Untitled
|
|
- Priit Olesk
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Juhtum 1: Diskrimineerimine toetuste määramisel Viimsis elav 3-lapseline perekond, kus elavad koos kaks naist, jäi ilma omavalitsuse sotsiaaltoetustest püsielanikele, kuna perekond erines traditsioonilisest perekonnast, kus elavad koos vastassoost vanemad. Omavalitsus keeldus maksmast laste koolitoidu ja transpordi toetusi tuues põhjuseks, et kaks samasoolist koos elavat inimest ei ole perekond. Seejärel pöörduti juhtumiga Õiguskantsleri poole. Õiguskantsler leidis, et esialgne sotsiaaltoetuste maksmisest keeldumine oli õigustühine. Viimsi omavalitsus nõustus arvamusega, kuid muutis seadlust nii, välistati samasoolised kooselavad partnerlused ning paari teine taotlus lükati samuti tagasi. Taotlejad pöördusid seejärel kohtusse. Esimeses astmes omavalitsus kaotas ning kaebas otsuse edasi. 15. juuni seisuga 2012 kaotas omavalitsus ka ringkonnakohtus ning ei plaani otsust edasi kaevata. Praegu maksab omavalitsus perekonnale lastele ettenähtud toetusi. Siiani on tegemist ainukese juhtumiga Eestis, kus kohtusse pöördumise põhjuseks on diskrimineerimine seksuaalse sättumuse tõttu. Kuigi otsus oli konkreetse perekonna suhtes soodne, ei garanteeri see automaatselt samasuguseid õigusi kõikidele samasoolistele paaridele, kes ei ole abielus. Tulenevalt Eesti õigussüsteemist kehtivad kohtuotsused ainult juhtumiga otseselt seotud osapooltele. Nagu Viimsi juhtum näitab, koheldakse mitteabielulises suhtes samasoolisi paare ja mitteabielulises suhtes vastassoost paare toetuste määramisel erinevalt. See konkreetne juhtum puudutas toetustest keeldumist samasoolise paari lastele, millega diskrimineeriti samasooliste vanemate lapsi, kuna nad jäeti ilma toetustes, mida määratakse mitteabielulises suhtes vastassoost paaride lastele. Eesti soolise võrdõiguslikkuse voliniku Mari-Liis Sepperi sõnul tuleks laiendada diskrimineerimise keeldu Soolise võrdõiguslikkuse seaduses, sest hetkel kaitseb seadus puudega, erineva seksuaalse sättumusega või eakamaid inimesi ainult tööelus. Seadusesse tuleks lisada säte, mis käsitleks kaitset toodetele ja teenustele ligipääsu osas, eelkõige avalike teenuste osas nagu ühistransport ja erivajaduslikud teenused. Lisaks on erineva seksuaalse sättumusega inimestel raskusi korteri üürimisega, lastetoetuste ja vanemapuhkuse saamisel. Hetkel on ainuke võimalus probleemide lahendamiseks kohtusse pöördumine, mis paljude inimeste jaoks on keeruline otsus.
