uudis uudis lk 3 Uksed avas Tinnutriinu lastehoid tegija Linnale kingiti lilli lk 2 Keila nädalaleht Reede, Mirkko Moisar Maailmameistri ti

Väljavõte

1 lk 3 Uksed avas Tinnutriinu lastehoid tegija Linnale kingiti lilli lk 2 nädalaleht Reede, Mirkko Moisar Maailmameistri tiitel jäi mõne punkti kaugusele. nr 36 (324) lk 2 Vanad viljapuud õnn või õnnetus? Lätte lastehoiu aias Tähe tänaval õpiti lõikama vanu viljapuid. Ülle Pikani ed koguneski lastehoiu aeda hulk linnarahvast linnaaednik Inge Angerjas ning haljastusspetsialist Tiiu Eller tegid ühele vanale õunapuule näidishoolduslõikuse. Lastehoid Läte Pole palju möödunud ajast, mil igaüks püüdis oma aias kasvatada kõike eluks vajalikku. Seetõttu istutati ka viljapuid ja põõsaid aedadesse suhteliselt tihedalt. Nüüdseks on need puud, eriti kui vahepealset hooldamist pole olnud, ülekasvanud ning väga tihedaks muutunud. Samas peitub neis puudes tükike selle paiga ajaloost ning nad iseloomustavad hästi aedlinna miljööd. Lastehoiu kolimisel Tähe tänava suurde ja vana aiaga majja aastal otsustasime võtta aega, et näha ning kogeda oma aeda kõikidel aastaaegadel ja hinnata, kuidas olemasolevad puud mõjutavad meie elu-olu aias. Kahe aastaringi jooksul tõdesime, et vanad viljapuud annavad palaval suvepäeval mõnusat varju, pakuvad maitsvaid vilju söömiseks ning lastele toredaid ronimisvõimalusi. Meile meeldivad oma aia eakad viljapuud! See innustas meid kutsuma appi asjatundjad, kes aitaksid vanadele, kuid heast sordist õunapuudele teha vajalikku lõikust ning kujundada nende võra. Otsustasime korraldada oma aias vastava õppepäeva. 4. oktoobri kaunil sügispäeval Kolme tunni jooksul jagati rohkesti näpunäiteid, räägiti õigetest töövõtetest ja -riistadest, vaadeldi lõigatavat puud ning arutleti üheskoos, mida lõigata ja mida ei. Kõlama jäi mõte, et vanade viljapuude lõikamine tasub igal juhul ette võtta. Saagikus kasvab, esteetiline pilt paraneb ja puu eluiga pikeneb. Lisaks jääb alles puu emotsionaalne väärtus. Usutavasti said kõik kohaletulnud huvilised endale midagi: kes juurde julgust, kes kinnitust õigel teel olemisest. Asjatundjate juuresolekul sai uue kuue meie aia vana Martsipan ning pärastlõunal koolituse läbinute poolt veel teised kaks õunapuud. Kaukaasias kogemusi jagamas Kooli õpetajate reisid endistesse liiduvabariikidesse. lk 5 Lastehoiu Läte pere on õnnelik oma kõrgete varjupakkuvate ja nüüd ka juba osaliselt hooldatud viljapuude üle. Inglaste vanasõna ütleb, et õun päevas hoiab arsti eemal. Kasvatage ja sööge oma aia õunu! Lastematkal 356 osalejat Vikerkaare lasteaia pereüritus läks korda. lk 5 Projekti rahastas EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel. Mõned näpunäited viljapuude lõikamiseks: Lõikamise aluseks on puu vaatlemine - Teineteise vastu hõõrduvaist ja V-kujulistest okstest tuleb üks ära lõigata. Lõikehaava katmine pole alati vajalik loodus saab tavaliselt ise hakkama. mis tundub üleliigne, lõigata ära. Puu noorendamise lõikus jaga paari aasta peale. Alati lõigata ära oksad, mis kasvavad sissepoole, samuti haiged või kahjustatud oksad. Lõikehaav peaks jääma võimalikult sile, et kahjuritele ei tekiks peidukohta. Lõigates ei tohiks jätta tüükaid, sest nende kaudu pääsevad puusse haigused. Soovitav on lõigata viljapuid vana kuu ajal. Noorte viljapuude ostmisel võiks jälgida seda, et puul oleks põhioksad juba olemas - nii on lihtsam puud edasi kujundada. Kes soovib viljapuid väetada, siis võra piirile kaevata väikesed augud ning sinna panna väetist. Desinfitseerige lõikeriistu. Kodutütred läbisid raske raja kodutütred osalesid Kaitseliidu patrullvõistlusel. lk 6

2 2 Uudised Reede, Nr 36 (324) tegija Mirkko Moisar Kristiina Oissar piirkonnapolitseinik Eelmisel laupäeval kaotas Mirkko Moisar Prantsusmaal toimunud WKN-sarja K-1 tiitlimatšis punktidega 14-kordsele maailmameistrile Bruce Codronile. Teisipäeval, kui meie kohtumine toimus, pole Mirkko näost midagi näha. Mul on kaitse paigas, see hoiab, kinnitab ta. Ma ei ole võitluste käigus kunagi sellist vigastust saanud, et oleksin pidanud arsti poole pöörduma. Jalgpall on minu jaoks olnud palju tervistkahjustavam, vihjab ta nooremas eas harrastatud teisele lemmikspordialale. Muide, amatööride hulgas on Mirkkol maailmameistri tiitel juba olemas. Mirkko on vastuoluline. Ei ole just palju 24-aastaseid, kel selja taga niivõrd kirju minevik. Ta ei salga, et omal ajal on pättusi tehtud selleks, et saaks ära elada. Ja lisab juurde, et tal on küllalt palju saladusi, millest ta rääkida ei taha. Mul ei olnud suunajat. Kõik elulised otsused on tulnud endal teha. Ise olen eksinud ja pidanud õppima oma eksimustest. Aga kohe lisab Mirkko, et talle meeldib õppida: On lollusi, mis oleks võinud tegemata jääda, aga ma olen neist positiivse kogemuse kaasa võtnud. 9-aastaselt hakkas ta elama SOS-Lastekülas, ta oli üks nooremaid, kes külast SOS noortekodusse on kolinud. Nüüd elab ta loomulikult juba iseseisvat elu. Mirkko elu koosneb praegu tütrest ja spordist. Kolmas peamine tegevus on ta enda sõnul rohkem hobi äri. Elu tiirleb ümber kahe ja poole aastase tütre Marissa. Marissa on titest peale kogu aeg minuga olnud trennis, võistlustel, välismaal, kus iganes. Olen ta jaoks alati olemas, kinnitab Mirkko. Ja nagu isa sõnade kinnituseks, toetab väike tirts pea isa käe peale. Ma püüan olla talle mitte ainult isa, vaid ka sõber. Ka õpilastele olen meelsasti just sõbraks, kes jagab oma oskusi, lisab Mirkko, kelle klubis on praegu 30 treenijat. Õpilased on vanuses eluaastat, kolmandik neist on neiud. Tüdrukud tulevad trenni ja jäävad, üllatab ta oma tähelepanekuga. Trenni hakkas Mirkko tegema, kui oli sena astus esimest korda võitlusringi raha eest. Tal on inglasest manager, kuid treenerit ei ole. Kõik treeningkavad, toitumisratsioonid ja ka paastulaagrid on ta endale ise välja töötanud. Pikalt on ta sparringupartnerite otsingul trenni teinud välismaal poole aasta kaupa Tais, Hispaanias, Hollandis, Inglismaal. Lisaks kaitsele on Mirkko tugev külg mõtlemine. Erinevalt vastastest, kes ringi astudes püüavad mõjutada hirmuäratavate grimassidega, astub tema võitlusse pingevabalt. Mulle näis, et mu avali naeratus oli Brucele ootamatu, naeris Mirkko. Mirkko ärid on klubi, väike spordiriiete tootmine ja võistluste korraldamine. Tuleb tunnistada, et Fightlandid on suurima vaatajaskonnaga üritused s. Tuleviku eesmärk on teha väga suur klubi, miks mitte s, kus ta on kogu elu elanud. MM tiitlit läheb ta Bruce Codronilt ära võtma vast järgmisel aastal. Nädal piltides valdur vacht Pärast ümberkorraldusi politseis sai uue piirkonnapolitseiniku. keila leht Seni konstaabli ametis olnud Mats Päeske töötab nüüd