Microsoft PowerPoint - Evolutsioon.pptx

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft PowerPoint - Evolutsioon.pptx"

Väljavõte

1 Evolutsioon 12. klassile Triin Marandi 2012

2 2 tundi Evolutsiooni mõiste Evolutsiooni põhivormid Elu päritolu teooriad Evolutsioonitõendid 2

3 Evolutsiooni mõiste Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks ja keerukamaks. 3 Kas evolutsiooni tulemus on alati keerukam ja mitmekesisem?

4 Evolutsiooni põhivormid 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon universumi kujunemine. 2) Keemiline evolutsioon keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest. 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal. 4

5 Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon 1 - ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Suure paugu hüpotees (1927. a. Belgia astronoom Georgs Lemaitre) - universum sai alguse üliväikese ja tiheda mateeria-kogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest umbes miljardit aastat tagasi. Plahvatuse ajal ulatus temperatuur 100 miljardi kraadini - mateeria paisus temperatuur hakkas langema. Universumi paisumine ja jahtumine toimub kogu aeg ning tähesüsteemid eemalduvad üksteisest. Tekkisid keemilised elemendid (nt süsinik, lämmastik, hapnik), mis olid aluseks järgnevale keemilisele evolutsioonile. 5

6 Kosmiline evolutsioon 2 Tiheda ja kuuma kosmilise aine plahvatus Kvargid Neutronid ja prootonid 6 Vesink jm elemendid Raskemad elemendid Uued plahvatused

7 Kosmiline evolutsioon 3 Galaktikad Päikesesüsteem (5 miljardit aastat tagasi) Planeedid (Maa 4,5 miljardit aastat tagasi) Maal: hapnikku pole, on äike ja vulkaanid Vaba hapnik oleks kõik tekkivad orgaanilised ühendid lagundanud. 7

8 Keemiline evolutsioon 1 - keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest. Sai võimalikuks tänu aatomite tekkele, vaba hapniku puudumisele, osoonikihi puudumisele (UV-kiirgus energiaallikana). Oluliseks kujunes süsinik, mis võib moodustada püsivaid makromolekule. Keemilisteks reaktsioonideks vajalik energia saadi päikesekiirgusest, kosmilisest kiirgusest, radioaktiivsest kiirgusest, õhuelektrist ja vulkaanilisest tegevusest. Makromolekule aitasid koos hoida savimineraalid (püriit FeS 2 ). Atmosfääris tekkinud ühendid segunesid veekogudes ( o C) ja reageerisid edasi ( ürgpuljong ). 8

9 Keemiline evolutsioon 2 Kolm etappi: 1. etapil moodustusid erinevate gaaside reageerimisel lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja sahhariidid. 2. etapil toimus nende ühendite polümeriseerumine (nt moodustusid polüpeptiidid, polünukleotiidid). 3. etapil organiseerusid orgaanilised polümeerid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast eristuvateks molekulide kogumiteks üleminek bioloogilisele evolutsioonile. 9

10 Keemiline evolutsioon 3 - tõestus Stanley Miller 1953 Atmosfääri mudel: vesinik, metaan, ammoniaak + elekter = 4 erinevat aminohapet On saadud ka teisi aminohappeid, suhkruid, lipiide jm, aga mitte kõiki elusorganismides olemas olevaid. Sidney Fox 1969 Aminohapete kuumutamine polüaminohapped vees mikrokeradena (nagu rakud). 10

11 Keemiline evolutsioon 4 - tõestus Austraaliasse kukkunud meteoriit 1969 Leiti üle 90 aminohappe (tuntud ja tundmatud), suhkruid jm orgaanilisi aineid. Need tekkisid abiootiliste reaktsioonide tulemusena Päikese välisatmosfääris. Võivad/võisid sattuda meteoriitidega Maale. 11

12 Bioloogiline evolutsioon 1 - elu ajalooline areng Maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu esimestest elusolestest inimeseni. Mis on elu omadused? Aeg: umbes 4...3,5 miljardit aastat tagasi. 12

13 Bioloogiline evolutsioon 2 Elu omadus: paljunemine endasarnaste järglaste andmine. Selleks vajalikud: DNA (kannab endas pärilikkuse infot) Valgud (päriliku info realiseerumine) RNA (vahendavad pärilikku infot DNAlt valkudele) Mis oli enne? Teooria: esmalt oli RNA, mis paljunes, moodustas RNA kogumikke ribosoome osalesid valgusünteesil, valkude ümber lihtne lipiidne kile (nagu rakud). Probleemid: katseliselt pole saadud RNA-d ega DNA-d, teooria ei seleta geneetilise koodi teket. 13

14 Elu päritolu ja arengu teooriad 1 1. Elu on loodud 2. Elu on ise tärganud (sh 19. saj. alguses): minevikus keemilistest ainetest korduvalt, mudast jm elutust 3. Elu on tulnud kosmosest 4. Elu pärineb elusast (19. saj.) 5. Elu tekkis minevikus teatud tingimustel elutust ja arenes. Nüüd tekib vaid elusast (20. saj.) Miks elu praegu ei teki? Põhjusi on palju, alates atmosfääri sobimatust koostisest, ebapiisavast vulkaanilisest aktiivsusest ja lõpetades asjaoluga, et värskelt tekkinud aminohapped söödaks otsekohe ära juba olemasolevate elusorganismide poolt. 14 L. Pasteur (19. saj. keskpaik) bakterid tekivad bakteritest

15 Elu päritolu ja arengu teooriad 2 (Liikide teke) Organisme hakati rühmitama eristuvateks rühmadeks sajandil. Algselt seletati liikide päritolu loomisega. Liik - omavahel sarnased isendid, kes annavad ka endasarnaseid järglasi. Liigitekke teaduslikud alused - Charles Darwin (1859): olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). Näide: Galàpagose saarestikus vindi- ja kilpkonnaliigid on Charles Darwini arvates tekkinud Lõuna-Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. Geneetikast ei teatud eriti midagi! 15 J. B. de Lamarck (19. saj. algus): liigid ei ole ühevanused uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest liigid muutuvad erinevates keskkonnatingimustes modifikatsioonid on pärilikud

16 Elu päritolu ja arengu teooriad 2 (Liikide teke) Darvinism (Darvini teooria): evolutsiooni määrab pärilik mitmekesisus, olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine. Lamarkism (Lamarcki teooria): harjutamine ja keskkonnas kasulikud muutused päranduvad järglastele. Sünteetiline evolutsiooniteooria: tänapäevane evolutsiooniteooria = darvinism + mendelism (Mendeli geneetika ehk pärilikkuseõpetus) Fülogenees e. evolutsiooniline põlvnemine 16

17 Evolutsiooni tõendid 1 Paleontoloogilised tõendid Väljasurnud organismide ehituse (anatoomia) võrdlus praegu elavate organismidega Organismide lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia) Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid (organismide keemilise koostise võrdlus) Biogeograafia ja ökoloogia tõendid Kultuurtaimede ning koduloomade aretus 17

18 Evolutsiooni tõendid 2 Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Tõendeid leitakse maakoores, eelkõige settekivimites. Tõendid: kivistised e. fossiilid (vanimad 2 miljardit aastat tagasi mikroorganismid) väljasurnud organismide elutegevuse jäljed taimede seemned ja tolmuterad organismide jäljendid Mõte: maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid leiab. G. Cuvier (19. saj. algus) Elu on loodud, kivistised. 18