2 Juhtum 2: Sunnitöö Dagmar Mänd läks Soome koristajaks aasta kevadel. Töökoha vahendajaks oli Eesti ettevõte. Ettevõtte juht paigutas naise elama firma ametiruumidesse, kus juhataja ka ise elas. Ühes kuus sunniti Dagmarit töötama 262 tundi. Tööpäevad kestsid 3-21 tundi. Lõuna- või kohvipause ei olnud. Ületundide eest ja nädalavahetusel töötamise eest lisatasu ei makstud. Hetkel püüab Dagmar saamata jäänud töötasu kohtu kaudu kätte saada. Teenindustöötajate ametiühingu kinnitusel on tööalane ärakasutamine koristusvallas suurenenud ja muutunud varasemast jõhkramaks. Sageli on selle taga inimkaubandus. 1 Juhtum 3: Kogunemisvabaduse õiguse rikkumine Kogunemisvabaduse tagab Põhiseaduse paragrahv 47. Täpsemad sätted on kirjas Avaliku koosoleku seaduses, mis paneb paika kogunemisvabaduse võimalikud piirangud. Seaduses ei ole mingeid reegleid, mis käsitleks diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel, seega on diskrimineerimise puhul küsimus seaduse rakendamises ja tõlgendamises, mitte seaduse tekstis. Alates aastast on seoses iga-aastase Tallinna LGBT Pride paraadiga ühiskonnas toimunud pidev arutelu aasta paraadil ründasid paraadivastased paraadil osalejaid ning politseid süüdistati ebapiisava kaitse tagamises. Sellega seoses tegi Amnesty International avalduse, kus kutsuti üles tugevamalt kaitsma kogunemisvabadust aastal tegid paraadi korraldajad avalduse, kus märkisid, et paraadi korraldamine on varasemate aastatega võrreldes keerulisem ning süüdistasid ametivõime väheses koostöös. Korraldajad esitasid kaebuse ka Õiguskantsleri büroole. Õiguskantsler otsustas, et kuigi Põhja prefektuuri nõue, et paraadi korraldajad kasutaksid osalejate turvalisuse tagamisel eraturvafirmat on seadusega kooskõlas, ei saa paraadi keelata selle pärast, et korraldajad politsei poolse nõude täitmisest keeldusid. Õiguskantsler märkis ka, et Põhja prefektuur ei olnud järginud head valitsemistava, sest ei teinud paraadi korraldajatega piisavat koostööd ega vastanud korraldajate esialgsetele e-kirjadele korrektselt. Kokkuvõttes, nagu Õiguskantsler oma Politsei prefektuuri tegevuse analüüsimisel märkis, on ametivõimud väga teadlikud oma negatiivsest kohustusest paraadi mitte segada, aga mitte nii teadlikud positiivsest kohustusest sellise keskkonna loomisel, kus kogunemisvabadus ja sellega seotud õigused oleksid tagatud (näiteks meeleavaldajate kaitse meeleavalduse vastaste eest). 1 Viide:
3 Juhtum 4: Seksuaalne diskrimineerimine Töövaidluskomisjon langetas esimesest korda Eestis otsuse ahistamisjuhtumi kohta 3. märtsil Tööandja pilkas ja mõnitas naistöötajaid, ei väärtustanud nende pereelu ja laste kasvatamist. Lisaks läks tööandja naistöötajale kätega kallale ning raputas teda vihaga. Samas kui tööandja oli heas tujus, näpistas ja kallistas ta naistöötajaid. Töövaidluskomisjon leidis, et tööandja on töötajat sooliselt ahistanud, kohustas teda ahistamist lõpetama ja mõistis avaldaja kasuks välja 2000 eurot hüvitist. 2 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur avaldas veebruaris 2011 aruande, kus märgiti, et 5-20% Euroopa töötajatest on töökohal kogenud vägivalda ja ahistamist. Samas raportis toodi ka välja, et ainult 8% Eesti töötajatest tunnetas vägivalla või vägivalla ohuga seoses probleeme, samas Euroopa keskmine on 37%. Veel suurem erinevus valitseb töötajate arvamustes. Ainult 5% Eesti töötajate esindajatest arvas, et vägivallaga on probleeme, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt peavad vägivalda probleemiks 53% töötajatest. See on rohkem kui kümnekordne erinevus. Samas uuringus toodi välja, et ainult 2% Eesti töötajate esindajatest pidas üheks peamiseks psühhosotsiaalseid riske põhjustavaks teguriks diskrimineerimist, samas Euroopa Liidus keskmiselt pidas diskrimineerimist üheks põhiteguriks 11%. 2
