Õppekava
|
|
- Tiiu Raid
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Õppeasutus Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood Aadress Piiri 8, Rakvere Telefon/faks Faks: e-post Õppekavarühm Õppekava Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika ISCED 97 liigituse järgi Automaaler nimetus eesti keeles Carpainter nimetus inglise keeles Kutseõppeliik kutsekeskharidusõpe Õppekava maht õppenädalates 120 Õppekeel eesti keel Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr dir. kk. nr / pitsat Kooskõlastatud kooli õppenõukogu protokoll nr koosoleku protokolli nr, kuupäev kooli nõukogu protokoll nr koosoleku protokolli nr, kuupäev Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri õppedirektor amet anne.loos@rvss.ee tel kontaktandmed (telefon, e- post, faks) Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis... kuupäev Õppekava kood...
2 Õppekava kinnitatud Direktori kk.nr 1.1-1/ Õppeasutus: Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood: ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Õppekavarühm Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava Õppekeel Kutseõppe liik Maht õppenädalates (õn) Automaaler Carpainter eesti keel kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis põhihariduse nõudeta kutseõpe kutseõpe põhihariduse baasil X kutsekeskharidusõpe kutseõpe keskhariduse baasil 120 õppenädalat Õppekava koostamise alus: Autoerialade riiklik õppekava kinnitatud Haridus- ja teadusministri poolt 12. jaanuaril a määrusega nr 8 Õppekava eesmärgid ja ülesanded: Eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õppekava eesmärgiks on koolitada automaalri oskustöölisi, kes on suutelised toime tulema automaalri töös vajaminevate tööülesannetega. Kutseõppe lõpetanu võib töötada autode remondiga tegelevas ettevõttes automaalrina. Nõuded õpingute alustamiseks: Automaalri erialale võetakse vastu põhihariduse baasil õpilasi, kes valdavad eesti keelt, kes soovivad erialal õppida ja kelle tervislik seisund vastab eriala iseärasustele. Vastuvõtt toimub ilma sisseastumiseksamiteta põhikooli lõputunnistuse ja vestluse alusel. Õppekava struktuur 1.Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) Üldõpingute moodulid: (sissejuhatus erialasse; autode hooldus- ja remondisüsteem; auto hooldamine; autokere sisustuse osandamine ja koostamine; kliendi nõustamine; erialane võõrkeel; arvutiõpe; keskkonnaohutus; materjaliõpe; majanduse ja ettevõtluse alused; tööõiguse alused; pneumaatika ja hüdraulika alused; tehniline joonestamine; tehniline mõõtmine; liiklusõpetus; turvaseadised) kogumaht 38 õn. Põhiõpingute moodulid: (maalritöömaterjalid; maalritööriistad ja seadmed; ettevalmistustööd värvimiseks; pindade värvimine; klaasitööd; plastdetailide töötlemine) kogumaht 36 õn. 2. Valikõpingute moodulid Valikõpingute moodulid: (autoremonttööde alused; autoplekksepatöö alused; autodiagnostika alused; tehnika uuendused; autovaruosade logistika; elektrotehnika alused; karjääriplaneerimine) kogumaht 10 (6) õn. 3. Üldharidusained Üldharidusainete moodulid: (eesti keel; kirjandus; võõrkeel; matemaatika; füüsika; keemia; geograafia; bioloogia; ajalugu; inimeseõpetus; ühiskonnnaõpetus; muusika; kunst ja kehaline kasvatus) kogumaht 40 õn. 2
3 Nõuded õpingute lõpetamiseks: Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Õppekava läbimisel omistatakse kooli lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja hinneteleht. Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele a.... /ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist 3
4 Sisukord I ÜLDOSA Õppekava koostamise alus Õppekava eesmärgid ja ülesanded Nõuded õpingute alustamiseks Õppekava struktuur... 7 Praktikakorraldus Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Üldised hindamise põhimõtted ja kriteeriumid Nõuded õpingute lõpetamiseks Õppekava koostajad II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ÜLDÕPINGUTE MOODULID SISSEJUHATUS ERIALASSE AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM AUTO HOOLDAMINE AUTOKERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE, KOOSTAMINE KLIENDI NÕUSTAMINE ERIALANE VÕÕRKEEL ARVUTIÕPE KESKKONNAOHUTUS MATERJALIÕPE MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED TÖÖÕIGUSE ALUSED PNEUMAATIKA JA HÜDRAULIKA ALUSED TEHNILINE JOONESTAMINE TEHNILINE MÕÕTMINE LIIKLUSÕPETUS TURVASEADISED PÕHIÕPINGUTE MOODULID MAALRITÖÖMATERJALID MAALRITÖÖRIISTAD JA -SEADMED ETTEVALMISTUSTÖÖD VÄRVIMISEKS PINDADE VÄRVIMINE
5 KLAASITÖÖD PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE PRAKTIKA VALIKÕPINGUTE MOODULID AUTOPLEKKSEPATÖÖDE ALUSED AUTOREMONTTÖÖDE ALUSED AUTODIAGNOSTIKA ALUSED TEHNIKA UUENDUSED AUTOVARUOSADE LOGISTIKA ELEKTROTEHNIKA ALUSED KARJÄÄRI PLANEERIMINE ÜLDHARIDUSLIKUD ÕPPEAINED EESTI KEEL KIRJANDUS VÕÕRKEEL MATEMAATIKA FÜÜSIKA KEEMIA GEOGRAAFIA BIOLOOGIA AJALUGU INIMESEÕPETUS ÜHISKONNAÕPETUS MUUSIKA KUNST KEHALINE KASVATUS LISA LÕPUEKSAMI LÄBIVIIMISE JUHEND ÕPPEKAVAGA SEONDUVA ÕPPEBAASI KIRJELDUS
6 I ÜLDOSA 1.1. Õppekava koostamise alus Autoerialade riiklik õppekava kinnitatud Haridus- ja teadusministri poolt 12. jaanuaril a määrusega nr Õppekava eesmärgid ja ülesanded Eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õppekavaga kehtestatud kutsekeskharidusõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; töötab tervist ja keskkonda säästes; oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; omab suhtlemis-, analüüsi- ja informatsiooni hankimise oskust ning valmisolekut meeskonnatööks Nõuded õpingute alustamiseks Vastuvõtu üldine kord on määratud HM poolt välja antud vastuvõtu eeskirjadega (õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord HM määrus nr 33, a) ja Rakvere Ametikooli uute õpilaste vastuvõtueeskirjaga (dir.kk nr 3.1-7/11 kinnitatud ). Õppima võetakse põhihariduse baasil õpilasi, kelle tervislik seisund arstliku komisjoni (perearsti) otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist antud erialal. Õpilaste vastuvõtu korraldab kooli vastuvõtukomisjon vastavalt haridusministri poolt kinnitatud eeskirjale ja vastuvõtukvoodile. Sisseastumiseks nõutavad dokumendid 1. Avaldus kooli astumiseks (täidetakse elektrooniliselt); 2. Lapsevanema (hooldaja) kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine; 3. Haridust tõendav dokument (põhikooli lõputunnistus) või selle notariaalselt kinnitatud koopia; 4. Meditsiiniline tõend erialale sobivuse kohta; 5. Isikut tõendav dokument (pass/ ID kaart); 6. 4 fotot (3X4 cm). Vastuvõtu tingimused avalikustatakse kooli koduleheküljel ja stendidel. Vastuvõtukomisjon teeb otsuse kehtivaid nõudeid arvestades. Otsus protokollitakse ja avaldatakse vastavalt korrale. Puuetega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul 6
