TARTU KESKLINNA KOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis info otsimiseks ning saadud teabe rakenda

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TARTU KESKLINNA KOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis info otsimiseks ning saadud teabe rakenda"

Väljavõte

1 TARTU KESKLINNA KOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis info otsimiseks ning saadud teabe rakendamiseks, arutledes erinevate kultuuri- ja igapäevaeluteemade üle. Rakendatakse veebisõnastikke, tõlkeprogramme ja muid asjakohased digitaalseid rakendusi, luuakse sisu ning säilitatakse loodut digitaalsel kujul. Digikeskkonnas võõrkeeles suheldes jälgitakse info ohutut kasutamist ja jagamist. Eraelu kajastavaid, sh isikuandmeid sisaldavaid, tekste koostades ning jagades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele. INGLISE KEEL (A-VÕÕRKEEL) Nädalatundide arv klassiti: Inglise keel Nädalatunde klassiti 2.kl 3.kl 4.kl 5.kl 6.kl 7.kl 8.kl 9.kl Kokku ÕPITULEMUSED I KOOLIASTMES 3. klassi lõpetaja: 1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist; 1

2 5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks; 7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas. Keeleoskuse taotletav tase 3. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine A1.2* A1.1* A1.2* A1.1* *Osaoskuste õpitulemused esitatakse lisas KLASS Õpitulemused 2. klassi lõpus õpilane: 1) oskab ennast lühidalt tutvustada ning teab lihtsamaid tervitus- ja viisakusväljendeid; 2) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele korraldustele ja küsimustele ning oskab esitada samalaadseid küsimusi õpitud sõnavara ja lausemallide piires; 3) tunneb õpitud sõna selle kirjapildi järgi ära; 4) kuulamisel tunneb väga aeglases ja selges sidusas kõnes ära enamus õpitud sõnu ja fraase, arusaamist toetab pildi- ja videomaterjal; 5) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks; 6) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas; 7) on omandanud mõningased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist; 8) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisse. Õppesisu Teemavaldkonnad: 1) Mina ja teised : enese ja kaaslaste tutvustus (nimi, vanus); 2) Kodu ja lähiümbrus : pereliikmed, kodu asukoht (town, country); 2

3 3) Kodukoht Eesti : Eesti riigi nimi, pealinn, oma rahvus ja keel; kodukoha ümbrust iseloomustav sõnavara (park, shop, street); põhilised tähtpäevad (jõulud, sõbrapäev jmt); eri aastaajad; 4) Igapäevaelu. Toitumine ja õppimine : erinevad lihtsamad toiduained, õppimisega seotud vahendid (mööbel, koolitarbed); 5) Vaba aeg : lemmiktegevused / hobid ja eelistused. Keeleteadmised: 1) Lauseõpetus: tähestik; lihtlause; korraldused (käskiv kõne); 2) Tegusõna: Present Simple (be/have); -ing vorm (playing football, reading, singing); 3) Nimisõna: ainsus ja reeglipärane mitmus; kuude ja nädalapäevade nimetused; loomade nimetused; inimese põhilised kehaosad; 4) Omadussõna: üldlevinud omadussõnad (good, fine, bad); põhivärvid (red, yellow, blue, white, pink, black, etc); 5) Asesõna: isikulised asesõnad (I, you); 6) Arvsõna: põhiarvud 1 20; 7) Määrsõna: levinumad aja- ja kohamäärsõnad (now, here). 3. KLASS Õpitulemused 3. klassi lõpus õpilane: 1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud uusi teadmisi õpitava keele maast ja kultuurist; 5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks; 7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas. 3

4 8) kuulamisel tunneb väga aeglases ja selges sidusas kõnes ära õpitud sõnad ja fraasid, arusaamist toetab pildi- ja/või videomaterjal; Õppesisu Teemavaldkonnad: 1) Mina ja teised : enese ja kaaslaste tutvustus (nimi, rahvus, sugu, vanus, elukoht jmt). 2) Kodu ja lähiümbrus : pereliikmete tutvustus (nimi, vanus, sugu) ja kodu asukoha lühikirjeldus (riik, linn/maakoht, mõni iseloomustav omadussõna jmt). 3) Kodukoht Eesti : riik, pealinn, rahvus ja keel; aastaaegade nimetused ja põhilised aastaaegade ilma kirjeldavad omadussõnad (hea/halb ilm, päikseline, vihmane jmt); kodukoha ümbrust iseloomustav sõnavara (mets, meri, park jmt). 4) Igapäevaelu. Õppimine ja töö : tavalisemad päevatoimingud kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud esemed/vahendid. 5) Vaba aeg : Lihtsamad tegevused ja eelistused (muusika kuulamine, rattasõit, lemmiktoit jmt). Keeleteadmised: 1) Lauseõpetus: tähestik; suur ja väike täht nimedes; lihtlause; korraldused (käskiv kõne); enamkasutatavad rinnastavad sidesõnad (and, but). 2) Tegusõna: Present Simple (be/have); Present Continuous. 3) Nimisõna: ainsus ja reeglipärane mitmus; omastav kääne; umbmäärane ja määrav artikkel+loendatav nimisõna. 4) Omadussõna: üldlevinud omadussõnad (good, big, red). 5) Asesõna: isikulised asesõnad; omastavad asesõnad. 6) Eessõna: enamkasutatavad eessõnad koha- ja ajamäärustes (in, on, at, to). 7) Arvsõna: põhiarvud 1 20; telefoninumbrid. 8) Määrsõna: levinumad aja- ja kohamäärsõnad (now, here); hulga- ja määramäärsõnad (many, much). 9) Modaalverb: can/can t 4

5 ÕPITULEMUSED II KOOLIASTMES 6. klassi lõpetaja: 1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; 2) mõistab olulist õpitud temaatika piirides; 3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; 4) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades võõrkeelt emakeelena kõnelejaga; 5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada; 6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid; 7) töötab õpetaja täpsustavate juhiste järgi iseseisvalt, paaris ja rühmas; 8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi. Keeleoskuse taotletav tase 6. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine A2.2* A2.2* A2.2* A2.2* *Osaoskuste õpitulemused esitatakse lisas KLASS Õpitulemused 4. klassi lõpus õpilane: 1) saab aru igapäevastest väljenditest ja lihtsatest lausetest; omandab õige häälduse, intonatsiooni ja rütmi; julgeb omandatud teadmisi ja oskusi praktikas kasutada; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud teadmisi õpitava keele maast ja kultuurist; 5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse; laiendab selle läbi silmaringi; 6) kasutab õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks; 5