nooremuurijana Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituses. Temalt võttis ameti üle Kristiina Oissar, uus on ka tema ametinimetus piirkonnapolitseinik. Kristiina Oissar oli nõus vastama Lehe küsimustele. Karukäpa Puukooli kingitus linnale Karukäpa Puukool kinkis le mitu peenratäit hostasid ja päevaliiliaid. keila leht Tänuks pikaajalise koostöö eest kinkis Karukäpa Puukool le 240 hostataime ja 130 päevaliilia sibulat. Taimed ja sibulad istutati Aiandi tänava äärde, kõige rohkem sinna, kus kulgeb jalakäijate tee raudteejaama. Linnaaednik Inge Angerja sõnul on hostad linnahaljastuses tänuväärsed taimed, nad on dekoratiivsed, sobivad hästi meie kliimasse ja kohtades, kus pole palju tigusid, püsivad kaua ilusad. Kingituse hulgas oli kolme sorti hostasid: Minute Man, Aureomarginata ja Krossa Regal. Päevaliiliatest Stella Doro, Red Rum, Trans Hals jt. Päevaliiliad on aedniku silmis samuti tänuväärsed, sest mitmed neist õitsevad korduvalt. Et uuendatud peenrad ka kevadel silmailu pa- Foto: ERAKOGU Milline on olnud Teie senine teenistuskäik politseis? Olen töötanud politseis neli aastat, selle aja jooksul olen töötanud pool aastat Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnas noorsoopolitseini- kuks, istutati hostade ja päevaliiliate sekka ka sibullilli. Miks selline kingitus? Inge Angerjas: Karukäpa Puukool on üks väheseid Eestis, kelle kasvatatud puud vastavad linnahaljastuse nõuetele. on aastate jooksul palju uusi puid istutanud. Nende puukoolist on pärit kirsid Luha tänaval, pooppuud Haapsalu maanteel, pihlakad Piiri tänaval... Seega oleme neilt ka kingituse ära teeninud, ehkki see tuli meile ütlemata meeldiva üllatusena. kuna, edasi sama jaoskonna piirkonnapolitseinikuna. Kui tihedalt olete seni kokku puutunud ga? Olen elanud s viimased paar aastat, seega olen kursis linna arengutega. Mida peate olulisemateks valdkondadeks oma töös ja kas linn on politseiniku jaoks kerge või raske piirkond? Olulisemaks oma töös pean seda, et esmalt tekiks kodanike ja politsei vahel hea ja operatiivne infovahetus. Praegune piirkonnatöö suund politseis rõhutab ennetustöö olulisust Vesi võtab vastu puulehti ja oksi Vastuvõtt ainult elanikelt reoveepuhasti territooriumil, Uus-Paldiski mnt 2 Vastuvõtupäevad: 14. oktoober (teisipäev) kell oktoober (laupäev) kell Pane tähele! Peale okste ja puulehtede palume muid jäätmeid mitte pakkuda. Toodav ei tohi sisaldada mulda, kive ega muud prügi või prahti. Transportimisel kasutatavad pakendid/taara tühjendab tooja selleks ettenähtud kohta ja võtab lahkudes endaga kaasa. Lisainfot saab telefonil: kogukonnas, seega leian, et selles valdkonnas saan palju ära teha. Äärmiselt tähtis on, et politsei poole pöördunud inimesed leiaksid lahendused oma probleemidele. linn on politseitöö tegemiseks hea piirkond, olles kompaktne ja keskmise suurusega, selgelt piiritletud asustusega ja küllaltki turvalise planeeringuga. Aasta tegija tiitlid ootavad kandidaate Kuni 15. oktoobrini saab esitada kandidaate Harjumaa Aasta Tegija konkursile. keila leht HEAK, LEADER tegevusgrupid, Kodukant, HOL ja Harju Maavalitsus tunnustavad viimase aasta silmapaistvamaid inimesi, kodanikuühendusi, ettevõtteid ja tegusid Harjumaal. Konkursi eesmärk on pöörata tähelepanu maakonna arengusse panustanud inimestele ning tunnustada neid. Oma kandidaadi saavad kõik esitada HEAK-i kodulehel Samas saab tutvuda ka kandidaadile esitatavate nõuetega ja eelmiste aastate võitjatega. Kaheksandat korda toimuva konkursi auhinnad antakse üle kadripäeval, 25. novembril Raasiku vallas Alleksi peomajas. 2. oktoobril oli linnavalitsuse saalis koos mõttekoda Kuidas edendada avatud valitsemist linnas. on üks neljast Eesti linnast, kus taoline mõttekoda läbi viiakse ja sel viisil avatud valitsemise partnerluse võimalikkust testitakse. Liia Hänni ja Enno Felsi ettekannete järel jaotati osalejad kolme töögruppi, kus püüti kokku panna avatud valitsemise tegevuskava. Inimesi ja elevust oli mõttekojas rohkem, kui esialgu oodanuks. FOTOD: VALDUR VACHT Reedel oli õpetajate päeva tänuüritus Kultuurikeskuses. Õpetajaid tervitasid linnajuhid, muusikalises osas esines Jassi Zahharov, klaveril Margus kappel. Linnapea tänukirja said Kaja Peetris, Tiina Murdla, Eve Salmistu, Katrin Kookmaa ja Raili Haugas Koolist, Urve Paltser, Ljudmila Kadieva ja Oksana Orotško Ühisgümnaasiumist, Epp Orgse, Keio Kanarbik, Kaia M.Buijs, Helle Suurlaht ja Ülle Sillaots Erakoolist Läte, Jana Põlluvee, Lilia Jakovleva, Heli Iljašenko, Tiina Muraveiski, Tiiu Langeproon ja Pärje Ülavere Vikerkaare lasteaiast, Silvia Mitt ja Külli Haavasalu Sipsiku lasteaiast, Jana Hinno, Eha Sinivesi, Sirje Rannamets ja Malle Klamp Miki lasteaiast, Airi Mägi, Kadri Käosaar ja Kairi Kondimäe Rukkilille lasteaiast ning Eva Teppo ja Liis Mäevälja Muusikakoolist. nädalaleht väljaandja: sa keila leht Keskväljak 11 tel vastutav väljaandja: agu veetamm küljendaja: IMBI KROMANOV korrektor: anne siniveer reklaami- ja levikorraldaja: liisa kaupmees trükk: Printall Kojukanne: as express post tel ed facebookis:

3 Reede, Nr 36 (324) Uudised 3 arvamus Võitluses häirimise vastu Eestimaal on ikka öeldud: ela ise ja lase teisel ka elada. Tõnis Kõiv Riigikogu liige (elanud s a) Korrakaitseseadus lähtub samast põhimõttest. Iga inimene on vaba realiseerima oma õigusi talle sobival moel kuni piirini, mil ta takistab teisel isikul omi õigusi realiseerimast. Kuigi seadus keelab, ei kao häiringud meie ümbert siiski iseenesest, samas ei saagi igat heli häirivaks pidada. Kui inimesel on mure, siis varem või hiljem pöördub ta abi saamiseks linnavalitsuse poole. Seadus kohustab omavalitsust lahenda- ma kohaliku elu küsimusi, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Kõige ökonoomsem viis murede lahendamiseks on avaldada linna kodulehel juhis, millega tutvudes inimene ise oma küsimustele vastused leiab. Olen erinevate häiringutega aastaid tegelenud ning julgen väita, et palju olukordi on võimalik lahendada suhtlemise teel, viisakalt ja rahulikult. Seetõttu ma saatsingi kõikidele Eestimaa omavalitsustele häiringutega tegelemise juhendi, et see jõuaks paberlehte ja veebilehele, et inimesed leiaks sealt abi suhtlemiseks naabriga. Kõige levinum häiring tuleneb liiga valjult töötavast stereosüsteemist või telerist, pikalt haukuvatest koertest, ebamõistlikel aegadel tehtavatest remonditöödest, rikkis alarmsüsteemidest, muusika kostumisest alkoholimüügiloaga asutustest jne. Kindlasti ei saa häiringuks pidada näiteks muruniiduki kasutamist päevasel ajal või lapse nuttu või aegajalt haukuvat koera või igapärase elutegevuse helisid. Kui müra tuleb naabri juurest, on kõige otstarbekam naabriga rahulikult ja viisakalt vestelda. Ähvardav käitumine tavaliselt probleemi lahendada ei aita. Selgitage naabrile, et müra häirib teid ja teie perekonda. Kui probleemi põhjustab kõlaritest kostev muusika, kutsuge naaber enda juurde koju, et ta saaks seda kuulda teie poolt. Kui aga pole võimalik asja naabriga arutada või kui müraprobleem jätkub, tuleks esitada häiringu kohta avaldus linnavalitsusele. Seejärel saadetakse teile kiri koos häiringulehega, kuhu peate panema kirja edasised vahejuhtumid. Kiri palvega müra vähendada saadetakse ka isikule, kelle kohta te kaebuse esitasite. See annab talle võimaluse oma tegevus üle vaadata ja võib viia häiringu vähendamiseni. Oluline on rõhutada, et kõik teie esitatud üksikasjad hoitakse salajas. Kui seejärel olukord paraneb, võite asja lihtsalt sinnapaika jätta. Kui aga häirimine jätkub, tuleb kindlasti täita häiringuleht, märkides sinna korrektselt üles häirimise sündmused. Täidetud häiringuleht tuleb tagastada linnavalitsusele, sest selle alusel hinnatakse häiringu olemust. Peaksite olema valmis, et ametnik võib tulla kontrollkülaskäigule, et olla ise müra tunnistajaks, või paigutatakse teie koju müra jälgivaid seadmeid. Kui ametnik on veendunud, et tegu on häiringuga, esitatakse müra eest vastutavale isikule müra vähendamise käsk, mille täitmatajätmine on õigusrikkumine. Õigusrikkumise menetlemisel võib vajalikuks osutuda teie nime ja aadressi avaldamine. kiva häiringu vältimiseks hoidke heli vaiksena, eriti õhtul ja öösel. Veel parem on kasutada kõrvaklappe. Kui korraldate kodus peo, kaaluge naabrite kutsumist, hoidke aknad ja uksed kinni, ja kui keegi kaebab, keerake muusika vaiksemaks. Haukuvad koerad on valju muusika järel levinuim kaebamise põhjus. Kui teie koera kohta esitatakse kaebus, siis pidage meeles, et te ei pruugi probleemi ulatust teada, kui te ei ole haukumise ajal kodus. Uurige naabritelt, millal ja kui kaua koer haugub. See aitab teil valida parima viisi häirimise lõpetamiseks. Valehäiret andev alarm võib olla eriliselt tüütu, eriti siis, kui omanik on sõitnud puhkusele. Kontrollige alarmi töökorras olekut regulaarselt. Paigaldage 20 minuti väljalülitamissüsteem, et valehäiret andev alarm ei jääks lõputult üürgama. Mõistlik on leida nn Valjust muusikast tekvolitatud võtmehoidja, kes saab teie äraolekul alarmi uuesti seadistada. Kodused remonditöid on aeg-ajalt vaja teha meil kõigil. Peame mõistma, et paljud käivad päeval tööl ja peavad remonti tegema õhtuti ja nädalavahetustel. Ometi ei anna see neile luba naabreid ükskõik mis kellaajal tüüdata või töid lõpmatuseni venitada. Kui plaanite mürarikast remonti, hoiatage naabreid piisavalt ette. Öelge neile, mida te kavandate ja kui kaua töö kestma peaks. Soovitan mürarikkaid töid teha ainult kell Kui aga peate mürarikkaid töid tegema muudel aegadel, rääkige palun eelnevalt naabritega ja leppige kokku, millal tööd teha saab. Me peame kõik mõistlikult käituma, et saaksime koos elada. Soovin, et Eesti oleks üksteisest hoolivate ja vastutustundlike inimestega riik. Kui hoolime ise naabrist, siis hoolib naaber ka meist. Uksed avas Tinnutriinu lastehoid Usin-TR hoones sügisel avatud lastehoid pakub päevahoidu lastele alates 1,4 aastast ning ainsa hoiuna s ka õhtu- ja ööhoidu erinevas vanuses lastele. Annika Tuulemäe Septembrikuu viimasel päeval külastasid Tinnutriinu lastehoidu linnapea Enno Fels ja abilinnapea Eike Käsi. Tinnutriinu lastehoiu nimekirjas on täna 11 last ja igapäevaselt on kohal keskmiselt kuus last. Hoiu juhtaja Triin Mändmetsa sõnul ongi eesmärgiks hoida laste arv väike, et oleks aega kõiki märgata ja kuulata. Meie soov on pakkuda kodust ja hubast õhkkonda, kuhu on mõnus tulla ja kus saame kõikide lastega personaalselt tegeleda, räägib Mändmets. Ka linnapea kiidab Tinnutriinu hoiu väga heas korras ruume ning õdusat keskkonda. Korteri planeeringuga kompaktsed ruumid ja töötajate meeldiv ning soe suhtumine loovad koduse tunde, tunnustab Fels. Väikest kollektiivi ja suurte kogemustega hoidjatädisid peab Tinnutriinu hoiu tugevuseks ka juhataja. Usun, et lapsed vajavad enda ümber kindlaid inimesi ja nii on meil kokku vaid kaks hoidjatädi ja üks abi. Hommikupudru keedavad hoidjatädid oma köögis ise, kuid kõik ülejäänud toidud tulevad Usina köögist. Menüüde koostamisel oleme arvestanud laste vajadustega, et nad saaksid kõik vajalikud ained, kuid see, et soe söök tuleb värskelt samast majast, on suur rõõm, selgitab Mändmets. Uudsena pakub Tinnutriinu keskus ka õhtu- ja ööhoidu. See on mõeldud vanematele, kes soovivad näiteks teatrisse või tantsima minna ning kellel pole lapsi kuhugi jätta. Triin Mändmetsa sõnul on s päris palju noori peresid, kel pole siin kandis lähedasi ning vajadus sellise teenuse järele on kindlasti olemas. Tänaseks pole ööhoiu teenust veel kasutatud, kuid huvilisi on olnud ja usun, et õige pea jäävad esimesed lapsed meile ka ööseks, räägib Mändmets. Tinnutriinu lastehoid on tänaseks tegutsenud kuu aega ja Triin Mändmetsa sõnul on algus läinud üle ootuste hästi. Lapsed on harjunud ja tulevad meile rõõmuga. Vanemate tagasiside on ainult positiivne ja nad jätavad rahuliku südamega oma lapse meie juurde, rõõmustab Mändmets. Samuti on rühm peaaegu et komplekteeritud, kuid tegelikkuses on hoones ruumi veel ühe rühma tegemiseks, kui selleks peaks kunagi vajadus tekkima. Oma mänguväljakut Tinnutriinul veel ei ole, kuid ümbruskonnas on jalutusteed ja mets, kus loodust avastada. Linnapea Enno Felsi sõnul on aga linnal plaanis kõrvalolev Kaare 1 tühi ala kujundada mänguväljakuga puhkealaks. Veel sellel aastal plaanime algatada detailplaneeringu ning usun, et juba tuleva aasta suvel võiks sinna üht-teist kerkida, selgitab Fels. Linn plaanib avada uusi rühmi alla 3-aastastele lastele on noorenev linn, kuhu tuleb noori peresid pidevalt juurde ning seetõttu on ka sündivus kõrge. Viimastel aastatel sünnib keskmiselt last aastas, mis tingib ka suurema vajaduse lasteaia- ja hoiukohtade järele. Linnapea Enno Felsi sõnul on linna eesmärk, et noored tuleks siia elama ja oleksid rahul. Sestap püüab linn ka lastehoiu võimalustega tõsiselt tegeleda. Linnapea hinnangul on täna üldjuhul kõikidele üle 3-aastastele lastele tagatud lasteaiakoht, kuid suurim nõudlus on just nendest nooremate laste kohtade osas. Tänavu sügisel avasime kaks täiendavat rühma alla 3-aastastele, ühe Rukkilille ja teise Miki lasteaias. Tuleval aastal on plaanis ehitada kaks rühma Vikerkaare lasteaia juurde, räägib Enno Fels. Vikerkaare lasteaia hoones on vabu ruume, kuhu saab uutele rühmadele toad ehitada. Seda on näiteks tehtud Tartus ja nii on meil ka projekt juba olemas. Kuivõrd lapsi tuleb pidevalt juurde, ei lahene hoiukohtade probleem sellega pikemas perspektiivis ning täna otsib linn teisigi lahendusi. Sõltuvalt linna rahalistest vahenditest, seadusandlusest ja ka avanevatest Euroopa Liidu fondidest on võimalikud erinevad koostöövormid. Samas võib juhtuda, et mingid rühmad tuleb kehvade olmetingimuste tõttu sulgeda. Linnapea Enno Fels tutvumas Tinnutriinu lastehoiuga. Linnapea plaanib lähiajal külastada ka teisi lastehoide ning usub, et järgmise aasta jooksul saavad selgemaks pikemad arenguperspektiivid alla 3-aastaste laste hoiuvõimaluste osas aasta on murranguline ja loodame selleks ajaks kõik asjaolud selgeks saada. Kõige suuremat rolli mängib siin kindlasti hind. Peame kaaluma, kas odavam on näiteks ise munitsipaalhoiu loomine või lastehoiuteenuse sisseostmine. Meie lõppeesmärk on aga tagada võimalikult palju hoiukohti linna lastele, selgitab linnapea. FOTO: valdur vacht

4 4 Reede, Uudised Nr 36 (324) Linnavalitsuses Linnavalitsus otsustas võtta linnavarana arvele Nurmenuku t 38 katastriüksus, mille suurus on 9962 m 2. Linnavalitsus määras Koidu t 75 aadressil asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse, maaüksusele koha-aadressi ja sihtotstarbe ning nõustus sellele riigimaale hoonestusõiguse seadmisega. Linnavalitsus määras Eha t 8 kinnisasjaga piirneva maa erastamiseks katastriüksuse koha-aadressiks Eha t 8a, katastriüksuse suuruseks 347 m 2, sihtotstarbeks elamumaa. Erastatav katastriüksus liidetakse Eha t 8 kinnistuga. KEILA LINNAVALITSUS TEATAB Vastavalt PlanS 25 lg 4 informeerime, et Linnavolikogu kehtestas 30. septembril 2014 otsusega nr 30 linnas Haapsalu mnt 15 kinnistu detailplaneeringu. Haapsalu mnt 15 kinnistu (2166 m2) asub linna miljööväärtuslikus keskosas Keskpargi vastas. Kinnistul asub aastast üksikelamu ja kaks abihoonet. liigub Linnavalitsus määras Eha t 66 / Kase t 14 kinnisasjaga piirneva maa erastamiseks katastriüksuse koha-aadressiks Eha t 66a, katastriüksuse suuruseks 327 m 2. sihtotstarbeks elamumaa. Erastatav katastriüksus liidetakse kinnistuga Eha t 66 / Kase t 14. Linnavalitsus määras Kadaka t 5 kinnisasjaga piirneva maa erastamiseks katastriüksuse koha-aadressiks Kadaka t 5a, mille suurus on 112 m 2, sihtotstarve elamumaa. Erastatav katastriüksus liidetakse kinnistuga Kadaka t 5. Linnavalitsus määras Kalda põik 2 kinnisasjaga piirneva maa erastamiseks katastriüksuse kohaaadressiks Kalda põik 2a, mille suurus on 293 m 2, sihtotstarve on elamumaa. Erastatav katastriüksus liidetakse kinnistuga Kalda põik 2. Linnavalitsus määras Koidu t 56b kinnisasjaga piirneva maa erastamiseks katastriüksuse koha-aadressiks Koidu t 56c, mille suurus on 19 m 2, sihtotstarve elamumaa. Erastatav katastriüksus Detailplaneeringuga on kinnistu jagatud kaheks üksikelamu krundiks. Olemasolevad hooned säilitatakse, tühjale krundile on planeeritud ehitusõiguse ulatus ning tingimused uue üksikelamu ja 2 abihoone ehitamiseks. Kruntidele on eraldi juurdepääsud Haapsalu maanteelt. Vajalikud parkimiskohad on lahendatud oma kinnistul. Tehnovarustuse lahendus on kooskõlastatud võrguvaldajatega. stardib oktoobris tutvustavate treeningutega ujumine suusatamine - discgolf Ujumine 9. oktoober kell ja 23. oktoober kell Juhendaja Toni Meijel Discgolf 12., 19. ja 26. oktoobril kell Juhendaja Jaanus Väljamäe Suusatamise algõpe 15., 22., 29. oktoobril kell Juhendaja Priit Idarand Treeningutele kogunemine tervisekeskuses Tutvustavad treeningud kõigile TASUTA! Infot otsi Facebookist või küsi Tervisekeskusest Jurist annab nõu lugeja küsib: liidetakse kinnistuga Koidu t 56b. Linnavalitsus määras tingimused Luha t 13 asuva korterelamule rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul aastast kasutusel olev 990 m 2 ehitusaluse pinnaga viiekorruseline 75 korteriga elamu. Eesmärk on muuta elamu energiasäästlikumaks, korrastada ja soojustada maja fassaadid. Linnavalitsus määras tingimused Paldiski mnt 2 asuvale kogudusehoonele rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul kahekorruseline kogudusehoone ja kaks ühekorruselist kuuri. Rekonstrueerimisprojekti alusel soovitakse muuta siseruumide planeeringut otstarbekamaks, soojustada välisseinad ja korrastada maja välisilme ning leida küttesüsteemile kaasaegne lahendus. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) 28 lg 2 p 12 kohaselt on tööandjal kohustus töötaja nõudmisel anda andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Kui pensioniõiguslikku staaži pole aastast varasemate aastate kohta võimalik tööraamatu või muu töölepingu kirjaliku dokumendiga tõendada, sest need pole säilinud, tuleb pöörduda töötamist tõendava dokumendi saamiseks tollase tööandja poole. TLS 131 lõige 2 kohaselt tuleb enne sõlmitud töölepinguid varem kehtinud töölepingu seaduse alusel säilitada 50 aastat töölepingu lõppemisest. Endise tööandja puudumisel saab pöörduda Rahvusarhiivi ( poole. Seal säilitatakse tegevuse lõpetanud ettevõtete dokumente. Kehtivas TLS-s on sätestatud veel mõned dokumentide säilitamisega seotud Linnavalitsus väljastas reklaami paigaldusloa OÜ-le Kasvik. Reklaam paigaldatakse teisaldatavale konstruktsioonile Keskväljak 11 kinnistule ja jagab Jõe t 58 kinnistul asuvate ridaelamu korterite müügi informatsiooni. Reklaami võib eksponeerida kuni a. Linnavalitsus nimetas AS Vesi, OÜ Varahooldus ja OÜ Tervisekeskus 2014., ja majandusaastate audiitoriks Audest Audiitorteenuste Osaühingu, kelle tasustamine toimub riigihanke tulemusel sõlmitud kliendilepingu alusel. Linnavalitsus otsustas suurendada OÜ Tervisekeskus osakapitali täiendavate sissemaksetega 100 tuhande euro võrra, mis tõstab osakapitali suuruse Tervisekeskuses 3 miljoni euroni. MTÜ KEILA PIIRKONNA VÄÄRIKATE ÜLIKOOL 16. oktoobril algusega kell esineb Koolis, Ehitajate tee 1, Eesti Rooma Klubi esimees Andres Tarand teemal Ennustused Rooma Klubist. Oodatud on kõik huvilised. Väärikate ülikooli liikmetel palutakse koolimajja tulla tund aega varem. Tekkis probleem pensioniõigusliku staaži tõendamisega. Kust ja kellelt on õigus saada oma varasema töötamise kohta andmeid, kui endal neid säilinud ei ole? Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom: tähtajad: nimelt säilitab tööandja TLS 5 lõike 5 kohaselt töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates. Tööandja käes olev tööraamat tuleb alates aasta juulist TLS 133 järgi anda töötajale töölepingu lõppemisel või esitada tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda, kui töötaja pole ühe aasta möödumisel töösuhte lõppemisest seda välja võtnud (TLS 134). venekeelne veerg Сегодня в номере Новый окружной полицейский Кейла Кристина Ойсаар После проведенной реорганизации в нашем городе работает новый окружной полицейский Кристина Ойсаар. К. Ойсаар работает в полиции уже четыре года, сначала она была молодежным полицейским, затем приступила к исполнению обязанностей окружного полицейского. Последние два года Кристина Ойсаар живет в Кейла, поэтому хорошо знакома с городской жизнью. По ее мнению, для окружного полицейского одной из самых важных задач является налаживание оперативного информационного обмена между полицией и горожанами, также крайне важно, чтобы обратившейся за помощью в полицию человек обязательно ее получил (стр.2). Подарок городу В благодарность за плодотворное сотрудничество лесопитомник Karukäpa подарил городу хосты и лилии, которыми можно будет засадить много клумб. Хосты и луковицы лилий будут высажены по обочинам улицы Айянди, вдоль дороги, ведущей к вокзалу. По словам городского садовника Инге Ангерьяс, хосты прекрасно подходят для городского озеленения, они декоративны и хорошо растут в нашем климате. Лесопитомник Karukäpa один из немногих в Эстонии, который занимается выращиванием растений, соответствующих требованиям городского озеленения. Наш город в течение последних лет активно сотрудничает с этим питомником, именно оттуда родом вишни, растущие на улице Луха, и рябины на улице Пийри (стр.2). Как бороться с шумом В сегодняшнем номере городской газеты свое решение этой проблемы предлагает член Рийгикогу Тынис Кыйв, проживающий в Кейла с 2004 года. Все люди время от времени сталкиваются с проблемами, которые мешают жить спокойно и комфортно. Чаще всего это громкая музыка в соседней квартире, лай собаки, постоянно срабатывающая сигнализация и прочее. Как показывает практика, большую часть таких проблем удается решить путем переговоров, с соблюдением норм вежливости и в спокойной обстановке. Но есть ситуации, когда этих мер оказывается недостаточно. В таком случае, самым экономичным путем будет обращение в мэрию. На городской веб-странице должна быть опубликована форма обращения по тревожащему горожанина вопросу. Затем в сотрудничестве с чиновником мэрии следует отметить факты, которые нарушают покой, и если эти факты подтверждают наличие проблемы, то ответственному за нарушения лицу будет предъявлено распоряжение об устранении проблемы, шума в данном случае (стр.3). Кейлаская школа поделилась опытом В этом году Кейлаская школа получила возможность поделиться накопленным опытом работы со школами разных стран через участие в международном проекте Quality education For children at social risk» («Качественное образования для детей, находящихся в группах социальных рисков»). В проекте участвует также Министерство образования, Таллиннский университет, город Кейла и Эстонское объединение детских деревень СОС. В рамках проекта уже состоялся масштабный семинар на весенних каникулах в Кейлаской школе, затем участники семинарах встречались на различные мероприятиях в других странах-участниках проекта (стр.5). Все в поход! 4. октября в детском саду «Викеркаар» уже в третий раз состоялся поход с элементами ориентирования «Путь к Олимпийским играм». Если в первый раз в походе принимали участие только дети из детсада, то уже на следующих год пригласили всех желающих ребятишек из других городских детских садов, мам и пап, бабушек и дедушек. В этом году, благодаря широкой рекламной компании, в походе приняло участие 356 человек. Перед началом похода ребята получили карты с маршрутом, следовало пройти шесть обязательных пунктов и получить отметку о прохождении. Вся походная трасса была длиной немногим более 2 км. Все участники на финише получили памятную медаль и розу из кленовых листьев (стр.5). Активный человек года До 15 октября можно представлять кандидатов для участия в конкурсе, который организуется различными уездными организациями в сотрудничестве с уездным правительством. Цель этого конкурса признать заслуги людей внесших вклад в развитие уезда. Кандидатов можно представлять на странице Центра развития предпринимательства Хрьюского уезда - a s t a - t e g i j a. н а г р а ж д е н и е победителей состоится 25 ноября в волости Раазику (стр.2).

5 Reede, Nr 36 (324) Vaba aeg 5 Kool kogemusi jagamas Sel aastal on Koolil olnud võimalus jagada oma kogemusi mitmetes põnevates riikides. KAJA PEETRIS KEILA KOOL Kool osaleb projektis Quality education For children at social risk (Kvaliteetne haridus sotsiaalses riskis olevatele lastele) koostöös SOS Kinderdorf Internationaliga. Koostööpartneriteks olid veel linn, Tallinna Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ja SOS Lasteküla Eesti Ühing. Projekti raames toimus suurejooneline kogemusseminar Koolis kevadisel koolivaheajal, kus oli osalejaid paljudest Ida-Euroopa riikidest ja ka mujalt Euroopast ning Aasiast. Seminar andis võimaluse meie kooli õpetajatel ja tugitöötajatel jagada oma kogemusi erivajadustega laste õpetamisel. Samuti näha ja kuulda, kuidas mujal sarnaste probleemidega toime tullakse. Seminari raames külastasid osalejad erinevaid haridusasutusi Eesti eri paigus ja nägid ühtlasi ka meie vaatamisväärsusi. Väga huvitavaks kujunesid jätkuseminarid Gruusias, Valgevenes, Aserbaidžaanis ja Armeenias. Tutvustasime Eesti haridussüsteemi, tugitöö kogemusi, arenguvestlusete läbiviimise traditsiooni, kogemusi töös vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega. Kooli töötajatest olid ettekandjad Marje Eelmaa, Liivi Siim, Tiiu Pikpoom, Leelo Tamkivi, Ly Reiman ja Kaja Peetris. Koolis toimunud seminaril ka Marge Asik, Ahti Noor ja Maret Kasepalu. Linnavalitsusest Eike Käsi ja Terje Rämmel. Seminaride töökeelteks olid vene ja inglise keel. Oma kogemusi jagama minnes põrkusime esmalt alati kokku kokkutulnute emotsiooniga Miks te meid õpetada tahate, me oleme ju isegi targad ja tublid?. Kui pinged maha võetud ja soojad suhted loodud, avastati enamasti, et meie lähenemisviis on huvitav, et üht-teist oleks siit võimalik üle võtta ja edasi arendada. Lõpuks oldi vastastikku soojades ja sõbralikes Eesti delegatsioon Gruusia Haridusministeeriumis. suhetes. Saime tänusõnu ja kallistusi. Erinevates maades reisides nägime ka, mil määral üks või teine riik on edasi arenenud nii hariduse kui ka ökonoomika vallas. Kogesime huvitavaid ja meie jaoks ka naljakaid situatsioone. Erinevate koduste meeskonnaliikmete vahel olid soojad ja toetavad suhted, tekkis mõtteid ka edaspidiseks koostööks, millest mõned ideed juba rakendunud on. Näiteks käis Tallinna Ülikooli eripedagoogika üliõpilaste rühm juba Koolis tugisüsteemide tööga tutvumas. Armeenia visiit langes ajaliselt väga soodsasse perioodi, sest samal ajal, kui meie olime Jerevanis, külastas Armeenia haridus- ja teadusminister Eestit ning riikide vahel lepiti kokku koostöös üldhariduskoolide ja kõrgkoolide vahel. See teadmine motiveeris Armeenia koolijuhte ja õpetajaid rääkima juba konkreetsetest koostöövormidest tulevikus. Aga iga kord, kui võõrsilt tagasi jõudsime, tõdesime mujal on hea, aga kodus ikka kõige parem. Kursuslased ja koolitajad Aserbaidžaanis. Liivi Siim Armeenias edasisi koostööplaane tegemas. FOTOd: erakogu Lapsed tõid pered orienteerumismatkale Vikerkaare lasteaed korraldas 4. oktoobril juba kolmandat korda terviseradadel sportliku perepäeva orienteerumismatka Liikudes olümpiale. Sirje Aija Vikerkaare lasteaia liikumisõpetaja Kui esimesel aastal oli Liikudes olümpiale organiseeritud ainult Vikerkaare lastele, siis juba teisel aastal olid orienteerumismatkale oodatud ka linna teiste lasteaedade lapsed koos emade-isade, õdede-vendade, sõprade ja vanavanematega. Orienteerumisrada oli natuke rohkem kui kaks kilomeetrit. Matka alguspunktis said lapsed endale terviseradade kaardi, kuhu oli peale märgitud matka marsruut ja kuus kontrollpunkti, mis tuli läbida. Kontrollpunktides pidid pered läbima ämblikuvõrgu, viska- ma käbisid aukudesse, valmistama vahtralehtedest roose, kirjutama looduslikest materjalidest oma nime, tundma metsas kasvavaid puid ja otsima mänguloomi. Kontrollpunktides olid õpetajad Vikerkaarest, Sipsikust ja Mikist. Lastel oli natuke keeruline õpetajaid ära tunda, hääled olid tuttavad, aga õpetajatest olid saanud jänesed, karud, Vikerkaare lasteaia spordiahv JO- JO, kass, Muumi oma sõpradega ja metshaldjad. Eriti suurt elevust tekitas Sipsik, kes lapsi matkarajale saatis. Kokku osales selle aasta orienteerumismatkal 356 inimest, nendest lapsi 139. Osale- jaid oli kõigist neljast lasteaiast, enim lapsi oli matkama tulnud Vikerkaarest. Tänu reklaamile Lehes oli matkama tulnud veel lapsi Koolist, Nissist ja Valingult. Ürituse õnnestumisele aitasid kaasa Vikerkaare lasteaia TEL-i töögrupp ja rühmaõpetajad, Sipsiku lasteaed ja Miki lasteaia liikumisõpetaja. Aktiivsed rühmaõpetajad, kes tegid lastevanemate hulgas selgitustööd, motiveerimaks neid tulema koos lapsega matkama ja liikumisest rõõmu tundma. Matka lõpppunktis olles saime palju positiivset tagasisidet ürituse kohta, samas said lapsed järjekordse matkakogemuse koos pereliikmetega. Mälestuseks jäi lastele sportlikust perepäevast ürituse mälestusmedal ja kontrollpunktis valmistatud vahtralehtedest roos. Tulemas on Golfitriatlon FOTOD: lasteaed vikerkaar Tänavu toimub Golfitriatlon 25. oktoobril ja vahelduseks uues kohas Rae vallas Suuresta Golfikeskuses. Golfitriatloni korraldajad Hole In One Peoteenindus ja Suuresta Golfikeskus annavad teada, et võistlus algab 25. oktoobril kell 13, millele eelneva kahe tunni jooksul jagatakse infot ja on avatud golfirajad. Golfietapil võisteldakse pikkuslöökides driving range il ja täpsuslöökidega putting green il. Tulemused summeeritakse ning nende põhjal väljastatakse ratta number ja stardi aeg. Rattaetapil läbitakse väljakutevahelistel teedel ja lähiümbruses umbes 19 km (4 x 4,7 km ringil). Arvestades suurt huvi Golfitriatloni vastu, on osavõtjate arv seekord piiratud võistlema pääseb 199 võistlejat. Registreerida saab meiliaadressil: aare@holeinone.ee või caddiemaster@golfest.ee. Kuni 13. oktoobrini osavõtutasu 30 eurot, hiljem kallim. Eelmise aasta Golfitriatlon näitas, et üritus toimub igasuguse ilmaga. Sportliku naudingu kõrval on mõeldud ka meelelahutusele.

6 6 Vaba aeg Reede, Nr 36 (324) huvitav Näitus Ingrid Mägi kogust Harju Maakonnaraamatukogus on üleval näitus lapiringi looja Ingrid Mägi kogust. Tiiu Jalakas näituse koostaja Enamik 50+ käsitöö tegijaid mäletavad imelist käsitööringide juhendajat ja lapiringi loojat Ingrid Mägi. Kuigi näitus on välja pandud raamatukogu klaaskapis, ei ole seekord tegemist minu koguga. Näitus on väike osa tema kogust. See suur materjalide kogu, mis kuidagi kappi ei mahtunud, vaid vägisi välja kippus ja vaatamist nõudis, jõudis minu kätte selle aasta kevadel. Õigemini osa sellest kogust. Ühel päeval vaatas Sotsiaalkeskuse käsitöötoa uksest sisse üks meesterahvas: Ma olen Ingrid Mägi poeg. Ema juhendas teil siin ka ringi. Võibolla huvitavad teid tema käsitöö materjalid? Ta kogus Vägivald laste mänguväljakul Signaale selle kohta, et uue lastelinnaku juurde armastavad koguneda ka suuremad lapsed, keda liivakast ja ronimisredelid enam huvitama ei peaks, on tulnud varemgi. Käitutakse kärarikkalt, noritakse tüli, proovitakse jõudu mänguväljaku detailidega. Noorukeid on mitmel õhtul korrale kutsutud, kuid ajakirjadest kõik kokku, mille vastu ta huvi tundis! Mõne päeva pärast saabus kogu. Midagi sellist ei osanud ma küll oodata 5 banaanikastitäit aastakäikude kaupa korralikult käsitsi kokku köidetud väljalõikeid, käsikirjalist materjali, koopiaid välismaistest ajakirjadest, mõned käsitsi koloreeritud... Teadsin, et see ei ole kõik Ingrid oli kogu lapitehnikaalase materjali pärandanud lapiringile. Vaprad tüdrukud osalesid patrullvõistlusel Kaitseliidu Harju Maleva Kose malevkond korraldas septembril traditsioonilise sõdurioskuste elemente sisaldava patrullvõistluse Harju Pimedad Ööd. PILLE-RIIN MOLAINEN NAISKODUKAITSE Võistluse eesmärgiks oli anda võistlejaile võimalus testida oma militaarseid teadmisi ja orienteerumisoskusi koos põnevate võistlusmomentidega ning tõsta huvi füüsilise vormi ja sõjaliste oskuste vastu. Patrullvõistlusel osalesid ka rühma 13-aastased kodutütred Leila Meister ja Brigite Sallo. Brigite õpib Vasalemma koolis, Leila koolis. Põhja tänav 8c asuv laste mänguväljak on saanud magnetiks ka kaakidele. keila leht Tüdrukud läbisid 20 km raja, millel oli vaja täita 10 ülesannet ning hoiduda vastutegevuse eest. Vaatamata 2 liikme puudumisele võistkonnast ja 400-le trahvipunktile saavutasid kodutütred 7. koha. Raja läbimiseks kulus 11 tundi. Punase ehk raskema raja läbinud lahingurühm sai 8. koha. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste rühm loodi tulemused on visad tulema. 2. oktoobri õhtul kell helistas G4S juhtimiskeskusse 10-aastane tüdruk ja palus abi, kuna suuremad lapsed kiusavad Põhja t mänguväljakul väiksemaid. Ekipaaži töötaja sõitis kohale ja vestles lastega. Kell helistas sama tüdruk tagasi ja palus uuesti abi. Kohapeal selgus, et üks 14-aastane tüdruk oli teda jalaga peksnud ja juuksed põlema pannud, selle eest, et ta julges ekipaaži appi kutsuda. Süüdlased olid jõudnud juba lahkuda. Juhtunust teavitati tüdruku FOTO: Harju maakonnaraamatukogu FOTO: Priit Pikmets Enne rajale minekut Saue noortejuht Mihkel Süld, Brigite Sallo, Leila Meister oktoobris Koos käiakse suures koolimajas igal esmaspäeval kell Rühma juhivad Naiskodukaitse ema ja politsei välijuhti. Kuni ema tulekuni istus tüdruk koos väiksema õega patrullekipaaži autos. Kirjeldatud juhtumis kannatada saanud tüdruk esitas koos lapsevanemaga veel samal õhtul politseile avalduse juhtunu uurimiseks. Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Andres Saag ütles Lehele, et konfliktis osalenud noored on politseile teada. Politsei alustas asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse kehalise väärkohtlemise tunnustel. Sellest kogust on näha, et käsitöö ja kodukultuur on olnud Ingrid Mägi elukestev armastus ja kirg. Ka õpetamine oli tema jaoks kirg. Olles ise oma töödes väga täpne ja korrektne, nõudis ta seda ka oma õpilastelt, ta õpetas kokkuhoidu ja ökonoomsust, iga kangatükk ja lõngajupp leidis rakendust. Praegune trendikas taaskasutus oli Ingridi ajal paratamatu elustiil. Ingrid Mägi õpetamisstiili saab vaadata ERR digiarhiivist- vaata/nipet-napet-lapitehnika ja nipet-napet-tekstiil-koogis Kaustade kaupa materjale eelmise sajandi 60-ndatest alates, lipikud märksõnadega vahel, mõnel pool lõiked, tööproovid, omapoolsed kommentaarid, kuidas teemat edasi arendada. Kaust Ingridi artiklitega käsitööst, erinevatest tehnikatest, tänukirjad, osalemiskaardid jne. Sirvides neid kaustu, sai järjest tugevamaks soov seda materjali võimalikult paljudele näidata. Nii jõudiski see Kapist väljas Ingrid Mägi kogu koostöös Lapiringiga Harju Maakonnaraamatukogu kappi ja laudadele. Kapis olevad lapitehnika tööproovid ja konspekt Kultuurikeskuse lapiringile on osake Ingridi pärandist lapiringile. Aitäh kõigile osalistele, et näitus teoks sai! Olgu see kummarduseks õpetaja Ingrid Mägile! jaoskonna liikmed Marina Suhhovolskaja ja Pille-Riin Moilanen. 50 Palju õnne, Valdur Vacht! Soovib Sulle Leht Kuhu minna, mida teha harjumaa muuseum Linnuse 9 harju elu Püsinäitus Harjumaa ajaloost. NÄITUS Elu hallis ja kirju Kersti Lepiku isikunäitus 13. september 26. oktoober NÄITUS GUSTAV KULBI PILDIALBUM Harjumaa Muuseumi näitus 31. mai 26. oktoober NÄITUS Reis ümber maailma Postkaarte Rein Tammise kogust 13. september 26. oktoober muusikakool ehitajate tee 1 Vokaalmuusika õhtu Pirjo Püvi (laul), Renè Soom (laul), Martti Raide (klaver) 11. oktoober kell 15 KONTSERT Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) dirigent Mikk Üleoja 24. oktoober kell 19 Kõik kontserdid on TASUTA keila kultuurikeskus keskväljak 12 BRÜSSELI KAPSAS Jan Uuspõllu monokomöödia 11. oktoober kell 19 HUVITAVATE KOHTUMISTE KLUBI 18. oktoober kell 19 KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA Peeter Oja stand-up etendus 24. oktoober kell 19 PENSIONÄRIDE ÜHENDUSE SÜGISPIDU 25. oktoober kell 15 MEIE ESIMENE MILJON Vana-Baskini Teater 29. oktoober kell 19 PÖIAL-LIISI - Viljandi Lasteja Noorteteater Reky 30. oktoober kell 11 SIRLETI IMELINE SUVI Kunstiringi Sirlett näitus avatud 12. septembrist Harju Maakonnaraamatukogu ehitajate tee 1 Pilte st Vello Paberitsi ja Esta Esti kodulooline pildinäitus oktoober RAAMATUKOGU GALERII: Pildid Pille Lehis, Mall Mets oktoober MINU KOGU: Ingrid Mägi kogu käsitööst 15. september november LASTETUBA: Pihlakad Lasteaed Miki Sipsiku rühma laste joonistused RAAMATUNÄITUSED: * Anna Haava 150 * Terve Eesti eest! Liikumisaasta 2014 * Edgar Valter - muinasjutuline kunstnik * Igal koolil oma lugu (kodulugu) keila sotsiaalkeskus keskväljak 17 Hooaja avaüritus 13. oktoober kell 13 Liigu ja sära! Helkuri meisterdamise töötuba 25. oktoober kell 11 Anneli Pappeli fotode näitus kuni 31. oktoober. Linda Valdeku juubelinäitus kuni 17. oktoober NÄITUS Kunstiringi eelmise hooaja pastellid. erakool läte keskväljak 15 KEILA TANTSUTUBA Seltskonnatantsud, elav muusika. Tantsu juhatab Helle Suurlaht 14. oktoober kell 19 miikaeli kogudus paldiski mnt 2 JUMALATEENISTUS ARMU- LAUAGA Lõikustänupüha Laulavad ja Haapsalu koguduse koorid. Kohvilaud. 12. oktoober kell 11 KONTSERT Leena Laas viiul Tuuliki Jürjo orel 13. oktoober kell 18 HÕIMURAHVASTE PALVE- PÄEVA JUMALATEENISTUS ARMU- LAUAGA 19. pühapäev pärast nelipüha. 19. oktoober kell 11 KONTSERT Kirikuklassika Sarjas Hingemuusika Kristina Vähi (sopran) Kadri Ploompuu (orel) 26. oktoober kell 16 baptisti kogudus haapsalu mnt 10 JUMALATEENISTUS Pühapäeval kell 11 ALFA KURSUS Ristiusu algtõdede kursus algab 10. oktoobril kell Adventkogudus jaama 18 JUMALATEENISTUS Laupäeval kell 11 uusapostlik kirik jaama 18 LÕIKUSTÄNUPÜHA JUMALATEENISTUS Ülekanne Saksamaalt 12. oktoober kell 11

7 Reede, Nr 36 (324) Kuulutused 7 Oleme tänulikud Eesti Geoloogiakeskuse töötajatele, headele tuttavatele ja sugulastele, kes olid abiks ja toeks meie kalli abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa Vassili Kilini viimsele teekonnale saatmisel. Leinav perekond Avaldame kaastunnet Veera Kasele perega kalli isa Oskar Reose surma puhul. Töökaaslased Nordkalk AS i kolleegid avaldavad Svetlana Danilovale sügavat kaastunnet EMA surma puhul. Seal, kus sulgub eluraamat, algab mälestustemaa Aino Põldmaa Südamlik kaastunne omastele. Maie Avaldame sügavat kaastunnet Maidule ja tema lähedastele ema Aino Põldmaa surma puhul. Naabrid Sireli tänavalt Jää hüvasti, kallis sõber! Südamlik kaastunne Leanele, Anett Katriinile, Liis Kristiinile, Ailile ja Harrile kalli abikaasa, isa ja väimehe Arne Kutsari Merje ja Raivo Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk... ja katkeb siis. Südamlik kaastunne Margitile perega isa, vanaisa ja vanavanaisa Lembit Altmetsa Lehola Kooli ja lasteaia pere Südamlik kaastunne Margitile ja Kuldarile isa ja vanaisa Lembit Altmetsa Virve, Raivo, Viivi, Mare Mälestame Helgi Tinti Avaldame sügavat kaastunnet abikaasale ja tütrele perega. Pensionäride Ühendus Soe sügistuul võttis sul käest, viis teele, kust tagasi ei tulda Lahkus igavikku Helgi Tint (sünd Randma) Siiras kaastunne abikaasale ja tütre perekonnale. Klassikaaslased Koolist Elu on laul, nii habras ta viis, heliseb korraks ja katkeb ta siis Avaldame kaastunnet abikaasale ja tütrele perekonnaga Helgi Tinti Maie, Malle, Kaljo Sügav kaastunne omastele ja lähedastele Arne Kutsari Avo ja Arne Avaldame kaastunnet Margitile ja Kuldarile peredega isa ja vanaisa Lembit Altmetsa Majanaabrid Leholast Südamlik kaastunne Leili Kolgile kalli VENNA Töökaaslased Sihtasutus PJV Hooldusravist Helgi Tint Avaldame südamlikku kaastunnet abikaasa Eduardile ja tütar Mairele perega. Aiandus- ja Mesindusselts Lahkus hea abivalmis kaaslane Helgi Tint Südamlik kaastunne abikaasale ja tütrele perega. Retter, Kiil, Krüger, Kers, Ploom, Keevallik, Sirkel Sel kargel sügishommikul jäi kurvaks koduõu ja tühjaks tuba Mälestame kauaaegset naabrit Helgi Tinti Sügav kaastunne lahkunu omastele. Pärnala, Sulg, Leiner, Lään, Laos, Uudma Päike paitagu su kalmu, Kuu ja tähed valvaku. Avaldame sügavat kaastunnet Leanele lastega armsa abikaasa ja isa Arne Kutsari surma puhul. Meelike, Mare, Ahto Malle, Aare, Mai, Jüri Sotsiaalkeskuse hooaja avaüritus 13. oktoober kell Külas on ajakirjade Maret ja Tiiu peatoimetajad Laura Toomsalu-Karro ja Eha Laanepere. Töötuba Liigu ja sära! 25. oktoober kell Helkurkaunistuste valmistamine, juhendaja Politsei ja Piirivalveameti ning ajakirja Maret helkurikonkursi võitja Eve Selisaar. Kaasa õmblusnõel. Kõik muud materjalid ja vahendid on kohapeal olemas. Kui on soov dekoreerida helkuri stantsijääkidega mõnda oma eset, siis palun võtke see kaasa! Osalustasu 3 Lisainfo: Tiiu Jalakas Pensionäride Ühenduse liikmetele SÜGISPIDU Toimub 25. oktoobril kell 15 Kultuurikeskuses Esinevad PÜ ja kultuurikeskuse naisansamblid. Tantsuks mängib Hans. Tasuda osavõtumaks 5 eurot 20. ja 21. oktoobril kell kultuurikeskuses. müük/ost Müüa turbabriketti, ümarat ja kandilist puitbriketti, sõelutud kivisütt, kütteklotse võrkkotis. Transport s ja lähiümbruses tasuta. Tel Kütte-ja kaminapuud, (25, 30, 40, 50 cm), lahtiselt ja võrgus, klotsid 40 l võrgus, tulehakatus, saepuru kotis, koos toomisega, tel Ostan Eesti- ja nõukogudeaegset vanavara: raamatud, nõud, märgid, fotod, postkaardid, kohvrid, mündid jne. Andres Ostan või üürin garaaži s pikemaks ajaks. (Tervisekeskuse läheduses). Tel Soovin osta sõidukorras auto hinnaga kuni 1000 eurot.võib olla ka ilma ülevaatuseta. Tel: Raha kohe kätte. Ostame vanaraha, rinnamärke, postkaarte, kellasid, ehteid jne... Ootame Teid neljapäeval, 16. oktoobril kell Kultuurikeskuses, tel Kuulutused Müüa kvaliteetset toidukartulit. 30 kg 13 eurot; 50 kg 20 eurot. Suurema koguse puhul hind kokkuleppel. Hind sisaldab kojutoomist. Telefon Müüa kartulit Laura, Folva ja Vineta 0.40 eurot kg koos kohaleveoga. Info ja tellimine tel Ostan kogusse igasuguseid spordi- ja koolimärke. Ootan Teid neljapäeval, 16. oktoobril kell Kultuurikeskuses, tel Pakkuda võib kõike. Ostan Kultuurikeskuses antiiki ja vanavara ainult neljapäeval, 16. oktoobril 2014 kell Tel Kasutatud hambakroonide ost neljapäeval, kell Kultuurikeskuses. muu Välja üürida kuiv garaaž Noortekeskuse juures 45 / kuus /maapealne üksik boks ja ruum sobib ka laoks. Kontakt gsm Pottsepatööd: ahjud, pliidid, kaminad. Rene facebook.com/reneahjud Viime tasuta ära teie vanaraua. (vannid, pliidid, pesumasinad, radiaatorid, jne) Tasuta demonteerime. Hoolsad töömehed. Tel Matemaatikaõpetaja aitab õpilasi (5.-9.klass), kel raskusi matemaatikas. Ettevalmistus põhikooli lõpueksami edukaks sooritamiseks. Palun helistada telefonil Ära anda heasse peresse väike kollane kassipoeg. Sündinud 31. august. Tel Terje. Üürin garaaži s. Tel: Pressin õunamahla. Tel Anda üürile 1-toaline mugavustega korter s, Pae tn. Korter on möbleeritud. Hind / kuus + maksud. Lisainfo: marek@handler.ee töö Pakun tööd maalrile s, lauspahteldus ja värvimine, eramaja 1 korrus. Kontakt Vajan 8. klassi õpilasele matemaatikas abiõpetajat. slpt@hot.ee Leht otsib reklaami- ja levikorraldajat Tööülesanded: reklaamiklientidega kontakti loomine ja hoidmine, lehe levi korraldamine ja kandehäiretega tegelemine. Kasuks tulevad: hea suhtlemisoskus, arvutioskus, rutiinitaluvus, täpsus, tekstide kirjutamise ja toimetamise oskus. Pakume: osalist tööaega sõbralikku kollektiivi CV ja motivatsioonikiri põhjendusega, miks teile see amet sobiks, palume saata agu.veetamm@keila.ee Lisainfo telefonil Vasalemma Vallavalitsus otsib Vasalemma Põhikoolile, Vasalemma Lasteaiale ja Rummu Lasteaia eesti rühmadele LOGOPEEDI (kokku 1,0 kohta). Palga- ja töötingimused lepime kokku, tööle ootame niipea kui võimalik. Täiendav info telefonil Siiri Jantson, abivallavanem. Kultuurikeskuse tarbekunsti hooaeg algas! Kõik ringid võtavad vastu uusi liikmeid. PORTSELANIMAAL algajatele 15. oktoober kell edasijõudnutele 20. oktoober kell KERAAMIKA 16. oktoober kell LAPIRING 13. oktoober kell VITRAAŽ 21. oktoober kell LIIA-MAI KÄSITÖÖ JA MEISTERDAMISE TÖÖTOAD 14. oktoober kell lastele Kell lastele ja täiskasvanuile Kui tunnete, et tahate midagi uut õppida, tulge lihtsalt kohale! Infot saab tel või kylliki@keila.ee

8 8 Reklaam Reede, Nr 36 (324) NÄDALALÕPU SOODUSTUSED -20% Pealinna salat Pastasalat Usin Riisi- kana ahjuroog Kirsi-jogurti-juustukook Kauplus avatud: E - R L Tehase 1, (Terko hoov) Palju õnne! AARNAMÄE LIIVAKARJÄÄR vald, Keelva küla Ehituses kasutatavate täitematerjalide müük: ehitusliiv täiteliiv sõelutud muld täitemuld Juubilar LINDA JÕÕGER MARLEEN PARK MIHKEL TÕNISON 70 Õnnitleb linna Pensionäride Ühendus Telli pitsa Sügiskampaania: Ostes meilt õli ja filtrid, on õlivahetus TASUTA. Klassikalise jooga tunnid ette! Tel , alustajatele ja edasijõudnutele sotsiaalkeskuse II korrusel Tel Kumna tee 10, Kumna, Swedox OÜ. K ja R kell 18:30-19:45. Matid on kohapeal. Osaluspanus 8 eurot kord. Lisainfo : valgusroos@gmail.com Valli Pärn, juhendaja KEILA PIZZAKIOSK Jaama 4, Avatud E-R Kampaania kestab 15. oktoobrini. NÜÜD Sündinud Endiselt Kultuurikeskuses REMONDIME, 16. oktoobril kell Puuvillaste retuuside, sukkpükste, dresside ja disney lasteriiete, talvemantlite, pidulike sukkpükste, figuuri retuuside REHVIVAHETUS.EE Vanim ja suurim Continental rehvide tehaseesindus s HOOLDAME ja PESEME autosid. sk di ORU Äri AS Kumna, Harku vald n n lli l Pa Kõik rehvitööd ja hoiustamine Ta Keil a jõg i Al aj Kõik sõiduauto- ja kaubikurehvid aa Tal li nn P ald isk SOODUSMÜÜK i m at ee Kohapeal laos üle 5000 rehvi Oru Äri s Kumna, Harku vald Tel keilaladu@gislaved.ee E-R L (hooajal) Meie kaubamärkide rehvidele parima hinna garantii! i E265 gtee na rin Tallin Oktoobris avame s Jaama 3 klaashoones eritellimusel mööblistuudio! Juba saab ka tellida, tuleme näidistega kohale! SOL Eesti OÜ on rahvusvahelisse kontserni kuuluv kinnisvarahooldus- ja puhastusteenuseid pakkuv ettevõte. SOL Eesti otsib oma meeskonda PUHASTUSTEENINDAJAID KEILASSE Kui oled tubli, töökas ja kohusetundlik, siis ootame Sind meile tööle! Omalt poolt pakume t IÊJE UÚÚ KB QBMHBUJOHJNVTJ t NPPETBJE UÚÚWBIFOEFJE t WÊMKBÜQFU KB UÊJFOELPPMJUVTU KALLID KLIENDID! ESINDUSKAUPLUSES PROTTEN KEILAS REEDEL JA LAUPÄEVAL oktoober KOGU KAUP -20% Esinduskauplus s Paldiski mnt 19 E R 9 19; L 10 16; P suletud tel t LJOEMBU UÚÚLPIUB t UÚÚSJJFUVTU t QÊJLFTFMJTU LPMMFLUJJWJ Töö sobib nii põhi- kui ka lisatööks. Kui soovid meile tööle tulla, siis helista palun tööpäeviti kella telefonil Saada ankeet kodulehelt Seoses tootmise kasvuga pakub nahktooteid valmistav firma Hansa Leather OÜ tööd järgmistele töölistele: tootmistööline (naine) tootmistööline (mees) Eelduseks on eelnev töökogemus tootmisliinil. Kontakt: hansaleather.anne@gmail.com Kõigi tellijate vahel loositakse a välja TV! Septembris ja oktoobris tellijatele paigaldus TASUTA! Info triidud@gmail.com ja , Keskväljak 13a Tel tapituba@gmail.com