4 Juhtum 5: Lapse õigused Monika (30) elas koos itaallasest abikaasa ja tütrega Itaalias. Abikaasa muutus üha vägivaldsemaks ning märtsis 2012 põgenes Monika koos tütrega Eestisse. Viiendal Eestis viibimise päeval esitas Monika Tartu kohtule nõudmise võtta mehelt lapse hooldusõigus. Mees pöördus Itaalia politseisse ja Monika käitumine kvalifitseeriti lapseröövina. Mees pöördus ka kohtutesse Itaalias nõudmisega naiselt hooldusõigus ära võtta, Eestis taotlusega tütar kui röövitud laps Itaaliasse tagasi viia. Nõudmise aluseks on Haagi lapseröövi konventsioon. Naine omakorda kogus tõendeid, et lapsel on siin hea ja turvaline; neil on oma maja, kindel sissetulek, sõbrad-sugulased, lasteaiakoht, arstid jne. Esitas mitme eksperdi, perearsti ja valla sotsiaaltöötaja arvamused, et Itaaliasse viimine mõjuks tüdrukule traumeerivalt. Sama arvas ka kohtu määratud lastepsühhiaater. Oktoobris 2012 otsustas Tartu maakohus Laura Itaaliasse saata, sest kuni 2. märtsini oli laps viibinud suurema osa oma elust seal ja tagasisaatmine ei põhjusta ebatavalisi kannatusi. Isegi kui lapsel on Eestis väga hea ja turvaline olla, ei loe see midagi ainuüksi seepärast, et laps sattus Eestisse õigusvastaselt. Kohtud tsiteerisid aastast pärit Riigikohtu otsust, kus on kirjas, et õigusvastaselt äraviidud või kinnihoitud lapse saab jätta tagastamata vaid erandlikel juhtudel, s.o kui tagastamine kahjustaks äärmiselt tõsiselt lapse heaolu. Advokaadid Tarmo Pilv ja Häli Jürimäe on aga veendumusel, et nimetatud Riigikohtu lahend on ajast ja arust, sest viimasel kahel aastal on Euroopa Inimõiguste Kohus kardinaalselt muutnud tagastamisvaidluste praktikat. Uutes lahendites on rõhutatud, et lapse huvid on ülimuslikud, väikelapse puhul on aga esmatähtis seotus emaga. Lapse harilikuks viibimiskohaks ei tule ilmtingimata lugeda riiki, kus ta on n-ö aritmeetiliselt kauem viibinud. Väikelaste hariliku viibimiskoha määratlemisel tuleb võtta arvesse imiku ema teise liikmesriiki kolimise tingimusi ja põhjuseid ning ema geograafilist ja perekondlikku päritolu ning ema ja lapse perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid selles liikmesriigis. Pilve sõnul ei arvestanud Eesti kohtud ühtegi Inimõiguste Kohtu viidatud tingimustest ega kontrollinud neis nimetatud asjaolusid. Selle asemel tõlgendati konventsiooni masinlikult. Monika enda arvates oleks ta pidanud Eestisse tuleku asemel mõnda Itaalia varjupaika minema, advokaadi leidma ja pöörduma Itaalia kohtusse. Samas poleks tal olnud piisavalt raha, et Itaalias advokaati palgata. Ta pidas ennast Eesti kodanikuks ja alaliseks elanikuks ning arvas, et võib kohtusse pöörduda Eestis
5 Juhtum 6: Varjupaiga taotlejad Harku väljasaatmiskeskuses Septembris 2011 peeti Tallinna lennujaamas kinni kolm nälginud Somaalia tütarlast vanuses eluaastat, kes reisisid võltsitud dokumentidega. Tüdrukud tulid Venemaalt koos ühe täiskasvanud saatjaga, kes soovis nendega edasi Rootsi minna. Tüdrukud tunnistasid, et olid omavahel tutvunud alles lennukis ja nende saatja oli nad ise ükshaaval kuskilt kaasa võtnud. Nii politsei- ja piirivalveamet kui kohus leidsid, et tüdrukud tuleb saata Harku väljasaatmiskeskusesse, kuhu tavaliselt pannakse inimesed, kes kujutavad endast ohtu Eesti riigi julgeolekule. Kinni peetud tüdrukute tervis oli äärmiselt halb, esimeste nädalate jooksul oksendasid nad iga päev. Juriidilist abi ega somaali keele tõlki neile ei pakutud, kuigi neidude inglise keele oskus