Valla Vaatleja Kehtna valla ajaleht aastast 1993 November 2016 Nr 10 (225) Täna 12. lk Pool sajandit Lugupeetud Lemmi Linnas, kultuurses elus kõrges h

Väljavõte

1 Kehtna valla ajaleht aastast 1993 November 2016 Nr 10 (225) Täna 12. lk Pool sajandit Lugupeetud Lemmi Linnas, kultuurses elus kõrges hinnas. Oled ohustatud tõugu, milleks vaja ohtralt jõudu. Kõik lood ja laulud kokku loetud, võiks PRIA eraldada toetust, et säilitand Sa traditsioone, Sul kogemusi suurem koorem. Terav kõrv ja kindel käsi dirigeerijal ei väsi, annab ette lauluhääle, tundlik näpp ka kandlekeelel. Kehtna kooli parimad lugejad. Foto: MERIKE SAAR Isadepäev ja raamatupäev Kehtna koolis Meie kooli isadepäev oli sel aastal raamatuteemaline. Maja kaunistas näitus maailma tugevaimast tüdrukust Pipist ja maailma parimast Karlssonist, kuna on A. Lindgreni sünnipäevakuu. Kõrvalseinal kutsusid uudiskirjanduse plakatid Loe ja Sa ei kahetse! lugema põnevaid teoseid. II korruse fuajees sai raamatulaadal vahetada või ära anda raamatuid. Saalgi oli raamatuhõnguline ja küünlalõhnaline ning direktori kabineti uksel ootas hommikul kutse lugemispessa. Direktor Kristiine Vahtramäe tõi kaasa raamatuid oma kodusest raamaturiiulist, nii et need võiksid huvi pakkuda nii lastevanematele kui ka lastele. Täiskasvanutele oli mõeldud arutlemiseks A. Faberi ja E. Mezlishi raamat Õed ja vennad rahuajal, et selgitada, miks lapsed kodus omavahel kaklevad ja kuidas vanemad ise lastevahelist konkurentsi soodustavad. Loeti ka Koduvalla aabitsat ning direktori kabinetis sai täita erinevaid töölehti, joonistada ja voltida. Seda võimalust kasutas õpetaja Tiina ja uudistajaid oli teisigi. Kogu koolipere ja isad-vanaisad, emad-vanaemad olid kutsutud kaasa elama parimate lugejate tunnustamisele. Meeles peeti nii parimaid suvelugejaid kui ka viimaste aastate jooksul silma paistnud tublisid lugejaid, kes mitte ainult ei loe, vaid oskavad loetut ka mõista. Auhinnad andsid kätte ja tänasid õpilasi Pipi ning rahvaraamatukogu direktor Maie Kalmiste. Seekord tunnustati järgmisi õpilasi: Mart Mihkel Makko, Ragne Mikko, Lisanne Tammaru, Markus Sammel, Kaspar Oks, Laura Koit, Saskia Kranach, Hugo Särev, May Heleen Laun, Liisa Kukk, Kreta Liis Reino, Ingel Iiris Kaer, Marili Palasse, Katrin Silde. Samuti tänasid nad kooli pikaajalisi lugemise hooandjaid, kelleks on emakeeleõpetajad Eva Pedaja, Ragne Falilejev, Ulvi Koit, Ülle Aas ja Airi Metsaäär. Pipi elavdas oma naljakate vahepaladega igati toredat päeva. Ta kutsus lapsi mängima nimemänge ja tegema virgutusharjutusi. Pipi andis kätte ka auhinna ennustusvõistluse võitjale. Nimelt pidid klasside õpilased ennustama, milline A. Lindgreni tegelane osaleb tunnustusüritusel. Samuel luges õpilastele raamatu hoidmise palve, käes hiigelsuur puidust raamat, mille oli valmistanud õpetaja Ants. Emotsionaalselt esitasid Elizabeth, Maret ja Laura-Liisa Lugemise luuletust, võimsalt kõlasid õp Lea Karjase õpetatud laulud vanemate ja koolipere tervituseks. Külalisteks olid kutsutud ka Koduvalla aabitsa tegijad Mai Pärt ja Sille Valinu, kes oma raamatu saamislugu ilmekalt õpilastele tutvustasid. Igale lapsele on tema kodu ja kodupaik kõige kaunim ja armsam paik maailmas koht, kus on kodu- ja ajalugu. Nii algab Koduvalla aabits, kus tegelane Päikeriin, kes armastab kõige rohkem oma koduvalda ja küla, rändab valla märkimisväärsetes paikades. Mai Pärt kutsus lapsi seda raamatut lugema ja kaasa tulema oma kodukoha avastusretkele koos Päikeriinuga, kelle suur unistus on oma kodukandi loodust ja vaatamisväärsusi tundma õppida. Kehtna vallavalitsus tunnustas tänukirjadega Kehtna põhikooli ja rahvaraamatukogu head koostööd ning selle tulemuslikkust. Kõik vanemad said süüa koos lastega hommikuputru ja lõunat ning vaadelda oma laste õppetunde. Tore oli kuulda, et toidu kohta avaldati arvamust, et see oli maitsev. Kogu koolipere lõpetas päeva ühise kringlisöömisega. Õpetajatena oleme rõõmsad, et sel aastal on vanemate osavõtt kooliüritustest ja koosolekutest olnud suurearvulisem, nii et oma laste tegevuste vastu on hakatud rohkem huvi tundma. Kirjandusõpetajana tänan kogu kooliperet, vanemaid, külalisi ja toetajaid, nii et päev õnnestus ja oli meeldejääv. Kutsun vanemaid oma lastele ikka ette lugema ka kodus ja neid raamatu juurde suunama. Lõpetuseks panen kirja autasustatutele kingitud järjehoidja teksti: Lugeda on popp. Lugeda on hea. Kui Sa palju loed, siis ka palju tead! Eva Pedaja, Kehtna kooli emakeeleõpetaja Valtus, Inglistel ja Lelles ringijuhi rollis olles novembris sajandist saab pool, on sellest osa saand ka kool. Tasakaal ja selge sõna olnud eile kui ka täna. Su ringid on kui ühtsed pered, koos tegutsedes soojus parem. Sest õnn on oskus väärikalt elada, tublide tegijate hulka kuuluda. Õnn on teadmine, et sind on tarvis, tahe ja suutmine hoida end vormis. Tänulik tunnustus tehtu eest, ka tulevikuks hoogu veel. Tervist, jõudu sooviks just, ei siis rauge elulust. Kauli Ajapael Foto: KATRE RIISALU

2 2 Vallavolikogus 19. oktoobril vallavolikogus Volikogu korraline istung toimus 19. oktoobril Kehtna Kutsehariduskeskuses. Osales 15 volikogu liiget. Istungist võtsid osa vallavanem Indrek Kullam, majandusnõunik Hans-Jürgen Schumann, finantsnõunik Leida Uusallik ja jurist Evi Gulbis. Allpool lühiülevaade volikogu istungist. Volikogu kuulas ettekannet kooli hetkeolukorrast ja tulevikuplaanidest ning tutvus õppehoonega. Seisukoha andmine kinnistute omandamiseks. Jurist Evi Gulbis selgitas, et AmEst Haldus OÜ on esitanud Rapla Maavalitsusele taotluse Kehtna vallas asuva viie kinnistu majandamiseks metsamajandamise kava alusel viie aasta jooksul. Kehtna Vallavolikogu seisukoha andmise aluseks on kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse 4 lg 6 ja 8 lg 1. Eelnõu kinnitati ühehäälselt. Isikliku kasutusõiguse seadmine. Jurist Evi Gulbis selgitas, et OÜ Kehtna Elamu on esitanud taotluse seada isiklik kasutusõigus osaühingu kasuks Kehtna valla omandis olevale viiele kinnistule Kehtna alevikus, õigusega omada maaüksustel veeja kanalisatsioonitorustikku ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud nimetatud trasside ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks. Eelnõu kinnitati ühehäälselt. Kehtna Kunstide Kooli arengukava kinnitamine. Toimus arengukava arutelu. Arengukava suunati kinnitamisele novembrikuu volikogu istungile. Eelarvestrateegia aastateks kinnitamine. L. Uusallik selgitas, et koostatud eelarvestrateegia on läbinud eelarvekomisjoni ja rahandusministeeriumi kontrolli. Olulisi muudatusettepanekuid tehtud ei ole ja see on koostatud reaalset olukorda arvestades. S. Riisenberg tegi ettepaneku eelarvestrateegia kinnitada, aga et pilt selgem oleks, vaadata enne kinnitamist läbi investeeringute kava tabel. Tabelit tutvustas vallavanem Indrek Kullam. Tabeli koostamisel võttis valitsus aluseks arengukava. Kirja on pandud investeeringute mahud ja valla osalus nendes. Projekte saab ellu viia vastavalt toetuste saamisele ja arvestades valla laenuvõimekust ja prioriteetsust. H. Link tegi ettepaneku lisada investeeringute tabelisse kunstide kooli renoveerimine. S. Riisenberg palus liikmetel tabel põhjalikult läbi vaadata ja järgmisel istungil seda uuesti arutada. Eelnõu kinnitati ühehäälselt Pikaajaliste töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni kord. Jurist E. Gulbis selgitas, et tegemist on volikogu määruse seadusega vastavusse viimisega. Olulisi muudatusi määrusesse sisse viidud ei ole, v.a see, et töötundide tegemine on vabatahtlik. Sotsiaalkomisjoni liikmed on eelnõuga tutvunud. Eelnõu kinnitati ühehäälselt. Eluruumi tagamise kord. Jurist E. Gulbis selgitas, et tegemist on volikogu määruse seadusega vastavusse viimisega, mis reguleerib valla sotsiaalkorterite üürile andmise ja taotlemise korda. Uudsena on lisatud võimalus kokkuleppe alusel paigutada ühte eluruumi mitu üürnikku ja koduloomi võib korteris pidada ainult omaniku loal. Eelnõu kinnitati ühehäälselt. Informatsioonid H.-J. Schumann informeeris, et Kaerepere veevärgi omanik küsib vara eest eurot. Kehtna Elamu on Kaerepere vee- ja kanalisatsiooniseadmeid mõnda aega hallanud ja omab olukorrast ülevaadet. Seadmed on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Praegune omanik ei ole võimeline investeeringuid tegema. Otsuse ettevõtte omandamise kohta teeb vallavalitsus. I. Kullam andis ülevaate valla delegatsiooni külaskäigust Soome Sauvo sõprusvalda. M. Kutser soovis teada, kas ja mis põhjusel likvideeritakse Kehtnas asuv pangaautomaat. I. Kullam vastas, et panga väitel sooritatakse liiga vähe tehinguid. Automaat on vaja vahetada uue vastu ja pank peab seda liiga kulukaks. Valitsus annab endast maksimumi, et automaat alles jääks. S. Ojamurult ettepanek saata kiri ka volikogu nimel. K. Velleste: kodanikud on minu poole pöördunud küsimusega, miks Kehtna vesi on halvemaks läinud. H.-J. Schumann vastas, et probleem on mahutis, mis on liiga suur ja vajab aeg-ajalt puhastamist. Kehtna aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise II etapiga vahetatakse mahuti väiksema vastu ja siis peaks probleem lahenema. II etapi rahastuse otsus on olemas ja töödega alustatakse peatselt. Vesi otseselt tervisele ohtlik ei ole. Katrin Velleste andis teada, et järgmine volikogu istung toimub 16. novembril. 16. novembril vallavolikogus Volikogu korraline istung toimus 16. novembril. Osales 16 volikogu liiget. Istungist võtsid osa vallavanem Indrek Kullam, majandusnõunik Hans-Jürgen Schumann, vallasekretär Veljo Väärsi, finantsnõunik Leida Uusallik, keskkonnaspetsialist Aivar Puur, maakorralduse vanemspetsialist Ene Sulg, arendusnõunik Sigrid Kesküla ja jurist Evi Gulbis. Allpool lühiülevaade volikogu istungist. Kehtna ja Järvakandi valla ühinemislepingu I lugemine. Jurist E. Gulbis selgitas, et valminud ühinemisleping ja seletuskiri on väljas avalikul tutvumisel ja saadetud ka üle vaatamiseks rahandusministeeriumisse Ave Viksile. Ta tutvustas Ave Viksi soovitatud ettepanekuid. S. Ojamuru soovis teada, miks on lepingus kaks valimisringkonda. E. Gulbis vastas, et teemat on juhtkomisjon mitu korda arutanud, kaks ringkonda on Järvakandi valla soov. S. Ojamuru tundis huvi, et kui tulenevalt seadusest moodustatakse osavallakogud, kas on otstarbekas moodustada veel ka osavallavalitsus. I. Kullam selgitas, et struktuuris osavallavalitsuste moodustamist ette nähtud ei ole. On osavallakogud ja üks vallavalitsus. S. Ojamuru ettepanek oli punktis Vallavalitsuse istungitel arutatud olulisemad küsimused * Prilliklaaside maksumuse hüvitamine. * Ehitusloa väljastamine elamu kohta Saunakülas. * Kasutusloa väljastamine abihoone kohta Kaerepere külas. * Sotsiaaltoetuste määramine. Raha eraldamine noorsportlase treeninglaagri kulude katteks * Jaanimäe katastriüksuse jagamine. * Invatransporditeenuse osutamine. * Sotsiaaleluruumi kasutusse andmine Kehtnas. * Sotsiaaltoetuste eraldamine. * Raha eraldamine osalemiskulude katmiseks üritusel "Tantsud tähtedega 2016". * Hariduskuludeks määratud vahendite jaotus valla koolide vahel. * Koolilõuna toetuse jaotus valla koolide vahel. * Kasutusloa väljastamine Kehtna aleviku ÜVK- ehitiste kohta. * Projekteerimistingimuste väljastamine elamu kohta Koogimäe külas * Korraldatud jäätmeveoga seotud taotluste läbivaatamine. * Arvamuse andmine maavara kaevandamisloa muutmise kohta, eelnõu volikogule. * Investeerimislaenu võtmiseks hanke tulemuste kinnitamine. * Ehitusloa väljastamine kaabli kaitsetoru kohta raudteemaal. * Projekteerimistingimuste väljastamine Kehtna aleviku ÜVK-rajatiste II ehitusetapi kohta. * Informatsioon valla eelarve koostamise kohta * Korraldatud jäätmeveoga seotud taotluste läbivaatamine. * Hoonestusõiguse seadmise võimalikkus Oano-Uuetoa maaüksusele. * Hoonestusõiguse seadmise võimalikkus Väljavahe maaüksusele. * Katastriüksuse moodustamine Keava alevikus. * Vallavalitsuse a korralduse muutmine. * Seisukoha andmine kinnistute omandamiseks, eelnõu volikogule. * Arengukava tegevuskava kinnitamine, eelnõu volikogule. * Kasutusloa väljastamine abihoone laienduse kohta Lellapere külas. * Ehitusloa väljastamine puurkaevu kohta Lokuta külas. * Informatsioon õpilasliini kohta hanke korraldamiseks. * Reservfondist raha eraldamine laste ujumisrühmade tegevuseks. * aasta eelarve kulude piirmäärade kinnitamine. * Ühinemisleping ja seletuskiri, eelnõu volikogule. * Kergliiklustee projekti omafinantseeringu tagamine, eelnõu volikogule. * Informatsioon munitsipaalkorterite kohta * Korraldatud jäätmeveoga seotud taotluste läbivaatamine. * Ehitusloa väljastamine abihoone kohta Keava alevikus. * Elanike arvamuse väljaselgitamine valdade ühinemise küsimuses. * Vallavalitsuse korralduste muutmine. * Sotsiaaltoetuste määramine. Ülevaate koostas Veljo Väärsi, Kehtna vallasekretär Toimetaja Aare Hindremäe, e-post: vallavaatleja@gmail.com on värvilisena avaldatud aadressil Tehniline teostus Nädaline OÜ. Trükkinud Paar OÜ. Tiraaž 2000.

3 3 9.1 võtta ära sõna maavalitsus, kuna ühistranspordi korraldamise ülesanne võetakse maavalitsustelt ära. Eelnõu järgi hakkab ühistranspordi korraldamine toimuma Maanteeameti ja vallavalitsuste koostööna. Volikogu tutvus ühinemistoetuse kasutamise kavaga, mis koostati Kehtna ja Järvakandi valla arengukavadest lähtuvalt. Otsustati, et ettepanekud lepingu parandamiseks ja täiendamiseks saata kirjalikult hiljemalt 25. novembriks Evi Gulbisele. Ühinemislepingu II lugemine toimub 14. detsembril erakorralisel istungil ja kinnitamine 21. detsembri korralisel istungil. Ühinemise kohta elanike arvamuse väljaselgitamine. Vallasekretär Veljo Väärsi selgitas, et eelnõu on ühinemise kohta elanike arvamuse väljaselgitamise küsitluse korraldamiseks. Küsitlus kestab neli päeva Kahel päeval toimub e-hääletus ja kahel päeval saab hääletada valimisjaoskondades. Lisaks selgitatakse välja elanike arvamus valla nime osas. Välja on pakutud kolm nime: Kehtnakandi, Kõnnu ja Hiie vald. Toimus arutelu nimevaliku variantide üle. L. Saksing tegi ettepaneku asendada Kõnnu nimega Kõnnumaa. E. Gulbis selgitas, et komisjonides on Kõnnumaa arutusel olnud, valikusse jäi ikkagi Kõnnu. Eelnõusse parandusettepanekut ei tehtud, nõustuti esitatud nimedega. Eelnõu kinnitati ühehäälselt Seisukoha andmine. E. Sulg selgitas, et Rapla maavanem on vastavalt kinnisasja omandamise kitsendamise seadusele Kehtna Vallavolikogule esitanud arvamuse andmiseks loataotluse Loigu Põld OÜ poolt Kastna külas asuva Maasiksaare kinnistu omandamiseks. Loigu Põld OÜ näol on tegemist asutatud osaühinguga, kelle põhitegevusalad on teravilja- ja kaunviljakasvatus ning seemnekasvatus. Eelnõu kinnitati ühehäälselt. Arvamuse andmine maavara kaevandamisloa muutmise kohta. A. Puur selgitas, et Keskkonnaamet küsib nõusolekut AS TREV-2 Grupp taotlusele maavara kaevandamise loa muutmiseks Ahekõnnu kruusamaardlas. Loal on maa kasutamise otstarbeks metsamaa, soovitakse muuta korrastamise suunda rohumaaks. Maaomanike nõusolekud korrastatava maa-ala suuna muutmiseks on olemas. Arengukava tegevuskava ja investeeringute kava aastateks kinnitamine. S. Keskküla tutvustas eelnõud, tuues välja kavasse tehtud muudatused. Investeeringute kava kohta andis selgitusi ja vastas volikogu liikmete küsimustele H.-J. Schumann. Ta märkis, et investeeringute kava tegevused on teostatavad ainult välisrahastuse saamise korral, väiksemamahulised tööd on eelarvesse planeeritud. Eelnõu kinnitati ühehäälselt. Rahalise kohustuse tagamine. H.-J. Schumann selgitas, et otsusega tagab Kehtna vald kõik tekkivad rahalised kohustused seoses Kehtna Keava raudteejaama kergliiklustee edaspidise majandamisega. Kohustused tulenevad SA KIK juhatuse otsusest nr 1-25/369 Taotluse rahuldamise otsus, mis on tehtud Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projektile Keava raudteepeatuse ühendamine erinevate liikumisviisidega. Eelnõu kinnitati ühehäälselt. Kehtna Kunstide Kooli arengukava kinnitamine. S. Ojamuru selgitas, et arengukava teksti on tehtud mõned pisiparandused. Hoolekogus arengukava arutades leiti, et koolil on kindlasti investeeringuid vaja hoone korrastamiseks ja kitsaskohaks on kunstide kooli õpetajate palgad. S. Ojamuru andis teada, et koostamisel on üleskutse annetuste kogumiseks kunstide koolile klaveri renoveerimiseks. S. Riisenberg tegi ettepaneku esitada volikogu liikmetele võrdlev tabel valla asutuste töötajate palkade kohta. L. Uusallik selgitas, et võrdlustabel palkade osas on olemas ja edastatakse koos eelarve materjalidega volikogu liikmetele. Ta märkis, et soov kooli ja huvikooli õpetajate palkade ühtlustamiseks on põhjendatud, aga probleemi tuleks vaadata üldisemalt. Hetkel võimaldab eelarve palgatõusu kuni 5%. Eelarve suurendamiseks eriti võimalusi ei ole. Volikogule on see mõtlemise koht. Eelnõu kinnitati ühehäälselt. Informatsioonid Kuulati vallavanem Indrek Kullami informatsioone. Ta märkis, et läbirääkimised SEB pangaga käivad rahaautomaadi sulgemise küsimuses. Hetkel võib loota, et pank automaati kohe ei sulge, aga uut paigaldama ei hakka. Siit üleskutse elanikkonnale kasutada automaati, siis ei saa pank väita, et automaadi kasutus on väike. Ta tutvustas riigiteede korrastamise tööplaani. Märkis, et tänavavalgustuse osas on kavas esmajärjekorras renoveerida Ingliste, Kaerepere ja osaliselt Kehtna. Eidaperes vahetatakse välja valgustid. Kehtna lasteaia energiaauditi tegemine on töös ja selle juurde koostatakse soojustuse projekt. Lelle lastevanemate kirja vastuseks võib öelda, et liin nr 4 hakkab lähiajal Lelle sisse sõitma kuni raudteejaamani. Kehtna postkontor suletakse ja alates 21. novembrist pakub teenust postipunktina Kehtna A&O kauplus. Lelles läbirääkimised käivad postipunkti teenuse üleviimiseks raamatukogusse. Pooleli on läbirääkimised pakiautomaadi paigaldamiseks Kehtnasse. E. Gulgis andis informatsiooni eelistungist kohtuasjas N. R. Energyga. Tulemus vallale positiivne. Kohtunik on enamiku meie taotlusest rahuldanud. Võimalik teostada erapooletu ekspertiis, mille eesmärk on tõendada, et soojapidavus pärast renoveerimist on paranenud ja seoses sellega sooja tarbimine vähenenud, mitte soojuspumpade kasutamisest. Kohtunik on seda meelt, et vastaspoolel kaebuseks õiguslikku alust ei ole. Kohtunik ja advokaadid soovitavad mõelda kompromissile suunitlusega määrata ära tuleviku kokkulepped. S. Riisenberg tuletas meelde, et kui on ettepanekuid volikogu ja valitsuse liikmete töötasude muutmise osas, on selleks praegu õige aeg. K. Velleste tutvustas lasteaiatoidu raportit Kehtna lasteaia köökide osas. Kontroll viidi läbi Rapla maakonna tervisedenduse projekti raames. Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. detsembril ja tulenevalt ühinemisprotsessi ajakavast on vajalik kokku kutsuda erakorraline volikogu istung 14. detsembril. Viimane toimub väljasõiduistungina Paides ajakeskuses Wittenstein. Volikogu protokolli põhjal Katrin Velleste Projekt Kehtna valla ja Järvakandi valla ÜHINEMISLEPING Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse 9¹, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja Kehtna Vallavolikogu ettepaneku Järvakandi Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised ( otsus nr 80); ja Järvakandi Vallavolikogu otsuse ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ( a otsus nr 2), samuti Järvakandi Vallavolikogu ettepaneku Kehtna Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised ( a otsus nr 71) ja Kehtna Vallavolikogu otsuse ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ( a otsus nr 87) ning sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste tulemused, Kehtna Vald ja Järvakandi Vald (edaspidi nimetatud lepinguosalised) kinnitavad käesoleva ühinemislepingu (edaspidi leping), mille eesmärgiks on ühendada Kehtna vald ja Järvakandi vald üheks omavalitsusüksuseks ning moodustada selles Järvakandi ja Kehtna osavallad. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Leping sätestab lepinguosaliste vabatahtliku ühinemise tulemusena omavalitsusüksuste ühinemise aja ja eesmärgid, moodustatava omavalitsusüksuse õigusliku staatuse, nime, sümboolika, piirid, ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruktuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted teenusvaldkonniti, töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust. 2. ÜHINEMISE EESMÄRGID 2.1. Ühinemise eesmärk on tänaste omavalitsuste kui kogukondade jätkusuutliku arengu ja strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamine. Sellega ühendatakse tänaste omavalitsusüksuste arengupotentsiaal ja tugevused, et anda oluline tõuge piirkonna tasakaalustatud arengusse. Ühinemine võimaldab parandada omavalitsuse elanike elukvaliteeti, arendada igapäevaelu ja infrastruktuuri. (Järg lk 4)

4 4 Kehtna valla ja Järvakandi valla ÜHINEMISLEPING (Algus lk 3) 2.2. Tagada ühendamisega piirkonna arengu- ja konkurentsivõimelisemaks muutmine ning elanikkonnale ja ettevõtlusele soodsamate tingimuste loomine Ühinenud valla haldussuutlikkuse suurendamisega tagada elanikele kättesaadavad avalikud teenused Korraldada inimeste liikumis- ja tööhõivest tulenevatele vajadustele vastav, toimiv, tõhus ja erinevaid transpordiliike integreeriv ühistranspordi süsteem Olemasoleva arengupotentsiaali ühendamine piirkonna parema konkurentsivõime saavutamiseks Omavalitsusüksuse majandusliku, poliitilise ja haldussuutlikkuse potentsiaali suurendamine veelgi parema majandussituatsiooni ja arenguperspektiivi tagamiseks. 3. ÜHINEMISE AEG 3.1. Järvakandi valla ja Kehtna valla ühinemine toimub aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval Uue üksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib alates aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Nimetatud hetkest omab uus omavalitsusüksus kõiki Lepinguosaliste õigusi ja kannab Lepinguosaliste kohustusi ning lähtub käesolevas lepingus kokkulepitust. 4. OMAVALITSUSÜKSUSE ÕI- GUSLIK STAATUS, NIMI, PIIRID, SÜMBOOLIKA 4.1. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimi on Kehtnakandi vald /Kõnnu vald/ Hiie vald/1 (lepingus edaspidi Vald) Lepinguosaliste ühinemise ning nende alusel uue omavalitsuse moodustamisega lõpetavad ühinevad omavalitsused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuse Uus kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik valla ja osavalla staatuses Vald on ühinenud omavalitsuste õigusjärglane Valla territoorium moodustub Järvakandi valla ja Kehtna valla territooriumi summana ja Valla piir kulgeb mööda ühinenud valdade välispiiri Vallavolikogu ja -valitsuse juriidiliseks asukohaks on Järvakandi, Tallinna mnt Osavaldade juhtimiseks moodustatakse kohapeal tegutsevad osavallavalitsused, mille juriidiliseks asukohaks on vastavalt Järvakandi, Tallinna mnt 17 ja Kehtna, Pargi Valla sümboolika koostamiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursikomisjon alustab tööd pärast volikogude otsuste vastuvõtmist haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemiseks. Valla vapi ja lipu kujundamisel peetakse oluliseks, et nendes kasutatakse piirkonna ajaloolist identiteeti iseloomustavat sümboolikat. Valla vapp ja lipp esitatakse kinnitamiseks vallavolikogule Osavallal säilitatakse valla lipu ja vapi ja muu olemasoleva sümboolika kasutamine. 5. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE ÕIGUSAKTIDE JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS 5.1. Ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktid kehtivad Valla õigusaktide kehtestamiseni edasi selle omavalitsusüksuse territooriumil, kus nad ühinemiseni kehtisid Valla põhimääruse muutmise või uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb Vald põhimääruse järgi, mille kinnitasid käesoleva lepingu poolte volikogud enne ühinemist. Asjaomaste volikogude kinnitatud Valla põhimäärus jõustub valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates. Põhimäärust saab muuta ainult 2 järjestikuse volikogu koosseisu 3/4 volikogu häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel Valla arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud omavalitsusüksuste arengukavad ja üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad enne ühinemist kehtestati. 1 Ühinemise tulemusena moodustunud uue valla nimi selgub peale rahvahääletust, kus üheks küsimuseks on ka nime valik Valla haldusesse üleminevad hallatavad asutused tegutsevad kuni uute põhimääruste kehtestamiseni seni kehtinud põhimääruste alusel ja ulatuses, kus need ei ole vastuolus käesoleva lepinguga Oluliste arengudokumentide - Valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste arengukavad, eelarvestrateegiad, eelarved ja üldplaneeringud selles ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva lepinguga. Oluliste arengudokumentide ettevalmistamisega alustatakse ettevalmistusperioodil, esmajärjekorras koostatakse ühise arengukava ja eelarvestrateegia projektid Haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Vabariigi Valitsuse antud õigusakti jõustumise päevast alates kuni valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad lepinguosaliste volikogud varalisi kohustusi, mis ei ole kaetud jooksva aasta eelarvega, võtta ainult vastastikuse konsensuse korras Ühinevate omavalitsuste omanduses olevad ja nende asutatud juriidilised isikud või nende osad lähevad üle Vallale, sh asutajaliikme õigused ja kohustused. Valdade juriidilised isikud (nt. Järvakandi soojus, OÜ Järvakandi Kommunaal, Kehtna elamu jne) jätkavad oma tegevust ja ühinevad vaid äriseadustikus ja vastava juriidilise isiku tegevust reguleerivates seadustes sätestatud alustel Oluliste arengudokumentide, asjaajamisdokumentide ning töökordade ühtlustamiseks ettevalmistusperioodil moodustavad osapooled vastava(d) komisjoni(d). 6. VALLA JUHTIMISSTRUK- TUUR JA HALDUSTERRI- TORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVAD ORGANISATSIOONILISED ÜMBERKORRALDUSED 6.1. Kohalike omavalitsuste valimisel moodustatakse kaks valimisringkonda - Järvakandi ja Kehtna aasta valimistel moodustatakse valimisjaoskonnad aasta valimisjaoskondade põhjal Volikogu komisjonide moodustamisel järgitakse põhimõtet, et mõlemast ühinenud vallast kaasatakse igasse volikogu komisjoni (va revisjonikomisjon) vähemalt üks (1) esindaja Vallavolikogu koosseisus on 21 liiget, kes valitakse kahes valimisringkonnas, mis moodustatakse lepinguosaliste territooriumi põhiselt. Vallavolikogu komisjonide moodustamisel arvestatakse piirkondliku esindatuse põhimõtteid Uus moodustatav Vald on keskuseta osavaldade kogum. Vallas väärtustatakse strateegilist ning teadmistepõhist juhtimist ning konkreetsete avalike teenuste korraldamist ja osutamist võimalikult elaniku, ettevõtja või kodanikuühenduse ligidal asuval kohalikul tasandil Moodustatakse osavallakogud, mille pädevus sätestatakse osavalla põhimäärusega Osavalla haldusterritooriumil tagavad avalike teenuste osutamise osavallavalitsused koostöös vallavalitsusega Osavallavalitsust juhib ja korraldab osavallavanem, kelle nimetab ametikohale vallavalitsus osavalla põhimääruses sätestatud korras, võttes arvesse osavallakogu arvamuse. Osavallavanem on vallavalitsuse liige Osavaldades osutatakse neid teenuseid, mida on otstarbekas osutada elanikele ruumiliselt lähedal. Osutatavate teenuste hulk sõltub teenuspiirkonna suurusest ja olemusest Valla ametiasutuste teenistujad jätkavad teenistust põhiliselt oma endises töövaldkonnas juhul, kui valla ametiasutuse struktuurist ei tulene teisiti. Ametiasutuste töö ümberkorraldamisel ja uute teenistujate teenistusse võtmise vajadusel leitakse personal eelkõige sisevaliku teel, et tagada info, teadmiste ja oskuste kvaliteet ning selle säilimine ja haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine Ametiasutuse töö ümberkorraldamise tõttu ametist vabastamise korral tasutakse teenistujatele lisaks seaduses (ATS) ettenähtud hüvitisele ka kompensatsiooni vastavalt ühinemiseelse valla põhimääruses sätestatud garantiidele, lähtudes garantiidest, mis olid põhimääruses sätestatud ühinemisläbirääkimiste alustamise kuupäeval kuid mitte vähem kui kolme kuu põhipalga ulatuses Vallavalitsuse kui ametiasutuse töötajate ametikohtade struktuuri projekt töötatakse välja üleminekuperioodi jooksul hiljemalt 15. aprilliks 2017 (6 kuud enne Valla moodustamist), selle kehtestab aastal valitav Valla volikogu. 7. AVALIKE TEENUSTE ARENDAMINE 7.1 Alus- ja üldharidus Lepinguosaliste eesmärk on tagada kõigile lastele lasteaiakoht ja anda kvaliteetset elukohalähedast alus- ja põhiharidust piirkonnas Kõik munitsipaallasteaiad jätkavad tegevust. Lasteaedades tagatakse kõigile rahvastikuregistri järgselt valla territooriumil registreeritud lastele lasteaiakoht ning osutatakse laste erivajadustega arvestavat kvaliteetset alus- ja põhiharidust. Vajadusel korraldatakse lastehoiuteenus Ühtlustatakse lasteaedade töötajate töötasustamise alused Õpilastele tagatakse võimalikult kodulähedane põhiharidus. Olemasolev põhikoolide võrgustik säilitatakse ning võimalikud muudatused valla haridusvõrgustikus saavad olla tingitud vaid riigi poolt hariduse õigusaktide muutmisel Toimub ühtne valla põhikoolidevõrgu õppekavade ja õpikäsitluse kaasajastamine Põhikoolis tagatakse tasuta koolilõuna vastavalt eelarvelistele võimalustele Valla koole arendatakse ühtse võrgustikuna ja tehakse koostööd haridusuuenduse, õpetajate koolituse, hariduslike tugiteenuste, huviringide jms valdkondade jätkamiseks ja arendamiseks Huvikoolid ja noortekeskused Huvikoolid ja noortekeskused jätkavad oma tegevust vähemalt ühinemiseelses mahus ja arendatakse nende tegevust Toimib ülevallaline noorsootöö, soodustatakse elukestvat õpet ja edendatakse haridusasutuste koostööd ettevõtjate ja kutsehariduskeskustega.

5 Toetatakse väljaspool omavalitsust pakutavat sellise huvihariduse omandamist, mida Vallas ei pakuta. Selleks tehakse koostööd ja sõlmitakse koostöökokkulepped teiste omavalitsuste huviharidusasutustega Sotsiaalteenused ja -toetused Teenuse osutamisel abivajajatele lähtutakse abivajaja reaalsetest vajadustest ja läheduse printsiibist, mistõttu esmane sotsiaalnõustamise ja sotsiaalteenuste osutamine tagatakse osavallakeskustes Ühtlustatakse vajadustest lähtuv sotsiaalhoolekande süsteem. Vald tagab ühtse koduteenuste võrgustiku ning sotsiaal- ja invatranspordi korralduse Sotsiaaltoetuste määrad vallas ühtlustatakse. Lähtutakse põhimõttest, et ühtlustamise tulemusena 4 aasta jooksul ühegi ühinemiseelse valla toetused ei vähene Olemasolevad sotsiaalhoolekandeasutused säilitatakse ja nad jätkavad teenuste osutamist Rahvatervise ja tervishoiu korraldus, päästeteenus Tervishoiuteenust osutatakse: Eidaperes, Lelles, Kehtnas ja Järvakandis Vallas jätkatakse valla vabatahtlike päästjate tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks nende finantseerimist vähemalt eelnevas mahus Külaliikumine ja koostöö kodanikeühendustega Kodanikuühendustele üüritud või kasutusse antud vara kasutamise lepingud kehtivad samadel tingimustel kuni lepingu tähtaja lõpuni. Senised valdade omandis olevad külaplatsid jäävad kogukonna kasutada Vald soodustab koostööd omavalitsuse, osavalla, kodanikuühenduste ja huvigruppide vahel ning arvestab osapoolte arvamuste, huvide ja eeldustega Vallas ühtlustatakse kolmanda sektori toetamise tingimused ja kord Osavalla kodanike tunnustamist jätkatakse seni kehtinud põhimõtete alusel Sport ja kultuur Kõik valla raamatukogud jätkavad teenuste osutamist ning vallaeelarvest toetatakse raamatute ja perioodika soetamist Jätkatakse traditsiooniliste spordi-, kultuuri- ja kogukonnaürituste toetamist Järvakandi klaasimuuseum jätkab oma tegevust Sporditegevus jätkub praegustes asukohtades. Spordiklubide toetamist jätkatakse vähemalt ühinemiseelses mahus Toetatakse Paluküla puhkeja külastuskeskuse, ning Järvakandi terviseraja rajamist ja arendamist Soodustatakse spordiharrastustega seotud tegevusi. Vald toetab laste ja noorte sporditegevusi. 8. ELAMU-, KOMMUNAAL- JA JÄÄTMEMAJANDUS Kalmistute, parkide ja haljasalade, kinnisvara hooldamine jätkub vähemalt ühinemiseelsel mahus Kommunaalteenuseid (kaugkütte-, üüri- ja hooldusteenused) osutatakse piirkondades edasi Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni korraldamisel jätkatakse kehtivate arengukavade täitmist Valla elamufondi arendamisel lähtutakse sotsiaalse iseloomuga eluruumide vajalikkusest suundumusega munitsipaalkorterite arvu vähendamisele Osaletakse ühtses jäätmehoolduse koostöös, korraldatakse ühiselt korraldatud jäätmevedu ning koostatakse ühine jäätmekava. Jätkuvad ohtlike jäätmete ning suurjäätmete kogumisringid. Jäätmemajandus jätkub ühinemislepingu kehtimise ajal senisel kujul kuni vastavate õigusaktide kehtivuse lõpuni. 9. ÜHIS- JA KOOLITRANSPORT 9.1. Maavalitsusega koostöös korraldatakse Valla osavallakeskuseid teineteisega ja maakonnakeskusega ühendav transpordisüsteem Olemasolev koolitranspordivõrgustik säilitatakse Arendatakse erinevate liikumisviiside sidumist (nt parklad rongi- ja bussipeatustes). 10. KOHALIKUD TEED, TÄNAVAD JA HALJASTUS Tagatakse teede ja tänavate hooldus- ning remonditööd vähemalt senise mahu ja kvaliteediga. Prioriteediks on teede tolmuvabaks muutmine, kruusateede hooldus, kergliiklusteede ehitus ning ettevõtluse arengu seisukohalt oluliste teede ehitus Teede ja tänavate talihoolduse korraldamisel arvestatakse piirkondlike eripäradega ning hajaasustusega ning säilitatakse vähemalt ühinemiseelne teenuse tase Tänavavalgustuspunktide arvu ei vähendata, tänavavalgustuse arendamine toimub vastavalt piirkondlikele vajadustele. 11. ARENDUSTEGEVUS ja INVESTEERINGUD Töötatakse välja ühtne ettevõtluse arendamise strateegia, lähtudes seejuures piirkondlikest arengueeldustest ning kaasates ettevõtjaid Prioriteet on üleriiklikes ettevõtluse ja maale elama asumiseks suunatud toetusprogrammides (nt hajaasustuse meede jms) osalemine Töötatakse välja avalike suhete, meedia ja turunduse strateegia Kaardistatakse valla arendusprojektide vajalikkus Koostöös Kehtna Kutsehariduskeskusega tõstetakse MTÜ Raskemasinate Innovatiivsed Kontrolli- ja Seiresüsteemid Kompetentsikeskus tegevuste kaudu piirkonna konkurentsivõimet Eesti ja rahvusvahelisel tasandil Investeeringuid tehakse valla tasakaalustatud arengu põhimõtet järgides Positiivse rahastamisotsuse saanud projektid viiakse ellu esmajärjekorras, juhul kui Lepinguosalisel on ühinemiseelsel perioodil võimalik omaosalust rahastada ning laenukoormus lubab seda teha. 12. ÜHINEMISTOETUSE KASU- TAMINE Riigi eelarvest eraldatav ühinemistoetus jagatakse põhimõttel, et seaduses sätestatud ühinemistoetust kasutatakse ühinemisega seotud tegevuste rahastamiseks proportsionaalses osas osavalla elanike arvust lähtudes. Lisaks ühinemisega seotud tegevuste rahastamisele on lepingu pooled kokku leppinud, et ühinemistoetust kasutatakse järgmiste finantseeringute rahastamiseks: Järvakandi Vibuspordikeskuse arendamine; Eidapere-Järvakandi vahelise rabatee korrastamine; Kaerepere kergliiklustee rajamine Lepinguosaliste poolt kokku lepitud investeeringute loetelu, mille finantseerimiseks riigi eelarvest eraldatavat ühinemistoetust kasutatakse, on koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega esitatud käesoleva lepingu lisana (lisa 3) LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS Leping loetakse lepinguosaliste vahel sõlmituks, kui lepinguosaliste volikogud on selle oma otsusega kinnitanud. Lepinguosaliste volikogude otsused on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks Leping jõustub Valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval Leping kehtib Valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast järgmiste korraliste kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni Lepingut saab muuta Valla volikogu koosseisu 3/4 häälteenamusega Peale kohaliku omavalitsuste üksuste ühinemist toimuvad edasised territooriumiosade halduskorralduslikud muudatused (sh võimalikud edasised jagunemised ja ühinemised) vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. 2 Ühinemislepingus kokkulepitud investeeringud või arendustegevused esitatakse Valla arengukavas 14. VAIDLUSTE LAHENDAMINE Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. 15. MUUD TINGIMUSED Leping kehtestab lepinguosaliste kohustused, mis kuuluvad tingimusteta täitmisele. Õigusaktide kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste õigusaktid selle lepinguosalise territooriumil, kus nad olid kehtestatud ja ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva lepinguga Lepingu lahutamatuks osaks on selle juurde kuuluvad lisad Lepingut järgitakse valla arengudokumentide ja eelarvestrateegia koostamisel Pooled lepivad kokku, et aasta lõpuks ei ole pooltel tähtaja ületanud võlgnevusi hankijatele Leping on koostatud kahes identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest mõlemad lepinguosalised saavad ühe originaali. LEPINGU LISAD Lisa 1. Seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumisuuruse ja alaliste elanike arvu kohta Lisa 2. Valla kaart mõõtkavas 1: Lisa 3. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute põhjendus ja eelarve Lisa 4. Kehtna valla auditeeritud majandusaastaaruanne 2015 Lisa 5. Järvakandi valla auditeeritud majandusaastaaruanne 2015 Kehtna Vallavalitsus suunas korraldusega nr 341 Järvakandi valla ja Kehtna valla ühinemislepingu projekti ja selle lisad avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimub perioodil kuni Kehtna valla veebilehel, Raplamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel ja Kehtna valla raamatukogudes. Ettepanekuid ja vastuväiteid lepingule saab esitada kuni digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile kehtna@kehtna.ee või paberkandjal allkirjastatuna Kehtna Vallavalitsuse kantseleisse. Ühinemislepingu avaliku väljapaneku perioodil (korralduse p 1) korraldatakse ühinemislepingu tutvustamiseks Kehtna vallas rahvakoosolekuid, mille ajad avalikustatakse Kehtna valla kodulehel. Rahvaküsitluse läbiviimine toimub Kehtna valla elanikele 8. detsembril ja 9. detsembril a elektrooniliselt internetikeskkonnas VOLIS, ning 10. detsembril ja 11. detsembril a Kehtna Vallavalitsuse poolt määratud küsitluspunktides küsitluslehtedega. Täpsem info rahvaküsitluse toimumisaegade ja -kohtade kohta ilmub valdade kodulehtedel ja kohalikes ajalehtedes, samuti Raplamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel. Heade soovidega Evi Gulbis, jurist, ühinemisläbirääkimiste koordinaator, tel

6 6 Valdade ühinemise kohta elanike arvamuse väljaselgitamine Kehtna ja Järvakandi valdade ühinemise kohta selgitatakse välja Kehtna valla (edaspidi vald) elanike arvamus vallavalitsuse määratud kohtades (edaspidi küsitluspunkt) 10. ja 11. detsembril a. Küsitluspunkt hõlmab sama piirkonna elanikke nagu vastava valimisjaoskonna puhul. Lisaks küsitluspunktidele korraldatakse ka elektrooniline küsitlus 8. ja 9. detsembril a. Küsitlusest on õigus osa võtta igal küsitluse ajaks vähemalt 16-aastaseks saanud elanikul, kes rahvastikuregistri andmetel elab vallas. Küsitlusest ei saa osa võtta isik, kes on valimisõiguse tähenduses teovõimetuks tunnistatud või kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Elektroonilise küsitluse päeval võib tagada vastava veebikeskkonna kaudu arvamuse andmise võimaluse ööpäev läbi, kuid viimasel elektroonilise küsitluse korraldamise päeval ( ) hiljemalt kella ni. Küsitluslehele kantakse küsimus Kas olete Järvakandi valla ja Kehtna valla ühinemise poolt? vastusevariantidega «jah» ja «ei». Uuele vallale nime valimiseks esitatakse vastav küsimus ja antakse vastusevariandid Kehtnakandi vald, Kõnnu vald ja Hiie vald, mille puhul saab teha märke ühe eelistatud valiku juurde. Kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel antakse küsitluses osalejale (edaspidi osaleja) täitmiseks küsitlusleht, mille kohta annab ta allkirja nimekirja lehele oma nime järele. Osalejale võimaldatakse küsitluslehe salajane täitmine. Osaleja täidab küsitluslehe, tehes sellele märke vastusevariandi «jah» või «ei» juurde (näiteks tehakse vastusevariandi kasti rist) ning märgib ära eelistatud nimevariandi. Osaleja täidab küsitluslehe isiklikult. Kui isik füüsilise puude tõttu ei ole võimeline küsitluslehte ise täitma, võib ta enda juuresolekul lasta küsitluslehe täita teisel isikul. Osaleja saab küsitluse käigus anda arvamuse vaid üks kord. Küsitluslehe rikkumise korral peab osaleja tagastama küsitluslehe ja komisjon väljastab talle uue küsitluslehe. Osaleja peab ka kasutamata küsitluslehe komisjonile tagastama. Tagastatud kasutamata küsitluslehele tehakse osaleja juuresolekul märge «Tagastatud» ja küsitluslehte tulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. Rikutud ja kasutamata küsitluslehed märgistab komisjon küsitluslehe nurga äralõikamisega. Pärast küsitluslehe täitmist murrab osaleja selle kokku ning annab komisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud küsitluslehe esimesele leheküljele komisjoni pitsati jäljendi. Osaleja laseb küsitluslehe ise küsitluskasti. Kui isik füüsilise puude tõttu ei ole võimeline küsitluslehte ise küsitluskasti laskma, võib seda tema eest teha mõni teine isik. Elektrooniline küsitlus toimub veebikeskkonnas, mis on ligipääsetav valla veebilehelt küsitluse elektrooniliseks toimumiseks määratud ajal. Küsitluses saab osaleda vaid isiklikult, osalemiseks on vaja ennast identifitseerida ID-kaardi või mobiil-id-ga. Veebikeskkonnas kuvatakse teade arvamuse arvessevõtmise kohta. Elektroonilise küsitluse korral on võimalik varasemat arvamust muuta elektroonilise küsitlusperioodi jooksul, korrates sama protseduuri või tehes seda küsitluspunktis küsitluslehel arvamuse andmisega. Küsitlusleht tunnistatakse kehtetuks, kui sellele ei ole tehtud märget kummagi vastusevariandi juurde või on neid tehtud rohkem kui üks või sellele tehtud märget on parandatud ning seetõttu ei ole arvamus ühinemise kohta üheselt mõistetav. Küsitlusleht on kehtiv, kui see ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellele on arusaadavalt märgitud, kumba vastusevarianti isik toetas. Kahtluse korral tunnistatakse küsitlusleht kehtetuks. Küsitluse tulemused kinnitatakse Kehtna Vallavolikogu otsusega kahe nädala jooksul pärast küsitluse lõppemist. Küsitluspunktid on 10. ja 11. detsembril a avatud alljärgnevalt: 1) Ingliste raamatukogu, kell 8.oo 16.oo; 2) Valtu seltsimaja, kell 10.oo 18.oo; 3) Eidapere rahvamaja, kell 8.oo 16.oo; 4) Lelle raamatukogu, kell 10.oo -18.oo; 5) Kehtna klubi, kell 9.oo 17.oo; 6) Keava raamatukogu, kell 11.oo 19.oo. Head valla elanikud, loodan Teie aktiivset osavõttu küsitlusest ja soovin tasakaalu põhjendatud vastuste tegemiseks. Mida aktiivsem on osavõtt, seda lihtsam on volikogul ühinemise kohta oma otsus teha. Veljo Väärsi Kehtna vallasekretär Kehtna Jahindusklubi ja Ohekatku piirkonna maaomanike ühisjaht Juba mitu aastat tagasi on Kehtna Jahindusklubi Ohekatku jahipiirkonna maaomanikel ja kohalikel jahimeestel sündinud idee minna koos jahile. Eesmärgiks edendada koostööd, tugevdada suhteid jahimeestega ning tutvuda jahipidamise traditsioonidega. Selle aasta 15. oktoobri hommikutundidel kohtuti Ohekatku vana karjääri juures. Jahile registreeriti 15 kütti ja 14 ajajat, nende hulgas 5 naist. Tuldud oli nii pere- kui ka sõpruskonniti. Küttide hulgas oli esindatud perekondi, kus jahimeheks olid isad-pojad-vennad. Jahile tulnutele selgitati ohutustehnikat ning kontrolliti erksate vestide olemasolu (kohustuslik ühisjahil). Olgu siinkohal öeldud, et soovituslik oleks ka erksa mütsi olemasolu, mis paistab võsas ja pilliroos kaugemale, sest jahil käies on ohutus ning selle mõistmine peamine. Seejärel viidi läbi esmane instrueerimine jahi edasisest käigust ning jaguneti kahte leeri ajajateks ning küttideks. Edasi istuti autodesse ning algas Eduka ajujahi saak - kolm põtra. sõit esimese ajujahi paika Paluküla lähistel. Metsas jagas ajujuht ajajatele kätte positsioonid ning selgitas liikumisskeemi. Samal ajal tegutses küttide vanem positsioonide välja jagamisega. Kui kütiliin paigas, anti ajajatele käsk liikuda, kus tuli teha valju häält, veendudes, et kuuled oma kaaslast nii paremal kui ka vasakul küljel. Ajajad suunasid loomi (põtru) küttide liinile. Ei kulunud palju aega, Foto: JAAN SILDOJA kui kõlasid esimesed püssipaugud. Pärast laskude hoolikat kontrollimist selgus, et jahijumalanna Diana oli armuline ning jahisaagiks langes kolm põtra, kellest üks oli suurte sarvedega pull. Jahi juhataja austas kütitud põtru kuuseoksaga ja õnnelikke kütte kuuseoksa ja sooja käepigistusega. Jahitraditsioonide kohaselt asetatakse emasloomadele kuuseoks tüükaga looma tagaosa poole ja isasloomade puhul tüükaga pea poole. Küti austamiseks murtakse oksake loomale asetatud oksa küljest ja ulatatakse kütile, mille viimane oma peakattele paigutab. Edasi viis jahi kulg meid Vastja külla, kus toimus teine aju. Sel korral oli metsa kaasa võetud lokuti, mis tegi põnevat klobistamishäält ning kostis kaugele. See aju kütitud isenditele lisa ei toonud, kuid rõõm kaotatud kaloritest ning värskes õhus jalutamisest jäi. Õhtu jätkus meeleolukalt ühise maksapraadimise, saunaskäigu ja muljete vahetamisega. Jahile tulnud veendusid, et metsas liikumine pole mingi naljaasi ega jalutuskäik teepervel. Ületada tuli nii kraave, mülkaid, mahalangenud puid kui ka oksarisuhunnikuid, et leida endale metsas sobiv liikumistrajektoor. Jahilkäik ei ole mitte tapatöö, vaid kirglik hobi, mis ühendab nii noori kui ka eakamaid inimesi ning pakub neile adrenaliini ja ka ohtrat liikumist raskesti läbitaval maastikul. Ühtlasi reguleerib jaht looduse tasakaalu ning on vajalik maa- ja metsaomanikele. Tänulikud jahil käijad

7 7 Eidapere sügisjooksu võitsid Kristjan Oganjan ja Lisandra Tomson Lokuta Eidapere Suurjooks on Eidapere Kooli traditsiooniline üritus. Viimaste aastatega on osavõtjate arv kasvanud ning kooli üritusest on välja kujunenud piirkondlik sügisjooks. Seekordne jooks oli järjekorras juba oktoobri kaunist sügisilma ning aktiivset liikumist olid nautima tulnud jooksjad Eidaperest, Lokutalt, Vändrast ja Järvakandist. Jooksu põhidistantsi pikkus oli 5 km, minijooksu pikkus 2,6 km. Osavõtjaid jagus lapsevankriga emmedest ja lasteaialastest parima keskeani. Kolmandat korda oli võimalus osaleda ka kepikõndijatel. Seekordne jooksukorraldus tekitas osalejates suurt elevust, sest esmakordselt võeti jooksu aega elektrooniliselt. Lõpetajail oli võimalus oma tulemust ja kohta kohe pärast jooksu lõpetamist näha. Kokku oli jooksuüritusel 73 osalejat. Minijooksu võitis poistest ajaga 12.43,24 Kevin Viira korvpalliklubist Vändra Karud, tüdrukutest oli kiireim Ly-Sandra Lutterus Eidapere Koolist, kelle aeg oli 15.25,70. Ühtlasi oli Ly-Sandra parim minijooksust osa võtnud Eidapere Kooli tüdruk. Eidapere Kooli parim poiss minijooksus oli Rasmus Lind ajaga 13.56,93. Suurjooksu üldvõitjaks tuli meestest Kristjan Oganjan Järvakandi päästekomandost ajaga 20.52,96 ning naistest Lisandra Tomson Eidapere Koolist ajaga 22.48,02. Lisandra oli ka parim Suurjooksul osalenud Eidapere Kooli neiu. Noormeestest oli kooli kiireim Madis Pani ajaga 21.03,98. Iga vanuseklassi kolme paremat autasustati medaliga. Põhijooksu üldvõitjaid, samuti minijooksu parimat poissi ja tüdrukut autasustati karikaga. Samuti jagus karikaid kooli parimatele jooksjatele. Pärast väsitavat jooksu oli kõigil võimalus maitsta kooli tublide kokkade valmistatud kooki ning juua kosutavat teed. Aitäh kokkadele maitsva koogi eest! Südamlikud tänud kõigile, kes panid oma toetava õla alla ning aitasid kaasa Lokuta Eidapere 12. Suurjooksu õnnestumisele. Siinkohal erilised tänud abi eest kohalikele ettevõtjatele Eve Uusenile, Artur Kokale, Indrek Rohtlale ning Andres Aasaväljale. Aitäh osavõtjatele ning kohtumiseni järgmisel sügisel 13. Suurjooksul! Luule Sulg, Eidapere Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Kristjan Oganjan ja Lisandra Tomson. Foto: ESTER RANDMA Kehtna vald valib parimaid sportlasi Üleskutse kõikidele eraisikutele, spordiklubidele ning koolidele! Tantsurühm Rõõmuratas pani publiku südamed põksuma. Foto: MERLI ANTSMAA Rõõmuratas pani südame tuksuma Laupäeval, 12. novembril toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses konkursi Pärimuse Päitsed lõppkontsert. Juba teist korda toimuv konkurss viiakse läbi kahes osas. Esmalt oodati muusikalistelt kollektiividelt uusi ja uuenduslikke rahvamuusikatöötlusi. Seejärel lõid koreograafid uudsele rahvamuusikale uue tantsuseade. Konkursile laekus 21 muusikapala, millele loodi 29 uut tantsu. Lõppkontserdil esines üle 400 rahvatantsija ja 10 rahvamuusikaansambli. Tantsurühm Rõõmuratas, kus tantsivad Valtu ja Kehtna põhikooli noored, osales konkursil tantsuga Süda tuksub. Uue seade samanimelisele laulule tegi ansambel Kratt. Rühma juhendaja ja tantsu autori Helen Reimandi sõnul on tantsuseade loomisel väga olulisel kohal just muusika. Muusika on alati esimene tõuge selleks, et hakkaksid jooksma mõtted, ideed, liikumised või joonised, mida tantsus kasutada. Kuna tantsurühmas Rõõmuratas tantsivad valdavalt 7. klassi noored, oli laulu sõnum nendele vägagi sobiv. Konkursi žüriisse kuulusid suurte kogemustega tantsujuhid. Helen Reimand ja tantsurühm Rõõmuratas pälvisid konkursi eripreemia Lastepäraseim koreograafia. Tantsuõpetaja Helen Reimandi sõnul on tal oma tantsijate üle ääretult hea meel, sest esinemisel nii suurel laval andsid kõik endast maksimumi. Karin Moisar Kehtna vald valib taas parimaid sportlasi. Kandidaate saab esitada järgnevates klassides: naissportlane (19-34 a), meessportlane (19-35 a), naisvetaran (35+a), meesveteran (40+a) ning noorsportlane (neiu ja noormees, vanuses kuni 18 a k.a). Esitada saab isikuid, kes on registreeritud Kehtna valla elanikuna. Kirjelduses võib välja tuua tulemusi, mis on saavutatud riiklikel, maakondlikel või valla meistri- ja karikavõistlustel. Arvestame ka tulemusi, mis on saavutatud maakondlikel suve- ja talimängudel ning välismaal toimunud tiitlivõistlustel. Kandidaadi nimi ning lisainformatsioon palun saata i aadressil artur.ojasalu@kehtna.ee. NB! Kandidaate saab esitada 26. detsembrini.

8 8 TÄHELEPANU! Palume toetada Järvakandi Klaasimuuseumit vana, haruldase ja rahvusvahelist huvi tekitava klaaseseme soetamisel. Paljud inimesed Eestist on meie kogude loomisele kaasa aidanud. Ja ilma inimeste vahetu abita ei olegi tegelikult võimalik Euroopa tähenduses põneva ja vaatamisväärse klaasikogu loomine Järvakanti. Ning just sellise vaatamist vääriva kogu loomine ongi üks meie muuseumi peamistest eesmärkidest! Ülekandeid saab teha Järvakandi Vallavalitsuse eriarvele EE Ülekande selgitusse palume märkida KLAAS. Tänane kogumiskampaania kestab seni, kuni vajalik summa on kokku saadud. Kellel vähegi võimalus aidake, sest summa on suur. Info muuseumi telefonil Valla omaosalus sellele ettevõtmisele on 150 eurot ja muuseumi omaosalus 50 eurot. Siinkohal tänan veel kord Järvakandi Klaasimuuseumi nimel pärgamendi toetuseks annetajaid. Täna on vana dokument muuseumis välja pandud ja see Liivi Orduriigi aegne nahale kirjutatud aastast pärinev ürik on saanud meie muuseumis laialdase huvi objektiks. Seda on inimesed vaatama tulnud nii lähemalt kui ka kaugemalt. Isegi on üks perekond selleks välismaalt siia sõitnud... Ja annetajate nimed on pärgamendi kõrval tänutäheks juures. Lugupidamisega Allan Kima, klaasimuuseumi juhataja Õnnesoovid Ingliste pensionäride päevakeskusele Ingliste tegusad eakad, lubage teid juubeli puhul õnnitleda. 10 aasta vältel huvitavaid ja rikastavaid sündmusi. Kui oleksin teadnud teie juubeliüritusest, oleksin ise kohale tulnud ja head sõnad teie tubliduse kiituseks öelnud. Nüüd õnnitlen teid ajalehe kaudu. Tervitan ka Valtu Pensionäride Klubi Koduläte seltskonna nimel. Meie klubil, mille tegemistes osalesid kunagi ka Ingliste inimesed, täitub aasta suvel 50 aastat. Ühiseid väljasõite, ekskursioone on olnud ka viimase kümne aasta jooksul oi kui palju! Oleme imetlenud Eestimaa eri maakondade loodust, kauneid mõisaid, linnuseid, muuseume, iluaedu ja parke, Saku Õlletehast ning Õnne 13 sarjast tuntud Esko talu. Aitäh neile Ingliste pensionäridele, kes Valtu seltskonnaga koos on sõitnud! Eelmise lehenumbri artiklis mainisite filmivõtteid Ohtlik lend. Kahjuks ei tea ma teie osalemisest selles sarjas. Üks meeldejäävamaid sündmusi oli aga kindlasti meie valla pensionäride osalemine Kanal 2 sarja Kelgukoerad 100. osa filmimisel. Kuna lavastusmeeskond pöördus minu poole ja soovis, et paneksin grupi kokku, kutsusin asjast huvitatuid kaasa nii Valtust, Kehtnast kui ka Inglistelt. Filmiti meid Tallinna eri paikades, erinevates situatsioonides 26. ja 27. septembril Tore ja põnev oli, olime ju pantvangidki. Vaadata saate seda meeleolukat sündmust internetist veelgi, kui ise või lähedaste abiga kirjutate: Kelgukoerte videod 100. osa Vana Toomas ja Tallinna kilud. Eetrisse läks sarja juubeliosa 22. oktoobril. Video lõpus on kirjas tegelaste nimed. Tegelastena kirjas ka Ingliste vahvad mehed-naised. Head vaatamist, head meenutamist! Lustlikku meelt ja tugevat tervist, rohkelt elamusi järgnevateks aastateks soovib teile Helgi Sussi Kaereperest Suur Ujumispäev 10. detsembril kell 11 algab Valtu Spordimajas Kehtna valla Suur Ujumispäev. Sellest on oodatud osa võtma igas vanuses ujumissõbrad. Vabalt- ning seliliujumise vormi saab kontrollida, ujudes üks kuni neli basseinipikkust. Kõige nooremad, 5-6 a, 7-8 a, a ning a ujuvad ühe basseinipikkuse (25 m), a ujuvad kaks basseinipikkust ning mehed ja naised ujuvad neli otsa. Parimad tulemused registreeritakse Kehtna valla rekordite tabelis. Oodatud ka kõik ujujad, kes otseselt võistelda ei soovi, ning loomulikult kaasaelajad. Üritus on kõigile osavõtjatele tasuta! Lisainfo artur.ojasalu@kehtna.ee. Kehtna valla esindus Sauvos Kehtna valla viieliikmeline esindus väisas oktoobril Sauvo sõprusvalda. Vallavanem Indrek Kullam sõitis Soomemaale sõpradele külla, et kinnistada ja edasi viia häid suhteid sõprusvallaga. Kaasa võttis ta ettevõtjate esindajana Siim Riisenbergi, kes soovis seal külastada mõnda farmi. Tänu tema soovile nägime robotlüpsi ja hobusekoplit, mis oli puhas kui prillikivi. Kehtna Põhikooli direktor Kristiine Vahtramäe ja huvijuht Kersti Mäevälja sõitsid Soome heas usus taastada head suhted Sauvo kooliga ja läbi rääkida õpilasvahetuse teemadel. Kõik õnnestus kenasti, juba jaanuaris sõidavad mõned õpetajad täpsemaid plaane pidama ja aprillis avaneb Kehtna Põhikooli õpilastel üle pika aja võimalus Sauvo koolile külla sõita. Kehtna Kunstide Kooli direktoril Anne Ummalasel oli kaasas Kehtna valla kunstnike näitus, mis viidi sinna raamatukokku üles panemiseks. Nad olid väga rõõmsad selle võimaluse üle. Kaks päeva Soomes möödusid ülikiiresti ja parimad suhted luuakse ikka täis kõhuga. Koos soomlastega valmistatud pizzad maitsesid ülihästi ja laua taga sõlmitud lepped peavad loodetavasti kaua. Reisiseltskonna nimel Kersti Mäevälja, Kehtna Põhikooli huvijuht, Kehtna klubi juhataja Lumetõrjest Vallavalitsus tuletab maaomanikele meelde, et seoses lumetõrjetöödega valla teedel on vaja üle vaadata oma kinnistu piires avalikult kasutatavate teedega külgnev maa-ala. Seal kasvavad puud ja põõsad, mis kaarduvad lume raskuse all tee kohale, hakkavad takistama lumetõrjetöid. Samuti takistavad lumetõrjetöid tee äärde ladustatud ehitusmaterjalid, küttepuud jms. Lumetõrjetöödel on takistuseks ka teemaal paiknevad suuremad kivid ja kännud. Lumelükkajatele oleks suureks abiks, kui ohtlikud kivid ja kännud saaks kinnistuomanike poolt tähistatud või ettenäidatud. Vastavalt Kehtna valla kohalike teede kasutamise eeskirjale on tee teemaa laius lisaks tee laiusele veel kummalegi poole 1,5 meetrit. Tee ääres olevate kraavide olemasolul ulatub teemaa laius kraavi kaugema kaldani. Lumetõrjetööde teostajate palve on, et teehooldust takistavad objektid (puude oksad, hekid) tuleb kõrvaldada 3,5-4 m kõrguselt (sel juhul jäävad traktoril vilkurid, peeglid ja antennid terveks). Kehtna valla teedel teostavad lumetõrjetöid 2016/2017 talveperioodil: Kaerepere piirkonnas (Kaerepere alevik ning Saunaküla, Kumma, Hertu, Põrsaku, Saksa, Valtu-Nurme ja Kaerepere küla) OÜ Valtu Talu, tel ; Kehtna piirkonnas (Kehtna alevik ning Metsaääre, Käbiküla, Sooaluste, Lellapere, Lellapere-Nurme, Kärpla, Laeste ja Kalbu küla) Kehtna Mõisa OÜ, tel , ; Keava piirkonnas (Keava alevik ning Ohekatku, Kukesoo, Rõue, Nadalama, Kehtna-Nurme, Hiie, Vastja ja Linnaaluste küla) Keawa OÜ, tel ; Ingliste piirkonnas (Ingliste, Lau ja Pae küla) Rein Haggi Madise talu, tel ; Lelle ja Paluküla piirkonnas (Lelle alevik ning Lau, Paluküla, Lalli, Kastna ja Põllu küla) Kehtna Elamu OÜ, tel , ; Ahekõnnu piirkonnas (Ahekõnnu, Nõlva ja Selja küla) Asto Aiand OÜ, tel ; Lokuta ja Eidapere piirkonnas (Eidapere alevik ning Lokuta, Haakla, Saarepõllu, Mukri, Kenni, Aleti, Koogiste ja Kõrbja küla) FIE Teet Oole, tel Riigimaanteedel hooldab teid Kehtna valla territooriumil Leonhard Weiss Viater Ehitus AS / Warren Safety OÜ, ööpäevaringne telefon , e-post hoole@wv.ee Riigimaanteede teeolude kohta saab infot ka Maanteeametilt mobiililt helistades lühinumbrilt 1510 või lauatelefonilt

9 Projektide komisjoni otsused MTÜ projektide komisjoni ettepanekul otsustas vallavalitsus toetada investeeringu projekte: MTÜ Meie Lelle Selts MTÜ FC Lelle Mittetulundustegevuse toetused Kehtna vallas reguleerib mittetulundusühingute toetusi mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord. Toetuse eraldamine mittetulunduslike projektide kaasfinantseerimiseks tähendab mittetulundusühingu, sihtasutuse või seltsingu poolt konkreetse eesmärgi saavutamiseks kavandatud ühekordse iseloomuga ajaliselt piiratud tegevuste toetamist, milleks on Kehtna valla elanikele suunatud tegevus elukeskkonna, turvalisuse, kultuuri, hariduse, spordi, noorsoo- ja sotsiaaltöö, tervise, külaliikumise ning vaba aja sisustamise edendamiseks. Toetust võib taotleda Kehtna vallas tegutsev mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing. Toetusi saab taotleda kaks korda aastas, üks kord investeeringuteks, mille tähtaeg on 1. oktoobril. Investeeringutoetusena käsitletakse mittetulundusühingu ja sihtasutuse poolt püsiva iseloomuga füüsilise keskkonna loomiseks või parendamiseks suunatud tegevuste kaasfinantseerimist. Ehk kui esitad taotluse näiteks kohaliku omaalgatuse programmi, siis on mõistlik kaasfinantseerimist taotleda vallalt. Toetuse määramise tingimused: 1) tegevus on kooskõlas Kehtna valla arengukavaga 2) tegevuse sihtgrupiks on Kehtna valla alalised elanikud 3) investeeringutoetust antakse juriidilisele isikule, kelleks on MTÜ, SA või seltsing 4) toetuse taotleja oma- või kaasfinantseeringu suurus peab olema vähemalt 20% projekti kogumaksumusest 5) oma- või kaasfinantseering on rahaline 6) investeeringutoetuse maksimummäär on kuni 10% projekti abikõlbulikest kuludest Korra alusel ei toetata: 1) vallaasutust 2) taotlejat, kes ei ole esitanud varasema toetuse kasutamise aruannet; 3) taotlejat, kes ei ole tagasi nõutud ja tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagastanud; 4) enne toetuse taotluse esitamist toimunud sündmuse ja enne taotluse esitamist tehtud kulude katmist; 5) haldus- ja kommunaalkulude katmist; 6) projektikirjutamise ja/või -juhtimise kulude katmist; 7) vara soetamist eraisikule; 8) projekti, millel puudub omaosalus või kaasfinantseerimine. Toetuse taotlemine Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Kehtna Vallavalitsusele vormikohane allkirjastatud taotlus hiljemalt 01. aprilliks või investeeringuteks 01. oktoobriks. Ühel taotlejal on õigus esitada mitu erineva sisuga taotlust. Aruandlus ja järelevalve (1) Toetuse saaja on kohustatud Isadepäev Ingliste Põnnipesa rühmas Isadepäeva nädal sai alguse fotonäitusega Mina isa ja/või vanaisaga. Lapsed tõid rühma pilte, kus nad olid koos isaga. Nädala lõpetas 11. novembril meie rühma isadepäeva kontsert. Lapsed laulsid, tantsisid ja lugesid luuletusi isadele ja vanaisadele. Pärast kontserti oli isadele väike virgutusvõimlemine, millest aktiivselt osa võeti. 9 esitama vallavalitsusele vormikohase aruande saadud rahaliste vahendite kasutamise kohta ühe kuu jooksul pärast projekti lõppemist. (2) Järelevalvet eraldatud toetuse sihtotstarbelise kasutamise üle teostab vallavalitsus. (3) Järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus nõuda toetuse saajalt täiendavate kuludokumentide koopiaid, seletusi ja aruandeid ning viibida toetatava projekti läbiviimise juures. (4) Vallavalitsusel on õigus nõuda täielikult või osaliselt toetus tagasi, kui: 1) toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt; 2) toetuse taotlemisel oli esitatud valeandmeid; 3) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamise kohta aruannet või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumente või esitab valeandmeid toetuse kasutamise kohta; 4) esinevad lepingus sätestatud vastavad asjaolud. Sigrid Keskküla, arendusnõunik Lapsed olid isadele meisterdanud jalgrattad, mille rattad olid tehtud CD-plaatidest ja rattaraam papist. Kingitused olid pandud pildiraami sisse. Lisaks veel kaart isa pildiga. Pidu jätkus kohvi, morsi ja kringliga. Kõikide osalejate näod olid õhtuks naerul. Eda Rebane Lelle näitering: Sille Valinu, Mari Karilaid ja Toivo Nurmsalu. Taga seisab lavastaja Rita Vaiksaar. Foto: MARIINA MADISSON Ahjualune Lelle raamatukogus Laupäeval, 19. novembril olid kõik lapsed ja lapsemeelsed palutud Lelle raamatukokku. Kohalik (ka väga lapsemeelne) näitering etendas Juhan Kunderi muinasjutu Ahjualune ainetel loodud samanimelist lavatükki. Näitlejateks oma küla inimesed Sille Valinu koka osas, Mari Karilaid ahjualuse ja Toivo Nurmsalu härra rollis. Tüki lavastas Rita Vaiksaar. Raamatukogust oli saanud tõeline teatrisaal, kus kõik kohad pilgeni täis. Laval ilutses pilkupüüdev dekoratsioon, mille autoriks Mari Karilaid. Päris teatrile kohaselt ei puudunud ka kohvik. Kolm hakkajat poissi Stevon, Joosep ja Martin pakkusid Laste Oma Kohvikus maitsvaid näkse ja koogikesi. Etendus oli hoogne ja lõbus ning lapsed elasid huviga kaasa. Loo lõppedes korrati veel koos üle see, mida lugu meile õpetas. Kui teed teistele head, siis tasutakse sullegi heaga. Kui aga soovid teistele halba, võib halb endale tagasi tulla. Pärast etendust maiustasid lapsed koos vanematega kohvikus, hullasid rõdul, vaatasid raamatuid, joonistasid ja mängisid lauamänge. Suur tänu näiteringile, kes väikesele vaatajale mõeldes sellise toreda lapsemeelse tüki ette võttis. Julgen seda soovitada kõigile lasteasutustele või lasteüritustele. Kutsuge Ahjualune endalegi külla! Mariina Madisson, Lelle raamatukogu Kehtna kaupluses avati Eesti Posti postipunkt Kehtna A ja O kaupluses avati 21. novembril Eesti Posti Kehtna postipunkt. Kaupluse ruumides olev postipunkt on klientide mugavamaks teenindamiseks avatud vastavalt poe lahtioleku aegadele, osutades postiteenuseid kordades pikemalt kui postkontor. Kehtna postipunktis saab lisaks pakkide saatmisele ja vastuvõtmisele tasuda ka oma arveid (maksed ettevõtetele), tellida ajakirjandust ja osta vajalikku postikaupa. Oluline on meeles pidada, et kellegi teise saadetisele järele tulles on vajalik paki saaja volitus ning paki saatmisel postipunktist pakiautomaati või kulleriga koju tuleb tellimus eelnevalt Omniva e-teeninduses ära vormistada. Kehtna postipunktis saab kõigi teenuste eest tasuda nii sularaha kui ka kaardimaksega. Postiteenuseid on võimalik tarbida ka oma kodus kirjakandja vahendusel. Kui inimene elab lähimast postkontorist või postipunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit, on tema jaoks kirjakandja tellimine tasuta ning tasuda tuleb vaid tellitavate teenuste eest. Kirjakandjale saab tasuda sularahas. Kirjakandja saab koju tellida, helistades telefonil , saates e-kirja aadressil info@omniva.ee või vormistades tellimuse Omniva kodulehel. Kirjakandja vahendusel saab nii saata kui ka vastu võtta kirju ja pakke ning osta postimaksevahendeid, vormistada ajakirjandustellimusi, saata siseriiklikke rahakaarte, tellida pensionit ning kasutada makseteenuseid. Kehtna postipunkt on avatud: E-P 9-21

10 10 Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit? Jäätmevedaja võib jätta teenuse osutamata ja rakendada tühisõidutasu järgmistel juhtudel: * Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud. Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu. Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750- liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana e eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega. * Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal. Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada. * Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad koerad või muud liikumist segavad takistused). Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks. Konteineri juures peab olema piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev. * Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid. Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist. Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjendamise teenustasuga. * Kui vedajal tuleb: - ratastel teisaldatavat konteinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit; - jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub; - kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi; - kui konteiner on ületäitunud; - kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt; - kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete äravedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla. NB! Need on n-ö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused, mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale. Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus Muutlikud teeolud nõuavad juhtidelt ettevaatlikkust Novembri alguses üllatanud ilmaolud panid sõidukijuhtide tähelepanelikkuse liikluses korralikult proovile. Üleöö alanud lumesadu lõppes alles siis, kui maad kattis korralik lumevaip. Varakult suverehvid talverehvide vastu vahetanud autoomanikud võisid kergendatult ohata ja teele asuda. Need, kes rehvivahetuse hilisemaks jätsid, pidid leppima tõsiasjaga, et teeolud liikumist ei luba. Kirjeldan üht enda kogetud ohuolukorda, mis näitab selgelt, et suviste sõiduvõtete ning rehvidega ei tasu talvisesse liiklusesse söösta kellelgi ja tähelepanelikkusest võib sõltuda elu. Päev oli pilvine, kuid sajuta. Nähtavus hea ning õhutemperatuur -4 kraadi ümber. Sõitsin kõrvalmaanteel kaubiku järel ning hoidsin ohutut pikivahet. Eespool nägin paremal teeservas jalgratturit, kes möödasõitva masina rataste alt üles tõusnud lumetolmus just kõige paremini märgatav ei olnud, kuid nähtav siiski. Nagu talvisele kõrvalmaanteele kohane, olid lumest puhtad vaid sõidujäljed kõik, mis jääb sõidujälgede äärde, on kinni sõidetud konarlik lumi ning jää. Minu ees sõitnud kaubikujuht möödus jalgratturist ja tekitas korraliku lumepilve, mistõttu reastusin ümber, et ratturist ohutult mööduda. Ometi ei osanud ma ette näha sellele järgnenud olukorda, mis nõudis kiiret reageerimist ja tekitas omajagu ehmatust mõlemale poolele. Nimelt kaotas jalgrattur kaubikust tekkinud tuule ning libeda pinnase tõttu jalgratta üle juhitavuse ning kaldus eriskummalisi liigutusi tehes tee kesktelgjoone ligi, kuni ühel hetkel keset sõiduteed prantsatas. Jalgratturist möödumiseks kasutasin varem õpitud põdrapõiget, olukord lahenes õnnelikult ning eakas rattur pääses imekombel auto rataste alla jäämisest. Küll kukkus ta õnnetult ning sai veritseva kulmu, mille oleks ilmselt ära hoidnud kiivri kasutamine. Ma ei tea, kas mehe päästis kõigevägevam või puhas juhus. Mind päästsid aga raske õnnetusega kaasnevast hingevaevast tähelepanelikkus, mõistlik kiirus ja head rehvid. Koos jalgratturiga vaatasime ta vigastused üle ning veendunud, et midagi eluohtlikku ei juhtunud, saime kumbki oma teekonda jätkata. Mina veel ettevaatlikumalt autoroolis ning jalgrattur jalgratas käekõrval. Jalgrattaga võib sõita igal aastaajal ning iga ilmaga. Pane ainult ilmastikule vastav riietus selga ning sõida. Küll tuleb hinnata oma sõiduoskusi ning teeolusid. Samas tuleb nii ratturil kui ka autojuhil libedusega arvestada ja pidada meeles, et rehv on see, mis masina teel hoiab. Rehvimeelespea Eestis on talverehvide kasutamine kohustuslik 1. detsembrist. Naastrehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Lamellrehvidega võib liigelda kogu aasta jooksul. Rehvide valikul tuleb kindlasti jälgida õigeid mõõte. Iga autotootja on ette näinud teatud mõõdud nii rehvile kui ka veljele ja sellest kõrvale kalduda ei tohi. Kasutatud rehvi korral tuleb jälgida selle kulumist. Rehvil ei tohi olla läbivaid vigastusi mõrasid ega torkeid. Talverehvide puhul on minimaalne mustri jääksügavus 3 mm, ent soovitame rehvi välja vahetada juba siis, kui jääksügavus on 4 mm. Sõiduki mõlemal teljel peavad olema ühesuguse mustriga rehvid. Naastrehvide korral tuleb neid kasutada kõigil neljal rattal. Rehvidest sõltumata tuleb libedal teel sõitmisel olla tähelepanelik ja rahulik; hoida suuremat pikivahet, vältida järske ja hoogsaid manöövreid ning valida teeoludele vastav sõidukiirus. Ohutut liiklemist! Jaan Sildoja Eidapere Kooli lastevanemate üldkoosolek toimub 5. detsembril kell Päevakorras: 1. Kokkuvõte 2015/2016. õppeaastast (R. Tomingas) 2. Käesoleva õppeaasta plaanidest 3. Koolitus vanematele Koolitaja on psühholoog Kätlin Konstabel, kes räägib nutiseadmete mõjust laste õppimisvõimele, tähelepanule, unele jne. 4. Klassikoosolekud (klassijuhatajad) Ootame teie rohket osavõttu! Detsembrikuu lehe materjale, sh jõulu- ja uusaastatervitusi ootame 12. detsembriks aadressil vallavaatleja@gmail.com

11 11 Valtu rahvaga teatrisse... Teisipäeval, 6. dets. Theatrumis ISA Pühapäeval, 18. dets. Metodisti kirikus Rahvusmeeskoori JÕULUKONTSERT Esmaspäeval, 19. dets. Teatris NO 99 uuslavastus EMA COURAGE Teisipäeval, 10. jaan. NO 99 majas Ugala etendus SOO Kolmapäeval, 11. jaan. Estonia kontserdisaalis kell 15 kontsert KABAREELAULUD Neljapäeval, 12. jaan. Eesti Draamateatris KÕIK ON TÄIS Pühapäeval, 15. jaan. Estonia kontserdisaalis Vanemuise kontsert-lavastus MEMORY 2017 Laupäeval, 28. jaan. Theatrumis menulavastus JOOBNUD Teisipäeval, 31. jaan. Eesti Draamateatris BELLA FIGURA Teisipäeval, 7. veebr. Estonia Teatris Vanemuise etendus LUCIA DI LAMMERMOOR Reedel, 10. veebr. Nordea kontserdisaalis muusikal MAMMA MIA! Teisipäeval, 21. veebr. Eesti Draamateatris uuslavastus SARABAND Laupäeval, 25. veebr. Eesti Draamateatris VIIMASEL MINUTIL (menukas komöödia) Teisipäeval, 28. veebr. Vene Teatris Vanemuise Teatri etendus MEISTER JA MARGARITA Kolmapäeval, 10. mail Estonia kontserdisaalis kell 15 kontsert NAPOLI ROMANSID Kolmapäeval, 31. mail Estonia Teatris ballett LUIKEDE JÄRV Pühapäeval, 18. juunil Estonia Teatris operett LINNUKAUPLEJA Telli pilet Helgilt. Info telefonil Küsi ka piletite hindu. Kahjuks on Tallinna Linnateatri etenduste piletid kohe jaos, aga anna mulle teada, millist etendust soovid näha. Jõuluootuse aeg Eidaperes 4. dets. kell 9 hommikukohv, jõulumuusika ja 2. advendiküünla süütamine 11. dets kell 9 hommikukohv, jõulumuusika ja 3. advendiküünla süütamine 12. dets. kell 10 jõulukuuse ehtimine rahvamajas, kl 14 kunstitoas Päkapiku töötuba 13. ja 15. dets. kl väikeses saalis kinnaste näitus (Heldi Tageli erakogu) 14. dets. kell 10 jõululaat 15. dets. kell 13 eakate jõulupidu 17. dets. kell 21 SUUR AASTALÕPU PIDU 18. dets. kell 9 hommikukohv, jõulumuusika ja 4. advendiküünla süütamine 19. dets. piparkoogipäev (päkapikud küpsetavad lasteaias piparkooke) 21. dets kl lasteaia jõulupidu kl 17 kooli jõulupidu 27. dets. kell 15 tänupüha kõigile (Alen Veziko kontsert) Armast jõuluootuse aega ja kauneid pühi kõigile! Eidapere Rahvamaja juhataja Helgi Randla Lelle rahvamaja teated: 10. detsembril kell 18 JÕULUPIDU. Kontsert oma isetegevuslastelt ja külalistelt. Tants pillimees Urmo saatel. PILET detsembril kell 11 Lelle kirikus LITURGIA. Kell 13 KONTSERT, esineb Kapa Kohila Kammerkoor. Sissepääs TASUTA. Kirikus ka jõulusõimede näitus. 18. detsembril kell Lelle rahvamajas SUUR JÕU- LUMÜÜK. Võimalus soetada jõulukingitusi. Müügil käsitöö, ehted, kosmeetika, kodune piparkoogitainas jms. Väga hea hinnaga lasteraamatud! Töötab jõulukohvik, on avatud lastetuba. Kel soovi tulla kauplema, helistage ! 27. detsembril kell 13 Lelle raamatukogus MÄLUMÄNG. Info tel , Mariina Saidapere külarahvas õnnitleb LEMBIT MIILENIT juubeli puhul! Valtu seltsimaja teated 11. detsembril kell jõululaat. Jõulukingid käsitöömeistritelt. Õnneloos, puhvet, sobiva ilma korral hobusõit. Keskpäeval annavad kontserdi Kehtna kunstide kooli õpilased. 13. detsembril kell 18 põnnide jõulutrall Kaerepere piirkonna kutse saanud kodustele lastele, Põnniklubi liikmetele ja vilistlastele. Jõululoos, üllatused jm. 15. detsembril kell Kaerepere piirkonna pensionäride jõulupidu. Jõululõuna, -laulud, -üllatused, näitus. Osalustasuga. Palun registreeruda. 17. detsembril kell 21 aastalõpu videodisko. Peo juhatavad sisse Valtu kammerkoor, naisrühm ja Eks Me Näe. Vanakooli ja tänapäeva muusikat keerutab tantsuks DJ Sass Nixon. Pääse 8. Kohti ei broneerita. Kes ees, see sees! Puhvet. 20. detsembril kell 18 valla seeniormeeste klubi jõulupidu. Seltsimajas on üleval Monika Hale kunsti näitus. Info , valtu.seltsimaja@kehtna.ee, Facebook: Valtu seltsimaja õnnitleme 75 Rein Priks 65 Milvi Edel Merle Hannust 60 Aare Gilden Ervin Rohtla Mairut Tuhkanen Kaja Asuküla Enn Viitkar Sirje Zahkna sünnid Jonatan Kreuz Amelia Idvand mälestame Viktor Hansen Toivo Jauhonen Ülo Raid Kui Teie ei soovi oma andmete avaldamist õnnitluste rubriigis, palume sellest kirjalikult Kehtna Vallavalitsusele teada anda. Sellel juhul jääb piirang alaliselt kehtima, kuni Teilt laekub avaldamise nõusolek. Valmistame käsitööõllena jõuluporterit. Varane ettetellimine garanteerib tellitava koguse. Tel kuulutused Puitbrikett 960 kg alus 139. Puidugraanul 960 kg alus 169. Rohkem infot kodulehelt balticpellet.ee või tel Hinnad sisaldavad kojuvedu Raplamaal.

12 12 Valla Vaatleja Müüa puidubriketti. Tootja hinnad. 500 kg 70 eurot Võimalik transport. Tel Kasuta suurepärast võimalust pidada pidu või veeta sõpradega aega SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK Tel: LELLE RAAMATUKOGUS Lokuta Puhkekeskuses 7. detsembril kella 10st Silmade kontroll maksab 15 eurot Prillitellijale on kontroll 8 eurot Lastele silmade kontroll 10 eurot Prillitellijale lapsele 5 eurot INFO ja ETTEREGISTREERIMINE telefonil