6 7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui rühmas; 8) oskab kasutada sõnaraamatuid, käsiraamatuid. Õppesisu I kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad: 1) Mina ja teised : kehaosad, riietus, enda ja kaaslaste välimus. 2) Kodu ja lähiümbrus : lemmikloomad, aadress, elukoht, kodu ja koduasukoha lühikirjeldus. 3) Kodukoht Eesti : loodus, loomad, aastaajad, põhilised aastaaegade ilma kirjeldavad omadussõnad (hea/halb ilm, päikeseline/vihmane jmt). 4) Igapäevaelu. Õppimine ja töö : päevakavajärgsed tegevused kodus, koolis ja nende tegevustega seotud esemed/vahendid ja koolipäev; 5) Vaba aeg : huvid (sport jmt); söögikorrad, Lihtsamad tegevused ja eelistused (muusika kuulamine, rattasõit, lemmiktoit jmt). 6) Mina ja liiklus : liiklusvahendid. Keeleteadmised: 1) Lauseõpetus: suur ja väike algustäht; nimisõna mitmuse lõpud, lihtlause; korraldused (käskiv kõne); enamkasutatavad rinnastavad sidesõnad (and, but). 2) Tegusõna: isikuline tegumood (Present Simple, Past Simple, Present Continuous). Enamkasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad. 3) Nimisõna: Ainsus ja (ebareeglipärane) mitmus (goose/geese, tooth/teeth); Omastav kääne; aluse ja öeldise ühildumine; umbmäärane ja määrav artikkel. 4) Omadussõna: omadussõnade võrdlusastmed; keskvõrde moosudtamine; omadusõna ühildumine nimisõnaga. (as as, more than). 5) Asesõna: isikulised, omastavad ja küsivad asesõnad. 6) Eessõna: aja- ja kohamäärustes esinevad eessõnad; enamkasutatavad eessõnalised väljendid (in, on, at, to, in front of, behind, under, by, after, before, next to, in the middle). 7) Arvsõna: põhi- ja järgarvud; kellaaeg (lihtsam moodus); kuupäev, aasta. 6

7 8) Määrsõna: sagedusmäärsõnad (often, always); levinumad aja- ja kohamäärsõnad (now, here); hulga- ja määramäärsõnad (many, much). 9) Sõnatuletus: arvsõna tuletusliited (-teen, -ty). 7

8 5. KLASS Õpitulemused 5. klassi lõpus õpilane: 1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sagelikasutatavatest väljenditest; 2) mõistab olulist õpitud temaatika piires; 3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; 4) tuleb toime teda puudutavates lihtsamates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena kõnelejaga; 5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ning nende kultuurist ja oskab näha õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi; 6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid; 7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas; 8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi. 9) oskab kasutada sõnaraamatuid, käsiraamatuid. Õppesisu I kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised teemavaldkonnad ja alateemad: 1) Mina ja teised : välimus, kehaosad ja tervis, iseloom, riided, ühised tegevused, viisakas käitumine. 2) Kodu ja lähiümbrus : Kodu ja koduümbrus, sugulased; vanemate ametid; igapäevased kodused tööd ja tegemised. 3) Kodukoht Eesti : Eesti asukoht, sümboolika ja tähtpäevad; Eesti loodus, ilm, loomad, linnud, taimed. 4) Riigid ja nende kultuur : õpitava keele riigi/riikide (USA, UK, Austraalia) olulisemad sümbolid (lipp, rahvuslind, -lill jmt); Eesti naaberriigid. 5) Igapäevaelu. õppimine ja töö : Kodused toimingud; söögikorrad; hügieen; turvaline liiklemine, tee küsimine ja juhatamine; poes käik; arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained, vaheajad; ametid. 8

9 6) Vaba aeg : huvid (sport jmt); erinevad vaba aja veetmise viisid. 7) Pühad: Halloween, jõulud, lihavõtted. Keeleteadmised: 1) Lauseõpetus: õigekiri õpitud sõnavara piires; sõnajärg jaatavas, eitavas, küsivas lauses; suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled, riigid); kirjavahemärgid (punkt, küsi- ja hüüumärk, ülakoma); rinnastavad sidesõnad (too, or); alistavad sidesõnad (when, because). 2) Tegusõna: põhi- ja abitegusõnad; modaaltegusõnad (can); isikuline tegumood (Present Simple, Past Simple, Present Continuous); enamkasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad; going-to tulevik. 3) Nimisõna: ainsus ja (ebareeglipärane) mitmus (man/men, tooth/teeth); umbmäärane ja määrav artikkel + loendamatu nimisõna; artikli puudumine; enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma (go home, have a headache, go to the theatre). 4) Omadussõna: omadussõnade võrdlusastmed; omadussõnade võrdlemine (as as, more than). 5) Asesõna: isikulised asesõnad; omastavad asesõnad; umbmäärased asesõnad ja nende lühivormid (some/any/no). 6) Eessõna: aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad (in, on, at, in front of, behind, with, over, under, to, by, up, down, past, after, before); enamkasutatavad eessõnalised väljendid (next to, in the middle). 7) Arvsõna: põhi- ja järgarvud; kellaajad (pool, veerand, raskem moodus); kuupäevad, aastaarvud. 8) Määrsõna: määrsõnade moodustamine; sagedusmäärsõnad (liitega -ly); järjestavad määrsõnad. 9) Sõnatuletus: liitsõna, arvsõna, tuletusliited (-teen, -ty). Nimisõna tuletusliited (-er); määrsõnade tuletusliide (-ly) 9

10 6. KLASS Õpitulemused 6. klassi lõpus õpilane: 1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; 2) mõistab olulist õpitud temaatika piires; 3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; 4) tuleb teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades toime õpitavat keelt emakeelena kõnelejaga; 5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada; 6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid; 7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas; 8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi. Õppesisu I kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad: 1) Mina ja teised : iseloom, välimus, enesetunne ja tervis, suhted sõprade ning lähikondlastega, ühised tegevused, viisakas käitumine. 2) Kodu ja lähiümbrus : kodu ja lähiümbrus, sugulased; pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja tegemised. 3) Kodukoht Eesti : Eesti asukoht (sümboolika ja tähtpäevad); linn ja maa, Eesti loodus, ilm; looduses käitumine. 4) Riigid ja nende kultuur : õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed, mõningad tuntumad sündmused ja saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; mõned eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad, Eesti naaberriigid. 10

11 5) Igapäevaelu. Õppimine ja töö : kodused toimingud, söögikorrad, hügieeniharjumused; turvaline liiklemine, tee küsimine ja juhatamine; poes käik, arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained; ametid. 6) Vaba aeg : huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid. Keeleteadmised: 1) Lauseõpetus: õigekiri õpitud sõnavara piires; sõnajärg jaatavas, eitavas, küsivas lauses; rindlaused; kaudne kõne (saatelause olevikus); suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled, riigid); kirjavahemärgid (punkt, koma, küsi- ja hüüumärk, ülakoma); rinnastavad sidesõnad (too, or); alistavad sidesõnad (when, because). 2) Tegusõna: põhi- ja abitegusõnad; modaaltegusõnad (can, must, may); isikuline tegumood (Present Simple, Past Simple, Future Simple, Present Continuous, Past Continuous, Present Perfect). Enamkasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad; going-to tulevik. 3) Nimisõna: ebareeglipärane mitmus (man/men, tooth/teeth); aluse ja öeldise ühildumine; umbmäärane ja määrav artikkel+loendamatu nimisõna; artikli puudumine; enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma. 4) Omadussõna: omadussõnade võrdlusastmed; omadussõnade võrdlemine (as as, more than); so/such+omadussõna. 5) Asesõna: siduvad asesõnad (that, who); omastavate asesõnade absoluutvormid (mine, yours); umbmäärased asesõnad ja nende liitvormid (some/any/no). 6) Eessõna: aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad; enamkasutatavad eessõnalised väljendid (next to, in the middle). 7) Arvsõna: põhi- ja järgarvud; lihtmurrud (pool, veerand); kuupäevad, aastaarvud. 8) Määrsõna: määrsõnade moodustamine; sagedusmäärsõnad (liitega -ly); järjestavad määrsõnad; ebareeglipärased määrsõnad (fast); viisimäärsõnad; hulga- ja määramäärsõnad (a little, a few), ajamäärsõnad (ever, never, yet). 9) Sõnatuletus: arvsõna tuletusliited (-teen, -ty); nimisõna tuletusliited (-er, -or); määrsõna tuletusliide -ly. 11