oli väga kehv. Üks tüdrukutest oli alaealine, aga teda koheldi kui täisealist kuni ekspertiisi vastus tõendas, et tegemist on alaealisega. Eesti Inimõiguste Keskuse õiguseksperdi Anne Veerpalu sõnul koheldakse teistes Euroopa riikides kahtluse korral inimest kuni ekspertiisi tulemuste selgumiseni alaealisena. Neiud pidid kinnipidamisasutuses kevadeni viibima, selleks ajaks olid inimõiguste keskuse juristid suutnud neile riiklikku õigusabi taotleda. Neiud said lõpuks ka elamisloa. Pärast väljasaatmiskeskusest vabastamist pandi alaealine lastekodusse ja kaks vanemat suunati naiste varjupaika. Neidudele saabus aga õige pea rahapakk tundmatult saatjalt ja nad lahkusid Rootsi. 4 Eesti Inimõiguste Keskuse ekspertide sõnul oli tegemist inimkaubanduse ohvritega, keda ei oleks tohtinud väljasaatmiskeskusesse paigutada. Varjupaigataotleja kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ei ole kuidagi õigustatud, kuna varjupaigamenetluses olevat varjupaigataotlejat ei või riigist välja saata. Tegelikkuses ei ole täpselt teada kui kaua ühe või teise isiku varjupaigamenetlus ajaliselt kesta võib ning sellest lähtuvalt ei ole ka teada tema kinnipidamise pikkus. Olukord, kus varjupaigataotleja ei tea oma kinnipidamise pikkust, on Eesti Inimõiguste Keskuse õigusekspertide hinnangul lubamatu. Eesti Inimõiguste Keskus jätkab kohtult taotlemist, et varjupaigataotlejad viiakse üle Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusesse, saatjata alaealised hoolekandeasutusse kuni varjupaigamenetluse lõpuni, mis mõningatel juhtudel võib kesta aastaid
6 Juhtum 7: Sooline diskrimineerimine ja palgalõhe Kolme lapse ema Pille töötas juristina Kaitseministeeriumi õigusosakonnas. Tema ja ta kaks meeskolleegi töötasid samadel ametikohtadel, neil olid identsed töökirjeldused ja ülesanded. Kord, kui Pille pidi oma ülemust asendama, märkas ta teenistuskäskkirjadega tegeledes, et teenib oma kahest meeskolleegist iga kuu kuni üle 65 euro vähem. Pille oli ministeeriumis töötanud 13 aastat ja tal oli kõrgharidus, aga mõlemad meeskolleegid olid alles üliõpilased, kellel oli ministeeriumi staaži 2 ja 3 aastat. Esialgu oli Pille veendunud, et tegemist oli lihtsalt veaga ning pöördus ministeeriumi personaliametniku poole. Tema üllatuseks selgitati talle, et nii peabki olema, kuna Pille saab lisatasu pikaajalise staaži eest. Tänu sellele ületab tema kogupalk kahe noore meeskolleegi oma. Ka naise jutuajamine oma otsese ülemusega lõppes tulutult ja naine pöördus soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole. Volinik uuris juhtumit üle aasta ning leidis, et kaitseministeerium rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. Ta kinnitas, et Pillele maksti vähem, kuigi tema kvalifikatsioon ületas meeskolleegide taset. Naise keskharidusega kolleegid ei vastanud isegi mitte atesteerimisnõuetele. Volinik tuvastas ka, et sarnaseid juhtumeid oli ministeeriumis veelgi. Pärast voliniku otsust kirjutas Pille ministeeriumile avalduse hüvitada talle aastal maksmata jäetud palgavahe. Järgnes kaks kuud vaikust. Septembri lõpul sai Pille kõne personaliosakonnast. Talle lubati palgavahe kinni maksta, kui ta allkirjastab konfidentsiaalse kompromisslepingu. Pille nõustus ja sai hüvitise. Juba järgmisel päeval teatas kaitseministeerium 17 ametniku koondamisest, sealhulgas õigusteeninduse büroo sulgemisest. Nii Pille kui meesnõunikud pidid töölt lahkuma. Kuigi Pille võitles oma õiguste eest ja võitis, kaotas ta töökoha. Eestis on palgalõhe meeste ja naiste vahel ELi riikidest suurim, peaaegu 31%, ELi keskmine on 17,5%. Just naistel on suurem risk pensionieas vaesusesse sattuda. Eesti naiste riskiprotsent on 41,3 %, ELi keskmine on 20,1. Meeste puhul on Eesti vastav näitaja 18,9%, ELi keskmine aga 14,9%. Sellised statistilised andmed osutavad selgesti ühiskonnas eksisteerivale ebavõrdsusele, mille üheks tagajärjeks on naiste väiksem palk ja suurem vaesuse risk