7 kooli vastuvõtukomisjon koos meediku(te) esindaja(te)ga. Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppimaasumine on reguleeritud EV valitsuse õigusaktidega Õppekava struktuur Õppekava kogumaht on 120 õn, millest 60 õn moodustab praktiline õpe. Üldõpingud 38 õppenädalat, millest 16 õn on auditoorset õpet, 15 õn on praktilist tööd õppekeskkonnas ja 7 õn on praktikat (töökeskkonnas). Põhiõpingud 36 õppenädalat, millest 6 õn auditoorset õpet, 17 õn praktilist tööd õppekeskkonnas ja 13 õn on praktikat (töökeskkonnas). Valikõpingud 10 (6) õppenädalat, millest 5 õn on auditoorset õpet ja 5 õn on praktilist tööd õppekeskkonnas. Üldharidusained 40 õppenädalat. Kutseõppeliik - kutsekeskharidusõpe. Moodulite nimetused, mahud, auditoorse töö, praktika õppekeskkonnas ja praktika jaotus. Maht õppenädalates Mooduli nimetus Kokku Auditoorne töö Praktika õppekeskk. Praktika Üldõpingud Sissejuhatus erialasse Autode hooldus- ja remondisüsteem 2 1, Auto hooldamine 6 0,5 2, Autokere ja sisustuse osandamine, 6 0,5 2,5 3 koostamine 5. Kliendi nõustamine 4 1,5 1, Erialane võõrkeel 3 0,5 2, Arvutiõpe 2 0,5 1, Keskkonnaohutus 1 0,5 0, Materjaliõpe Majanduse ja ettevõtluse alused Tööõiguse alused Pneumaatika ja hüdraulika alused Tehniline joonestamine 2 0,5 1, Tehniline mõõtmine 1 0,5 0, Liiklusõpetus Turvaseadised 1 0,5 0,5 0 Põhiõpingud Maalritöömaterjalid Maalritööriistad ja -seadmed Ettevalmistustööd värvimiseks Pindade värvimine Klaasitööd Plastdetailide töötlemine Valikõpingud * 10 (6) 1. Autoplekksepatöö alused 2 0,5 1,5 0 7
8 2. Autoremonttööde alused 2 0,5 1, Autodiagnostika alused 2 0,5 1, Tehnika uuendused Autovaruosade logistika Elektrotehnika alused Karjääriplaneerimine 1 0,5 0,5 0 Üldharidusained Eesti keel Kirjandus Võõrkeel A (ingl/saksa) Võõrkeel (vene keel) Matemaatika Füüsika Keemia Geograafia Bioloogia Ajalugu Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus Muusika Kunst Kehaline kasvatus Õppekava maht kokku 120 *Valikõpingute moodul on õpilase poolt seda võimaldava õppekava valikõpingute hulgast (10 õn) kas iseseisvalt, kooli või tööandja volitatud esindaja poolt valitud moodulid (6õn). Valikõpingute moodul käivitub, kui selle valib vähemalt 15 õpilast (Rakvere Ametikooli ÕKE 2.2 punkt 8). 8
9 Auditoorne ja praktiline Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline Praktika Kokku Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud Jrk nr Moodulite/üldharidusainete nimetused Kogumaht (õn) Maht (õn)1. õppeaastal Maht (õn) 2. õppeaastal Maht (õn) 3. õppeaastal I Üld- ja põhiõpingud 74 Üldõpingud Sissejuhatus erialasse Autode hooldus- ja remondisüsteem Auto hooldamine Autokere ja sisustuse osandamine, koostamine 5. Kliendi nõustamine Erialane võõrkeel Arvutiõpe Keskkonnaohutus Materjaliõpe Majanduse ja ettevõtluse alused Tööõiguse alused Pneumaatika ja hüdraulika alused Tehniline joonestamine Tehniline mõõtmine Liiklusõpetus Turvaseadised Põhiõpingud Maalritöömaterjalid
10 18. Maalritööriistad ja -seadmed Ettevalmistustööd värvimiseks Pindade värvimine Klaasitööd Plastdetailide töötlemine II Valikõpingud 10 (6) (6) 0 10(6) 1. Autoplekksepatöö alused Autoremonttööde alused Autodiagnostika alused Tehnika uuendused Autovaruosade logistika Elektrotehnika alused Karjääri planeerimine III Üldharidusained Eesti keel Kirjandus Võõrkeel A (ingl/saksa) Võõrkeel (vene keel) Matemaatika Füüsika Keemia Geograafia Bioloogia Ajalugu Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus Muusika Kunst Kehaline kasvatus KOKKU
11 Praktikakorraldus Praktika on sihipärane, juhendatud ja hinnatav õppimine. Praktika kavandatakse koos ettevõtte esindajatega ja selles on arvesse võetud kohapealseid ja piirkondlikke tööelu võimalusi ja vajadusi. Kogu praktikaga seonduv üldine informatsioon (praktika korraldamise juhendis) peab olema õpilastele, õpetajatele, juhendajatele, praktikaettevõtete esindajatele kättesaadav õppeaasta alguses. Hiljemalt 14 päeva enne praktika algust sõlmitakse kolmepoolne kirjalik praktikaleping, mis sisaldab täpset informatsiooni praktika tingimuste kohta. Õppeasutuses otsustatakse, kuidas praktika ja selle eesmärgid seostatakse õppuri isikliku õppeplaaniga kursuse tervikust lähtudes ning kuidas õpeasutuses ning töökohal toimuv õppimine täiendavad teineteist õppekavas seatud eesmärkide saavutamisel. Õppeasutus valmistab ette õppuri praktikaks. Töökohal pööratakse erilist tähelepanu juhendamisele ning jälgimisele, samuti tagasiside andmisele. Praktikat vaadeldakse nende professionaalsete üksuste osana, mida praktika sisaldab. Praktika korraldamise olulisteks osadeks on: Ettevõtte ja õppeasutuse läbirääkimised ootuste üle koostööle. Leping õppeasutusega praktikaülesannete kohta. Juhendajate määramine ja koolitamine töökohal. Koostöö koolipoolse praktikajuhendajaga õppimisvõimaluste selgitamiseks töökohal. Kokkulepe õppeasutuse esindajaga praktika kestvusest, tähtaegadest ja eesmärkidest (õppurikeskne kokkulepe). Ettevõtte personali teavitamine praktikandi tulekust töökohale. Õppuri juhendamine praktikaperioodi vältel ning praktika hindamine. Tagasiside, vestlus õppuri ja õpetajatega praktikaperioodi teostamisest. Praktikal viibides täidab õpilane praktikapäevikut ja tööpassi. Tööpass on koostatud praktikal omandatud oskuste tunnustamiseks, mille eesmärgiks on fikseerida omandatud oskused. Praktika lõppedes koostab õpilane praktika kohta kirjaliku praktikaaruande, mis sisaldab analüüsi ja enesehinnangut. Praktika koondhinne kujuneb praktikaaruande kaitsmisel, ettevõtte poolse juhendaja, koolipoolse juhendaja ja õpilase poolt koostatud enesehinnangu/analüüsi alusel. Praktika kestus antud õppekavas on 20 õppenädalat. Praktika toimumise aeg: II õppeaasta jooksul 10 õn, kui on läbitud praktika moodulite mahud positiivsele hindele ja III õppeaasta lõpus 10 õn, kui on läbitud antud eriala täies mahus ja sooritatud praktiline lõputöö positiivsele hindele. Praktika toimumise koht: juhendajaga (koolipoolse) kooskõlastatud, õpilase poolt valitud või juhendaja poolt soovitatud atesteeritud ettevõttes. Praktika teemade jaotumine: II õppeaastal autode hooldamine; autokere sisustuse osandamine ja koostamine; kliendi nõustamine; ettevalmistustööd värvimiseks ja klaasitööd. III õppeaastal ettevalmistustööd värvimiseks; pindade värvimine ja plastdetailide töötlemine. Praktika juhendajaks on ettevõttes vastava töölõigu juhtivtöötaja.
12 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad teadmisi, kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikõpinguid on võimalik valida kogumahus 6 õn Üldised hindamise põhimõtted ja kriteeriumid Hindamise alusdokumendiks on Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006.a. määrusega nr.41 kinnitatud õpilaste hindamise kord. Teadmiste kontrollimiseks kasutatakse sõltuvalt õppeaine sisust erinevaid vorme: - suuline arvestus; - kirjalikud tööd; - iseseisvate tööde arutelu; - praktiliste oskuste kontrollimine; - eksam. Vastavalt moodulõppesüsteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt. Mooduli testimisviis on toodud õppekavas konkreetse mooduli juures ja võib olla nii kirjalik test, praktiline katsetöö, iseseisev töö või komplekseksam eelpoolnimetatud komponentidest. Komplekseksam hõlmab reeglina kõiki moodulis sisaldavaid aineid. Mooduli hindamiseks kasutatakse hinnangut sooritatud (arvestatud), kui mooduli testimiseks kasutatud ülesannetest on täidetud vähemalt 70% ja sooritamata, kui tulemus on nõrgem. Õpilane, kes ei ole sooritanud mooduli lõputesti viiakse tingimisi üle järgmise mooduli õppele, mille kestel ta peab likvideerima võlgnevuse. Jooksvat hindamist kasutab õpetaja vastavalt vajadusele õpilaste motiveerimiseks ja tagasisideme saamiseks. Jooksev hindamine kasutab 5- astmelist hindamissüsteemi: hinne 5 (väga hea) % punktide arvust (õigesti sooritatud) hinne 4 (hea) % punktide arvust (õigesti sooritatud) hinne 3 (rahuldav) % punktide arvust (õigesti sooritatud) hinne 2 (mitterahuldav) % punktide arvust (õigesti sooritatud) hinne 1 (nõrk) % punktide arvust (õigesti sooritatud) (Skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu/ ülesannete keerukust / vigade arvu ja liiki). Õpilane peab saama hindeks vähemalt "rahuldava". Õpilasel, kes ei ole õppeaines saanud vähemalt rahuldavat tulemust ning tema hinne oli "puudulik" või "nõrk", on õigus sooritada kordusarvestus või test (kuni kaks korda) kooli poolt määratud ajal. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted (1) Kokkuvõttev hinne on õppeveerandi-, kursuse-, aasta- ning kooliastemehinne. (2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. 12
13 (3) Kui kool rakendab viiepallisüsteemist erinevat hindesüsteemi, pannakse aastahinded välja viiepallisüsteemis Nõuded õpingute lõpetamiseks Lõpetaja peab peale 120 nädalast õppeaega olema: läbinud õppekava täies mahus sooritanud kõik arvestuslikud kontrolltööd ja praktikad sooritanud lõpueksami automaalri erialal, mis koosneb: 1. kirjalikust tööst - praktilise töö tehnoloogiline kirjeldus, vastavalt lõputöö vormistamise nõuetele. 2. praktilisest tööst- mis peab olema rakendusliku iseloomuga. Praktilise töö valib iga õpilane ise, kooskõlastades erialaõpetajaga. valmistanud ja kaitsnud praktilise lõputöö antud erialal töö mahu ja sobivuse hindamiseks lõputööna esitab õpilane direktori käskkirjaga määratud ajaks töö teostamise graafiku, kirjelduse ning kavandi eksamikomisjonile hinnangu andmiseks. Õppekavajärgsed üldhariduslikud lõpueksamid : Eesti keel Matemaatika Õppeaja lõppedes ja õppekava läbimisel täies mahus ning koolieksami sooritamise järel väljastab Rakvere Ametikool õpilasele lõputunnistuse ja hinnetelehe kutsekeskhariduse omandamise kohta 1.7. Õppekava koostajad Õppekava koostamise töörühma kuulusid järgmised Rakvere Ametikooli pedagoogilised töötajad: Janek Pukka Rakvere Ametikooli autoerialade juhtivõpetaja Merike Jukka Rakvere Ametikooli üldainete osakonnajuhataja Anne Loos Rakvere Ametikooli õppedirektor 13
14 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED 2.1. ÜLDÕPINGUTE MOODULID SISSEJUHATUS ERIALASSE 2 õn T2 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub valitud erialaga ja kutse-eetikaga, eriala õppekavaga, õppekorraldusega koolis, omandab teadmised autode arengust, autode ja haagiste üldehitusest, ülesannetest, tööpõhimõttest ja tehnilistest näitajatest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. ERIALA TUTVUSTUS JA KUTSE-EETIKA. Eriala tutvustus, eriala kutseetika ERIALA ÕPPEKAVA. Õppekava eesmärk, struktuur. Kohustuslikud üldõpingud. Kohustuslikud põhiõpingud. Valikõpingud. Õppetöö ajaline jaotus aastate lõikes. Hindamine AUTOERIALA ÕPPEKORRALDUS. Kooli dokumentatsioon. Tunniplaan AUTO AJALUGU. Tähtpäevad auto ajaloos AUTOD JA HAAGISED. Liigitus. Üldehitus. Tähtsamate süsteemide ja sõlmede üldtööpõhimõtted. Üldandmed ja tehnilised näitajad. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: kutse-eetika põhimõtteid õppekava eesmärki, sisu õpitulemuste hindamispõhimõtteid; õppekorraldust koolis; auto ajalugu; auto üldehitust; autode tähtsamate süsteemide ja sõlmede nimetusi ning üldtööpõhimõtteid; autode ja haagiste üldandmeid ning tehnilisi näitajaid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: kutse-eetika autode ajalugu autode liigitus ja üldehitus haagiste liigitus ja üldehitus autode tähtsamad süsteemid ja üldtööpõhimõtted autode ja haagiste üldandmed ja tehnilised näitajad Iseseisev töö: Uurida konkreetse automargi ajalugu.
15 AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM 2 õn T1,5/L0,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode tehnohoolduse- ja remondisüsteemist ning garaažiseadmete kasutamisest, tutvub autode hooldus- ja remondiettevõtetega. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM. Auto hoolduse põhimõtted. Hoolduse regulaarsus. Autode tööiga. Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid TÖÖKOHAD. Kanalid. Garaažitõstukid. Kraanad. Talid (telfrid). Hüdropressid. Määrdepritsid. Õlivahetusseadmed. Kompressorid. Heitgaaside ärastusseadmed. Rehvide montaažistend. Rataste tasakaalustamisstend. Rattasuunangustend. Diagnostikaseadmed. Pesuseadmed TUTVUMINE TÖÖKESKKONNAGA. Õppekäigud ettevõtetesse, firmadesse. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: auto hoolduse põhimõisteid; hoolduse regulaarsust; töökohtadel kasutatavaid garaažiseadmeid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: auto hoolduse põhimõisted hoolsuse regulaarsus töökohtadel kasutatavad garažiseadmed pesuseadmed Iseseisev töö: Ohutustehnika nõuded erinevate garaažiseadmete paigaldamisel. (Vähemalt 3 erinevat) 15
16 AUTO HOOLDAMINE 6 õn T0,5/L2,5/P 3 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused hooldada auto värvkatet puhastada salongi, pesta mootoriruumi ja autopõhja, toimides keskkonnasäästlikult. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul keskkonnaohutus 3. Õppesisu 3.1. VÄRVKATTE HOOLDUS. Pesemine. Kuivatamine. Vahatamine AUTO SISERUUMI PUHASTUS. Tekstiil-, plast-, puit-, nahk-, kummi-ja klaasipindade puhastus MOOTORIRUUMI PESU. Kinnikatmine. Pindade leotus. Survepesu. Kuivatamine. Järeltöötlus PÕHJAPESU. Pesu. Kuivatamine. Järeltöötlus KESKKONDA SÄÄSTVATE MATERJALIDE KASUTAMINE. Keskkonna säästmise meetmed. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb värvkatte hooldustehnoloogiaid, materjale; salongi hooldustehnoloogiaid, materjale; mootoriruumi hooldustehnoloogiaid, materjale; põhjapesu hooldustehnoloogiaid, materjale; sõiduki puhastamisel rakenduvaid keskkonnaohutusnõudeid; keskkonnasõbralikke puhastus- ja hooldusmaterjale. Õppija oskab pesta värvkatet; kuivatada värvkatet; vahatada värvkatet; puhastada auto salongi tekstiil-, plastik-, puit-, nahk-, kummi-, klaaspindasid; kinni katta mootoriruumis seadiseid; pesta auto mootoriruumi; teostada pindade leotust; kasutada survepesu; kuivatada puhastatud pindasid; peale kanda niiskuskaitse materjale; teostada autokere põhjapesu. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: värvkatte pesemine värvkatte kuivatamine 16
17 värvkatte vahatamine salongi puhastus mootoriruuumi kinnikatmine ja pesemine survepesu põhjapesu keskkonda säästvad materjalid ja nende kasutamine Iseseisev töö: Ühe sõiduauto pesemine, kuivatamine ja vahatamine. 17
18 AUTOKERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE, KOOSTAMINE 6 õn T0,5/L2,5/P 3 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised lukksepatööde tehnoloogiast ning autokere ja salongisisustuse osandamise ja koostamise põhimõtetest, omandab oskused osandada ja koostada autokere ja salongisisustust; puhastada, pakkida, markeerida ja hoiustada autodetaile. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LUKKSEPATÖÖRIISTAD. Momendimõõtevõtmed, -käepidemed. Elektritööriistad. Pneumotööriistad. Tõmmitsad. Rakised. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus LUKKSEPATÖÖD. Märkimine. Lõikamine. Viilimine. Puurimine. Keermestamine. Painutamine. Õgvendamine. Rihtimine. Liidete kinnitustööd AUTODE HOOLDUSEL JA REMONDIL KASUTATAVAD ERITÖÖRIISTAD. Eritööriistad. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus AUTOKERE JA SALONGISISUSTUSE OSANDAMINE NING KOOSTAMINE. Autokere ja salongisisustuse osandamise ja koostamise põhimõtted. Autokere detailide ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Salongisisustus, selle ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Kinnitusvahendid, nende ehitus, tööpõhimõte, avamine, kinnitamine ja reguleerimine AUTOKERE DETAILIDE PUHASTAMINE JA HOIUSTAMINE. Autokere detailide puhastusmaterjalid ja -vahendid. Erinevate materjalide puhastamine. Pakkimine, markeerimine. Hoiustamine 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: lukksepatööriistu ja nende hooldust; autode hooldusel ja remondil kasutatavaid eritööriistu ja nende hooldust; lukksepatööde tehnoloogiaid; autokere ja salongisisustuse osandamise ning koostamise põhimõtteid; autokere detailide ehitust, tööpõhimõtet, sobitamist/reguleerimist; salongisisustuse ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, sobitamist/reguleerimist. autokere detailide puhastamise põhimõtteid; detailide pakkimist ja markeerimist; detailide hoiustamise tingimusi. Õppija oskab: osandada autokere detailideks; sobitada/reguleerida autokere detaile; osandada ja koostada salongisisustust; puhastada autokere detaile; pakkida, markeerida ja hoiustada detaile. 5. Hindamine 18
19 Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: lukksepatööriistad märkimine, lõikamine ja viilimine puurimine ja keermestamine painutamine, õgvendamine ja rihtimine liidete kinnitustööd autode hooldusel ja remondil kasutatavad eritööriistad autokere ja salongisisustuse osandamine ja koostamine autokere detailide puhastamine ja hoiustamine Iseseisev töö: Ühe autokere täielik osandamine ja koostamine (teha ka kirjalik kokkuvõte) 19
20 KLIENDI NÕUSTAMINE 4 õn T1,5/L1,5/P 1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised klienditeeninduse olemusest, sisust ja kliendikeskse teeninduse põhimõtetest, omandab teadmised sõidukite tehnoseisundi hindamisest, kalkulatsioonide koostamisest, garantiitingimustest ja tehtud tööle esitatavatest kvaliteedinõuetest, omandab oskused lahendada edukalt erinevad teenindussituatsioonid, koostada eelkalkulatsioone ning hinnata tehtud töö kvaliteeti. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul arvutiõpe 3. Õppesisu 3.1. SUHTLEMINE KLIENDIGA. Teenuste ja teeninduse mõiste, olemus, kvaliteet. Teeninduskultuur. Suhtlemis tehnikate kasutamine teenindamisel. Toimetulek erinevate klientidega. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne lahendamine. Erinevate suhtlemis situatsioonide praktiline lahendamine TEHNOSEISUNDI HINDAMINE JA KALKULATSIOONIDE KOOSTAMINE. Auto tehnoseisundi hindamine. Tööde mahu hindamine ja arvestamine. Materjalide kulu ning tööde järjestuse kavandamine. CABAS-programmi kasutamine GARANTIITINGIMUSED JA KVALITEEDINÕUDED. Garantiinõuded sõidukitele ja töödele, garantiiaeg. Tööle esitatavad kvaliteedinõuded. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: klienditeeninduse olemust; kvaliteetse teenindamise põhimõtteid; eelkalkulatsiooni koostamist; materjalide kulu kindlakstegemist; tööde mahu hindamist ja arvestamist; tööde järjestuse kavandamist; CABAS-programmi; tööle esitatavaid kvaliteedinõudeid; garantiinõudeid sõidukitele ja tehtavatele töödele. Õppija oskab: teadvustada kohusetunde, vastutuse tähtsust klienditeeninduses; suhelda klientidega; koostada eelkalkulatsiooni; teha kindlaks materjalide kulu; hinnata ja arvestada ettevalmistus- ja põhitööde mahtu; kasutada CABAS-programmi; kavandada tööde järjestust; hinnata töö kvaliteeti. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. 20
21 Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: suhtlemine kliendiga eelkalkulatsiooni koostamine garantiitingimused ja kvaliteedi nõuded Iseseisev töö: Automaalritööle esitatavad kvaliteedinõuded. (kirjalik) 21
22 ERIALANE VÕÕRKEEL 3 õn T0,5/L2,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused suhtlemiseks klientidega võõrkeeles ning saab aru võõrkeelsest remondijuhendist. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. ERIALATERMINOLOOGIA. Autoremondiettevõtted, seal pakutavad tooted ja teenused. Tööriistad ja seadmed. Autoosad. Autode tehnilised andmed REMONDIJUHENDID.Võõrkeelsete remondijuhendite kasutamine, arusaamine VÕÕRKEELNE ASJAAJAMINE. Ametikirjade koostamine. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: võõrkeelset erialaterminoloogiat. Õppija oskab: tutvustada võõrkeeles autoremondiettevõtet, seal pakutavaid tooteid ja teenuseid; koostada võõrkeelseid ametlikke kirju; leida vajalikku informatsiooni erinevatest remondijuhenditest. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: erialaterminoloogia remondijuhendid võõrkeelne asjaajamine Iseseisev töö: Võõrkeelse remondijuhendi koostamine. 22
23 ARVUTIÕPE 2 õn T0,5/L1,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused töötada tekstitöötlus- ja tabeltöötlus programmiga, kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks töötlemiseks ja säilitamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õpppesisu 3.1. ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUSSÜSTEEMID. Arvuti kasutus, infotehnoloogia põhimõisted, terminid, failihaldussüsteemid. 3.2.TEKSTITÖÖTLUS. Töötamine tekstitöötlusprogrammidega. Dokumentide koostamine TABELTÖÖTLUS. Töötamine tabeltöötlusprogrammidega. Tabelite koostamine INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON. Tööalase informatsiooni hankimine, töötlemine, salvestus. Kirjavahetus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid. Õppija oskab: töötada tekstitöötlusprogrammiga, vormistada töös vajalikke dokumente; töötada tabeltöötlusprogrammiga; kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks; kasutada arvutit tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. 5. Hindamine Toimub praktiliste tööde hinnete alusel. Hindamine toetab õpilase arengut. Protsessihindamisel kujuneb õpilasel enesetunnetuslik hinnang ja valmisolek õppeainega tegelemiseks. Protsessihindamise aluseks on õppeprotsessis saadud vahetulemused. Hindajaks võivad olla õpikaaslased, õppija ise ja õpetaja. Arvestuslik hindamine on õpitulemuse hindamine tervikliku teema läbimise järel. Arvestuslikud kontrolltööd: I Faili moodustamine. Teksti sisestamine ja töötlemine. Tekstitöötlusprogrammi WORD käivitamine. Töölehe orientatsiooni seadmine. Töölehe trükivabade äärte (marginaalide) seadmine. Moodustatavale failile nime panemine. Faili salvestamine. Sellele teksti sisestamine ja sisestatud teksti töötlemine. Õigete ja otstarbekate töövõtete kasutamine. II Dokumendi blanketi ja tabeli koostamine ja printimine. Firma kirjablanketi koostamine. Sellele dokumendi koostamine (palgatõend). Vesimärgi paigaldamine. Väljatrükki saatmine. III Tabelitöötluse kompleksülesanne (Ülesanne 302 A). Tabelitöötluse Excel tabelifaili moodustamine. Töölehe orientatsiooni seadmine. Töölehe trükivabade äärte (marginaalide) seadmine. Moodustatavale failile nime panemine. Faili salvestamine. 23
24 Tabeli andmete sisestamine moodustatud faili töölehele. Salvestamine. Valemite sisestamine. Arvutuste tegemine. Absoluutse ja suhtelise aadressi määramine. Tabeli kujundamine. Diagrammi koostamine. Printimine Iseseisev töö: Laoarvestuse tabeli koostamine. 24
25 KESKKONNAOHUTUS 1 õn T0,5/L0,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tööohutusest, keskkonnahoiust ja jäätmekäitlusest ning oskused kasutada ohutust tagavaid vahendeid ja töövõtteid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID. Töökeskkond. Nõuded töökeskkonnale, seadmetele ja masinatele. Tööohutusjuhend. Tuleohutus. Elektriohutus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Tervisekontroll TÖÖÕNNETUS. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukordades. Esmaabivahendid töökohal KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete esmane käitlus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: tööohutuse eesmärke ja ülesandeid; tööohutuse õigus- ja normatiivakte; töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi; töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid; tööohutusalaseid nõudeid kooli ruumides; üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; esmase jäätmekäitluse põhimõtteid. Õpilane oskab: tegutseda ohuolukorras; kasutada tulekustutus- ja esmaabivahendeid; oskab märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, neid ennetada ja vältida ning teavitada ohust. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Öppetöö tulemuslikkuse hindamine: Arvestuslik töö nr. 1 (Teemad töötervishoiualane tegevus ettevötteis, töötajate juhendamine ja väljaöpe,töökeskkonna ohutegurid, mura ja vibratsioon; nende vältimine; haigestumised) Arvestuslik töö nr. 2 (Teemad - ohtlikud kemikaalid; kemikaaliseadus; mikrokliima ( tolm; öhuniiskus; temperatuurid), töökeskkonna füüsilised ohutegurid; piirnormid; töövahendi ohutegurid; bioloogilised ained ja bioloogilised ohutegurid, esmaabi ja individuaalsed kaitsevahendid) Arvestuslik töö nr. 3 (Teemad - töö- ja puhkeaja seadus; selle rakendamine, puhkuseseadus; selle rakendamine, tuleohutusalased nöuded ettevötteis, 25
26 tegutsemine tulekahju korral, elektriohutusalased nöuded ettevötteis, elektriohutuse tagamise abinöud Iseseisev töö teemal: Tuleohutus ja elektriohutus kodus (essee) 26
27 MATERJALIÕPE 2 õn T2 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode juures kasutatavate materjalide omadustest, ladustamisest, kasutamisest ja jäätmekäitlusest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID. Omadused. Sulamid. Korrosioon ja korrosioonitõrje POLÜMEERMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus KÜTUSED. Liigitus. Märgistus. Kütustele esitatavad nõuded. Kütuste omadused. Kütuste hoidmine. Ohud kütuste kasutamisel. Jäätmekäitlus MÄÄRDEAINED. Liigitus. Märgistus. Määrdeainetele esitatavad nõuded. Omadused. Määrdeainete hoidmine. Jäätmekäitlus HOOLDUSMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus ABRASIIVID JA GRAFIITMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: mustade ja värviliste metallide omadusi; sulamite omadusi; korrosiooni olemust ja korrosioonitõrje viise; plastide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust. kütuste liigitust, märgistust, hoidmisnõudeid, omadusi, ohtusid kütuste kasutamisel, jäätmekäitlust; määrdeainete liigitust, märgistust, määrdeainetele esitatavaid nõudeid, omadusi, hoidmisnõudeid, jäätmekäitlust; hooldusmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust; abrasiiv- ja grafiitmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: mustad ja värvilised metallid, korrosioon ja korrosioonitõrje polümeermaterjalid (liigitus, märgistus, omadused, jäätmekäitlusa) kütused määrdeained hooldusmaterjalid abrasiiv ja grafiitmaterjalid Iseseisev töö: Terase liigi määramine sädemeprooviga. 27
28 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1õn T1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised majandusalastest põhimõistetest ja seaduspärasustest ning turumajanduses toimivaid majanduslikke protsessidest ja toimemehhanismidest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. MAJANDUSE PÕHIMÕISTED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Konkurentsimudelid ja hinnasüsteem RIIGI ROLL MAJANDUSES. Riigieelarve. Maksud ja nende olemus. Raha- ja eelarvepoliitika MAJANDUSLIK STABIILSUS. Sisemajanduse ja rahvuslik koguprodukt. Tööturg ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive. 4. Hinnatavad õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: majandusalaseid põhimõisteid; majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid; riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi; turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi; ettevõtluse aluseid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Arvestuslikud tööd on: 1. Arvestuslik töö nr. 1 Ettevõtte asutamine ja likvideerimine, äriühingud. 2. Arvestuslik töö nr. 2 Inimvajaduste rahuldamine, SWOT analüüs. 3. Arvestuslik töö nr. 3 Turu segmentimine 4. Arvestuslik töö nr. 4 Iseseisev töö: Äriplaan. 28
29 TÖÖÕIGUSE ALUSED 1õn T1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest ja töötasustamise alustest, oma õigustest ja kohustustest töökollektiivis ning oskused seista oma õiguste eest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehing. Leping, selle liigid, sisu ja sõlmimise kord. Ametijuhend. Töölepingupooled, nende õigused ja kohustused. Tööleping. Kollektiivleping TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Puhkuse liigid. Puhkuse tasustamine, katkestamine TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, lisatasu, juurdemaksud. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Tagatised ja hüvitised. Materiaalne vastutus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: töösuhteid reguleerivaid õigusakte; tööga seotud kohustusi. Õpilane oskab: iseseisvalt orienteeruda seadusandlikes aktides; seista töökollektiivis oma õiguste eest. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: 1. Kontrolltöö nr. 1 - Õigussüsteem ( mõiste, milles väljendub ) õigusaktid, õigussuhe; füüsiline isik, juriidiline isik; omand. 2. Kontrolltöö nr. 2 - Tsiviilõigus; tsiviilõiguslikud kohustused; tööleping; töö- ja puhkeaeg, töölepingu lõpetamine. 3. Kontrolltöö nr. 3 - Haldusõigus; halduskaristus; kriminaalõigus; kriminaalkaristus Iseseisva tööna tutvuvad Riigi Teatajatega paberkandjal või internetis. 29
30 PNEUMAATIKA JA HÜDRAULIKA ALUSED 1õn T1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised pneumaatika ja hüdraulika alustest, mis on eelduseks automootori, automaatkäigukastide, hüdro- ja õhkpidurite ehituse ning tööpõhimõtete õppimisel. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. FÜÜSIKALISED SUURUSED. Pneumaatika ja hüdraulika füüsikalised suurused ÕHU JA VEDELIKU FÜÜSIKALISED OMADUSED PNEUMAATIKA. Suruõhu ettevalmistamine. Pneumokomponendid Elektro-pneumaatika komponendid. Pneumosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide koostamine. Pneumaatika kasutamine sõidukites HÜDRAULIKA. Pumbad. Töövedelikud. Hüdraulikakomponendid. Hüdrosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide koostamine. Hüdraulika kasutamine sõidukites. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: füüsikalisi suurusi, nende tähistusi ja ühikuid; õhu ja vedelike füüsikalisi omadusi; pneumaatika ja hüdraulika tingmärke ning skeeme. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: füüsikalised suurused õhu ja vedeliku füüsikalised omadused pneumaatika hüdraulika Iseseisev töö: Erinevaid pneumaatika kasutusalasid. 30
31 TEHNILINE JOONESTAMINE 2 õn T0,5/L1,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tehniliste jooniste lugemiseks ja eskiiside visandamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. PUNKTI, SIRGLÕIGU, TASAPINNA JA KEHA PROJEKTSIOONID MÕÕTMESTAMINE KUJUTISED MASINAEHITUSES VAATED LÕIKED, RISTLÕIKED LIITED TINGMÄRGID SKEEMIDE, KOOSTEJOONISTE, ESKIISIDE JA EHITUSJOONISTE LUGEMINE. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: punkti, sirglõigu, tasapinna ja keha projektsioone; kujutisi masinaehituses. Õppija oskab: lugeda koostejooniseid, skeeme ja eskiise; visandada skeeme ja eskiise. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: normkiri kolmvaade lõikede ühe tasapinnaga keermed mõõtmete kandmine joonisele koostejoonis Iseseisev töö: Auto joonis (omal valikul) 31
32 TEHNILINE MÕÕTMINE 1 õn T0,5/L0,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised mõõteriistadest, nende ehitusest, tööpõhimõttest, algseadistusest, hooldusest ja säilitamisest ning tehnilise mõõtmise tehnoloogiatest, et tulla toime erinevate mõõtmistega autode juures. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. TOLERANTSID JA ISTUD MÕÕTEVEAD JA MÕÕTETÄPSUS. Mõõtmistehnoloogia põhimõtted, mõõtmisel tekkivad vead MÕÕTERIISTAD. Pikkuse- ja nurgamõõdikud. Autodele kohandatud pikkuste mõõteriistad. Kaalud. Rõhumõõteriistad (manomeeter, kompressomeeter). Tihedusemõõteriistad. Erimõõteriistad (vedeliku keemispunkti määraja, vedeliku niiskusesisalduse määraja jms). Momendimõõtevõtmed ja käepidemed. Mõõteriistade hooldus ja säilitus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: mõõteriistade ja rakiste ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja säilitust; mõõtmistehnoloogia põhimõtteid; mõõtmistel tekkivaid vigu. Õppija oskab: käsitleda auto hooldus- ja remondiettevõtetes kasutatavaid mõõteriistu. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: tolerantsid jai stud mõõtevead ja mõõtetäpsus mõõteriistad Iseseisev töö: Praktiliselt erinevate mõõteriistade kasutamine. 32
33 LIIKLUSÕPETUS 3 õn T2/L1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused B-kategooria autojuhi kvalifikatsiooni taotlemiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LIIKLUSÕIGUSAKTID. Liikluse ja sõitjatega seotud õigusaktid LIIKLUSOHUTUS. Ohutu, sujuv ja ökonoomne sõiduki juhtimine. Õiged juhtimisvõtted ESMAABI. Tegutsemine ohu- ja eriolukorras. Esmaabi andmine ÕPPESÕIT. Õppesõidu praktika. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: liiklusõigusakte; liiklusohutust; esmaabivõtteid. Õppija oskab: anda esmaabi; ohutult juhtida autot liikluses. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: üldsätted liikluseeskiri liiklusmärgid ristmikud ja foorid ristmikud ja liikluseeskiri liiklusohutus esmaabi Iseseisev töö: Liiklusseadus 33
34 TURVASEADISED 1 õn T0,5/L0,5 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused passiivsete turvaseadiste, tehnohooldest, diagnoosimisest ja käsitlemisest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. AKTIIVSED JA PASSIIVSED TURVASEADISED. Turvatalad sõiduki kere konstruktsioonis. Istmete ehituse eripära. Turvavööd. Turvavöö jõupiiraja. Aktiivsed peatoed. Deformeeruv roolikonsool. Kokkupõrke tagajärjel purunevad kinnitused TURVAPADJAD JA -KARDINAD. Kokkupõrget tunnistavad andurid. Turvapadjad. Turvapadja süsteemi toimimise aeg. Turvapadja süsteemi ehitus. Külgmised turvapadjad. Turvakardinad. Istmetes asuvad turvapadjad PÜROTEHNILISED TURVAVÖÖDE EELPINGUTID. Eelpinguti lukustusmehhanismis. Eelpinguti vöö rullil SÜSTEEMIDE DIAGNOOSIMINE. Passiivsete turvaseadiste diagnoosimine OHUTUSNÕUDED. Ohutusnõuded passiivsete turvaseadiste käsitlemisel. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet; turvapatjade -ja kardinate ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet; pürotehniliste turvavööde eelpingutite ehitust ja tööpõhimõtet; diagnoosimist; ohutusnõudeid. Õppija oskab: lugeda rikkekoode; käsitleda passiivseid turvaseadmeid lahtiühendatult. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud tööd: aktiivsed ja passiivsed turvaseadmed turvapadjad ja kardinad süsteemide diagnoosimine ohutusnõuded Iseseisev töö: Uurida ühe automargi (omal valikula) turvaseadmeid. Teha kirjalik kokkuvõte. 34
35 2.2. PÕHIÕPINGUTE MOODULID MAALRITÖÖMATERJALID 1 õn T1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritööks vajaminevatest materjalidest. Õppija tunneb maalritöömaterjalidele kehtivaid Euroopa standardeid ja normatiive. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul materjaliõpe. 3. Õppesisu 3.1. EELTÖÖDE MATERJALID. Täiteained. Pahtlid. Pritspahtlid. Krundid LIHVIMISMATERJALID. Liivapaber. Karukeel (scotch-brite). Lihvimiskäsnad. Kärgkettad. Fiiberkettad PUHASTUSAINED JA MATERJALID. Pesuained. Pesulapid. Lahustid. Vahalapid KINNIKATMISMATERJALID. Kiled. Paberid. Teibid VIIMISTLUSMATERJALID. Värvid. Lakid. Lahustid. Kinnitid. Sideained. Poleerimispastad EUROOPA STANDARDID JA NORMATIIVID. Ohutussertifikaadid MATERJALIDE LADUSTAMINE. Ladustamisel nõuded kinnisel ja avatud tootel JÄÄTMEKÄITLUS. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb maalritöö materjale ja nende kasutamise ning valimise põhimõtteid; materjalide Euroopa standardeid ja normatiive; materjalide ladustamise nõudeid; jäätmekäitluse nõudeid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste koondhindega. Arvestuslikud hindelised teemad: eeltööde ja lihvimismaterjalid puhastusained ja materjalid kinnikatmismaterjalid viimistlusmaterjalid jäätmekäitlus Iseseisev töö: Keskkonnasõbralikud maalritöömaterjalid. 35
36 MAALRITÖÖRIISTAD JA -SEADMED 1 õn T1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritöös vajaminevate maalritööriistade ja seadmete kohta. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. ISIKUKAITSEVAHENDID. Riietus. Kindad. Kaitsemaskid MATERJALIDE PEALEKANDMISE VAHENDID. Pahtlilabidad. Krundipüstolid. Värvipüstolid. Lakipüstolid. Kivikaitsepüstolid. Hermeetikute püstolid. Pintslid LIHVIMISVAHENDID. Käsiklotsid. Lihvimishöövlid. Ekstsentriline lihvmasin. Nurgalihvmasin. Vibratsioonlihvmasin. Lihvmasin korrosiooni eemaldamiseks PUURIMISSEADMED LÕIKERIISTAD. Paberi-, šablooni- ja puhastusnoad SURUÕHUSEADMED. Suruõhu püstolid. Suruõhu kuivatusseadmed. Kompressorid. Vee- ja õlieemaldid KUIVATUSSEADMED. Kuivatamisele esitatavad nõuded. Kuumaõhu puhurid. UVja IR- kiirgurid MUSTUSE- JA TOLMUIMURID LAHUSTI DESTILLEERIMISSEADMED. Hooldus ja kasutus PÜSTOLI PESUSEADMED. Hooldus ja kasutus VÄRVIKAMBRID. Üldehitus, tööpõhimõte, hooldus ja kasutus VÄRVILABORID. Värvi segamise seadmed. Elektroonilised kaalud. Värvikaardid. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: maalritöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid; erinevaid maalritööriistu ja seadmeid, nende hooldust; kuivatusseadmeid ja kuivatamisele esitatavaid nõudeid; värvikambri üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja kasutust; värvilabori seadmeid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste koondhindega. Arvestuslikud hindelised teemad: isikukaitsevahendid materjalide pealekandmise ja lihvimise vahendid kuivatuseadmed püstoli pesuseadmed värvikambrid ja värvilaborid Iseseisev töö: Erinevad värvikambrid ja nende tööpõhimõte. 36
Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es
Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es 133517 Водитель грузовика ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 180857 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõidukitehnik Vehicle technician техник по автомобилям
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemKinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85
Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es Bодитель автобу
Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es 133477 Bодитель автобуса ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus
Rohkem(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmas
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 199780 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Liikurmasinadiagnostik Vehicle technician, level 5 техник по
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemLisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1
Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva korra aluseks on haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 39 Töökohapõhise õppe rakendamise
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemHAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC töötlemiskeskuse operaator CNC machine operator операто
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC töötlemiskeskuse operaator CNC machine operator оператор машины CNC Õppekava kood Ehises ESMAÕPPE ÕPPEKAVA
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMicrosoft Word - KEEVITAJA (osaoskusega MIG.MAG) ÕPPEKAVA_kooli_2010_mai -KESKHARIDUSE BAASILilma
Õppeasutus: Tallinna Tööstushariduskeskus Õppeasutuse kood: 70005559 Õppekava kinnitatud Direktori kk. kk. nr1 3/26 16.07.2010 Paul Alekand ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Õppekava rühm: Õppekava nimetus:
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-пова
Õppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-повар Õppekava kood EHIS-es 134899 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemMicrosoft Word - Multimeedium+eesti+keel
Õppekava kinnitatud direktori 17.06.2010 käskkirjaga 1.1-7/213 Õppeasutus: NARVA KUTSEÕPPEKESKUS Õppeasutuse kood: 70005996 ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Õppekavarühm Õppekava Õppekava kood EHIS-es... AUDIOVISUAALNE
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemTALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI KINNITATUD TKAK direktori 14.02.2006.a käskkirjaga nr 1-5/6 KINNITATUD direktori 05.11.2018 käskkirjaga nr 1-5/132 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
RohkemKURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/ KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/
KURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/60 09.06.2014 KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/8 09.06.2014 KOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus PAGAR BAKER, LEVEL 4 ПЕКАРЬ
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemKINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja
KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMOODUL nr
Kool: Pärnumaa Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood: 70006369 Aadress: Pargi 1, PÄRNU 800100 Telefon/Faks: 442 7888 Faks: 442 7889 e-post: parnumaa@hariduskeskus.ee Õppekava rühm: Õppekava: Kutseõppe liik:
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemKINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu
KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 27.09.2018 protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu 1. Õppekorralduseeskirja reguleerimisala 1.1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility ser
Õppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility serviceman Lisa 1 KINNITATUD Õppekava kood EHISes ESMAÕPPE
RohkemÕppekava pagar-kondiiter
Õppeasutus: Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood: 70003840 Aadress: Piiri 8, Rakvere, 44316 Telefon/Faks: 329 5031 e-post: info@rvss.ee Õppekavarühm : Toiduainetetöötlus ja tootmine ISCED 97 liigituse järgi
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemVÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Transporditehnika Õppekava nimetus Sõiduautotehnik Cartechnician Tехник по обслуживанию автомобилям Õpp
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA Õppekavarühm Transporditehnika Õppekava nimetus Sõiduautotehnik Cartechnician Tехник по обслуживанию автомобилям Õppekava kood EHISes 130 877 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA JÄTKUÕPPE
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
RohkemNOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua
NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokolli nr 26 otsusega nr 2.1. TALLINNA EHITUSKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED JA
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 28.08.2017 protokolli nr 26 otsusega nr 2.1. TALLINNA EHITUSKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED JA REGULEERIMISALA 1. Üldsätted 1. Õppekorralduseeskiri
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemÕppeasutus: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood: Direktori kk. nr 1.1-2/28... TAOTLUS ÕPPEKAVA REGISTREERIMISEKS Õppekavarühm Mat
Õppeasutus: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood: 70007742 Direktori kk. nr 1.1-2/28... TAOTLUS ÕPPEKAVA REGISTREERIMISEKS Õppekavarühm Materjalitöötlus Õppekava (eesti k. ) TISLER (inglise
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemSISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE
Õppeasutus: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood: 70007742 ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Direktori kk. nr 1.1-2/28.. Õppekavarühm Õppekava Õppekeel: Kutseõppe liik Maht õppenädalates (õn) vene
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemIDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGARI- JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA Esmaõppe 4. taseme õppekava KINNITATUD kooli direktori käskkirjaga n
IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGARI- JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA Esmaõppe 4. taseme õppekava KINNITATUD kooli direktori 01.12.2014 käskkirjaga nr 1-2/125 KOOSKÕLASTATUD kooli nõukogu 26.11.2014 koosoleku
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemLISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet
LISA 1 KINNITATUD direktori 02.05.19.a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimetus (nimetus eesti keeles) Sisetööde elektrik (nimetus
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemLISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu
LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr P4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeeri
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr P4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials mooduli maht
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
Rohkem1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim
1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemIT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00
IT infrastruktuuri teenused I385 Aine õppejõud: Katrin Loodus, Margus Ernits http://enos./~mernits Tallinn, 2014 Oluline info on aine vikis Kindlasti hoia silma peal aine vikil: https://wiki./ Sealt vali:
RohkemKoka eriala õppekava üldosa
Õppeasutus Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood 70003840 Aadress Piiri 8, Rakvere, 44316 Telefon/Faks 329 5031 e-post info[at]rvss.ee Õppekavarühm Toiduainetetöötlus ja tootmine ISCED 97 liigituse järgi
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemÕppeasutus Tallinna Kopli Ametikool Õppeasutuse kood Direktori Käskkirjaga nr 1-5/77 Lisa 8 Aadress: Kopli 98 Telefon/Faks: / e
Õppeasutus Tallinna Kopli Ametikool Õppeasutuse kood 75029429 Direktori Käskkirjaga nr 1-5/77 Lisa 8 Aadress: Kopli 98 Telefon/Faks: 6618039/6600476 e-post: info@tkak.ee Õppekavarühm Tarbekunst ja oskuskäsitöö
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemNÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa
NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) 31 lõike 2, tuleb gümnaasiumi õpilastel kooli lõpetamiseks sooritada koolieksam.
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemTallinna Tehnikaülikool
Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemMicrosoft Word OppeKavaDEKL.doc
Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ
SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav
RohkemMicrosoft PowerPoint - EMCS13
EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi
RohkemLisa 1 Moodulite nimetus ja õpiväljundid Nr Autotehnik õppekava moodulite nimetus ja õpiväljundid Maht EKAP 1 Autotehniku eriala alusteadmised 30 1 Om
Lisa Moodulite nimetus ja õpiväljundid Nr Autotehnik õppekava moodulite nimetus ja õpiväljundid Maht EKAP Autotehniku eriala alusteadmised 0 Omab ülevaadet sõiduautotehniku kutsest, eriala õppekava ülesehitusest
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
Rohkem