12 ÕPITULEMUSED III KOOLIASTMES 9. klassi lõpetaja: III kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. Põhikooli lõpetaja: 1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist; 2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane; 3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal; 4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele 5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, Internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes; 7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; 8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid. Keeleoskuse taotletav tase 9. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine B1.2* B1.2* B1.2* B1.2* *Osaoskuste õpitulemused esitatakse lisas KLASS Õpitulemused 7. klassi lõpus õpilane: 1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; 2) eristab selgelt kuni kolme vestluses osaleva inimese kõnet; 3) osaleb aktiivselt vestluses õpitud temaatika piires; 12

13 4) oskab kirjutada lihtsat seotud teksti, isiklikku kirja; 5) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena kõnelejaga; 6) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada; 7) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja strateegiaid; 8) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas; 9) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi. Õppesisu I ja II kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad: 1) Mina ja teised : enesetunne, tervis, suhted sõpradega ja lähikondlastega, sallivus; kultuurispetsiifilised käitumismaneerid (vabandamine, loa küsimine) ja oskus nendega arvestada; inimeste välimus ja iseloom. 2) Kodu ja lähiümbrus : kodu ja koduümbrus; pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja tegemised; Eestimaa loodus, asukoht, sümboolika, sündmuste ja tähtpäevade tähistamine perekonnas ja kodukohas; ilm, keskkonnasõbralik käitumine. 3) Riigid ja nende kultuur : õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvad riigid. (sümboolika, tähtpäevad, kombed; tuntumad sündmused, saavutused, nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast). 4) Igapäevaelu (sh õppimine ja töö): erinevad tervislikku eluviisi tagavad tegevused (sport, puhkus, hügieen; turvaline liikumine, tee küsimine ja juhatamine; arsti juures käimine jmt), toit ja söögikorrad; kool ja klass, probleemid koolis, õppeained, õpioskused; tulevane amet. 5) Vaba aeg : huvid, vabaaja veetmise võimalused (raamatud ja lugemine, meedia, internet, ilukirjanduse liigid, puhkuse veetmine). Keeleteadmised: 13

14 1) Lauseõpetus: õigekiri õpitud sõnavara piires, sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsivas lauses; fraaside ja lausete ühendamine; it/there lause algul; kaudne kõne (saatelause olevikus ja minevikus); suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled, riigid); kirjavahemärgid (punkt, koma küsi- ja hüüumärk, ülakoma). 2) Tegusõna: enimkasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad; isikuline tegumood (Present Simple, Past Simple, Present Continuous, Past Continuous, Future Simple, Past Perfect, Present Perfect); umbisikuline tegumood (Present Simple/Past Simple, modaalverbid passiivis); modaaltegusõnad (can, must = may, have to, should, would); käskiv kõneviis, to + infinitiiv, -ing- vorm; going-to tulevik. 3) Nimisõna: ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad; ebareeglipärased mitmuse vormid; aluse ja öeldise ühildumine; umbmäärane ja määrav artikkel + loendamatu nimisõna; artikli puudumine; enam kasutatavad väljendid artiklitega ja ilma (go home, have a headache, go to the theatre); artikkel the pärisnimedega ja geograafiliste nimedega, omastav kääne; ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad. 4) Omadussõna: omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest kõneldes; Omadussõnade (eritüvelised) võrdlusastmed (old-elder). Omadussõnade võrdlemine. 5) Asesõna: omastavate asesõnade absoluutvormid; enesekohased asesõnad; umbmäärased asesõnad ja nende liitvormid (some/any/no); umbisikulised asesõnad (it, there), siduvad asesõnad (that, who, whom, whose, which); asesõnad one, none of them, all of them, some of them. 6) Eessõna: Aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad; eessõnalised väljendid (look at, in the middle). 7) Arvsõna: Põhi- ja järgarvud; lihtmurrud (pool, veerand);kuupäevad, aastaarvud. 8) Määrsõna: Määrsõnade moodustamine; määrsõnade liigid (sagedusmäärsõnad liitega - ly, järjestatavad määrsõnad; ebareeglipärased määrsõnad (fast); viisi-, hulga- ja määramäärsõnad. 9) Sidesõna: if, because, therefore, after, before, until, as soon as. 10) Sõnatuletus: liitsõnad; ees- (re-, un-, dis-, im-) ja järelliited (-ness, -ion, -ous, -(t)ion, - ly, -iful, -less). 14

15 8. KLASS Õpitulemused 8. klassi lõpus õpilane: 1) mõistab kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset kuulamist; 2) oskab esitada seotud teksti käsitletud teemade piires loetu või kuuldu edasiandmiseks järgmises vormis: kokkuvõte, (ümber)jutustus, kirjeldus, lühireferaat; 3) osaleb aktiivselt vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, suhtlussituatsiooni, rollimängu või intervjuu vormis; 4) oskab kirjutada seotud teksti, isiklikku kirja, õnnitlus-, tervitus-, tänukaarti, küllakutset, lühiesseed, lühireferaati; 5) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena kõnelejaga; 6) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada; 7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas ja rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid. 8) seab endale eesmärke ning hindab õpetaja ja kaaslaste abiga oma tugevaid ja nõrku külgi ning saavutusi. Õppesisu Teemavaldkonnad: 1) Mina ja teised : iseloom; välimus; enesetunne ja tervis; suhted sõprade ja lähikondsetega; ühised tegevused; viisakas käitumine; sõprus, sallivus: kultuurispetsiifilised käitumismaneerid ja oskus nendega arvestada. 2) Kodu ja lähiümbrus : pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja tegemised; tähtpäevad; loodus; ilm. 15

16 3) Riigid ja nende kultuur : Euroopa maad; õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika; tähtpäevad ja kombed; mõned tuntumad sündmused, saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnas. 4) Igapäevaelu (sh õppimine ja töö): kodused toimingud; söömine kodus ja väljaspool kodu; hügieeniharjumused; turvaline liiklemine, tee küsimine ja juhatamine; arsti juures käimine; kool ja klass, probleemid koolis, õppeained ja õpioskused; tulevane amet. 5) Vaba aeg : huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid, sh. sportimine, reisimine; ilukirjandus, meedia, internet. Keeleteadmised: 1) Lauseõpetus: õigekiri õpitud sõnavara piires; sõnajärg jaatavas, eitavas, küsivas lauses; kaudne kõne (saatelause olevikus ja minevikus); suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled, riigid); kirjavahemärgid (punkt, koma, küsi- ja hüüumärk, ülakoma), lühivastused, if ja there lause alguses. 2) Tegusõna: põhi- ja abitegusõnad; modaaltegusõnad (can, must= have to, may, should, would; enimkasutatavad ebareeglipärased tegusõnad; isikuline tegumood (Present Simple, Past Simple, Present Continuous, Past Continuous, Present Perfect, Past Perfect, Future Simple); umbisikuline tegumood (Present Simple/Past Simple, modal verbs in the passive); modaaltegusõnad; käskiv kõneviis (to+infinitiiv, ing-vorm); passiiv (Present Simple, Past Simple, Modal verbs in the passive). 3) Nimisõna: ebareeglipärane mitmus; aluse ja öeldise ühildumine, umbmäärane ja määrav artikkel+loendamatu nimisõna; artiklite puudumine; omastav kääne; ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad. 4) Omadussõna: omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest kõneldes; eritüvelised võrdlusastmed (old-elder);omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest rääkides. 5) Asesõna: enesekohased asesõnad; siduvad asesõnad (that, who, whom, whose, which); omastavate asesõnade absoluutvormid (mine, yours, much/many, little/few); umbmäärased asesõnad ja nende liitvormid (some, any, no) either, neither). 6) Eessõna: enamkasutatavad eessõnalised väljendid (give up, rely on); enamkasutatavad eessõnad aja-, koha- ja viisimäärustes. 16

17 7) Arvsõna: põhi- ja järgarvud; aastaarvud, kuupäevad. 8) Määrsõna: määrsõnad; määrsõnade moodustamine; sagedusmäärsõnad (liitega -ly), järjestatavad määrsõnad, ebareeglipärased määrsõnad, hulga- ja määramissõnad (a little, a few). 9) Sidesõna: if, because, therefore, after, before, until, as soon as. 10) Sõnatuletus: ees- ja järelliited un-, dis-, re-, im-, able, -(t)ion, -ly, -iful, -less. 17

18 9. KLASS Õpitulemused Põhikoolilõpetaja: 1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist; 2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane; 3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal; 4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele; 5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes; 7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; 8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid. Õppesisu I ja II kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad: 1) Mina ja teised : võimed, tugevused ja nõrkused, huvid; inimestevahelised suhted, sallivus, tunded, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine. 2) Kodu ja lähiümbrus: kodu ja koduümbrus; kodukoha vaatamisväärsused ja nende tutvustamine; perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; Eestimaa loodus, asukoht, sümboolika, tähtpäevad, vaatamisväärsused; ilm, loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja -säästlik käitumine; elu linnas ja maal. 3) Riigid ja nende kultuur : õpitava keelega kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus; tuntumate riikide nimetused, rahvad ja keeled. 18

19 4) Igapäevaelu (sh õppimine ja töö): erinevad tervislikku eluviisi tagavad tegevused (puhkus, liikumine, toitumine jmt), suhtlemine teeninduses, turvalisus; õpioskused ja harjumused, edasiõppimine ja kutsevalik; töökohad. 5) Vaba aeg : kultuuriline mitmekesisus; kirjandus, kunst, film, muusika, sport, teadus; erinevad meediavahendid ja reklaam. Keeleteadmised: 1) Lauseõpetus: õigekiri õpitud sõnavara piires; sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsivas lauses; rindlause; suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled, riigid); kirjavahemärgid (punkt, koma, küsimärk, hüüumärk, ülakoma, jutumärgid); lühivastused, if ja there lause alguses. 2) Tegusõna: põhi- ja abitegusõnad; modaaltegusõnad (can, must=have to, may, should, would); isikuline tegumood (Present Simple, Past Simple, Future Simple, Present/Past Continuous, Present/Past Perfect); käskiv kõneviis; to+ infinitiiv, -ing- vorm (Gerund); passiiv (Present Simple, Past Simple, Modal verbs in the Passive), kaudne kõne (saatelause olevikus ja minevikus), aegade ühildumine; tingimuslaused; enim kasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad; going-to tulevik. 3) Nimisõna: ebareeglipärane mitmus; aluse ja öeldise ühildumine; umbmäärane ja määrav artikkel + loendamatu nimisõna; artikli puudumine; enam kasutatavad väljendid artiklitega ja ilma (go home, have a headache, go to the theatre); artikkel the pärisnimedega; omastav kääne; ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad. 4) Omadussõna: omadussõnade võrdlusastmed; omadussõnade võrdlemine (as as, more than); omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest rääkides. 5) Asesõna: enesekohased asesõnad; siduvad asesõnad (that, who, whom, whose, which); omastavate asesõnade absoluutvormid (mine, yours, much/many, little/few); umbmäärased asesõnad ja nende liitvormid (some, any, no); asesõnad one, one of them, all of them, some of them. 6) Eessõna: aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad; enam kasutatavad eessõnalised väljendid (next to, in the middle). 7) Arvsõna: põhi- ja järgarvud; lihtmurrud (pool, veerand); kuupäevad, aastaarvud, telefoninumbrid, protsent; arvsõna 0 erinev lugemine. 19

20 8) Määrsõna: määrsõnade moodustamine; sagedusmäärsõnad (liitega -ly); järjestavad määrsõnad; ebareeglipärased määrsõnad (fast); viisimäärsõnad; hulga- ja määramäärsõnad (a little, a few). 9) Sidesõna: if, because, therefore, after, before, until, as soon as. 10) Sõnatuletus: ees- ja järelliited un-, dis-, re-, im-, able, -(t)ion, -ly, -iful, -less. 20

21 VENE KEEL (B-VÕÕRKEEL) Nädalatundide arv klassiti: Nädalatunde klassiti Õppeaine 5.kl 6.kl 7.kl 8.kl 9.kl Kokku Vene keel ÕPITULEMUSED II KOOLIASTMES 5. KLASS (EELKURSUS) 5. klassi lõpus õpilane : teab vene tähestiku kõnes ja kirjas, oskab töötada sõnastikuga; saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ja kirjeldamiseks; reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist; seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi; töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas. Keeleoskuse hea tase 5. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Vene keel A1.1 A1.1 A1.1 A1.1 5.KLASS Õppesisu: Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus (nimi, rahvus, keel, sugu, vanus, elukoht jmt) kehaosad, enesetunne (nt hea/halb tuju); viisakusväljendid (kellele mida ja kuidas öelda, kuidas käituda). Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed ja sugulased (lähisugulaste tutvustus :nimi, vanus, sugu); kodu asukoha lühikirjeldus (riik, linn/maakoht, mõni iseloomustav omadussõna). aastaaegade nimetused, kuud,nädalapäevad 21

22 Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Päevakavajärgsed tegevused kodus ja koolis ning nendega seonduvad esemed. ( õppeained, õppevahendid jmt); peamiste söögikordade nimed (hommik, lõuna, õhtu) ja mõned olulisemad söögid-joogid (kohv, tee, võileib, helbed jmt). Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused. (lugemine, muusika kuulamine, rattasõit, lemmiktoit. lemmikloom jmt). Keeleteadmised Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad (tähestik) Kiri ja hääldus: Vene tähestik. Nimede kirjutamine vene ja eesti keeles, translitereerimisreeglid. Tähemärkide häälikuline tähendus. Sõnarõhk. Täishäälikute hääldamine eel- ja järelrõhulistes silpides, reduktsioon. Kaashäälikud. Sisihäälikute hääldamine. Häälikute sarnastumine: helilised/helitud, palataalsed/mittepalataalsed.. Nimisõna:Grammatiline sugu (algteadmised) Tegusõna: oleviku Ø-vorm,Eitav kõneliik: Я не играю, Мальчик не играет Asesõna: Isikulised asesõnad Määrsõna:Lubamine ja keelamine (можно, нельзя). Hinnangut väljendavad määrsõnad (хорошо, плохо). Arvsõna. Põhiarvsõnad(1-15). Küsimus сколько лет? ja vastus (nimisõnaga год, года/лет). Lause struktuur. Küsimused Кто это? Что это? ja vastused ÕPITULEMUSED II KOOLIASTMES 6. klassi lõpetaja: saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks; reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist; rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid; seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi; töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas. Keeleoskuse hea tase 6. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Vene keel A1.1 A1.2 A1.1 A1.2 A1.1 A1.2 A1.1 A1.2 22

23 6. KLASS Õpitulemused: 6. klassi lõpetaja: saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks; reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist; rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid; seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi; töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas. Keeleoskuse hea tase 6. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Vene keel A1.1 A1.2 A1.1 A1.2 A1.1 A1.2 A1.1 A1.2 Õppesisu Teemad Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus (nimi, rahvus, sugu, vanus, elukoht jmt) ning välimuse kirjeldus(kasv, kehaehitus, juuste ja silmade värv jmt), enesetunne (nt hea/halb tuju ) ühised tegevused sõpradega (mis mulle ja mu sõpradele meeldib teha); viisakusväljendid (kellele mida ja kuidas öelda, kuidas käituda Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed ja sugulased (lähisugulaste tutvustus :nimi, vanus, sugu) pereliikmete tegevusalad (amet, tegevusala, huvid); kodu asukoha lühikirjeldus (riik, linn/maakoht, mõni iseloomustav omadussõna). Kodukoht Eesti. Eesti riigi nimi, asukoht, pealinn, oma rahvus, keel; linna ja maad iseloomustav põhisõnavara (maja, park, mets, mägi jmt); aastaaegade nimetused ja põhilised aastaaegade ilma kirjeldavad väljendid (hea/halb ilm, päikseline, vihmane jmt). Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Päevakavajärgsed tegevused kodus ja koolis ning nendega seonduvad esemed. (päevaplaan, kellaajad, õppeained, õppevahendid jmt); peamiste söögikordade nimed (hommik, lõuna, õhtu) ja mõned olulisemad söögid-joogid (kohv, tee, võileib, helbed jmt). Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused. (lugemine, muusika kuulamine, rattasõit, lemmiktoit. lemmikloom jmt). 23

24 Keeleteadmised II KOOLIASTE Kiri ja hääldus: Vene tähestik. Nimede kirjutamine vene ja eesti keeles, translitereerimisreeglid. Tähemärkide häälikuline tähendus. Sõnarõhk. Täishäälikute hääldamine eel- ja järelrõhulistes silpides, reduktsioon. Kaashäälikud. Sisihäälikute hääldamine. Häälikute sarnastumine: helilised/helitud, palataalsed/mittepalataalsed.sõnarõhk tegusõna быть vormides. Sõnarõhu muutumine nimisõnade nimetava käände mitmuse vormi moodustamisel. Nimisõna:Grammatiline sugu: naissoost nimisõnad а/-я-lõpuga; meessoost sõnad, mille lõpus on kaashäälik või й ja -a/-я (папа, дедушка, дядя); kesksoost sõnad -о/-е-lõpuga. Nimisõnade mitmuse nimetava käände moodustamine (ы- ja и-lõpulised meessoost ja naissoost sõnad; а- ja я-lõpulised kesksoost ja meessoost sõnad). Omadussõnad:Omadussõna lõpud ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (tüve lõpphäälik palataliseerimata/palataliseeritud; küsimused какой? какая? какое? какие?). Omadussõna ühildumine nimisõnaga ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes. Tegusõna: Tegusõna быть: oleviku Ø-vorm; mineviku vormi moodustamine; tuleviku vormid: ainsuse/mitmuse pöördelõpud. Eitav kõneliik: Я не играю, Мальчик не играет, Мы не играем jne). Tegusõnade pööramine (olevik ja tulevik). Mineviku vormide moodustamine. Asesõna: Isikulised asesõnad. Isikuliste asesõnade käänamine. Omastavad asesõnad ainsuses ja mitmuses. Määrsõna:Lubamine ja keelamine (можно, нельзя). Hinnangut väljendavad määrsõnad (хорошо, плохо). Arvsõna. Põhiarvsõnad. Küsimus сколько лет? ja vastus (nimisõnaga год, года/лет). Abisõnad:Rinnastavad sidesõnad и, а, но. Lause struktuurküsimused Кто это? Что это? ja vastused. Küsimused Кто это был? Что это было? ja vastused. Subjekti ja predikaadi tähistamine ( Я играю, ты играешь, он/она играет, мы играем, вы играете, они играют; Мальчик играет, Дети играют jne). 24

25 Lihtlause: koordinatsioon aluse ja öeldise vahel. III KOOLIASTE Õpitulemused III kooliastmes Põhikooli lõpetaja teistes keeltes: tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga; saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; mõistab õpitud temaatika piires olulist; kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest; on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost; teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada; töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajadus korral kohandab oma õpistrateegiaid. Keeleoskuse hea tase põhikooli lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Vene keel A2.2 A2.2 A2.2 A KLASS Õpitulemused 7. klassi lõpus õpilane: tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks; reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; mõistab õpitud temaatika piires olulist; saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; 25