7 Juhtum 8: Rassiline diskrimineerimine Abdul Turay on Briti kodanik. Viimastel aastatel on ta pidevalt Ühendkuningriigi ja Eesti vahel reisinud, et külastata Eestis elavat tüdruksõpra. Enamikel kordadel on tal olnud probleeme Eesti piirivalvuritega, iga kord on ta pidanud läbima äärmiselt põhjaliku piirikontrolli. Kord proovis Turay riiki siseneda Helsinki kaudu. Sadamas ei uskunud piirivalveametnik, et Turay on Briti kodanik ning kahtlustas, et tema pass on võltsitud. Tundus, et põhjus, miks Turayd ei usutud, peitus selles, et ta on mustanahaline. Briti saatkonna töötaja Simon Chen tuli sadamasse kohale ning kinnitas piirivalvurile, et kuigi ta kohtub Turayga esimest korda, võib ta kinnitada, et tegemist on tõepoolest Briti kodanikuga. Kuna aga Chen oli Hiina päritolu, kahtlustas piirivalvur, et tegemist võib olla juhusliku hiinlasega, kes proovib sõpra aidata. Turayd riiki ei lubatud ja ta pidi Helsinkisse naasma. Statistiliselt on tegelikult tõenäolisem, et mustanahaline inimene tuleb Eestisse Ühendkuningriigist kui Aafrikast, sest aastal külastas Eestit turisti Suurbritanniast, aga ainult 1028 turisti Aafrikast. Juhtum 9: Pereelu puutumatus Lisette Kampus (29) ja tema samasooline partner tahtsid osta Tartu AHHAA teaduskeskusesse perepiletit. Keskus keeldus neile soodsama perepileti müümisest pakkudes kahte tavapiletit. Eesti seadustes ei ole selgelt välja toodud, mis on perekond võimaldades erinevaid tõlgendusi. Kehtivas perekonnaseaduses on sätestatud, kes saavad abielluda, aga perekonna mõistet seal ei defineerita. Eesti soolise võrdõiguslikkuse voliniku Mari-Liis Sepperi sõnul ei tähenda see, et samasoolised partnerid ei saa Eestis abielluda, et seadusejärgi moodustaksid perekonna ainult heteroseksuaalsed paarid ja nende järeltulijad. Põhiseaduse paragrahv 26 märgib, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. See tähendab, et seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine ei ole lubatud. Meedia tähelepanu tulemusena muutis teaduskeskus oma piletimüügi poliitikat ning nüüd saavad perepiletit osta ka samasoolised paarid. ÜRO Inimõiguste Komisjon on avaldanud muret selle üle, et Eesti ei tunnusta samasoolisi partnerlusi, mis on registreeritud välisriigis.
8 Juhtum 10: Etniline diskrimineerimine Arian (21) on Afganistanist pärit pagulane, kellele on antud kaitse kolmeks aastaks. Tal on Eestis elamiseks ja töötamiseks seaduslik alus. Arian töötab hotelli restoranis sushikokana. Kui Arian alguses Eestis varjupaiga sai ja tööd otsima hakkas, palgati ta tööle kokaks väikesesse Aasia restorani. Ta pidi töötama iga päev, kaasa arvatud nädalavahetustel. Sageli olid tööpäevad üle kümne tunni pikkused. Arian teadis, et tal on puhkusele õigus ning et tööandja ei järgi Eesti seadusi, kuid ta ei tahtnud pöörduda Tööinspektsiooni poole, sest kartis töökohta kaotada. Tegemist oli ainukese tööandajaga, kes oli nõustunud teda palkama. Arianil on raskusi ka korteri üürimisega. Ta elab koos teiste Afganistanist pärit varjupaiga taotlejatega pisikeses korteris ning sooviks üürida omaette elamist. Ta on proovinud korterit üürida juba mõnda aega, aga iga kord, kui ta üürikuulutuse peale helistab ja inglise keeles vestleb, küsitakse, kust ta pärit on. Kui vastuseks on Afganistan, keeldub korteriomanik üürimisest ning ei ole isegi korteri näitamisest huvitatud.
3. peatükk INIMÕIGUSTE RIKKUMINE: NÄITED EESTIST See tund tutvustab õpilastele mõningaid juhtumeid inimõiguste rikkumisest Eestis, kasutades tõsieluju
INIMÕIGUSTE RIKKUMINE: NÄITED EESTIST See tund tutvustab õpilastele mõningaid juhtumeid inimõiguste rikkumisest Eestis, kasutades tõsielujuhtumeid. Seda peatükki võib õpetada kui eraldiseisvat tundi või
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemINIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu
INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemIlluka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus
Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks
RohkemJM_ _m46lisa
Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemTeie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei
Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,
Rohkem170_84
EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemNAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest
NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest Tallinn 2010 Koostaja:
RohkemMicrosoft Word - Dorochenko_otsus_est.doc
CONSEIL DE L EUROPE COUNCIL OF EUROPE COUR EUROPÉENNE DES DROITS DE L HOMME EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS NELJAS OSAKOND OTSUS avalduse nr 10507/03, mille Vladimir ja Nina DOROŠENKO on esitanud Eesti
Rohkem59-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemJAI CNC ET#4.indd
ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
Rohkemlapse6igused_FINAL
Kas ma olen laps? Lapse õiguste konventsioon ütleb: Lapse õiguste konventsiooni järgi on lapsed kõik alla 18-aastased inimesed. Samas kasutatakse lastest rääkides ka teisi mõisteid: kõneldakse rinnalapsest,
RohkemLisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014
Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemTöökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd
TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemSotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte
Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemAMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest
AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - Lisa 27.rtf
Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide
RohkemPolitsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat
Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll
RohkemEB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK
Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid
RohkemEuroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) asutuseväline vaba ametikoha teade VIIDE: EASO/2019/TA/012 Ametinimetus: Lepingu liik: teabe- ja analüüsi
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) asutuseväline vaba ametikoha teade VIIDE: EASO/2019/TA/012 Ametinimetus: Lepingu liik: teabe- ja analüüsiametnik ajutine teenistuja Tegevusüksus ja palgaaste:
RohkemKohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr
Kohtuasi 267/83 [...] Bundesverwaltungsgericht i eelotsusetaotlus Võõrtöötajad Töötajate perekonnaliikmete õigus elada teatud riigi territooriumil [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 13. veebruar 1985 Kohtuasjas
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Rohkem1-69_.pdf
Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse
RohkemTELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE Vaata lisaks TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE
TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE2 20191 Vaata lisaks www.tele2.ee TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE2 20191 1 Tele2 seadmekindlustuse tingimused TH-TELE2 20191 TINGIMUSTE KASUTAMINE 1.
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemPõhiõiguste aruanne FRA arvamused
HELPING TO MAKE FUNDAMENTAL RIGHTS A REALITY FOR EVERYONE IN THE EUROPEAN UNION Põhiõiguste aruanne 2018 FRA arvamused 2017. aasta tähendas põhiõiguste kaitse jaoks nii edusamme kui ka tagasilööke. Euroopa
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
Euroopa Parlament 2014 2019 Istungidokument 1.7.2015 B8-0658/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel vastavalt kodukorra
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemC x
Kohtuasi C-127/92 Dr. Pamela May Enderby versus Frenchay Health Authority ja Secretary of State for Health (Eelotsusetaotlus, mille esitas Court of Appeal of England and Wales) (Meeste ja naiste võrdne
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemTarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum
Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber 10048462, aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjumaa. 2. KAMPAANIA KORRALDAJA: Sensesest OÜ, registrinumber
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
RohkemTallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets 23.11.2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemMõned mõtted maksudest
Edukas ettevõtja on aus ettevõtja Tallinna Ettevõtluspäev 2012 Jaan Krinal Näide palgast Millest räägime Miks me makse maksame Mida me saame maksude eest Tulumaks ja tuludeklaratsioon. Sotsiaalmaks. Ettevõtlusest,
RohkemEELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus
EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemPowerPoint Presentation
Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemTeadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine
MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse
RohkemPowerPoint Presentation
Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2007 Avaldamismärge: RT I 2002, 8, 44 Riigisaladusele
Rohkemc_ et pdf
7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
Rohkem