19 Evolutsiooni tõendid 3 Sügavamal vanemad kivistised Igal kihil ainult temale omased kivistised nn juhtkivistised Vanemad organismid lihtsamad Vanemad organismid vähem sarnased praegustega Keskel vanade ja praeguste organismitüüpide vahevormid (ürglind) Ühtedes kihtides esinevad ühed kivistised ja teistes teised. Sarnased trilobiidid ja käsijalgsed viitavad kihi samaaegsele tekkele. 19

20 Evolutsiooni tõendid 4 Paleontoloogia eesmärk: selgitada millised organismid on minevikus Maad asustanud ja millal täpselt millised on olnud organismidevahelised sugulus- ehk põlvnemissuhted millised tegurid on põhjustanud elu evolutsiooni Suhteline vanus millised organismid elasid varem ja millised hiljem Suhteline vanus ei pruugi olla täpne nt mäeteke võib muuta kihtide järjekorda. Absoluutne vanus tegelik vanus, kaua aega tagasi organismid elasid Mõõdetakse radioaktiivsete elementidega ja isotoopidega. 20

21 Evolutsiooni tõendid 5 Väljasurnud organismide ehituse (anatoomia) võrdlus praegu elavate organismidega. Võrreldakse organismide siseehitust. Kui organismidel on põhijoonelt sarnased elundid, elundkonnad, võib järeldada, et neil on ühised eellased. Homoloogilised elundid sarnane ehitus ja päritolu, kuid funktsioon võib olla erinev (N: selgroogsetel jalg, loib, tiib) Analoogilised elundid erinev päritolu ja ehitus, kuid sarnane funktsioon (N: linnu ja liblika tiib) Mandunud elundid elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni (N: õndraluu lülid, kõrvaliigutmise lihased, ussiripik, osaline karvkate inimestel) 21

22 Evolutsiooni tõendid 6 Homoloogilised elundid Nt inimese, kassi, vaala ja nahkhiire viievarbalised esijäsemed sarnased luud. Seega linnu tiib on muundunud esijäse, mis pärineb imetajatega ühiselt eellaselt. 22

23 Evolutsiooni tõendid 7 Organismide lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia): kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organismide loodete arengujärgud ehk siis teatud etappidel on ühise eellasega organismide looted sarnased. Nt on kõigi selgroogsete loodetel teatud etapis lõpusepilud ja seljakeelik. Biogeneetiline reegel 23

24 Evolutsiooni tõendid 8 Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid - organismide keemilise koostise ja geneetika võrdlus Mida suurem biokeemiline ja molekulaarbioloogiline sarnasus, seda lähem sugulus. Võrreldakse geene, pseudogeene, keemilist koostist, molekulaarbioloogilisi protsesse. Pseudogeenid mittekodeerivad geenid eukarüootsetes organismides, väga ammu tekkinud. Nende võrdlus peegeldab fülogeneesi. Molekulaarkell DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang;, mis põhineb faktil, et geneetiline struktuur muutub keskmiselt püsiva kiirusega (geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega). 24

25 Evolutsiooni tõendid 9 Nt inimesel ja šimpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega). Nt kõigil organismidel esinevad ühesugused biomolekulid: DNA, aminohapped, ATP jne. Nt geneetiline kood on universaalne toimib kõigis organismides. Nt inimesel on ühiseid geene isegi bakteritega. Seega on kõigil Maal elavatel organismidel sama päritolu. 25

26 Evolutsiooni tõendid 10 Biogeograafia ja ökoloogia tõendid: organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Pikka aega geograafiliselt üksteisest eraldatud ühte liiki organismid erinevad üksteisest. Nt ürg- ja alamimetajad on levinud põhiliselt Austraalias. Nt Galapagose saarel ja mujal elavad kilpkonnad on väga erinevad. 26

27 Evolutsiooni tõendid 11 Kultuurtaimede ning koduloomade aretus: ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Sarnased muutused võisid toimuda ka looduses. Tõestab analoogiat ja liikide muutumisvõimet. 27

28 Üldised küsimused kordamiseks 1. Mida tähendab evolutsioon? 2. Nimeta evolutsiooni põhivormid 3. Kirjelda evolutsiooni põhivorme (aeg, tingimused, tagajärjed) 4. Millised on olnud elu päritolu teooriad? 5. Millised on evolutsiooni teaduslikud tõendid? 28

29 Täpsemad küsimused kordamiseks 1. Mis on evolutsioon? 2. Nimeta evolutsiooni põhivormid (4). 3. Mis on füüsikaline evolutsioon (mõiste, toimumise aeg, tingimused, tulemus, tähtsus)? 4. Kirjelda suure paugu hüpoteesi. 5. Mis on keemiline evolutsioon (mõiste, toimumise aeg, tingimused, 3 etapi tulemused, tähtsus)? 6. Kuidas on tõestatud keemilist evolutsiooni Stanly Miller, Sidney Fox ja Austraaliasse kukkunud meteoriit? 7. Mis on bioloogiline evolutsioon (mõiste, toimumise aeg, tingimused, tulemus, tähtsus)? 8. Mis on elu tunnused? 9. Mis oli enne, kas RNA või DNA? Selgita! 10. Nimeta 5 elu päritolu ja arengu teooriat ( saj.) 11. Miks elu praegu ei teki? 12. Mida olulist evolutsiooniteooriasse andis L. Pasteur? 13. Mida olulist evolutsiooniteooriasse andis C. Darwin? 14. Mida olulist evolutsiooniteooriasse andis J. B. de Lamarck? 15. Mis on darvinism? 16. Mis on lamarkism? 17. Mis on sünteetiline evolutsiooniteooria? 18. Mis on fülogenees? Joonista üks teoreetiline fülogeneesipuu. Mida selle põhjal võib öelda? 29

30 Täpsemad küsimused kordamiseks 1. Nimeta 9 teadusharu, mis pakuvad evolutsioonitõendeid. 2. Mis on paleontoloogia, millised on ja millel põhinevad tema tõendid? 3. Mis on organismide suhteline vanus? Kuidas seda mõõdetakse? 4. Mis on organismide absoluutne vanus? Kuidas seda mõõdetakse? 5. Millist infot annab organismide anatoomia võrdlus? 6. Mis on homoloogilised elundid? Too näiteid. 7. Mis on analoogilised elundid? Too näiteid. 8. Mis on mandunud elundid? Too näiteid. 9. Sõnasta biogeneetiline reegel. Millel see reegel põhineb? 10. Millist infot annab organismide biokeemia ja molekulaarbioloogia võrdlus? 11. Mis on pseudogeenid? 12. Mis on molekulaarkell? 13. Too näiteid biokeemilistest ja molekulaarbioloogilistest evolutsioonitõenditest. 14. Millist infot annab organismide biogeograafia ja ökoloogia? 15. Too näiteid biogeograafilistest ja ökoloogilistest evolutsioonitõenditest. 16. Millist infot annab kultuurtaimede ja koduloomade aretus? 30

31 2 tundi Elu areng Maal 31

32 Elu areng Maal 1 Kauges minevikus olid kontinendid omavahel ühendatud. Kontinendid liiguvad tänu laamade (Maa välimise osa jäigad plaadid) liikumisele. Mandrite triiv mõjutab Maa kliimat. Maa kliima määrab evolutsiooni. Kuidas võiks kliima evolutsiooni kulgu määrata? 32

33 Elu areng Maal 2 Vastavalt etappidele mandrite triivis, kliima ja elustiku muutustele on teadaolev geoloogiline ajalugu jagatud aegkondadeks ja ajastuteks. Miljon - mln Miljard - mld 33

34 H. sapiens sapiens Neandertaallane 0,2 H. sapiens 0,23 H. erectus 1,9 Homo habilis Inimlane e australopiteek 34 Jääaeg Pärisimetajad Õistaimed Linnud Kliima nagu praegu, Meteoriidikatastroof, hiidroomajate väljasuremine 144 Eluspoegimine 140 Õied - putukate mitmekesistumine Püsisoojasus 230 Tänapäevased mandrid ja ookeanid 360 Seemned, võimalus paremini levida Soe ja niiske Kehasisiene viljastumine 150 Hiidroomajad Paljasseemnetaimed Suured sõnajalad Roomajad Luukalad Kahepaiksed Lülijalgsed Sõnajalad Samblad 370 Selgroogsed Selgrootute loomade põhitüübid Käsnad Vetikad Mereliste selgrootute väljasuremine 4 jäsemega kehatüüp, kopsud Mikroorganismid seened, loomad, taimed Eukarüootsus Aeroobne hingamine Autotroofsed bakterid, fotosüntees Elu teke: ainuraksed anaeroobsed heterotroofsed prokarüoodid Toit maismaa selgroogsetele Eristunud koed, võimalus kasvada suuremaks Taimed maismaal alus mulla tekkeks Kambriumi plahvatus Hulkraksed loomad Hulkraksed taimed 1.2 1,7 2,5 3,5 Keemiline evolutsioon Maa teke (mandrite liikumine, atmosfääri kujunemine) Päikesesüsteem Galaktikad Keemilised elemendid (O, H, N) Prootonid, neutronid Suur pauk - universum 3 Kliima külm Vaba hapnik Ookean, UV 4, Praegu Uusaegkond e. Kainosoikum 65 mln Keskaegkond e. Mesosoikum Kriit, Juura, Triias 251 mln Vanaaegkond e. Paleosoikum Perm, Karbon, Devon, Silur, Ordoviitsium, Kambrium 542 mln Agueoon e. Proterosoikum 2,5 mld Ürgeoon e. Arhaikum 4,6 mld

35 Elu areng Maal 4 - Agueoon 35

36 Elu areng Maal 5 - Vanaaegkond 36

37 Elu areng Maal 6 Keskaegkond 37

38 Elu areng Maal 7 - Uusaegkond 38

39 Eukarüootsuse teke Endosümbioosi hüpotees: amöboidsete prokarüootidega ühinesid aeroobsed prokarüoodid (millest kujunesid mitokondrid) ja fotosünteesivad prokarüoodid (millest kujunesid kloroplastid). 39

40 Eukarüootsuse eelised Milliseid eeliseid andis organismidele eukarüootne ehitustüüp? võimaldas hulkraksuse tekke hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organiteks kujunes organismisisene tööjaotus parem eraldatus väliskeskkonnast - püsivam sisekeskkond loomadel terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringeja hormonaalsüsteem) hulkraksus kujunes välja nii taime-, looma- kui ka seeneriigis 40

41 Järeldused elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja elutalitlusega olestest aja jooksul on Maale ilmunud üha keerukamad ja täiuslikumad organismid kõrvuti uute liikide tekkimisega on palju liike välja surnud erisuguste organismirühmade vahel on olnud vahepealsete tunnustega üleminekuvorme 41

42 Kordamiseks 1. Kuidas on seotud kontinentide liikumine, Maa kliima ja evolutsioon? 2. Mis on aegkonnad ja ajastud? Nimeta näiteid ja nende ligikaudsed ajad. 3. Kirjelda ürgeooni: aeg, peamised arengud eluta looduses ja elusas looduses. 4. Kirjelda agueooni: aeg, peamised arengud eluta looduses ja elusas looduses. 5. Kirjelda vanaaegkonda: aeg, peamised arengud eluta looduses ja elusas looduses. 6. Kirjelda keskaegkonda: aeg, peamised arengud eluta looduses ja elusas looduses. 7. Kirjelda uusaegkonda: aeg, peamised arengud eluta looduses ja elusas looduses. 8. Vaata eoonide ja aegkondade pilte mille järgi tunneb ära vastava perioodi? 9. Selgita endosümbioosi hüpoteesi. 10. Milliseid eeliseid andis organismidele eukarüootne ehitustüüp? 42

43 2 tundi Evolutsiooni geneetilised alused Looduslik valik 43

44 Evolutsiooni geneetilised alused 1 Evolutsiooniline muutus - mingi loodusliku organismirühma tunnuse (või tunnuste) kindlasuunaline pöördumatu muutumine. Mõne aja pärast Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon (samast liigist, omavahel vabalt ristuvad, teistest populatsioonidest ruumiliselt eraldatud). 44

45 Meenutame geneetikat 1 Vanemad Järglased Nt. populatsioonis ilmnevad geenid, mis määravad pruuni värvuse

46 Meenutame geneetikat 2 1 tunnus (värvus) Määratud 1 geeni 2 alleeli poolt (A ja a) A a Igas isendis 2 alleeli (emalt ja isalt) A A A a A a a a Maksimaalselt 3 genotüüpi Mitu genotüüpi saab olla 3 alleeli puhul (A, a, A)? Genotüübisagedus iga genotüübi esinemissagedus antud populatsioonis (konkreetse genotüübiga isendite arv / isendite üldarv populatsioonis). 46

47 Evolutsiooni geneetilised alused 2 Kõik populatsioonis olemasolevad geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (suhteline sagedus) - populatsiooni geneetiline struktuur antud geeni suhtes. Evolutsiooniliste muutuste aluseks on muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Populatsiooni geneetilise struktuuri muutuste allikaks on mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, geenisiire ehk geenivool, geenitriiv. 47 Millised on selles populatsioonis värvuse geeni alleelid? Milline on selle populatsiooni geneetiline struktuur värvuse geeni suhtes?

48 Mutatsioonid 1 Mis on juhtunud DNA molekuli lõiguga? Mis on juhtunud kromosoomi lõiguga? Mis on juhtunud kromosoomide arvuga? Geenmutatsioon Kromosoommutatsioon Genoommutatsioon 48

49 Mutatsioonid 2 Mutatsioonid on üheks populatsiooni geneetilise struktuuri muutuste allikaks. Geenmutatsioonid - tekivad uued geenid või alleelid. Kromosoommutatsioonid - muutused geenide paiknemises. Genoommutatsioonid - muutub kromosoomide ja seega ka alleelide arv (kordsus). Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Spontaansete mutatsioonide tekkesagedus on madal (1/1 miljoni gameedi kohta). Nt inimeses keskmiselt kaks uut mutatsiooni. Paljud mutatsioonid ei avaldu fenotüübis. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismile kahjulikud, kuid on neutraalseid ja vähesel määral (0,1 1%) ka kasulikke mutatsioone. 49

50 Kombinatiivne muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus - uusi geene ja alleele juurde ei teki, olemasolevad kombineeruvad ümber järglaste genotüüpides. Alus - meioosis gameetide moodustumine ja viljastumine. Osa kombinatiivsest muutlikkusest avaldub fenotüüpides, põhjustades varieeruvust sama liigi või populatsiooni isendite tunnustes. Mis on juhtunud homoloogiliste kromosoomide lõikudega? Juhuslikkus kromosoomide ristsiirdel 50

51 Geenisiire ehk geenivool 51 Millised geenid lähevad edasi järglasele? Kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine, nn geenisiire ehk geenivool. Geenisiirde alus - eoste, seemnete, viljade ja vastsete levik ning organismide ränne. Kombinatiivne muutlikkus ja geenisiire on üheks populatsiooni geneetilise struktuuri muutuste allikaks.

52 Geenitriiv 1 Millised geenid lähevad edasi järglasele? Juhuslikkus viljastumisel geenitriiv Õnnetused geenitriiv 52

53 Geenitriiv 2 Geenitriiv on üheks populatsiooni geneetilise struktuuri muutuste allikaks. Geenitriiv - juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. On juhuslik, pole kindlat suunda. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Suurendab geneetilisi erinevusi populatsioonide vahel. Alus nt: juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa geenifondist; loodusõnnetused - allesjäänud isendite geneetiline struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni geneetilisest struktuurist. 53

54 Geenitriiv 3 Loodusõnnetus ellu jääb väike osa populatsioonist need kannavad edasi vaid osa endise populatsiooni genofondist. Uus populatsioon erineb seega algsest populatsioonist oma genofondi osas. Pudelikaelaefekt Väike osa populatsioonist satub uude elukeskkonda - need kannavad edasi vaid osa endise populatsiooni genofondist. Uus populatsioon erineb seega algsest populatsioonist oma genofondi osas. Rajajaefekt ehk asutajaefekt 54

55 Kordamiseks 1. Mis on evolutsiooniline muutus? 2. Mis on väikseim evolutsioneeruv organismirühm? 3. Defineeri populatsioon. 4. Selgita, kuidas on seotud tunnuste pärandumine, geenid, alleelid, tunnuste avaldumine ja genotüübid. 5. Mis on genotüübisagedus? 6. Selgita, mitu genotüüpi saab populatsioonis olla 3 alleeli puhul? 7. Mis on populatsiooni geenifond? 8. Mis on populatsiooni geneetiline struktuur antud geeni suhtes? 9. Mis on evolutsiooniliste muutuste aluseks? 10. Mis on populatsiooni geneetilise struktuuri muutuste allikaks (4)? 11. Mis on geenmutatsioon? Too näide. 12. Mis on kromosoommutatsioon? Too näide. 55

56 Kordamiseks 1. Mis on genoommutatsioon? Too näide. 2. Mis on mutatsiooniline muutlikkus? 3. Kui tihti mutatsioonid tekivad? 4. Millised mutatsioonid enamasti fenotüübis avalduvad? 5. Mis on kombinatiivne muutlikkus? 6. Selgita, kuidas toimib kombinatiivne muutlikkus meioosis gameetide moodustamisel? 7. Selgita, kuidas toimib kombinatiivne muutlikkus viljastumisel? 8. Mis on geenisiire ehk geenivool? Kuidas see toimib? 9. Mis on geenitriiv? Too kaks näidet geenitriivi põhjustest. 10. Selgita, mis on pudelikaelaefekt. 11. Selgita, mis on rajajaefekt ehk asutajaefekt. 56

57 Evolutsiooni geneetilised alused 1 Ideaalpopulatsioon: Väga suur isendite arv Täiesti vaba ristumine Mutagenees puudub Täielik isolatsioon Puudub looduslik valik Hardy-Weinbergi seadus e populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus e. populatsioonigeneetika põhiseadus. Suures isoleeritud populatsioonis, milles ei toimi mutagenees ega valik, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena (evolutsioon puudub). 57

58 Looduslik valik 1 Mis mõjutavad järglaste ellujäämist ja paljunemist? Millest sõltub järglaste ellujäämine ja paljunemine? 58

59 Looduslik valik 2 Järglasi on palju... Mis mõjutavad järglaste ellujäämist ja paljunemist? liigikaaslased (konkurents), teist liiki isendid (kisklus, parasitism jne.) ebasoodne temperatuur, ebasoodne niiskus, ebasoodne valgus, loodusõnnetused Millest sõltub järglaste ellujäämine ja paljunemine? sobivam kaitsevärvus vastupidavus haigustele Individuaalsed iseärasused kiirem või liikuvam Olelusvõitlus... suurem viljakus 59 Olelusvõitlus seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentidega, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuur-, niiskus-, soolsus-, valgusjms tingimuste talumises.

60 Looduslik valik 3 Eeldused: Organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid ellu saab jääda. Kõik isendid ei anna järglasi. Ellujäämist ja paljunemist mõjutavad biootilised ja abiootilised tegurid. Looduslik valik - organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Loodusliku valiku kõikidel vormidel on sama mehhanism: isendite ebavõrdse paljunemise tagajärjel kujunevad ja jäävad püsima organismirühmadele kasulikud tunnused (fenotüüp!) antud keskkonnas - kohastumused. 60

61 Looduslik valik Vähe vaenlasi Aeglane vool 25 0 Vähe vaenlasi Aeglane vool 17 0 Palju vaenlasi Kiirem vool 25 0 Vähe vaenlasi Kiirem vool 25 0 Palju vaenlasi Kiirem vool Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 61

62 Looduslik valik 5 Loodusliku valiku vormid: Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Toimub tunnuste kinnistamine. Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või organismide asumisel uude keskkonda. Lõhestav valik seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi leviala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. 62

63 Millise looduslikku valiku vormiga on tegu? Isendite arv Tunnuse varieeruvus 63

64 Millise loodusliku valiku vormiga on tegu? 1. tööstuslik melanism 2. valgusüntees 3. kahjurputukate väiksem tundlikkus mürkkemikaalide suhtes 4. fotosüntees 5. hõmikpuu 6. bakterite ravimiresistentsus 7. padjandtaimed tugeva tuulega kasvukohas 8. mustad küülikud mustade kaljude lähedal ja valged küülikud eemal 64

65 Kordamine Mõisted: mutatsioonid (eri tüübid), geenitriiv, geenisiire, looduslik valik, olelusvõitlus, liigiteke 65

66 1. Mis on ideaalpopulatsioon? Küsimused kordamiseks 2. Sõnasta Hardy-Weinbergi seadus e populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus e. populatsioonigeneetika põhiseadus. 3. Mis mõjutavad järglaste ellujäämist ja paljunemist? 4. Millest sõltub järglaste ellujäämine ja paljunemine? 5. Mis on olelusvõitlus? 6. Mis on looduslik valik? 7. Millised isendid jäävad suurema tõenäosusega ellu ja annavad järglasi? 8. Mis on kohatusmused ehk adaptatsioonid? 9. Nimeta loodusliku valiku 3 vormi. 10. Selgita stabiliseeriva valiku olemust ja too näiteid. 11. Selgita suunava valiku olemust ja too näiteid. 12. Selgita lõhestava valiku olemust ja too näiteid. 13. Joonista neid kolme loodusliku valiku vormi iseloomustavat graafikut. 66

67 2 tundi Kohastumine Liigiteke Kordamine 67

68 Kohastumine kohastumuste teke Organismide ehitus ja elutegevus vastavad neid ümbritseva keskkonna tingimustele. Kohastumused ehk adaptatioonid - liigi isendite (organismide) ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused. Loodusliku valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on suhtelised - organismidele kasulikud vaid teatud tingimustes teatud aja vältel, st nad pole täiuslikud. 68

69 Ära aja segamini! Kohastumine - organismide ellujäämist ja paljunemist soodustavate pärilike omaduste kujunemine põlvkondade vahetumisel. Kohanemine mittepärilik organismide sobitumine elukeskkonnaga. Too näiteid kohastumuste ja kohanemiste kohta! 69

70 Kohastumuste näited Millised on kõrbeloomade ja kõrbetaimede kohastumused eluga kõrbes? Kellel on varjevärvus? Kellel on varjekuju? Millised on veeimetajate kohastumused eluks vees? Mimikri - sarnasus teise liigiga. Näide? 70

71 Liigiteke Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kel on oma, teistest erinev geenifond, liigiomased tunnused ning oma levila. Erinevatesse liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt omavahel ei ristu. Liikidevahelist ristumist ja erinevate geenifondide segunemist takistavad erinevad isolatsioonimehhanismid: geograafiline isolatsioon - mäed, veekogud, maapinna kerkimine või vajumine, suured vahemaad, kliimamuutused jm bioloogiline isolatsioon sigimispaikade või sigimisaegadega erinevus, sigimisperioodiaegne käitumine (pulmatantsud, kutsehüüud, lõhnaained), hübriidide viljatus (N: muuladel, hobuse ja eesli hübriidil, on viljatud vaid isasloomad) või elujõuetus, muutused kromosoomide arvus ja seega geneetiline sobimatus. 71

72 Erimaine e geograafiline liigiteke Geograafiline isolatsioon Eeldused: arvukuse tõus, levila laienemine, ristumisbarjääri teke. Peamised tegurid: Mutatsioonid - muutub populatsiooni geneetiline struktuur. Geenitriiv - muutub populatsiooni geneetiline struktuur. Looduslik valik - osa hukkub, osa ühineb põhiliigiga, osa kohastub uute tingimustega ja paljuneb. Kujuneb uus populatsiooni geenifond. 72 Tähtsus: kujunevad eri liigid, kel on erinevad elupaigad, erinev toit - kasutavad paremini ära Maa ressursse!

73 Kirjelda liigiteket! 73

74 Küsimused kordamiseks 1. Milles kohastumused avalduvad? 2. Mis on kohastumuste tekke eelduseks ja kinnistavaks teguriks? 3. Mida tähendab, et kohastumused on suhtelised? Too näide. 4. Mille poolest erinevad kohastumine ja kohanemine? Too näide. 5. Too 3 kohastumise näidet taimeriigist ja 3 loomariigist. 6. Mis on liik? 7. Mis takistab liikide omavahelist ristumist? 8. Mis on geograafiline isolatsioon? Too näiteid. 9. Mis on bioloogiline isolatsioon? Too näiteid. 10. Selgita erimaise ehk geograafilise liigitekke olemust. 11. Miks on liigiteke oluline? 74

75 2 tundi Mikroevolutsioon Makroevolutsioon 75

76 Mikroevolutsioon ja makroevolutsioon Mikroevolutsioon Makroevolutsioon 76

77 Mikroevolutsioon Mikroevolutsioon - uute liigisiseste rühmituste (populatsioonide ja alamliikide) tekkimine. Võib geoloogilises ajaskaalas toimuda suhteliselt lühikese aja jooksul ning on seetõttu mugav uurida. Lõppeb uue liigi tekkimisega. 77

78 Makroevolutsioon 1 Makroevolutsioon - liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon - liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad, seltsid, klassid, hõimkonnad. Erinevate organismitüüpide teke ja evolutsioneerumine. Toimub väga pika aja vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Uuritakse sugupuid (fülogeneesipuu), ehitust ja keemiliselt ning molekulaarbioloogiliselt. 78

79 Makroevolutsioon 2 Mutatsioonid Geenitriiv Geenisiire Looduslik valik + 3,5 miljardit aastat = makroevolutsioon Toimivad samad tegurid: uus elupaik (geenitriiv), olelusvõitlus, mutatsioonid, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasuremine (90%). 79

80 Makroevolutsioon 3 Väljasuremise põhjused: kokkupõrked taevakehadega, mandrite triiv, kliimamuutused, hapnikuvaegus ookeanis, meretaseme muutus jne. Fooniline väljasuremine konkurentsi või keskkonnatingimuste muutudes. Massiline väljasuremine lühikese aja jooksul sureb välja enamik liikidest. Elu üldhulk Maal suureneb, suureneb biootiliste tegurite osakaal, tugevnevad seosed liikide vahel, võimalikuks saab sotsiaalne evolutsioon. Evolutsiooniline regress ehk lihtsustumine tüüpiliselt parasiitidel. Nt paelussil on kadunud või taandarenenud enamik elundkondi. Alles on kõige olulisemad sigimiselundid. 80

81 Makroevolutsiooni vormid/protsessid progress (täiustumine) uute, keerukamate ja täiuslikemate organismitüüpide teke prokarüootidest eukarüoodid ainurakstest hulkraksed inimese areng organismid veest maismaale uued koed, organid ja paljunemisviisid kasutatakse paremini keskkonda, sõltutakse vähem kk. mõjudest 81 divergents (mitmekesistumine) eri elupaikades algtüüpide lahknemine uuteks liikideks eukarüootide lahknemine seenteks, loomadeks ja taimedeks organismide jagunemine klassidesse, sugukondadesse jne. organismide kohastumine eluks maismaal, vees ja õhus sõltub uue organismitüübi arenemisvõimest ja elupaikade mitmekesisusest konvergents (sarnastumine) eri päritolu organismid sarnastuvad sarnastes tingimustes vaalal ja kalal on voolujooneline keha ei mõjuta põhitunnuseid

82 Küsimused kordamiseks 1. Mis on mikroevolutsioon? 2. Mis on makroevolutsioon? 3. Mille poolest sarnanevad mikroevolutsioon ja makroevolutsioon? 4. Mille poolest erinevad mikroevolutsioon ja makroevolutsioon? 5. Nimata väljasuremise põhjuseid ja tähtsust. 6. Mis on evolutsiooniline regress? Too näide. 7. Nimeta makroevolutsiooni 3 vormi (protsessi). 8. Selgita progressi olemust ja tähtsust. Too näiteid. 9. Selgita divergentsi olemust ja tähtsust. Too näiteid. 10. Selgita konvergentsi olemust ja tähtsust. Too näiteid. 82

83 2 tundi Inimese evolutsioon 83

84 Inimese evolutsioon Charles Darwin: inimene pärineb loomariigist, Aafrika inimahvidega (šimpans ja gorilla) ühistest eellastest. Uurimine: inimest võrreldakse nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab: inimeses kajastuvad paljud loomariigi evolutsiooni astmed. Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused on sarnased isegi üherakulistel olestel. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid (sarnasus kehaehituses, füsioloogias, käitumises, haigustes, kromosoomide ehituses, valkude koostises). 84

85 Inimese evolutsioon Selts: primaadid ehk esikloomad Ülemsugukond inimlaadsed (Hominoidea) Sugukonnad: gibonlased, inimahvlased (orangutan, gorilla, šimpansid), inimlased (lõunaahvid e australopiteegid) eristusid üksteisest 6-4 miljonit aastat tagasi. Inimese ja šimpansi erinevused: genoomi nukleotiidne järjestus 1,6%, aminohappeline järjestus 1% Gorilla 2.Australopithecus 3. Homo erectus 4.Neanderthal 5. Steinheim Skull 6. Euhominid

86 Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis püstine, kahel jalal peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused Käe funktsioonid S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu ülejäänutele, vaagen laiem, esijäsemed lühemad haaramine, manipuleerimine, kompimine jpm. selgroog ei ole S-kujuline ühe kõverusega, suur varvas vastandub ülejäänutele, vaagen kitsam, tagajäsemed lühemad peamiselt haaramine, liikumine Karvkate taandarenenud, kohatine rikkalik, ühtlane Peaaju suuraju poolkerade tugev areng, suuraju poolkerad vähem ajumaht cm 3 arenenud, ajumaht cm 3 Suhtlemisvahend artikuleeritud kõne žestid, häälitsused Mõtlemine abstraktne ja konkreetne konkreetne Töövõime tehnoloogiate kasutamine looduslike esemete kasutamine 86

87 Arukas inimene (Homo sapiens) arukas inimene tark inimene pärisinimene kõikides maailmajagudes neandertaallane Euroopasse osav inimene püstine inimene Aasiasse inimlased - lõunaahvid e australopiteegid Aafrikas Miljonit aastat tagasi 87

88 Australopiteegid ehk lõunaahvid Elasid 1 6 miljonit aastat tagasi. Inimahvide ja inimese vaheaste. Käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal (Lõuna-Aafrikas), kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu - pidama jahti, kasutama teadlikult algelisi tööriistu. 88

89 Australopiteegid ehk lõunaahvid Arenesid kahte suunda (3 miljonit aastat tagasi): 1. siredad australopiteegid (1,2-1,5 m pikad, peenemad luud, väiksemad hambad, inimese evolutsiooni algus?); 2. robustsed australopiteegid (pikemad, massiivsemad luud, suuremad hambad ja mälumislihased). 89

90 Inimese (Homo) ilmumine Elasid u 2 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Ajukolju sarnanes siredate australopiteekide omaga, aga oli suurem. Oskasid kivist tööriistu teha Homo habilis e osav inimene. 1,9 miljonit aastat tagasi Aafrikas püstine inimene e. Homo erectus. Suurem koljumaht ja kasv, täiuslikumad kivist tööriistad. Pidasid jahti, olid lihatoidulised ja oskasid kasutada tuld. Levis Aafrikast Aasiasse. 90

91 Inimese levimine Homo ergaster -Aafrika Homo erectus e püstine inimene Homo erectus - püstine inimene - levis Aafrikast Aasiasse Neandertaallased levisid Euroopasse Homo sapiens levisid Euroopas, Aafriks, Aasias ja Ameerikasse (jääajal maasilla kaudu) Ränded olid korduvad 91 Väljarännete ajad:

92 Inimese evolutsioon Euroopas Neandertaallane (Homo neanderthalensis) arenes Euroopasse rännanud püstisest inimesest u aastat tagasi lühike, jässaks ja lihaseline, suurema ajukoljuga, ümar kukal, lame laup, suured silmakoopad. Inimese evolutsiooni kõrvalharu. 92

93 Arukas inimene (Homo sapiens sapiens) Arukas inimene ehk tark inimene ehk pärisinimene arenes Aafrikas püstisest inimesest u aastat tagasi kõrge laup, väikesed hambad, suur ajukolju, käsitlesid tööriistu. Kromanjoonlane arukas inimene Euroopas. Kiviajal ( aastat tagasi) kultuurirevolutsioon kalju- ja koopamaalingud, skulptuurid, kaunistustega tööriistad jne. Aruka inimese järeltulijateks peetakse kõiki praeguseid rasse ja rahvaid. Rasside tekke põhjus: ränded ja geograafiline eraldatus. 93

94 Inimese evolutsiooni tegurid Inimese evolutsiooni tegurid on samasugused nagu kõigil teistel liikidel. Oluliseks osutusid kahel jalal kõndimine, liha söömine, sotsiaalsed suhted (inimkeel; sotsiaalne evolutsioon). Inimlaste eraldumise põhjused: kliima ja ökoloogiliste tingimuste muutused (kliima jahenemine, kuivenemine, metsade asemele savannid). Avamaal kujunes kahel jalal liikumine. Mõjutas samuti esijäsemete kasutamine muuks otstarbeks. Evolutsiooni käigus kujunes neoteenia arengu aeglustumine (rasedus pikem, lapsed väetid kauem) 94

95 Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng ja edastamine järglaspõlvkondadele sotsiaalne e kultuuriline pärilikkus. Info levib vertikaalselt (põlvest põlve) ja horisontaalselt (populatsioonide, rahvaste ja kultuuride vahel). Kas inimese evolutsioon toimub edasi? Millises suunas? Kuidas toimivad inimeste puhul mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, geenisiire ehk geenivool, geenitriiv, olelusvõitlus ja looduslik valik? 95

96 Inimese taksonoomia 96

97 Küsimärgid Millised olid esimesed inimlased ja millal nad lahknesid inimahvide evolutsiooniteedest? Kuidas on kulgenud inimese evolutsioon esimesest inimliigist nüüdisinimeseni ja kui palju inimliike on eksisteerinud? Kust on pärit nüüdisinimene (H. s. sapiens)? Millisel kohal inimese fülogeneneesis asuvad neandertallased? Missugused on olnud inimese evolutsiooni ökoloogilised tingimused ja evolutsioonilised tegurid? Missugused on olnud inimese evolutsiooni geneetilised iseärasused ja mehhanismid? Milles seisnevad inimese geneetilised erinevused inimahvidest? 97

98 Kordamine Milliste loomadega on inimese sarnasus kõige suurem? Mis tõendab, et inimesed põlvnevad erinevate loomarühmadega ühistest eellastest? Millisel mandril inimese eellased arenesid ja kuidas/millal levisid mujale? Mille poolest inimesed erinevad primaatidest? Millised tegurid on mõjutanud inimese evolutsiooni ja kuidas? Kirjelda inimese eellaste (inimlaste) tunnuseid. Australopiteekus H. habilis H. erectus H. neanderthalensis H. sapiens 98

99 Küsimused kordamiseks 1. Mis on sotsiaalne evolutsioon? 2. Kes on inimlased? 3. Millal eristusid inimlased inimahvidega ühistest eellastest? Miks? 4. Mis tõendab, et inimesed põlvnevad erinevate loomarühmadega ühistest eellastest? 5. Milline on inimese süstemaatiline kuuluvus (riik, hõimkond, klass, selts, sugukond)? 6. Võrdle inimest ja inimahve ja too välja peamised sarnasused ning erinevused (liikumisviis, luustik, käe funktsioonid, karvastik, peaaju, suhtlemine, mõtlemine, töövõime). 7. Selgita, kuidas on seotud inimlased (lõunaahvid), osav inimene, püstine inimene, nendertaallane ja arukas inimene. 8. Kirjelda lõunaahve ehk australopiteeke (millal ja kus elasid, peamised tunnused ja eluviis). 9. Kirjelda osavat inimest (millal ja kus elasid, peamised tunnused ja eluviis). 10. Kirjelda püstist inimest (millal ja kus elasid, peamised tunnused ja eluviis). 11. Kirjelda neandertaallast (millal ja kus elasid, peamised tunnused ja eluviis). 99

100 Küsimused kordamiseks 1. Kirjelda arukat inimest (millal ja kus elasid, peamised tunnused ja eluviis). 2. Selgita, kuidas ja millal levisid inimesed erinevatesse maailmajagudesse. 3. Mis on kultuurirevolutsioon (aeg ja tõendid)? 4. Kuidas on kujunenud inimrassid? 5. Nimeta inimrasside põhigrupid ja põhitunnused. 6. Millised on inimese evolutsiooni kõige olulisemad tegurid? 7. Mis on neoteenia? 8. Mis on sotsiaalne ehk kultuuriline pärilikkus? 9. Selgita, kuidas levib info verikaalselt ja horisontaalselt? 10. Millises suunas toimub inimeste evolutsioon edasi? 11. Selgita, kuidas toimivad inimeste evolutsioonis mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, geenisiire ehk geenivool, geenitriiv, olelusvõitlus ja looduslik valik? 100

101 2 tundi Eluslooduse süsteem 101

102 Eluslooduse süsteem Aristoteles (300 ekr) loomad ja taimed (kuni 19. saj). J. Ray (17. saj) loomise jumalikku korda kajastav loomulik süsteem (ehituse sarnasuse alusel). K. von Linne (18. saj) liik on süstemaatika põhiüksus eluslooduse hierarhilises süsteemis. Binaarne nomenklatuur liikide nimes 2 sõna: perekond ja liigi-täiend. Betula pendula arukask Betula pubescens sookask Kunstik süsteem nt liikumatud loomad pani taimeriiki. 19. saj. arenes võrdlev bioloogia, embrüoloogia, mikroskoopia. Rühmitamine põlvnemissuguluse järgi. Selgus, et peale taimede ja loomade on ka muid riike (protsitid bakterid, algloomad, vetikad) (E. Haeckel). 20. saj. algus bakterite uurimine. Bakterid ja sinivetikad eraldi riiki. 20. saj. keskel rakubioloogia areng. Seened eraldi riiki (R. Whittaker). 102

103 Eluslooduse süsteem 20. saj. lõpus 5 riiki: loomad, taimed, seened, protsid ja bakterid. Molekulaargeneetika areng (RNA ja DNA võrdlus) 2 ülemriiki (prokarüoodid ja eukarüoodid) ja 6 riiki (arhed, bakterid, protsitid, seened, taimed, loomad (C. Woese). Seened sarnanevad pigem loomadele kui taimedele! 103

104 Eluslooduse süsteem Linnaeus riiki (ei ole) Haeckel riiki Protistid Chatton ülemriiki Copeland riiki Monera Whittaker riiki Monera Woese al riiki Woese al domeeni Bakterid Arhed Prokarüoodid Eubacteria Archaebacteria Protistid Protistid Protistid Eukarüoodid Taimed Taimed Taimed Seened Seened Vegetabilia Taimed Loomad Loomad Loomad Loomad Loomad Eukarüoodid *Monera - bakterid 104

105 Eluslooduse süsteem Rakuline ehitus - ainuraksed (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) ja hulkraksed (enamik taimi, loomi ja seeni). Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. Aine- ja energiavahetus - autotroofid ja heterotroofid. Stabiilne sisekeskkond - homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv ph (happesus), püsisoojastel püsiv temperatuur. Paljunemisvõime - suguliselt või mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). Arenemine - kvalitatiivsed muutused organismis. Viljastumisest surmani. Areng otsene või moondeline. Reageerimine ärritustele - hulkraksetel meeleelundid, alamatel organismidel ja taimedel nende asemel teatud orgaaniliste ainete molekulid. 105

106 Eluslooduse süsteem Millised on 6 riigi peamised tunnused? Bakterid Arhed Protistid Seened Taimed Loomad 106

107 Eluslooduse süsteem Bakterid - üherakulised eeltuumsed organismid (prokarüoodid) - pärisbakterid (Eubacteria). Rakutuuma pole. On 1 rõngaskromosoom. Kaksikmembraaniga rakuorganelle pole. On rakukest. Arhed (arhebakterid ehk ürgbakterid ehk metabakterid) prokarüoodid. Puudub rakutuum. RNA ja ensüümide järgi on lähemal eukarüootidele kui bakteritele. Elavad üsna äärmuslikes elutingimustes. Protistid ehk algloomad kunstlik rühm, kuhu kuuluvad eukarüoodid, kes pole seened, taimed ega loomad. Üherakulised. Autotroofid ja heterotroofid. Seened eukarüoodid. Neil on rakukest (taimed) kitiinist (loomad). Keha koosneb hüüfidest. Heterotroofid. Taimed hulkraksed autotroofid. Rakukest, plastiidid, piiramatu kasv. Loomad hulkraksed heterotroofid. Rakukesta pole, kasv piiratud. 107

108 Millise riigi esindajaga on tegu? 108

109 109

110 Küsimused kordamiseks 1. Kuidas on ajalooliselt elusloodust süstematiseeritud (Aristoteles, Ray, Linne, Haeckel, Whittaker, Woese)? 2. Selgita, mis on binaarne nomenklatuur? Too näide ühe liiginime põhjal. 3. Nimeta 7 elusorganismidele omast tunnust. 4. Nimeta praegu kasutatavad 6 eluslooduse riiki. 5. Too välja eelpool nimetatud 6 riigi peamised tunnused. 6. Nimeta põhitaksonid (7) riigist liigini. 110

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Rohkem

Microsoft Word - Bioloogia_12kl.doc

Microsoft Word - Bioloogia_12kl.doc Bioloogia ainekava 12 klass Ainemaht: 70 tundi Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning

Rohkem

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode] Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased

Rohkem

BIOLOOGIA

BIOLOOGIA BIOLOOGIA (1) Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised elutähtsad pädevused, omandatakse

Rohkem

Bioloogia - gümnaasium

Bioloogia - gümnaasium Gümnaasium BIOLOOGIA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist; 2)

Rohkem

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on teadus? Uurimismeetodid. Mis on elu ja kuidas see avaldu erinevatel organismirühmadel? Miks ja kuidas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1

Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1 Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust,

Rohkem

AINE NIMETUS

AINE NIMETUS BIOLOOGIA 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;

Rohkem

Ajalugu

Ajalugu Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist; 2) tunneb

Rohkem

Bioloogia ainekava 7

Bioloogia ainekava 7 AINE Bioloogia KLASS 7. klass TUNDIDE ARV 35 Viimsi koolis on võimalik bioloogia õppimisel kasutada laborit praktiliste tööde tegemiseks. Kooli asukoht ümbritseva looduse suhtes võimaldab õppetöös kasutada

Rohkem

Ajalugu

Ajalugu Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus

Rohkem

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga

Rohkem

2.2. Bioloogia Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub

2.2. Bioloogia Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub 2.2. Bioloogia 2.2.1 Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub tihedalt geograafias, füüsikas, keemias ja matemaatikas

Rohkem

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumi õpitulemused.

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumi õpitulemused. Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa 3.4.1 Ainekava Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid... 2 2. Õppeaine kirjeldus... 2 3. Gümnaasiumi õpitulemused... 2 4. Õppetegevus... 3 5. Füüsiline õpikeskkond...

Rohkem

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Bioloogia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Bioloogia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Bioloogia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 7. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega BIOLOOGIA

Rohkem

Kostivere Kool Bioloogia ainekava Kostivere

Kostivere Kool Bioloogia ainekava Kostivere Kostivere Kool Bioloogia ainekava Kostivere SISUKORD 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid...3 2. Õppeaine kirjeldus...3 3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes...4 4. Õppesisu ja õpitulemused klassiti...5

Rohkem

Microsoft Word - Bioloogia ainekava

Microsoft Word - Bioloogia ainekava Bioloogia Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid: Gümnaasiumi bioloogiaga taotletakse, et õpilane; 1) arendab loodusteadustealast ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist

Rohkem

BIOLOOGIA 7

BIOLOOGIA 7 BIOLOOGIA 1. Bioloogia õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest

Rohkem

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid BIOLOOGIA ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM BIOLOOGIA AINEKAVA Lisa 7 Bioloogia ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1) Ainevaldkond ning pädevused Loodusteadusl

ANTSLA GÜMNAASIUM BIOLOOGIA AINEKAVA Lisa 7 Bioloogia ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1) Ainevaldkond ning pädevused Loodusteadusl ANTSLA GÜMNAASIUM BIOLOOGIA AINEKAVA 1) Ainevaldkond ning pädevused Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ja selgitada

Rohkem

Rakvere Eragümnaasium Loodusained gümnaasiumis Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse a määruse nr 2 Gümnaasiumi

Rakvere Eragümnaasium Loodusained gümnaasiumis Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse a määruse nr 2 Gümnaasiumi Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 1 1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus

Rohkem

Microsoft Word - Bio G kogu 2008_1

Microsoft Word - Bio  G kogu 2008_1 BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets,

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1-6/125 BIOLOOGIA 1..Õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 2) tunneb huv

Kinnitatud dir kk nr 1-6/125 BIOLOOGIA 1..Õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 2) tunneb huv BIOLOOGIA 1..Õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus

Rohkem

geneetika layout.indd

geneetika layout.indd XXX. EVOLUTSIOONIGENEETIKA 1. EVOLUTSIOONITEOORIA Charles Darwin sündis üle 200 aasta tagasi (12.02.1809). Ta ei olnud teadlane klassikalises tähenduses, pigem oli ta loodusuurija (naturalist). Juba 22-aastaselt

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4.doc

Microsoft Word - Lisa 4.doc Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 4 1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases

Rohkem

Lisa 4 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/8 Loodusained Sisukord 1. Ainevaldkonna üldalused Ainevaldkonna pädevused

Lisa 4 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/8 Loodusained Sisukord 1. Ainevaldkonna üldalused Ainevaldkonna pädevused Lisa 4 KINNITATUD direktori 30.01.2018 käskkirjaga nr 1-2/8 Loodusained Sisukord 1. Ainevaldkonna üldalused... 3 1.1 Ainevaldkonna pädevused... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained ja maht... 3 1.3 Ainevaldkonna

Rohkem

Microsoft Word - bioloogia ainekava.docx

Microsoft Word - bioloogia ainekava.docx Bioloogia 1. Üldosa 1.1.Õppeaine kirjeldus Bioloogia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises. Bioloogia õppimine tugineb

Rohkem

Loodusained 1. Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab looduste

Loodusained 1. Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab looduste Loodusained 1. Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab

Rohkem

Ainekava

Ainekava Õppeaine: Bioloogia Kool: Juurikaru Põhikool Klass: 7 I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste

Rohkem

Ainevaldkond: loodusained Üldalused Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmark gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus,

Ainevaldkond: loodusained Üldalused Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmark gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, Ainevaldkond: loodusained Üldalused Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmark gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tahendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust,

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus

Rohkem

BIOLOOGIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr Põhikooli riiklik õppekava 1. ÜLDALUSED Loodusainetes saa

BIOLOOGIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr Põhikooli riiklik õppekava 1. ÜLDALUSED Loodusainetes saa BIOLOOGIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr 1 06.01.2011 Põhikooli riiklik õppekava 1. ÜLDALUSED Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest

Rohkem

PK_bioloogia_eristuskiri_2017

PK_bioloogia_eristuskiri_2017 Põhikooli bioloogia lõpueksami eristuskiri Sisukord 1. BIOLOOGIA LÕPUEKSAMI EESMÄRGID ja VORM... 2 Lõpueksami eesmärgid... 2 Eksami vorm... 2 2. EKSAMI SIHTRÜHM ja OODATAVAD ÕPITULEMUSED... 2 Eksami sihtrühm...

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

BIOLOOGIA ÜLDALUSED Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodus

BIOLOOGIA ÜLDALUSED Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodus BIOLOOGIA ÜLDALUSED Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised elutähtsad pädevused, omandatakse

Rohkem

Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli aine nimetus õppeprotsessi kirjeldus

Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli aine nimetus õppeprotsessi kirjeldus Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli bioloogia õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid: Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Lisa 2

Lisa 2 Lisa 4 Kinnitatud MTÜ Tartu International School liikmete üldkoosolekul 14. märtsil 2012 Ainevaldkond Loodusained ÜLDALUSED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste-

Rohkem

Ainevaldkond Loodusained 1 1 Valdkonnapädevus Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) tõlgendab mikro-, makro- ja

Ainevaldkond Loodusained 1 1 Valdkonnapädevus Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) tõlgendab mikro-, makro- ja Ainevaldkond Loodusained 1 1 Valdkonnapädevus Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) tõlgendab mikro-, makro- ja megatasandi nähtusi ning mõistab mudelite osa loodusnähtuste

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

bio_2007_RE.indd

bio_2007_RE.indd 1.6. Kas tabelis antud protsess toimub mitoosi või meioosi teel? Märkige ristike õigesse lahtrisse. EKSMITÖÖ KOOD Viljastumisvõimeliste spermide teke Haava paranemine Protsess Mitoos Meioos 6 BIOLOOGI

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Bioloogia Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Bioloogia 9.

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Bioloogia Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Bioloogia 9. Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Bioloogia 9. klass 2tundi nädalas, kokku 70 tundi 1.sept. 2012, täiendatud 1.sept.2015 Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4; Värska

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PK_Bio_2017_est.indd

PK_Bio_2017_est.indd PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM BIOLOOGIA 13. JUUNI 2017 Punkte Eksamihinne Aastahinne Õpilase ees- ja perekonnanimi: Isikukood: Kool: Maakond/linn: MEELESPEA 1. Kirjuta eksamitöö loetava käekirjaga, kasuta sinist

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust

Rohkem

Keemia koolieksami näidistöö

Keemia koolieksami näidistöö PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:

Rohkem

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodus

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodus AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodusteadusliku pädevuse. Loodusteaduslik pädevus väljendub

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

IX klass

IX klass Keemia IX klassile Näidistöökava Õpik (Õ): Lembi Tamm, Heiki Timotheus Keemia õpik IX klassile, Avita, 2013 Töövihik (TV): Kontrolltööd (KT): Lembi Tamm, Eevi Viirsalu Keemia töövihik IX klassile I osa,

Rohkem

Tallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m

Tallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, mullad, taimkate, loomastik, veestik, pinnamood- vastastikused seosed.

Rohkem

Microsoft Word - Ainevaldkond LOODUSAINED G.docx

Microsoft Word - Ainevaldkond LOODUSAINED G.docx TAPA GÜMNAASIUM AINEVALDKOND LOODUSAINED GÜMNAASIUMI AINEKAVA 2015 1 SISUKORD TAPA GÜMNAASIUMI LOODUSAINETE AINEVALDKONNA GÜMNAASIUMI AINEKAVA 3 1. LOODUSAINETE ÕPETAMISE ÜLDALUSED... 4 1.1 Tapa gümnaasiumi

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pitt-Hopkinsi sündroomi modelleerimine Drosophila melanogaster is Laura Tamberg Juhendajad: Mari Palgi, PhD ja Tõnis Timmusk, PhD 27.10.2014 Drosophila melanogaster Üks esimesi mudelorganisme Thomas Hunt

Rohkem

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas, ülevaate põhi- ja vahekliimavöötmetest ning

Rohkem

1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Laulasmaa Kooli õppekava lisa 4 LOODUSAINED Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste

1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Laulasmaa Kooli õppekava lisa 4 LOODUSAINED Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste 1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

Loodusainete ainekava

Loodusainete ainekava Loodusainete ainekava. 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk on: kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus ehk reaalne maailmapilt. oskus vaadelda, mõista

Rohkem

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

loeng_01_2010

loeng_01_2010 SISSEJUHATUS Kursus on mõeldud tutvustamaks statistikutele tänapäeva geneetikas esilekerkinud probleeme ja nende lahendamiseks kasutatavaid statistilise analüüsi meetodeid. Valdkonna ulatuslikkuse ja kursuse

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Algoloogia Kalle Olli Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool, Lai 40, Tartu 28. september a.

Algoloogia Kalle Olli Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool, Lai 40, Tartu 28. september a. Algoloogia Kalle Olli Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool, Lai 40, 51005 Tartu 28. september 2010. a. Sisukord I Üldosa 7 1 Definitsioonid ja muu säherdune 8 1.1 Peamised toitumistüübid...............................................

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt ENERGEETILISES METABOLISMIS OSALEVATE GEENIDE EKSPRESSIOON MÜOKARDIS JA HL-1 RAKULIINIS Mart Roosimaa TÜ arstiteaduskond EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ÜLIÕPILASTÖÖDE KONKURSI VÕITJATE KONVERENTS 2008 Südamelihas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

1637m lisa4

1637m lisa4 Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Ainevaldkond Loodusained 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

LOODUSAINED

LOODUSAINED LOODUSAINED Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada

Rohkem

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1 Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID

Rohkem

Põhikooli riiklik õppekava

Põhikooli riiklik õppekava 1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna

Rohkem