26 rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid; hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest; (sõnastik, internet) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi; töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas. on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost; hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajadus korral kohandab oma õpistrateegiaid. Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Vene keel A1.1 A1.2 A1.1 A1.2 A1.1 A1.2 A1.1 A1.2 Õppesisu Teemad Mina ja teised. Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega; välimuse kirjeldus (kasv, kehaehitus, juuste ja silmade värv jmt), ühised tegevused sõpradega (mis mulle ja mu sõpradele meeldib teha,viisakusväljendid. Kodu ja lähiümbrus. Elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine; avalikud kohad; lemmikloomad; töövahendid ja kohustused kodus; rõõmsad ja kurvad sündmused peres. Kodukoht Eesti. Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi- ja rahvussümboolika; riigipühad ja riiklikud tähtpäevad; üldrahvalikud sündmused; linna- ja maaelu kirjeldav sõnavara; põhilised aastaaegade ilma kirjeldavad väljendid (hea/halb ilm, päikseline, vihmane jmt). Riigid ja nende kultuur. Euroopa riigid; pealinnad, põhirahvused, keel, kultuuritavad, huvipakkuvad paigad, muuseumid; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Avalikud asutused; turvaline liiklemine; tee küsimine ja juhatamine; transpordivahendid; päeva planeerimine (päevaplaan, kellaajad, õppeained, õppevahendid jmt); ametid ja töökohad. Vaba aeg. Kooliväline tegevus; huvid; laagrid; perepuhkus; aastaajad ja puhkus; spordialad ja sportlikud tegevused. Lemmiktegevused ja eelistused. (lugemine, muusika kuulamine, rattasõit, lemmiktoit. lemmikloom jmt). Keeleteadmised Kiiri ja hääldus:sõnarõhu muutumine nimisõnade käänamisel. Sõnarõhu muutumine tegusõnade vormides. Nimisõna:Mees- ja naissoost sõnad, mille lõpus on ь. Naissoost sõnad, mille lõpus on -ия (nt Эстония, история, гимназия). Kesksoost sõnad имя ja время; kesksoost sõnad, mille lõpus on -ие (nt задание). Üldsoost nimisõnad (nt сирота, коллега, умница). Käänete nimetused ja küsimused. Sageli kasutatavad käändumatud sõnad (nt евро, кино, метро, пальто, кофе). 26

27 Käändkonnad; nimisõna käändelõpud ainsuses (I ja II käändkond). Родительный: kuuluvuse väljendamine (nt книга брата, отец Кристины); eitus нет sõnaga, koha tähistamine (küsimus откуда? ja vastus eessõnade из ja с abil). Предложный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus где? ja vastus в ja на eessõnade abil). Винительный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus куда? ja vastus eessõnade в ja на abil); otsese tegevuse objekti tähistamine (nt tegusõnadega видеть, читать, любить). Дателъный: käändevormide kasutamine eessõnata; tegusõnadega желать, верить, помогать; kuid желать чего? Р.п.; верить во что? В.п. Tворительный käändevormide kasutamine eessõnata Omadussõnad:Omadussõnade käänamine ainsuses sõltuvalt sõna tüvest (tüve lõpuhäälik palataalne/mittepalataalne). Tegusõna:I pöördkond (еть-, ать-, ять-lõpulised tegusõnad) ja II pöördkond (ить-lõpulised tegusõnad). Enesekohased tegusõnad ja nende pöördevormid (nt интересоваться, находиться); tegusõnade просыпаться, причёсываться, заниматься, находиться, мыться, умываться, одеваться, начинаться, кончаться pööramine. Verbirektsioon (käänete kaupa). Käskiv kõneviis Asesõna:Omastavate asesõnade käänamine Näitavad asesõnad ja nende käänamine Määrsõna:Määrsõnade здесь, тут, там kasutamine. Määrsõnade moodustamine omadussõnadest. Arvsõna:Põhiarvsõna ja järgarvsõnad Abisõnad:Eitussõna нет (nt нет отца, мамы, книги). Eessõnade в, на, из, с kasutamise (koha tähistamiseks). Eraldusseose väljendamine sidesõnaga или. Lause struktuur: Lihtöeldis ja öeldistäide (nimisõna nimetavas käändes, määrsõna, isikuline asesõna). Küsimus где? ja vastus (määrsõnade здесь, тут, там kasutamine, предложный kääne). Öeldistäide (nimisõna творительный käändes). Küsimus куда? ja vastus (винительный kääne). Küsimus откуда? ja vastus (родительный kääne). 27

28 Küsimused чей? чья? чьё? чьи? ja vastused (possesiivsete asesõnade kasutamine, родительный kääne). Küsimus когда? какого года? в каком году? ja vastused (nädalapäevad,kuud, kellaaeg, aasta). 8. KLASS Õpitulemused 8. kl lõpetaja teistes keeltes: tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga; saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; mõistab õpitud temaatika piires olulist; kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest; (sõnastik, internet) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost; teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada; töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajadus korral kohandab oma õpistrateegiaid. Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Vene keel A1.2 A1.2 A1.2 A1.2 Õppesisu Teemad Mina ja teised. Huvid ja võimed (tugevused ja nõrkused: mida oskan/suudan teha, milles olen tugev/nõrk (sama teiste kohta); iseloom ( iseloomu kirjeldav sõnavara;) tervis( kehaosad, kuidas olla terve, kergemad terviseprobleemid (peavalu, palavik jmt); suhted sõpradega ja lähikondsetega. Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus ( kodu/elukoha sõnavara: korter, maja, eri ruumid, oma tuba, sisustus jmt ), koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud jmt); kodukoha tuntumad vaatamisväärsused; igapäevased kodused tööd ja tegemised, elukoha kirjeldus (maja, tuba jmt); perekondlikud sündmused ja tähtpäevad 28

29 Kodukoht Eesti. Eesti asukoht ja sümboolika, riigikord, tähtpäevad ja kultuuritavad, vaatamisväärsused; elu linnas ja maal;. Eesti lühikirjeldus (riigikord, naaberriigid jmt), põhiline sümboolika (lipp, rahvuslill ja,- lind jmt), põhilised tähtpäevad (jõulud, jaanipäev jmt) ja kultuuritavad (laulu- ja tantsupeod jmt); mõned tuntumad Eesti vaatamisväärsused; linna- ja maaelu kirjeldav sõnavara; käitumine ja tegevused looduses eri aastaaegadel; loodusrikkused (mets, puhas õhk, vesi, loomad jmt) ja nende hoidmine linnas ja maal (prügiliigid, materjalid, taaskasutamise võimalused jmt). Riigid ja nende kultuur. Eesti naaberriikide ja tuntumate maailmariikõpitava keele riigi/riikide olulisemad sümbolid, põhilised tähtpäevad ja kombed; mõned tuntumad sündmused ja saavutused ja nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvate riikide lühitutvustus (pealinnad, rahvad, keeled, eripära jmt); Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Koolitee; koolielu; tee küsimine ja juhatamine ( parem/vasak pool, otse jmt), koolitee ja koolipäeva kirjeldus, kooli ja klassi iseloomustav sõnavara, tunniplaan, koolivaheajad transpordivahendid; hügieeni- ja, igapäevane hügieen, toiduained,, suhtlemine arsti juures ja suhtlemine teeninduses, sisseostud (kauplus, turg, transport jmt) ja helistamine;; ametid ja kutsevalik, tuntumad ametid, nendega seotud tegevused,. Vaba aeg. Huvid (sport, filmid, raamatud, kollektsioneerimine, reisimine jmt); erinevad spordialad, kirjanduse-, kunsti- ja muusikaliigid; erinevate kultuuride eripära mõistmine ja kooseksisteerimise aktsepteerimine/mõistmine; kultuuriline mitmekesisus, meediavahendid (ajakirjandus, raadio, televisioon, Internet) ja nende eakohased kasutamisvõimalused, meediavahenditest saadav kasu ja võimalikud ohud; reklaam; Keeleteadmised Kiri ja hääldus:sõnarõhu muutumine nimisõnade käänamisel. Sõnarõhu muutumine tegusõnade vormides. Nimisõna: Mees- ja naissoost sõnad, mille lõpus on ь. Naissoost sõnad, mille lõpus on -ия (nt Эстония, история, гимназия). Kesksoost sõnad имя ja время; kesksoost sõnad, mille lõpus on -ие (nt задание). Üldsoost nimisõnad (nt сирота, коллега, умница). Käänete nimetused ja küsimused. Sageli kasutatavad käändumatud sõnad (nt евро, кино, метро, пальто, кофе). Käändkonnad; nimisõna käändelõpud ainsuses (I ja II käändkond). Родительный: kuuluvuse väljendamine (nt книга брата, отец Кристины); eitus нет sõnaga, koha tähistamine (küsimus откуда? ja vastus eessõnade из ja с abil). Предложный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus где? ja vastus в ja на eessõnade abil). Винительный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus куда? ja vastus eessõnade в ja на abil); otsese tegevuse objekti tähistamine (nt tegusõnadega видеть, читать, любить). Дателъный: käändevormide kasutamine eessõnata; tegusõnadega желать, верить, помогать; kuid желать чего? Р.п.; верить во что? В.п. 29

30 Tворительный käändevormide kasutamine eessõnata. Omadussõnad:Omadussõnade käänamine ainsuses sõltuvalt sõna tüvest (tüve lõpuhäälik palataalne/mittepalataalne). Tegusõna :I pöördkond (еть-, ать-, ять-lõpulised tegusõnad) ja II pöördkond (ить-lõpulised tegusõnad). Enesekohased tegusõnad ja nende pöördevormid (nt интересоваться, находиться); tegusõnade просыпаться, причёсываться, заниматься, находиться, мыться, умываться, одеваться, начинаться, кончаться pööramine. Verbirektsioon (käänete kaupa). Käskiv kõneviis Asesõna:Omastavate asesõnade käänamine. Näitavad asesõnad ja nende käänamine. Määrsõna: Määrsõnade здесь, тут, там kasutamine. Määrsõnade moodustamine omadussõnadest. Arvsõna:Järgarvsõnad. Abisõnad: Eitussõna нет (nt нет отца, мамы, книги). Eessõnade в, на, из, с kasutamise (koha tähistamiseks). Eraldusseose väljendamine sidesõnaga или. Lause struktuur:lihtöeldis ja öeldistäide (nimisõna nimetavas käändes, määrsõna, isikuline asesõna). Küsimus где? ja vastus (määrsõnade здесь, тут, там kasutamine, предложный kääne). Öeldistäide (nimisõna творительный käändes). Küsimus куда? ja vastus (винительный kääne). Küsimus откуда? ja vastus (родительный kääne). Küsimused чей? чья? чьё? чьи? ja vastused (possesiivsete asesõnade kasutamine, родительный kääne). Küsimus когда? какого года? в каком году? ja vastused (nädalapäevad, kuud, kellaaeg, aasta). 30

31 9. KLASS Õpitulemus 9. kl lõpetaja teistes keeltes: tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga; saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; mõistab õpitud temaatika piires olulist; kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest; on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost; teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada; töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajadus korral kohandab oma õpistrateegiaid. Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Vene keel A2.2 A2.2 A2.2 A2.2 Õppesisu Teema Mina ja teised. Huvid ja võimed (tugevused ja nõrkused: mida oskan/suudan teha, milles olen tugev/nõrk (sama teiste kohta); iseloom ( iseloomu kirjeldav sõnavara;) tervis ( kehaosad, kuidas olla terve, kergemad terviseprobleemid (peavalu, palavik jmt); suhted sõpradega ja lähikondsetega: nt sõprus- ja armastussuhted ja nendega seonduvad probleemid. Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus ( kodu/elukoha sõnavara: korter, maja, eri ruumid, oma tuba, sisustus jmt ), koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud jmt); kodukoha tuntumad vaatamisväärsused; igapäevased kodused tööd ja tegemised, elukoha kirjeldus (maja, tuba jmt); perekondlikud sündmused ja tähtpäevad (sündmuste ja tähtpäevade tähistamine perekonnas ja kodukohas) Kodukoht Eesti. Eesti asukoht ja sümboolika, riigikord, tähtpäevad ja kultuuritavad, vaatamisväärsused ;elu linnas ja maal; ilmastikunähtused, loodus ja käitumine looduses, looduskaitse. Eesti lühikirjeldus (riigikord, naaberriigid jmt), põhiline sümboolika (lipp, rahvuslill ja, -lind jmt), põhilised tähtpäevad (jõulud, jaanipäev jmt) ja kultuuritavad (laulu- ja tantsupeod jmt); mõned tuntumad Eesti vaatamisväärsused; linna- ja maaelu kirjeldav sõnavara; ilmastikunähtused; käitumine ja tegevused looduses eri aastaaegadel; loodusrikkused (mets, puhas õhk, vesi, loomad jmt) ja nende hoidmine linnas ja maal (prügiliigid, materjalid, taaskasutamise võimalused jmt). 31

32 Riigid ja nende kultuur. Eesti naaberriikide ja tuntumate maailmariikõpitava keele riigi/riikide olulisemad sümbolid, põhilised tähtpäevad ja kombed; mõned tuntumad sündmused ja saavutused ja nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvate riikide lühitutvustus (pealinnad, rahvad, keeled, eripära jmt); Eesti naaberriigid ja tuntumate maailmariikide nimed, rahvused ja keeled. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Koolitee; koolielu; tee küsimine ja juhatamine ( parem/vasak pool, otse jmt), koolitee ja koolipäeva kirjeldus, kooli ja klassi iseloomustav sõnavara, tunniplaan, koolivaheajad transpordivahendid; hügieeni- ja, igapäevane hügieen, toiduained, tervislik toiduvalik, toitumisharjumused ning tervislik eluviis suhtlemine teeninduses ja arsti juures sisseostud ja suhtlemine teeninduses (kauplus, turg, transport jmt) ja helistamine;; ametid ja kutsevalik. tuntumad ametid, nendega seotud tegevused, edasiõppe võimalused (koolitüübid jmt). Vaba aeg. Huvid (sport, filmid, raamatud, kollektsioneerimine, reisimine jmt); erinevad vaba aja veetmise viisid (üksi, sõprade, pereliikmetega jmt), erinevad vaba aja veetmise viisid eelistuste põhjendamine; erinevad spordialad, kirjanduse-, kunsti- ja muusikaliigid; erinevate kultuuride eripära mõistmine ja kooseksisteerimise aktsepteerimine/mõistmine; kultuuriline mitmekesisus, meediavahendid (ajakirjandus, raadio, televisioon, Internet) ja nende eakohased kasutamisvõimalused, meediavahenditest saadav kasu ja võimalikud ohud; reklaam; erinevate reklaamtekstide mõistmine tarbija seisukohast. Keeleteadmised Kiri ja hääldus: Sõnarõhu muutumine nimisõnade käänamisel. Sõnarõhu muutumine tegusõnade vormides. Nimisõna: Mees- ja naissoost sõnad, mille lõpus on ь. Naissoost sõnad, mille lõpus on -ия (nt Эстония, история, гимназия). Kesksoost sõnad имя ja время; kesksoost sõnad, mille lõpus on -ие (nt задание). Üldsoost nimisõnad (nt сирота, коллега, умница). Käänete nimetused ja küsimused. Sageli kasutatavad käändumatud sõnad (nt евро, кино, метро, пальто, кофе). Käändkonnad; nimisõna käändelõpud ainsuses (I ja II käändkond). Родительный: kuuluvuse väljendamine (nt книга брата, отец Кристины); eitus нет sõnaga, koha tähistamine (küsimus откуда? ja vastus eessõnade из ja с abil). Предложный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus где? ja vastus в ja на eessõnade abil). Винительный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus куда? ja vastus eessõnade в ja на abil); otsese tegevuse objekti tähistamine (nt tegusõnadega видеть, читать, любить). Дателъный: käändevormide kasutamine eessõnata; tegusõnadega желать, верить, помогать; kuid желать чего? Р.п.; верить во что? В.п. Tворительный käändevormide kasutamine eessõnata. Omadussõnad: Omadussõnade käänamine ainsuses sõltuvalt sõna tüvest (tüve lõpuhäälik palataalne/mittepalataalne). 32

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega

Rohkem

Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl

Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks

Rohkem

Microsoft Word - Voorkeeled.doc

Microsoft Word - Voorkeeled.doc Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada

Rohkem

Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9

Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9 Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9.kl) 1.Õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppeaine kirjeldus A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe

Rohkem

5_ Ainekavad_võõrkeeled

5_ Ainekavad_võõrkeeled KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele

Rohkem

AINEKAVA

AINEKAVA AINEKAVA INGLISE KEEL 1.klass Laste salmid ja laulukesed (nursery rhymes). Tervitamine. Lihtsale küsimusele vastamine. Tähestik. Värvid. Numbrid 1-10 Tunneb inglise keele teiste hulgast ära. Hääldab (sõnu,

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

Microsoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled

Microsoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled... 1 A-võõrkeel põhikoolis... 2 2. klass... 2 3. klass... 3 4. klass... 4 5. klass... 5 6. klass... 6 7. klass... 7 8. klass... 8 9. klass... 9 B-võõrkeel

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles

Rohkem

Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis v

Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis v Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades

Rohkem

Saksa keele ainekava III kooliaste

Saksa keele ainekava III kooliaste Saksa keele ainekava III kooliaste 7. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime

Rohkem

Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes

Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Microsoft Word - eesti keel, 4.klass.docx

Microsoft Word - eesti keel, 4.klass.docx EESTI KEELE TEISE KEELENA AINEKAVA 4.KLASSILE ÕPITULEMUSED 4.klassi lõpuks õpilane: Ø saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; Ø kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste

Rohkem

II kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lauset

II kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lauset II kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; 2. mõistab

Rohkem

Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir

Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass 1.1.1. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piires kodust, perekonnast, sõbrastja endast, kodukohast,

Rohkem

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1. KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib

Rohkem

III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht

III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine.

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

AINEKAVA 10

AINEKAVA 10 GÜMNAASIUMI VÕÕRKEELTE AINEKAVA ÜLDOSA Valdkonna pädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel,

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2016)

(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2016) KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 06.06.2016. a käskkirjaga nr 8. MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA HISPAANIA KEELE ÕPPEKAVA 1. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid (ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioon).

Rohkem

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,

Rohkem

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse

Rohkem

1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui

1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui 1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2)

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li

KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute

Rohkem

EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku

EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku keelekasutuse, mõtlemis-, analüüsi- ja üldistamisoskuse

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1. SISUKORD 1.AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 5 1.1. VÕÕRKEELEPÄDEVUS JA ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE 5 1.1.1. ÜLDPÄDEVUSTE

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR AINEVALDKOND VÕÕRKEELED gümnaasiumis 1 EESTI KEELE KUI TEISE KEELE Üldosa Ainevaldkond Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus tähendab suutlikkust suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas,

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga Lisa 7 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtukord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev vastuvõtukord reguleer

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga Lisa 7 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtukord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev vastuvõtukord reguleer KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga Lisa 7 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtukord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev vastuvõtukord reguleerib õpilaste vastuvõttu Gustav Adolfi Gümnaasiumisse.

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2018_19)

(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2018_19) MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA HISPAANIA KEELE ÕPPEKAVA KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 22.05.2018. a käskkirjaga nr 41 1. Õppekavarühm: keeleõpe (ISCED-F 2013 õppekavarühmade klassifikatsioon). 2. Õppekava

Rohkem

KINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li

KINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li KINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1 2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning

Rohkem

Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp

Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase

Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

Microsoft Word - Bakalaureusetöö-valmis kell doc

Microsoft Word - Bakalaureusetöö-valmis kell doc TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE VÕÕRKEELENA OSAKOND Suzan Johanna Leonarda Knaapen EESTI-HOLLANDI TURISTIVESTMIKU KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Bakalaureusetöö

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 7 Eesmärgid: 7. klassi lõpetaja 1) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 2) tuleb toime

Rohkem

Microsoft Word - 11_f20.doc

Microsoft Word - 11_f20.doc 11. PALUN 200 GRAMMI VORSTI. Пожалуйста, 200 граммов колбасы. Tööleht nr 11.1 Õpime ja saame teada. Учим и узнаём. Mida te soovite? Что желаете? Mida teile, palun? Что вам, пожалуйста. Kõigepealt ma tahan...

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Kommunikatsioonisoovitused

Kommunikatsioonisoovitused Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr 1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vastuvõtmise korra kinnitamine Vastu võetud 08.02.2006

Rohkem

TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM

TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM Võõrkeeled. Gümnaasium 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2) mõistab ja tõlgendab

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

GEOGRAAFIA

GEOGRAAFIA EESTI KEEL Eesti keel põhikoolis (1) Eesti keelel kui emakeelel ja õppekeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks ning

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA Õpetuse eesmärgid VÕHMA GÜMNAASIUMI AINEKAVA INIMESEÕPETUS õpib suhtlema teiste inimestega ja viisakalt käituma õpib suhtumist loomadesse õpib väärtustama üldinimlikke kõlblusnorme õpib väärtustama perekonda

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS KINNITATUD Tallinna Padriku Lasteaia direktori käskkirjaga nr. 1-1/2 31.05.2013 LISA 1 TALLINNA PADRIKU LASTEAIA ÕPPEKAVA Tallinn 2013 Sisukord 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA... 3 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

Английский язык

Английский язык 2.2. Inglise keel NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUMI AINEKAVA 2.2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid INGLISE KEEL Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Väärtusõpetus

Väärtusõpetus Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

ES

ES K e e l e n õ u a n n e - - - - - - - - - - - - - - - - - Nimisõnafraasi sõnajärjest Mati Erelt Tartu ülikooli emeriitprofessor Nimisõnafraas on nimisõnalisest põhjast ja selle laienditest ehk täienditest

Rohkem

PÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA 1

PÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA 1 PÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA 1 SISUKORD Sisu PÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA... 1 SISUKORD... 2 VALDKOND KESKKOND JA MINA... 3 ÜLDOSKUS MÄNG... 14 VALDKOND KEEL JA KÕNE... 17 VALDKOND EESTI KEEL KUI TEINE

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem