Slide 1

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Slide 1"

Väljavõte

1

2 Konfliktist osaduseni (ana)baptistlikult

3

4 On aeg tunnustada anabaptistliku liikumise ajalugu osana meie omast, õppida anabaptistlikust traditsioonist ja tugevdada mõlemapoolset tunnistust dialoogi kaudu. Zürichi Vabandusavaldus, 26. juuni AD 2004

5 James William McClendon, anabaptismi uurija, teoloog ja eetik leiab, et 16. sajandil toimus kolm paralleelset reformatsiooni: 1) sõnakeskne ehk protestantlik, 2) missakeskne ehk katoliiklik, 3) missiooni(töö)keskne (imitatio Christi) ehk anabaptistlik (James William McClendon, Jr. with Nancey Murphy, Witness: Systematic Theology, Volume III, Abingdon Press, Nashville, 2000, lk )

6 Siin ei ole esmaseks tunnismaterjaliks mitte reformaatoritest õpetlaste poolt avaldatud kirjutised ega piiskoplike kirikukogude protokollid, vaid mitmel pool Euroopas talletatud kohtutoimikud ja säilinud traktaadid, mõned käsikirjas ülestähendatud kroonikad ning vähesed varajased laulikud. Vanimaks neist lauluraamatutest võib olla Het Offer des Heeren Issanda ohver (1562). See hollandi kogumik algas märtrite loeteluga, millele järgnes neid meenutavate laulude põimik. Pidades meeles, et Jeesuse elukäik, mis kulmineerus tema ennastohverdava surmaga, kannab tavaliselt Kristuse töö nime, omandab tähenduse seegi, kui ütleme, et nende märtrite ennastohverdav eluteekond oli nende töö. Protestantliku sõna ja katoliikliku jumalateenistuse kõrval oli selliselt kolmanda reformatoorse liikumise keskmes töö, mitte niivõrd aga heade tegude tegemise tähenduses (mida ristijad kindlasti küll praktiseerisid, kuigi seda ei tsetraliseerinud), vaid kõigi aegade pühade püha eneseohverduse tähenduses, oma elu enese ohvrikstoomises. (James William McClendon, Jr. with Nancey Murphy, Witness: Systematic Theology, lk 346.)

7 Arnold Snyder, kaasaja tuntumaid anabaptismi uurijaid tõdeb, et anabaptism ei tulnud esile dogmaatilise või intellektuaalse mõttesüsteemina võitluses teiste taoliste süsteemidega, vaid pigem usklike erilise vastusena Jumala kutsele Kristuses. Seega, anabaptism tõusis esile kui spiritualiteet, mitte kui dogmaatiline teoloogia. (Arnold Snyder, Beyond Polygenesis: Recovering the Unity and Diversity of Anabaptist Theology, H. Wayne Pipkin, ed., Essays in Anabaptist Theology, Institute of Mennonite Studies, Elkhart, Indiana, 1994, lk 12)

8 Mõned ütlesid: nad on täis, räägivad nagu purjus mehed rumalaid asju. Peetrus täis Püha Vaimu vastas neile aga väga rõõmsalt. Ta võttis sõna Joeli raamatust, ka mõningatest psalmidest, kõneles nii, et see südamesse tungis: Te vennad, kuidas me jõuame tõelise rahuni, ei leia me enese juures midagi muud peale patu, öelge, kes meid küll sellest võib vabastada? Peetrus kõneles: Parandage meelt ja uskuge Kristusesse, Jumala Pojasse, tunnistage teda oma suuga, laske end ristida tema lepingusse. Nad tegidki nii, nagu Peetrus ütles, pöördusid kurjast, uskusid ja võtsid vastu ristimise, hakkasid käima Jumala teed. Anna meile, Püha Vaim, et me end hoiaksime selle esimese koguduse õpetuses, Sulle, Issand, olgu kiitus ja ülistus. (Jan Hus, Ausbund, 38:9-14)

9 Kuidas mõista '(ana)baptistilist visiooni'? James William McClendon, Biography as Theology: How Life Stories Can Remake Today's Theology (1974/2002) Martin Luther King: I have a dream! the (ana)baptist vision: this is that & then is now

10 Alasdair MacIntyre, After Virtue, 1981 Kallenberg, Brad The Master Argument of MacIntyre's After Virtue, lk 29. In Murphy N., Kallenberg B., Nation M Virtues & Practices in the Christian Tradition. Christian Ethics After MacIntyre. Harrisburg, Pennsylvania: Trinity Press International, lk

11 Kui epistemoloogiline kriis laheneb, siis seda läbi uue tõlgendusega narratiivi, mis aitab aru saada nii sellest, kuidas võidi mõista oma tõekspidamisi algselt, kui ka sellest, kuidas oldi neist eksitatud. (Alasdair MacIntyre, Epistemological Crises, Dramatic Narrative, and the Philosophy of Science, 2006, lk 5)

12 59. Lutheril polnud kavatsust luua uut kirikut, see oli pigem osa avarast ja mitmetahulisest reformi ootusest. Tema osa kasvas pidevalt, kui ta püüdis anda oma panuse nende praktikate ja õpetuste reformimisse, mis tundusid olevad ainult inimliku autoriteedi poolt loodud ning Pühakirjaga vähem või rohkem vastuolus. Oma käsitluses Saksa rahva kristlikule aadlile (1520) kaitses Luther kõigi ristitute preestriametit ja seega ilmikute aktiivset tegevust kiriku reformimisel. Reformatsiooniliikumises oli ilmikutel nii vürstide, magistraatide kui ka tavaliste inimeste näol oluline osa. (Konfliktist osaduseni, 59) 222. Uskudes, et nad kuuluvad ühte Kristuse ihusse, rõhutavad luterlased, et nende kirik ei saanud alguse mitte reformatsioonist ega ole tekkinud 500 aastat tagasi. Pigem on nad veendunud, et luterlikud kirikud on saanud alguse nelipühi sündmusest ja apostlite kuulutusest. Nende kirikud said oma konkreetse kuju aga tänu reformaatorite õpetusele ja tööle. Reformaatoritel polnud kavas rajada uut kirikut ja nad ei mõistnud end selliselt. Nad tahtsid kirikut reformida ja tegid seda niipalju, kui oli nende võimuses, kuigi vigade ja eksisammudega. (Konfliktist osaduseni, 222)

13

14 In the spirit of friendship and reconciliation, a dialogue between Catholics and Mennonites took place over a five-year period, from (...) Two particularly compelling reasons for dialogue were the awareness that contemporary historical studies point to medieval sources of spirituality which Catholics and Mennonites share, and the conviction that both believe peace to be at the heart of the Gospel. There was also a sense that, as in other relationships between separated Christians, there is need for a healing of memories between Mennonites and Catholics. In 1997 the leaders of both communions responded positively to a proposal that a Mennonite-Catholic dialogue should take place on the international level. (...) By studying history together, we discovered that our interpretations of the past were often incomplete and limited. Sharing our insights and our assessments of the past helped us gain a broader view of the history of the church. (Called Together To Be Peacemakers. Report of the International Dialogue Between the Catholic Church and Mennonite World Conference August 2003:1,14,23)

15 Representatives of the Catholic Church (Pontifical Council for Promoting Christian Unity), the Lutheran World Federation, and the Mennonite World Conference (...) developed the general topic of the dialogue Baptism and Incorporation into the Body of Christ, the Church (...). The Commission continued also to study baptismal practices of the three Christian traditions, with special attention this year to Mennonites (...). In anticipation of the conclusion of the trilateral dialogue, members reviewed the work of the previous years and agreed on an outline of their final report. Each day began and ended in common prayer; morning prayers included joint reflection on biblical texts relating to baptism. (...) One evening commission members met with leaders of the national Mennonite community to learn about the life of the Dutch Mennonite church today, including their practice of Baptism in a highly secularized society. The final day, participants visited historic Mennonite sites in Amsterdam and Friesland, (northern Netherlands), where Menno Simons from whom Mennonites take their name was born and first ministered, initially as a Catholic priest, then as an Anabaptist reformer. (Communiqué. Catholic, Lutheran, Mennonite, Trilateral Dialogue Commission on Baptism Elspeet, The Netherlands, 9 13 February 2015)

16

17 Nende vestluste eesmärgiks polnud ühise struktuuriga kiriku taotlemine (mida nimetatakse tihti 'orgaaniliseks' ühtsuseks), aga samas tundus olevat aeg sihiseadmiseks selgemale ühekssaamisele vastavalt Jeesuse palvele. (The Word of God in the Life of the Church. A Report of International Conversations Between the Catholic Church and the Baptist World Alliance , BWA, 2013, lk 6) 11. The church is thus to be understood as a koinonia ( communion, participation or fellowship ), which is grounded in the koinonia of the triune God. Believers are joined in koinonia through participation in the communion of Father, Son and Holy Spirit. At the same time they are in koinonia through their participation in the community of believers gathered by Christ in his church:...that you may have fellowship with us. And truly our fellowship is with the Father and with his Son Jesus Christ (1 Jn. 1:3). While the phrase communion ecclesiology is relatively recent, and is more frequently used by Catholic theologians than by Baptist ones, we both recognize it as expressing the heart of the nature of the church. (11)

18 Baptists have primarily found their unity with other Christians on the basis of this kind of discernment of the church as a body, and on what they see as evidence of the activity of the Holy Spirit in the life of an individual from another church. Looking for doctrinal agreement or a common understanding of the sacraments (or ordinances) and ecclesiology would generally only come as a second stage after this initial discernment and recognition of the other. (25) 26. Local churches and congregations have communion with each other in order to hear the Word of God and the mind of Christ together. Both Baptists and Catholics consider themselves catholic (lower-case-c) in the sense above, while the term Catholic (upper-case-c) is used in this report to denote the Catholic Church that recognizes the primacy of the Bishop of Rome. Catholicity is expressed when the message of Christ is proclaimed in a wide variety of languages and thought forms, when the Eucharist or Lord s Supper is celebrated by peoples of many cultures, races and nations, and when ministry enjoys and serves communion both locally and at wider regional and world-wide levels. (30)

19 Just as Christ is the source of the unity in the catholicity of the church, so Christ is the source and goal of the holiness of the church and its members. Eternal goal of the church is union with Christ, the all-holy one, in the communion of saints. (32) As far as the interpretation of the Scriptures is concerned, it is the Catholic understanding that the task of interpretation has been entrusted to the bishops in communion with the successor of Peter, the Bishop of Rome while Baptists also locate the communal interpretation of Scripture in the ecclesial community, but primarily in the form of the gathered local congregation. This practice of congregational hermeneutics can be traced back to the time of the early Anabaptists and the Radical Reformation. (49)

20 51. Catholics and Baptists hold in high regard the principle of catholicity in the interpretation of the Bible and its embodiment in the life of the church. 52. Catholicity understood as wholeness, universality, and inclusivity implies an openness to the needs and gifts of the world and the expectation that all people are called to participate in the new creation brought about by Jesus Christ and the Spirit (on the meaning of catholicity see above). Scripture is read and used in the light of this vision, so that in interpreting scripture it is important to know how churches in different parts of the world and in a variety of social, cultural and political circumstances hear the Word of God addressed to them. 53. Baptists and Catholics agree that the proper reading of the Bible should lead to the proper behaviour of the Christian community.

21 66. There are questions that remain to be resolved on the relation between revelation, Scripture, tradition and proclamation, but these are as much issues within each communion as issues that divide us. We think that it is a mark of the progress Baptists and Catholics have made in their discussion of Scripture and tradition that the set of unresolved questions above ( 67-71) takes the missional form it does, rather than the more conventional disputes that have divided Christian communions in the past. (71)

22 101. Initiation into Christ and his church is a process wider than the act of baptism itself. We can work towards a mutual recognition of the different forms that initiation takes among us, as an entire journey of faith and grace In conversations with other Christian communions, Baptists have recently been speaking of a process of initiation, or a journey of Christian beginnings. In strikingly similar terms the Catechism of the Catholic Church states, becoming a Christian has been accomplished by a journey and initiation in several stages. For adults who come to faith in both traditions, this journey begins with the church s evangelization, the proclamation of the gospel that calls a person to faith. God s call to faith comes by way of the faith community: But how are they to call on one in whom they have not believed? And how are they to believe in one of whom they have never heard? And how are they to hear without someone to proclaim him? And how are they to proclaim him unless they are sent (Rom 10:14-15)? Belief and acceptance of the gospel entail several steps or stages along a journey: conversion (which follows in response to the proclamation of the Gospel), then water baptism in the name of Father, Son, and Spirit, reception of the gifts of the Spirit with the responsibility to participate in God s mission in the world, and a sharing in the Eucharist or the Lord s Supper for the first time. This period of initiation is followed by life-long discipleship, which has a baptismal pattern of daily dying and rising with Christ.

23 We thus think that in relations between Baptists and Catholics it is more fruitful to work together towards a mutual recognition of initiation, rather than attempt to make an affrmation of common baptism. Baptists think that the baptism of believing disciples cannot have exactly the same meaning as the baptism of infants and hence the notion of common baptism to be untenable. In recent conversations with other communions, Baptists have therefore preferred to speak of a common initiation, recognizing in others a journey of Christian beginnings despite differences regarding baptism. The issue of common baptism will always run into the impasse of the nature of faith in baptism which was noted in earlier Catholic-Baptist conversations. Baptists may well recognize the place of faith in the baptism of young infants, in the sense of the faith of the parents and the church, but most Baptists will not consider this to be the kind of faith appropriate to the sacrament/ordinance of baptism. However, some Baptists are more ready than others to accept that infant baptism plus adult profession of faith is a process of initiation equivalent to the baptism of believing disciples. (103)

24 121. There is a trinitarian pattern in the order of worship of the Eucharist/Lord s Supper. In it the church prays to the Father in thanksgiving (eucharistia) as Jesus did, recalling God s acts in the history of salvation; it remembers, celebrates and participates (anamnesis) in the death and resurrection of the Son; and it calls upon the Holy Spirit (epiclesis) to make the presence of Christ real to his disciples Anamnesis or memorial is a central key for clarifying the dimensions of sacrifice and temporality within the sacrament/ordinance. Both Baptists and Catholics have benefited from modern biblical scholarship which has stressed that remembering (anamnesis) in Old and New Testament is not simply historical reminiscence, but a participation in the present in the mighty acts of God that are being remembered from the past Our differing patterns of episkope seek to be faithful to Scripture and to the apostolic tradition Episkope is exercised in personal, collegial and communal ways in the church. These ways are not exclusive to one another but bound together in a network of dynamic relationships which together make up overall episkope in the church.

25 184. Jesus prayer that all may be one so that the world may believe (John 17:21) sets out the common vocation of all Christians to be one, and so to conform themselves to the will of their Lord. This unity is both spiritual and visible Christ is the head of the church. Under this supreme headship, the New Testament shows a certain primacy of leadership exercised by the apostle Peter among the Twelve, a role which is rooted in the intention of Jesus Baptists and Catholics disagree in their interpretation of many biblical texts which mention Peter. While the three key texts of Matthew 16:18-19, Luke 22:31-32 and John 21:15-19 show an interest in the leadership of Peter in the community of the early church, Baptists doubt that they provide a basis for the principle of an ongoing Petrine or Petrine ministry which is to persist beyond the situation of the earliest community The historical failures of the past among both Baptists and Catholics must be addressed, with due repentance and appropriate action in the present.

26 In the light of this, we hope that future conversations, in addition to the ethical topics already identified, will also consider the issues of gospel and inculturation, together with the urgent problem of religious liberty. We hope that encouragement of ethical action, in the context of mission and evangelism, will be deepened by the theological foundation laid in this report. (211) 212. What can we say at the end? We hope that the koinonia we have experienced together in worship and discussion will be extended in the life of our communions of faith. Though it may not be enough for those who want more, we can at least say that we each discern in the other s communion characteristics of the church of Christ, because we can recognize there the presence of Jesus Christ, the Lord of the church. We enjoy a certain, though imperfect communion, though we continue to grieve over the divisions between us. We hope that this kind of mutual acknowledgement may have an effect at local levels of Baptist and Catholic churches in their life and mission, beyond the rarited heights of theological conversations. In the local congregations and parishes, may this discernment of Christ in each other be echoed. May Christ, the Word of God, continue to guide, correct and renew us according to his Word.

27

28 Euroopa-ülest baptistilist usuliikumist iseloomustab kristliku osaduse kui koinonia taotlus, mis ei lähtu niivõrd pre- või postreformatoorse ajastu teoloogia ja praktika erinevustest väljakasvanud pingeväljadest, kuivõrd samastumispüüust uustestamentliku koguduseihu (toona näiteks juutide, helleenide ja paganate) erinevuste ühtsuses elanud liikmeskonnaga, kes vaatamata oma taustale evangeeliumi sõna vastu võtsid, ristiti ning püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes (Ap 2:41-42) aastal loodud Euroopa Baptistiföderatsioon on hoidnud Vaimu antud ühtsust rahusideme läbi (Ef 4:3-6), mis ületab maailmasõdade järgse maailma-ajastu poliitilist lõhestatust ning ühendab ja esindab enam kui 826 tuhandet usklikku 14 tuhandes koguduses ja 54 liidus Euroopas, Kesk-Aasias, Lähis-Idas septembril 2017AD Armeenias aastakoosolekule kogunenud EBF resolutsioon kinnitab, et üle baptistiliste veendumuste ja usueluliste praktikate erinevuste tunnistatakse ja tunnustatakse koguduste ja neid sidustavate liitude kui ekklesiaalsete ja episkoopiliste osaduskondade poolt Jeesuse õpetuse järgi jüngerlikult ja pastoraalselt siduvaks või vabastavaks loetavate otsuste järgi korraldatud ja elatud kristlikku elu

29 Glen Garfield Williams ( ), Walesi baptisti pastor ja Euroopa Kirikute Konverentsi esimene peasekretär ( ) tõdes omal ajal, et suhteliselt noort baptistilist usuliikumist on mitmed Euroopa riigikirikud näinud pigem sektina, mis pole aidanud sel haaval sugugi veel paraneda (G. G. Williams, European Baptists and the Conference of European Churches, Baptist Quarterly, 1979, Vol 28, 52-58) Keith Clements, CEC kolmas peasekretär ( ) on kirikutevahelisi suhteid baptistidega parandada aidanud täna on CEC liikmeskonnas 12 EBF liikmesliitu, Eesti EKB Koguduste Liit on CECiga seotud läbi EBF kui ka EKN (nagu enamus EKN liikmeskirikuid ja koguduste liite) EBF ja CPCE vahelise dialoogi tulemuseks on aasta raport Gospel, Christian Faith and Baptism, and The Church, kus tõdetakse olulist barjääri täieliku kirikuosaduse tegelikustumisel seoses erinevate arusaamistega õigest ristimisest EBF kui ka BWA oikumeenilistes dialoogides ja dokumentides on hakatud ristimist käsitlema kristliku initsiatsiooniprotsessi ühe osana kirikuga liitumiseks (vastavalt erinevate kirikute praktikate järjekorrale) EBF peasekretär Anthony Peck ja CPCE peasekretär piiskop Michael Bünker allkirjastasid 2010 vastastikuse koostöö kokkuleppe, mille alusel esindab

30

31 Baptistiline usuliikumine jagab ühist liikumissuunda: - Lausanne'i liikumisega, Ülemaailmse Evangeelse Alliansi (WEA), Euroopa Evangeelse Alliansi (EuEA) ja Eesti Evangeelse Alliansiga (EEA) - Euroopa Protestantlike Kirikute Ühenduse (CPCE) ja selle toimkondadega - Kirikute Maailmanõukogu WCC), Euroopa Kirikute Konverentsi(CEC) ja Eesti Kirikute Nõukoguga (EKN)

32 On iseloomulik, et baptistilistes usukogukondades pole esile tõusnud nimekaid teolooge, kuna esmajoones veenvaks peetud kristlikust elust tunnistavat spiritualiteeti, mitte niivõrd dogmaatikat Dialoog, mida anabaptislikud ja baptistlikud usukogukonnad teiste kirikute ja teoloogiliste veendumustega on pidanud ja pidamas, ei keskendu nii palju õige õpetuse (ortodoksia), vaid õige elu (ortopraksia) määratlemisele, üksi või ühes MacIntyre: väitlus käib mitte niivõrd ratsionaalselt, kuivõrd sotsiaalselt veenvamate praktikate ja sotsiaalselt kehastatud vooruslikkuse traditsioonide vahel, kus ka (ana)baptistlik subtraditsioon argumenteerib pigem pühakirjapõhise eluga, mitte teoloogiliselt veenvate argumentidega... Mennoniitliku teoloogi John Howard Yoderi järgi on kristlaskond kutsutud elama hermeneutilise kogukonnana praktiseerides Jeesuse järgimist pealtvaatajaks oleva maailma ees Vaimu antud ühtsust tuleb hoida rahusideme kaudu (Ef 4:3) Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele! (Ilm 2-3)

33 Konfliktist osaduseni jõudes tuleb edasi liikuda jätkuvalt re-formatsioonilise Püha Vaimu juhtimise järgi

34

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

Scanned Image

Scanned Image EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL TARTU ÜLIKOOL EESTI MAAILMAS 21. SAJANDI KÜNNISEL Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsi

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MUUD KIRJAD Veljo Kaptein HEEBREA KIRI JAAKOBUSE KIRI 1PEETRUSE KIRI 2PEETRUSE KIRI 1 JOHANNESE KIRI 2 JOHANNESE KIRI 3 JOHANNESE KIRI JUUDA KIRI MUUD KIRJAD HEEBREA KIRI OLUKORD: SUUNATUD HEEBREALASTELE

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Lakewoodi koguduse teated

Lakewoodi koguduse teated EESTI EVANGEELIUMI LUTERI USU KIRIKU Lakewoodi Pühavaimu koguduse TEATED TEENISTUSED märts-juuni 2019 SERVICES from March to the end of June 2019 Teenistused iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval kell

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2010 Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepete

Rohkem

UA indd

UA indd KONFLIKTIST OSADUSENI JA OIKUMEENILINE LIIKUMINE LUTERLIKUST VAATEPUNKTIST 1 Tiit Pädamile 60. sünnipäevaks Thomas-Andreas Põder Abstrakt Luterlaste ja katoliiklaste üleilmse ühiskomisjoni uurimisraport

Rohkem

Microsoft Word - Lakewoodi teated juuli--november doc

Microsoft Word - Lakewoodi teated juuli--november doc E.E.L.K. Lakewoodi Pühavaimu koguduse TEATED juuli 2015 November 2015 ANNOUNCEMENTS and MESSAGE IN ENGLISH BACK PAGE Teenistused algavad kell 10:00 e.l. TEENISTUSED PÜHAPÄEVADEL PÄRAST NELIPÜHA TEENISTUSED

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Head Elu lugejad! aasta oli meie koguduse jaoks juubeliaasta, sest möödus 60 aastat meie kodukiriku valmimisest ja pühitsemisest. See väärikas t

Head Elu lugejad! aasta oli meie koguduse jaoks juubeliaasta, sest möödus 60 aastat meie kodukiriku valmimisest ja pühitsemisest. See väärikas t Head Elu lugejad! 2015. aasta oli meie koguduse jaoks juubeliaasta, sest möödus 60 aastat meie kodukiriku valmimisest ja pühitsemisest. See väärikas tähtpäev oli meie koguduse suurim sündmus, mille meenutamine

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Lakewoodi koguduse teated

Lakewoodi koguduse teated EESTI EVANGEELIUMI LUTERI USU KIRIKU Lakewoodi Pühavaimu koguduse TEATED Detsember 2016-aprill 2017 TEENISTUSTE ALGAMISAEG kell 11:00 Service in English every third Sunday at 11 am Inimesi tuleb idast

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.04.2009 Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi viisaküsimustes Venemaa

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Council of Europe Commissioner of Human Rights Mr.

Rohkem

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

OIKUMEENILISE LIIKUMISE KAJASTAMINE EESTI KIRIKUELUS Ingm ar Kurg Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kirik

OIKUMEENILISE LIIKUMISE KAJASTAMINE EESTI KIRIKUELUS Ingm ar Kurg Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kirik OIKUMEENILISE LIIKUMISE KAJASTAMINE EESTI KIRIKUELUS 1910-1940 Ingm ar Kurg i.kurg@online.ee Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kirikuelus kajastuvatest peamistest rahvusvahelistest kristlikest

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 22.04.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 17, 49 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Soome Vabariigi

Rohkem

Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime

Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum 2019 - on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime kaubandussektori väljavaateid, otsime õigeid vastuseid

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 06.08.2009 Avaldamismärge: RT II 2009, 22, 55 Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse toornafta

Rohkem

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

PA 9

PA 9 PÕHISEADUSLIKU ASSAMBLEE ÜHEKSAS ISTUNG 28. oktoober 1991 Juhataja T. Anton Lugupeetud külalised! Lugupeetud assamblee liikmed! Kell on 12 ja me alustame. Palun istuge oma kohtadele! Proua Laido, mul on

Rohkem

addresses.indd

addresses.indd Heiki Sibul Riigikogu peasekretär Secretary General Addresses and Formulation of the Objectives of the Seminar Riigikogu Kantselei direktori Heiki Sibula avasõnad Head kolleegid, Mul on hea meel Teid tervitada

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:

Rohkem

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST...

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST... EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES III EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-82-5

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Lp. firmajuht!

Lp. firmajuht! Lp. firmajuht! Veebruar, 1998 Meil on meeldiv võimalus kutsuda Teie firmat osalema meditsiinitehnika ja farmaatsiatoodete näitusele Eesti Arstide Päevad 98, mis toimub 24.-25. aprillil 1998. a. Tartus.

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2002, 22, 97 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2002, 22, 97 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2002 Avaldamismärge: RT II 2002, 22, 97 Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste

Rohkem

UA indd

UA indd Communio-eklesioloogia katoliiklaste ihalus osaduse järele Ingmar Kurg Abstrakt Communio-eklesioloogia oli 1985. aasta erakorralise piiskopisinodi kinnitusel Vatikani II kirikukogu keskne idee, mille katoliiklikud

Rohkem

Microsoft Word - Loppukilpailu2015_16_tehtavat_viro_1

Microsoft Word - Loppukilpailu2015_16_tehtavat_viro_1 Põhikooli matemaatika võistlus Lõppvõistlus reedel 22.1.2016 OSA 1 Lahendamiseks aega 30 min Punkte 20 Selles osas kalkulaatorit ei kasutata. Lühikesed lahendused ja vajalikud joonised teha samale paberile.

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li

KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute

Rohkem

COM(2004)651/F1 - ET

COM(2004)651/F1 - ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 11.10.2004 KOM(2004) 651 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa lepinguõigus ja ühenduse õigustiku muutmine: tulevikuplaanid ET ET 1. SISSEJUHATUS

Rohkem

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0 Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.04.2015, Eesti, Holstre-Nõmme motokeskus. (58 o 18 56.36

Rohkem

SQL

SQL SQL Kuues loeng 3GL inside 4GL Protseduurid Funktsioonid Tavalised Funktsioonid (üks väljund) Ilma väljundita Protseduurid Viitargumentide kasutamise võimalus Tabel-väljundiga Protseduurid Create function

Rohkem

Microsoft Word - KK doc

Microsoft Word - KK doc KIRIKUKAJA 15. - 22. märts 2013 EESTI UUDISED Mustamäele kiriku rajamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus 19.03.2013 Delfi Mustamäele - Kiili tn 9 kinnistule, on plaanis rajada Maarja Magdaleena kiriku

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.08.2008 Avaldamismärge: RT II 2008, 29, 84 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Iraani Islamivabariigis

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Comenius Fairytales

Comenius Fairytales Contents Estonia...4 Jalgpalli seiklused...4 Adventures of the football...6 Uskuja, Lootusrikas ja Armastav...8 Believer, Hopeful and Loving...14 Germany...21 Der kleine Prinz Phillip...21 Little Prince

Rohkem

UUESTI ABIELLUMISEST EEKB LIIDUS

UUESTI ABIELLUMISEST EEKB LIIDUS EESTI EVANGEELIUMI KRISTLASTE JA BAPTISTIDE KOGUDUSTE LIIT KÕRGEM USUTEADUSLIK SEMINAR Viljar Roosimaa ARUSAAMAD TAASABIELLUMISEST EESTI EVANGEELIUMI KRISTLASTE JA BAPTISTIDE KOGUDUSTE LIIDUS Lõputöö Juhendaja:

Rohkem

Microsoft Word - 08.doc

Microsoft Word - 08.doc EESTI VÕIMALIK RAHVAARV JA VANUSKOOSSEIS AASTANI 2050 Aasa Maamägi Rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel Statistikaametis koostatud vaadeldava ajaperioodi

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt free practice - minutes 0.0.0 0: Sorted on Best time Practice started at :: Pos No. Name Best Tm In s Nat Class Entrant Make Marten OJAPÕLD. Vihur Team Richard VIIGISALU. 0. Kubica Kart Mia-Mariette PANKRATOV.

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted

Rohkem

BIM360 ja RealityCapture

BIM360 ja RealityCapture DROONID EHITUSES KAASAEGNE PROJEKTIPANK ja selles Reality Capture töövood 10.06.2019 Ettekanne Hendrik Park MINA linkedin.com/in/hendrik park BIM konsultant 2018 - Tootejuht 2018 - Projekteerimise projektijuht

Rohkem

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx

Microsoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx Tartu Ülikool Jaak Vilo 20. aprill 2009 Jaak Vilo 1 CV Karjääriredel Kuidas tehakse teadust Kuidas mõõta teadust Teadus on lahe saab teha mida tahad saab reisida lõpmatult saab suhelda lõpmatult PhD

Rohkem

EKK jõulupöördumine 2018

EKK jõulupöördumine 2018 Jõulupöördumine Allkirjastanud Euroopa kirikute juhid ühiselt koostanud Euroopa kirikute rändekomisjon ja Euroopa Kirikute Konverents: Jõulude eel kutsume teid üles töötama külalislahke ja kaasava Euroopa

Rohkem

PR_COD_3app

PR_COD_3app EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 LÕPLIK A6-0415/2005 19.12.2005 ***III RAPORT Lepituskomitees heakskiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ühistekst, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi

Rohkem

Estonian_TBW-106UB(V1).cdr

Estonian_TBW-106UB(V1).cdr Lühike paigaldusjuhend TBW-106UB H/W: V1 Sisukord... 1 1. Enne alustamist... 1 2. Kuidas paigaldada... 3. Bluetooth adapteriseadistamine... 2 5 Tõrkeotsing... 7 Version 02.17.2009 1. Enne alustamist Pakendi

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokoll (õ) 27.02.2009 Lisaprotokolli

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

SQL

SQL SQL Teine loeng Mõtelda CREATE TABLE ( { INTEGER VARCHAR(10)} [ NOT NULL] ); Standard SQL-86 (ANSI X3.135-1986), ISO võttis üle 1987 SQL-89 (ANSIX3.135-1989) SQL-92 (ISO/IEC 9075:1992)

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem