Are-detsember

Väljavõte

1 Are valla leht Nr. 10) 102 detsember 2010 Leelo Lusik TÄNA LEHES: Vallakeskuse ERI lk. 1-7 Vallavanem möödunud aastast lk.8 ARE VALLAKESKUS 30-AASTANE Are Vallakeskuse valmimisest möödub aasta detsembris 30 aastat. Arhitekt Ell Väärtnõu projekteeritud ja Pärnu KEK-i ehitatud suurejooneline ja mitmeotstarbeline ehitus tollane Pärivere sovhoosi keskus - on käsil oleva 20. sajandi väärtarhitektuuri uurijate arvates säilitamist ja renoveerimist, kasutamist ja eksponeerimist vääriv arhitektuuripärand. Pärnus korraldatud arhitektuuriuurijate esitlusel toodi Are Vallakeskus okupatsiooni aastakümnete Pärnumaa ehitistest esile teisena Villa Andropoffi järel. Volikogu ja vallavalitsuse istungite otsused lk. 9 Aukodanikud lk. 10 Lumetõrjest vallas lk. 12 Vallarahva tegemistest lk. 16 Teated lk. 19 Tee sai korda (järgneb järgmisel lehel) 1

2 Paljude võimalustega hoone 60 ruumiga ca 0,3 hektari suurune ehitis mahutas algselt 360 töötajaga majandi kontori, külanõukogu, velskripunkti, sidejaoskonna, raamatukogu, juuksuri ja teeninduspunkti, telefoni keskjaama, majahoidja korteri. 400-kohaline universaalsaal ja lavaruumid on mõeldud nii teatri- ja kontserdietendusteks, taidluseks ja tantsuõhtuteks kui ka spordi- ja kinosaaliks. Klubipoolel on veel ringide ruumid, baariruumid, riietus- ja pesuruumid, saun ja kaminasaal. Praegu mahub vallavalitsus vähem kui pooltesse endistesse majandi kontoriruumidesse. Siin töötavad veel Eesti Post, kauplus ja neli üürnikettevõtet. Algsest avaramad on raamatukogu ruumid, klubipoolele on renoveeritud vallavolikogu ja konverentside saal, laste mängutuba, naisseltsi ruumid ja noortetuba-jõusaal. Tänavu oleme uuendanud klubipoole fuajee, koridorid ja tualettruumid. Renoveerimist ja uut kasutust ootavaid ruume on veel. Ootamegi ettevõtteid rentima soodsalt tööruume! Vene värk ja majandite aeg Are valla taasmoodustamisestki on möödas 18 aastat, sel puhul tasub möödunut meenutada. On ju Juhan Liiv aegumatult öelnud: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Kui püüda ajavoolu mõõta, siis praegu lasteaeda lõpetavad lapsed on kasvanud Euroopa Liidus, täisikka jõudvad noored on kasvanud-õppinud iseseisvas Eestis, 30-aastased jõudsid NLiidu okupatsiooniriigis lõpetada algkooli, 40-aastased lõpetasid seal kõrgkooli või käisid ära Vene kroonus või jõudsid mõne aasta töötada. Niisiis on kuuendikku maailmast hõlmanud kurjuse impeeriumi täiskasvanud töö- ja pereinimestena kogenud veel ainult tänased keskealised ja vanemad põlvkonnad. Vana Eesti aega teavad vaid auväärsed hallpead. Noortele on vene režiim vaid hägusalt teada, enamasti aga juba arusaamatu ja tundmatu. Kuid režiim režiimiks. Mõistlikult ja inimlikult püüdsid eestlased elada režiimi kiuste, noorus oli ja on kõigile alati ilusaim aeg, kommunismust uskusid ja ehitasid Eestis vaid üksikud hullud. Are valla endisi majandeid, koole ja teisigi asutusi on juhtinud arukad ja head inimesed. Are vallas (nagu enamikus teisteski valdades) meenutavad sovhoosi- ja kolhoosiaja aastaid kõige nähtavamalt maaparandussüsteemidega põllud koos nendevaheliste teedega ja ehitused suurelamud, mõnikümmend ühepereelamut Ares ja Suigus, suurfarmid, teraviljakuivatid ja hoidlad, remonditöökojad, koolid ja endised majandikeskused. Tõsi, nii paljud põllud kui tootmishooned on praeguseni alakoormatud, osalt kasutusest väljas ja ootavad kulukat renoveerimist või likvideerimist. Põldu ja loomi võiksime vaatamata tapvalt loksuvale turukonjunktuurile pidada Are valla mail praegusest hoopis rohkem. Are alevikust ja Pärivere sovhoosist Are alevik on teatavasti tekkinud-kasvanud eelmise sajandi alguses Hansenite rajatud keerukate seadmetega vesiveskiga talu ning teiste siinsete põlistalude baasil. Aga kindlasti ka siin alguse saanud Eesti maakarja seltsi ja Are kooli najal. Ajalooline õiend räägib, et Pärivere sovhoos (nagu mõnikümmend muudki riigimajandit Eestis) moodustati kohe nõukogude okupatsiooni alguses aasta 1. novembril natsionaliseeritud 75-hektarise Pärivere talu varade abil. Saksa okupatsiooni ajalgi tegutses Pärivere riigimõisana. Sovhoos jätkas aasta 10. novembrist, siis oli Päriverega liidetud ka Luha talu. Majandikeskus paiknes kuni aasta lõpuni Hansenite majas. Sinna mahtusid nii kontoriruumid, klubi kui ka mõned korterid. Tõsi, viiekümnendate aastate keskel oli riigil plaan majandikeskus Künnametsa kolida, kuid see jäeti uute suundade tõttu katki. Pärivere sovhoos kasvatati ajapikku Lepplaanes, Elbus, Parisseljal, Eaveres ja Niidus paiknenud kolhooside liitmisega, aga ka alguses Kaelases ja Lehtmetsas asunud lahusmaade eraldamisega Edasi 2

3 kolhoosile ligi 7800 hektarise üldpinna ja 4000 hektarise põllumaaga, 2600 veist, sh 1000 lüpsilehma, 2800 siga, 50 hobust ja 100 mesilasperet pidavaks suurmajandiks. Vajadus uue keskusehoone järele oli suur. Kust tulid palee ehitamiseks jaks ja raha? Nagu on meenutanud majandi juhtimisel ja ülesehitamisel oma elutöö teinud Mihkel Kallaste, alustati uue keskusehoone ehitamise tõsisemat kavandamist aastal. Kuna olin siis pärast EPA-st Päriveresse tööle suunamist ja aastast Vene kroonus teenimist - peaökonomistina, aastast ka direktori asetäitjana ametisse võetud, on mulgi tollase käsumajanduse, fondi-limiidi-värgi ja bürokraatia lugulaulust mõndagi meenutada. Raskete savimaadega Pärivere sovhoosis kasvas hein hästi, häid teravilja ja sobivaid kartulimaid oli vähe. Taimekasvatajate töö vene tehnikaga Viljavõtt Elbu raba ääres oli eriti vaevarikas. Majandi trumpideks olid loomade (sigade, veiste ja hobuste) tõuaretus, sh Eesti oma ajaloolise veisetõu Eesti maakarja säilitamine ja aretamine. Poleks olnud Kallaste missioonitunnet ja uskumatut visadust-arukust, poleks taasiseseisvumiseks Eestis maakarja alles olnud. Parteijuhid käskisid tal korduvalt maakarja tootlikuma mustakirjuga asendada. Päriveres osati raha hästi lugeda ja teenida, eeskätt tõuloomade müügist. Tartu Ülikooli viimase agronoomialennu aastal lõpetanud taluperemehe poja Kallaste üks pooltõsine meelisvanasõna oli rikas pole mitte see, kes palju saab, vaid see, kes vähe välja annab. Samas ei erinenud tollased direktori ja vägevamate laudanaiste ning masinameeste palganumbrid. Vahel olid need ka tööliste kasuks. Suurem raha teeniti muidugi piimast ja lihast, kuid kõvemat kasumit andis tõuloomade müük. Eesti peekontõugu sigade tõumüügiga Eestisse, Venemaale ja mõnedesse välisriikidessegi ning sigade ja veiste Moskva ja SDV näitustel näitamisega olime üks vabariigi tippmajandeid. Üleliidulise sigade tõumüügi konkursside III, II ja I preemiaga aastatel kaasnesid vastavalt Moskvitši, UAZ-i (villise) ja uue Volga (tol ajal eriti äge auto!) saamine (ei mäleta, kas ostuload või masinad ise!) majandile. Majandi sissetulekud ja kasum suurenesid seitsmekümnendatel aastatel kiiresti ka söödatootmise edenemise ning piima- ja liha müügi kasvust. Tollane plaanimajandus ja NLiidu krooniline toidudefitsiit nägid ette poolteisekordsed hinnad üleplaanilise müügi, täiendavate sotskohustuste jms eest. Niisiis oli Pärivere sovhoosi finantsseis tolle aja kohta ja keskmise taustal tugev. Täideti nii maksukohustused kui ka üha paisuvad kasumi nõrgematele majanditele ümberjagamiseks tsentraliseerimise kohustused. Keskuse ehitamiseks jätkus oma raha. Ehitusluba tuli ja ehitamine läksid raskelt Ometi ei saanud majand ehitamise luba (tollal ehituslimiiti!) sugugi kohe. Eskiisprojekt valmis, asus Kallaste Pärnust-Tallinnast kooskõlastusi ja lube taotlema. Põllumajandusministeerium ja ministrikohale naasnud Mihkli legendaarne kursusekaaslane Harald Männik teatasid Kallastele esimese hooga, et sellise, ligi miljon rubla maksva palee ehitamine ei tule kõne alla, otsige odavam ja väiksem lahendus. Sõitsimegi siis peremehega (seda oli Kallaste kindlasti parimas tähenduses!) mööda Eestimaad ja otsisime, millise hoone kordusprojekt võiks Päriveres kõne alla tulla. Vaatasime muuhulgas Märjamaa, Alliku ja Hulja sovhoosi, aga ka Rakvere KEK-i uusi keskusehooneid. Muidugi aga jäi Kallaste endale kindlaks tõestas ministeeriumis, et rahaabi ei vaja ja nõutas edasi Väärtnõu projekti valmisehitamist. 3

4 Hoone ehitamine 1979.a. Tõsi, avamise ajal neid veel polnud. Avapeost ja sellele järgnevast Pärnu KEK-il läks ehitamiseks aastal. Omaette huvitav ja õpetlik oli siis ehituse järelvalve. Seal sai turnida ootusest ja huvist ka pikki õhtuid. Tolle aja kohta suhteliselt uudsena rajati hoone 365 raudbetoonvaiale. Neist klubipoolses osas, kus savi vedelam ja hoone kõrgem, rammiti vaiad topeltpikkuses. Saali ja lava katuse pikad kandetalad valati kohapeal. Raskusi valmistas maitseka projektikohase sisekujunduse saavutamine ja eriti mööblihange. Praeguseni ripuvad kunstikombinaadist Ars tellitud väärikad lavaeesriided aasta 28. detsembril toimus Pärivere sovhoosi kontor-klubi avamine. Fuajees mürtsus alustuseks Pärnu kutseline puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel. Lindi lõikas Mihkel Kallaste koos Valter Udami ja Andres Ringoga (KEK-i tollane asejuhataja). Suures saalis olid kaetud pikad lauad 400 inimesele. Õhtut sisustasid Kukerpillid, tants käis fuajees hommikuni. Pärivere klubist sai kohe Pärnumaa populaarne suurte pidude, konverentside, kontsertide ja teatrietenduste korraldamise koht. Kuna rahva seas Piima-Valtriks kutsutud parteijuht Udamile ja ATK-le (tollasele agro-tööstuskoondisele) meeldisid suured taime- ja loomakasvatajate, masinameeste ja ülemuste piima-, külvi-, koristuse ja sotsvõistluse arupidamisedkokkuvõtted söömade ja joomadega, siis oli Pärivere klubi tihti rahvast täis. Üks tähelepanuväärsemaid ja Vene värgi olukorras innovatiivsemaid sündmusi Saal mahutas 400 inimest laudade taha. Pärivere klubis oli aasta 24. juunil toimunud Soome-Eesti raadiote otsesaade-ühiskontsert Helisild-Sävelsilta. Peaesinejateks olid Peeter Saul ja ER kontsertorkester, solistideks Eestist Ivo Kuusk, Ele ja Kaja Kõlar, Tarmo Pihlap ning Erkki- Sven Tüür ansambliga In Spe; Soomest kolm solisti, sh kaunitar Carola, ja dirigent. Kohal olid Soome Üleisratio ja ER juhid, saalipublikuks Pärivere ja Pärnumaa rahvas. Eetrisse läksid ka intervjuu Mihkel Kallastega ja jutud Pärnust. Saadet juhtisid Lembit Lauri ja Soomest Seija Wallius-Kokkonen. Are Vallakeskus Pärivere klubi ja arvukate muude seal paiknevate vaba aja sisustamise võimalustega on 30 tegevusaasta jooksul olnud vallale ja külalistele hea ja tähtis hoone. Hoidkem, arendagem, kasutagem ja sisustagem oma paleed paljude endale meelepäraste tegevustega nüüd ja edaspidi! Tulevikku kujundades mäletagem minevikku! Kohtume 29.detsembril algusega kell Are vallakeskuse 30. ja valla 18. aastapäeva pidulauas! Austusega Jaanus Männik, vallavanem 4

5 30 aastat on seda vähe või palju? Ühele majale kindlasti vähe, aga seal tegutsevatele inimestele piisavalt. Räägin meie armsast punasest majast, endisest Pärivere sovhoosi kontor-klubist, praegusest Are Vallakeskusest, kus asub ka Pärivere klubi. Kolmkümmend aastat tagasi juhtis kultuuritööd Maaja Kallaste. Sel ajal valmis üks suurem projekt, millega Pärivere klubi sai tuntuks üle Eestimaa. Meelde on jäänud 7. detsember 1985, kui toimus Eduard Künneke opereti Õnnelikku reisi esietendus. Saal oli publikut täis, näitlejad olid kõik kohalikud inimesed: Sirje Pilter, Anne Niibo, Johannes Kakko, Raivo Tõnsing jpt. Lavastaja oli Ü. Matesen RAT Estoniast, kontsertmeister A. Talvik, kunstnik-kujundaja T. Virve ja tantsud-liikumise seadis NSV teeneline kunstnik J. Lass. Käisime operetiga pea kõik Eestimaa nurgad läbi. Alati olid saalid rahvast täis. Operett Õnnelikku reisi Aare Laanemetsa juhendatud näitering. Väikesed volbrinõiad 2004.a. klubi taga platsil volbripeol. 5 Neil aastatel tegutsesid ka naisrahvatantsukaraktertantsu rühmad E. Pärna juhendamisel ja Pärivere naisansambel J. Kaunissaare juhendamisel. Käis koos laste tantsu- ja näitering. Kunstiline juht oli Eve Krillo. Toimusid sovhoosi suured aastalõpupeod. Esinemas käis palju tuntud eesti artiste ja ansambleid, kuid kõige rohkem sai pidudel jalga keerutada oma koduansambliga Era, koosseisus Harri Sander, Ants Tugedam, Kalev Kalden. Sel ajal käidi palju esinemas ka väljaspool oma maja ning alati koos Era meestega. Meelde on jäänud peod Kihnus ja Tõstamaal. Vaatajaid oli alati palju. Järgmiseks kultuurielujuhiks sai noor, energiline, suurte plaanidega Uudo Laane. Uudo jätkas kõige eelpool mainituga. Kutsus uuesti kokku näiteringi liikmed. Juhendajaks tuli Pärnu teatri näitleja Aare Laanemets. Lavastati mitu näidendit, millega esineti oma majas ja käidi väljaspoolgi. Toimusid kohvikuõhtud ja temaatilised üritused. Meelde on jäänud Uudo korraldatud Pärivere naiste-neidude iludusvõistlus. See oli tõeline elamus! Kunstiline juht oli sel ajal Heli Poobus. Mõne aasta pärast, kui Uudo Pärnusse kolis, küsis ta, kas ma ise ei tahaks hakata seda tööd edasi tegema. Kuna ma olin pea kõikides ringides osaleja, siis ega ma pikalt mõelnudki. Oli ju minu esimene töökoht samuti Pärivere a/ü klubi juhataja (vanas sovhoosikeskuse hoones). Nüüdseks oma kahekümne tööaastaga olen püüdnud elus hoida kõiki neid ringe, mis siis

6 tegutsesid. Juurde on tulnud ka uusi ringe. Are kammerkoori juhendas M.Pajula. See oli heal tasemel koosseis, kes käis ära isegi Tallinnas laulupeol. See oli suur saavutus. Väga vahva kollektiiv tegutseb Anne Niibo juhendamisel, folkloori- ja naisrahvatantsurühm Arelased. Oleme esinenud huvitavate kavadega nii omas majas kui käinud ka paljudel maakonna üritustel. Meil on vedanud juhendaja Annega. Ideedest tal puudu ei tule. Anne korraldada on olnud ka Are valla laulu- ja tantsupidu iga aasta maikuus Are pargis. Klubis tegutseb segaansambel Elulõng. Au neile, sest enamus käib kaugemalt Suigu külast. Vanim liige Leander on juba kaugelt üle kaheksakümne. Ta kirjutab ise laule ja käis ka maakonnas solistina ülevaatusel. Sealt sai ta tunnustuseks tänukirja. Meie mõlemaid, nii Pärivere naisansamblit kui ka ansamblit Elulõnga, on tunnustatud Pärnumaa eakate ansamblipäevadel. Pärivere naisansambel J. Kaunissaare juhendamisel on toonud kaks korda võidu ja korraldanud ise kaks korda eakate ansamblipäeva Pärivere klubis. Kõige värskemaks huviringiks siin majas on naisrahvatantsurühm Anna Minna Tiina Saare juhendamisel. Folkloorirühm esinemas kavaga Are pargis. Minu enda poolt korraldatud ja meelde jäänud suuremad üritused on: laste maiprintsessi valimine viiel aastal maikuus, Are Põhikooli rahvatantsupäevad Pärivere klubis ja muidugi mitmed aastad toimunud, rahvakeeli süldipeod eesti menuansamblitega. Täissaal oli alati kindlustatud. On toimunud kõik tähpäevaüritused (jaanipäev, jõulud, Vabariigi aastapäev jne). Renoveeritud klubisaali avamine 2004.a. Pärivere klubis on tegutsenud kõik need aastad ka spordiringid. Juhendajaid on olnud mitmeid: Merike Karu, Pilvi Valk, Reet Filippova, Rein Semenov. Mitmeid aastaid on olnud valukoht meie noored, sest neil puudus juhendaja. Praeguseks on probleem leidnud lahenduse. Nimelt võeti tööle noor, energiline noorte- ja spordijuht Kristi Kivisaar, kes on korraldanud mitmeid toredaid üritusi. On hakanud tööle valla noorkotkaste ja kodutütarde rühm. Meie majas jätkub tegevust hommikust õhtuni kõigile, kel huvi. Pärivere klubi on üle elanud ka raskeid aegu. Kui võideti kätte Eesti Vabariik, kadusid sovhoosidlastetoa avamine suure peo ja tordisöömisega kolhoosid ning asemele tulid vallad, jäi maja kütteta, aga tegutses täies mahus edasi. On meeles, kuidas tegime proove ja pidasime pidusid küttes ruume soojapuhuritega. Niiskusega muutusid ruumid kasutuskõlbmatuks. Rahalist abi saadi projektide kirjutamisega. Kui ametisse sai vallavanem Enn Kuslap ja volikogu esinaiseks Vilja Alamaa võeti vastu otsus panna majja uus küttesüsteem ja taastada maja tervis, remontida lava, suur saal ja kaminasaal. Fuajee madal osa eraldati lükandustega ja tehti ümber mõnusaks nõupidamiste ja istungite saaliks. Sel ajal hakkas tööle Vilja Alamaa eestvedamisel Are naisselts MTÜ Hoolivad Südamed. Vilja ja Taimi Alamaa algatusel projektide toel remonditi endine ringiruum mõnusaks naisseltsi kooskäimise kohaks. Nüüdseks on ruum sisustatud kõige vajalikuga, mida seltsitegevus nõuab 6

7 (mööbel, köögitehnika, käsitöövahendid jne). Tuba kasutatakse nende lahkel loal ka valla- ja klubiüritustel. Aitäh! Järgmiseks remontis ja sisustas naisselts baari kõrvalruumi hubaseks laste mängutoaks. Seal on peetud palju toredaid üritusi. Noored emmed-issid on väga tänulikud, et on koht, kus aega veeta oma põnnidega. Veel remonditi ja sisustati MTÜ Hoolivad Südamed, sotsiaalnõunik Kaja Rebase ja tublide tööpoiste abiga kunagine raamatukogu, praegune noortetubajõusaal. Suur osa jõusaali sisustusest ja elektroonikast on veel tulemas tänu PRIA ja Rohelise Jõemaa Koostöökogu poolt menetletava LEADER meetme raames eraldatavale projektirahale. Suur tänu neile kõigile! aastal asus vallavanemana tööle endine Pärivere sovhoosi direktori asetäitja Jaanus Männik. Õnneks leidis ka tema, et alustatu tuleb lõpule viia. Ta toetas jõusaali renoveerimist. Veel on remonditud klubi fuajeed, uuendatud elektrisüsteem, renoveeritud tualettruumid. Uskumatu, et kaks meie viimast vallavanemat olid nii ühte meelt. Kõigepealt korda valla kultuuri- ja spordiruumid, mis näitab, et nad on suured kultuuri- ja spordilembelised mehed! Vallakeskus näeb pärast värskenduskuuri rõõmsam välja. Esiplaanil tubli koristajatädi Elvi Minevikumeenutustest ja tänastest tegemistest sai päris pikk lugu, aga kolmkümmend aastat on piisavalt pikk aeg! Lugupidamisega Sirje Pilter Suur tänu Are Vallavolikogule ja Are Vallavalitsusele, vallavanem Jaanus Männikule, abivallavanem Lauri Luurile, kes leidsid vahendid ja lasksid OÜ Ramisel uuendada meie klubi ruumid nii säravaks ja puhtaks. Lausa lust on seal tegutseda ja töötada! Armas Are valla rahvas, tervist ja kõike ilusat Teile! Sirje Pilter ja Kristi Kivisaar 7

8 ÜMMARGUNE 2010 LÕPEB PIDULIKULT aasta jõulupühad ja aastavahetus on ukse ees. Mullusega võrreldes, kus aastakümnete eest tuttav lumeuputus võimutses veebruaris-märtsis, on tänavune lumerohkus alanud juba enne kalendritalve algust. Talv on tõsine ja ilus, olgu sel suusailmalist jätku! Oli keerukas aasta Masuaasta oleme tugevate kärbete abil, samas aga mitmete arendusprojektide euroraha toel mõistlikult üle elanud. Kui aasta alguses tegime eelarve mahus 17,4 mln kr, siis prognoositust veidi parema tulumaksulaekumise ja täiendavate projektitoetustega suurenes see praeguseks 17,8 mln kroonini. Sel aastal asusime otsustavalt vähendama aastatest pärit 4,5 mln kroonist ja kooliehitusel sellele mullu lisandunud 1,3 mln kroonist laenu. Sellele kulus 0,74 mln krooni. Mullusele rekordilisele investeerimisaastale on järgnenud tavalisem aasta, kus suuremaks ehituseks kokku ca 2 mln krooni - oli aastal alustatud Suigu külakeskuse puhta veega varustamine. Aitäh KIK-ile ja ehitajatele OÜ Vändra EPT, OÜ Halinga Elekter ja OÜ Are Vesi! 30 aastaseks saavat vallakeskust on uuendanud OÜ Ramise, Halinga Elekter ja G4S (tuleohutussignalisatsioon) kokku 0,5 mln krooni eest. Suigu külakeskuses ja osas Are alevikust tegime säästlikumaks tänavavalgustuse (58 tuh kr). Teetruupe, piirdekraave ning teekatteid oleme teeraha nappuse tõttu saanud remontida napilt - Lepplaanes, Tabrias, Elbus, Võlla külas ja eeskätt OÜ Omatec abiga. Lumetõrje tarvis oleme pidanud teehooldusraha aasta jooksul kr võrra suurendama, kokku läheb teedele seega 660 tuh krooni. Teod kiidavad OÜ Are Vesi vallaettevõttena täidab tublilt temale asutamisel pandud veevarustuse ja heitvete puhastamise, teehoolduse ja mitmesuguseid muid kommunaal- ja remonditeenuste tellimusi, koostab ja teostab ka väiksemaid vee- ja kanalisatsiooniprojekte. Suigu seltsimaja, mida hoogsate jätkuprojektidega uuendab ja täidab Murru Küla Selts, on ettevõtmisi rõõmustavalt täis. Peale koolisööklate on sealne kohvik vallas ainuke hea ja odav toitumiskoht. Iga kümne krooni projektiraha kohta on vald seltsimajja pidanud tuge andma vaid ühe krooni. Aitäh ehitajale OÜ-le Ronella, aitäh Rohelisele Jõemaale! Õnne ja tänu maakonnas parimateks tunnistatud Murru-Suigu küladele ja juhtidele Signe Rõngasele ja Eveli Kuslapile! Endine Suigu kolhoosikeskus on tänavu suvest täies taaskasutuses seltsimaja, raamatukogu ja valla sotsiaalmajana. Hästi tegutseb äsja 100. tegevusaasta täitumist tähistanud raamatukogu uue juhataja Viiu Tamlaga. Edukalt oleme käima saanud ka sotsiaalmaja. Suigu Lasteaed-Algkoolile tellisime ja saime Pärnu EKE Projektilt uuendusprojekti (132 tuh kr). Just saime teada, et KIK toetab meie taotlust kool-lasteaia maaküttega varustamiseks. Ootame ka toetust köögiploki uuendamiseks EAS-lt. Toetuse saime äsja KIK-ilt Are mõisapargi hoolduskava teostamiseks. Niisiis on järgmine aasta Suigu LAK uuendamise alguseks, Are alevikus jätkame vee- ja kanalisatsioonining sadevete torustike uuendamist, tööks läheb ka Are pargis. Tublidest veel Heameel on kõigist vallaasutustest ja töötajatest. Koolid on tublid. Ilusat ja hubast Are Põhikooli ning õpilaskontserti kiitsid äsja siinviibinud maakonna koolijuhid, imestusväärne on Suigu Lasteaed-Algkooli ühtehoidev tegutsemine. Suure töö vallakeskuse ja valla sünnipäeva eel on teinud paljud, eriti aga Are raamatukogu juhataja Malle Pajo. Igati korda läinud professor Tehveri mälestuspäev ja koostatud näitused räägivad ise enda eest. Kõigest sellest aga peoõhtul ja järgmises vallalehes. Aastaringne suur pinge on olnud abivallavanem Lauri Luuril, kelle kiiret taipu ja kõva töövõimet võiks iga vald(kond) kadestada. Teades teda samas ka tubli tudengi, heast loodusetundjast jahimehe ja põllumehena ning oma kodu rajajana, on imestamist. Noortele eeskuju küllaga! 8

9 Teine kõikejõudja vallas on Leelo Lusik - tugev bioloogiaõpetaja ja kooli ohtra taimestikuga ilustaja, vallalehe toimetaja, osav piltnik, juba staažikas-teokas vallavolikogu liige ja nüüd ka volikogu esimees. Sitkust ja edu kõigile valla ettevõtjatele ja tööinimestele, keda masu rängalt kohelnud. Küllap tuleb uus aasta EURO-ga praegusest parem! Ilusaid jõulupühi ja meeleolukat aastavahetust vanadele ja noortele! Kohtumiseni vallakeskuse ja valla sünnipäevapeol 29. detsembril! Jaanus Männik, vallavanem 26. novembri Are Vallavolikogu istungi otsused: 1. Are Vallavolikogu aseesimeheks valiti Kert Alamaa. 2. Maa-, ehitus-ja planeerimiskomisjoni esimeheks valiti Kert Alamaa ning aseesimeheks Veronika Heinsoo. 3. Suunati haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe, vajadusel ka aseesimehe valimine edasi järgmisele volikogu istungile. 4. Muudeti Are vallavolikogu a otsuse nr 64 Volikogu esimehele töötasu ja komisjonide esimeestele volikogu tööst osavõtu tasu määramine punkti 1 ning määrati volikogu esimehe töötasuks 4500 krooni kuus. Muudatus on seoses volikogu esimehe muutumisega. 5. Kinnitati Are valla esindajateks Pärnumaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Maaomavalitsuste Liidus volikogu esimees Leelo Lusik ja vallavanem Jaanus Männik ja nende asendajateks volikogu aseesimees Kert Alamaa ja abivallavanem Lauri Luur. 6. Kinnitati Are Põhikooli põhimäärus (tekstiga võimalik tutvuda Are valla kodulehel 7. Kinnitati Suigu Lasteaed-Algkooli põhimäärus (tekstiga võimalik tutvuda Are valla kodulehel). 8. Kinnitati määrus Are Põhikooli ja Suigu Lasteaed-Algkooli hoolekogude moodustamine ja töökord (tekstiga võimalik tutvuda Are valla kodulehel). 9. Nimetati Are valla aukodanikeks Vladimir Kalden ja Virve Lusik. 10. Otsustati asutada Are valla Avatud Noortekeskus ning kinnitati noortekeskuse põhimäärus. 11. Seoses eurole üleminekuga otsustati muuta ja täiendada Are Vallavolikogu õigusakte. 12. Kinnitati Are valla aasta II lisaeelarve, millega suurendatakse Are valla aasta eelarve tulusid ja kulusid tasakaalus krooni. 13. Tunnistati vallavalitsuse ja vallaasutuste tegevus Are valla arengukava täitmisel kordaläinuks ning otsustati täiendada arengukava lisaga 3 Are valla pikaajalised kohustused ja täitmine aastatel Informatsioonid: Are valla aasta eelarve eelnõu suunati volikogule edasiseks menetlemiseks Eurole üleminekust Suigu eakate klubi pöördumine. 17. detsembri Are Vallavolikogu istungi otsused: 1. Valiti haridus- ja kultuurikomisjoni esimeheks Andrus Tugedam ning aseesimeheks Ly Jõgila. 2. Valiti sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikmeks Reet Alamaa. 3. Toimus Are valla aasta eelarve I lugemine. 4. Kehtestati Niidu külas asuva Mõisamaja kinnistu detailplaneering. 5. Kooskõlastati Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0. 6. Otsustati maksta lisatasu Are Vallavalitsuse liikmetele järgmiselt: Jaanus Männik 8000 krooni, Lauri Luur krooni, Tiia Puusild 1000 krooni, Reet Alamaa 1000 krooni, Siret Tammekänd 1000 krooni. 7. Informatsioon vallakeskuse ja valla aastapäeva tähistamisest. 9

10 23. novembri Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Otsustati suunata volikogule menetlemiseks: eelnõu Are valla Avatud Noortekeskuse moodustamiseks Are Põhikooli põhimääruse eelnõu Suigu Lasteaed-Algkooli põhimääruse eelnõu Are Põhikooli ja Suigu Lasteaed-Algkooli hoolekogude moodustamise ja töökorra eelnõu 2. Anti välja korraldus muuta ja täiendada Are Vallavalitsuse õigusakte seoses euro kasutusele võtmisega 1. jaanuarist. 3. Anti välja korraldus tunnistada Are aleviku Kooli ja Kaldeni tänavate veetorustiku ehitamise projekti II etapi ning kanalisatsioonitorustiku ehitamise tööprojektile ekspertiisi teostamise edukaks pakkumuseks OÜ Rapla KEK poolt esitatud pakkumus maksumusega krooni. Pakkumuse esitas veel Sweco Projekt AS krooni. 4. Anti välja korraldus väljastada kasutusluba Lepplaane külas Kooli kinnistule rajatud puurkaevule. 5. Anti välja korraldus väljastada kasutusluba Pärivere tee ääres asuvale rekonstrueeritud jaotusvõrgu elektri õhuliinile. 6. Anti välja korraldus väljastada kasutusluba Kurena külas Reieli II kinnistul asuvale saunale. 7. Kinnitati Are alevikus Pärnu mnt 1 kinnistul asuvale elamule ehitada kavatsetava lokaalse kanalisatsioonisüsteemi projekteerimistingimused. 8. Kinnitati Elbu külas asuvale Sinika kinnistule ehitada kavatsetava üksikelamu projekteerimistingimused. 9. Kinnitati hajaasustuse veeprogrammi kaudu a toetust saanud kahe projekti lõpparuanne ning anti välja korraldus maksta välja toetus. 10. Anti välja korraldus maksta sotsiaalse kaitse eelarvest: ühekordsed toetused summas 4686 krooni 8 inimesele toimetulekutoetused summas krooni 15 inimesele täiendavad sotsiaaltoetused summas 1000 krooni 5 inimesele 11. Informatsioon Are Vallakeskuse 30. aastapäeva ja Are valla 18. aastapäeva teemal. 8. detsembri Are Vallavalitsuse istungi otsused: 1. Anti välja korraldus maksta Suigu eakate seltsingule Tuluke tegevustoetust 3000 krooni seltsingu 5. aastapäeva peo läbiviimiseks. MEIE VALLA UUED AUKODANIKUD Are vallavolikogu 26. novembri otsus nr. 42. Nimetada Virve Lusik Are valla aukodanikuks ja anda talle vapimärk Virve Lusik on asjatundliku ja hooliva lasteaiatöötajana mõjutanud positiivselt Are valla hariduselu. 40 aastat on Virve pühendunult tööd teinud nii Lepplaane lasteaias, Suigu mängurühmas kui ka Suigu lasteaed-algkoolis, olles nimetatud asutuste algusaastate või loomise juures. Virvet iseloomustavad abivalmidus ja soov kõiges kaasa lüüa, oskus mõista ja võime jääda alati rahulikuks. Paljud endistest kasvandikest on Virvele austust avaldamas käinud just selle eest, et ta on laste jaoks alati olemas olnud, et kõiki lapsi võrdselt hoidnud ja armastanud. Endised kasvandikud on öelnud, et hoolimata ametinimetustest, on Virve olnud alati KÕIGE PAREM ÕPETAJA JA KASVATAJA. 10

11 Virve on olnud lohutajaks lastele, kellel vanemate tööleminekuga raske leppida oli. Virve oli ka vahvate unejuttude jutustajaks, sest võttis abiks käpiknukud ja mänguasjad, kes lugu elustada aitasid. Virve asendas vajadusel ka õpetajaid ning leidis alati põnevaid lahendusi, kuidas lastele tegevus huvitavaks teha. Ta osales tihti suuremate ürituste korraldamisel, samuti töötajate ettevalmistatud näidendites. Virve on igapäevases töös olnud nakatavalt naerusuine, humoorikas ja positiivne. Kolleegide seas on Virve väga lugupeetud. Enda muresid tahaplaanile hoidev, on ta alati hoolinud sellest, kuidas teistel inimestel läheb. Virve südamlikud ja head sõnad on saatnud kolleege rasketel hetkedel, samuti rõõmsatel sündmustel. Virve Lusik on oma töö, tegevuse ja isikliku eeskujuga igati väärt kandma Are valla Aukodaniku tiitlit. 26 allkirjaga Suigu LAK endised ja praegused töötajad Are vallavolikogu 26. novembri otsus nr. 42 Nimetada Vladimir Kalden Are valla aukodanikuks ja anda talle vapimärk Vladimir Kalden on sündinud Are vallas Pärivere Veski talus põllutöölise seitsmelapselise pere kolmanda lapsena. Poisi esimeseks teenistuseks aastasena oli simmanilaulude laulmine Pärivere veskilistele koos vend Lembituga 5 senti lugu. Kuueaastaselt algasid puudeladumine veskis ja aastaid kestnud karjasepõli Okasmetsas, Tollel, Maasikal, Lillemannil ja Pärivere talus a. alanud nõukogude okupatsioon tõi kaasa Pärivere riigimajandi moodustamise. Juba järgmisel suvel tegi Vladimir seal hobusega põllutöid. Saksa okupatsiooni suvedel töötas poiss karjase ja põllutöölisena Pärivere talus. Mitmekülgse, aruka, tööka, abivalmis ja asendamatu masinamehena töötas Vladimir Kalden Päriveres kogu oma tööea a. maist kuni a. detsembrini, vanduspensionile jäämiseni a. anti esimene teraviljakombain Päriveres Valdimir Kaldenile. Mitmetel kombainidel, sh ka majandi vesistel savimaadel tihti asendamatutel roomikkombainidel oli ta nö. esinumbriks aastaid. Aastakümneid oli Vladi (nagu sugulased, sõbrad ja töökaaslased teda kutsuvad) ka asendamatuks masinate remondimeheks, täiustamise, ümber- ja juurdeehitamise meistriks. Seda muidugi tulenevalt veneaegsetest hädadest, kui tehastest tuli sageli praaki. Vanaisa Vladimir koos oma esimese lapselapse tütre Lisette Leandraga Vladimir Kaldeni üheks suureks ja tänuväärt harrastuseks koos teiste Pärivere meestega oli priitahtlike pritsimeeste tegevus ehk tuletõrjesport ning Ares igapäevase tuleohututse suurendamie ja tulekahjude kustutamine. 11

12 Vladimir Kaldeni tööraamatus on niisiis vaid üks töökoht Pärivere sovhoos. Samas sisaldab see dokument lehekülgede viisi tööalaseid tunnustusavaldusi preemiate, medalite, sots võistluste võitude, masinamehe kõrgema kvalifikatsiooni omistamise jms. näol. Ta on autasustatud kahe tolleaegse ordeniga Tööpunalipu ordeni ja Töökuulsuse ordeniga. Vladi oli need tunnustused alati ja üksnes pingelise tööga välja teeninud. Vladimir Kalden on Are valla ja Pärivere inimeste ja sugupõlvede järjepidevust parimal viisil kandva pere, Kaldenite suure, aruka ja tööka pere vanem poeg kahe tütre järel. Vladimiri seitsmest õest-vennast viis õed Linda Kalden ja Leida Allsaar ning Vladimir ise ja vennad Voldemar ja Jaan on oma tubli tööinimese elu valdavalt elanud Päriveres. Elanud tööd rühmates, ausaks ja väärikaks jäädesüle Vene värgi, loonud siin pered, rajanud kodud ja kasvatanud lapsed. Õed Linda ja Leida, nagu ka hiljuti manalateele läinud abikaasa Leili, olid majandis tublid loomakasvatajad. Noorem vend Jaan, traktoristi täppistööde mees, ajas juurviljakülvil ligi kilomeetrised traktorivaod noolsirged justkui püssist. Vend Voldemar, nagu Valdimirgi, tegi oma elutöö Pärivere sovhoosis ühe hinnatuma ja autoriteetsema masinamehena, eeskätt keerukamatel masinatel ja liikurkombainidel, küündides oma töömahtudega mitmelgi korral vabariigi esiotsa. Vladimir elas koos abikaasa Leiliga 55 aastat, kasvatas üles kolm last. Ning praeguseks on tal 11 lapselast ja 5 lapselapselast. Vladimir Kalden - auväärses eas tubli, aruka ja viljaka töömehena; hea ja ausa inimesena, muheda ja heasüdamliku sõbrana paljudele; kalli isa, vanaisa ja vanavanaisanaoma suurele perele on igati väärikas kandidaat Are valla aukodaniku nimetusele. Are vallavalitsus Lumetõrjest vallas Eelmine talv oli lumetõrje tehnikale ning meeskonnale paras proovikivi ja kes oleks arvanud, et sel talvel midagi sarnast võib juhtuda. Kuid paistab, et paljude ennustus veel raskemast talvest peab paika. Kalendri järgi pole talv veel alanud, kuid juba on hanged rinnuni. Lehe ilmumise hetkeks võib juba kindlalt väita, et juba on selle talve lumetõrjeks kulunud üle saja tuhande krooni. Oli aastaid kui kogu talve lumelükkamised maksid kokku sada tuhat. Eelmise talve kulu oli ligikaudu kolmsada tuhat. Kui arvestada, et kolm talvekuud on veel ees siis võib juba üsna kindel olla, et kulud sel talvel ületavad eelmist aastat. Kogu teede eelarve jääb aga seitsmesaja tuhande piiridesse. Selle sisse peavad mahtuma kõik hooldused ja remondid. Hoolimata pitsitavast rahalisest seisust püüame teed lumest lahti hoida. Et tagada kiirem ja operatiivsem teede puhastamine lumest oleme kaasanud rohkem kohalikke ettevõtjaid ja talunikke, kes on lahkesti oma abi ka pakkunud. Oleme jaganud valla ettevõtjate vahel ka kolmeks piirkonnaks. Elbu, Parisselja, Kurena, Pärivere, Lepplaane ja Võlla külad ning Are alevik on OÜ Are Vesi hooldada. Niidu ja Eavere külades pakub teenust OÜ Vahtmäe, Suigu ja Murru külades Jaan Prints ning Tabria külas Peeter Aassalu. Lumetõrje peakordinaatoriks olen ise. See võimaldab mul omada paremat ülevaadet töödest ja ka kulutustest, mis sel talvel võivad väga suureks paisuda. Üldine põhimõte lükkamistel on selline, et hoitakse lahti vallateed ning vajadusel ka elumajadeni viivad erateed. Kuna vallal pole otsest kohustust erateid lahti hoida siis teeme seda minimaalses mahus ehk puhastatakse erateid (aga mitte õuesid), mis viivad inimese põhielukohani ning antud koha elanikud peavad omama ka Are valla sissekirjutust. Seetõttu soovitan ka kõigil oma sissekirjutuse andmeid vallas kontrollida ning vajadusel ennast Are valda sisse kirjutada. Häid pühi soovides Lauri Luur abivallavanem 12

13 Hoia põleval küünlal silm peal Päästeteenistus tuletab meelde, et põlevat küünalt ei tohi järelevalveta jätta, lahtisel tulel hoidku silma peal täiskasvanu. Tuleohuga tuleb arvestada juba küünlale asupaika valides. Tegemist on siiski lahtise tulega, mis on suur ohu allikas. Küünal tuleb paigutada mittepõlevale alusele ja paika, kus leegi lähedal pole tuld võtvaid esemeid, näiteks kardinat või kuuseoksi. Puit või paber küünla aluseks ei sobi. Põleva küünla juures olgu täiskasvanu, sest küünal võib sulades või tuuletõmbega ümber kukkuda. Üpriski sagedased on ka juhtumid, kus süttib küünla kaunistus. Edasi võib tuld võtta laud, kardinad ja muu sisustus. Lauakaunistuste või kaunistusrosettidega küünlaid ei peaks üldse süütama, sest kaunistus on põlevast materjalist ja võtab kergesti tuld. Tulekahju korral helista kohe hädaabinumbrile 112 ning asu siis ise võimalusel tuld kustutama. Abi kutsumisega viivitades võib tulekahju suuremaks paisuda. Pärnumaal selgusid kodanikuühiskonna 2010 aasta tegijad Pärnumaal on heaks traditsiooniks aasta lõpus tunnustada ja tuua esile tublid kodanikeühendused ja isikud, kes aitavad kaasa meie elu paremaks muuta. Pärnu Maavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Europe Direct Pärnumaa Infopunk ja MTÜ Pärnumaa Kodukandi poolt valiti välja tublid tegijad juba seitsmendat korda. Tunnustused jagati järgmistes kategooriates: Pärnumaa parim MTÜ: Surju- Ilvese Külaselts, Surju vald Aasta vabatahtlik : Juta Rea, Saarde vald Parim kodanikualgatust toetav äriühing: OÜ Paikre Prügila Parim kodanikualgatust toetav omavalitsus: Paikuse vald Aasta küla: Suigu-Murru külade piirkond, Are vald. Antud piirkond esindab Pärnumaad 2011 aastal toimuval Eesti Külade konkursil. Aasta sädeinimene: Kadri- Aija Viik, Surju vald Tegus maanoor: Marko Kaljula, Koonga vald Murru küla seltsi eestvõtmisel on renoveeritud Suigu Seltsimajas olev köök. Pärnumaa Kodanikuühiskonna Aasta tegu 2010 tiitli pälvis Reinu vana raudteesilla renoveerimine ühenduste, omavalitsuste ja ettevõtjate koostööna. Pärnumaa kodanikuühiskonna tublidele tegijatele antakse tunnusmeened üle pidulikul tänuüritusel 14. detsembril Pärnu Maavalitsuses. Sinna oleme kutsunud organisatsioonide esindajad ja isikud, kes tegutsevad Pärnumaa erinevates paikades ja on heaks eeskujuks teistele. Lugupidamisega Krista Habakukk Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 13

14 Are vallast sirguvad noored ringrajasõitjad Lisaks muudele headele sportlikele tulemustele on vallast korralik märk maha pandud ka autospordis. Sel aastal on EMV ringrajasõidus pjedestaalile saanud kaks noort ringrajasõitjat Steven Puust, kelle isa on pärit Are vallast ja Ott-Joosep Lusik, kes praegu elab perega Are vallas. Eesti MV viimase etapi autasustamine Audru ringrajal. ringrajasõidu I koha karikas noorteklassis. Steven Puust on praegu juba 17 aastane ja staažikas sõitja. Autospordiga hakkas ta tegelema juba aastal. Esimeseks võistlusautoks oli Audi 80, millega sõideti erinevaid jäärajavõistluseid aastast võeti osa superkrossi sarjast. Uue auto Toyota Corollaga õnnestus aastal saavutada Eesti MV ringrajasõidus kolmas koht noorteklassis aastal sai Steven järgmise võistlusauto, milleks seekord oli Toyota Yaris T Sport ja treeneriks auto eelmise omaniku Madis Kasemetsa. Tiimi mehhaanikuks tuli lisaks Steveni isale Kaido Puustile ka kuldsete kätega Kaido Kasemaa. Suured pingutused tasusid ära ja sel aastal Eesti Autospordi Liidu lõpupeol ulatati Stevenile Eesti MV Ott- Joosep Lusik on veel nooruke (sai suvel 11. aastaseks) ja sõidab ringrada esimest aastat aastal saadi võistlusautoks on Toyota Corolla ja pühenduti treenimisele isa Kaido Lusiku juhendamisel a. algul alustas nagu Stevengi jääradadega ja sai sealt nii mõnegi diplomi ning medali. Suvel võeti osa Superkrossi sarjast ja pistis seal edukalt rinda endast tunduvalt vanematega. Eesti MV ringrajasõidus tõi edu kindel sõit ja korras tehnika. Ott- Joosepi autot aitas korras hoida sama mehhaanikute koosseis, mis Stevenilgi. Samuti toetas Ott-Joosepi osalemist Eesti MV-l Madis Kasemets sõnades, et Pärnumaa poisid peavad sõita saama ja lisaks saadi kotitäis sertifitseeritud sõiduvarustust kasutamiseks. Ning Autospordiliidu lõpupeol Rock Cafe s seisis Ott-Joosep Steveni kõrval pjedestaalil ja sai Eesti MV ringrajasõidu II koha karika noortearvestuses. Muidugi ei sõida ainult autod ja mehed, vaja on ka taustatiimi, kes hoolitseks ralliväliselt asjade sujumise eest ja elaks Toyota tiimi pilt Superkrossi etapilt Audru ringrajal kaasa. Selleks on olemas päris suur seltskond pereliikmetest, sugulastest, sõpradest. Ka neil on suur osa poiste heade saavutuste seas. 26. detsembril kell toimub Murru külas Jüri talu maadel lumerajasõit, mille autasustamine toimub Suigu Seltsimajas ja seal avatakse pidulikult ka näitus Toyota tiimi tegemised, kus Ott-Joosep ja Steven mõlemad tublilt on esinenud. Loodame, et poisitel on püsivust ja nad suudavad edaspidigi ringrajal häid tulemusi näidata. Kristi Kivisaar Valla noorte- ja spordijuht 14

15 MEIE KOOLID Are valla koolid ja lasteaed pidasid jõululaata Suigu Lasteaed- Algkoolis on juba mitmeid aastaid peetud detsembrikuus jõululaata, kus müüdud omavalmistatud kaupa. Sel aastal otsustati ettevõtmist laiendada ja koos Are Põhikooliga vallakeskuses üks uhke laat maha pidada. Nii täituski 9. detsembri õhtupoolikul vaatamata tuisusele ilmale vallamaja jõululõhnalise kaubaga, kus valla koolide ja lasteaia lapsed pakkusid rohkelt käsitööd, laste meisterdusi, maiustusi, hoidiseid, jõuluehteid, iseküpsetatud rukkileiba ja leivajuuretist, piparkoogitainast ja palju muud põnevat. Vallavanem Jaanus Männik ütles avamisel, et nii head kaupa pole Are Vallamajas veel enne müüdud. Kiirelt kadusid lettidelt vahvlid, Letid olid lookas igasugusest jõulukaubast. kiluvõileivad, ahjusoe leib ja muu suupärane. Ka Suigu kooli I klassi lastevanemate korraldatud õnneloos osutus väga menukaks. Õhtu lõppes allahindlustega, mida müügimehed laadakülalistele esitlesid ja seetõttu oma kaubast ka kavalalt lahti said. Saadud tulu eest korraldatakse klassides ja lasteaiarühmades väljasõite ja kevadisi ekskursioone. Aitäh kõigele lastevanematele ja õpetajatele, kes laadakauba valmimist juhendada aitasid ja laadakülalistele, kes meie kaupa ostmisvääriliseks pidasid. Õp. Aive Annuste Uus aasta on tulemas, jõulud on käes, jõulukaarte on liikumas tohutud väed. Liigub nende seas meiegi pisike soov: ALGAV AASTA OLGU ÕNNE JA RAHULDUST TOOV! Kaunist pühadeaega kõigile endistele ja praegustele õpilastele ning nende vanematele soovib Are Põhikooli pere! Suigu lasteaia ja algkooli pere soovib kõikidele Are valla peredele ja headele koostööpartneritele KAUNEID JÕULE JA HEAD UUT AASTAT! LASTEAED ON PÜHADE AJAL AVATUD ja 31. dets. on lühendatud tööpäev (kella ni) Koolivaheajal töötab Päikesekildude rühm. 15

16 VALLARAHVA TEGEMISTEST Beebipäevast osavõtjad. ***** Selle talve beebipäev. Sel poolaastal sündinud titadele toimus koosviibimine 7. detsembril. Traditsiooniliselt saadi kõigepealt kokku Suigu Palvelas ja seejärel võtsid Vallavanem ja sotsiaalnõunik nad vastu vallamajas. Beebid said vallavanema kätt suruda ning neile kingiti valla poolt hõbelusikas ja lilled. Kohal olid Kusti Kuusik vanematega, Janel Pärtel emaga, Janely Laretei vanematega ja Eleanor Kremer emaga. Sel poolaastal on lisaks kohalolnutele veel sündinud Roland Reiberg, Raner Reimann ja Romet Lend. Palju õnne värsketele vallakodanikele! Pildistamas käis L. Lusik Said kokku Pääsusilmad... Jõulukuu esimesel kuupäeval sai teoks meie ammune unistus - sündis Are pensionäride ajaviite klubi "Pääsusilmad". Esimesele kokkusaamisele tuli kohale 19 pensionäri. Valisime endi hulgast inimesed, kes hakkavad asja eest vedama, sest kus seda nalja ikka saab, kui ise ei tee. Nii sündiski juhatus, kuhu kuuluvad president Maie, asepresident Elle A, teller Elle T ja nõunik Heli.Toimkonda kuuluvad kõik, kes sel päeval kohale tulevad. Plaanis on hakata koos käima igas kuus II kolmapäeval algusega kell 12:00. Usinad päkapikud piparkooke plaadile ladumas Esimene ühisüritus toimuski juba 19. detsembril, kui Pääsusilmade tegevusest sai Pärivere klubi piparkoogilõhna täis. Valmistati laste jõulupeoks maitsvaid ja värvilisi piparkooke. Ühed vehkisid taignarulliga, teised vormisid ilusaid kujukesi välja, kolmandad tegid piparkookidele kirjud mustrid peale. Peale küpsetamist istusime kõik koos teelauas ja maitsesime piparkooke, ning sõime marineeritud räimi, mis Mare oli kodunt kaasa toonud. Mare õpetas meile veel salvrätikutest toredaid ja kohevaid lumepallikesi tegema, mida on tore jõulukuuse otsa riputada. Oli tore koos istuda ja mõnusat juttu puhuda. Loodame, et kõik, kes sellel pühapäeval üritusest osa võtsid, jäid rahule. Lastele jõulupeoks HEAD ISU! Need, kes esimesel korral tulla ei saanud, ootame teid 12. jaanuaril a. Kohtumiseni! Soovin kõigile rahulikke jõule ja häid kordaminekuid uuel aastal! ***** Heli Tõrva 16

17 JULIUS TEHVER detsembril toimus Are Vallakeskuses meie suurmehe professor Julius Tehveri 110. sünniaastapäeva tähistamine. Kohale tulid külalised Eesti Maaülikoolist, J. Tehveri tütred ja sugulased ning vallarahvas. Teel Aresse külastati J. Tehveri sünnikodu. Seejärel tutvusid külalised Are Raamatukogus Eesti Maaülikooli poolt koostatud ja vallale kingitud J. Tehveri elu ja tööd kajastava kauni ja ülevaatliku stendiga ning näitusega Julius Tehver 110. Näituse pani kokku professor Tehveri poolt Leho Pahkile annetatud ajalooliste fotode ja muude materjalide põhjal Are Raamatukogu. Üritus jätkus väikeses saalis, kus ettekannetega esinesid professor Toivo Suuroja ning dotsent Enn Ernits. Lugusid ja mälestuskillukesi Julius Tehverist meenutasid tema tütred ning endised õpilased. Ootame kõiki Are Raamatukokku näitust vaatama! Malle Pajo ***** Noored lahendasid võidu ristsõnu. Talvekuu pimedatel õhtutel tulevad noored pärast kooli Are vallakeskuse klubi ruumidesse koos palli- ja lauamänge mängima. Nii tuligi noortel mõte korraldada võistlusi, tutvustamaks ka teistele eakaaslastele võimalusi ühiselt toredalt aega veeta. Noored valmistasid kuulutused, ajasid kokku kaheliikmelised võistkonnad ning lahing ristsõnade väljal võis alata. Näriti pliiatseid ja kortsutati kulmu, aga viis erineva raskusega ristsõna sai edukalt lahendatud. Kaheksast võistkonnast oli veidi kiirem ja osavam Liisi Aluste ja Carol Reinaru, usinasti nende kannul Olev Erm ja Ingmar Aia ning Kristel Lusik ja Marleen Lippmaa. Suured tänud kõigile osalejatele, peakohtunikele Itale ja Laurenele. Juba jaanuaris on noortel plaanis jõukatsumised mõnel teisel alal, nii et hoidke silmad kõrvad lahti! Kristi Kivisaar Aasta 2010 on nimetatud lugemisaastaks. Seetõttu intervjueerime igas lehes üht valla tuntud inimest. Seekord võtsin ajalehetoimetajana voli ise küsimustele vastata... LEELO LUSIK Mis on Sinu lapsepõlve lemmikraamat? Lugesin lapsepõlves tohutult raamatuid. Eriti huvitasid muidugi igasugused looduslood. Vahenurmes, kus väiksena elasin oli raamatukogujuhatajal mulle päris raske raamatuid leida, sest enamik asju oli mul läbi loetud. Peale tavaliste laste lemmikute A. Lindgreni raamatute ja E. Raua jutustuste on meelde jäänud veel A. Kass i Pahupidi puhkus ; N. Nadeždina Mereviisor läheb retkele ; J. Krüss Minu vaarisa ja mina jne. jne. Võisin lugeda tundide kaupa, ka taskulambiga teki all, kui raamat huvitavast kohast pooleli jäi. Eriti hea oli Ares vanaema juures käies, kus oli suur raamatukogu. Kui sai kätte tükikese rabarberikooki, oli hea pugeda kusagile nurka lugema raamatut nt. vene vägilastest või ameerika indiaanlastest. Mida viimati lugesid? Lugemiseks on viimasel ajal aega vähe. Peamiselt püüan end kursis hoida igasuguste teadsuudistega seega ajakirjad GEO, Tarkade klubi ja Imeline teadus. Suvel suure kuumaga, kui õues ei saanud olla, lugesin läbi Milleeniumi triloogia kõik osad S. Larssoni Lohetätoveeringuga tüdrukust Mida soovitad Teistele lugemiseks? Kellele meeldivad loomajutud ja kes pole lugenud Gerald Durrelli raamatuid, soovitan kindlasti. Tal on fantastiline kirjanikuanne ja põnevad reisilood, kuidas temast üldse loodusuurija sai (ilmselt meeldiks paljudele lastele selline õppimisviis nagu temal lapsena Korfu saarel oli), kuidas ta oma loomaaia asutas, sinna loomi kogus jne. Ka on temalt ilmunud vahva muinasjutt Kõnelev karp, mille võiks vabalt paigutada muinasjuttude kullafondi. Kena lugemisaasta lõppu kõigile! 17

18 EELOLEVATE ÜRITUSTE KALENDER 18. dets. L. Suigu LAK Päikesekildude rühm peredega Soomaa koprarajal jõule tähistamas dets. Are PK-s päkapikud 21.dets. T. Are PK 7. kl. jõuluhommik 22. dets. K. Suigu LAK õpilased teatris Endla kell etendust "Timbulimbu ja talv" vaatamas. Are PK JÕULUPIDU kell dets. N. Suigu LAK kell pidulik jõululõuna algkooli muusikalise tervituse saatel. Are vallakeskuses Pärivere klubis kell laste jõulupidu. Külla tuleb jõuluvana koos kotitäie üllatustega. 26. dets. P. Jüri talu maadel Murru külas kell jäärajasõit Jüri talu lumerada. Osavõtutasu 30.- Lisainfo tel dets. K. Are vallakeskuses kell Vallakeskuse ja valla aastapäeva tähistamine. (Vaata lähemalt teadetest järgmisel leheküljel) 11. jaan. T. Are vallakeskuses kell mälumängusarja Mälukas III voor 20. jaan. N. Are PK üritus Meil on EURO jaan. Are PK lauatennise turniir 18. jaan. T. Suigu LAK lasteteater Nipitirilt etendus Piimahaldja saladus Pileti hind veebr. N. Suigu LAK kell E. Lillepea, R. Aas ja M. Abel etenduses Muinasjutu otsijad 8. veebr. T. Are vallakeskuses kell mälumängusarja Mälukas viimane voor veebr. Are PK külaskäigul Soome Lehtimäki koolis 14. veebr. E. Are PK sõbrapäeva tähistamine MÄLUKAS 2011 Ettevõtmise eesmärgiks on pakkuda vaheldust pikkadele ja pimedatele õhtutele, saada uusi teadmisi ja nautida seltskonda. Mälumängusari koosneb kokku neljast voorust, kaks vooru on juba toimunud, kaks veel toimumas: III voor 11. jaanuaril kell 18.45; IV voor 8. veebruaril kell Võistkonnas võib olla kuni kuus liiget, neist neli osalevad konkreetses mängus. Vanuselisi piiranguid ei ole. Võidab nelja vooru kokkuvõttes kõige rohkem punkte kogunud võistkond. Mäluka juhendi leiate Are Raamatukogu ajaveebist: JÕUSAALIST Pärast pikki mõtisklusi ja kaalumisi vajalike jõusaaliseadmete üle, leidsime arvatavasti kõige otstarbekama lahenduse peaksid kohale jõudma hantlid ja kaua oodatud sõudeergomeeter. Uue aasta veebruaris jõuavad ka ülejäänud vahendid, mille hulka kuuluvad poksikott, kang koos raskustega, selilisurumispink, spinningratas ja kõhulihasepink. Ka tehnika jõuab kohale uue aasta esimeses kvartalis ja pärast seda on võimalik mängida Nintendo Wii spordikomplektiga, vaadata filme DVD mängijaga ja nautida telesaateid digilevi vahendusel. Projekti läbiviimist koordineerib MTÜ Hoolivad Südamed ja rahastab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet (PRIA). Rahastustaotlus esitati Leader meetmesse Rohelise Jõemaa Koostöökogule möödunud aasta detsembris ja projekti elluviimiseks on aega kaks aastat. Projektijuht Kaja Rebane 18

19 TEATED Are vallas kasutusel olevad olulised telefoninumbrid: Vallavanem Jaanus Männik ; vallavanem@arevald.ee Abivallavanem Lauri Luur ; abivallavanem@arevald.ee Vallasekretär Eve Atka vallasekretar@arevald.ee Maanõunik Signe Rõngas ; maanounik@arevald.ee Sotsiaalnõunik Kaja Rebane ; sotsiaalnounik@arevald.ee Sotsiaaltöötaja Heli Tõrva ; sotsiaaltootaja@arevald.ee Pearaamatupidaja Helgi Kallaste pearaamatupidaja@arevald.ee Sekretär-asjaajaja Terje Võsumets ; sekretar@arevald.ee Pärivere klubi juhataja Sirje Pilter ; areklubi@hot.ee Are raamatukogu juhataja Malle Pajo are@pkr.ee Suigu raamatukogu juhataja Viiu Tamla suigu@pkr.ee Noorte- ja spordijuht Kristi Kivisaar kristi.kivisaar@gmail.com Konstaabel Valdu Kaljur Bussijuht Ants Tugedam Bussijuht Ranno Aassalu OÜ Are Vesi juhatuse esimees Kert Alamaa Rikked, tellimised, info, teated ; arevesi@hot.ee Are Vallakeskuse 30. aastapäeva ja Are valla 18. aastapäeva tähistamine toimub neljapäeval, 29. detsembril 2010 algusega kell Are Vallakeskuses Kavas: Aastapäeva tseremoonia, aukodanike ja kaunite kodude austamine Kontsert külalistelt ja omadelt Seltskondlik osa laudade, meenutuste, tantsu, laulu ja naljadega Näitused, pildid, filmid minevikust tänaseni Registreerimine on lõppenud ja peole on tulemas peaaegu 300 inimest. Palume varakult kohale tulla, pidu algab täpselt kell Vallakeskuse aastapäevanäitused volikogu saalis ja fuajees: 22., 23., 27. ja 28. detsembril kell ja 28. detsembril kell näidatakse filme ja slaidiprogramme vallast ja majandist 19

20 Vallakeskuse asutuste lahtiolekuajad POSTKONTOR: T.-R L PÄRIVERE KAUPLUS: E.-R RAAMATUKOGU: T: K: N: R: L: JUUKSUR: K: N: TALLINNA VANGLA PÄRNU KRIMINAALHOOLDUSOSAKON NA PÄRNU TALITUSE ARE ESINDUS: T: N: AITA E: K: N: ARE AVATUD NOORTEKESKUS: E.-N: PÄRIVERE KLUBI: T. L JÕULUAJA JUMALATEENISTUSED SUIGU KIRIKUS 28. nov. kell I advent 5. dets. kell II advent 12. dets. kell III advent 19. dets. kell IV advent 24. dets. kell Jõululaupäev 25. dets. kell Jõulupüha 31. dets. kell Vanaaastaõhtu Are Vallavalitsus avatud pühade ajal järgmiselt: 23.detsember detsember - kodanike vastuvõttu ei toimu Tulemas on Pärnumaa XXXI talimängud ootame esindajaid järgmistele aladele: kabe ( ); male ( ); curling ( ); sangpommi kahevõistlus ( ) suusatamine (4.03. ja ); lumelinna ehitamine ( ) ergomeeter ( ) Aladele registreerimine hiljemalt 20. detsembriks kristi.kivisaar@gmail.com või tel Ootame julget pealehakkamist! TEADE Are vallas saavad maamaksusoodustust pensionärid ja represseeritud oma kodualuselt maalt. Seega peab inimene omama Are valda sissekirjutust. Avaldust on võimalik esitada 20. jaanuarini. Blanketi leiate valla kodulehelt või maanõunikult vallamajast. Kes on eelnevatel aastatel soodustust taotlenud ei pea uut avaldust esitama. OÜ Arude ostab ja rendib põllumaad Are vallas. Tel Lisainfo maanõunikult Signe Rõngaselt tel või

21 TÄHELEPANU KÕIK ARE VALLA NUTIKAD, KELLELE MEELDIB LEIUTADA JA MEISTERDADA! MTÜ Niidu Küla Selts teatab, et 24. veebruar a toimub Are Pargis vastlapäeva üritus, mille raames viiakse läbi NIIDU KÜLA VIGURSÕIDUKITE LIULASKMISE VÕISTLUS. Oodatud on kõik naljakad ja veidrad isetehtud vigurkelgud, millega on võimalik liugu lasta. Täpsem info ürituse kohta järgmises lehes. Seniks palju toredaid ja huvitavaid ideid vigurkelkude valmistamisel. Lisainfo projektijuhilt Kristi Kivisaarelt (telefonil ) või juhatuse liikmetelt. MTÜ Niidu Küla Seltsi juhatus Sotsiaalkindlustusamet ja AS Eesti Post sõlmisid lepingu pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukandeks aastateks septembril 2010 kuulutas Sotsiaalkindlustusamet välja avatud riigihanke riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenuse osutamiseks kahel järgmisel aastal. Ainsa pakkumuse esitas AS Eesti Post, kellega sõlmiti leping 6.detsembril k.a. Leping jõustub 29. detsembril 2010 ja kehtib kuni 28. detsembrini AS Eesti Post pakkus riiklike pensionide ja sotsiaaltoetuste ühe kojukande hinnaks alates 2011.aasta 1. jaanuarist 4,60 eurot (72 krooni). Lepingu kohaselt viiakse pensionid-toetused-hüvitised inimesele koju maksja ehk riigi kulul, inimest maksavad kojukande eest ise. Are Vallavalitsus soovib algatada detailplaneeringu vallakeskuse aluse kinnistu (pindalaga m²) ja selle vahetu ümbruse kinnistute kohta. Võttes aluseks Vallavolikogu maa-, ehitus-, ja planeerimiskomisjoni ettepaneku kuulutab vallavalitsus välja ideede võistluse nimetatud territooriumi planeerimiseks. Orientiiriks: Vallavalitsuse eesmärgiks on detailplaneeringuga määratleda vallakeskuse teede, platside ja haljasalade uuendamine ning laste mänguväljakute ja spordiplatside rajamine. Ideede esitamise tähtaeg on Parimate ideede esitajale autasu summas 100 eurot. 21

22 Loob lumetähti taevatuul uus aasta sõidab naerusuul tal kaasas õnne õuetäis ja rõõmu terve põuetäis! ÕNNITLEME! KALEV ALAMAA 50.a. Are alevik ILDA NUUT 75.a. Murru küla LIA NÕMMIK 76.a. Kurena küla EEVART PEKS 75.a. Are alevik HILDA-JOHANNA LAANEÄÄR 84.a. Niidu küla ANNA NÄPPI 88.a. Are alevik OSKAR KOHJUS 75.a. Niidu küla SALME KANGUR 72.a. Suigu küla MART ALAMAA 72.a. Suigu küla VÄINO JÕEMETSA 74.a. Are alevik EVI PIIRMETS 77.a. Are alevik VOLDEMAR KALDEN 78.a. Are alevik MARTA AASSALU 90.a. Tarbia küla SILMI VOORMANSIK 73.a. Suigu küla MIRLE TOMINGAS 74.a. Niidu küla AINO-MARET PEKS 73.a. Are alevik AIME METSAVEER 65.a. Are alevik MIHKEL PILTER 60.a. Are alevik LIIVI TIITUS 72.a. Niidu küla SIRJE REMMELG 71.a. Võlla küla JOE RAHU 65.a. Are alevik REIN KALDE 50.a. Elbu küla LINDA MITT 86.a. Elbu küla Kallis vallarahvas! Põletage õnneküünlaid, kuulake pidulikku vaikust, üksikuid hääli ja tundke end uuel aastal õnnelikemana kui eelmisel! Kauneid pühi ja edukat uut aastat soovib Teile vallavalitsus ja volikogu! Meil on rõõm avaldada vallalehes juubelid alates 50st ja kõik sünnipäevad alates 70st. KES SOOVIB, ET TEMA SÜNNIPÄEVA LEHES EI AVALDATA; PALUN ANDA SELLEST TEADA VALLA SEKRETÄRILE tööpäeviti tel Ühe asja lõpetusest tuleb teise algus Vana-aasta pimedusest uue aasta valgus! Jaanuaris vallaleht puhkab ja hakkab uue värske jõuga peale veebruaris. Ootan jätkuvalt kaastöid 10. veebruariks. Kaunist pühadeaega kõigile lugejatele! Lehe toimetaja: Leelo Lusik Tel ; Oja 4 Are vald, Pärnumaa Toimetaja 22