rajamise soovil hädapärast võimalik leida. Sügavamate energiakaevude rajamine on ka kallim kui horisontaaltorustikul; pinnase temperatuur aastaringselt kõigub Eestis C (ca. 4 m sügavuses; IV...IX). Antud kinnistute pindalale on kõige lihtsam vertikaalkollektorite ärapaigutamine, kuid mis küttevõimsuse 80 kw jaoks oleks näit. 10 manteltoruga soojuspuurkaevu rajamine sügavusega à 100 m vahedega m, torustiku kinnises süsteemis. Puurkaevude rajamisele tuleb saada Keskkonnaameti kooskõlastus ja see on ka kõige kallim maaküttesüsteem aga aastaringi üle 10 m sügavusel maa sees kõige ühtlasema temperatuuriga ca. +7 C Eestis. Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 20 / 32

21 Tabivere paljudel korterelamutel soojuspumpkütte kasutamiseks saaks teadaolevalt probleemiks ka täiendava elektrivõimsuse (liitumisamperaaži) puudujääk. Soojuspumpküte on tõhusam madalama temperatuuriga ( C) kütteveesüsteemi jaoks ja antud olemasolevate korterelamute küttesüsteemi säilimisel tuleb kasutada kõrgtemperatuurilisi, C väljundveega, soojuspumpasid (tavalistel on 55 C). Soojuspumpade soojustegur COP [Coefficient of performance] määratletakse standardselt soojusallika (siin pinnase) temperatuuril +7 C ja madalamatel temperatuuridel on COP pumba tunnusjoone järgi (SCOP) madalam; soojuspumbad töötavad ebatõhusalt nullilähedastel temperatuuridel ja sulatustsüklitega kaasnevalt. Maasoojuse puudujäägid korvab soojuspumppaigaldise otsene kulukas elektriküte. Aastaringselt (sh. külmal suure koormusega ajal) võib keskm. COP arvestada vesi-vesi soojuspumbal maakütte vertikaalkollektoritega 3,3, energiakaevudega 3,0, horisontaalkollektoriga 2,7, õhk-vesi soojuspumbal 2,3 ja õhk-õhk soojuspumbal 2,0. Soojuspumpade taastuvenergeetiline kasutamine on müüt ja see tegelikult suurendab kasvuhoonegaaside eritumist kuivõrd lisaks akumuleerunud päikeseenergiale ka väikesema vajatava osa elektrienergia ei ole põhiliselt toodetud taastuvallikatest. Hoone kütteks soojuspumpsüsteemide kasutamisel vajatakse 1 MWh soojusenergia saamiseks pumba keskm. soojusteguri (COP) 3,0 puhul 1/3 MWh elektrienergiat, Eestis üle 80 % ulatuses fossiilset, mille tootmiseks kasuteguriga ca. 33 % põletatakse Narva elektrijaamades põlevkivi primaarenergiaga samuti ca. 1 MWh, eritades põletamisel kasvuhoonegaasi CO2 ca. 0,35 tonni, lisaks SO2 jm. heitgaase ja tuhka. Otsese elektrikütte kasutamisel/rakendumisel 1 MWh soojusenergia saamiseks kulub 1 MWh elektrienergiat, mille tootmiseks põletatakse põlevkivi 3 MWh (CO2 ca. 1 tonn). Seevastu hoone kütteks biokütuse katelt kasutades põletatakse 1 MWh soojusenergia saamiseks kasuteguriga ca. 80 % küll 1,25 MWh taastuvat primaarenergiat, seejuures aga üldse mitte suurendades kasvuhoonegaaside koguhulka ja CO2 heide pole soojusettevõttele tasustatav. Bioküte on lokaalkasutajatele vähem mugav ja selle automaatika pole nii töökindel kui gaasikatel või soojuspump, so. pelletitega ja eriti hakkepuiduga: regulaarselt tuleb korraldada kütuse hankimist ja tuha äravedu (elamurajoonis) ning seadmete hooldust, esineb kütuse etteandetõrkeid; soojustehniliselt on biokütuskatlad aga kindlat kütet tagavad ja kasutusprotseduurid ka eraisikutel omandatavad. Biokütte korral on arvestatud, et veesoojendus jääb enamikus ikkagi elektriboileritega. Pelletikatelde igapäevane hooldus on arvestatud kütteperioodil maksumusega 6 EUR/h (korterelamutes, ettevõtetes). Soojuspumpküte on kasutajatele küll mugav aga lisaks kõikuvale tõhususele ka spetsiifilise hooldusega. Tabivere korterelamutele maakütet planeerides on (osaliselt) eemaldatud küttesüsteemide korral otstarbekas lahendus uue madalatemperatuurilise süsteemi paigaldamine hoonesse. Lokaaltootmise suurendamine või paralleeltootmise arendamine paratamatult vähendab kaugküttepiirkonnas kaugkütte tõhustamise võimalusi. Kaugkütteseaduse 5 praeguse redaktsiooni järgi kaugküttepiirkonnas tarbijad biokateldega soojust justkui ise toota ei tohi vaid võivad ainult seda kelleltki osta ARENGU ALTERNATIIV 3 Tabivere soojusvarustuse Alternatiiv 3 (tingnimega KAUGKÜTE-TAASTUV) oleks arendada maksimaalselt kaugküttetootmist ja seda maksimaalselt taastuvenergiaga ning selleks katlamaja laiendades hakkepuidukateldega ja olemasolevaid gaasikatlaid vajadusel kasutades; laiendada soojusvõrku ja kaugküttepiirkonda ning liites Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 21 / 32

22 lisanduvad tarbijad; soodustada ka allesjäävaks lokaalkütteks taastuvenergia arendamist. Alternatiiv 3 korral toimuks soojusvarustuse areng järgmiselt: Määratleda soojustada Põhikooli ja Lasteaed-vallamaja hooned, maksimaalne arv kortermaju (näit. kolmandik) ning kauplus Meie-teenindushoone, ilma ventilatsiooni uuendamiseta Ühendada soojussõlmed paigaldades kaugküttesse muuseum, tuulik ja ait Ühendada soojussõlmed säilitades või vajadusel erainvesteeringutega uuendades kaugküttesse korterelamud Tuuliku 3, Tuuliku 17, Tuuliku 19 ja Pargi 4 ning teistes üksikud kohtküttes korterid Rajada kaugkütte liitumistorustik ja soojussõlmed erainvesteeringutega paigaldades ühendada korterelamud Põllu 1 ja 1a ning Tuuliku 4 ja Rajada kaugkütte liitumistorustik ja soojussõlmed erainvesteeringutega paigaldades ühendada maksimaalne arv väikeelamud Pargi tn. (10 hoonest näit. pooled) Ühendada soojussõlm erainvesteeringuga paigaldades kaugküttesse kauplusteenindushoone Tuuliku Rajada kaugkütte liitumistorustik ja soojussõlmed erainvesteeringutega paigaldades ühendada Päästeameti ja Same OÜ hooned Katlamajas jätkata hakkepuidukatla 950 kw kasutamist soojustarbimise baaskoormusel ning gaasikatlaid 700 kw, 400 kw ja vajadusel ka 1000 kw tipukoormusel ja varukateldena Katlamaja laiendada hakkepuidukatla II ploki 950 kw ja hakkepuidulao 500 m 3 juurdeehitusega. Investeeringud on arvestatud järgmises seadmete komplektsuses, tehniliste näitajatega ja maksumustega (ilma käibemaksuta), rahastatuna soojusettevõtte poolt: Kaugküttetorustik pinnases eelisoleeritud torudega (plasttöötoruga torustiku tööiga nimitemp. madalamatel töötemperatuuridel on samuti ca. 30 aastat): - 2x DN (soojuskaod W/m) 200 EUR/m; - 2x DN (soojuskaod ca. 20 W/m) 140 EUR/m. Jrk. nr. Torustiku osa nimetus ja tööläbimõõt 4 Magistraaltorud Katlamaja II plokist kuni piki Pargi tn. ja Same teed 2x DN 65 5 Tarnetorud 2 lõiku Pargi tn. väikeelamutele 2x DN 40 6 Tarnetorud Kalda 1 kuni Põllu tn. 2x DN 50 7 Tarnetorud Tuuliku 8 kuni Tuuliku 4 2x DN 40 Pikkus Konstruktsioon Soojusvõimsus Soojuskaod Eelarveline maksumus 470 m Pinnases, eelisoleeritud 514 kw 11 kw EUR 250 m Pinnases, eelisoleeritud 150 kw 5 kw EUR 150 m Pinnases, eelisoleeritud kw 3 kw EUR 120 m Pinnases, eelisoleeritud 170 kw 3 kw EUR KOKKU 990 m 22 kw EUR Kaugküttetorustik on Päästeameti ja Same OÜ hoonetele vajalik rajada alates katlamajast osaliselt paralleelselt torustikuga Pargi tn. kuna olemasoleval torustikul puudub piisav varu täiendavate küttevõimsuste läbilaskeks nimetatud tarbijatele. Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 22 / 32

23 Kaugküte, Tabiveres soojusettevõtte poolt ca. 95 % taastuvenergial arendatav ja samas II alternatiivse, gaasikütuse kasutusvõimalusega, on kasutajatele mugav, praktiliselt hooldusvaba (vaid soojussõlm) ja varustuskindlus on tagatud soojusettevõtte poolt lepinguliselt aga kaugküttesoojuse hind sõltub soojusettevõtte hinnapoliitikast. Kaugküttevõrgu Alternatiiv 3 olulisel laiendamisel tarbimistihedus aga praktiliselt suurene ning võrgukadude protsent ei muutu ARENGU ALTERNATIIV 4 Tabivere soojusvarustuse Alternatiiv 4 (tingnimega VÄHELAIENDATAV KAUGKÜTE- TAASTUV) oleks arendada kaugküttetootmist ja seda maksimaalselt taastuvenergiaga aga selleks soojusvõrku vaid minimaalselt laiendades aga kõik olemasolevate liitumistorustikega tarbijad ühendades; soodustada ka allesjäävaks lokaalkütteks taastuvenergia arendamist. Alternatiiv 4 korral toimuks soojusvarustuse areng järgmiselt: Määratleda soojustada Põhikooli ja Lasteaed-vallamaja hooned, maksimaalne arv kortermaju (näit. kolmandik) ning kauplus Meie-teenindushoone, ilma ventilatsiooni uuendamiseta Ühendada soojussõlmed paigaldades kaugküttesse muuseum, tuulik ja ait Ühendada soojussõlmed säilitades või vajadusel erainvesteeringutega uuendades kaugküttesse korterelamud Tuuliku 3, Tuuliku 17, Tuuliku 19 ja Pargi 4 ning teistes üksikud kohtküttes korterid Rajada kaugkütte liitumistorustik ja soojussõlmed erainvesteeringutega paigaldades ühendada korterelamud Põllu 1 ja 1a ning Tuuliku 4 ja Määratleda biokütusekateldega lokaalküttele üleminek erainvesteeringutega maksimaalsele arvule väikeelamutele Pargi tn. (10 hoonest näit. pooled) Ühendada soojussõlm erainvesteeringuga paigaldades kaugküttesse kauplusteenindushoone Tuuliku Määratleda biokütusekateldega lokaalküttele üleminek erainvesteeringutega Päästeameti ja Same OÜ hoonetele Katlamajas jätkata hakkepuidukatla 950 kw kasutamist soojustarbimise baaskoormusel ning gaasikatlaid 700 kw ja 400 kw tipukoormusel ja varukateldena Katlamaja laiendada hakkepuidukatla II ploki 950 kw ja hakkepuidulao 500 m 3 juurdeehitusega. Alternatiiv 4 korral rajataks täiendavalt kaugküttetorustikku vaid 270 m Tabivere keskusest mitte kaugele põhjapoole (Alternatiiv 3 torustik Jrk. nr. 6 ja 7), sh. perspektiivsele Põllu tänava arenduspiirkonnale. Ka oleks asula keskossa praeguste hoonete vahele on võimalik kaugküttesse liita väikesema võimsusega uusi hooneid. Alternatiiv 4 variandina ka Päästeameti ja Same OÜ kaugküttetorustiku rajamisel nende max. koormuse piirangul ca. 250 kw (Alternatiiv 3 arvestab 439 kw), et Pargi 10 juurest olemasolevast torustikust DN 100 edasi oleks lühemalt pikendada, peaks rajama DN 50 torustiku pikkusega ca. 350 m (Alternatiiv 3 arvestab 470 m). Antud investeeringutega EUR oleks soojuse sarnase müügimahu korral majanduslikfinantsiline tõhusus soojusettevõttele parem, aga vaid juhul, kui 50 % investeeringust tehakse näit. Same OÜ poolt või mingist toetusest. Samas näit. Põhikooli ja Vallamaja soojustamine, mis oleks energeetiliselt soovitatav, elimineerib ligikaudu samasuure Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 23 / 32

24 kütteenergia säästuga (ca. 435 MWh/a) Päästeameti ja Same OÜ kaugküttesoojuse müügi kasvu soojusettevõttele. Same teele kaugküttetorustiku rajamise lahenduse juurde on nähtavasti tulemuslikum tagasipöörduda mõne aasta pärast, maagaasihindade tõustes. Tabivere õhuheitmed sh. fossiilse CO2 arvestuses väheneksid kordades nii Päästeameti ja Same OÜ kaugküttele kui taastuvenergial lokaalküttele üleminekul. Biokütusekatlamaja maksumus oleks Päästeametile pelletikatlaga ca EUR ja Same OÜ-le hakkepuidukatlaga ca EUR, mis oleks tarbijatele üsna kulukas ning ka kasutuskulud oleksid suuremad maagaasi praeguse madala hinnatasemega võrreldes. Kaugküttevõrgu vaid mõningasel laiendamisel Alternatiiv 4 järgi, nii Päästeameti ja Same OÜ ühendamisega kui ilma, tarbimistihedus paraneb vähe, vaid suuruseni ca. 1,4 MWh/m ja võrgukadude protsent praktiliselt ei muutu ARENGU ALTERNATIIVI VALIK Soojusvarustuse alternatiivi valiku kriteeriumiteks peaksid olema 1) tarbijate kasutusmugavus ja varustuskindlus, 2) rahalised kulutused vastavana tarbijate maksevõimele ja sotsiaal-majanduslik mõju kogukonnale tervikuna ning 3) keskkonnasäästlikkus globaalselt, arvestatuna lahenduse kogu elutsükli jooksul (jagatuna kasutusaastale). Soojusmajanduse arengumudeli valikul tuleb arvestada järgmisete dokumentidega, mis mh. lähtuvad Euroopa Liidu poliitikast ja direktiividest: 1) Eesti Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020; 2) Eesti Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 Eelnõu (ENMAK 2030) sh. Soojusmajanduse tegevuskava ja Hoonestuse (elamumajanduse) valdkonna arengukava; 3) Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020; 4) Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030; 5) Eesti võimalused liikumaks madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050 Pariisi 2015.a. Kliimakonverentsi otsuste alusel. Olulisemad asjakohased järgitavad põhimõtted on nendest järgmised: (1) Gaasikütteenergia ja põlevkivielektrienergia osakaalu vähendamine ja taastuvenergia suurendamine-mitmekesistamine. (2) Kütuste soojuse tootmiseks kasutamise vähendamine 2050.a.-ks vähemalt 40 % võrreldes 1990.a.; energia lõpptarbimine ei kasva ja taastuvenergia osa on selles 45 %; kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine energiasektoris 2030.a.-ks ca. 1,5 x võrreldes 2012.a. (3) Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia summaarses lõpptarbimises 2020.a.-ks 25 %; taastuvelektri ostukohustus fikseeritud hinnaga põhivõrguettevõtja poolt (va. biomassist); biokütuste kütuseaktsiisist vabastamine; katlamajade taastuvenergiale üleminek või rekonstrueerimine ja energiasääst kaugküttevõrgu parendamisest või rekonstrueerimisest; bioenergia tootmise investeeringutoetus. (5) Eestil on optimaalne vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2050 ligi 75 % võrreldes baasaastaga Tabivere kaugkütte käsitletud arengualternatiivide aastased võrdlusandmed on järgmised (kõik maksumused ilma käibemaksuta): Jõgevamaa, Tabivere vald, Tabivere alevik 24 / 32

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse Võru Linnavolikogu 08.06.2016 määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Osa IV Võrukivi võrgupiirkond

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Microsoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx

Microsoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx Pilvero OÜ NÕVA VALLA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2016 2028 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 Nõva-Tallinn 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö alusel

Rohkem

Microsoft Word - Puhja SMAK docx

Microsoft Word - Puhja SMAK docx Pilvero OÜ Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2026 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö

Rohkem

tja_juhend_2019_n2idukas

tja_juhend_2019_n2idukas Juhendmaterjal eluhoonete arvutuslike energiamärgiste kontrollimiseks Arvutuslik energiamärgis on kohustuslik projekteeritava uue hoone või oluliselt rekonstrueeritava hoone puhul. Energiamärgis väljastatakse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi

Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi 2015 1 Kokkuvõte. Ridala vald on tegelenud regulaarselt soojusmajanduse arendamisega, koostatud on eelnevalt 2 väga põhjalikku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel

Rohkem

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopilt OÜ 02.12.2014 2 Millest räägime? Hoonetes soojusenergia

Rohkem

Microsoft Word - A DOCX

Microsoft Word - A DOCX Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel Kas elanikel on võimalik tarbida efektiivselt toodetud ja põhjendatud hinnaga energiat? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 4. märts 2011

Rohkem

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord Lisa 7 Esitatud.. a. 1 KASUTUSTEATIS

Rohkem

ENERGIASÄÄSTUBÜROO ESCO-EESTI

ENERGIASÄÄSTUBÜROO  ESCO-EESTI Kadrina aleviku soojusvarustussüsteemi arengu perspektiiv Objekti nimetus Aasta Orienteeruv maksumus, EEK 1. Keskkatlamaja --- OÜ Kadrina Sport soojustrassi väljaehitamine 2005 250 000 2. Pargi tänava

Rohkem

5

5 Energiatõhususmeetmed lähtudes Total Concept metoodikast Etapp 3 Järelmonitooring Dokument koostatud:, Riigi Kinnisvara AS Versioon: 1 : This document has been developed as part of the project The Total

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12 4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Harku Vallavolikogu määrus n

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Harku Vallavolikogu määrus n OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Harku Vallavolikogu 30.03.2017 määrus nr 12 "Harku valla Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 KOV-dele suunatud meetmed Lauri Suu 15.04.2016 Rekonstrueerimise toetus Struktuurivahenditest perioodiks 2014-2020 planeeritud 102 mln Taotleja - enne 1993 ehitatud elamus moodustatud korteriühistu (vähemalt

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Soojus

Soojus KINNITATUD Igor Krupenski, Volitatud soojusenergeetika insener tase 8 kutsetunnistus nr 096048 LOKSA LINNA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2015 2027 TALLINN 2014 2015 HeatConsult OÜ Katusepapi tn

Rohkem

ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Aud

ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Aud ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Auditeerija: Helioest OÜ, reg. nr. 11352009 MTR registreering:

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2025 KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutsetunnistus nr 096049 Võhma - Tallinn 2016 Sissejuhatus

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

Päikeseküte

Päikeseküte Päikeseressurss Eestis. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Eesti laiuskraadidel on võimalik kasutada

Rohkem

K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn,

K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn, K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn, Ümera tn 11 KÜ Staadium: Põhiprojekt Projekteerija:

Rohkem

Kyti 17 energiaaudit

Kyti 17 energiaaudit Tellija: Korteriühistu Küti 17 (80265698) Aadress: Küti 17, Rakvere 44311, Lääne-Virumaa Tellija kontaktisik: Jaanika Link Telefon: 5533515 e-post: kyti.yhistu@mail.ee KÜTI 17, RAKVERE ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE

Rohkem

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga

Rohkem

Soojussääst ja ventilatsioon.doc

Soojussääst  ja ventilatsioon.doc Soojussääst ja elamu ventilatsioon. Soojusenergiahinna pidev kallinemine sunnib nõukogudeaegsete elamute korteriühistuid soojuse säästmisele, mõningail juhul ka odavama soojusallika otsingule. Kuigi käesoleval

Rohkem

Rakvere Koidula 9 energiaaudit

Rakvere Koidula 9 energiaaudit Tellija: Korteriühistu Rakvere Koidula 9 (108010959) Aadress: L. Koidula 9, Rakvere 44314, Lääne-Virumaa Tellija kontaktisik: Jaanika Link Telefon: 5533515 e-post: l.koidula9@gmail.com KOIDULA 9, RAKVERE

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1 Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT I 2009, 45, 301 Vabariigi Valitsus

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT I 2009, 45, 301 Vabariigi Valitsus Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.09.2009 Avaldamismärge: RT I 2009, 45, 301 Energiatõhususe miinimumnõuded muutmine Vastu võetud 27.08.2009 nr 146

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis

Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 2 ÜLEVAADE KOGU RIIGI HOONETEST... 2

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont KW

BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont KW BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont 150 999 KW www.biomobitek.com BMT PowerCont SÜSTEEMI KOMPONENDID Korsten Suitsugaaside imur Katel BMT Power seeria 150 999 kw Kütuseladu

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

PEALKIRI. Versioon 1

PEALKIRI. Versioon 1 Eesti Energia hetkeseis ja arengusuunad Hando Sutter, juhatuse esimees 16. mai 2018 Oleme Baltikumi kõige mitmekesisema tootmisportfelliga energiaettevõte TOODAME ENERGIAT: põlevkivist põlevkivigaasist

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Tartu mnt 39 energiaaudit

Tartu mnt 39 energiaaudit Tellija: KÜ Tartu mnt. 39 (80160574) Aadress: Tartu mnt 39, Tallinna linn, Harju maakond, 10115 Tellija kontaktisik: Urmas Murre Telefon: 5034893 e-post: info@majaabi.ee TARTU mnt 39 ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE

Rohkem

KÄSKKIRI nr Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse 63 lõike 1 a

KÄSKKIRI nr Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse 63 lõike 1 a KÄSKKIRI 13.10.16 nr 16-0293 Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse 63 lõike 1 alusel ja kooskõlas Riigikogu 15. juuni 2009. a otsusega

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

Hoonete sisesed ja välised süsteemi lahendused soojuspumbaga hoonete kütteks ja soojavee tootmiseks

Hoonete sisesed ja välised süsteemi lahendused soojuspumbaga hoonete kütteks ja soojavee tootmiseks Korterelamute renoveerimisel saavutatav rahaline ja energia sääst Lembit Ida Bravaoberg OÜ 1.Sissejuhatus 1.1. Korrusmajade energeetilist olukorda määravad dokumendid Energiamärgis Energiamärgise arvutamisel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt

Microsoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt Taastuvate energiaallikate alase teadlikkuse tõstmine läbi agro-energeetilise ahelate arendamise - Setomaa kogemused Ettekandja : Martin Kikas MTÜ Piiriääne Enegiaarendus TEUK XI 12.november 2009 Tartu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kuidas planeerida ühistu renoveerimise finantseerimist Mirja Adler SA KredEx 9.12.2011 Mis on KredEx? Finantsasutus, mis: Aitab eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV

Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Tartu 14.11.2013 Mis on mis? Biogaas - anaeroobsel

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüste

MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüste MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüsteemid 3-aastane tasuvusaeg kui uuendate oma ühetorusüsteemi

Rohkem

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee IN-ECO, spol. s r.o. Radlinského 13 T +421 44 4304662 F +421 44 4304663 E info@in-eco.sk Õhufiltrid integreeritud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,

Rohkem

Microsoft Word - DB2_TECEfloor Raumthermostat Analog_EN_est

Microsoft Word - DB2_TECEfloor Raumthermostat Analog_EN_est 1 TECEfloori toatermostaat Analog (RT-A ja RT-A HK) TECEfloori toatermostaat Analog on kvaliteetne toatermostaat ruumi temperatuuri registreerimiseks ja muuutmiseks ning pakub maksimaalset kasutusmugavust.

Rohkem

Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE

Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE devireg 550 22.0 22.0 devireg 550 1. Kasutamine Devilink PR Devilink PR (Pistikuga relee) on seade kütteseadmete või muude elektriseadmete sisse/välja lülitamiseks

Rohkem

Concerns about additionality are essentially concerns about double counting

Concerns about additionality are essentially concerns about double counting EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT Märgukiri direktiivi 2012/27/EÜ (milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning

Rohkem

Majandus- ja taristuministri a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LISA 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud ener

Majandus- ja taristuministri a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LISA 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud ener Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LIS 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem